2 Stigma, mis see on? · Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga 3 Sissejuhatus kaasusesse 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestada Stigma erakliinikus raseduse. Abordi viis läbi kohtualune, kes kutsus kannatanu kahe nädala pärast järelkontrolli. Järelkontrolli tulnud kannatanu kaebas valude üle alakõhus, kuid kohtualune ei pidanud seda oluliseks. Valud jätkusid nind kannatanu pöördus uuesti kohtualuse poole, kes suunas ta sama kliiniku teise arsti vastuvõtule ultraheliuuringule. Ultraheli näitas raseduse edasikestmist.
STIGMA ABORDI KAASUS Agnes Kaasik PtS121 2013 Stigma, mis see on? · Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga Sissejuhatus kaasusesse · 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestda Stigm erakliinikus raseduse · Järelkontroll valud alakõhus · Valud jätkusid ultraheliuuring · Rasedus kestis edasi · Järelpuhastus (uus abort) · Abordi käigus vigastati eluohtlikult soolekinnistit, rasedust katkestada ei suudetud · Patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse Süüdistus
The stem pushes its way upward until it appears above the surface of the soil. At the same time the root system grows downward and begins to spread through the soil. The seedling depends on the foodstore until the frist leaves are produced and photosynthesis is started. 10. What happens in the process of pollination? In the process of pollination the pollen is carried by the wind or insects from the stames to the stigma of the carpel. It germinates on the stigma and grows down the style into the ovary, where fertilization takes place. 11. Name the most important stages in the life cycle of a plant. The most important stages in the life circle of a plant are: 1. Germination 5. The pollination and fertilization 2. The begin of photosynthesis 6. The production of fruit and seed 3. The stage of rapid vegetative 7. Decay of vegetative parts
Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon.
Meg's Biography Meg Cabot was born on February 1, 1967, during the Chinese astrological year of the Fire Horse, a notoriously unlucky sign. Fortunately she grew up in Bloomington, Indiana, where few people were aware of the stigma of being a fire horse-at least until Meg became a teenager, when she flunked freshman Algebra twice, then decided to cut her own bangs. After six years as an undergrad at Indiana University (a college to which she was only accepted because her father taught there), Meg moved to New York City (in the middle of a sanitation worker strike) to pursue a career as an illustrator, at which she failed miserably, forcing her to turn to her favorite hobbywriting novelsfor emotional succor.
Kaheksast vastajast kuus olid naised ja kaks mehed. Intervjuude analüüsimiseks kasutati kvalitatiivsandmete sotsiaalteaduste analüüsi meetodit (standard social science methods for analysing qualitative data). Uurimistulemustest selgus, et on liiga vähe vaimsetervise spetsialiste, kes saavad abi osutada inimkaubanduse ohvritele. Maapiirkondades on tugiteenustele piiratud juurdepääs ja meestele on vähem teenuseid kui naistele ja lastele. Teenuste osutajad usuvad, et diskrimineerimine ja stigma, mis kaasneb nii vaimsetervise kui inimkaubanduse ohvriks olemisega piirab inimestel vajalike teenuste kättesaadavust. Usutakse, et inimeste teadlikkuse tõstmine võiks eelpool nimetatut muuta. Antud teemaga tutvudes oli suureks üllatuseks, kui paljud inimesed on Kagu- Aasias inimkaubanduse ohvriteks langenud. Osade uuringute tulemuste põhjal on Kambodžas üle 60% inimestest olnud mingil määral seotud inimkaubandusega.
· Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega · Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon · Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Vikitimiseerimine: normaalseks saab ühes grupis agresiivsus teatud liikmete vastu. Ohvrid- eripäraga vt STIGMA ja ründajad liidrid. Ohver hakkab pika aja peale pidama normaalseks olukorraks. Ta arvab, et need on põhjendatud olukorrad!. Käitumisviisi: leppimine, edasisuunamine, grupi vahetumineu
Muud Putukad Kiililised Odonaadid(odonata) ehk kiililised on putukate klassi kuuluv selts. Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Maailmas on avastatud mitu tuhat liiki kiile, kuid neist on Eestis registreeritud ainult 57. Kiililiste selt jaotub kahte alamseltsi: taolistiivalised ja eristiivalised. Taolistiivalistel on ees- ja tagatiivad ühelaiused, sinna kuuluvad väikesed kiililis...
.. Õige vastus on: õpitud agressiivsusest. Vali üks: Küsimus 40 a. Gabriel Tarde Küsimuse tekst Frustratsioon tekib kui ... b. kõiki kolme nimetatud isikut Vali üks: c. Wilhlem Wundt'i; a. stigma on muutnud püsivaks d. Gustave LeBon'i b. ilmneb atributsiooniviga Tagasiside c. olulise eesmärgi saavutamine on blokeeritud Õige vastus on: kõiki kolme nimetatud isikut. Küsimus 35 d. suhtlemispartneritel on vastandlikud hoiakud Küsimuse tekst Tagasiside
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kat...
2)konflikt konfliktne positsioon, mis toetab tema identiteeti (nt kohtusse kaebamine) 3) möödavaatamine 4) kohanemine uue identiteedi aktsepteerimine. (nt millegi juurde õppimine). · Meie-nemad dimensioon Grupiidentiteet paneb inimesi vaatama kuuluvusgruppi positiivse pilguga, teisi gruppe pigem negatiivse piguga. Arvatakse, et paljud riikidevahelised konfliktid on just sellest nähtusest sõltuvad. Ohud identiteedile. Stigma (Goffman) · Stigma all mõeldakse teistsugusust, erinevust teistest. (vanas Kreekas tähendas stigma halba erinevust teistest) · Stigma ja stigmatiseerimine 3 tüüpi stigmat: 1) füüsiline. nt pikkus, puue 2) isiksuslik stigma kui isiksuse eripära: nt veidrad kalduvused, homoseksuaalsus 3) grupistigma teistsuguse grupi liige, kus seda tüüpi inimesi tavaliselt ei ole · Stigma on suhtumine, seda ei ole looduses olemas.
kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte võrgustikuga, mis on putukate hulgas vanapärane tunnus. Tiiva tipus paikneb tumedam laiguke - tiivatäpp ehk stigma, mis ei lase tiival lennul vibreerida. Kiire ja osava lennu võlgnevad kiilid sellele, et nad ei vehi üheaegselt mõlema paari tiibadega. Erinevalt suuremast osast teistest putukatest liigutavad nad vaheldumisi esimest ja tagumist tiivapaari. Oma tiibu seljale kokku voltida nad ei saa, vaid hoiavad neid puhkeolekus laiali või ülestõstetult. 4 3.Elukoht
or know about something that most people don't. ... The adjective privy comes from the Latin privatus, meaning "private," and describes someone who has knowledge of secret or confidential information. S- Marie is privy to both worlds of Evil knowledge. a habit (49) - a long, loose garment worn by a member of a religious order. S Marie asks if she gets a habit when Leopolda tells her that Marie will be sleeping behind the stove. a stigma (59) - (in Christian tradition) marks corresponding to those left on Christ's body by the Crucifixion, said to have been impressed by divine favour on the bodies of St Francis of Assisi and others. S Leopolda is explaining how stigmata appears on Marie palm. mealy (60) - Lacking healthy coloring; pale. S Marie couldn't help what she did. She had already smiled in a saint's mealy forgiveness. to throb (66) - pulsate steadily
Meie-nemad piiride tõmbamine (meie eestlased, nemad lätlased) on tugevad ja on ülesehitanud konflikte. Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala ... Meie positiivsed ja mitmesugused, nemad negatiivsed ja sarnased. Äärmusolukorrad. Meie-nemad kategoriseerimine kui konfliktide allikas. Ohud identiteedile. Stigma. Stigma ja stigmatiseerimine. Füüsiline, isiksuslik või grupistigma. Stigma kui pealesurutud teistsugusus. Stigma ühte tüüpi oht identiteedile, selle all mõeldakse teistsugune olemist, midagi halba teise inimese olemusest ( nt märk otsaees, kui on reetur). Tuntuim uurija Goffman. Stigma alla mõeldaks midagi tähelepandavat erinevust inimese identiteedis (erinev keskmisest inimesest). Räägitakse 3 liiki stigmast: 1
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki,...
· Tekstid: Berne, E. kolm suhtlemismängu omal valikul. Fromm, · Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. E Armastuse kunst Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Teemad Inimsuhete ruumiline mõõde · Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid · Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, Privaatsus ja avatus
Iseloomulikud tunnused Putukad on lülijalgsed. Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad. Putukad kasutavad toitumiseks suuava ümber asuvaid suiseid. Suiseid on 4 erinevat liiki- haukamissuised, libamissuised, pistmissuised, imemissuised. Putukate jagunemine (peamised) Kahetiivalised- (nt k...
Tätoveering (tattoo, tätoveering, tattoo) on protsess põhjustab püsiva pilt kehal, kohaliku kahju epidermis hypodermis koos pigment. Tavaliselt, tattoo ja oma välimust määrab kliendi või elus ja ühiskonnas. Tätoveering on iseloomulikud tunnused, tüübid, stiile ja tootmiseks. Viitab dekoratiivsed keha muutusi. · Kasutusala · Etümoloogia · Ajalugu · Liigid · Yakuza Tätoveerimine · Huvitavaid fakte 1. Kasutusala Kaasaegsed meistrid tätoveeringud professionaalse varustuse tätoveerimine, kõige levinum on induktsioon masin ja pöörlevad. 1.Väljendatud täielik stiil kunsti, millel on pikk tausta ja erinevaid stiile. 2.Tattoo mingi kehamaalingud, see on omamoodi avangardkunsti. 3.Tätoveeringud kasutatakse sageli kuritegelikud rühmitused (Mara Salvatrucha, Yakuza jne)Identifitseerimismeetod hierarhias. 4.Jaotatud noortegrupid ja liikumised, edendades eneseväljenduse ja füüsi...
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Pärnu-Jaagupis 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ämblikulaadsed.......................................................................................................................... 4 Närvisüsteem...........................................................................................................................4 Sigimine.....................................................................................................................
accounting, management, journalism, and Internet technologies, so they are popular with students. Health · The quality of health care is generally low · Outside the major cities, facilities are often dirty and poorly equipped. · Endemic diseases include dengue fever, filariasis, leishmaniasis, malaria, meningitis, schistosomiasis, and sleeping sickness · The HIV/AIDS seroprevalencerate is estimated at 5.4% for those aged 1549, although a strong stigma against the illness keeps the number of reported cases artificially low Geography and climate · At 475,442 square kilometers, Cameroon is the world's 53rd-largest country.It is comparable in size to Papua New Guinea and somewhat larger than the U.S. state of California · Cameroon is divided into five major geographic zones distinguished by dominant physical, climatic, and vegetative features. The coastal plain extends 15 to 150 kilometerrs inland from the Gulf of Guinea
is present in a variety of contexts." Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine, tasakaalustamine. Iseenda juhtimine Võtteid ja viise palju, meie vaatleme kahte eneseregulatsiooni vormi: eneseesitlus ja toimetulek stigmaga - Self-presentation - Stigma, stigmatization, coping with stigma Eneseesitlus Erving Goffman: Presentation of Self in Everyday Life Inimese igapäevategevus kahel viisil: - Spontaanselt (ei refleteeri) - Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin) Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja, huviline üliõpilane) Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi, teadlane, moslem) Eneseesitluse funktsioonid: miks? Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust)
kuuluvusgruppi positiivselt, vaid oluline on siin ka see, et hinnatakse oma gruppi positiivselt antud grupile oluliste (relevantsete) gruppide suhtes (Tajfel and Turner 1979). Lisaks sellele kui grupid võrdlevad end mingite dimensioonide abil ja see võrdlus ei tule antud grupile kasuks, siis võidakse leida uusi dimensioone, milles võidakse end teisest grupist paremaks pidada (Tajfel and Turner, 1979). Stigma Tänapäeval mõistetakse stigma all seda, et selle inimese sotsiaalne identiteet, tema kuuluvus mingisse sotsiaalsesse kategooriasse vähendab tema väärtust, seab küsitavuse alla tema inimlikkuse ümbritsevate silmis. Stigma on selle tulemus, et inimesele omistatakse omadus, mis kannab teatavat negatiivset sotsiaalset identiteeti. Seetõttu erineb see mõiste deviantsusest, kuna deviantsus võib olla nii hinnatud kui ka mitte nt ebatavaliselt rikkad ja ebatavaliselt vaesed on mõlemad deviantsed.
Mina avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus. Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise hüpotees. • Tekst: Elias, N. – lk 185-353 Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet • Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma sotsiaalpsühholoogias. • Tekst: Maslow – lk 346-371 Hoiakud • Hoiaku funktsioonid ja struktuur
alusel. Positiivse sotsiaalse identiteedi konstrueerimine ei eelda mitte ainult seda, et hinnatakse oma kuuluvusgruppi positiivselt, vaid oluline on siin ka see, et hinnatakse oma gruppi positiivselt antud grupile oluliste (relevantsete) gruppide suhtes. Lisaks sellele kui grupid võrdlevad end mingite dimensioonide abil ja see võrdlus ei tule antud grupile kasuks, siis võidakse leida uusi dimensioone, milles võidakse end teisest grupist paremaks pidada. 47. STIGMA Tänapäeval mõistetakse stigma all seda, et selle inimese sotsiaalne identiteet, tema kuuluvus mingisse sotsiaalsesse kategooriasse vähendab tema väärtust, seab küsitavuse alla tema inimlikkuse ümbritsevate silmis. Stigma on selle tulemus, et inimesele omistatakse omadus, mis kannab teatavat negatiivset sotsiaalset identiteeti. Selleks, et mõista stigmatiseeritud indiviide, tuleks rõhutada kahe
Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine Miks me uurime? Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbri...
2. Negatiivne afektsionaalsus 3. Tõrjutuse tajumine 4. Suhetega seotud faktorid Mittepühendumine/// Truudusetus 5. Sotsiaalse koskkonnaga seotud faktorid Võimalike alternatiivsete suhete kättesaadavus: arv, kvalliteet (võrdlus olemasoleva suhtega) Sotsiaalse võrgustiku heakskiit/halvakspanu 6. Sotsio-kultuuriline laiem kontekst Naise suurem majanduslik sõltuvus mehest Legaalsed barjäärid lahutuseks Sotsiaalne stigma seoses lahutusega. Mitte pühendumine sisaldab: 1. Emotsionaalset kaugenemist- tugevate positiivsete emotsioonide (n. Armastus) puudumine partneri vastu ja negatiivsete (n. Viha) suurenemine partneri vastu 2. Vaimne kaugenemine- partneri tajumine endast erinevana, vastutusvõimetuna, psühholoogiliselt endast kaugel olevana, endast erinevana, partnerile vähe tähelepanu pööramine 3. Käitumuslik kaugenemine- suhtlemise hääbumine, seotus partneri
kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte võrgustikuga, mis on putukate hulgas vanapärane tunnus. Tiiva tipus paikneb tumedam laiguke - tiivatäpp ehk stigma, mis ei lase tiival lennul vibreerida. Kiire ja osava lennu võlgnevad kiilid sellele, et nad ei vehi üheaegselt mõlema paari tiibadega. Erinevalt suuremast osast teistest putukatest liigutavad nad vaheldumisi esimest ja tagumist tiivapaari. Oma tiibu seljale kokku voltida nad ei saa, vaid hoiavad neid puhkeolekus laiali või ülestõstetult. 4 3
do not. Various mechanisms are employed to regulate behaviour, including rules codified into laws, policing people to ensure they comply with those laws, and other policies and practices designed to prevent crime. In addition are remedies and sanctions, and collectively these constitute a criminal justice system. Not all breaches of the law, however, are considered crimes, for example, breaches of contract and other civil law offences. The label of "crime" and the accompanying social stigma are normally reserved for those activities that are injurious to the general population or the State, including some that cause serious loss or damage to individuals. The label is intended to assert an hegemony of a dominant population, or to reflect a consensus of condemnation for the identified behavior and to justify a punishment imposed by the State, in the event that an accused person is tried and convicted of a crime. Usually, the
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad ajutüvesse ja siis kuulmskeskusesse – nii kuuleme helisid ja kõnet - Muutused ja haired sissekõrvas või kuulmiskeskuses – inimene ei taju valjusid helisd. - Keskkõrvapõletik, kui see levib sissekõrva siis võib viia kurtuseni. 25. Kroonilise haiguse mõju inimesele ja sellega toimetulekut mõjutavad tegurid. 26. Stigma ja sildistamine - mõiste ja seos tervisega. 27. Infarkti, astma, diabeedi olemus. 28. Hariduse ja vaesuse mõju tervisele. Haridus mõjustab tervist rohkem kaudselt, kujundades teiste mõjurite vahendusel ja kaasabil eeldused heaks terviseks. Need mõjurid on: • Töö – mure töökoha kaotamise pärast vüi töötus; rahulolu tööga • Majanduslik olukord • Sotsiaal-psühholoogilised ressursid: - sotsiaalne tugi - perekond või üksindus;
Sotsiaalpedagoogika II OSA Sotsiaalpedagoogika praktika SP: on teooria ja praktika ühendus. Orientatsioon SP kui akadeemilisele distsipliinile versus orienteeritud kleindile. Teoreetiliselt orienteeritud SP mõisted: marginaliseerimine, eksklusioon, elutingimused, grupid, ühiskond, uurimused. Praktika: suhted, individuaalsus, isiksuse areng, kaasatus, tegevus, toetus, kasvatus. Alguseks on teooria ja see pole piisav et defineerida SP praktiliselt aluselt. SP praktika: pedagoogiliselt orienteeritud praktika on professionaalse hindamise ja tegevuse aluseks, mis on suunatud lastele ja noortele, kes vajavad abi või situatsioonidele, kus abi vajadus on preventatiivne või peredele, võrgustikele ja vahetule keskkonnale. Töö eesmärgiks on kaasamine, integratsioon ühiskonnas. Sekkmisel lähtuvad väärtustest ...
protsessil. Keskkonnast sõltub inimese meeleolu ja tahe.Kalle juhtumi puhul on keskkond koguaeg olnud põhiallikaks probleemile. Breakwell ja Rowett (1982) esitavad sotsiaalpsühholoogilise lähenemisviisi sotsiaaltööle, mis eriti rõhutab sotsiaalsete ja isiksuslike muutuste kohta kogutud materjali selle kohta, kuidas kujunevad suhted sotsiaalsetes situatsioonides, kuidas neid säilitatakse, kuidas identiteediküsimused suhetuvad nähtustega nagu stigma, grupikäitumine, keskkonna mõju, territoorium ja personaalse ruumi vajadus. Süsteemiteooriad sotsiaaltöös pärinevad von Bertalanffi üldisest süsteemiteooriast (1971). See bioloogiline teooria väidab, et kõik organismid on süsteemid, mis koosnevad all- süsteemidest ja et need on omakorda supra-süsteemide osad. Seega on inimene ühiskonna osa, ta koosneb - näiteks - vereringest. rakkudest, mis omakorda koosnevad aatomitest, mille moodustavad veelgi väiksemad osakesed
kohustused Staatuskindlus olukord, kus inimene asub mitmes staatushierarhias sarnasel astmel Staatusekindlustus olukord, kus inimene asub eri staatushierarhiates eri astmetel Staatuste kogum inimese poolt vallutavate staatuste nimekiri Statistiline olulisus - kirjeldab tõenäosust, et nimetatud avastuse põhjustas vaid juhus Stereotüüp kujutlus, kus üks karakterisikute kogum on omistatud tervele grupile Stigma märk, millega tähistatakse ühiskonna normaalsetest või normatiivsetest ootustest erinevate inimkäitumist Strukturaal-funktsionalistlik teooria uurib seoseid sotsiaalse süsteemi terviku ja tema osade vahel Strukturaalne mobiilsus ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna Subjektiivne reaalsus arusaamad ja tunded, mis inimesel on enda ja maailma kohta
Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- ge...
Selle teooria abil on võimalik seletada, miks paljusid probleeme on võimalik edukalt lahendada just väikeses grupis - seda eelkõige seetõttu, et grupp motiveerib käituma inimesi grupile meeldivas suunas, haarab kaasa aktiivsesse mõtlemisse ja arvamuste esitlemisesse. Seetõttu ongi levinud väga palju nt selliseid asjaolusid nagu suitsetamisest loobumine grupis, alkohoolikute grupid-loobujad jne. 10. Sotsiaalse identiteedi teooria, sildistamine, stigma Tajfeli (1978,1982) järgi on sotsiaalse identiteedi näol tegemist indiviidi mina-kontseptsiooni osaga, mis tuleneb kuulumisest mingisse sotsiaalsesse gruppi (või gruppidesse) koos gruppi kuulumise emotsionaalse tähtsustamise ja väärtustamisega. Sotsiaalse identiteedi teooria arendasid 1979.a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine.
holiday (Loker-Murphy & Pearce, 1995). More recently, Maoz and Bekerman (2010, p. 426) describe backpackers as ‘relatively young tourists who tend to gather in ghettos or enclaves: places where large numbers congregate to experience home comforts and the company of tourists of similar interests.’ This latter enclavic focus reflects an institutionalisation of the backpacking phenomenon, a mainstreaming decried by some authors (Cohen, 2003; O’Reilly, 2006) for its alignment with the stigma of mass tourism. The homogenisation of backpacking with the rubric of mass tourism, however, is derailed by scholarship that teases out heterogeneity from within the backpacker umbrella concept (Ateljevic & Doorne, 2005; Uriely, Yonay, & Simchai, 2002). Sørensen (2003) calls for continued research on specific subtypes within the backpacker market. Westerhausen (2002, p. 146) notes ‘for a sizeable minority, being on the road becomes a
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...
Tööturuteenused: töötutele koolitused, arvutikursused jne. Passiivsed meetodid inimese pingutust toetuse(raha) saamiseks ei ole vaja ehk abi saamisel on inimese osalus piiratud. Raha antakse kätte ja jalutad sellega ära, ise tead mis edasi teed sellega. 33. Kolme (mis sul on, mida oled teinud, kes sa oled) sotsiaalpoliitika printsiibi eelised ja puudused. Mis sul on ,,+" saame selekteerida need, kes tõesti abi vajavad. Ümberjagamine; vastutus. ,, ,, stigma: ma olen luuser ja vaene, käin abi palumas pidevalt. Mida oled teinud ,,+" motiveerib tööle. ,,-,, abi oleneb palgast(kojamees vs minister esimene teeb ka olulist tööd). Bürokraatia[?]. Kes sa oled ,,+" kerge otsustada, sest kõik saavad raha. ,,-,, kallis; bürokraatia; tsentraliseeritud. 34. Kuidas on omavahel seotud sotsiaalpoliitika ja feminism (liberaalne, sotsialistlik, radikaalne).
kehtivate normide autoriteeti ja võib neid isegi tugevdada. 6.7. Mis vahe on esmasel ja teisesel hälbelisusel? Esmane hälbelisus on selline käitumine, mis ühel või teisel moel rikub normi, kuid seda ei panda tähele või andestatakse. Niisugune hälbelisus saab alguse inimesest enesest. Teisene hälbelisus on sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. 6.8. Mis on stigma? Stigma on moraalse halvustamise märk, mis pannakse ühiskonna normaalsetele või normatiivsetele ootustele mittevastava käitumisega inimeste külge, keda seejärel vaadatakse, kui häbistatuid. 6.9. Mis on hälbeline subkultuur? Hälbeline subkultuur on toetavate suhete võrgustik, mis on moodustunud samasugust hälvet omavatest indiviididest, kes ei soovi enam mittehälbeliste inimestega nii tihedalt suhelda ning on otsinud üles omasugused. 6.10. Mis on ekstsentriline käitumine?
pikka aega ning on keeruline hinnata, millist rolli muutuses mängis konkreetne programm või kampaania. On kampaaniaid, mis mõjutavad inimese otsuse langetamise protsessi otseselt (näiteks rääkides suitsetamisega seonduvatest riskidest, suitsetamisest loobumise eelistest, reklaamides teenuseid, mis aitavad suitsetamisest loobuda jne ). Teised kampaaniad aitavad käitumist muuta kaudsel viisil, näiteks ergutades teemale mõtlema, sellest rääkima (näiteks stigma, diskrimineerimise teemad). Samuti aitavad kampaaniad mõjutada sotsiaalseid norme, mis võivad pikema aja jooksul käitumist muuta. Teema nähtavus aitab mõjutada avalikku arvamust ja seeläbi toetada ka poliitilisi meetmeid. On leitud, et sotsiaalturunduse kampaaniad on edukamad siis, kui kampaaniad on osa ulatuslikumast programmist (näiteks on olemas toetavad teenused, koolitused, kasutatakse poliitikameetmeid). Samuti on
Inflectional endings retained but spelt in the Latin style o Abiogenesis, aegis, analysis, anemone, antithesis, automaton, charisma, cinema, crisis, criterion, cytokinesis, diagnosis, dogma, drama, electron, enigma, genesis, gnosis, hoi polloi, kerygma, lalophobia, magma, osteoporosis, phenomenon, photon, rhinoceros, rhododendron, stigma, synthesis, thesis. With Latin endings o Brontosaurus, chrysanthemum, diplodocus, hippopotamus, Pliohippus Endings dropped or adapted o Agnostic, agnosticism, alphabet, alphabetic, analyst, analytic, anthocyanin, astrobleme, atheism, automatic, biologist, biology, blasphemy, charismatic, chemotherapy, chronobiology, cinematography, critic, criticism, dinosaur, dogmatic, dogmatism, dramatic,
hõimusümbolitele. Tätoveerimine polnud tundmatu ka teistes Euroopa mandri iidsetes kultuurides. Vahemere piirkonnas praktiseeriti seda Kreekas (võeti üle pärslastelt) ja Roomas (võeti üle kreeklastelt). Neis ühiskondades seostati seda tava siiski barbaritega ning tätoveeringuid kasutati orjade, kurjategijate ja palgasõdurite eristamiseks ning mõnikord tehti seda ka karistu.seks. Tegelikult oli ladinakeelne sõna tätoveeringu kohta stigma. Mujal maailmas, eriti idamaades, niisugustes paikades nagu Filipiinid, Birma; Tai, Kambodia, Laos, Hilna ja Jaapan, peeti tätoveerimist kunstiliseks ja hingeliseks taotluseks. Paljudes Kagu-Aasia paikades on tätoveeringud suuresti usuga läbi põimunud. Tai on tuntud selle poolest, et budistlikud mungad tegelesid enda ja teiste tätoveerimisega, mida saatsid palved ja ohvriannid. Need tätoveeringud olid kui talismanid heaks eluteekonnaks. Üldiselt täidavad
abiellunutest lahutas) Faktorid: 1. Vanus-varajane iga 2. Negatiivne afektsionaalsus 3. Tõrjutuse tajumine 4. Suhetega seotud faktorid: mittepühendumine, truudusetus 5. Sotsiaaalse keskkonnaga seotud faktorid: *võimalike alternatiivsete suhete kättesaadavus(arv, kvaliteet(võrdlus teiste suhetega)*sotsiaalse võrgustiku heakskiit/halvakspanu 6. Sotsio-kultuuriline laiem kontekst: *naiste suurem maj sõltuvus meeestest *legaalsed barjääridlahutuseks *sotsiaalne stigma seoses lahutusega. Mittepühendumine sisaldab (toimuvad samas järjekorras): 1. Emotsionaalset kaugenemist – tugevate positiivsete emotsioonide (nt armastus) puudumine partneri vastu ja negatiivsete (nt viha) suurenemine partneri vastu 2. Vaimne kaugenemine- partneri tajumine endast erinevana, vastutusvõimetuna, psühholoogiliselt endast kaugel olevana, endast erinevana, partnerile vähe tähelepanu pööramine 3.Käitumuslik kaugenemine- suhtlemise hääbumine, seotus
family there. This child was Rose. Monks and his mother tried to find Agnes but only found Rose in the hands of sick paupers. They gave them a little money to keep the child safe, but soon Mrs. Maylie came along and feeling sorry for her, adopted her. When Oliver realized that Rose was his aunt, he happily threw himself into her arms. Harry entered, having overheard the story, and again posed his suit to Rose. She, still feeling that her name had a bad stigma, declined until Harry told her he had given up everything so they could go live quietly in the country together. At this proposal, she accepted. Everyone waited for dinner that night, but the affianced couple and Mrs. Maylie came in they realize that Oliver is crying because his friend young Dick had died. Chapter 52: Fagin was condemned to hang in court and was taken to a cell where he was confined until the day he died. On the last day, Oliver and Mr
TööturuIe sekkumise argument: hoida turvalisust, kaitsta “insidereid” ehk kaitsta pika staažiga oskustöölisi (sotsiaalkindlustuse teema), garanteerida töö ja teenuste kvaliteet Peamine lõhe tööturul: Insiders versus outsiders, outsideritel pole sotsiaalset kaitset, raske siseneda, tööjõukulud kõrged, tööturg ei kasva Liberaalne režiim: Arengud lähtuvad turust, mitte riigi poliitikast, riik sekkub tööturule minimaalselt; mittetöötamine on stigma (“work ethics”; workfare instead of welfare), tööturg on paindlik: kasvab- kahaneb koos turuloogikaga, reeglina kõrge hõivemäär- ca 70%) Ühte selget lõhet pole, class and “race” väheneva tähtsusega, secure jobs vrs. “junk-jobs”/ “working poor” kasvava tähtusega, sooline palgalõhe pole süsteemne ega oluline. 6 Töötute kaitse “kuldajal” (1960-80, Euroopa)
- Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI geneetilise etioloogiaga krooniline haigus, mis allub raskelt ravile - Samas leitakse et skisofreenial on piisavalt spetsiifilised tunnused, mistõttu spektrina mõtestamine pole põhjendatud Sümptomid - Omased mitmed erinevat laadi sümptomid ühel patsiendil ei pruugi ja tavaliselt ei esine kõiki loetletud sümptomeid - Erinevate patsientide kliiniline pilt on väga heterogeenne
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
inimese kuritegelikud alged pesitsevad ühiskonnas ja ühiskond vormib inimest selliseks nagu ta on. Kui on palju kurjategijaid, siis annab see tunnistust ühiskonna probleemidest. Kuritegevuse tase signaliseerib ühiskonna kitsaskohtadest. Sotsiaalne desorganiseerimine kõrge kuritegevusega ühiskonnas on probleemiks nõrkade sidemete olemasolu erinevate sotsiaalsete gruppide ja üksikisikute vahel. · Hälbekäitumise stigmatisatsiooniteooria ehk märgistamisteooria stigma ehk põletusmärk; stigmatiseerimine märgistamine. Hälbekäitumine tuleneb sotsiaalsest kontrollist, mis põhjustab kuritegevuse, millel on 2 seletust esiteks sellepärast et sotsiaalse kontrolli kaudu on võimalik anda hinnangut inimese tegudele ja teiseks sellepärast, et sotsiaalne kontroll põhjustab inimese väljatoomise üldmassist ehk märgistamise. On oluline, millise tähendusega on üks või teine tegu ühiskonna arvates
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
ning on keeruline hinnata, millist rolli muutuses mängis konkreetne programm või kampaania. On kampaaniaid, mis mõjutavad inimese otsuse langetamise protsessi otseselt (näiteks rääkides suitsetamisega seonduvatest riskidest, suitsetamisest loobumise eelistest, reklaamides teenuseid, mis aitavad suitsetamisest loobuda jne ). Teised kampaaniad aitavad käitumist muuta kaudsel viisil, näiteks ergutades teemale mõtlema, sellest rääkima (näiteks stigma, diskrimineerimise teemad). Samuti aitavad kampaaniad mõjutada sotsiaalseid norme, mis võivad pikema aja jooksul käitumist muuta. Teema nähtavus aitab mõjutada avalikku arvamust ja seeläbi toetada ka poliitilisi meetmeid. On leitud, et sotsiaalturunduse kampaaniad on edukamad siis, kui kampaaniad on osa ulatuslikumast programmist (näiteks on olemas toetavad teenused, koolitused, kasutatakse poliitikameetmeid). Samuti on teatud liiki käitumist, mida on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
