Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus,
Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwards 2013: 38, Palmer 2013: 669). Teades kolesterooli tõusu riskifaktorid esmatasandi tervishoiu töötajad saavad varakult sekkuda patsiendi eluviisi, et muutuda tema tervisekäitumist ning aidata inimest leida tee tervele elule. Kõrge SVH riskiga patsiente tuleks kohelda multifaktoriaalsel viisil, andes nõu elustiili muutmiseks. (Edwards 2013: 38). Käitumismustreid muutma aitab Motiveeriv Intervjueerimine (MI). MI on mõeldud aitama enamikku neist patsientidest, kes on muutumismotivatsiooni osas seesmiselt kahevahel. (Rollnick jt 2011: 127). MI liituvad kolm suhtlemismeetodit. Need on juhendada, mitte peale käia; julgustada, mitte süüdistada; nõu anda, mitte dikteerida (Rollnick jt 2011: 123). Lõputöö kliendikeskne eesmärk on kirjeldada kõrge kolesterooliga patsiendi/kliendi õendusabi ning hinnata seda õendusabi efektiivsust esmatasandis. Lõputöö autori arengule suunatud
Avaküsimused Jätkuküsimused Lisaküsimused Täpsustavad küsimused Otsesed küsimused Kaudsed küsimused Küsimuste tüübid intervjuu jooksul (2) Organiseerivad küsimused Vaikus Tõlgendavad küsimused Küsimused raskete ja ebameeldivate asjade kohta Vanus Etniline kuuluvus Sissetulek Tervislik seisund ... Kõneväline keel Kehakeel Mühatused jms Vaikus ja paus Intervjuu edasilükkamine Intervjuu katkestamine Laste ja noorte intervjueerimine Kolm põhipõhjust lapsi (noori) intervjueerida: Teraapiale eelnev intervjuu Õigusliku menetlusega seoses Laste uurimine teadustöö jaoks Laste intervjueerimise eripärad Laps ei pruugi tunda mõisteid, ka lihtsamaid mitte Intervjueerija peab olema huvitatud kõigest, mida laps ütleb Intervjueerija peab jääma uurija rolli, mitte hakkama `nännutama' vmt. ei tohi survestada vastuseid tuleb taluda Peab mäletama, mida laps on juba öelnud
tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwards 2013: 38, Palmer 2013: 669). Teades kolesterooli tõusu riskifaktorid esmatasandi tervishoiu töötajad saavad varakult sekkuda patsiendi eluviisi, et muutuda tema tervisekäitumist ning aidata inimest leida tee tervele elule. Kõrge SVH riskiga patsiente tuleks kohelda multifaktoriaalsel viisil, andes nõu elustiili muutmiseks. (Edwards 2013: 38). Käitumismustreid muutma aitab Motiveeriv Intervjueerimine (MI). MI on mõeldud aitama enamikku neist patsientidest, kes on muutumismotivatsiooni osas seesmiselt kahevahel. (Rollnick jt 2011: 127). MI liituvad kolm suhtlemismeetodit. Need on juhendada, mitte peale käia; julgustada, mitte süüdistada; nõu anda, mitte dikteerida (Rollnick jt 2011: 123). Lõputöö kliendikeskne eesmärk on kirjeldada kõrge kolesterooliga patsiendi/kliendi õendusabi ning hinnata seda õendusabi efektiivsust esmatasandis. Lõputöö autori arengule suunatud
vaidlusesse, lootes otsustusi mõjutada. Avalikkuse tähelepanu alla võib sattuda ka konkreetse sündmusega seoses. Meedia tähelepanu alla võib sattuda ka ootamatult, näit. looduskatastroofi, avarii jm. Kas ja millist infot avaldada on juba ajakirjanduseetika küsimus. Kes on ekspert? Ekspert on oma ala asjatundja, kelle poolt ajakirjanik pöördub vaieldavate või keeruliste juhtumite puhul. Eksperdilt oodatakse erialase arvamuse avaldamist e. eksperthinnangut. Asjatundja intervjueerimine võimaldab ajakirjanik probleemi selgemini näha ja analüüsida lugu, mis seejärel valmib, pakub auditooriumile hoopis suuremat huvi. Kes on tavalised inimesed meedias? Tavalised inimesed satuvad väga harva meedia huviorbiiti. Enamasti juhtub see neid puudutavate dramaatiliste või erakorraliste sündmustega seoses. Sel juhul muutub sündmusega seotud tavaline inimene mingiks ajaks avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses ja meedia püüab hankida temalt üldsusele olulist infot.
Respondendi suhtumine uurijasse on korrelatsioonis respondendi haridustasemega - mida rohkem haridust, seda positiivsem ja mõistvam on tema suhtumine uurijasse ja küsitlusse endasse. Ka intervjuu on vahendatud uurimise liik, uurija kannab kirjalikult paberile respondendi vastused, anonüümse uuringu käigus pole diktofoni kasutamine lubatud. KÜSITLUS: Küsitlusel on kaks liiki 1. Anketeerimine 2. Intervjueerimine - arvamuste ja suhtumise intervjuu - dokumentaalne intervjuu - RESPONDENTIDE(keda me küsitleme) TÜÜBIST LÄHTUVAD - Vastutavad isikud - Eksperdid - Respondent kui elanikkonna teatava grupi esindaja 27 - TEHNIKA ALUSEL: - Formaliseerimata
kogumine. Fenomenograafiline Uurimisobjektiks on inimeste kogemused, Nähtuse või mõiste välja Intervjuu, kirjutised nende kirjeldamine, mõistmine ja selekteerima, seisukohtade tegevuse vaatlused. uurimus analüüsimine. liigituste moodustamine, Vähemstruktureeritu sihtgrupi intervjueerimine, andmekogu tõlgend tähendusklasside moodustamine. Narratiivne uurimus Uuritavaks objektiks on elulood ja Lugude kogumite hankimine Intervjuu, kirjad, au jutustatud lood. ja analüüs. päevikud, trükidsed
Vabaühendused ja juhtimine Ülesanne: Sõbraliku vabaühenduse intervjueerimine 1. Asutamise aeg(aasta), liikmete arv , juhatuse liikmete arv, juhatuse liikmete vastutusalad.Ühenduse tegevuse eesmärk. Eesti Õpilasesindusteliidu asutamise aasta 1996. Aasta detsembris. Liikmelisust ei oska välja tuua, kuid see on teada et liikmesõpilasesindusi Eestis on umbes 150. Kuhu kuuluvad üldjuhul kõik üldhariduskoolide õpilasesindused. Juhatusse kuulub 3 liiget, kellest üks on esimees ning teised kaks on juhatuseaseesimehed.
12. Milleks on tsensuuri vaja? 13. Mil moel on kindlustatud ajakirjanduse eneseregulatsioon? (seadused, organisatsioonid) 1990 Eesti Ajalehtede Liit 1991 Avaliku sõna nõukogu 1997 Eesti Ajakirjanduse Eetikakoodeks 2002 Pressinõukogu 14. Millised on meedia ülesanded ühiskonnas? 15. Kuidas on meedia roll aja jooksul muutunud? 16. 3 tegevusruumi ja ajakirjanduse käitumine 1) Avalik ruum (tänav, park, bussijaam) intervjueerimine, filmimine, pildistamine lubatud: avaldamisel jälgida head ajakirjandustava. 2) Poolavalik ruum (haridus- ja meditsiiniasutused, kinod, poed, kohvikud, muuseumid) ajakirjandustegevusele võivad kehtida piirangud, vajadus küsida luba, teavitada omanikke/külastajaid. 3) Privaatne sfäär (pere- ja eraelu (põhiseadusega puutumatu)) sekkumine võimalik/vajalik ainult inimeste õiguste kaitseks, kuriteo tõestamiseks 17
järelevalvest ei teostata riiklikku järelevalvet alluvuskorras (järelevalvet teostav organ ei ole järelevalvatava organi suhtes kõrgemalseisvaks organiks halduse hierarhias) ning järelevalve ei laiene järelevalvatava organi või isiku tegevuse otstarbekusele. 10. Kirjelda lühidalt kuidas ja kelle poolt teostatakse avaliku halduse üle kontrolli. Kodanike poolt, taotluste, märgukirjade ning teabenõuete kaudu. Samas vaide esitamise teel. Meedia poolt : küsitlused, intervjueerimine. Need vahendid kujundavad arvamust avaliku halduse tööst kodanike poolt. Halduskohus aitab kodanikke vaidlustada otsustusi avaliku halduse poolt.
Etnograafiline intervjuu Narratiivi-intervjuu Eluloointervjuu Poolstruktureeritud Struktureeritud kvalitatiivne intervjuu Struktureeritud kvantitatiivne intervjuu Intervjuu tüübid Etnograafiline – uurib kultuuri, institutsionaalsed, grupilisi iseärasusi Fenomenoloogiline – uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid Narratiivne – uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist Erinevate sihtgruppide intervjueerimise spetsiifika: Laste ja teismeliste intervjueerimine Naiste, meeste intervjueerimine Vähemuste ja haavatavate gr. kuuluvate inimeste intervjueerimine Eakate, puudega inimeste, patsientide intervjueerimine Eliidi intervjueerimine Ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Millal võib või tasub kasutada fookusgrupi intervjuud? Kui teema on piisavalt üldine, et seda arutada grupis Kui grupp on piisavalt homogeenne, nt õpetajad, ühe tegevuse või ühe asutusega seotud inimesed – horisontaalne homogeensus
Tööaja pilditamine: tegevused, aeg töö iseloom, seotud isikud, dokumendid, tulemused 8. Kirjeldage ametijuhendi koostamise protsessi Koostatakse töö analüüsi baasil. Peegeldab kogumina firmasisest tööjaotust ja struktuuri. Sisaldab kirjeldusi konkreetse ametikoha ülesannetest, vastutusest, õigustest ja pädevusnõuetest. Organisatsioonisiseste dokumentide analüüs · Töö vaatlus ja töötajate intervjueerimine · Tööde jaotamine gruppidesse · Ametijuhendi osade läbiarutamine osalistega · Ametijuhendi esmase versiooni koostamine. Ametijuhendi kooskõlastamine juhtkonnaga 9. Millistes dokumentides võivad olla kirjas töötaja tööülesanded (lisaks ametijuhendile või selle asemel) Ametikoha profiil ja -nõuete profiil Vastusvaldkondade kirjeldused Tööjaotuse maatriks Tulemuskaart
2. KÕVAD JA PEHMED UUDISED • Kõvad - majandus ja poliitika • Pehmed - kollane ajakirjandus, persoonilugu, keskendub emotsionaalsele poolele 3. KOLLANE AJAKIRJANDUS VS KVALITEETNE AJAKIRJANDUS • Kvaliteetset uudist iseloomustab • Läbimõeldud • objektiivne • esindab kõiki osapooli • Kollast ajakirjanust iseloomustab: • kallutatud • subjektiivne • esindab ühte osapoolt • pöörab tähelepanu üleliigsetele asjadele Intervjueerimine 1. EELTÖÖ • Küsimuste välja mõtlemine • Mida rohkem ettevalmistatud küsimusi, seda parem tuleb intervjuu • Püstolreporterluses on raske varem välja mõelda • Küsimuste järjekord • Eelsoojendus oleks hea • Riskiga küsimused • Isiklikud, valusad, kriitilised küsimused • Oleneb teemast • Peavad olema hästi läbimõeldud • Tausta uurimine 2. HEA TAVA • Lepid asjad enne kokku 3. INTERVJUU RISKID
ametikohale) Test (võimaldab koguda infot kandidaadi pädevuse, isikuomaduste, väärtuste jm kohta. Nt teadmiste, oskuste ja võimete testid, intelligentsus- ja isikutestid) Käitumisülesanne (selgitamaks välja kandidaadi konkreetsed oskused tegevusvaldkonnas (nt. juhtumid, dokumentide analüüs, rollimäng) 12. Töölevõtu intervjuu läbiviimise kord 1.Intervjuuks valmistumine(intervjuu kavandamine, keskkonna loomine) 2.intervjueerimine(intervjuu suunamine, vestlemine) 3.intervjuu lõpetamine(tööalane pakkumine, järelduste tegemine) 13. Personali hindamise olemus, hindajad ja kriteeriumid Hindamine on töö hindamise protsess, mis koosneb töökohtade ja töötajate töö uurimisest ja hindamisest. Hindamise käigus antakse ühelt poolt hinnang organisatsiooni ja tema allüksuste juhtimisele ning teiselt poolt töökohtadele ja seal töötavate inimeste töösooritusele Hindamise kriteeriumid:
10.2006) spetsifikatsioon Lõppkasutaja tarkvara valik NOK, lisandus 5 päeva iseseisva demokeskkonna ülesseadmiseks. 5 4. Tekkinud probleemide kirjeldused, lahendused, mõjud 1.1.5 Ülekoormatud analüütikud Probleemi kirjeldus: esialgse projektiplaani järgi pidi teenusepakkuja tooma projekti kaks analüütikut. Kuna aga analüüsietapis oli intervjueerimine ja lõppkasutaja tarkvara valimine planeeritud samale perioodile, olid mõlemad analüütikud tugevalt ülekoormatud. Lahendus: teenusepakkuja tõi lõppkasutaja tarkvara valikule abistama kolmanda analüütiku. 1.1.6 Alliksüsteemi analüüsi venimine Probleemi kirjeldus: olemasolevate süsteemide viletsa dokumenteerituse tõttu ei jõutud alliksüsteemi analüüsiga tähtajaks valmis. Lahendus: töid pikendati 3 päeva võrra, ehk selle taski jaoks 25% võrra. Kliendiga jõuti
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Suureneb kuritegevus, palju vallaslapsi, suur võimalus reisida segunevad erinevad rassid, pluss liigutakse rikkamatesse riikidesse illegaalsete inimeste arv aina suureneb. 8) Sotsioloogilise uuringu andmetekogumise meetodid (dokumentaalmaterjali analüüs, vaatlus, ankeetimine, intervjueerimine, sotsiaalne eksperiment), iga meetodi head ja nõrgad küljed. Millal on hea kasutada üht või teist meetodit? Dokumentaalmaterjali analüüs Head küljed: materjalid on juba olemas ja me ei pea neid ise tekitama, materjalid jäävad ka peale uuringut alles nii, et me saame vajaduse korral kõike kontrollida ning võimalik on teha täiendavat tööd. Halvad küljed: dokumentide käest ei saa küsida tausta (nt. Miks sa alles vanas eas ülikooli astusid jne) ning tänu sellele
See sõltub haigusdiagnoosist ning patsiendi üldseisundist. Mõnikord vajavad diabeeti põdevad haiged, tugevasti kõhnunud patsiendid või alkohoolikud ka pikemat lõikuseelset ettevalmistust haiglas. Erakorralistel haigetel on preoperatiivne periood küllaltki lühike, mille jooksul on vajalik koguda andmeid ning läbi viia diagnostilised uuringud ning ettevalmistus operatsiooniks. Haige vastuvõtmisel osakonda tutvustatkse talle ,,kodukorda", seejärel viiakse läbi intervjueerimine ning tellitakse vajalikud analüüsid ning uuringud. Haige intervjueerimine ja andmete kogumine on oluline haige probleemide väljaselgitamiseks ning preoperatiivse õendusplaani koostamiseks. Informatsiooni kogumiseks kasutatakse läbimõeldud küsitlust. ( vt. kirurgilise haige konspekt) Informatsiooni kogumisel õde hindab: haige teadmisi eelseisvast operatsioonist, tema ettevalmistust operatsiooniks missugust informatsiooni ja kellelt haige vajab Haigele selgitakse:
02.07. Kasutajate leige huvi tõttu lõpetati koolitused esialgsel tähtajal 27.02.07. 5 4. Tekkinud probleemide kirjeldused, lahendused, mõjud 1.1.1 Ülekoormatud analüütikud Probleemi kirjeldus: Esialgse projektiplaani järgi pidi teenusepakkuja tooma projekti kaks analüütikut. Kuna aga analüüsietapis oli intervjueerimine ja lõppkasutaja tarkvara valimine planeeritud samale perioodile, olid mõlemad analüütikud tugevalt ülekoormatud. Lahendus: Teenusepakkuja tõi lõppkasutaja tarkvara valikule abistama kolmanda analüütiku. Mõju: Kolmanda, osaliselt koormatud analüütiku töötasu vähendas projekti planeeritud kasumlikkust. 1.1.2 Alliksüsteemi analüüsi venimine Probleemi kirjeldus: Olemasolevate süsteemide viletsa dokumenteerituse tõttu ei jõutud alliksüsteemi analüüsiga tähtajaks valmis.
4) tehniliste vahendite kasutamine praktilise külastatavuse suurenemise kontrollimiseks (Reklaam ja kommunikatsioon 2014). 1.6 Reklaamiefektiivsuse uurimist mõjutavad asjaolud 1) Inimesed valetavad ei ole siirad (huvi-puudus, kartus näida rumalana, suut- matus oma mõtteid väljendada); 2) inimesed keerutavad, kalduvad tee- mast kõrvale, hoiavad asju enda teada; 3) hea oleks kui saaksime inimest jälgida kui ta vastab (intervjueerimine võimaldab) (Reklaam ja kommunikatsioon 2014). 1.7 Reklaami efektiivsuse hindamine Reklaami efektiivsuse hindamisel on kasutusel erinevad lähenemised. Kasutusel on liigitused neljast kuni seitsme eri mudelini. Nende kasutus sõltub toote/teenuse tüübist, sihtrühmast, ettevõte sisekultuurist jp teguritest. Ühe kampaania hindamisel võib kasutada ka mitut eri lähenemist (Turunduskommunikatsioon 2014). Alljärgnevalt joonis reklaamiefektiivsuse hindamise mudelite kohta.
mahus ei teha? On arusaadav, et vajaduse puudumisel pole otstarbekas edasiste tegevuste juurde asuda. 2 2. Juhtkonna otsus organisatsiooni juhtkonna toetus rõhutab ulatuslikuma projekti puhul töö analüüsi olulisust. Kuna mõningad töö analüüsi meetodid on küllalt ajamahukad (nt töötajate intervjueerimine), siis on oluline, et juhid võimaldaksid oma alluvatel seda aega võtta. 3. Mahu, aja ja tegevuste planeerimine kui kaua võtab aega ühe ametikoha või protsessiga seotud töö analüüsimine, mitut ametikohta või protsessi ja kui detailselt on kavas analüüsida, milliseid meetodeid rakendada. 4. Vastutavate isikute määramine keda tuleb töö analüüsimisse kaasata, kas nad vajavad täiendkoolitust. 5
Õppimisprotsess. Õppimise erinevad viisid. Otsene ja semiootiliselt vahendatud õppimine. Mõistete kujunemine lastel. Õppimine analoogia alusel. Õppimine läbi tegevuste (vaatlus, täskasvanutega ja eakaaslastega tegutsedes, mängides). Mängu tähtsus lapse arengus. Erinevad mängu liigid. Mängu tähtsus õppimisel. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 104-137 9. Lapse arengu hindamine. Lapse arengu hindamise põhimõtted. Lapse arengu hindamisel kasutatavad meetodid (vaatlus, intervjueerimine, testid). Vaatlus, vaatluse eesmärk, vormid, meetodid ja tehnikad. Intervjuu, intervjueerimise põhimõtted ja eripärad laste puhul. Testid. Laste testimise iseärasused. Erinevate uurimismeetodite võrdlus: teadlikkus meetodi eelistest ja piirangutest. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevused. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi.
struktureerimata intervjuu (on oma sisult ja läbiviimiselt suhteliselt vaba. On sobilikum juhtide ja spetsialistide valikul) poolstruktureeritud intervjuu (oma koht on nii konkreetsetel küsimustel kui vabavestlustel) Intervjuu protsess ja põhietapid: PROTSESS intervjuuks intervjuu valmistumine intervjueerimine lõpetamine ETAPID *intervjuu kavandamine *intervjuu suunamine *tööalane pakkumine *keskkonna loomine *vestlemine *järelduste tegemine 18. Personali hindamise olemus, hindajad ja kriteeriumid Töötajate hindamisel määratakse kindlaks nende töösooritus, mis on üks määravamaid personali hindamise süsteemi koostisosi.
küsimused, enamik küsimusi on valikuvariantidega. Arvamusuuringud nt. Intervjuu tüübid (Rossman&Rallis) · Etnograafiline uurib kultuuri, institutsionaalsed, grupilisi iseärasusi · Fenomenoloogiline uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid · Narratiivne uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist · Erinevate sihtgruppide intervjueerimise spetsiifika: o Laste ja teismeliste intervjueerimine o Naiste, meeste intervjueerimine o Eakate, puudega inimeste, patsientide intervjueerimine o Eliidi intervjueerimine o Ekspertintervjuud · Fookusgrupi intervjuud Millal võib/tasub kasutada fookusgrupi intervjuud? Väär arusaam on, et siis saab palju arvamusi korraga. Üks fookusgrupi intervjuu võrdub ühe individuaalintervjuuga! Mitte nii, et 10 inimest grupis=10 individuaalintervjuud. · Kui teema on piisavalt üldine, et seda arutada grupis
"Töötervishoid ja-ohutus" käsiraamatust, EV SM juhendist „Riskihindamise viis sammu” ja OÜ TenTeam poolt koostatud käsiraamatutes „Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2010/2011“ ja „Riskianalüüsi käsiraamat“ antud soovitustest. Riskianalüüsi koostamise ajaline järjestus: 1. Töökeskkonna riskide kaardistamine töötajalt ankeediga info kogumise abil – 05.12.2014; 2. Töötaja intervjueerimine, töökohtade paikülevaatus – 05.12.2014; 3. Riskianalüüsi vormistamine – 08.12.2014. 2. TERMINID Risk Risk väljendab enamasti mingi sündmuse juhtumise tõenäosust. Töötingimustele hinnangu andmisel mõjutab riski suurust lisaks tõenäosusele ka võimaliku tagajärje raskusaste. Mis tahes sündmuse juhtumise tõenäosus on seda suurem, mida pikem on vaadeldav periood, st mida kauem töötaja nimetatud teguriga kokku puutub
LÕIMING reportaaž vapustasid reporterit ehk reportaaži argumenteeritud analüüs pärasid Teabekeskkond: infokeskkonna kuidas kirjutada head Tekstiloome kriitiline analüüs reportaaži“ pinginaabri intervjueerimine ja interv- Hinnatav õpitulemus: reportaaž ja Tehnoloogia ja innovatsioon: juu vormistamine arvutiga selle retsensioon teksti vormistamine arvutil, reportaaži kirjutamine ja võimaluse reportaaži avaldamine kodu- korral avaldamine
konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust Avatud küsimused annavad võimaluse kirjeldada sündmusi ja tegevusi. Partneri avamiseks võib kasutada ka osaliselt suunavaid küsimusi. Kokkuvõtvad küsimused abistavad intervjueeritaval oma seisukohti täpsustada ning interpreteerivad küsimused omavad täpsustavat eesmärki, kui midagi jäi arusaamatuks. Intervjueerimine: · Usalduse loomine · Vaikimine kuld, rääkimine hõbe · Ehita järgnevad küsimused ülesse intervjueeritava poolt öeldule · Küsi üle, kui ei saanud aru · Väldi suunavaid küsimusi · Küsi avatud küsimusi · Küsi konkreetseid jutte/lugusid · Kasuta intervjuu juhendit ettevaatusega · Väldi intervjueeritava katkestamist (paus ei ole lubav põhjus) · Transkribeeri intervjuu 24 tunni jooksul Case study analüüsi tehnikad:
Vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad) 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Folklorist, kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahenditeks on vahetu jälgimine/osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli-ja videosalvestuste tegemine jne. 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu (I): 1. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: (idealiseeritud olukord, mitte reaalne), pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: Pärimusteadlikkuse sünd kogukonnas, folklooriliikide
tähenduses, põhisisuks õpetamine ja motiveerimine, tulemuseks on organisatsioon, liikmete tegevus vastavalt meetodi rakendamisel saadus tulemustele). Protseduurianalüüsi rakendamise etapid 1. Koostavate protseduurireeglite seostatud loetelu koostamine (organisatsiooni tegevus tervikuna, organisatsiooni funktsioon, üksikud protseduurid (keerikus, tähtsus, probleemsus) 2. Olukorda kirjeldavate protseduurireeglite koostamine (asjaosaliste intervjueerimine, dokumentide uurimine, mujal koostatud analoogid) 3. Koostatud protseduurireeglite täiustamine (organisatsiooni töötajate arvamused ja ettepanekud, konsultandi kogemused, teadmised ja oskused, organisatsiooni juhtimisteooria, kõigi protseduurireeglite läbiarutamine tippjuhtide osavõtus, parim praktika , benchmarking) 4. Protseduurireeglite lõplik vormistamine (juhatuse kinnitus, iga töötaja allkiri informeerituse kohta) Protseduurireeglite juurutamine 1
seisukohad on olulised üldisel tasandil - läbiviimine seetõttu ka paindlik · Kasutatavad teatud teemade mõistmiseks, tegevuste analüüsimiseks · Kui on vaja mõista mida, kuidas ja miks tehakse /tehti, kuidas asjadest aru saadakse (Tepp) (Tepp) Case study - intervjueerimine Intervjuude ettevalmistus · Poolstruktureeritud intervjuu. Semi-structured · Uurimistöös vajaliku informatsiooni interview määratlemine: mida teil on vaja teada Avatud küsimused. Open-ended questions Üldised teemaarendused. Following generic lines of saada
MITTEDESTRUKTIIVNE ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE Antisotsiaalse käitumise muutminesotsiaalseks Kuidas aidata? Mitte ainult vähendada antisotsiaalseid oskuseid. Suurendada prosotsiaalse käitumise ilminguid. Ühiskonnas kõnnitakse mööda. 1. Kõigepealt liigitada Erinevate meetodikute erinevad meetodid (kurjategude politseistatistika, enesehinnangu meetod, ohvrite intervjueerimine) I. Liigitamine raskusastme järgi. Antiditsiplinaarsest kuni autoagressiivsuseni. II. Kahe vastandliku liigitusega. Antisotsiaalse käitumise 2 dimensiooni. 2.1 Destruktiivne vs mittedestruktiivne 2.2 Varjatud vs avalik III. Eksternaliseeritud (selgelt näha, inimene näitab välja) vs internaliseeritud (inimene hoiab enda hinges) Kui internaliseeritud:
uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks, kirjandusteadllasel on uurimisaines juba varem olemas. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori muudavad nähtavaks inimesed konkreetses ajas ja ruumis toimunud kohtumiste tulemusena. Folkloristi töövahendid on vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori „esimese elu“ etapp on folkloori eksisteerimine loomuliku osana, seda ei märgata, vaid lihtsalt luuakse, sest nii on loomulik. Folkloor elab rühmas teadvustamata. Teine etapp on rühmasisene teadvustamine. Keegi rühamst pärandab oma teadmised kellelegi järgmisele, kuid ei jaga oma teadmisi laiema
1) Kasutage lihtsat sõnastust. 2) Kasutage lihtlauseid. 3) Korrake jutt üle. 4) Pange tähele teeviidad. 5) Isiklik pöördumine. Teisi sõnu või arvamust edastades pidage silmas: 1) Tsitaat on täpne. 2) Need mõtted toetavad teie väidet. 3) Tsiteeritav ekspert on publikule autoriteet. 18 - Rambipalavik - ootusärevuse vorm. Paradoksaalne - varjatud hirm kapb või väheneb, kui teda paljastada. Intervjueerimine Selleks, et teist avada ja mitte kaitsepositsioonile sundida, tuleb teil intervjuud alustada vaimse sideme loomisest. 19
Sularaha kontroll ja arveldus. Aastaaruanded, kasumiaaruanded. Tihe koostöö juhatusega ning teiste üsksustega. Müügiosakond: Müügiosakond tegeleb tellimuste vastuvõtmistega. Müügitöö edendamisega. Uute lepingute sõlmimisega ning olemasolevate lepingute uuendamisega. Müügiprognooside koostamisega ning suhtleb tihedalt püsiklientidega. Personaliosakond: Personali osakonna ülesandeks on ettevõttesse töötajate otsimine. Konkurssite läbiviimine ning intervjueerimine. Inimese tööle vormistamine, lepingute lõpetamine, haigekassas arvele võtmine, töölepingu koostamine, tööohutuse ja ettevõtte sisekorraeeskirjade tutvustamine. Vajalike koolituste korraldamine. Töö-ja teenindusstandardite loomine, aruannete koostamine. Samuti on ka koolitusplaanide loomine personaliosakonna tööks. IT-osakond: IT-juht vastutab selle eest, et kõik elektroonika ning IT oleks töökorras ning funktsioneeriks. Tellib ning hooldab tehnikat. Hooldusosakond:
moodultestimine (unit testing) dokumentide vormide analüüs Sünkroniseerimist ankeedid - küsimustikud Tegevust taustaanalüüs Algust (start) intervjueerimine Lõppu (end) Ujumisrada (swimline) +6. Valige VALE väide. Infosüsteemi 5. Valige ÕIGE väide. Seosejoontest ülesanne on: uusimate infotehnoloogiliste võimaluste katsetamine andmemudelil tekivad andmebaasi:
kontrollitakse?- mõjutusi, otsustusi ( peavad otsustama midagi, jälgivad Triangulatsioon- aitab erinevate meetoditega kogutud andmeid koondada. Algupäraselt oli triangulatsiooni mõiste seotud ainult mõõtmisega: meremehed, sõjaväelased ja maamõõtjad, kasutavad mitmeid asukoha märke leidmaks üht kindlat kohta või objekti. Andmete kogumise viisid: · küsimustikud ja intervjuud (struktureeritud küsimustikud, küsimuste esitamine ja sõnastamine, skaleerimine, intervjuud ja intervjueerimine, e-uurimiste eripärad · Uurimused loomulikes raamistutes- vaatlus, arhiivandmed. · Laboratoorsed uurimused- eksperimentaalsed uurimisplaanid. telefoniintervjuu eelised, arhiiviandmete saamine: kas kulukas, odav, valiidne; lünktekst oli kulumine ja kuhjumine ehk vaatluse kohta lünk ( füüsiliste joonte ja parameetrite mittesekkuv registreerimine (kulumine ja kuhjumine näited: pildiga slaidid: külmkapp, jalanõud, lilled-õitsev ja närtsiv jne), siis semantiline
kandidaate on vaja. Kuna osa kandidaate ei vasta ettevõtte nõuetele ja mõnda ei rahulda pakutav ametikoht, siis tuleb koguda rohkem kandidaate, kui tegelikult vajatakse. Kandidaatide arvu määramisel lähtutakse suhtarvudest, mis väljendavad suhet igasse värbamisprotsessi etappi sisenevate ja sealt järgmisse pääsevate kandidaatide arvu vahel. Näiteks, kui värbamise protsessis on ette nähtud kandidaatide intervjueerimine, firma tutvustamine kandidaatidele ja tööpakkumiste tegemine, võib ettevõte otsustada, et firmat näidatakse ühele kuuest intervjueeritavast ja tööpakkumine tehakse ühele kahest, kellele firmat näidati. Kui plaanis on tööle võtta kolm inimest, tuleb vastavalt eespool toodud suhtarvudele näidata firmat kuuele (3 x 2) inimesele ja intervjueerida 36 (6 x 6) inimest. (Alas, 2005:57) Järgmiseks tuleb määratleda värbamise aeg ja koht ning uue töötaja sisenemispositsioon
Ebaadekvaatsuse või vigade korrigeerimine võib edaspidi tarkvara väljatöötamise hilisemates faasides väga kalliks maksma minna. Näiteks tervikliku rakendustarkvara väljatöötamisel võiksid sooritatavad sammud olla järgmised: 1. Rühma usaldusväärsete (lõpp)kasutajate määratlemine, kes aitaksid otsustada loodava tarkvara eri aspektide üle. Nende hulgas peaks lisaks oma ala tunnustatud tegijatele ka keskpäraseid kasutajaid olema. 2. Kasutajate intervjueerimine esialgsete nõuete määratlemiseks. Kogemused on näidanud, et professionaalsete tarkvaraarendajate ja tavakasutajate arusaamad heast tarkvarast reeglina mõnevõrra erinevad. Sageli eriti infosüsteemide arendamisel on vaja korraldada kõiki osapooli kaasates seminare ja õpitube (JAD, Joint Application Design). 3. Kasutuslugude modelleerimine, määratledes ja modelleerides kasutaja vajadustest lähtuvaid tegevusi tarkvara rakendamisel. 4
·Telg IV: sotsiaalne funktsioneerimine ja sümptomite mõju; objektiivne olukord ·Telg V: GAF-skaala Global Assessment of Functioning 9 RHK-10 Detailne teadaolevate haiguste ja häirete kirjeldus, aluseks on teaduslikud uuringud; väljaandja WHO; Eestis alates 1994 Vaimse tervise alased elukutsed kliiniline psühhiaater psühholoog psühhoterapeut nõustaja Nõustamine Intervjueerimine, testimine, juhendamine, nõustamine probleemide lahendamiseks, tuleviku planeerimiseks Psühholoog-nõustaja, kutsestandard 2004 a. Psühhoteraapia Tehnikate kasutamine vaimse, emotsionaalse või käitumusliku häire ravimiseks; rakendab psühhoterapeut - tunnustatud koolitusega inimene, kes kasutab kohaseid meetodeid Psühhoteraapia koolkonnad I Eristuse aluseks teoreetiline orientatsioon ( Orlinsky & Howard) 1. Analüütilis-dünaamilised:
Suudab palju kirjeldada ja pisut ennustada Teooriatel ei ole alati õigus RS uurimisküsimused - Mis on eesmärk? Maailma parandus, asjast paremini aru saamine selleks, et selgitada ka teistele - Mida uurida? Absoluutselt kõike, mis tundub, et on seotud RVS-ga - Kuidas uurida? Kui see vähegi vett peab, siis ükskõik kuidas, kõik mis pähe tuleb. - Kust leida materjale? Kogutud materjal, küsitlemine, intervjueerimine Fenomenide uurimine - Euroopa Liit: uuritakse, kuidas osapooled omavahel läbi saavad, kuidas osad toetavad/on vastu sellele, kuidas majanduskoostöö on üles ehitatud. - Globaliseerumine: RS mõju majandusele ja keskkonnale. Majanduse ja kk mõju RV suhetele. - Regionaliseerumine: regionalism vs globalism RS teaduse allikad Teoreetilised: - Raamatud, teadusajakirjad (paberil, internetis) Empiirilised: - Raamatud - Kõned - Intervjuud
Nt. Inimtekkelised kliimamuutused, pinnase saastumine, mürakahjustused Reisikulude meetod - hinnatakse loodusliku objekti (kaitseala) jõudmisesks kulutatud summasid Nt. Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod - hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest Nt. "merele vaate väärtus" Otsesed meetodid: Tingimuslik hindamine - väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel Nt. tarbijate intervjueerimine selgitamaks valmisolekut hüve eest maksta 14. Turutõrge, selle olemus. Turg koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga, mida on vaja selle ühiku tootmiseks, seega kajastab turg sotsiaalseid väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida
Äripartner: analüüsija, planeerija, strateeg, otsustaja, probleemide ennetaja Teenindaja:värbaja-valija, intervjueerija, organiseerija,info vahendaja (hea ja halva) "Käehoidja": õhkkonna looja, kontakti hoidja, pingemaandaja (emotsionaalne puhver) · Milliseid oskuseid vajab personalijuht tulemuslikuks tööks ja millised on Sinu arvates kõige olulisemad? Kontseptuaalsed oskused - personalipoliitika, personaliidee Suhtlemisoskused - konsulteerimine, intervjueerimine,koolitus Tehnilised oskused - andmebaasid, dokumentatsioon (Aja planeerimine, analüüsivõime, oskus öelda ei, koostööoskus,ärivaldkonna tundmine) · Millised on Sinu arvates personalijuhi olulisemad töövaldkonnad? ·Personalipoliitika ja -strateegia formuleerimine ·Juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika elluviimisel ·Personaliteenistuse töö korraldamine · Selgita mõistet personalipoliitika.
o Väljaspool arhviivi eksisteerib ja toimib folkloor orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu. Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendaja; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. Lauri Honko (1932-2002) ,,Folklooriprotsess" Folkloristika ja usundiloo professor Turu ülikoolis Artikkel eesti keeles: Honko, Lauri 1998. Folklooriprotsess. Mäetagused, nr 6, lk 56-84 http://www.folklore.ee/taagused/nr6/honko.htm Folklooriprotsess on midagi enamat kui pärimusteose elu loomulikus keskkonnas. Pärimusteose ,,elu" Laugaste 1986 järgi 1
Kuulujutud ja muud folkloorivormid aitavad tugevdada rühma enesemääratlust. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? • Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks • Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folklorisi tegevuse dialoogilisus • Folklorisi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? • Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Neid arhiivisäilikuid (laule, jutte, tantse, kombekirjeldusi) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne. • Väljaspool arhiivi eksisteerib ja toimib folkloor tavaelu orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana – tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu ning mida
· Alkoholiprobleem on üks ühiskonna olulisemaid terviseriske. Alkoholist põhjustatud probleemide ennetamisel, avastamisel ja ravis on keskne roll tervishoiusüsteemil. · Tervishoiu kõikides etappides tuleb silmas pidada alkoholiprobleemide levinemust ja nende olemasolu tuleb aktiivselt otsida kõikidest patsiendirühmadest. Varane märkamine on eduka ravi alus. · Olulisim alkoholiprobleemide diagnoosimise vahend on patsiendi intervjueerimine, kuid kasutada võib ka erinevaid skaalasid ja laboratoorseid diagnostikavahendeid · Lühinõustamine on hea vahend alkoholi kasutamise vähendamiseks ja alkoholi poolt põhjustatud probleemide ennetamiseks. 11 · Toimiv terapeutiline suhe ja psühhosotsiaalsed sekkumised on alkoholiprobleemide ravi alus; ühtlasi on ka ravimitel oluline roll probleemse alkoholikasutuse ja sõltuvuse ravis.
rohkem kui võõramaid allikaid Üldistus: 50:50 arvamused läksid pooleks, erinevusteks oli see, et tema eelistas vanakoolimeediat st. ajalehti jms. kuid suhtumine allikate usaldusväärsusse oli sama. Pigem kasutati tema tutvusringkonnas raadiot. Arvamused oli Eesti meedia koha pealt samad, infot leidub külluses. Järeldus: arvamused 50-50 lahku, oli nii sarnasusi kui erinevusi temaga. 3. Intervjueerimine Võiks intervjueerida inimesi erinevatest vanusegruppidest, inimesi kellel on erinevad huvid ja tõekspidamised(usk), ka linnas vs. maal. Kategoriseerimine annaks meile infot, milliseid meediakanaleid kasutavad erinevatest vanusegruppidest inimesed, oleks selge pilt kuidas nendeni jõuda. Erialane erinevus, rahvuslik erinevus. 4. Uurimistöö Saaks teemaks panna meedia kasutamine erinevates vanusegruppides ja nende eelistused (meediakanalite suhtes)
Tulemuste hindamine. Kuna puudub intervjueerija mõju, on vastajad ausamad, kriitilisemad ja vähem tõrksad tundlikel teemadel. Selle küsitlustehnika eeliseks on kiirus, täpsus, tulemuste jälgimise võimalused ekraanilt jne. 4.1.2 Küsitlustega seotud probleemid Kriitiline küsimus - kas inimesed ikka soovivad küsitluses osaleda? Võimalikke ohtusid on 3: 1. ülemäärane intervjueerimine (väsitav, võtab aega liiga palju), 2. respodentide kuritarvitamine, (mispärast mind küsitakse, kuhu need andmed lähevad) 3. uuringute kasutamine müügitoetuseks. 4.1.3 Küsitlustehnikate võrdlus. Küsitlustehnika interneti personaalne telefonitsi posti teel
Kõik 11 ülikoolid on eelnevalt läbinud põhjaliku hindamise veendumaks õppeprogrammide kvaliteetsuses. (Dream Foundation, 2015) 12 2. UURIMUS Käesolevas uurimistöös on kasutatud andmekogumismeetodina intervjuud. Valimisse kuulusid viis Türi vallast pärit noort inimest vanuses 19-23, kes elavad hetkel Taanis ning kes omandavad või on omandanud kõrgharidust Taani Kuningriigis. Intervjueerimine viidi läbi Skype kõne teel, eelnevalt oli intervjueeritavatele saadetud ka küsimused, tutvumiseks ning ettevalmistamiseks. Ühe intervjuu kestvuseks oli ligikaudu 30 minutit. Intervjuu refereering on lisatud tutvumiseks uurimistöö lõppu (LISA 1). Intervjuus osalenud isikute anonüümsuse tagamiseks on intervjueeritavad kodeeritud vastavalt vastamisjärjekorrale ja soole (T1-T3; P1- P2). 2.1. Uurimistulemused
Mille poolest erineb “nähtamatu” folkloor “nähtavast” folkloorist? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks (vt “nähtav” ja “nähtamatu” rahvaluule) Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Neid arhiivisäilikuid (laule, juae, tantse, kombekirjeldusi) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne. Väljaspool arhiivi eksisteerib ja toimib folkloor tavaelu orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana – tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu ning mida pole
uurida kuidas saavad kasulapsed hakkama uues kasvukeskkonas ja milliseid probleeme tuleb esile; välja selgitada kas ja kuidas saadakse sotsiaalabi kui seda vajatakse; analüüsida intervjuu küsitluse tulemusi ja teha kokkuvõtteid. Käesolev uurimistöö on oma olemuselt kvalitatiivne. Uurimuse teostamiseks viisin ajavahemikus 15.02-26.04.2005 läbi teemaintervjuu kaheksa hooldusvanemaga ja kaheksa kasulapsega Harjumaal, Järvamaal ja Viljandi maal. Hooldusvanema ja kasulapse intervjueerimine võttis aega keskmiselt poolteist tundi. Intervjuu läbiviimiskoha valisin vastavalt hooldusvanemate soovidele. Nii toimusid intervjuud hooldusvanemate kodudes ning töökohtades. Intervjuud salvestasin esmalt helilindile, millelt hiljem informatsiooni paberile kirjutasin. Intervjuu eesmärgiks on välja selgitada kuidas kasulaps kohaneb võõras peres ja milliseid probleeme esineb; uurida milline on hooldusvanemate perekonnas hooldamise ettevalmistus ja kust saadi vajadusel abi.
Seesmine konsultant- kuulaja, selgitaja, abistaja, nõustaja Äripartner- analüüsija, planeerija, strateeg, otsustaja, probleemide ennetaja Teenindaja- värbaja-valija, intervjueerija, organiseerija, info vahendaja (hea ja halva) "Käehoidja"- õhkkonna looja, kontakti hoidja, pingemaandaja (emotsionaalne puhver) 8. Personalijuhi olulisimad oskused Kontseptuaalsed oskused (personalipoliitika, personaliidee) Suhtlemisoskused- konsulteerimine, intervjueerimine, koolitus, esinemisoskus, sõbralikkus, koostöö- ja kuulamisoskus Tehnilised oskused- andmebaasid, dokumentatsioon Lisaks (erialased)teadmised ja nende rakendamine, analüüsivõime, ajaplaneerimine, oskus öelda ei, rollide ristamise oskus 9.Personalijuhi olulisemad töövaldkonnad · Personalipoliitika ja -strateegia formuleerimine · Juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika elluviimisel · Personaliteenistuse töö korraldamine
annaabi.ee 
