Informatsiooniline enesemääramine Isikuandmeteks peetakse kõiki füüsilise isiku kohta käivaid andmeid, sealhulgas iseenesestmõistetavalt ka isiku nime kui üht peamist isikut identifitseerivat tunnust. Informatsioonilise enesemääramisõiguse kohaselt on igal inimesel õigus otsustada, millisel määral ja milliseid andmeid töödeldakse. Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus, mis hõlmab ka informatsioonilist enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. Heaks näiteks võin tuua siinkohal S. Rannamaa ,,Kasuemas" toodud näite sellest, kui kaaslased varast...
Aktuaalne Kaamera (Arvustus) Aktuaalne Kaamera on teleuudistesaade, mida näidatakse kanalil Etv. See saade on huvitav ja informatsiooniline ning ka väga vajalik, sest uudiseid peab teadma iga inimene. See saade räägib nii Eesti kui ka välismaa uudistest. Uudised ei ole ainult poliitikast vaid on ka igasugustele teistele teemadele. Saate juhid on: Monika Tamla, Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Nad toovad uudiseid televiisori vaatajate ette. Aktuaalse Kaamerat võib leida ka internetis aadresil http://etv.err.ee/l/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera.
adekvaatseid järeldusi. Arvutist üksi on vähe.Arvuti juurde kuulub tarkvara, mis paneb arvuti kasutaja soovi kohaselt tööle. Arvuti kasutamiseks on olulised teadmised ja selgus, millist infot, kus ja millal tarvis läheb. Vajalik on andmebaas ja selle ohjesüsteem, mis võimaldavad andmeid ja infot nõutaval kujul säilitada ja hallata. 2. Informatsiooniline kirjaoskus on palju rohkem kui lihtsalt arvuti kasutamine ( klaviatuur, hiir, veeb) oskus. Informatsiooniline kirjaoskus on oskus erinevaid organisatsiooni toimimise elemente integreerida ettevõtte eduka toimimise ja tulemuste nimel. 3. Riistvara ( hardware), tarkvara ( software) ja inimvara ( persware). Riistvara peamine ülesanne on andmete sisendi ( input) ja andmete väljundiga ( output) seonduv. Tarkvara ülesanne on andmete töötlemine ( processing) ja inimese
Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused Referaat Juhendaja: Inger Kraav Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria.............................................................................. 4 2.Orienteerumisrefleks................................................................................................................. 4 3.Sensoorne register.................................................................................................................... 5 4.Lühiajaline mälu.......................................................................................................
maailmaga kannab informatsioonilist iseloomu ja kujutab endast vastastikust informatsioonivahetust. Analoogiliselt sellele, kuidas inimese elu on rajatud aine ja energia füüsilisele vahetusele, ainelisele (või energeetilisele) metabolismile, kõrvuti sellega toimub inimese psüühika funktsioneerimine, mis oma olemuselt on inimese informatsiooniline vahetus ümbritseva keskkonnaga. Seoses sellega isiksusetüüp pole midagi muud kui inimese informatsioonilise vastastikutoimimise teda ümbritseva maailmaga ,,tüüpiline süsteem", ehk maailmataju ning maailmatunnetuse ,,tüüpiline viis". A.Augustinaviciute seletab seda nii: ,,... Informatsioonilise metabolismi tüübid (IM tüübid või IMT d) see on lihtsalt inimese informatsioonilise aparatuuri ehitus. ,,Toodetakse" kuueteistkümne
andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta jne (§ 28). Väga oluline on see, et avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine ei pea ohustama keegi teise eraelu, kuna teabele juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus (§ 28, lõik 3). Teisest küljest, võib väita, et avaliku teabe seadus ohustab ühiskonda. Kõigile on tuntud fakt, et 21. sajandi iga võimu peamine ressurss on informatsiooniline ressurss. Ning mõningatel juhtudel valitsus soovib piirata kodanikke juurdepääsu informatsioonile, kuna see on tema huvides. Praegu kehtiva korra kohaselt on võimalik tundliku info riigisaladuseks tembeldada (ma olen veendunud, et seda võimalust aeg- ajalt kasutatakse) ning mitte informeerida avalikkust mõnetest olulistest ja samal ajal ebameeldivatest asjadest. Kokkuvõtteks tahan öelda, et väga raske väita, et avaliku teabe seadus on oht või
kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades *äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. IKT arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma
193942 oli organisatsiooni jaoks raske aeg, püsima jäädi tänu ustavate liikmete toetusele 1945 oli 900 osavõtjat, 1970 aastaks kasvas see arv juba 18 000 ni Süsteemi kirjeldus Algne süsteem nägi ette usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas Nad maksid kontole raha ja võisid asuda kasutama ,,WIRi raha" Asju aeti omavahel tõendavate dokumentide süsteemiga , mis sarnanes IOUle (valuuta asemel ringluses) IOU informatsiooniline dokument, mis teadvustab võlgnevust See kontseptsioon aga formaliseeriti ja industrialiseeriti, sest puudusid tagatised, mis olid vajalikud finatsilise kahju vältimiseks Arvatakse, et krediidikassa ja WIRsüsteem on sarnased Krediidikassa nõuab liikmetelt tegelikku rahalist hoiust, WIR süsteem aga mitte WIRi süsteemis osalejatel ei ole nö reaalseid hoiuseid, seepärast ei anta ega võeta ka tavamõistes laene
· Ülesande ebamäärasus ja inimese madal enesekindlus · Grupp ja tema omadused: Grupi suurus: maksimaalne mõju on 4-5 inimesel Üksmeelsuse tase Kohesiivsuse aste : meie indentiteet · Staatuste erinevus · Inimeste avalik arvamuse väljendamine · Eelnev oma arvamuse väljendamine vähendab oma arvamuse muutmise võimalust normatiivne konformsus (kuuluvusgrupi tunnustus) informatsiooniline konformsus(vastavus enamuse arvamusega) · Kultuuri domineerivad väärtused individualism/kollektivism · Sotsiaalne klass madalam SES · Isiksuse omadused Kui tegemist on madala survega, siis on neurootilisus ja sotsiaalsus Kui tegemist on tugeva survega, siis on olulised situatsioonilised tegurid Individuaalsed erinevused ilmnevad eelkõige psühholoogilise reaktiivsuse
ülesannetega omavahel suguluses olevatest inimestest. Ideaalis moodustatakse perekond läbimõeldult. Perekonna moodustamine Liikmed: Ema, isa, lapsed, vanavanemad. 1. Vere kaudu määratud/loodud. 2. Täiustavad üksteist. 3. Olema valmis asuma eestvedajaks, kaitsjaks, abistajaks. Suhtlemise eripära tänapäeval Viisakas käitumine omavahel. Kõigiga arvestamine. Info jagamine. Perekonna sisene toetus ja tunnustamine. Toetus jaguneb: emotsionaalne -, informatsiooniline -, juhendav- ja abistav tugi. Suhtlemine perekonna liikmete vahel Suhtlus käib läbi esindajate, kes on head suhtlejad ning suudavad kogu rühma infot edasi anda. Mõistev suhtumine teistesse rühmadesse ja rühmaliikmetesse. Erinevate seisukohtade mõistmine ja arvestamine. · Suhtlemise peame arvestama isiksuste erinevustega. Harmoonilise perekonna näide Click to edit Master text styles Second level
Oluline põhjustaja on IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) areng. Põhjustas teadusliku kommunikatsiooni süsteemi mahajäämus teaduse ja tootmise arengust. Aitab teadusliku infotöö talituste ja meetodite täiustamine, arvutite ja muude infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks. 11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia, et informatsiooni luua, kasutada, edastada, säilitada ja hävitada. 12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab? Infoühiskond on ühiskond, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud/peidetud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse,
2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega.- psühholoogia, meditsiin, haridus, sotsiaaltöö, sotsioloogia, juhtimine jne 5. Privaatsuse dimensioonid informatsiooniline(psühholoogiline), füüsiline, ekspressiivne(interaktiivne) 6. Aktuaalne ja tajutud privaatsus. Aktuaalne privaatsus- sinu juttu ei salvestata. Tajutud privaatsus- oled kodus. 7. Usalduse dimensioonid. Telefon, näost näkku, foto. 8. Usalduse loomise võimalused internetis. Usaldust loob näost näkku suhtlemine. 9. Flow-kogemuse tunnused ja tegutsemine internetis. Kui psühholoogiline konstrukt ja optimaalne kogemus, sisemine motivatsioon ja nauding, inimene läheb hoogu. Midagi
põldu kaasa ei vea. 3. Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond 4. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi. Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. 7. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja
infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks. Infoüleküllus- Oluline põhjustaja on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng. Mõõtmatult suurenenud informatsiooni hulk ja kommunikatsioonis osalejate arv. IKT vahendite, nende võimaluste hea tundmine ning teadlik uute meetodite juurutamine ja kasutamine võimaldab tekkinud raskusi kiiremini ületada. 11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks. Asutused ja organisatsioonid, kus tegeldakse info kogumisega, säilitamisega, töötlemisega, edastamisega raamatukogud, arhiivid, muuseumid, spetsiaalsed infotöötluskeskused, arvandmeid koguvad ja töötlevad asutused (statistika), majandusinfot koguvad ja töötlevad keskused,
organisatsiooni mälu säilitamist informatsiooni kvaliteeti sise- ja väliskommunikatsiooni dubleerivate tööde vältimist töötajate koolitamist informatsiooniga seotud tegevuste, sh infokirjaoskuse osas. Inimese jaoks: Töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused Meeskonnatöö, ning info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused Formaalne haridus aegub väga kiiresti Võime (ümber)õppida Tulevik on enda määrata 16. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks. 17. Mis on infoühiskond? Infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades
vea, kui Sa just KALEVIPOEG või GILGAMES ei ole ;). Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas? Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi? Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks.
julgeolekuhuvid oleksid kaitstud, ilma et informatsiooni hävitataks, seda eriti elektrooniliste arhivaalide puhul, kus teabe ajakohastamine ja kustutamine on tavaline. EPRA koodeks: Me teenime oma kliendi ja tööandjat kaitstes vastutustundlikult nende huve ja toome kuuldavale nende hääle, ideed, faktid ja vaatenurgad abistamaks informeeritud avalikku debatti. Me ei esinda konfliktseid ega konkureerivaid huve ilma asjasse puutuvate poolte nõusolekuta. 7. Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid) Õigus otsustada enda kohta käiva informatsiooni üle: infoga tutvumine. info parandamine. nõusoleku andmine ja tagasivõtmine. õigus olla teavitatud. Informatsiooniline enesemääramine kui õiguslik kontseptsioon tekkis 1960- ndate aastate lõpus 1970-ndate alguses. Kuni selle ajani võis informatsioonilist enesemääramist edukalt käsitleda kui eraelu
Vastutuse tagamise instrumendid Ainus mittejuhuslik viis kuidagigi tagada moraalset vastutust Vastasel korral jäävad moraaliküsimused igaühe enda otsustada. 5. Isiku staatus kommunikatsioonieetikas. (Avaliku elu tegelane; haavatavad grupid.) Arvatakse, et avaliku elu tegelasest võib rohkem kirjutada, kui tavainimesest 6. Privaatsus kui väärtus kommunikatsioonieetikas. Ei sobi rõhutada rassi, rahvust, religioossed või poliitilist kuuluvust. Delikaatsed isikuandmed. 7. Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid) Nt ajakirjanik peab teatama vestluspartnerile , kes ta on, mille jaoks kogutakse informatsiooni kogutakse. Ei kuritarvita kogenud lapsi ära. 8. Konfidentsiaalsus. Minuni jõudnud info, mida ei tohi edasi lekitada. 9. Avalikkuse huvi mõiste. (+ vastavad kohtulahendid) kui puudutab avaliku elu tegelast. Vastutus ebaõigete andmete avaldamise ja leviku eest. 10.Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas.
tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. 5. Millised tehnoloogilised uuendused kutsusid esile suured muutused 20. saj. majanduses? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 6. Nimeta tegurid, mis võivad mõjutada erinevate ettevõtete paiknemist. Too näiteid. Turutegurid (suurus, kasv, toote elutsükli faas, võimalused eristumiseks, ostujõud, nõudlus); Konkurentsitegurid (nende arv ja tugevus, võimalus neist erineda); Majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid [Sektori arengupotentsiaal,tehnoloogiate kasutamise tase ja küpsusaste,Investeeringute vajadus (rajatised, seadmed,
19. Milliste teguritega tuleb arvestada digitaalsete dokumentide hoiu puhul? Arvestada järgmisi tegureid: o Varundussüsteemid; o Meediumi füüsilise kahjustumise ennetamine; o Riist- ja tarkvara vananemine. 20. Mis on juurdepääs? Organisatsioonis peavad olema juhised, millega reguleeritakse, kellel ja missugustel asjaoludel on võimalik juurdepääs dokumentidele. Juurepääs on füüsiline ja informatsiooniline. Füüsiline juurdepääs on õigus ja võimalus dokumenti või arhivaali kasutada saades selle enda kätte Informatsiooniline juurdepääs on õigus ja võimalus tutvuda dokumendi või arhivaali sisuga 21. Miks võib dokumentidele juurdepääs olla piiratud? Juurdepääs dokumentidele võib olla piiratud selleks, et kaitsta: o isikuandmeid ja eraelu; o autoriõigust ja ärisaladust; o omandi puutumatust (füüsilist, finantsilist); o riigi julgeolekut;
kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Mis muutub infoühiskonnas? Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna
4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega. Psühholoogiaga Meditsiiniga- liigne internetisuhtlus mõju vaimsele sõltuvusele Haridusega- kuidas Internetti kasutada, sellest piisab. Fantaasia võimekam. Sotsiaaltööga Sotsioloogiaga- rassiline/kultuuriline erinevus, inimeste gruppide uuringud; soolisi iseärasusi Juhtimisega- juhtimise iseärasuste uuringud 5. Privaatsuse dimensioonid Informatsiooniline personaalne (varjata püütakse finantsilist ja meditsiiinilist infot) Füüsiline reiietus, nõuded kultuurist lähtudes Ekspressiivne (interaktiivne) näidatakse MINA oma tahte järgi suhtlemises (selle on piirid) 6. Aktuaalne ja tajutud privaatsus Aktuaalne teavad, et puudub privaatsus. Indiviid harjub, et kõik tema tegevus on avalikkusele nähtav (teleseriaal ,,Suur Vend") Tajutud Teadvustavad, et situatsioon on tulemas ja taju langeb
ajakulu väiksem; täiuslik info; võimaldab laiendada jaeturundus kanaleid; domeenide arv kahekordistub;lingid saitidele; korrektne html; õiged pealkirjad; indekseerimine; leheküljed, artiklid; lehekülje sage uuendamine; google analytics: võib lugeda kust miski tuli, oskab erinevalt rakendada erinevaid operatsioone, võimaldab jälgida klientide lahkumisi Ärimudel: informatsiooniline assümeetria, e-kommerts äri kategooria: B2C:kliendile, e-pangandus B2B: ärile,edi-telema, tarneahelad C2C: osta.ee G2C: riigiga seotud G2B:e-maksuamet B2E: cv.ee
-18.sajandil ja 19.sajandil? Kolooniatest veeti Euroopasse põllumajandussaadusi ning kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide maapuudust. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule. Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? See on kasulikum ja kulub vähem raha. Kuna tööd on ära jagatud, siis saab iga ettevõte valida, millises riigis oleks kõige mõttekam toota. See oleneb sellest, millises riigis on enim vajaminevaid ressursse. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskonnas olid majandussüsteemid isoleeritud, toodeti ja müüdi samas kohas, süsteemist ei mindud välja.
Kaks võimu tüüpi: sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks Vastutustundlikel juhtidel esineb sotsialiseeritud võimuvajadus Võimu allikad tasu võim – võim anda hüvitusi karistuse võim – võim karistada legitiimne võim – võimu allikas on autoriteet ekspertvõim – võim, mis tuleneb kompetentsusest referentvõim – võimu allikaks on isiksuse, karisma mõju informatsiooniline võim – võim, mis tuleneb informatsiooni omamisest 23. Organis.poliitika mõiste: Organisatsioonipoliitika – tahtlikud tegevused sooviga haarata või kaitsta enese või grupi huve organisatsioonis Poliitilist käitumist mõjutab ebamäärasus organisatsioonis 24. Tehnoloogia mõiste, selle mõju organisatsioonile: Tehnoloogia hõlmab vahendeid, mida organisatsioon kasutab sisendist väljundi tootmiseks.
Lennukite ja eriti üleookeanilaineri Boeing 747 ning hiigellaevade kasutussevõtt andis omakorda hoogu kiirele globaliseerumisele. Kaasaegne tootmine paigutub üha enam lennuväljade lähedusse, vanemat tüüpi majandus aga sadamatesse, vabatsoonidesse ja eksporttootmise soodusaladele, kus on võimalik tooraine maha ja kaup kohe peale laadida. Praegu on arvutite, interneti ja teiste telekommuni-katsiooni-tehnoloogiate põhjal tekkimas nn. globaalne informatsiooniline infrastruktuur. Kasvavad ülemaailmne multimeediatööstus, investeerimis-ja jaepangandus. võrgumüük ja teised uue majanduse harud. Iga tehnoloogiline uuendus on mõjutanud eri piirkondi ja majandusi erinevalt. Näiteks hakati rauda sulatama maagimägedes, kus oli ka metsa, millest sai puu-sütt maagi sulatamiseks. Kõrgahju ja raudtee kasutuselevõtuga paigutati rauasulatustehased söemaardlatesse ja rauamaak veeti sinna
- arvestamine ka teiste EL-i maadega (nt hetkel Kreeka) · Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäsitluse mahtude ja tähtsuse suhteliselt suurenemist tänapäeva ühiskonnas. Tunnused tehnika 5 areng, arvuti on pea igas majapidamises, paljud tehingud, asjaajamised, suhtlemised käivad interneti teel, andmepangad, informatsiooniline infrastruktuur. · Meedia mõju turundusele Kui meediakajastusel on negatiivne toon, mõjub see laastavalt. Positiivse noodi korral jällegi vastupidi. Kuna meedia jõuab paljudeni (TV, raadio, Facebook, Delfi jne) on see turustuskanalina väga tõhus. · Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel. Elektroonikakaupade hinnad järjest langevad, kuna omahind langeb tänu:
üritusel Millist mõju avaldavad tarbijakäitumisele sotsiaalsed klassid? Sotsiaalsed klassid mõjutavad tarbija vaateid ja käitumist. Erinevad sotsiallsed klassid tarbivad erisugusedi tooteid erinevate eesmärkidel ja väärtustavad erinevaid tooteomadusi. Erililst rolli mängib ka toote sotsiaalne nähtavus. Erinevad meediad ja sõnumid. Missugusel kolmel viisil võib avalduda tarbija ja võrdlusrühma suhe? Informatsiooniline mõju- inimene taotleb vrändi infot arvamusliidrilt Normatiivne mõju inimene usub, et bränd tõstab tarbija väärtust , rahuldab teiste inimeste ootusi, jne Identifitseeiv mõju inimene ostab konkreetse brändi, lähtudes nende eelistustest kellega ta soovib samastuda. Kes on arvamusliider ja missuguseid oste ta mõjutab? Arvamusliider on isik, kes tänu oma tuntusele, toote pädevusele või tundmisele mõjutab tarbijaskonda
uus tehnoloogiline lähenemine. Oluline miks majandustegevused ajas muutuvad, see idee tuleb sellest, et kui palju on võimalik läbi tehnoloogilise ja muude oskuste-teadmiste põhiste innovatsiooniga tegeleda. Kui õpikõverad muutuvad horisontaalseks, kus õppimist pole väga palju võimalik sisse viia siis seda nimetatakse ,,konkurents muutub peaaegu ideaalseks". Positiivne mastaabisääst (Windows, arvuti programmid) tekitab informatsiooniline asümeetria-kui üks ettevõte saab järjest rohkem müüa nt. Microsoft, tekib see, et tema on see kes saab pidevalt tagasidet turult, tarbijatelt, ta saab pidevalt oma toodet uuendada, vigu parandada, tänu sellel informatsiooniline asümeetria teiste konkurentidega selles samas valdkonnas muutubki väga suureks ja oluliseks probleemiks, eriti konkurentidena, sest kui te tahate samasugust toodet turule tuua, siis teil oleks vaja ju sama moodi saada sama suurt
inimeselt teisele. Tänapäeval vaatame suhtlemist kui protsessi, kus suhtlemine koosneb mitmest komponendist, peamisteks nendest on: -- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. Eesti keeles on olemas erinevad mõisted ,,suhtlemine" ja ,,kommunikatsioon". Nagu nendest suhtlemise-komponentidest selgub, on kommunikatsioon osa suhtlemisest. Selleks et informatsiooni anda, peab olema midagi, mille kohta me informatsiooni anname, s.t objekt
19. sajandil - loodusvarad tooraineks (oma maal otsas), emamaale veeti toitu (omal maal põllumajanduse areng maas), vajati kergetööstuse toorainet ja turgu toodetele 10.Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta mõju majanduse arengule. Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 11.Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Spetsialiseerutakse nendele kaupade tootmisele, milleks on neis kohtades kõige paremad eeldused. Kuna on rahvusvaheline tööjaotus, siis toimub ka majanduses spetsialiseerumine. Tootmine tuleb niimoodi odavam, kui pole tooraine transporti vaja. Toodetud kaupu turustatakse teistele riikidele. 12.Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskond Infoühiskond
Nad maksid kontole raha ja pärast seda, kui neile krediteeriti viieprotsendiline boonus, võisid nad asuda kasutama WIR'i raha. Sel ajal ei näinud algne kontseptsioon ette rohkemat kui usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas. Nad arvasid, et saavad omavahel äriasju ajada tõendatavate dokumentide süsteemiga, mis sarnaneb IOU-le, mis kataks vähemalt osa iga ülekande hinnast. Need IOU'd (informatsiooniline dokument, mis teadvustab võlgnevust) said siis ringelda nende hulgas valuuta asemel. See kontseptsioon aga formaliseeriti ja institutsionaliseeriti kiiresti. IOU-l ei ole tagatis ja aktsepteeritakse puhtalt isiklikul usaldusel. Üpris ruttu avastati,et tagatise olemasolu on vajalik selleks, et muuta neid tõendavaid dokumente laialdasemalt aktsepteeritavaks, täita eksisteerivaid panganduse seaduseid ja vältida finantsilisi kaotusi.
vahendiks ja ühtlasi tulemuseks kujundatud ühiskonna tehnoloogia poolt, samuti kujundab see ühiskonda mitmekülgsel viisil - kaasaegse ühiskonna ajalooline uudsus ei seisne mitte selles, et ühiskond on võrgustunud, vaid selles, et tootmisprotsessid, võim, kasutamine, valitsev osa ja erinevad vastuolud kujunevad riikidevaheliste võrgustike põhjal, mida vahendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning teadmiste protsessid. Informatsiooniline kapitalism aga põhineb ise rahvusvahelistel organisatsioonimudelitel. Oma analüüsides pidi Marx piirama klassikontseptsiooni palgatööle 19. sajandi industrialismi raames, Christian Fuchsi aga püüdis näidata selle artikliga, kuidas tänasel päeval on kasulik määratleda klassi, mis põhineb ärakasutamise protsessidel. Marxi teooria kategooriad Marxi teooria on väärtuse töö teooria, mis lubab teha järeldusi analüüsi põhjal kogu tööle
viia efektiivseid otsuseid kiiremini ja paremini kui teised. produktiivsus on järjest enam sõltuv uue teadmuse kasutamisest ja arendamisest ning "teadmustöötaja" panusest Töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused Meeskonnatöö, ning info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused Formaalne haridus aegub väga kiiresti Võime (ümber)õppida Tulevik on enda määrata 16. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks . 17. Mis on infoühiskond? ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul
konkreetsete suhete tasandil, konstrueerib hoiakuid ja informeerib käitumist ajas ja ruumis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid; alaliik: poliitiline kapital); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) Habituse ja välja suhe:
RNA sünteesi käigus toimub DNA ahelate lahtiharutamine. Algne DNA struktuur taastub peale transkriptsiooni lõppu. Transkriptsiooniga on seotud RNA protsessing ja modifitseerimine. 3. Translatsioon - valgu biosüntees. Translatsioon tähendab tõlkimist. Molekulaarbioloogias tähendab translatsioon RNA (seega ka DNA) nukleotiidse järjestuse tõlkimist valkude aminohappeliseks järjestuseks. Valkude sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni kannab mRNA (matriits- ehk informatsiooniline- RNA). Valgu biosünteesi viib läbi ribosoom, RNA'st ja valkudest koosnev organoid. Aminohapped seatakse ribosoomi abil vastavusse mRNA's sisalduva geneetilise informatsiooniga tRNA (transport-RNA) vahendusel. Aminohappe sidumine vastava spetsiifilise tRNA molekuliga toimub ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaaside ehk aminoatsüül-tRNA ligaaside (ARS e. ARL) vahendusel. Aminoatsüül- tRNA (aa-tRNA) süntees on valgu biosünteesi esimene, preribosomaalne etapp. Ribosoomides, kus toimub
• Habitus: kapitalid ja hoiakud • Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid); sageli teisi kapitali liike vahendab kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
juhataja. *ettekanded on instituitsiooni töötajate või teenistujate poolt esitatavad teadaanded, milles kirjeldatakse vastavaid fakte ja sündmusi ning tehakse järeldusi ja ettepanekuid. Kõige olulisem on tekst, mis peaks sisaldama lühikest sissejuhatust, konstateerivat osa, järeldusi ja ettepanekuid või taotlusi. Ettekandes võidakse teha viiteid olemasolevatele kirjadele, teistele haldusdokumentidele. *õiendid ja tõendid õiend on kirjeldava või arvulise iseloomuga informatsiooniline document, mis esitatakse kõrgema- seisvale ametnikule või asutusele sündmuste või faktide tõendamiseks. Õiendi võib valmis- tada üks või mitu isikut. Kui õiendis on faktilisi andmeid, tuleks viidata nende allikatele, õiendis sisalduvad arvud ja mud andmed p.o hoolikalt kontrollitud. Tõendeid väljastavad asutused ja ametnikud üksikisikutele teatud juriidiliste faktide kohta. *avaldused on dokumendid, millega isikud pöörduvad haldusasutuste poole, avalduste vormi on püütud
Nt projektid, nimekirjad, tabelid jne. Kirjale kirjutab alla asutuse juht, tema asetäitja, peaspetsialist või muu ametiisik oma kompetentsi piires. Kui kiri läheb teistele ametkondadele, siis tuleb allkirjastada kõik eksemplarid. Kui kiri läheb üheaegselt paljudele allasutustele, siis kirjutatakse alla ainult originaalile, see jääb asutusse, välja saadetakse koopiad. 9. Akt. Kasutusala, rekvisiidid, nõuded teksti koostamisel- Akt on teatmelis- informatsiooniline dokument, mis koostatakse komisjonide või volitatud ametiisikute poolt tuvastatud faktide, toimingute, seisukorra või sündmuste tõendamiseks. Sagedamini koostab akti asutusejuhi poolt määratud komisjon. Akt vormistatakse asutuse üldplangile. Trafarette (muutumatu tekst) on tekstis otstarbekas kasutada korduva info puhul. Rekvisiidid: *dokumendi liigi nimetus *kuupäev ja number *kinnitus märge *koostamise koht *pealkiri *tekst *märkus lisade kohta *allkirjad
3 Avalikkus on suhtekorralduse mõistes grupp inimesi, keda ühendab teema, organisatsioon või idee. Peamised sihtgrupid: sisemised sihtgrupid (töötajad) tarbijad ja kliendid partnerid arvamusliidrid meedia Lisaks: juhatus, nõukogu, investorid, konkurendid, kohalik omavalitsus, töötajate omaksed, töötajate liidud jt Suhtekorralduse eesmärgid 4.1 informatsiooniline eesmärk - oma tegevuse adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil seisukohti puudutav eesmärk - tulemuseks on arvamuse tekkimine, seisukohtade tugevdamine või muutmine käitumuslik eesmärk - selle saavutamise käigus püütakse sihtrühmades tekitada mingeid harjumusi, püütakse suunata kellegi käitumist Suhtekorralduse funktsioonid 4.1
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine.
sekkuda, osaleda, saavutada muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm). Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital. Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel). Kapitalide koostoime ja konverteerimine
iseloomujooned kuuluvad tavaliselt kokku; nende abil kujundatakse ootused inimeste käitumise suhtes. Välisrühma homogeensuse efekt-kalduvus pidada kõiki või mingi rühma liikmeid ühesugusteks. Nt kõik aasialased on ühesugused (stereotüüp) Isetäituvad ennustused-inimeste tulevase käitumise kohta käivad oletused, mis suurendavad sellise käitumise tõenäosust Konformsus- käitumise muutumine otsese või kaudse sotsiaalse surve tulemusel. Informatsiooniline mõju-konformsuse põhjus, milel aluseks on inimese soov, et tal oleks õigus. Normatiivne mõju-konformsuse põhjus, mille aluseks on soov teistele meeldida(mitte rumal näida) Sotsiaalne soodustamine-kalduvus täita lihtsaid ülesandeid teiste juuresolekul paremini kui üksi Sotsiaalne pärssimine-kalduvus täita raskeid ülesandeid teiste juuresolekul kehvemini kui üksi Sotsiaalne looderdamine-nähtus, kus koos töötavate inimeste
auditoorium, madal hind jne. 42. Teenuste turunduse olemus ja erinevus traditsioonilisest toote turundusest. Teenuste turunduse eripära- teenuste mittemateriaalsus, raske kontrollida kvaliteeti, teenuste tootmine ja kasutamine toimuvad samaaegselt, halba teenindust või kehva kvaliteeti ei saa ümber vahetada. 43. Suhtekorraldus turunduses. Suhtekorralduse eesmärgid ja funktsioonid. Eesmärgid: informatsiooniline (adressaadi mõjutamises sõnumi levitamise abil), seisukohti kujundav (tekitatakse arvamusi), käitumuslik (kujundatakse mingeid harjumusi ja suunatakse käitumist). Funktisoonid- aitab ennetada ja analüüsida avalikku arvamust, konsulteerib juhtkonda erinevates küsimustes, aitab arendada ettevõttesiseseid projekte, informeerib avalikkust ettevõtte eesmärkidest, mõjutab avalikke hoiakuid. 44. Tehinguturunduse ja suhteturunduse erinevused.
õigusest (nt isiku jälgimine). Kokkuvõttes: Eraelu ja privaatsus on määratlemata õigusmõisted ning nende kohaldamine ja piiride määratlemine sõltub nii faktilisest asjaoludest kui igast konkreetsest isikust. *Eneken Tikk Ja Ants Nõmper (2007) "Infoõigus"; Kirjastus Juura. (Siit vaadake sissejuhatavaid osasid infovabaduse, informatsioonilise enesemääramisõiguse ja väljendusvabaduse osas. Kohtulahendeid ja ELi regulatsiooni ärge lugege.) Lk 37 – informatsiooniline enesemääramisõigus(3.2). Mõistlik on keskenduda kohe alguses ainult ühele enesemääramisõiguse tahule – informatsioonilisele enesemääramisele. 22 Tänapäevast informatsioonilise enesemääramisõiguse kontseptsiooni on kõige enam mõjutanud eespool nimetatud debattidest kõlama jäänud neli seisukohta. Esiteks, kontroll isikuandmete üle, mis väljendub andmesubjektilt nõusoleku küsimuses
kurnatus Stressi tekkimine (2) Füsioloogiline ja psühholoogiline stress Organismi kurnatus Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel Situatsioonide erinev hindame Kompetentsuse tunne Sündmuste ennustatavus Sotsiaalne toetus Kontroll sündmuste üle Käitumuslik kontroll Tunnetuslik kontroll Informatsiooniline kontroll Retrospektiivne kontroll STRESSORID Abikaasa surm 100 Lahutus 73 Lahku minek 65 Lähedase pereliikme surm 63 Abiellumine 50 Töö kaotamine 47 Pensionile jäämine 45 Rasedus 40 Uue pereliikme saamine 39 Vastutuse muutumine tööl 29 Lapse lahkumine kodunt 29 Abikaasa tööle minek / lahkumine 26 Elukohavahetus 25 Tööaja või tingimuste muutumine 20 Toitumisharjumuste muutmine 15 Jõulud 12 Tööstressi äratundmine Miks ma võtan alati nii palju tööd
mälu Haistmine seerimine Lõplikult Lõplikult Ununenud või pole ununenud ununenud kättesaadav Joonis 9.4. Taju- ja mäluprotsesside kognitiiv-informatsiooniline mudel 2.1 Orienteerumisrefleks Eristatakse tahtmatut (passiivset) ja tahtlikku (aktiivset) tähelepanu. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) välise stiimuli mõjul.8 Krull juhib meie tähelepanu sellele, et orienteerumisreflekside ehk tahtmatu tähelepanu ülesanne on märgata ohtu, koondada tähelepanu ja sellega seoses käivitada informatsiooni töötlemine
7) Habituse ja välja suhe 8) Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm). Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital. Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel). 9) Kapitalide koostoime ja konverteerimine
aprillil, 2011, aadressil http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/index.html http://www.yorku.ca/eye/m-lillu.htm 08.04.2011 http://mathworld.wolfram.com/YoungGirl-OldWomanIllusion.html 08.04.2011 http://www.innovativelearning.com/educational_psychology/cognitivism/index.htm 08.04.2011 Lisa 1 Müller-Lyeri illusioon (http://www.yorku.ca/eye/m-lillu.htm Lisa 2 (http://mathworld.wolfram.com/YoungGirl-OldWomanIllusion.html) Lisa 3 Taju- ja mäluprotsesside kognitiiv-informatsiooniline mudel (http://www.innovativelearning.com/educational_psychology/cognitivism/index.htm)
(vastasmõju) suhe. *Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss ('vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid); sageli teisi kapitali liike vahendab kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) *Habituse ja välja suhe pinged, konfliktid, konkurents,
annaabi.ee 
