Iseseisev töö Edgar Henry Schein Oma Nimi XX-1 Denison, Daniel R. ,,What is the differnece between organizational culture and organizational climate? A native's point of view kn a decade of paradigm wars"1996. Academy of Management Review, vol. 21, no. 3, 619-654. Autori(te) taust (5p) a) Sünniaasta (või eluaastad) Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal sveitsis. Ta elab ja õppis USA-s. b) Hariduslik taust Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chicago. c) Selle autori teised (olulisemad) tööd ning kas need eelnesid või järgnesid praegu loetavale tekstile. · Brainwashing and Totalitarianization in Modern Society (1959)
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR JUHTIMISGURU EDGAR SCHEIN INIMESTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Juhendaja: Eneken Titov Tallinn 2015 KES ON EDGAR SCHEIN? Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal Šveitsis. Ta elas ja õppis USA-s. Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chi- cago. Tema konsultatsiooni töö keskendub nsultatsiooni ja kar- jääri dünaamika. Tema endiste ja praeguste klientideks on suured ettevõtted nii USAs kui ka välismaaorganisat- sioonikultuur, organisatsiooni areng, protsess kol, näi-
- valikut kuidas? ehk signaalile tähenduse andmist 3. Elluviimine 1) Hankida teadmised muudatuse läbiviimiseks: teadustöö, turu-uuring, tehnoloogiasiire, strateegilised liidud jms 2) Teostada projekt ebakindlates oludes, lahendada probleeme, ületada vastuseisu 3) Käivitada/ juurutada muudatus ja läbi viia esmane kohandamine 4) Säilitada kohandamine ja harjuda seda kasutama vrs muuta algset ideed, re-innoveerida 4. Õppimine läbitud protsessi läbitöötamine 4. E. Schein Edgar Schein jõudis organisatsioonikultuuri käsitluse loomiseni töötajate karjääriuuringuid läbi viies. Uurides uute töötajate kohanemist organisatsioonides, esitas ta endale küsimuse: mis see on, mille uustulnukad peavad ära õppima. Õpetades ja konsulteerides maailma eri paikades Austraaliast ja Singapurist Hawaini, oli tal võimalik jälgida, kuidas rahvuskultuur mõjutab juhtimist ja on seega juhi jaoks oluline näitaja. Sealt saigi alguse
Tema loomingut on nimetatud prantsuse loomingu kokkuvõtteks. Prantsuse muusika suurkuju - Jean Philippe Rameau. Lõi palju klavessiinimuusikat, kuid ei ületanud Couperinit. Muusikateoreetik – rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast → klassitsistliku muusikastiili alus. Inglismaal Henry Purcell lõi muude teoste kõrvale ka kammer- ja klavessiinimuusikat. Soololaulude saateks basso continuo. Kirevad, lihtsalt meloodiad. Saksamaa J. H. Schein – kirjutas instrumentaalsüite. Esimesed kammerliku koosseisuga kontserdid 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile + basso continuo. S. Scheidt – üks oma aja väljapaistvamaid klaviirimuusika loojaid. H. Schütz – avaldas vaimulike tekstidega kontserte 1-3 lauljale väikse ansambli saatel. FUUGA Tähtsaim polüfoonilise muusika vorm. Selge karakteriga meeldejääv meloodialõik. Algul ühehäälne → hiljem lisanduvad järgmised hääled järjestikku teemale.
Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuuri defineerinud järgmiselt: organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks. . (E. H. Schein) Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. Organisatsioonikultuur kujuneb välja organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Organisatsiooni toimimise tulemuslikkust ja töötajate ühtekuuluvustunnet organisatsioonis mõjutab oluliselt organisatsioonis valitsev kultuur. Organisatsiooni kultuuri võib jagada: Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile
of becoming a rock star. When a tragic accident changes everything in an instant, Mia is caught between life and death with only one decision left to make. Stars • Chloë Grace Moretz as Mia Hall • Mireille Enos as Kathleen "Kat" Hall • Stacy Keach as Grandpa • Joshua Leonard as Dennis "Denny" Hall • Jamie Blackley as Adam Wilde • Aisha Hinds as Nurse Ramirez • Lauren Lee Smith as Willow • Liana Liberato as Kim Schein • Aliyah O'Brien as EMT • Jakob Davies as Theodore "Teddy" Hall Awards Nominated People's Choice Awards, USA 2015: Favorite Dramatic Movie Won Teen Choice Awards 2015: Choice Movie: Drama Chloë Grace Moretz (main character) Won People's Choice Awards Favorite Dramatic Movie Actress https://www.youtube.com/watch?v=rMp896h fp74
Suhtumine teistesse võitluslik sünergiat ja vastast. Kasu otsiv Suhe võimusse hierarhiat väärtustav, lojaalsust nõudev eestvedamisel ja inimestevah. Mõjul Suhe keskkonda looduse ekspluateerimine loodusega kooskõla otsimine Eelsitatavad isiksu.omad tehnokraatlikkus, kalkuleerimisoskus kõrged moraalsed standardid Schein. Organisatsioonikultuur-koosneb abstraktsetest , käega mittekombatavatest osadest, mille suhtes valitseb kooslusesisene üksmeel. Ühised tõekspidamised, väärtused ja hoiakud kujunevad iga organisatsiooni ja teda ümbritseva keskkonna vastastikuses toimes ning säilitatakse uutele liikmetele edasiandmise teel. Schein eristab kolme organisatsioonikultuuri tasandit, mis erinevad üksteisest teadvustamise määra poolest. 1. Tehiskeskkond.Keskkonna füüsilised elemendid
„Maskuliinsuse indeks“ on kõrgeim Jaapanis, Austrias ja Venetsueelas, madalaim Taanis, Rootsis, Norras ja Madalmaades. Viis, kuidas me liigitame soorolle ning eraldame tööd perest ning iseendast, on selgelt erinev sellest, kuidas mõned teised kultuurid kujutavad inimloomust. Lääne inimesele on raske ettegi kujutada, kuidas inimloomust ja inimtegevust mõtestatakse teistes kultuurides. 7 Allikas: Schein, E. (2004) Organizational Culture and Leadership. Third edition (lk 171– 188) 8
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( 1685 1795 ) Loomingus domineerivad ooperid ja oratooriumid Tuntumad teosed: Orkestrisüit "Tulevärgimuusika" Ooper "Rinaldo" Oratoorium " Messias
Hermione." 13. Inglismaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, barokkooper, draama etendused, semiooper. Heliloojad: Henry Purcell ,,My heart is inditing", John Blow ,,Venus ja Adonis", Pelham Humpfrey ,,Hear, o heav'ns". 14. Saksamaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: süit, sonaat, fuuga, kantaat, kirikukontsert, passioon. Heliloojad: Johhann Hermann Schein ,,Opella nova", Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova", Heinrich Schütz ,,Symphoniae sacrae", ,,Kleine geistliche Konzerte". 15. J. S. Bachi elukäik ja looming Bach (1685-1750) Sai esimesed muusikalised teadmised vennalt. Käis mitmes koolis. Jäi varakult orvuks, lapsest peale andekas. 2 naist ja 20 last, kellest 12 jäid ellu. Elu lõpul jäi silmaoperatsiooni tõttu pimedaks.
9 köiteline laulukogu Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : Soololaulu Generaalbassi (basso continue ) Veneetsia mitmekooritehnikat Värvikaid pillikoosseise Johann Herman Schein (1586-1630) · Õukonna kapellmeister Weimaris 1615 · Kantor Leipzigi Tooma kirikus 1616-1630 · Kirjutas seltskonnamuusikat, laule, instrumentaalsüite, koorimotette ja vaimulike kontserte · Pani aluse Saksa kirikukantaadile ,,Opella Nova" (I 1618 ; II 1626)- kogumik vaimulikke kontserte 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile ja basso continuole Samuel Scheidt (1587-1654) Alustas õukonnamuusikuna Halles Halle linna muusikadirektor 1628-1630
töötajatel läheneda organisatsiooni juhtimistsentrile ja tuumikule, et osaleda senisest enam organisatsiooni juhtimisel ja otsustamisprotsessis. Liikudes tsentraalsetele struktuuridele ja gruppidele lähemale, loob töötaja väärtuslikke sidemeidorganisatsiooni võtmeisikutega. Niisugune liikumine võimaldab töötajal saada kesksemaid, olulisemad, võimukamaid või autoriteetsemaid ülesandeid ning aitab teda vertikaalseks karjääriks paremini ette valmistada. Schein vaatleb organisatsiooni kui koonust, mille kolm põhidimensiooni aitavad formaliseerida töötajate organisatsioonisisest liikumist. Erinevatel organisatsioonidel on nendes dimensioonides erinevad struktuurid ja piirid. Kõrgemaid võimutasandeid ihkavad töötajad peaksid esmalt liikuma horisontaalselt ja radiaalselt, et saavutada vajalikke teadmisi ja oskusi vertikaalseks karjääriks (Türk 1999: 225-228) . 3
Wissenswertes über die Epoche: Dreißigjähriger Krieg und Absolutismus prägten maßgeblich die Epoche. Drei Hauptmotive: Carpe Diem (Nutze den Tag), Memento Mori (Bedenke, dass du sterben musst) und Vanitas (Vergänglichkeit). Sonette als bevorzugte Form der Lyrik. innerer Widerspruch zwischen Schönheit der Form (Sonette) und thematischem Inhalt (Krieg, Tod und Vergänglichkeit). Antithetik in der Literatur (Diesseits - Jenseis, Sein - Schein). "Der abenteuerliche Simplicissimus" von Hans Jakob Christoffel von Grimmelshausen als wichtigstes Werk der zeitgenössischen Epik. Literaturepoche: Aufklärung (1720-1800) Wissenswertes über die Epoche: Die Aufklärung leutet europaweit das Ende der Zeit des Absolutismus ein Unabhängigkeitserklärung der Vereinigten Staaten (1776) und französische Revolution (1789) sind letztendlich die Folgen der Aufklärung Kritik an Staat und Religion
Nad on üksteise kõrval huvitumata, mida teine teeb. Verstandi saab läbi Vernunfti rünnata ja see ongi vist üritus kahestumist nullifitseerida . However, the intellect can also be directly attacked by Reason in its own realm. These attempts to nullify the dichotomy, and hence the absoluteness of intellect, through reflection itself are easier to understand. Kahestumine on Essentsi kategooria. Sisemise olemuse (Essents) ja välise show (Schein). Tegelikkus on lõhestunud Tegelikkusel on sisemine ja välimine Essents Kas see tähendabki seda, et Vernunft peegeldab iseenese vahendeid ja nullifitseerib seekaudu Verstandi tekitatud kahestumise ? Mis asi on absoluteness of intellect? Kui Verstand tunneb ennast Vernunfti poolt megarünnatuna, siis ta hakkab hullult nimetama ja saavutab sellega kaitstuse Vernunfti eest. Semblance nägemus, väljanägemine
23)Barokkmuusika Prantsusmaal: zanrid - õukonnaballett, ballettkomöödia, ooper, suur motett. Heliloojad: Jean-Baptiste Lully, Charpentier, Francois Couperin, Jean-Philippe Rameau. 24)Barokkmuusika Inglismaal:zanrid - maskietendus(olid põimitud sooloaariad, koorid, balletistseenid), semiooper. Heloloojad: H. Purcell, hiljem Händel. 25)Barokkmuusika Saksamaal:zanrid passioon, kirikukantaat. Heloloojad: Schein, Scheidt, Schütz, Telemann. Afektiõpetus- ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest Monoodia- väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega m-s käib kaasas harmooniasaade. basso continuo-on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Kontsert- muusikateos(t)e ettekanne, itaaliakeelse sõna algtähendus on "koosmäng". bel canto- it.k -ilus laul, improvisatsiooniline kaunistuste laulmine; omane laulvus, kergus, kandvus.
karakterpalad. Tuntumad teosed: *Jean-Baptiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Theseus", ,,Alkestis", ,,Roland"; *Henri Du Mont; *Marc-Antoine Charpentier ,,Te Deum". Barokkmuusika Saksamaal: religioosne, valdavalt vaimulik muusika. Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Zanrid: ooper, soololaul, passioon, kirikukantaat, polüfoonilised vormid, fuuga, kontsert, oratoorium. Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz ,,Taaveti psalmid", ,,Musikalische Exequien"; *Johann Hermann Schein ,,Opella nova; *Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova". Barokkmuusika Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Zanrid: ooper, semiooper, anthem, draamaetendused, oodid. Tuntumad teosed: *Henry Purcell ,,Kuningas Artur", ,,Haldjakuninganna", ,,Dido ja Aeneas"; *G.F.Händel; *G.P.Telemann; *Valentin Meder ,,Kindlameelne Argenia". Barokkmuusika ühed kuulsamad heliloojad olid G.F. Händel ja J.S. Bach
organisatsioonis aksepteeritakse ning mis omakorda võivad olla liikmete jaoks väga olulised motivatsiooni allikad. Tunnustatud väärtusteks võivad olla lojaalsus, täpsus, teiste aitamine, õiglane tasustamine jne. Kolmandaks ja kõige abstraktsemaks avaldumistasandiks on peamised ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised ja väärtused. Väärtuseks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus jne. Sageli on põhilised väärtused sõnastatud missioonis ja strateegias. Schein rõhutab, et ühised tõekspidamised kajastavad seoseid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse.
Lineaarne karjäär, püsiv karjäär, spiraalne karjäär, jutine karjäär Karjääri etapid : Karjääri varajane etapp (18-30 aastased) Karjääri keskmine etapp (31-50 aastased) Karjääri hiline etapp 5 (51-65 aastased) ( http://www.lvrkk.ee/kristiina/heve/person/personali_karjri_planeerimine.html ) E. Schein aga on välja töötanud nn. karjääriankrute teooria, mis annab põhjendusi inimeste sobivuse kohta erinevatele töökohtadele. Tema järgi on viis peamist karjääriankrut, mida tuleb arvestada töökoha valikul ning täitmisel: Funktsionaalsus Juhilikkus Stabiilsus Loomingulisus Autonoomia Neile on hiljem T. Delongi poolt lisatud ka: Teeninduslikkus Staatus Mitmekülgsust
Inimesed otsivad töökeskkondi, mis võimaldavad neil rakendada oma oskusi ja võimeid, väljendada hoiakuid ja väärtusi ning täita sobivaid rolle. Inimesed tunnevad enda isiksusetüübile sobivat töökeskkonda toetavamana ja see tõstab nende tööga rahulolu. 21.6. Kuidas mõjutab töökeskkond töörahulolu? Kui inimene töötab oma isiksusetüübile sobivas töökeskkonnas, on ta suurema tõenäosusega edukas ja õnnelik. 22. Kuidas mõjutavad karjääriankrud (Schein) inimese karjäärialaseid valikuid? Vastavalt sellele, millised on inimesed karjääriankrud, teeb ta oma karjäärialaseid valikuid. Ühele on tähtis tööalane sõltumatus, teine väärtustab stabiilsust, kolmas aga võimalust ühendada paindlikult töö ja perekondlikud kohustused. 23. Miks on organisatsioonil vajalik tajuda inimese karjääriankrut? Organisatsioonid, mis suudavad pakkuda oma liikmetele neile olulisi karjääriankruid, on edukamad. 24
Samuti ei pruugi selgelt teadvustatud olla ka väärtused. Kõige nähtavam ja seega ka kõige lihtsamini analüüsitav on neist kolmest viimane tehiskeskkond, see on inimese poolt loodud kultuuri avaldumise vorm. Näiteks töötajate riietumisstiil, tööruumide paiknemine, uste avatud või suletud olek jne. Kuid ka tehiskeskkonda analüüsides ei saa teha kiireid järeldusi. Selleks on vaja kõigepealt mõista mõttemalle. Tehiskeskkonna elemendid ei teki juhuslikult. Schein peab organisatsioonikultuuri edu produktiks seda, et tulevikus püütakse korrata seda, mis ükskord on firmale edu toonud. Ta toob selgituseks näite: üks ettevõte saavutas algusaastatel edu selle läbi, et insenerid töötasid välja väiksemaid tooteid, mille loomiseks piisas ühe inimese oskustest ja võimetest. Et need inimesed saaksid segamatult töötada, oli igaühel eraldi kabinet, mille ukse kohal põlev lamp näitas, kas tülitamine on lubatud või mitte. Ka aastakümneid hiljem
palju paremaid tulemusi kui autoritaarne käsk ülevalt. McGregor nägi neid kahte teooriat eraldi üksustele. Teooriat Y on raske rakendada massidele, kuid saab edukalt kasutada spetsialiste hallates. Mcgregor tegi ettepaneku, et juhtkond võib üldjuhul kasutada mõlemat teooriat töötajate motiveerimisel, kuid paremaid tulemusi annaks teooria Y kasutamine, sest X on kõrgema taseme vajadustega. Siiski, teooria Y osalusjuhtimisstiil pole alati parim juhtimisstiil. Schein kasutas Mcgregori tööd leidmaks tõhusat juhtimsistiili, mis sõltub juhi eelistustest, varasemast kogemusest, sisemisest juhist, prganisatsiooni kontekstist, mis sobib keskonnale tervikuna ja töökohale. Teooria X juht teab ainult autokraatliku reziimi, kuid teooria Y juht saab valida, kas olla autokraatlik, patroneeriv, nõuandev või osalusdemokraatlik. Mcgregori teooriad on kasulikud analüüsiks, ning samuti piisavaks sekkumiseks. (Provenmodels.com, 26.01.2011)
Suhted grupis ei muutu pidevalt, vaid hüppeliselt. Tuntuim grupi etapilise arengu käsitlusi-Tuckmanilt, kes tõi välja 4 grupi arengu etappi. Küpseks võib pidada toimivat ja tõhusat gruppi, milles isikutevaheline võitlus asendub koostööga. Üksteist tuntatkse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Vastutust tunnetatakse kõigi grupi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise ees. Kolm tüüpi, kellel grupis kohanemine tekitab probleeme- Schein: 1. Kõva võitleja- loomult agressiivne, näitab vastasseisu grupiliikmetele ja liidrile. 2. Sõbralik abistaja-tahab lähedussuhete vahendusel kõiki ja kõiges abistada. 3. Objektiivne mõtiskleja- käitub passiivselt, ükskõikselt. Grupi arengutasemetel toimuvad muutused: 1. Moodustumine, kujunemine. Sel etapil valitseb grupis suur ebakindlus, mis tuleneb grupi eesmärkide, struktuuri ja liidrite ebaselgusest. Vastsed liikmed uurivad ,
olulised motivatsiooni allikad. Tunnustatud väärtusteks võivad olla lojaalsus, täpsus, teiste aitamine, õiglane tasustamine jne. · Kolmandaks ja kõige abstraktsemaks avaldumistasandiks on peamised ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised ja väärtused. Väärtuseks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus jne. Sageli on põhilised väärtused sõnastatud missioonis ja strateegias. Schein rõhutab, et ühised tõekspidamised kajastavad seoseid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. 11. Organisatsioonikultuuri elemendid. Süvakultuur ja vaadeldav kultuur SÜVAKULTUUR: väärtused:eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne,
muutuva keskkonnaga. Juht on liider, eestvedaja, õiguste ja kohustuste delegeerija. Kui kultuur - organisatsioon on mõjutatud oma töötajatest, nende hoiakutest, uskumustest jne. Organisatsioon on keerulisem kui paistab, ning tõlgendamine sõltub tõlgendajast. Juht on kultuuri looja ja kujundaja ning tema käitumine määrab kultuuri tüübi ja vormi. 8. Organisatsioonikultuur E. Scheini järgi E.H Schein määratleb organisatsioonikultuuri kui peamisi tõekspidamisi, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ning sisemises koostegevuses ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviise. Käitumisviisi aluseks võib pidada ühiskonnas ja organisatsioonides toimuvate protsesside sarnasust, mis lubab käitumist organisatsioonis vaadelda kultuuripärasena
On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. 30. E. H. Sheini käsitlus organisatsioonikultuurist, organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid Edgar H. Schein: Kultuuritasand Teadvustamise määr TEHISKESKKOND: 1. Tehnoloogia Nähtav, kuid mitte 2. Kujundatud keskkond kõigile ühtemoodi 3. Tajutavad käitumismudelid mõistetav VÄÄRTUSHINNANGUD: Määratavad füüsilises keskkonnas Määratavad ainult konsensuse korral Teadvustatud BAASARUSAAMAD: 1. Suhe keskkonda 2
Organisatsiooniline õppimine on rohkem kui org liikmete individuaalse õppimine summa, sest see sisaldab teadmiste organisatsioonis säilitamise viisi ka pärast töötajate lahkumist. Õppivas org asendamatuid ei ole. 10.Mc Kinsey mudel 7 S mudel Ühised väärused: strateegia, struktuur, süsteemid, stiil, vilumused, töötajad. Kõik on omavahel seotud ja mõjutavad vastastikuliselt väärtuste tekkimist. 11. Organisatsioonikultuuri tasandid (Schein) ja nende karakteristikud Kolmekihiline OK: 1. Tehistasand iseloomustab seda, mida inimene näeb , kuuleb ja tunneb, kui ta satub uude grupi, mille kultuur ei ole tuttav. Loovad esmamulje. Nende füüsilise keskkonna kujundus, tehnoloogia, keel, kõneviis, riietumisstiil, emotsioonide väljendamine, kuidas vastu võetakse, kuidas suhtutakse, organisatsioonist räägitavad müüdid ja jutustused, vaadeldavad rituaalid ja tseremooniad. 2
•Kasutab infotehnoloogiat •Võrgustiku struktuuri erivorm Organisatsioonikultuur... on organisatsiooni liikmete poolt väliskeskkonnaga kohanemiseks ja seesmiseks integratsiooniks kasutatavad väärtustele baseeruvad põhilised käitumisviisid ja tõekspidamised, mida õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid viise tajumiseks, mõtlemiseks ja tundmiseks organisatsioonis ettetulevate probleemide puhul (Schein, 1992). Organisatsioonikultuur on kirjeldav •Näitab, millisena töötajad tajuvad oma organisatsiooni kultuuri •Ei ütle midagi selle kohta, kas mõni kultuur on parem või halvem •Ei ütle midagi selle kohta, kas töötajatele see kultuur meeldib või mitte Organisatsiooni väärtused Organisatsiooni väärtused on töö ja töökeskkonnaga seotud hinnangulised standardid, mille järgi indiviidid otsustavad, mis on
Esimene helilooja, kes suutis siduda Veneetsia koolkonna kontertliku stiiliga saksakeelse moteti ja luteri koraali, oli Michael Praetorius. Ta kirjutas ka ajastu kõige põhjalikuma muusikateoreetilise töö. Saksamaa tõusu muusikamaastikule katkestas kolmekümneaastane sõda, samuti kultuuriline kapseldumine. Saksa barokkmuusika näo kujundasid 17. sajandi esimesel poolel 3 heliloojat-„3 suurt S-i“-Heinrich Schütz, Johann Hermann Schein ja Samuel Scheidt. Johann Hermann Schein Muusikukarjääri tipuks oli kapellmeistri koht Weimaris ja kantoriamet(muusikaõpetaja) Leipzigi Tooma kirikus. Kogumik „Opella nova“-esimesed kammerliku kossseisuga vaimulikud kontserdid. Samuel Scheidt Väljapaistev klaviirimuusika looja, kogumik „Tabulatura nova“ on sellel alal ajastu peateos. Heinrich Schütz(1585-1672) Teda on nimetatud saksa muusika isaks, õigustades seda sellega, et ta oli õpetanud kõiki
5. Organisatsioonikultuuri loomine Organisatsioonikultuuri loomine tähendab toimimiskeskkonna ja organisatsiooni eesmärkidega kooskõlas olevate väärtuste ja käitumisviiside kujundamist ja ühtseks tervikuks ühendamist. Organisatsioonikultuuri allikad võivad varieeruda, kuid paljude mudelite ühisosaks on juhtkonna või eestvedajate tegevus kui kujundav tegur. Edgar H. Schein (1992) rõhutab kultuuri loova liidri õppimisvõimelisust. Liidri mõjukusel on hulk põhjusi, millest üheks on, et organisatsiooni liikmed jäljendavad tema tegevust. Ehkki organisatsioonikultuuri loojate ja kujundajatena vaadeldakse peamiselt tippjuhtkonda, on ka kesk- ja esmatasandi juhtidel oluline roll. Nende mõju ilmneb eelkõige vahetutes käitumisviisides. Keskjuhid seovad sageli organisatsiooni tervikuks.
Oluline on teadvustada, millisesse veerandisse meie hetke tegevus langeb. Vähendada tuleks III veerandi tegevusi ja pühendada rohkem aega II veerandi tegevustele. Kõige raskem on leida aega just II veerandi tegevuste jaoks. Siin tulebki mängu planeerimise olulisus. 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? Sümbolid, keel, jutud ja jutustused, tegevuspraktikad ja kombed (kuidas firmas asju tehakse) 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? (Schein 85) 1) Tehiskeskkond – nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) 2) Väärtushinnangud – teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) 3) Peamised arusaamad – alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? • Organisatsiooni identiteet
Oluline on teadvustada, millisesse veerandisse meie hetke tegevus langeb. Vähendada tuleks III veerandi tegevusi ja pühendada rohkem aega II veerandi tegevustele. Kõige raskem on leida aega just II veerandi tegevuste jaoks. Siin tulebki mängu planeerimise olulisus. 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? Sümbolid, keel, jutud ja jutustused, tegevuspraktikad ja kombed (kuidas firmas asju tehakse) 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? (Schein 85) 1) Tehiskeskkond – nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) 2) Väärtushinnangud – teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) 3) Peamised arusaamad – alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? • Organisatsiooni identiteet
Saksalased peavad enese edu põhjuseks metoodilist plaanimist, otsuste tegemine võtab palju aega kuna nad arutavad igat asja pikalt ja põhjalikult. Multiaktiivsed ei planeeri üksikasjalikult oma tegevust, lubab end rohkem saatuse hoolde, ei pea lubadustest kinni. Inimestele orienteeritud, 30. E. H. Sheini käsitlus organisatsioonikultuurist, organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja & integratsiooni-mehhanismid Schein: Iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada oma keskkonnas? Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Nende küsimuste vastuseid ühendab Schein'i käsitluses mõiste organisatsioonikultuuri dimensioonid. Keskkonnas aitab hakkama saada mitmeastmeline järjestikuste tegevuste ahel: 1. Missiooni ja strateegia loomine seisneb olemasolu õigustuses või eluülesande leidmises. 2
olukordades orienteeruda. Meisterlikkus koosneb kolmest elemendist- visioon, reaalsustaju ja loovus. Liider töötab alati visiooni suunas ning ei lase samas reaalsusel visiooni endaga kaasa tõmmata. Meisterlik liider aksepteerib unistust ja reaalsust samaaegselt, juhtides organisatsiooni unistuse poole, mitte aga vastupidi (Türk 2001). Liidriks olek eeldab teatud isikupära ja tööalaseid eelistusi, mida võib nimetada ka karjääriankruteks. Edgar Schein töötas välja nn karjääriankrute teooria, mida T. Delong edasi arendas. Karjääriankrud on olulised töökoha valikut ja töösobivustmõjutavad tegurid, mis aitavad paremini töötajate karjääri juhtida. 8 Karjääriankrute teooria võimaldab kindlaks määrata ja põhjendada inimese sobivust liidriks. E. Schein pakub välja viis peamist karjääriankrut: funktsionaalsus (technical
makromajanduslike muutuste korral kasulik olla · Ühiskonna ja valitsuse poolehoiu võitmine · Innovatsiooni kasv 2.3. Organisatsioonikultuur Eelmises peatükis käsitletud sisemine imago on osa organisatsioonikultuurist ja vastupidi. Organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ( E.H. Schein). Jälgitaval kultuuritasandil tuleks mainida TKHK kaasaegset ja mugavat töökeskkonda ning interjööri. Hooned on läbinud täieliku uuenduskuuri, hotellis-ja õpilaskodus on originaalsed ja värviküllased lahendused. Toad on sisutatud punase, kollase, rohelise ja sinise mööbliga. Suunavad sildid ja viidad peaksid lihtsustama liikumist hoonetes, ometi on paljudel esialgu raskusi suures hoonetekompleksis orienteerumisega.
LEKTÜRE: Heinrich Böll (1917-1985): Bekenntnis zur Trümmerliteratur (1952) Wolfgang Borchert (19211947): Die drei dunklen Könige (1946) Inhalt: In den Trümmern einer durch Bombenangriffe des Zweiten Weltkriegs zerstörten Stadt sucht ein Mann nach Holz. Er kehrt zurück zu seiner Frau, die vor einer Stunde ein Kind geboren hat. Während die Mutter erleichtert ist, dass ihr Kind lebt, und das schlafende Neugeborene im Schein des Holzofens von einem Heiligenschein umgeben sieht, ist der Vater von tiefem Zorn über die Kälte und die elenden Umstände erfüllt, unter denen die Geburt stattfinden musste. Vergeblich sucht er nach jemandem, den er dafür verantwortlich machen und an dem er seine Wut auslassen kann. Drei Männer in alten Soldatenuniformen werden vom Feuerschein angelockt und treten ins Haus, um sich aufzuwärmen. Der erste Soldat hat nur noch Armstümpfe, weil ihm seine Arme erfroren sind
35 Argument cher und bequämer ist. Man verfügt über all dem was man Beleg Beispiel braucht: elektrischen Strom, eine geheizte Wohnung oder eine Wasserleitung. Was für die Stadtbewohner ein „Muss“ schein ist für die aus dem Dorf ein Luxus. Denn die Verbindungen Dorfbewohner müssen sich die Wohnung mit Holz heizen, 40 das sie auch selbst hacken müssen. Außerdem müssen sie sich Wasser vom Brunnen, das vielleich am anderen Ende der Straße liegt, schleppen. Weiterhin möchte ich mich
Itaalias on 17.saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre. Meistrid: Alessandro Stradella, Benedetto Marcello, Scarlatti, Händel, Bach. Ilmalik laul Saksamaal tekib monoodilise stiili tulekuga generaalbassi saatega ilmalik laul, millest areneb klassitsismi ja romantismi klaverisaatega soololaul. Ka mitmehäälne generaalbassiga ilmalik laul, tihti instrumentaalsete ritornellidega stroofide vahel. Arenenud itaalia rahvalikest laulutüüpidest ,nagu villanella. Meistrid: Schein ,Albert,Krieger. Lk.11 5.Instrumentaalmuusika baroki ajal. a)Muusika soolopillilise ricercar, cannzzzon, toccata, süit, soolosonaat. b)Muusika ansamblile või orkestrile- sonata da camera, sonata da chiesa(trisonaat).Concerto grocco, soolokontsert. Auturid:Frescobaldi, Buxtehude, Froberger, Coupern, Rameau, Telemann, Bech, Händel, Corelli, Domenico Scarrlatti. Instr. m. hoogustus . 17.asj., eesotsas itaalased
Organisatsiooni kultuuri alusel kujuneb suhtumine töötajatesse ja klientidesse, ning organisatsiooni siseste erinevate meeskondade ühisnormid. Organisatsioonides, kus kultuur on tugev, väheneb tavaliselt ka vajadus formaalse juhtimise ja kontrolli järele. Samas on organisatsiooni kultuuri raske muuta, kuid kui see takistab väljavalitud strateegia elluviimist, tuleb seda siiski muuta. Käitumine kujuneb vastavalt kultuurile. 5.4 Nimeta organisatsioonikultuuri kolm tasandit (Schein) ning kirjelda neist ühte. Tehiskeskkond o Tehnoloogia o Kujundatud keskkond o Tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud o Kliendirahulolu on olulisim o Töötajate võimalus enesest lugu pidada on oluline o Loeb ainult tulemus Baasarusaamad e. tõekspidamised o Väärtused, mis on muutunud "puutumatuteks" inimesed ei teadvusta neid, kuid tõlgendavad kõike läbi nende prisma. Baasarusaamad on alateadlikud ja nähtamatud. 5.5 Mis on Hersey-Blanchard maatriks?
................58 Harrison M. Trice & Janice M. Beyer käsitluses on organisatsioonikultuuri tunnusjoonteks kollektiivsus ja sümboolsus (vt. Tabel 16). Kollektiivsuse all mõeldakse seda, et organisatsioonikultuur saab tekkida ja on tekkinud grupi inimeste koos tegutsemise ja jagatud väärtuste tulemusena. Organisatsioonikultuuri sümboolsus viitab, et inimeste arusaam füüsilise keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ...................
Organisatsiooni kultuuri nähakse enamasti kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevategevuses (Mainiero, Tromley, 1989, viidatud Alas, 2004 järgi). "Organisastiooni kultuur on peamised tõekspidamised, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegutsemise käigus. Seetõttu peetakse neid õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviise" (Schein, 1989, viidatud Alas, 2004 järgi). Valitsevat kultuuri tunnetab, kui organisatsiooniga lähemalt kokku puutuda. Üldise kõrval võib organisatsioonis täheldada veel väiksemaid kultuurirühmitusi, mis tekivad eri tegevusvaldkondade, põlvkondade jne pinnal. Kultuuri ei saa ette kavandada. Tavad ja kombed tekivad aja jooksul. Organisatsiooni kultuur ühtlustab töötajate käitumist, stabiliseerib ettevõtte talitlust ning
the returning prisoners intensively to determine what had occurred, in part be- cause of the unsettling success of some aspects of the Chinese program. For ex- ample, the Chinese were very effective in getting Americans to inform on one another, in striking contrast to the behavior of American POWs in World War II. For this reason, among others, escape plans were quickly uncovered and the escapes themselves almost always unsuccessful. "When an escape did occur," wrote psy- chologist Edgar Schein (1956), a principal American investigator of the Chinese in- doctrination program in Korea, "the Chinese usually recovered the man easily by _ _ Chapter 3 COMMITMENT AND CONSISTENCY READER'S REPORT 3.1 From a Sales Trainer in Texas he most powerful lesson I ever learned from your book was about commit- T ment. Years ago, I trained people at a telemarketing center to sell insur- ance over the phone
|U luul iuiiii uvi organisatsioonides. Ettevõtted muudavad oma prioriteete, muudetakse töötajate vastutusvaldkondi ja muutused juhtkonnas mõjutavad ettevõtte sisekliimat. Schein (1992) ütleb, et inimesed määratlevad end oma tööelus niinimetatud See materjal annab karjäärinõustajatele ja personalispetsialistidele palju mõtteainet. karjääriankrute kaudu. ..Inimese karjääriankur on arenev teadlikkus sellest, milles ta tugev Töölevõtmise tasandil on oluline tagada töökoha ja töösoovija vastastikune sobivus on, mis on tema vajadused ja motiivid ning millistest väärtushinnangutest ta tööga seotud
45 vaated tegelikkusele. Kuigi org õppimine saab toimuda ainult siis, kui org töötavad inimesed õpivad, ei tähenda kõigi töötajate õppimine veel organisatsioonilist õppimist. Organisatsiooniline õppimine on rohkem kui org liikmete individuaalse õppimine summa, sest see sisaldab teadmiste organisatsioonis säilitamise viisi ka pärast töötajate lahkumist. 9. Organisatsioonikultuur E.Schein'i järgi Organisatsioonikultuur-koosneb abstraktsetest , käega mittekombatavatest osadest, mille suhtes valitseb kooslusesisene üksmeel. Ühised tõekspidamised, väärtused ja hoiakud kujunevad iga organisatsiooni ja teda ümbritseva keskkonna vastastikuses toimes ning säilitatakse uutele liikmetele edasiandmise teel. Tehistasand iseloomustab seda, mida inimene näeb , kuuleb ja tunneb, kui ta satub uude grupi, mille kultuur ei ole tuttav. Loovad esmamulje. Nende füüsilise
annaabi.ee 
