Rakvere Lihakombinaat AS Tallegg AS 5% 3% 2% 1% Atria Eesti AS OÜ Saaremaa 10% Lihatööstus 52% Oskar LT AS Arke Lihatööstus AS 27% Nõo Lihatööstus AS Analüüsi tulemusel selgus, et kõige enam käivet andvad hankijad on Rakvere Lihakombinaat (52 %) ja AS Tallegg (27%). A ja B gruppi kuuluvad viinerid annavad kõige suurema osa käibest ja need viinerid peavad jääma kaupluse sortimenti. Kuna viinerite sortiment on väga suur ja killustatud, siis tuleks väljaarvamised teha C gruppi kuuluvatest viineri sortidest. Kõiki C grupi tooteid sortimendist välja ei jätaks, kuna A ja B grupi toodete hulgas ei ole pakkuda samalaadseid asendustooteid. Cgrupist
................ 4 2. Süsteemi vajalikud seadistused ................................................................................................... 4 2.1. Ladu ........................................................................................................................................ 4 2.2. Materjalid ............................................................................................................................... 5 2.3. Hankijad.................................................................................................................................. 7 2.4. Lõpptoode.............................................................................................................................. 9 2.4.1. Lõpptootesse kuuluvate materjalide nimekiri ........................................................... 9 2.4.2. Töökeskuse loomine ................................
500 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali 1 2 3 4 5 Palk Preemia lisatasu Tulumaks Väljamaks ts Käsk Kali Meelis Õigi Kokku: 4 5 6 7 HANKIJAD Nr. Firma Summa Makstud 1 AS Prisma 750 750 2 AS TIP TOP 250 250 3 AS LAURA 4500 4 AS Prisma 250 250 5 AS Prisma 600 600 6 AS Prisma 8000 7 AS TIP TOP 25 8 AS TIP TOP 48 9 AS LAURA 79 10 AS LAURA 1000 Kokku saadud firmast: SUMIF: AS Prisma 9600
5 Jõu Mudel 3 Uued tulijad *Mastaabiefekt *Kogemuskurvi efekt *Tarbija lojaalsus *Ümberlülituskulud *Turunduskanalid *Õiguslikud piirangud *Ressursside piiratus 2 1 4 Tooraine hankijad Konkurents Asenduskaubad *Mustsõstrad *Konkurendid *Sünteetilised siirupid *Pakendid *Nõudlus *Säilitusainetega ekstraktid *Pakendisildid *Väljumisbarjäärid *Teiste marjade ekstraktid *Tootmisseadmed *Püsikulud *Looduslikud õlid *Logistika *Kliendid 5 Kliendid/Ostjad *Ostjate mõjukus
...9 4.1 Organisatsiooni struktuur.............................................................................................. 9 4.2 Võtmepositsioonil olevate inimeste haridus, teenistuskäik...........................................9 4.3 Konsultantide kasutamine........................................................................................... 10 5. TOOTMISPROTSESS.................................................................................................... 10 5.1 Hankijad ..................................................................................................................... 10 5.1.1 Missugust toorainet, allhanget vajatakse (kogus, kvaliteet).................................10 5.1.2 Kes on hankijad, alltöövõtjad?.............................................................................10 5.1.3 Hankijate asukoht, usaldusväärsus, vastavus esitatud kvaliteedinõuetele...........10 5.1
Mandrid ja Maailmajaod Maailmajaod: 1. Ameerika 2. Aafrika 3. Euroopa 4. Aasia 5. Austraalia ja okeaania 6. Antarktika Mandrid: 1. Põhja-Ameerika 2. Lõuna-Ameerika 3. Aafrika 4. Euraasia 5. Austraalia 6. Antarktis Kolooniad - Toodangu hankijad, teiste heaks töö tegijad. Saavad väikest palka. Emamaad - Võimsad riigid, kes kontrollivad kuidas nende heaks tööd tehakse. Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771) Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4
Ettevõtte juriidiline vorm Aadress Telefonid Faks E-mail Juhatuse liikmed Omakapital Omanikud, nende osa kapitalist Kontaktisik, tema telefon Ettevõtte tegevusala Ettevõtte tegevuspiirkond 3. Äriidee kirjeldus 4. Visioon, missioon ja eesmärgid 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas). Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte tarnija Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress 6. SWOT analüüs. Kirjelda oma ettevõtte tugevusi, nõrkuseid, samuti väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Tugevused Nõrkused - - - - - - - -
kulgeb jõudsalt. 2. TAKISTUSED 2.1 Hankijate kasulikkus seisneb nende hankimisvõimes, tuues meile vajalikke tooraineid. Kahjulikuks osutuvad nad juhul, kui nad tõstavad hindu, või hoopis tükkis keeravad selja meie koostööle. 2.2 Takistuseks edasimüügi puhul, osutuvad just need kauplused, ettevõtted jms. kes ei ole huvitatud meie kaubast, seda kas kartusest Eesti riigi halvast mainest või millestki muust taolisest. 3. HANKIJAD 3.1 Oma peamised toorained õietolmu ja taruvaigu saame oma hankijalt, Põlvamaa mesinikult. Kakao hankimine käib aga hoopis keerulisemalt. 3.2 Kakaopuu põhikoristusperiood kestab Ghanas oktoobrist veebruarini. Koristama peab täpselt valmimise ajal, sest pooltoorestes viljades pole seemneid katvas mahlakas koes veel küllalt suhkrut, mis on vajalik järgnevaks korralikuks käärimisprotsessiks. 3.3 Taruvaik on üks mesindussaadusi, mis koosneb väga erinevatelt taimedelt saadud
Ettevõtte tegevust määravad ka paljud välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust väljastpoolt ja moodustavad ettevõtte väliskeskkonna. Väliskeskonna tegurid võib omakorda jaotada makro- ja mikrokeskkonnateguriteks. Mikrokeskkonna tegurid mõjutavad ettevõtte tegevust otseselt, seega kujuneb ettevõtte väline mikrokeskkond tasandil, kus ettevõte tegutseb ja konkureerib. Välise mikrokeskkonna moodustavad ettevõtte toodangu või teenuste tarbijad, tooraine hankijad, vahendajad, konkurendid, inim- ja finantsressursid. Väline makrokeskkond mõjutab ettevõtteid tootmisväliselt, kuid ettevõte peab suutma selle keskkonnaga kohanneda. Välise makrokeskkonana teguriteks on : poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, looduslik ja rahvusvaheline keskkond. Need tegurid võivad ettevõtet mõjutada põhiliselt kahel viisil: nad kas kujutavad endast ohtu või pakuvad võimalusi. Välisteks teguriteks on näiteks riigi ja
2003: 175). Tänapäeval konkurentide käitumine, klientide eelistused muutuvad kiiresti, tuleb alati valmis olla ümberkorraldusteks, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Tihtipeale investeerivad suurettevõtted aega ning raha leidmaks uusi arengusuundi, see eest väikeettevõtted piirduvad vaid olukorra jälgimisega. Tegevusharu tingimused muutuvad ajas, kuna liikuma panevate jõudude mõjul muudavad oma käitumist ettevõtted, hankijad ja tarbijad. Tähtis on teada ettevõtte olulisemaid liikumapanevaid jõudusid, tavaliselt on neid kolm kuni neli, mis määravad ettevõtte edu lähiaastatel. Näiteks võivad olla jõududeks: toodete innovatsioon, tehnoloogilised muutused, turundusalane innovatsioon, oluliste konkurentide tegevusharusse sisenemine või sealt väljumine, muutused kuludes või efektiivsuses, tegevuse regulatsioonid ja valitsuse poliitika muutused jne. (Leimann et al. 2003: 129-134).
Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahelaga seotud protsesside idenfitseerimine ja kriitiline analüüs kutsuvad ettevõtetes sageliesile täiesti uudsete tegutsemismudelitel loomise ja kasutuselevõtu. Traditsioonilisi toiminguid ja tegevusi väärtusahelas ei jälgita ja kontrollita üksnes oma ettevõttes. Väärtusahela konkurentsivõimet mõjutavad tugevalt nii hankijad kui ka kliendid. Väärtusahelas nimetatakse hankijaid sageli ülavooks ja klientide allvooks. Väärtusahela lülide ehk liikmete nägemused kogu ahelast ja ahela erinevate lülide rollist on tihti suuresti erinevad. Tootja näeb sageli ennast olevat logistilise võrgustiku sõlmpunktis, hulgimüüja on see vastu tihti arvamusel, et tema tootja ja jaemüüja vahel tähtsaim logistiline sõlmpunkt.
ettevõtlusega seotud kulud 8. odavus FIE-na tegevuse 8. Sul võib tekkida raskusi alustamine ei nõua lisaraha leidmiseks ärisse väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest 9. Sul on täielik kontroll äri üle 9. Kliendid ja hankijad võivad FIE-sid umbusaldada 10. Sa ei sõltu teistest ja 10. Piiramatu vastutus saad ise oma otsused teha 11. Sa ei pea kasumit 11. Kapitali piiratus, jagama mastaabiefekti ei ole 12. Saad vabalt ise kogu 12. Raske töötajaid ligi raamatupidamisega hakkama tõmmata 13. Sul ei ole vaja tegeleda 13. Ettevõtjal suur
ettevõtlusega seotud kulud 8. odavus – FIE-na tegevuse 8. Sul võib tekkida raskusi alustamine ei nõua lisaraha leidmiseks ärisse väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest 9. Sul on täielik kontroll äri üle 9. Kliendid ja hankijad võivad FIE-sid umbusaldada 10. Sa ei sõltu teistest ja 10. Piiramatu vastutus saad ise oma otsused teha 11. Sa ei pea kasumit 11. Kapitali piiratus, jagama mastaabiefekti ei ole 12. Saad vabalt ise kogu 12. Raske töötajaid ligi raamatupidamisega hakkama tõmmata 13. Sul ei ole vaja tegeleda 13. Ettevõtjal suur
koostööpartnerite silmis / Võimalus motiveerida töötajaid aktsiatega TULUNDUSÜHISTU Liikmete kontroll ühistu tegevuse üle / Otsused tehakse demokraatia alusel, igal liikmel on üks hääl hääletamiseks / Piiratud vastutus, liikmed ei vastuta isikliku varaga NÕRKUSED FIE peab üksi kogu äri eest vastutama / vastutab äri käekäigu eest kogu oma varaga / FIE-t ei saa osta, müüa ega pärandada / võib tekkida raskusi lisaraha leidmiseks ärisse / Kliendid ja hankijad võivad FIE-sid umbusaldada OÜ Jagatud võim ja lahkhelide oht, juhtimisprobleemid / Kasumi jagamise probleemid / Äritegevusest lahkumine ja kapitali väljatõmbamine keerukam AS Mitmetasandiline juhtimissüsteem / Kõrged ülalpidamiskulud / Suur algkapitali nõue / Audiitori vajaduse nõue TULUNDUSÜHISTU Suhete halvenemine liikmete seas võib mõjuda ühistu majandustegevusele / Demokraatia tõttu väiksem paindlikkus, vajalikud muutused võtavad aega
Kliendid Avaliku sektori Ühiskond institutsioonid Aktsionärid, Finantsinstitutsioonid Organisatsioon investorid Partnerid Organisatsiooni- liikmed Varustajad, hankijad Uued ja vanad juhtimisfunktsioonid Otsustamine Kommunikatsioon Kontroll Planeerimine Eestvedamine Organiseeri- mine Tasakaalustamin e Türk, Siimon (2004) järgi Teooriate paljusus moodsas käsitluses 1. Contingency theory (sõltuvusteooria) 2
LOGISTIKA FENOMEN Üle 25 aasta praktiseerivad logistika kontseptsiooni strateegilises planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, CocaCola, ASG, General Foods. Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980. Hajutatud tegevus Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka
01.06.2001 11,56 3426,54 14940,31 NO 17269,50 78937,29 Veterane: 5 Pensionäre: 1 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Mari Jüri Kati Mati Column C Column D Column E Mati Pille Kalle Malle Nr. Firma Summa Makstud Hankijad 1 AS Piim 2500 2500 1 AS Piim 2 AS Leib 3700 3700 2 AS Leib 3 AS Juust 1700 1700 3 AS Juust 4 AS Piim 5600 5 AS Juust 1200 6 AS Juust 1300 7 AS Leib 6500 Kokku saadud firmast AS Juust 4200 Kokku välj. Firmast: AS Leib 2 Kokku makstud arved: 3 Palju arveid suurusega >2000 2
. RTJ10 , . , : , , , , , , . ( , ), . , , , . . : D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud siduettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum valuutakursi muutustest Muud intressi- ja finantstulud RT I, 25.05.2012, 16 § 3, , / kulu
Ma ei suitseta, ei söö, ei joo, ei viibi narkojoobes ega maga klienditsoonis. Söön ainult selleks ettenähtud kohas. Pidevalt täiendan enda keeleoskust ning ametioskusi ( loen erialaseid raamatuid, olen kursis eriala trendide ja arenguga) Konkurents! Kes on meie konkurendid? Meie konkurentideks on kõik firmad Eestis, kes tegutsevad samal tegevusalal. Mida me peame hoidma enda teada: · Kaupade ja materjalide hinnad · Hankimise allikad · Hankijad · Toodete, teenuste ja kaupade hinna kujundamine · Tegevuse kohta käiv informatsioon ja dokumentatsioon: st projektid, lepingud, kalkulatsioonid jms. · Rahalised operatsioonid, finantsolukord, töötajate palgad, lisatasud jms. · Teiste kaastöötajate isiklikud andmed: telefon, kodune aadress jms. · Klientide andmed, nende isiklikud andmed, kui ka nende tarbitud või ostetud teenuse või toodetega seonduvad andmed Me oleme üks meeskond
016 7.160 25.192 27.0 6. Bob Pettit 792 7.349 6.182 20.880 26.4 7. Shaquille 941 9.808 5.147 24.764 26.3 O'Neal 8. George Gervin 791 8.045 4.541 20.708 26.2 9. Oscar 1.040 9.508 7.694 26.710 25.7 Robertson 10. Karl Malone 1.476 13.528 9.787 36.928 25.0 Selles tabelis on toodud parimad lauapallide hankijad NBA ajaloos. Mängija Mä RL KL LP LMK 1. Wilt 1.045 N/A N/A 23.924 22.9 Chamberlain 2. Bill Russell 963 N/A N/A 21.620 22.5 3. Bob Pettit 792 N/A N/A 12.849 16.2 4. Jerry Lucas 829 62 312 12.942 15.6 5. Nate Thurmond 964 744 1.827 14.464 15.0 Euroliiga Euroliiga loodi aastal 1957, ka nimetatakse seda liigat Turkish Airlines Euroleague'ks.
transiidi käigus kauba kadumise või kahjustumise oht kindlasti olulisel väiksem. Täppistarne süsteemi rakendamisel on olulisel kohal tarneahela ajagraafikute ja turgude koordineerimine ja monitooring ja seda koostöös valitud tarnijatega. Üleüldiselt tuleb informatsiooni vahetus muuta maksimaalselt efektiivseks ja kiireks ning hankijate ja tellijate vaheliste vood võimalikult stabiilseks. Esmakohal peab olema kvaliteet, seega hankijad peaksid reageerima kiiresti ning paindlikult. Ettevõttes täppisajastusega tarnete kasutamise idee seisneb ressursside raiskamise piiramises, et saavutada õigeaegne tarnimine tootmisele ning sedasi efektiivsem ressursside kasutamine. Sellise tarnete süsteemi kasutamise tulemusena peegeldavad varud jooksvaid tarnete vajadusi vastavalt nõudlusele. Sellele tuginedes korraldatakse tootmine vajadusel operatiivselt ümber
Kasumi suurendamine Kulude alandamine' Ettevõtete säilitamine pikaajalises perspektiivis Piisava likviidsuse tagamine Ettev maine tagamine Töötajate heaoluga seotud eesmärgid Ettevõtja eesmärgid Isiklik sõltumatus Eneseteostus Suured sissetulekud Oma ideede realiseerimine Atraktiivne elustandard Teisest seosest võib välja tuua erinevad huvigrupid Põhigrupid- mõjutavad otsesel ( omanikud, mänedzerid, töötajad) Sateliitgrupid- mõjutavad kaudselt ehk ettev. välised huvigrupid ( hankijad, tellijad, võõrkapitaliomanikud) AVALIKUD eesmärgid- vastavad kõlbelistele tõdedele, sotsiaalsetele normidele ja kujunenud tavadele ning pälvivad üldsuse või teatud ringkondade heakskiidu Näiteks looduse saastamise vähendamine. VARJATUD eesmärgid- ei ole nende ebakõlbelisuse, ebapopulaarsuse või omakasupüüdlikkuse tõttu avaldamiseks sobilikud või otstarbekad, kuid tegelikkuses siiski järgitavad. Tavaliselt peegeldavad varjatud eesmärgid teatud kitsaid erahuvisid. ETTEV
Söögisaal (1 tund) 400 500 47 Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” 2.2. Tootmisprotsess Kirjeldatakse toote (teenuse) valmistamise protsessi. Missugust toorainet, allhanget vajatakse (kogus, kvaliteet). Kes on hankijad, alltöövõtjad? Hankijate asukoht, usaldusväärsus, vastavus esitatud kvaliteedinõuetele. Kulutused tarnetele (transport, laokulud, maksetingimused). Alternatiivsed hankijad (asukoht, hinnad, kogused). Hankijate eelised ja puudused. Tootmistegevus Tootmistegevuse korraldus Kes võtab vastu tootmistegevusega seonduvaid otsuseid (juhtimistasandid). Kas tootmistegevus on hooajaline? Laomajandus (tarnetähtajad, varade säilivus). Personalile esitatavad nõuded, oskustööliste vajadus.
Ärikeskkond jaguneb kaheks: 1) Makrokeskkond ehk kaugkeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, mis mõjutavad ettevõtet kaudselt ja mida ettevõte oma igapäevaste äriliste otsuste tegemisel ise mõjutada ei saa (vt Tabel 1 Makrokeskkond). 2) Mikrokeskkond ehk lähikeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja majanduslik edukus (nt kliendid, koostööpartnerid, konkurendid, töötajad, hankijad, tooted). Makrokeskkonna analüüsis kasutatakse rahvusvahelises äriteoorias tuntud PEST analüüsi, mis aitab välja selgitada makrokeskkonna erinevate tegurite/faktoritega kaasnevaid riske. PEST analüüsis analüüsitakse: - poliitilisi (Political) - majanduslike (Econimical) - sotsiaalseid (Social) - tehniloogilisi (Technological) näitajaid. 1.2 Makrokeskkonna iseloomustus Tabel Makrokeskkond 1.3 Poliitiline keskkond: · Seadused ja nende muudatused:
toodete või klientide kasumlikkuse struktuur. Seda analüüsi kasutades on võimalik näiteks kindlaks teha, millised tooted on tooteportfellis üleliigsed. Rakendades analüüsi klientide kasumlikkuse määramiseks, saab teada, millised kliendid on ettevõttele ülimalt olulised. ABC-analüüs näitab, kes ja mis on äriliselt oluline ning millele oma tegevuses keskenduda. (Teder, Varendi 2008) ABC - rühmitamisel on A-rühm tähtsaim ja sinna kuuluvad tooted, kliendid või hankijad mõjutavad ettevõtte tulemusi kõige enam. Samas võib nende mõjutajate arv olla suhteliselt väike. Tegevusi, toiminguid ja protsesse püüdakse seetõttu võimalikult hästi juhtida just A- rühmas. Seejuures ei tohi unustada ka B- ja C- rühmi, mis oma tähtsusega on aidanud saavutada tervikuna hea tootenomenklatuuri või laia kliendibaasi. (Ossipova 2010) 2.2. Kuidas kasutada ABC analüüsi? ABC-analüüs eeldab müüginäitajate olemasolu toodete kaupa. Esmalt leitakse ja
Normaalne tase 0,2-0,3. •Isiklikult lähtun ettevõtte likviidsuse analüüsil eelkõige järgnevatest märkidest•Sularaha ja likviidsed väärtpaberid bilansis (võiks olla vähemalt 1% aastastest väljaminekutest, väiksemate (käive alla 10 M EEK) puhul kindlasti rohkem), samuti meie kontodel. Oluline jälgida, et ettevõte oma kontoga pidevalt “põhjas” ei istuks• Millised on ettevõtte olulisemate käibekapitali kirjete (ostjad, varud, hankijad) suhe käibesse ning millised on kirjete trendid. Näiteks hankijatele võlgnevus üle 60 päeva on ohumärk, samuti asjaolu, kui varud püsivad samal tasemel, kui ettevõtte käive langeb. Samas sektoriti on need näitajad väga erinevad• Minu isiklik arvamus on, et kui ettevõte on fundamentaalselt OK, on alati võimalik talle likviidsust tekitada.Kapitaliseerituse suhtarvud •Eesmärgiks hinnata, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud omavahenditest ning kui suur osa
kohta 10.1.13 Mai Takkis 9 Raamatupidamise informatsiooni kasutajad Omanikud Investeerijad Juhid Hankijad Töötajad Ostjad Kreeditorid Finantskonsultandid Valitsus 10.1.13 Mai Takkis 10 Raamatupidamise allsüsteemid R A A M A T U P ID A M IN E F IN A N T S - J A M A K S U A R V E T U S J U H T IM IS A R V E S T U S i n f o v ä l j a p o o le i n f o s i s s e p o o le
CSR MIKS ON CSR VAJA? Inimene ja tema väärtused on muutunud, ühiskonna ootused ettevõtete suhtes on muutunud ning ka ettevõtete vorm, sisu ja mõju on muutunud. See aitab paremini mõista sidusrühma ootuseid ja kindlaks teha väljakutseid Huvigrupid: Omanikud, Kliendid, Töötajad, Investorid, Keskkond, Ühiskond, Kogukond, Investorid, Valitsus Sidusrühmad: Valitsus, töötajad, kliendid, hankijad, investorid ETTEVÕTTE SOTSIAALNE VASTUTUS ON ettevõtete vastutus oma mõju eest ühiskonnale. Vastutustundliku ettevõtluse puhul ongi keskne küsimus see, kuidas ettevõte tagab, et tema mõju oleks võimalikult positiivne. See tähendab nii negatiivse mõju minimeerimist kui ka positiivse panuse suurendamist. ettevõtete juhid peavad arvestama nende huvigruppide huvidega, keda võivad mõjutada nende otsused või teod
Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas). Majanduslikud tegurid – Majanuduslikest teguritest mõjutab ettevõttet klientide ostujõud ja rahalised sissetulekud ning kohaliku omavalitsuse toetuste suurus. Mikrokeskonna teguritest tuleb ettevõttel arvestada oluliste koostöö partnertitega, kellest olulisemad on : kohalik omavalitsus, toitlustusettevõte. 6. Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte Tooraine/materja Aadress Telefon Meiliaadress tarnija l Kooli söökla Õpilased Nooruse5 336521 Kooli söökla Kokkad Nooruse5 336521 7. SWOT analüüs. Kirjelda oma ettevõtte tugevusi, nõrkuseid, samuti väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Tugevused Nõrkused - IT lahenduste kasutamine - Vähene finantsvõimekus
Mistahes tegevusharu uudse organiseerimise läbiviimine Innovatsiooni eriliigid: Finantsinnovatsioon Tarneahela innovatsioon Ärimudeli innovatsioon Oluline innovatsioon Täiendinnovatsioon Läbimurdeline innovatsioon 3. Kust saadakse ideid innovatsioonideks? Millised on innovatsiooni allikad? (vt. slaide CIS kohta) vt ka T.R 4.3 Innovatsiooni põhiallikad on ettevõtte hankijad, tarbijad ja kliendid, konkurendid ja sama haru teised ettevõtted. Innovatsiooni allikad: Tootjainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega eesmärgiga innovatsiooni tulemusi turul realiseerida. Kasutajainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega isiklikuks või ettevõttesiseseks kasutuseks, sest turul pakutavad lahendused ei vasta nende nõudmistele. Ametlikult korraldatud Uurimis- ja arendustöö.
ja teabest toote kohta: seoses ettevõttega seoses konkurentidega seoses võimalike tarbijatega. turunduskeskkond Ettevõtteväline keskkond: a) makrokeskkond - tingimuste kompleks, kus ollakse ise, kus on konkurendid ning ka tarbija. Makrokeskkonna mõjureid (majanduslikke, poliitilisi) ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid ta võib neid tunnetada ja oma huvides kasutada. b) mikrokeskkond - kõik, kes on meie kõrval: konkurendid, hankijad, vahendajad, huvigrupid. Kahepoolne mõju ning firma võib oma toetuspoliitika vahenditega mikrokeskkonda kujundada. 2. Sihtturgude valik nõudluse hindamine turu segmentimine sihtturgude valimine toodete positsioonimine turul 3. Turunduskompleksi väljatöötamine Turunduskompleks ehk turundusmeetmestik, mis sisaldab 4P (Product, Price, Place, Promotion) ehk toote, hinna, jaotuse ja toetuse kooslust. 4. Turundusmeetmete elluviimine
...............7 1.3. Jaekaubanduse rahvusvahelistumine....................................................................10 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond......................................................................12 2. Selver Latvia SIA ettevõtlusekeskkond........................................................................17 2.1. Mikrokeskkond.......................................................................................................17 2.1.1. Hankijad............................................................................................................18 2.1.2. Konkurendid.....................................................................................................19 2.1.3. Läti tarbija........................................................................................................20 2.1.4. Huvigrupid.......................................................................................................
solvumise tõttu vastukäivaid sõnumeid. Seda kõike selleks, et ei juhtuks Eestis ikka veel nii tavalist, kus parimad sõbrad tülli pööravad ja aur kulub omavahelisele kaklemisele ning isiklike ambitsioonide rahuldamisele, mitte oma ühenduse või kogu sektori rolli kinnitamisele ühiskonnas. 10. Organisatsiooni huvigrupid ( kuidas neid liigitada)? Organisatsioonide huvigrupid võivad olla näiteks järgmised: ettevõttest üldiselt huvitatud huvigrupid – tarbijad, hankijad, töötajad, konkurendid; riigiametkonnad, partnerid, pangad jne. Ettevõte, mille aktsiaid noteeritakse börsil – pangandusringkonnad, investeerimisagentuurid, erainvesteerijad, kindlustusagentuurid, haldusfirmad jne. omavalitsused - selle piirkonna elanikud, valijaskond, ettevõtjad, riigiametid, maksumaksjad, toetuste saajad, turistid (ka potentsiaalsed) jne. 11. Miks on ettevõttele meediasuhted vajalikud
toodete või klientide kasumlikkuse struktuur. Seda analüüsi kasutades on võimalik näiteks kindlaks teha, millised tooted on tooteportfellis üleliigsed. Rakendades analüüsi klientide kasumlikkuse määramiseks, saab teada, millised kliendid on ettevõttele ülimalt olulised. ABC-analüüs näitab, kes ja mis on äriliselt oluline ning millele oma tegevuses keskenduda. (Teder, Varendi 2008) ABC - rühmitamisel on A-rühm tähtsaim ja sinna kuuluvad tooted, kliendid või hankijad mõjutavad ettevõtte tulemusi kõige enam. Samas võib nende mõjutajate arv olla suhteliselt väike. Tegevusi, toiminguid ja protsesse püüdakse seetõttu võimalikult hästi juhtida just A- rühmas. Seejuures ei tohi unustada ka B- ja C- rühmi, mis oma tähtsusega on aidanud saavutada tervikuna hea tootenomenklatuuri või laia kliendibaasi. (Ossipova 2010) ABC analüüsi kasutamine ABC-rühmitamise eelis on asjaolu, et vajalikud andmed leiduvad ettevõtte oma andmebaasides
kaasa ka Imre Kose, kuid tema roll piirdus pigem nõustamisega. Toodete juures on kõige tähtsam kvaliteet ning sellega kaasaskäiv teenindus. Ettevõtte põhiprotsess Tooraine ja hankija (asukoht) : Kalatööstuse tooraine- Virge Veermäe Kaubandus Kalakeskus (Rakvere) Kondiitritööstuse tooraine- Pihlakas AS (Rakvere) Toiduainetetööstuse tooraine- OG Elektra Tootmine AS (Rakvere) Lihatööstuse tooraine- Rakvere Lihakombinaat As (Rakvere) Hankijad on kohalikud suured ja tunnustatud firmad mis asuvad 5 kilomeetri raadiuses sellepärast puuduvad laokulud ning ka kauba trantsport on üldjuhul hankija kulul. Ruumid: Ruumid ostetakse välja Nevil Edwin Hewitt-i ning ruuumide kogu maksumus on 75000 eur mida plaanitakse katta EASi toetusrahadega Klient, turg ja konkurents Klient: Eraisik Sugu: Mees Vanuserühm: 30-40 aastased Asukoht: Venemaa ja Euroopa turistid Sissetulek: Keskmisest kõrgem Kliendi vajadus on:
VÕTTE Kliendid (tarbijad) - kvantiteet, kvaliteedi ja hinna suhe, service Ettevõtte sotsiaalses keskkonnas eristuvad mitmesugused huvigrupid VÄLISED -- isikute rühmad (või üksikisikud), kellel on ettevõtte tegevusega HUVI- Hankijad - stabiilsed ja soodsad hanked, maksevõime seonduvad huvid ja kes on ettevõttega seotud kas otseselt või GRUPID - konkurentsireeglite järgimine, ka koostöö Konkurendid kaudselt, kas praegu või tulevikus.
suurem osa klientuurist; ökoloogiline keskkond- külma ilmaga on tööd vähem, porise ilmaga rohkem. Mikrokeskkonna mõjutatavateks teguriteks on konkurentsisituatsioon- kuna on ka teine autopesula, siis võib-olla jäävad kliendid talle truuks ja seetõttu ei kasva minu klientide arv väga jõudsalt; hinna ja omahinna võimalikud arengud- oleneb kui palju on tarbijaid, kas hinda on ka võimalik tõsta või peab langetama. Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte Tooraine/materj Aadress Telefon Meiliaadress tarnija al Tammermatic Tampere, [email protected] pesukemikaalid +358 3 3800 400 Oy Soome i 6. SWOT analüüs. Kirjelda oma ettevõtte tugevusi, nõrkuseid, samuti
jne. · Huvigrupid jõud, mis võivad firma tegevust soodustada, takistada, mõjutada: o Finantsorganisatsioonid o Massikommunikatsioon o Riigivõimuorganid o Ühiskondlikud organisatsioonid o Kohalik võim o Avalikkus o Firmasisesed huvigrupid · Mikrokeskkond sisaldab äri toimimist (firma ise, hankijad, konkurendid, vahendajad, tarbijad, huvigrupid) · Makrokeskkond põhijõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda (majanduslik, ökoloogiline, tehniline, poliitiline, kultuuriline, demograafiline) · Ettevõtte sisene turunduskeskkond sisendiks on inimene, oma väärtushinnangute, vajaduste, eesmärkidega, ka varutavad loodusressursid, tootmisprotsessid, tehnoloogiad on oluliseks komponendiks. Väljund on toode.
rohkus või vähesus. 3 Ettevõtte tegevust ohustab ka sotsiaalne keskkonna järsk muutus, nagu näiteks harituslik ja rahvuslik koosseis millega võib langeda või tõusta tööde teostamine (Eestis ning välisriigis). Ettevõtet ohustab suurelt ka poliitiline keskkond. Poliitiline keskkond on ohuks areneda välisriigis seoses riikidevahelise suhetega. Seoses sellega võib langeda ettevõtte usaldus. Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress tarnija DHL Ehitusmaterjal, Kesk- +372 6 [email protected] Elektrikaablid Sõjamäe 10a 808 585 m 11415 Tallinn Akaabel Elektrikaablid, Mustamäe tee 666 [email protected] juhtmed, jms 18, Tallinn, 10617
Lühiajalised eesmärgid, mis tulenevad strateegilistest ja taktikalistest eesmärkidest, püstitatakse kuni üheks aastaks ja need täpsustavad ja detailiseerivad erinevaid strateegilisi ja taktikalisi eesmärke (Haldma, Karu, 1999, lk 14-15). 1.2 Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks Põhilised huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu on: omanikud, juhid, töötajad, 4 kliendid ja avalikkus, hankijad, riigiasutused, investorid, audiitorid, finantsinstitutsioonid ja kreeditorid, konkurendid, analüütikud. Kulueesmärkide saavutamiseks saavutamisele aitavad kaasa järgmised tegurid: põhjalik tootmise kontrolli süsteem, kvaliteetne tehnoloogiline algdokumentatsioon, ajaarvestussüsteem, standardiseeritud protseduurid ja protsessid, kulutuste tehniline mõõdetavus. Tulenevalt sellest, millistel eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajab, valitakse
Tehnilis-majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi: töö-, kapitali-, materjali-, energiamahukad Valmistamismeetodite järgi: vool- ja töökojatootmine Valmistamisprintsiipide järgi: üksik- ja korduvtootmine Huvigrupid - Grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud. · Ettevõttesisesed ja välised · Esmased: omanikud, tegevjuhtkond, töötajad, kreditorid, kliendid, konkurendid, hankijad, ühiskond · Teisesed: ametiühingud, meedia, kodanikuühendused jne. Ettevõtte eesmärkide süsteem Kelle eesmärgid on ettevõtte eesmärgid: ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid, ettevõtja (omaniku) isiklikud eesmärgid Kes seab ettevõtte eesmärgid või mõjutab seda protsessi: põhigrupid, satelliitgrupid Vertikaalsest seosest lähtudes: pea- ja kõrvaleesmärgid, primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid.
Ettevõtet vaadeldakse kui sotsiaalset ettevõtet mis kannab ise sotsiaalset vastutust. 5. Juriidiline keskkond Seaduste ja juriidiliste normide kompleks, mis reguleerivad ettevõtlust. Sellega arvestamine on ettevõttele kohustuslik Ettevõttega seotud huvigrupid Kõik grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt, kaudselt, praegu või tulevikus seotud. Omanikud, tegevjuhtkond, töövõtjad, võõrkapitaliomanikud, kliendid, hankijad, konkurendid, riik ja ühiskond. Ettevõttesisesed: · Omanikud huvitab eelkõige kapitalist saadav tulu, selle säilitamine ja kasvatamine. Nende huvid sõltuvad sellest kas tegemist on väikeomanikuga või suuraktsionäriga ja kas nad on firmas ise kaasa tegevad või mitte. · Tegevjuhtkond huvitab sissetulek, huvitav töö, ideede realiseerimine, ettevõtte arendus
leidmiseks kasutame turu-uuringuid. Seejuures eelkõige kasutame uuringute teostamiseks oma liikmeid, kuid vajadusel oleme valmis kasutama ka väliseid abilisi. Tasuta abi oleme valmis siiski vastu võtma. Kuna TTÜ-s avati uus innovatsiooni ja ettevõtluskeskus Mektory, siis prognoosime, et saaksime ka nende abiga oma ideid arendada. Vajadusel kasutaksime ka oma õppejõudude abi TTÜ Majandusteaduskonnast. 5. Tootmisprotsess 5.1. Hankijad Särke ostame tänaste plaanide kohaselt sisse allhankena Aasia koostööpartneritelt koos printimisteenusega. Hankijate valimisel viime läbi konkursi saadame meie disaineri poolt koostatud pildid Aasia ettevõtetele, kes tegelevad särkidele trükkimisega ning soovi korral meiega koostööd teha, palume neil saata meile näidis särgid, mille põhjal valime välja parima, lähtuvalt hinna ja kvaliteedi suhtest.
Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui firma omanduses olevate filiaalidega 3.2. Tegutseva ettevõtte ost Ostmise plussid 1. Kui tegutseb edukalt on risk väiksem ja kergem on leida krediteerijaid. 2. Kandub edasi ettevõtte hea maine. 3. Asukoha sobivus on kontrollitud. 4. Kasum tuleb kiiremini, pole stardiperioodil. 5. Tegevuse planeerimine on lihtsam, saab arvestada eelmiste perioodide tulemasutega. 6. Klientuur on välja kujunenud. 7. Olemas on vajalikud partnerid: hankijad, krediteerijad jne. 8. Sisseseade ja kauba (materjali) varud on olemas. 9. Ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga. 10. Üks konkurent jääb vähemaks. 11. Olemas on väljaõpetatud kaader. 12. Teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal. Ostmise miinused: 1. Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead. 2. Kaubavalik, toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates. 3
Ladustamine 93 60 Kokku 100 100 LOGISTIKA FENOMEN •Üle 25 aasta praktiseerivad logistika kontseptsiooni strateegilises planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, Coca-Cola, ASG, Wal-Mart, General Foods. •Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) LOGISTILISE TARNEAHELA I ARENGUETAPP 1960-1980. HAJUTATUD TEGEVUS •Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. •Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. •Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. •Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel
kuluarvestuses arvestada järjest rohkem ka erinevate väliste mõjuritega. Selleks, et efektiivsemalt integreerida kuluarvestuse süsteem ettevõtte kui terviku tegevusse, on oluline täpselt määratleda, kellele ja miks on ettevõtte kuluarvestuse süsteem kasulik. Huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu, on: Omanikud, Juhid, Töötajad, Kliendid ja avalikkus, Hankijad, Riigiasutused (maksuamet, statistika) Finantsinstitutsioonid ja kreeditorid, Investorid, Audiitorid, Konkurendid, Analüütikud. Omanikud vajavad kuluinfot selleks, et juhtida riske ja olla veendunud ettevõttesse tehtud investeeringute tasuvuses. Kulud on vajalikud ka õigete strateegiliste otsuste vastuvõtmmisel, planeerimisel ja hinnangu andmisel tegevjuhtkonna töötulemustele.
Likviidsuse „pidurid“ – laekumised venivad ning kasvab surve rahalistele vahenditele. 1. Ostjate tasumata arved – mida pikemalt tasumata, seda väiksema tõenäosusega laekuvad. 2. Vananenud varud – nendest vabanemine on oluline kulude alandamiseks. 3. Krediidipiirangud – laenu raskem saada ning hind tõuseb. Likviidsuse „tõmbajad“ – nõudeid ettevõtte vastu rahuldatakse kiiremini kui tulevad laekumised. 1. Liiga varajased maksed (hankijad, töötajad, maksud vms). 2. Madalad krediidilimiidid hankijatelt – hankijad vähendavad krediiti müügi summasid. 3. Lühiajaliste laenude krediidilimiitide piiramine – pank vähendab antud limiite. 4. Ettevõtte likviidsusnäitajad on nõrgad. 7. Milles seisneb raha juhtimise põhireegel? Raha juhtimise põhireegel – maksevõimetuse risk tuleb viia miinimumini ja samal ajal arvestada sellega, et liigne raha hoidmine vähendab rentaablust. 8
Porteri tootmisharu reklaamimisega konkurentsimudel - mudel, mille põhjal konkurentsisituatsiooni mõjutavad viis mõjujõudu: 1. turul tegutsevad firmad, 2. turule tulevad firmad, 3. hankijad, 4. kliendid, 5. asendustooted. Nende viie jõu tugevus sõltub tegevusvaldkonnast ja määrab selle valdkonna pikaajalise kasulikkuse. 2. KÜSIMUSED - 1.Kuidas mõjutab turundustegevust mikro- ja makrokeskkond?
ja rämpstoidule. Sotsiaalne keskkond- võimalus anda suveks tööd kooli õpilastele, kellel on vaheaeg ja tahavad raha teenida. Tehnoloogiline keskkond- on soodne, sest on olemas erineva suurusega külmikud. Looduslik keskkond- oleneb suurel määral ilmast, et kui on ikka vihmane ilms, siis rannalisi ei ole ja müügitegevus ei toimi. 5.2 MIKROKESKKONNA ANALÜÜS. Täpsusta millised mikrokeskkonna tegurid ja kuidas sinu ettevõtmist mõjutavad. Ettevõtte tarnijad (hankijad) too välja alljärgnevas tabelis. Ettevõtmist mõjutavad kliendid, kes on väga erinevad, näiteks: välismaa turistid ja Eesti turistid, kohalikud, kes kõik on väga erinevate toitumis harjumistega. Veel mõjutavad koostöö partnerid, et kas neil on anda mulle just neid puu- ja juurivilju, mida mul on vaja Konkurendid- hetkel ei ole vastava toodete müüjaid, kui konkurendid võivad tulla turule selliste toodete müümisega.
Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahelaga seotud protsesside identifitseerimine ja kriitiline analüüs kutsuvad ettevõtetes sageli esile täiesti uudsete tegutsemismudelite loomise ja kasutuselevõtmise. Traditsioonilisi toiminguid ja tegevusi väärtusahelas ei jälgita ja kontrollita üksnes oma ettevõttes. Väärtusahela konkurentsivõimet mõjutavad tugevalt nii hankijad kui ka kliendid. Väärtusahelas nimetatakse hankijaid sageli ülavooks ja kliente allvooks. Väärtusahela lülide (ettevõtted) nägemused kogu ahelast ja ahela erinevate lülide rollist on tihti suurestierinevad. Tootja näeb sageli ennast olevat logistilise võrgustiku sõlmpunktis, hulgimüüja seevastu on tihti arvamusel, et tema on tootja ja jaemüüja vahel tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Jaemüüja omakorda on arvamusel, et tähtsaim lüli on tema,
annaabi.ee 
