Sotsiaalpsühholoogia: Isikud. Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine.
Vali üks: Tagasiside a. asetavad ennast teise inimese positsioonile Õige vastus on: teeb kõiki kolme nimetatut. b. ei talu võõra lähedust selja tagant Küsimus 10 Küsimuse tekst c. omistavad teiste inimeste käitumisele õigeid põhjusi Henry Tajfel pakkus välja .... d. oskavad lugeda emotsioone Vali üks: Tagasiside a. hoiakumuutuse teooria Õige vastus on: asetavad ennast teise inimese positsioonile. b. individuaalse ja grupilise identiteedi käsitluse Küsimus 5 c. võtteid stigmaga hakkamasaamiseks Küsimuse tekst d
alkohoolikute grupid-loobujad jne. Sotsiaalse identiteedi teooria. SOTSIAALNE IDENTITEET Tajfeli (1978,1982) järgi on sotsiaalse identiteedi näol tegemist indiviidi mina-kontseptsiooni osaga, mis tuleneb kuulumisest mingisse sotsiaalsesse gruppi (või gruppidesse) koos gruppi kuulumise emotsionaalse tähtsustamise ja väärtustamisega. Sotsiaalse identiteedi teooria arendasid 1979.a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimine Mina-kategoriseerimise (self-categorization) teooria (Turner, 1991) annab võimaluse analüüüsida inimese mina ja seoseid mina, sotsiaalsete normide ja sotsiaalse konteksti vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end
spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on põhimõttelise tähtsusega, mõistmaks seda, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad (- Tajfel). Teiste inimeste tajumine oma grupi liikmetena või grupivälistena moodustab väga põhimõttelise osa inimeste mõtteviisist ja on paljude sotsiaalsete protsesside, eriti sotsiaalsete normide kujunemise ning stereotüüpia ja eelarvamuste olemasolu aluseks (- Tajfel). - Etnokeskus - ideede, sotsiaalsete uskumuste või maailma käsitamine või kujutlemine ainult inimese oma kultuuri või sotsiaalse grupi seisukohalt.
tagajärgede vähenemise võimaluse mõjutada liikmete distsipliini ja tegevust teha üksikisikust paremaid otsuseid edendada loomingulisus Üldised teoreetilised lähtekohad - miks ollakse grupis Tingituse teooria - laps õpib sõltuvust teistest Sotsiaalse võrdluse teooria (Festinger 1954) surve käituda vastavalt ümbruskonna nõuetele vajadus võrrelda oma arvamusi ja tegevust teistega hoidumaks väärast (kahjulikust) tegevusest Sotsiaalse identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1986)inimese minapilt sõltub tugevalt grupist, millega inimene end identifitseerib. Mina teised. Sotsiaalsete väärtuste vahetuse teooria grupis olek annab kasu, kuid tekitab ka kulusid. Grupis olemise kasu (profit) = tasu kulud Rahulolu grupiga ja grupist sõltuvus (Kelley & Thibault 1959) kui saadav kasu on suurem, kui arvame olevat õiglase või normaalse, siis oleme rahuldatud
alkohoolikute grupid-loobujad jne. 10. Sotsiaalse identiteedi teooria, sildistamine, stigma Tajfeli (1978,1982) järgi on sotsiaalse identiteedi näol tegemist indiviidi mina-kontseptsiooni osaga, mis tuleneb kuulumisest mingisse sotsiaalsesse gruppi (või gruppidesse) koos gruppi kuulumise emotsionaalse tähtsustamise ja väärtustamisega. Sotsiaalse identiteedi teooria arendasid 1979.a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimise (self-categorization) teooria (Turner, 1991) annab võimaluse analüüüsida inimese mina ja seoseid mina, sotsiaalsete normide ja sotsiaalse konteksti vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end grupi liikmena, siis tema enesetaju muutub
Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid Kes ma olen mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine? Identiteet Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ... Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus.
kategoriseeirn mingisse klassi, rühma. Meil kõigil on mingid sellised tunnused, omadused, mis on püsivad, paratamatult antud ja need omadused kokku moodustavadki identiteedi. Nt 7 sooline identiteet, vanemad, kultuurikeskkond, rahvuslik identiteet, professionaalne identiteet, füüsiline keha. Henry Tajfel, sotsiaalne ja personaalne indentiteet Henry Tajfel. Sotsiaalne indetiteet need tunnused, mille alusel kuulun mingisse rühma (meeste, eestlaste, noorte või vanade, trammijuhtide). See on tükk inimesest, kuna ta kuulub sinna rühma. Personaalsed on need, mis on ainult indiviidile omased (välimuse tunnused, füüsiline keha, teatud võimed, kalduvused). Identiteedi puhul on olulised kaks asja: 1. see on püsiv, pikaldane omadus, 2. nad on olulised, tähtsad tunnused. Identiteet on tähtis, kuna ident on see, mille peale inimene
• Zimbardo eksperiment: jaotumine vangideks ja vangivalvuriteks, 15 USD päev. 3 päeva lõbusalt, 2 nädalat vaenulikkust • Kes ma olen – mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine? Identiteet • Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast – identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ... • Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel • Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self- concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. • Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus.
belong. Some conformity studies are the study with line by Asch, which was improved and replicated by Crutchifield. 2) Hofstede has conducted a classic study on cultural dimensions, showing that culture influences behavior. Matumoto has tried to define culture. 3) The collective identity develops inside groups and social contexts. For example the Stanford Prison Study by Zimbardo, where normal people stared acting in cording to the roles that they were given. Tajfel's social identity theory assumes that individuals strive to improve their self-image by trying to enhance their self-esteem, based on either personal identity or various social identities. Discuss how and why particular research methods are used at the sociocultural level of analysis. Early social psychologists used laboratory experiments, because it was considered most scientific. Deception was often used to prevent the participants acting
käitumisviisid, mis eristavad inimest teistest, nt. lahke, sportlik, juht, usklik. 2. Sotsiaalne identiteet – tuleneb inimese kuuluvusest erinevatesse gruppidesse ja inimese sotsiaalsetest rollidest, nt. arst, ema, õpilane. 3. Kollektiivne identiteet – grupi jagatud identiteet, tekib protsessi käigus ning tihtipeale motiveerib kollektiivset tegevust. ● Sotsiaalse identiteedi teooria. Tajfel & Turner, 1979. Enesehinnang. ● Hinnang enda mina-käsitlusele. Enda kohta antud positiivsete ja negatiivsete hinnangute suhteline tasakaal. ● Püsiv enesehinnang: tüüpiline ja ajas suhteliselt püsiv enesehinnang ● Seisundi enesehinnang: enesehinnang, mis võib ajas muutuda vastavalt olukorrale – mis toimub inimese elus ja milliste enda külgedega kokku puutub. Teooriad: 1. William James, 1982.
Liigne tähelepanu iseendale, liigne võrdlemine on halb. · enesekaitse edu tähtsustamine, ebaedu unustamine. Identiteet · Identiteet kui tervikkonstruktsioon iseendast. Püsitunnused, millega inimene ennast kategoriseerib indiviidi ja rühmaliikmena. Identiteeti ei saa valida, ei saa muuta nagu enesehinnangut. Identititeedi osasse kuuluvad: füüsiline indentiteet, pärilik(kultuur, perekond), professionaalne identiteet jne · Henry Tajfel. Sotsiaalne ja personaalne identiteet. Sotsiaalne: kuulumine mingisse rühma Personaalne: vältimatud, mulle iseloomulikud tunnused. nt välimus. · Identiteet on karkass, mille peale iga inimene joonistab pildi iseendast. Eneseteadvuse element. Uurijad on täheldanud sama tendentsi nagu enesehinnangu puhul kui ma olen ennast klassifitseerinud, siis on selge tendents hinnata neid kohti, kuhu kuulun, positiivsemalt.
järgmise protsessi läbi. Esmalt kategoriseeritakse endid kui erilist sotsiaalset kategooriat ehk siis omistatakse endile mingi sotsiaalne identiteet. Teiseks, kujundatakse välja või õpitakse ära antud kategooriale vastavad stereotüüpsed normid. Kolmandaks, kohandatakse oma käitumine vastavalt normidele, seetõttu muutub nende käitumine normatiivsemaks siis kui antud sotsiaalne identiteet on esil või aktualiseerunud. Sotsiaalne identifitseerimine: Tajfel määratles sotsiaalset identifikatsiooni teadmisena, et kuulutakse gruppi koos sellele kuulumisele emotsionaalse tähenduse omistamisega ja ka selle väärtustamisega. Sotsiaalne identiteet on oluliseks enesehinnangu aluseks ja elulise tähtsusega enese väärtustamisel. Gruppi kuulumisega kaasneb ka "kollektiivne enesehinnang", mis peegeldab uhkustunnet, mis tekib inimestel sellesse rühma kuulumisest. Indiviidid püüdlevad selle poole, et
R. Stephenson (1967), et juba ahvid suudavad üksteiselt õppida käitumismustreid ilma nende algset põhjust teadmata: kui üht ahvi karistati katseobjekti puuduta- mise eest, siis ta õpetas sellest hoiduma ka teise, keda kunagi karistatud ei oldud. 240 Keelekorraldus 30.7 Siserühma määratlemine Pole juhus, et Cameron mainib immigrante. Sotsiaalpsühholoogiast pärinevad sise- ja välisrühma mõisted (Tajfel 1970): inimesele on loomuomane soov samastuda endasarnastega ja vastanduda võõrastele. Korra olulise osa moodustab usaldusväärne vahetegemine sise- ja välisrühma ehk „meie” ja „nende” vahel, keel on aga üks hea käepärane vahend selleks, kõrvuti rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundiga3 . Eesti rahva enesemääratluses on keel lausa kesksel kohal ja
annaabi.ee 
