Iseseisev töö Edgar Henry Schein Oma Nimi XX-1 Denison, Daniel R. ,,What is the differnece between organizational culture and organizational climate? A native's point of view kn a decade of paradigm wars"1996. Academy of Management Review, vol. 21, no. 3, 619-654. Autori(te) taust (5p) a) Sünniaasta (või eluaastad) Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal sveitsis. Ta elab ja õppis USA-s. b) Hariduslik taust Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chicago. c) Selle autori teised (olulisemad) tööd ning kas need eelnesid või järgnesid praegu loetavale tekstile. · Brainwashing and Totalitarianization in Modern Society (1959)
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR JUHTIMISGURU EDGAR SCHEIN INIMESTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Juhendaja: Eneken Titov Tallinn 2015 KES ON EDGAR SCHEIN? Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal Šveitsis. Ta elas ja õppis USA-s. Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chi- cago. Tema konsultatsiooni töö keskendub nsultatsiooni ja kar- jääri dünaamika. Tema endiste ja praeguste klientideks on suured ettevõtted nii USAs kui ka välismaaorganisat- sioonikultuur, organisatsiooni areng, protsess kol, näi-
- valikut kuidas? ehk signaalile tähenduse andmist 3. Elluviimine 1) Hankida teadmised muudatuse läbiviimiseks: teadustöö, turu-uuring, tehnoloogiasiire, strateegilised liidud jms 2) Teostada projekt ebakindlates oludes, lahendada probleeme, ületada vastuseisu 3) Käivitada/ juurutada muudatus ja läbi viia esmane kohandamine 4) Säilitada kohandamine ja harjuda seda kasutama vrs muuta algset ideed, re-innoveerida 4. Õppimine läbitud protsessi läbitöötamine 4. E. Schein Edgar Schein jõudis organisatsioonikultuuri käsitluse loomiseni töötajate karjääriuuringuid läbi viies. Uurides uute töötajate kohanemist organisatsioonides, esitas ta endale küsimuse: mis see on, mille uustulnukad peavad ära õppima. Õpetades ja konsulteerides maailma eri paikades Austraaliast ja Singapurist Hawaini, oli tal võimalik jälgida, kuidas rahvuskultuur mõjutab juhtimist ja on seega juhi jaoks oluline näitaja. Sealt saigi alguse
Tema loomingut on nimetatud prantsuse loomingu kokkuvõtteks. Prantsuse muusika suurkuju - Jean Philippe Rameau. Lõi palju klavessiinimuusikat, kuid ei ületanud Couperinit. Muusikateoreetik – rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast → klassitsistliku muusikastiili alus. Inglismaal Henry Purcell lõi muude teoste kõrvale ka kammer- ja klavessiinimuusikat. Soololaulude saateks basso continuo. Kirevad, lihtsalt meloodiad. Saksamaa J. H. Schein – kirjutas instrumentaalsüite. Esimesed kammerliku koosseisuga kontserdid 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile + basso continuo. S. Scheidt – üks oma aja väljapaistvamaid klaviirimuusika loojaid. H. Schütz – avaldas vaimulike tekstidega kontserte 1-3 lauljale väikse ansambli saatel. FUUGA Tähtsaim polüfoonilise muusika vorm. Selge karakteriga meeldejääv meloodialõik. Algul ühehäälne → hiljem lisanduvad järgmised hääled järjestikku teemale.
Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuuri defineerinud järgmiselt: organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks. . (E. H. Schein) Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. Organisatsioonikultuur kujuneb välja organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Organisatsiooni toimimise tulemuslikkust ja töötajate ühtekuuluvustunnet organisatsioonis mõjutab oluliselt organisatsioonis valitsev kultuur. Organisatsiooni kultuuri võib jagada: Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväär...
of becoming a rock star. When a tragic accident changes everything in an instant, Mia is caught between life and death with only one decision left to make. Stars • Chloë Grace Moretz as Mia Hall • Mireille Enos as Kathleen "Kat" Hall • Stacy Keach as Grandpa • Joshua Leonard as Dennis "Denny" Hall • Jamie Blackley as Adam Wilde • Aisha Hinds as Nurse Ramirez • Lauren Lee Smith as Willow • Liana Liberato as Kim Schein • Aliyah O'Brien as EMT • Jakob Davies as Theodore "Teddy" Hall Awards Nominated People's Choice Awards, USA 2015: Favorite Dramatic Movie Won Teen Choice Awards 2015: Choice Movie: Drama Chloë Grace Moretz (main character) Won People's Choice Awards Favorite Dramatic Movie Actress https://www.youtube.com/watch?v=rMp896h fp74
Sh sisekujundus, mööbel, toodang, tehnoloogia, lood, müüdid, rituaalid jms. Need peegeldavad organisatsioonis toimuvate protsesside rutiini. Tehiselemente on raske klassifitseerida ja neist arusaamiseks peab vaatleja viibima pikemat aega organisatsioonis ja grupis. 2. Väärtushinnangud.Jagatud väärtused ehk väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. Need väärtused on kognitiivse transformatsiooni osa, mida Schein selgitab kui heade ja halbade nähtuste mõistmist. 3. Baasarusaamad.Kajastavad suhteid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. Käibtõed, mida harva vaidlustatakse ja seetõttu on neid väga raske muuta. Schein rõhutab, et organisatsiooni baasarusaamu tuleb käsitleda koostoimes ja vastastikuses suhtes, sest ühe elemendi kõrvalejätmine muudaks kogumi tähendust
„Maskuliinsuse indeks“ on kõrgeim Jaapanis, Austrias ja Venetsueelas, madalaim Taanis, Rootsis, Norras ja Madalmaades. Viis, kuidas me liigitame soorolle ning eraldame tööd perest ning iseendast, on selgelt erinev sellest, kuidas mõned teised kultuurid kujutavad inimloomust. Lääne inimesele on raske ettegi kujutada, kuidas inimloomust ja inimtegevust mõtestatakse teistes kultuurides. 7 Allikas: Schein, E. (2004) Organizational Culture and Leadership. Third edition (lk 171– 188) 8
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( 1685 1795 ) Loomingus domineerivad ooperid ja oratooriumid Tuntumad teosed: Orkestrisüit "Tulevärgimuusika" Ooper "Rinaldo" Oratoorium " Messias
Hermione." 13. Inglismaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, barokkooper, draama etendused, semiooper. Heliloojad: Henry Purcell ,,My heart is inditing", John Blow ,,Venus ja Adonis", Pelham Humpfrey ,,Hear, o heav'ns". 14. Saksamaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: süit, sonaat, fuuga, kantaat, kirikukontsert, passioon. Heliloojad: Johhann Hermann Schein ,,Opella nova", Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova", Heinrich Schütz ,,Symphoniae sacrae", ,,Kleine geistliche Konzerte". 15. J. S. Bachi elukäik ja looming Bach (1685-1750) Sai esimesed muusikalised teadmised vennalt. Käis mitmes koolis. Jäi varakult orvuks, lapsest peale andekas. 2 naist ja 20 last, kellest 12 jäid ellu. Elu lõpul jäi silmaoperatsiooni tõttu pimedaks.
9 köiteline laulukogu Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : Soololaulu Generaalbassi (basso continue ) Veneetsia mitmekooritehnikat Värvikaid pillikoosseise Johann Herman Schein (1586-1630) · Õukonna kapellmeister Weimaris 1615 · Kantor Leipzigi Tooma kirikus 1616-1630 · Kirjutas seltskonnamuusikat, laule, instrumentaalsüite, koorimotette ja vaimulike kontserte · Pani aluse Saksa kirikukantaadile ,,Opella Nova" (I 1618 ; II 1626)- kogumik vaimulikke kontserte 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile ja basso continuole Samuel Scheidt (1587-1654) Alustas õukonnamuusikuna Halles Halle linna muusikadirektor 1628-1630
Karjääri teooriad M. Driver eristab nelja karjäärimudelit (Stoner, Freeman 1989: 745- 747; ref Türk 1999: 225): · Lineaarne karjäär (linear) · Püsiv karjäär (steady state) · Spiraalne karjäär (spiral) · Ajutine karjäär (transitory) Lineaarse karjääri mudel on kõige enam kooskõlas karjääri stereotüüpidega. Inimesed valivad varakult ala, millele tahavad pühenduda (Türk 1999: 225). Pühendunud töötajad on palju väärtuslikumad organisatsioonile kui mitte pühendunud töötajad ning selle tulemusena suudavad nad organisatsioonis palju edukamalt karjääriredelil edasi liikuda. Pühendunud töötajat on kirjeldatud kui inimest, kes jääb organisatsioonile truuks nii headel kui ka halbadel aegadel, käib regulaarselt tööl, annab endast maksimumi või enamgi, kaitseb organisatsiooni vara, osaleb organisatsiooni eesmärke täideviimisel jne (Meyer, Allen 1997: 3) Nad koostavad karjääri plaani ja viivad selle ellu. P...
Literaturepo Zeitspa Wichtige Autoren chen nne 600- Mittelalter Hildegard von Bingen, Martin Luther, Walther von der Vogelweide 1600 1600- Paul Fleming, Jakob Christoffel von Grimmelshausen, Andreas Barock 1720 Gryphius, Christian Hoffmann von Hoffmannswaldau, Martin Opitz 1720- Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gotthold Ephraim Aufklärung 1800 Lessing Christoph Martin Wieland Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik 1840 ...
Kas see tähendabki seda, et Vernunft peegeldab iseenese vahendeid ja nullifitseerib seekaudu Verstandi tekitatud kahestumise ? Mis asi on absoluteness of intellect? Kui Verstand tunneb ennast Vernunfti poolt megarünnatuna, siis ta hakkab hullult nimetama ja saavutab sellega kaitstuse Vernunfti eest. Semblance nägemus, väljanägemine Aga tegelikult ei saa Verstand Vernunfti eemale lükata Asja suurimaks olemasolu tunnistajaks on tema Schein Verstand üritab ennast läbi Vernunfti paistvuse läbi jäädvustada Filosoofia vajaduse tingimus on Absoluut, mis otsitud peab saama. See on juba koguaeg olemas, sest kuidas saaks seda muidu otsida? Absoluuti toodab mõistus ainult seeläbi, kui ta teadvuse piirangutest vabastab. Nende piiride esiletõstmine on tingitud läbi eeldatud piiramatuse . Teine tingimus on teadvuse väljaastumine totaalsusest . III Reflexion
23)Barokkmuusika Prantsusmaal: zanrid - õukonnaballett, ballettkomöödia, ooper, suur motett. Heliloojad: Jean-Baptiste Lully, Charpentier, Francois Couperin, Jean-Philippe Rameau. 24)Barokkmuusika Inglismaal:zanrid - maskietendus(olid põimitud sooloaariad, koorid, balletistseenid), semiooper. Heloloojad: H. Purcell, hiljem Händel. 25)Barokkmuusika Saksamaal:zanrid passioon, kirikukantaat. Heloloojad: Schein, Scheidt, Schütz, Telemann. Afektiõpetus- ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest Monoodia- väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega m-s käib kaasas harmooniasaade. basso continuo-on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Kontsert- muusikateos(t)e ettekanne, itaaliakeelse sõna algtähendus on "koosmäng". bel canto- it.k -ilus laul, improvisatsiooniline kaunistuste laulmine; omane laulvus, kergus, kandvus.
karakterpalad. Tuntumad teosed: *Jean-Baptiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Theseus", ,,Alkestis", ,,Roland"; *Henri Du Mont; *Marc-Antoine Charpentier ,,Te Deum". Barokkmuusika Saksamaal: religioosne, valdavalt vaimulik muusika. Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Zanrid: ooper, soololaul, passioon, kirikukantaat, polüfoonilised vormid, fuuga, kontsert, oratoorium. Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz ,,Taaveti psalmid", ,,Musikalische Exequien"; *Johann Hermann Schein ,,Opella nova; *Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova". Barokkmuusika Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Zanrid: ooper, semiooper, anthem, draamaetendused, oodid. Tuntumad teosed: *Henry Purcell ,,Kuningas Artur", ,,Haldjakuninganna", ,,Dido ja Aeneas"; *G.F.Händel; *G.P.Telemann; *Valentin Meder ,,Kindlameelne Argenia". Barokkmuusika ühed kuulsamad heliloojad olid G.F. Händel ja J.S. Bach
Kordamisküsimused vastustega organisatsiooni käitumise eksamiks! 1. Organisatsiooni käitumise olemus ja seosed teiste distsipliinidega 2. Organisatsiooni käitumise kujunemine 3. Organisatsiooni struktuuri tüübid 4. Rollid meeskonnas 5. Eestvedamine ja juhtimise eripärad 6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutm...
Lineaarne karjäär, püsiv karjäär, spiraalne karjäär, jutine karjäär Karjääri etapid : Karjääri varajane etapp (18-30 aastased) Karjääri keskmine etapp (31-50 aastased) Karjääri hiline etapp 5 (51-65 aastased) ( http://www.lvrkk.ee/kristiina/heve/person/personali_karjri_planeerimine.html ) E. Schein aga on välja töötanud nn. karjääriankrute teooria, mis annab põhjendusi inimeste sobivuse kohta erinevatele töökohtadele. Tema järgi on viis peamist karjääriankrut, mida tuleb arvestada töökoha valikul ning täitmisel: Funktsionaalsus Juhilikkus Stabiilsus Loomingulisus Autonoomia Neile on hiljem T. Delongi poolt lisatud ka: Teeninduslikkus Staatus Mitmekülgsust
1. Defineerige mõiste Karjäär. Karjäär on inimese elukestev areng, mis koosneb töö kaudu saadud teadmistest, oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad inimest. 2. Mis on karjääri planeerimine inimese seisukohalt ja mis on karjääri planeerimine organisatsioonis? Karjääri planeerimine indiviidi seisukohalt on karjäärialaste eesmärkide seadmine ja tegevus nende eesmärkide saavutamiseks. See on kestev protsess, mis arvestab eri rolle. Karjääri planeerimine organisatsioonis on vastavalt töötajate potentsiaalile ja tulemuslikkusele nende toetamine ja suunamine eesmärgiga pakkuda neile võimalusi iseenda ja organisatsiooni eesmärkide ühildamiseks. 3. Defineerige mõistes ,,objektiivne karjäär" ja ,,subjektiivne karjäär". Objektiivne karjäär (või ka väline karjäär) on tööalane liikumine ühelt ametikohalt teisele ja sellega kaasneb kohustuste, vastutuse ja staatuse muutumine. Subjektiivne karjäär (või ka sisemine karjäär) on aga inime...
Samuti ei pruugi selgelt teadvustatud olla ka väärtused. Kõige nähtavam ja seega ka kõige lihtsamini analüüsitav on neist kolmest viimane tehiskeskkond, see on inimese poolt loodud kultuuri avaldumise vorm. Näiteks töötajate riietumisstiil, tööruumide paiknemine, uste avatud või suletud olek jne. Kuid ka tehiskeskkonda analüüsides ei saa teha kiireid järeldusi. Selleks on vaja kõigepealt mõista mõttemalle. Tehiskeskkonna elemendid ei teki juhuslikult. Schein peab organisatsioonikultuuri edu produktiks seda, et tulevikus püütakse korrata seda, mis ükskord on firmale edu toonud. Ta toob selgituseks näite: üks ettevõte saavutas algusaastatel edu selle läbi, et insenerid töötasid välja väiksemaid tooteid, mille loomiseks piisas ühe inimese oskustest ja võimetest. Et need inimesed saaksid segamatult töötada, oli igaühel eraldi kabinet, mille ukse kohal põlev lamp näitas, kas tülitamine on lubatud või mitte. Ka aastakümneid hiljem
palju paremaid tulemusi kui autoritaarne käsk ülevalt. McGregor nägi neid kahte teooriat eraldi üksustele. Teooriat Y on raske rakendada massidele, kuid saab edukalt kasutada spetsialiste hallates. Mcgregor tegi ettepaneku, et juhtkond võib üldjuhul kasutada mõlemat teooriat töötajate motiveerimisel, kuid paremaid tulemusi annaks teooria Y kasutamine, sest X on kõrgema taseme vajadustega. Siiski, teooria Y osalusjuhtimisstiil pole alati parim juhtimisstiil. Schein kasutas Mcgregori tööd leidmaks tõhusat juhtimsistiili, mis sõltub juhi eelistustest, varasemast kogemusest, sisemisest juhist, prganisatsiooni kontekstist, mis sobib keskonnale tervikuna ja töökohale. Teooria X juht teab ainult autokraatliku reziimi, kuid teooria Y juht saab valida, kas olla autokraatlik, patroneeriv, nõuandev või osalusdemokraatlik. Mcgregori teooriad on kasulikud analüüsiks, ning samuti piisavaks sekkumiseks. (Provenmodels.com, 26.01.2011)
Suhted grupis ei muutu pidevalt, vaid hüppeliselt. Tuntuim grupi etapilise arengu käsitlusi-Tuckmanilt, kes tõi välja 4 grupi arengu etappi. Küpseks võib pidada toimivat ja tõhusat gruppi, milles isikutevaheline võitlus asendub koostööga. Üksteist tuntatkse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Vastutust tunnetatakse kõigi grupi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise ees. Kolm tüüpi, kellel grupis kohanemine tekitab probleeme- Schein: 1. Kõva võitleja- loomult agressiivne, näitab vastasseisu grupiliikmetele ja liidrile. 2. Sõbralik abistaja-tahab lähedussuhete vahendusel kõiki ja kõiges abistada. 3. Objektiivne mõtiskleja- käitub passiivselt, ükskõikselt. Grupi arengutasemetel toimuvad muutused: 1. Moodustumine, kujunemine. Sel etapil valitseb grupis suur ebakindlus, mis tuleneb grupi eesmärkide, struktuuri ja liidrite ebaselgusest. Vastsed liikmed uurivad ,
olulised motivatsiooni allikad. Tunnustatud väärtusteks võivad olla lojaalsus, täpsus, teiste aitamine, õiglane tasustamine jne. · Kolmandaks ja kõige abstraktsemaks avaldumistasandiks on peamised ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised ja väärtused. Väärtuseks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus jne. Sageli on põhilised väärtused sõnastatud missioonis ja strateegias. Schein rõhutab, et ühised tõekspidamised kajastavad seoseid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. 11. Organisatsioonikultuuri elemendid. Süvakultuur ja vaadeldav kultuur SÜVAKULTUUR: väärtused:eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne,
muutuva keskkonnaga. Juht on liider, eestvedaja, õiguste ja kohustuste delegeerija. Kui kultuur - organisatsioon on mõjutatud oma töötajatest, nende hoiakutest, uskumustest jne. Organisatsioon on keerulisem kui paistab, ning tõlgendamine sõltub tõlgendajast. Juht on kultuuri looja ja kujundaja ning tema käitumine määrab kultuuri tüübi ja vormi. 8. Organisatsioonikultuur E. Scheini järgi E.H Schein määratleb organisatsioonikultuuri kui peamisi tõekspidamisi, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ning sisemises koostegevuses ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviise. Käitumisviisi aluseks võib pidada ühiskonnas ja organisatsioonides toimuvate protsesside sarnasust, mis lubab käitumist organisatsioonis vaadelda kultuuripärasena
On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. 30. E. H. Sheini käsitlus organisatsioonikultuurist, organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid Edgar H. Schein: Kultuuritasand Teadvustamise määr TEHISKESKKOND: 1. Tehnoloogia Nähtav, kuid mitte 2. Kujundatud keskkond kõigile ühtemoodi 3. Tajutavad käitumismudelid mõistetav VÄÄRTUSHINNANGUD: Määratavad füüsilises keskkonnas Määratavad ainult konsensuse korral Teadvustatud BAASARUSAAMAD: 1. Suhe keskkonda 2
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes t...
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
Esimene helilooja, kes suutis siduda Veneetsia koolkonna kontertliku stiiliga saksakeelse moteti ja luteri koraali, oli Michael Praetorius. Ta kirjutas ka ajastu kõige põhjalikuma muusikateoreetilise töö. Saksamaa tõusu muusikamaastikule katkestas kolmekümneaastane sõda, samuti kultuuriline kapseldumine. Saksa barokkmuusika näo kujundasid 17. sajandi esimesel poolel 3 heliloojat-„3 suurt S-i“-Heinrich Schütz, Johann Hermann Schein ja Samuel Scheidt. Johann Hermann Schein Muusikukarjääri tipuks oli kapellmeistri koht Weimaris ja kantoriamet(muusikaõpetaja) Leipzigi Tooma kirikus. Kogumik „Opella nova“-esimesed kammerliku kossseisuga vaimulikud kontserdid. Samuel Scheidt Väljapaistev klaviirimuusika looja, kogumik „Tabulatura nova“ on sellel alal ajastu peateos. Heinrich Schütz(1585-1672) Teda on nimetatud saksa muusika isaks, õigustades seda sellega, et ta oli õpetanud kõiki
5. Organisatsioonikultuuri loomine Organisatsioonikultuuri loomine tähendab toimimiskeskkonna ja organisatsiooni eesmärkidega kooskõlas olevate väärtuste ja käitumisviiside kujundamist ja ühtseks tervikuks ühendamist. Organisatsioonikultuuri allikad võivad varieeruda, kuid paljude mudelite ühisosaks on juhtkonna või eestvedajate tegevus kui kujundav tegur. Edgar H. Schein (1992) rõhutab kultuuri loova liidri õppimisvõimelisust. Liidri mõjukusel on hulk põhjusi, millest üheks on, et organisatsiooni liikmed jäljendavad tema tegevust. Ehkki organisatsioonikultuuri loojate ja kujundajatena vaadeldakse peamiselt tippjuhtkonda, on ka kesk- ja esmatasandi juhtidel oluline roll. Nende mõju ilmneb eelkõige vahetutes käitumisviisides. Keskjuhid seovad sageli organisatsiooni tervikuks.
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste m...
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste m...
Enese esitlemine Teisejärgulistest töökohtadest loobumine Lojaalsus organisatsioonile Toetajate leidmine Võtmealluvad Hea haridus ja enesearendamine Õigel ajal õiges kohas olemine Ületunnitöö KARJÄÄRI TEOORIAD- M.Driver eristab 4 karjäärimudelit: Lineaarne karjäär0 00 Püsiv karjäär 00000 Spiraalne karjäär0 0000 53 Ajutine karjäär E. Schein: Horisontaalne karjäär, Vertikaalne karjäär, Radiaalne karjäär + karjääriankrud olulised töökoha valikut ja töökoha sobivust mõjutavad tegurid: Funktsionaalsus, Juhilikkus, Stabiilsus, Loomingulisus, Autonoomia 51. Hindamine: olemus, koostisosad, eesmärgid, kriteeriumid Hindamine on töö hindamise protsess, mis koosneb töökohtade ja töötajate töö (töösoorituse) uurimisest ja hindamisest. Hindamise käigus antakse ühelt poolt hinnang org
olukordades orienteeruda. Meisterlikkus koosneb kolmest elemendist- visioon, reaalsustaju ja loovus. Liider töötab alati visiooni suunas ning ei lase samas reaalsusel visiooni endaga kaasa tõmmata. Meisterlik liider aksepteerib unistust ja reaalsust samaaegselt, juhtides organisatsiooni unistuse poole, mitte aga vastupidi (Türk 2001). Liidriks olek eeldab teatud isikupära ja tööalaseid eelistusi, mida võib nimetada ka karjääriankruteks. Edgar Schein töötas välja nn karjääriankrute teooria, mida T. Delong edasi arendas. Karjääriankrud on olulised töökoha valikut ja töösobivustmõjutavad tegurid, mis aitavad paremini töötajate karjääri juhtida. 8 Karjääriankrute teooria võimaldab kindlaks määrata ja põhjendada inimese sobivust liidriks. E. Schein pakub välja viis peamist karjääriankrut: funktsionaalsus (technical
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise...
LEKTÜRE: Heinrich Böll (1917-1985): Bekenntnis zur Trümmerliteratur (1952) Wolfgang Borchert (19211947): Die drei dunklen Könige (1946) Inhalt: In den Trümmern einer durch Bombenangriffe des Zweiten Weltkriegs zerstörten Stadt sucht ein Mann nach Holz. Er kehrt zurück zu seiner Frau, die vor einer Stunde ein Kind geboren hat. Während die Mutter erleichtert ist, dass ihr Kind lebt, und das schlafende Neugeborene im Schein des Holzofens von einem Heiligenschein umgeben sieht, ist der Vater von tiefem Zorn über die Kälte und die elenden Umstände erfüllt, unter denen die Geburt stattfinden musste. Vergeblich sucht er nach jemandem, den er dafür verantwortlich machen und an dem er seine Wut auslassen kann. Drei Männer in alten Soldatenuniformen werden vom Feuerschein angelockt und treten ins Haus, um sich aufzuwärmen. Der erste Soldat hat nur noch Armstümpfe, weil ihm seine Arme erfroren sind
35 Argument cher und bequämer ist. Man verfügt über all dem was man Beleg Beispiel braucht: elektrischen Strom, eine geheizte Wohnung oder eine Wasserleitung. Was für die Stadtbewohner ein „Muss“ schein ist für die aus dem Dorf ein Luxus. Denn die Verbindungen Dorfbewohner müssen sich die Wohnung mit Holz heizen, 40 das sie auch selbst hacken müssen. Außerdem müssen sie sich Wasser vom Brunnen, das vielleich am anderen Ende der Straße liegt, schleppen. Weiterhin möchte ich mich
Itaalias on 17.saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre. Meistrid: Alessandro Stradella, Benedetto Marcello, Scarlatti, Händel, Bach. Ilmalik laul Saksamaal tekib monoodilise stiili tulekuga generaalbassi saatega ilmalik laul, millest areneb klassitsismi ja romantismi klaverisaatega soololaul. Ka mitmehäälne generaalbassiga ilmalik laul, tihti instrumentaalsete ritornellidega stroofide vahel. Arenenud itaalia rahvalikest laulutüüpidest ,nagu villanella. Meistrid: Schein ,Albert,Krieger. Lk.11 5.Instrumentaalmuusika baroki ajal. a)Muusika soolopillilise ricercar, cannzzzon, toccata, süit, soolosonaat. b)Muusika ansamblile või orkestrile- sonata da camera, sonata da chiesa(trisonaat).Concerto grocco, soolokontsert. Auturid:Frescobaldi, Buxtehude, Froberger, Coupern, Rameau, Telemann, Bech, Händel, Corelli, Domenico Scarrlatti. Instr. m. hoogustus . 17.asj., eesotsas itaalased
Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon moodustatakse ideede elluviimiseks või ettevõtmiste ja ülesannete täitmiseks, millega üks inimene ei suuda hakkama saada. 1.3 Meeskonna definitsioon Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väiksearvuline inimrühm (3-15 inim...
1) Töö ja kodu eraldamine, 2) Nõrkuste ja puuduste kõrvaldamine, 3) Heast spetsialistist hea juhi tegemine, 4) Juhtivate kohtade piiramatus, 5) Karjääritegija osa teisejärgulisus, 101 6) Põhjendamatute väljavaadete kultiveerimine, 7) Sobivate inimeste puudumine, 8) Tipptasemel juht võib juhtida kõike, 9) Tutvused ja sõbrasuhted tagavad karjääri. Karjääri teooriatest tuleks antud aines teada kahte: Driveri ja Schein ikäsitlust. M.Driver eristab 4 karjäärimudelit: Lineaarne karjäär, Püsiv karjäär, Spiraalne karjäär, Ajutine karjäär. E. Schein: Horisontaalne karjäär, Vertikaalne karjäär, Radiaalne karjäär. Lisaks toob välja nn. karjääriankrud olulised töökoha valikut ja töökoha sobivust mõjutavad tegurid: funktsionaalsus, juhilikkus, stabiilsus, loomingulisus, autonoomia. Loe lisaks: Türk, K. Personali juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2001 - osa 7, lk.186-232:
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaade...
the returning prisoners intensively to determine what had occurred, in part be- cause of the unsettling success of some aspects of the Chinese program. For ex- ample, the Chinese were very effective in getting Americans to inform on one another, in striking contrast to the behavior of American POWs in World War II. For this reason, among others, escape plans were quickly uncovered and the escapes themselves almost always unsuccessful. "When an escape did occur," wrote psy- chologist Edgar Schein (1956), a principal American investigator of the Chinese in- doctrination program in Korea, "the Chinese usually recovered the man easily by _ _ Chapter 3 COMMITMENT AND CONSISTENCY READER'S REPORT 3.1 From a Sales Trainer in Texas he most powerful lesson I ever learned from your book was about commit- T ment. Years ago, I trained people at a telemarketing center to sell insur- ance over the phone
|U luul iuiiii uvi organisatsioonides. Ettevõtted muudavad oma prioriteete, muudetakse töötajate vastutusvaldkondi ja muutused juhtkonnas mõjutavad ettevõtte sisekliimat. Schein (1992) ütleb, et inimesed määratlevad end oma tööelus niinimetatud See materjal annab karjäärinõustajatele ja personalispetsialistidele palju mõtteainet. karjääriankrute kaudu. ..Inimese karjääriankur on arenev teadlikkus sellest, milles ta tugev Töölevõtmise tasandil on oluline tagada töökoha ja töösoovija vastastikune sobivus on, mis on tema vajadused ja motiivid ning millistest väärtushinnangutest ta tööga seotud
olulised motivatsiooni allikad. Tunnustatud väärtusteks võivad olla lojaalsus, täpsus, teiste aitamine, õiglane tasustamine jne. Kolmandaks ja kõige abstraktsemaks avaldumistasandiks on peamised ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised ja väärtused. Väärtuseks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus jne. Sageli on põhilised väärtused sõnastatud missioonis ja strateegias. Schein rõhutab, et ühised tõekspidamised kajastavad seoseid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. SÜVAKULTUUR: väärtused:eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. VAADELDAV KULTUUR: igapäevane praktika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
