1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme · Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaani...
kui elav organism. Selle vaate autor, James Lovelock, esitas ta esimest korda 1960ndatel astatel. Lovelocki elu otsimise rakendusteooria hakkas, aga tema sõnastamise hetkest alates elama iseseisvat elu. Darwin õpetas omal ajal, et organismid kohanevad keskkonnaga ning ellu jäävad ja arenevad tugevamad. Lovelocki loogika aga viis järelduseni, et organismid kujundavad omakorda ka keskkonda ehk organismid ja keskkond on tervik, mis ka ise käitub nagu elusorganism. Uus teooria sai kirjanik William Goldingi abiga Kreeka maajumalanna nime Gaia. Selle teooria järgi on ka maakera üks suur elusorganism, mis ennast ise reguleerib ja optimeerib. Gaia jaguneb omakorda käsitluselt kaheks 1) Tugev Gaia 2) Nõrk Gaia Tugeva Gaia järgi on maailm elusorganism, mis reguleerib oma atmosfääri, et organismid saaksid tema pinnal elada. Nõrk Gaia väidab, et just need maakera pinnal elavad organismid määravad atmosfääri koostise.
⦿ Õhu, vee, bakterite ja loomade poolt edasi kantud viiruseid on võimalik ennetada Levik ⦿ Sõltub piirkonnast ja elukeskkonnast ⦿ Arengumaades levivad peamiselt nakkushaigused – soodne keskkond ⦿ Arenenud maades on levikut piiratud – vaktsineerimine ja meditsiin Huvitavat ⦿ Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit ⦿ Aevastus liigub edasi kiiremini kui arvata oskad. Kiirusega kuni 160 km/h ⦿ Vanim elusorganism - 250 miljoni aastane Kasutatud materjal: ⦿ Lepik, I. (2017). Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas. [WWW]https://annaabi.ee/Haiguste-levik-ja-sellega-seotud-probleemid-maailmas- m139689.html ⦿ Bakterite kasutamine ja tähtsus. (2014). [WWW]https://annaabi.ee/Bakterite-levik- kasutamine-ja-t%C3%A4htsus-m135080.html ⦿ Bakterid. (2017). [WWW]https://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid Video “The Antibiotic Apocalypse Explained” https://www.youtube
rakendamist, juurutamist, toetamist või juhtimist arvutipõhistele infosüsteemidele, eriti tarkvararakendustele ja arvuti riistvarale". Infotehnoloogia on valdkond, mida ei märgata enne, kui mingi süsteem lakkab töötamast. Infotehnoloogiasüsteemi toimimise lakkamine põhjustab väga suuri häireid tänapäeva organisatsiooni üldises toimimises. Selliste tõrkeolukordade likvideerimine ja ideaalis nende ennetamine ongi infotehnoloogia esmaülesanne. Nii nagu elusorganism on pidevas muutumises ja arengus, muutub ja areneb ka infotehnoloogiline infrastruktuur. Infotehnoloogia teiseks ülesandeks on planeerida ja kindlustada süsteemi kui terviku areng. Kokkuvõtlikult öeldes IT-asjatundjad sooritavad väga erinevaid ülesandeid, mis ulatuvad andmebaaside haldusest kuni keeruliste arvutivõrkude projekteerimiseni. IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mille sidetehnologiaga moodustab koos
Kas homo sapiens sapiens võib olla evolutsiooni viimane aste ? Rääkides planeet Maa tekkest, siis võib arvestada nelja miljardi aastaga. Inimene, kui Maa elusorganism on kõige hilisem rass. Inimese evolutsiooni lugu on pikk ja keeruline. Inimese otsene eelkäija on inimahv, kes pole puu otsas elamisega nii kohastunud kui tänapäeva inimahv. Kui nood inimahvid asusid lagedale maale elama hakkasid nad veidike sirgemalt kõndima ja vaikselt arenedes kujunes neil peaaju. Siis sai nendest australopiteekus, kes on esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel. Järgmiseks kujunes Homo habilis ehk osavinimene, tema tähtsus inimeste arenemise
Statsionaarses biosüsteemis entroopia muut on null, e S = 0. See tähendab, suurim entroopia peab olema väljuvatest produktidest, vähim toiduainetes. "Organism-väliskeskkond" süsteemi entroopia kasvab, kusjuures organismi entroopia on jääv suurus. Organismi korrastatus püsib keskkonna korrastatuse vähenemise tõttu. Patoloogia korral biosüsteemi entroopia kasvab (toimub kaootiline rakkude juurdekasv). Kui keskkonna tingimused muutuvad, peab elusorganism adapteerima, rakusüsteem peab püsima tasakaalus, muidu ta sureb. 65. Kuidas toimub organismi soojusvahetus väliskeskkonnaga? Aine- ja energiavahetuse toimel. 66. Stefani-Boltzmanni seadus elusorganismi soojusenergia kiirgamisel. Temperatuuril T oleva musta keha poolt kiiratav soojusvoog on võrdeline keha pindala ja absoluutse temperatuuri neljanda astmega. 67. Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab? Kas see on nähtavas osas?
Augustinus - ,,Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada." ,,Olla või mitte olla?" kõlas Shakespeari ,,Hamletis", kuid sama hästi võib mõtiskleda: armastada või mitte armastada see on küsimus. Rooma filosoofi ja kristlike maailmavaadete pooldaja Augustinuse arvates on parem alluda sellele kõikehõlmavale tundele ka siis, kui tulevikku jääb mõru maik. Kuid kas tõesti on see ultimaatum ainus võimalus kellestki kogu südamest hoolida? Armastus on olnud läbiv teema pea kõikidel inimestel ...
· Rakud ja organismid peavad tegema tööd, et elada Tööd tehakse ainevahetuse käigus, paljunemisel, kohanemisel jne Elu = töö · Elusorganismid on keskkonnaga dünaamilises püsiseisundis, aga mitte tasakaalus · Elusorganismis esinevad molekulid ja ioonid erinevad koosseisult ja koguselt keskkonnas esinevatest St. organism erineb keskkonnast ja peab pidevatl tegema tööd (hankima ja muundama aineid, kasutama energiat jmt), et see ka nii püsiks St elusorganism on teistmoodi korrastatud kui keskkond ja peab "korda hoidma" keskkonna muutuvatest tingimustes (võitleb entroopiaga) · St elusorganism muutub elu jooksul suhteliselt vähe · Elusorganism muundab keskkonnast hangitud energiat ja aineid endale vajalikku vormi Entroopia · Lõputu hulk võimalusi versus piiratud võimalused · Ennustamatus versus ennustatavus · Lõputu hulk informatsiooni versus vähe informatsiooni Nb
1. Mõju tervisele a. Palun mine Tubakainfo leheküljele: http://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/testi- oma-teadmisi/ ja testi seal oma teadmisi tubakatoodete mõjust tervisele. NB! Kasutades internetis sobivaid otsingusõnu leia vastused järgmistele küsimustele: b. Millised on kolm peamist haigust, mida põhjustab sigarettide suitsetamine? vähk, südame-veresoonkonna haigused (infarkt, insult), kopsuhaigused (bronhiit, kopsuvähk) c. Kuidas mõjutab nikotiin inimese organismi: Kas tubakas sisalduv nikotiin põhjustab vähki?ei Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Väikestes kogustes mõjub nikotiin ergutavalt, aga suured kogused tekitavad rahustava mõju. Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Nikotiini mõjul tõmbuvad veresooned kokku, seetõttu tõuseb pulsisagedus ja vererõhk. Kuidas mõjutab nikotiin artereid? Põhjustab (koos vingugaasiga) lubjastumist arterites ja veretrombide ...
Funktsioonid: energiaallikas, varuaine maksas, lihas. Üleliigne sahhariid muutub rasvaks. Valgud elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. 20 aminohapet, 8 nendest on asendamatud. Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ning tugevndavad vastupanuvõimet. Mineraalained toidus sisalduvad tähtsad anorgaanilised ühendid. 5.Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides Kõdunemine kui elusorganism sureb, hakkavad süsinikuühendid, eriti aga valgud, väga kiiresti lagunema. Kõdunemine jaguneb mädanemiseks (toimub õhuhapniku juuresolekul) ja roiskumiseks (toimub ilma õhuhapniku juuresolekuta). Kõdunemine on eksotermiline, s.o energia eraldumisega kulgev protsess. Kõdunemisel tekib kõdu. Käärimine ilma õhu juurdepääsuta toimuv protsess, mis toimub bakterite või pärmseenekeste osavõtul (lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühendidtest
spermatosoidide liikumist ning spermid leiavad munaraku lõhna järgi. Uudiseks tuli see, et rasedatele naistele omased isud tekivad keha reaktsioonina ning on tingitud loote vajadustest. Rasedustoksikoos on aga keha kaitsereaktsioon. Loengu ja seminari käigus sai raseduse kulg palju selgemaks. Rasedus jaguneb kolmeks trimestriks. Esimesel trimestil sügoodist areneb loode. Filmi abiga sai näha, kuidas silmaga nähtamatust sügoodist kujunes ajapikku elusorganism. Uueks teadmiseks oli see, et inimese nägu on arenenud neljast erinevast osast, mis on embrüonaalse arengu jooksul kokku kasvanud. Teisel trimestril hakkavad välja arenema suguelundud. Selle lõpuks kõik organid on võimelised juba funktisoneerima. Kolmandal trimestril arenevad meeled ning loode hakkab looma kontakti välismaailmaga - ta võtab vastu ärritusi, tõlgendab ja reageerib nendele. Lisaks olen saanud palju parema ülevaate loote arengust nädalate kaupa; näiteks: 3. nädalal
3 Eestis esinevat ökosüst- Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid-Evolutsioon, geen, rakuteooria. Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid-Probleemi püstitamine, Taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine, analüüs ja järelduste tegemine. Bioloogiateaduse uurimisobjektid-Eksperimentaal ja kontrollgrupp Selgita Kuidas on seotud kasv ja areng? Elusorganism kasvab oma mõõtmed täis ning siis jätkub areng, mis on pidev täiustumine. Mis organismirühmadel ei saa elundkondi uurida? Miks? Mis iseloomustab teaduslikku fakti? Teadmised, mis on kindlalt kinnitust saanud. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani? Ühe teadusharu, teaduslike faktide ja seaduste üldistus. Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist? Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile
* peamised makroskoopilised parameetrid-ruumala, rõhk, temperatuur-suurusi saab mõõta *makroskoopilisi suurusi, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, nim gaasi termodünaamiliseks parameetriks-kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.dünaam. parameetrid enam ei muutu, vt temp teemat *temperatuur-iseloomustab makrokeha kui süsteemi soojuslikku olekut ehk soojusastet.Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on termodünaamilise käsitluse aineks(elusorganism, planeet). Termodünaamilisi süsteeme on võimalik liigitada vastavalt sellele, millises vastastikmõjus ...
amööbidega võrreldes. Ning eeskätt teeb inimene seda tõde unustades halba endale rikkudes ära oma elukeskkonna ja halvendades enda ellujäämisvõimalusi. Ja seda ka metsade pideva vähendamisega. Eestlased on põline metsarahvas, kuid oma igapäevaelus ei mõtle me selle peale. Mets tuleb meile meelde siis, kui sõidame puhkama, soovime korjata marju ja seeni või vajame rahulikku kohta, kus jalutada. Mets ei ole vaid hulk puid, mis kasvab ühel maa-alal, see on justkui elusorganism, mis elab ja hingab, on inimesele läbi aegade andnud toitu ja peavarju. Puit on tänapäevalgi üks levinumaid ehitusmaterjale. Ajad on muutunud ja tänapäeval elab enamik inimestest linnades. Mets on osaliselt unustatud sellele ei pöörata enam nii suurt tähelepanu kui varem. Sõitnud suuremast asulast välja, võib inimene tee ääres puid kasvamas näha, kuid ta ei huvitu neist. Ühel päeval võib aga juhtuda, et väljunud linnast, ootab meid ees lage
Omadused: füüsikaline suurus, fundamentaalne suurus, pidev, pöördumatu, homogeenne, ei ole absoluutne. 7. Väli: jõu tekkimise võimalikkus, kehade vastastikmõju vahendaja. Aine: materjal, millest koosnevad kõik kehad. Erinevused: väli: pidev, mõõtmed puuduvad, ei sega üksteist, omavad energiat. 8. Avatud süsteem: süsteemile mõjuvad jõud süsteemiväliste kehade poolt või süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Nt: iga elusorganism Suletud süsteem: süsteem, millesse kuuluvad kehad on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Nt: Maa biosfäär on peaaegu suletud süsteem, täielikult suletud süsteeme pole olemas. 9. Protsess: füüsikalise objekti üleminek ühest olekust teise. Nt: raua roostetamine. Olek: ehk seisund, iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Nt: vesi on vedel.
Õhtumaa allakäik Peateoses „Õhtumaa allakäik“ käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv - kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks. Kultuur on elusorganism. Õhtumaa kultuuri tulevik on fatalistlik, see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit. Raamatu sissejuhatus algab sõnadega: "See raamat on esimene niisugune, kus juletakse teha katset ajaloo kulgu ette kindlaks määrata. Nimelt jälgitakse siin ühe kultuuri, selle ainsa, mis tänapäeva maailmas on täiusele jõudmas –
Essee Elurikkus- see on... Iga inimene, kui ka loom suhtub elusse erinevalt alustades perega lõpetades kogu maailmaga- elu on selline. Kui kõik oleksid samasugused siis kaoks ka igasugune individuaalsus ja omailm (Jakob von Uexküll). Seoses sellega, et maailmas on kõik ikka erinevad, kuid võivad ka sarnased olla tekkivad vastuolud ja lahendused- nagu tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi)
funktsionaalse rühmaga. Aminorühm NH2 põhjustab aluselisi omadusi ja karboksüülrühm COOH happelisi omadusi. Seos valkudega Aminohapete seos valkudega on otsene. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest. Peptiidid vee molekuli ning aminohapete liitumissaadus, mis sisaldab iseloomulikku aatomirühmitust CO NH. Tähtsus organismidele Toiduainetes sisalduvad valkained lõhustuvad seedetraktis aminohapeteks. Nendest lõhustunud aminohapetest sünteesib elusorganism kehavalke, hormoone ja ensüüme. Valgud Valkude molekululehituse seos aminohapetega Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Aminohappejääkide arv valgu molekulis on väga suur. Erinevaid valke on sadu tuhandeid nad erinevad üksteisest eelkõige ahela pikkuse ja aminohapete järjestuse poolest. Liht valgud ja liitvalgud Lihtvalgud ehk proteiinid on ülesehitatud ainult lähtudes aminohapetest. Näidetena
7.3 Valgusüntees. Uus õpik lk 109 - 113 TRANSKRIPTSIOON JA TRANSLATSIOON Vasta küsimustele lõigu põhjal! a) Milleks vajab inimene valke? Mis juhtub, kui inimene vajab mingit valku? b) Millega algab ja kus toimub valgusüntees? c) Mis viib informatsiooni tsütoplasmasse? Mis ülesanne tal veel on? Iga elusorganism sünteesib vajalikud valgud Valkude süntees algab mRNA sünteesiga vaid 20 aminohappest. Arvatakse, et inimese rakutuumas ehk transkriptsiooniga. Valmis organismis sünteesitavaid valke on u 40 000. mRNA liigub tuumast tsütoplasmasse. Tsüto- Valke vajatakse muu hulgas lihaste ehitus- plasmas ühinevad omavahel mRNA ja ribosoom aineks, ensüümide ja hormoonide tootmiseks. ning algab valgusüntees e translatsioon.
Kontrolltöö: Maa kui süsteem. 1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena
orgaanilised ained) kontsentratsioonid on normitud. Samuti on sisekliima tagamiseks normitud õhuvahetus üldjuhul peaks olema õhuvahetuse kordsus vähemalt 0,5 korda tunnis. Kui sisetemperatuuri muutus ja õhu liikumine on tajutav otsese ebamugavusena, siis keerulisem on asi niiskuse, CO2 ja teiste saasteainete tajumisega. Temperatuur Olulisim sisekliima parameeter on ruumi õhutemperatuur. Ruumi õhutemperatuuriga kohaneb soojavereline elusorganism, seega ka inimene termoregulatsiooni abil. Optimaalse õhutemperatuuri juures on termoregulatsioon minimaalne. Optimaalne temperatuur, 0C on selline temperatuur, mis rahuldab enamikku (95%) inimesi teatud riietuse ja kehalise aktiivsuse juures. Rahuolekus alasti inimesele on optimaalne õhutemperatuur 28...30 °C, kerges rõivas inimese jaoks 22...25 °C, tavalises rõivas (ülerõivasteta) kerget tööd tegeva inimese jaoks 18...20 °C.
Organismi kaitsereaksioonid. Omandatud ja loomulik immuunsus. põevad koerad, kassid jne). Pärast nakkushaiguste põdemist tekkib meil Iga elusorganism, ka inimese organism, peab end pidevalt kaitsma eri OMANDATUD IMMUUNSUS selle konkreetse haigustekitaja vastu. kanaleid mööda tungivate võõrkehade vastu. Organismil on evolutsiooni Nakkushaiguste ennetamiseks kasutatakse kaitsesüstimist, mille tagajärjel käigus välja kujunenud erinevat tüüpi kaitsemehhanismid, kuna ka ründajad tekkib: AKTIIVNE KUNSTLIK IMMUUNSUS (kui kasutatakse vaktsiine,
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sideke...
● keemilistes sünteesides; ● Süttimatu. ● meditsiinis. ● Tugev oksüdeerija. ● Seguneb veega igas vahekorras. ● Äärmiselt ebastabiilne, laguneb valguse toimel. 15 / 24 Tähtsamad ühendid * keemilise elemendi ja hapniku ühend, mille molekul sisaldab peroksorühma – O – O – (Nt: H2O2) 16 / 24 Element ja elusorganism ● Inimkehas u 10%. ● Elusorganismide üks põhielemente. (makroelement) ● Stabiliseerib valkude ja DNA struktuuri. ● Suures koguses sisse hingatuna on lämmatav. ● Deuteeriumi ühendid on imetajatele mürgised. ● Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. 17 / 24 Kasutamine Lihtainena: ● Tahkete rasvade tootmisel ehk hüdrogeenimisel.*
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008].....
kus kasu on vaid loomale, kes teist ei tapa. Näited: orav – käbid; piison – preeriarohi; 14.3. Parasitism (parasiit – elusorganism) – kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näited: paeluss – siga; puuk – inimene; sääsk – inimene; 14.4. Kommensialism ( kahe elusorganismi „kooselu“, kus üks saab energeetilist kasu) – üks elusorganism saab energiat (või säästab oma energiat) teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata. „Kooselu“, kus teise liigiga kooselu on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest ei kasu ega kahju. Näiteks: haiga kaasa rändav imikala; koi linnupesas; 14.5. Konkurents (liikidevaheline olelusvõitlus, kus mõju on vastastikku negatiivne)
6. Organisatsioonikultuuri metafoorid (org. kui masin, org. kui aru) Kui masin (mehhaaniline organisatsioon) - mehhanismid toimivad aga ei õpi. Juht on käsutaja ja kontrollija. Kui aju (intelligentne organisatsioon) - intelligentne organisatsioon näeb ette, mõtestab, ennetab, algatab. Juht on tingimuste looja, toetaja, julgustaja. 7. Organisatsioonikultuuri metafoorid (org. kui elusorganism, org. kui kultuur) Kui elusorganism (orgaaniline organisatsioon) - organismid käituvad ja kohanevad muutuva keskkonnaga. Juht on liider, eestvedaja, õiguste ja kohustuste delegeerija. Kui kultuur - organisatsioon on mõjutatud oma töötajatest, nende hoiakutest, uskumustest jne. Organisatsioon on keerulisem kui paistab, ning tõlgendamine sõltub tõlgendajast. Juht on kultuuri looja ja kujundaja ning tema käitumine määrab kultuuri tüübi ja vormi. 8. Organisatsioonikultuur E
Tallinna Laagna Gümnaasium Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Referaat Teele Kuri 11b Klass Tallinn 2010 Keskkonnamürgid Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. Põhimõtteliselt on elu ise ka keemia: elutagevuse käigus kasutatakse paljusid ühendeid, nad tekivad ja lagunevad. Kuid paljud ühendid, mida kaasaegne inimkond kasutab, on elule kahjulikud. Olulise osa keskkonnamürkidest moodustavad põllumajanduskemikaalid. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumaj...
vähenenud kaks korda, nimetatakse keemilise elemendi radioaktiivse isotoobi poolestusajaks. 9) Milles seisneb radioaktiivne dateerimine? – Radioaktiivne dateerimine seisneb elusorganismide jäänuste vanuse määramises radioaktiivse süsiniku C14 isotoobi koguse järgi jäänustes. Elusorganismis toimub pidevalt C14 lagunemine, mille korvad C14 omastamine väliskeskkonnast – organismi eluajal püsib c14 kontsentratsiooni muutumatuna. Kui elusorganism sureb, hakkab C kogus jäänustes vähenema. Teades säilinud C 14 kontsentratsiooni ja C14 poolestusaega, saab arvutada ajavahemiku, mis on möödunud organismi surmast. 10) Mis on ioniseeriv kiirgus, milline on selle kahjulik toime, kuidas selle eest end kaitsta? – ioniseeriv kiirgus on kiirete mikroosakeste (alfa ja beeta osakeste voog ja lühilaineline (suure sagedusega) elektromagnetkiirgus (ultravalgus, röntgeni- ja gamma-
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3
põlengut - Metsatulekahjud, rabapõlengud Vesi - Eluks hädavajalik - Materiaalne lähteaine fotosünteesile - Mõned taimed ja loomad on kohastunud eluks veepuuduses Inimese keha massist u 60% vesi Hapnik - Vajalik taimede ja loomadele hingamiseks - Üks fotosünteesi põhisaadusi - anAeroobses keskkonnas saavad elada vaid vähesed organismid toiteelemendid - looduses 92 keemilist elementi - elusorganism kasutab 42 elementi - põhibioelemendid: H,C,O,N,P,S happelisus - neutraalne PH7 - happeline alla 7 - aluseline üle 7 PH - mõjutab organisme otseselt ja kaudselt - liigilise mitmekesisuse vähenemine happevihmad - muldade hapestumine - veekogude hapestumine - metallide korrosioon toitumissuhted ökosüsteemis autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
väikseim 3 12 12345678 10 12 31 14 9 üksus elu 4 5 omadustega 6 7 13 8 14 9 Elusorganism on nagu mitmekorruseline maja, milles palju erinevaid kortereid rakke. · Korteris on oluline see, millest on tehtud lagi ja põrand (rakumembraan) ning kust saadakse raha, energia (ATP, süsivesikud) ja info (DNA) remondi jaoks. Kuid elamise korteris teevad mugavaks igasugused masinad ja aparaadid, mis korteris on alates mikrolaineahjust kuni pesumasinani välja. Rakkudes on sellisteks masinateks valgud.
1 6 5 7 1 3 8 4 1 9 üksus elu 4 5 omadustega 6 7 13 8 14 9 Elusorganism on nagu mitmekorruseline maja, milles palju erinevaid kortereid – rakke. • Korteris on oluline see, millest on tehtud lagi ja põrand (rakumembraan) ning kust saadakse raha, energia (ATP, süsivesikud) ja info (DNA) remondi jaoks. Kuid elamise korteris teevad mugavaks igasugused masinad ja aparaadid, mis korteris on – alates mikrolaineahjust kuni pesumasinani välja. Rakkudes on sellisteks masinateks valgud.
Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist. Kui võetakse arvele, siis kajastatakse see bilansis käibevara all varudes. Kui ei võeta arvele, siis tehakse bilansivälist arvestust ning aastaaruande koostamisel inventeeritakse. Bilansiväline arvestus st, et tuleb koostada olemasolevate varade nimekirjad vastutajate lõikes. Ning kui koostatakse aastaaruanne, väikevahendid inventeeritakse. BIOLOOGILISED VARAD Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism. Kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivara (TOOTVAD VARAD) või käibevara (TARBIVAD VARAD) rühmas. Maksumus: õiglane väärtus või soetusmaksumus Ümberhindamine kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel ''Kasum/kahjum bioloogiliselt varalt''. Kui bioloogilste varade müümine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kirjetel ''Muud äritulud/Muud ärikulud''. Kasum/kahjum tuleb saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem.
Üks osa keha sisemuses produtseeritud soojusest jõuab keha pinnale kudede soojusjuhtivuse teel, enamik aga verega transporteeritud ja konvektsiooni teel.Soojusjuhtivus toimub aatomite võnkumise ja vabade elektronide vahendusel. 81. Stefan- Boltzmanni seadus elusorganismi soojusenergia kiirgamisel. Stefani-Boltzmanni seaduse järgi temperatuuril T oleva musta keha poolt kiiratav soojusvoog on võrdeline keha pindala ja absoluutse temperatuuri neljanda astmega. 82. Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab? Kas kiirgus on nähtavas osas? Inimine kiirgab infrapunases diapasoonis . Se ei ole nähtavas osas. 83. Kuidas toimub produtseeritud soojuse ülekanne. Verevarustuse termiline näitaja. 84. Millised protsessid on isoprotsessid, adiabaatiline protsess? Isoprotsessid on soojusprotsessid ühe muutumatu patameetriga. Adiabaatilise protsessi korral ei toimu gaasi ja ümbritseva keskkonna vahel soojusvahetust.dQ=0 85. Kui suur on elusorganismi kasutegur?
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
Grünthal-Ridala, rühmitus Tarapita. JOHANNES Voldemar Veski keelekorraldajana Erialalt loodusteadlane, keeleteaduses iseõppija, hiljem pedagoog, keeletoimetaja, terminoloog, keelekorraldaja, Tartu Ülikooli eesti keele lektor, hiljem professor ning ETA akadeemik • „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ – artikkel 1913 – milles: keel kui elusorganism, mis areneb ise ja Veski • selle radikaalne ja järsk muutmine pole õige • hindas kirjakeele selgust ja reeglipärasust • oluliseks pidas tarbe- ja teaduskeelt • sõnavara rikastamise allikaks sobib murdekeel ja vanem kirjakeel (ka oskussõnu murdekeelest võtta ja uusi tuletisi teha; muudest keeltest laenamine on viimane) Hinnatud oskussõnavara loojana
1 Bioloogia uurib elu. 1.1 Elu olemus Mis on elu? Reageerimine ärritustele. Elu olemus on muutumine. Elu toob kaasa riske, millestki loobumist, aga ka uusi võimalusi. Elu on kirev segu arengust ja hääbumisest, mis tundub sageli kaosena. Elu on ovulatsioon, areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale. 1.2 Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina, s.t. üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet. Ülesanne 1. Igat punkti tuleb täiendada esitluse põhjal! Pane kirja oluline informatsioon ja näide! a. Rakuline ehitus Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Keerulise ehitusega ained mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiini ...
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) .
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) .
1. Mida kujutab endas elu ? Paljundatakse, taastoodetakse seda sama liiki. Liik toodab variatsiooniga indiviide ja alati rohkem kui vaja on ja kõik ei suuda selles keskkonnas hakkama saada. Liigiulatuses taastootmine, liigi sees variatiivsus. 2. Milles seisneb treenitus ? Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus on parandatud lihasrakkude suutlikkust. Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda taastuma enne kui harjuvad uue treeninguga ära. Kohanemine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi. 3. Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel ? - energiaallikaks - rakumembraani ehituslik osa - on vajalikud osade vitamiinide imendumiseks ja transpordiks 4. Mida kujutab endast puhversüsteem ja kuidas on see seotud sportliku pingutusega? Puhversüsteem on homeostaasi vahend tagamaks organismis pH optimaalse taseme, et saaksid toimi...
on avastatud metaani, ongi käimas kõva arutelu selle üle, kas metaan on keemiliselt tekkinud või on seda tootnud mingid organismid. Lovelocki elu otsimise rakendusteooria hakkas aga tema sõnastamise hetkest alates elama iseseisvat elu. Darwin õpetas omal ajal, et organismid kohanevad keskkonnaga ning ellu jäävad ja arenevad tugevamad. Lovelocki loogika aga viis järelduseni, et organismid kujundavad omakorda ka keskkonda ehk organismid ja keskkond on tervik, mis ka ise käitub nagu elusorganism. Uus teooria sai kirjanik William Goldingi abiga Kreeka maajumalanna nime Gaia. Niisiis selle teooria järgi on ka maakera üks suur elusorganism, mis ennast ise reguleerib ja optimeerib. Näiteks on Maa atmosfääris väga palju hapnikku ja metaani. Need kaks gaasi ei saaks omavahel koos eksisteerida, kui nende taset pidevalt ei õgvendataks. Õgvendaja on elu ise, s.t elusorganismide kooslus. Lovelock sõnastas Gaia hüpoteesi 1972. aastal järgneval:” Maa on elus ja iseorganiseeruv süsteem
Väikevahendite kohta koostada bilansiväline arvestus, st koostada olemasolevate varade nimekirjad vastutajate lõikes. Aastaaruande koostamisel inventeeritakse. Vastutaval hoiul olevad bilansivälised varad (kogusummana) tuleb avalikustada aastaaruande lisas. 8. Bioloogilised varad Ei rakendata PM tegevusega seotud maa ja immateriaalse PV kajastamisel. · Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism. · Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang. Bioloogilist vara kajastatakse bilansis ainult juhul, kui a) vara on ettevõtte poolt kontrollitav; b) on tõenäoline, et ettevõte saab vara kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja c) vara õiglane väärtus või soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega. Ettevõte määrab arvestuspõhimõtte igale bioloogilise vara klassile:
Soojushulk, mis siin eraldub, on märksa väiksem kui põlemisel või hingamisel. Mõnikord võib eralduda nii palju soojust, et heinad süttivad iseenesest. 6 Looduses koguneb väga palju süsinikuühendeid, milles süsiniku oksüdatsiooniaste on esialgu umbes samasugune kui elusorganismides (nullilähedane). Siis algabki kõdunemine, mis võib kulgeda kas hapniku juuresolekul või ilma selleta. Kui elusorganism sureb, hakkavad süsinikuühendid, eriti aga valgud, väga kiiresti lagunema. Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks. Kõige kiiremini lagunevad valgud. Kõdunemise saadusi nimetatakse kõduks. Suur osa kõdust läheb mulla koostisesse huumusena, mis muudab mulla toitainerikkaks. 1.Mädanemine Mädanemise all mõistetakse tavaliselt süsinikuühendite lagunemist õhu juuresolekul. Põhilise lagundamistöö teevad ära mitmesugused mikroorganismid. Valgud
inimesed ka siis kui nad neid ei mäleta ning inimene ei saa tahtlikult unenägusid valida või alati kontrollida. 3 Uni Uneks peetakse psühho-füüsilist nähtust, kus on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Inimesed vajavad und mitmetel põhjustel, kuid peamiseks on seesmiste jõuvarude taastumine ning lisaks võin uni kaitsta organisme sel ajal, kui ärkvelolemine ohtlik oleks. Und kasutab elusorganism ka näiteks kasvuhormoonide eritamiseks ning seetõttu vajab noor kasvav organism und rohkem kui vanem organism. Une käigus toimuvatest kehalistest protsessidest paistavad mõned neist meile juba kohe silma. Näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida - tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mi...
keemilises evolutsioonis. Kui olid tekkinud redutseerunud C-ga ühendid nagu H 2CO ja HCN, oli edasine keemiline evolutsioon võimalik juba ainult kõrge temperatuuri olemasolul. Vee roll keemilises evolutsioonis Tõsi on, et elu baseerub C aatomil. Samavõrra on õige väide, et elu baseerub H 2O-l. Elusrakkudes on vett üle 75% ruumalast. 70% inimese kehakaalust moodustab vesi. Abiogeneesi pooldajad on seisukohal, et keerulisemad orgaanilise aine molekulid ja esimene elusorganism tekkisid vees. Hüpotees põhineb faktil, et vesi on kõige parem lahusti üldse. Ürgookeani tekkimine oli keemilise evolutsiooni oluliseks pöördepunktiks, see tegi võimalikuks elu tekke. Vee molekul on polaarne. H ja O aatomite vahel on 2 kovalentset polaarset sidet, milles elektronid on nihkunud elektronegatiivsema O aatomi suunas. Vee molekul ei ole lineaarne, vaid H aatomid paiknevad teineteise suhtes nurga all 5
Kui maapinnal lugeda õhu radoonisisaldus tinglikult võrdseks 100%, siis inimese pea kõrgusel on see 90%, telemasti tipus 70% ja seitsme kilomeetri kõrgusel Maast vaid 6%. Õhu radoonisisaldus on seotus Maa magnetväljaga. Radoonisisalduse suurenemine õhus suurendab õhu ionisatsiooni. Nii tekivad õhku aeroioonid, mis mõjutavad inimese enesetunnet. Kujuneb mõjutustsükkel, mille võib üles kirjutada järgmiselt : Päike -> Maa magnetväli -> radoon -> aeroioonid -> elusorganism. [3, lk 35] 3 Radoon vees Pinnavetes (jõgedes, järvedes, merevees) on radooni väga vähe. Tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni sisaldused võivad olla küllalt suured, tänu raadiumirikkast kivimist kivimi poorides liikuvasse vette sattunud radoonile. Eralduv radoonikogus sõltub ka siin kivimi raadiumisisaldusest ja radooni aatomite emaneerumisvõimest vette kivimi poorides. [7, lk16] 3.1 Radoon Eesti põhjavees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
