karjääri, saada hea haridus, nautida kultuurielu. Võib jääda mulje, et sealsed inimesed on eelistatud seisuses. Siiski see pole nii, igal piirkonnal on oma eelised. Tõesti on nii, et linnakoolide keskmised tulemused on kõrgemad kui maakoolidel, kuid see ei tähenda, et lapsed, kes käivad maakoolis on kõik rumalamad, pigem on kontrast maapiirkonnas suurem, kuna maale tulevad elama enamasti need, kelle finantsseisund ei võimalda elu linnas ja on üsna tavaline, et need kellel on rahalisi raskusi, on ka raskusi hariduse omandamisega või tööl suurepäraste tulemuste saavutamisega. Isegi kui me suudaks koguda kõik Eestis hetkel viibivad inimesed ühele väljakule, ei oleks nad seal võrdsed. Mõni on pikem ja näeb kaugemale, mõni on lühem ja jääb varju. Mõni satub kolonni etteotsa, mõni jääb tagaridadesse. Meil ei ole võimalik luua täiesti võrdseid võimalusi kõigile
Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisad. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Raamatupidamisearuanne (finantsseisund teatud kuupäeva seisuga, aastaaruande koostisosa). T- bilanss ja aruande tüüpi bilanss. 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks laenuks.
· Äriidee lühike ajalugu ja konkurentsieelis · Investeeringute ulatus ja maht · Finantseerimisallikad · Projekti oodatavad tulemused ja tähtajad 4. Ettevõtte ülevaade · Ettevõtte andmed, sh: ärinimi, ettevõtlusvorm, aadress, sidevahendid, registrinumber, asutamisaeg, tegevusalad, pangaarve number jms. · Lühike ajalugu, ärimissioon, eelnev ja praegune majandustegevus, sh turg, tooted ja sihtrühmad. · Praegune finantsseisund ja ettevõtte tulevikunägemus ehk visioon lähema 3-5 aasta jooksul. 5. Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud · Juhtkonna liikmed, nende haridus, täiendõpe, varasem teenistuskäik (Lisa CV), osalus ettevõttes, jm oluline taustinformatsioon. · Organisatsioon ja personali struktuur (vt Skeem), suurus, kavlifikatsioon ja põhilised oskused. 6. Äriplaani iseloomustus
Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis, kui isiku vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine" (4) Ettevõtte tarnimise-, tootmise-, turustamise- ja finantstegevuse protsessis toimub pidev kapitalikäive, muutuvad ettevõtte vahendite struktuur ja nende rahastamisallikad, muutuvad finantsressurside olemasolu ja vajadus. Nendest protsessidest tulenevalt muutub ka ettevõtte finantsseisund. Finantsstabiilsus on ettevõtte tegevuse stabiilsus, mille hindamiskriteeriumiteks on ettevõte bilanssi struktuur ja sõltuvuse määr laenuandjatest ja investoritest. Finants stabiilsust hinnatakse finantsaruannete põhjal arvutatud suhtarvude abil, millest paljud on suunatud rahastamisallikate analüüsimiseks. Kui ettevõte on suuteline õigeaegselt teostama makseid, finanseerima oma tegevust, taluma ootamatuid väliskeskkonna muutusi ja hoidma oma
6. Rohkem töökohti 7. Kliendisoodustuste väljatöötamine 8. Koostöö turismiinfokeskustega 5.3 Pikaajalised eesmärgid 1. Klientuuri säilitamine ja laiendamine 2. Maine säilitamine ja parandamine 3. Maja laiendamine ja täiustamine 4. Tuntuim turismisihtkoht Eestis 5. Suur kasum 6. SWOT ANALÜÜS 6.1 Strenghts - Tugevused · Unikaalne ettevõte · Lihtne ja loogiline · Koolitatud personal · Hea finantsseisund 6.2 Weaknesses - Nõrkused · Vähe tööjõudu · Puudub tuntus · Aeglasti populaarsust koguv ettevõte 6.3 Opportunities - Võimalused · Riigipoolne tugi · Uue tarbijagrupi tekkimine · Kalahulga suurenemine 6.4 Threats Võimalikud ohud · Konkurentide tekkimine · Töötajate kadumine · Kulude järsk kasv · Maine halvenemine · Turu huvi puudumine · Liiga mahukas ülesrajamine 7.TURUNDUS 7.1 Strateegia
3) tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet 4) ebapiisav tootmisvõimalus 5) säilitatakse alternatiivsed tarneallikad 6) välditakse toote täiendavaid arenduskulusid 7) soovitud toode on kaitstud patendiga 8) soov firma tegevust mitte laiendada 9) soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija valik ja tarnija reitingu arvutamine? 1) Tarnija usaldusväärsus 2) Hind 3) Toote kvaliteet 4) Maksetingimused 5) Plaaniväline taenete võimalus 6) Tarnija finantsseisund 25. Kuidas varusid liigitatakse? 1) toor- ja põhimaterjaliks 2) komplekteeritavaks toodanguks 3) pooltoodangut 4) valmistoodanguks 5) taaraks- ja pakkematerjalideks 6) abimaterjalideks 7) varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa 8) varuosad 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine ? 1) amortatsioon 2) laoseadmete amortisatsioon 3) profülaktilised remondikulud 4) küte, elektrienergia, vesi 5) kindlustus ja maamaks 6) renditasu 27
raha kuu lõpus 37825 0 0 0 5 0 5 0 0 5 0 5 231275 (Tabelis summad kroonides). . 11 RISKITEGURITE HINDAMINE SWOT-analüüs Tugevad küljed: · Koolitatud personal · Konkurentsivõimelised hinnad · Hea finantsseisund · Kogenud juhtkond Nõrgad küljed: · Firma vähene tuntus · Võõrkeele oskus keskne Võimalused: · Püsikliendi tekkimine · Kasvav nõudlus · Poe suurenenime (umbes aasta või kahe pärast) Ohud: · ostjate eelistuste muutumine · uute konkurentide tekkimine · konkurentidel paremad hinnad · konkurentide suurem tuntus 12
-700 900 600 -400 -1 100 1 700 8 100 -1 100 1 700 11 300 P6-8A Moss Motors lähteandmed: HINNANG: Eelmisel kahe aruandeperioodi brutokasumimäär olnud 30% netomüügitulust. Kaubavaru finantsseisundi hindamine märtsikuu lõpus brutokasumi meetodiga. Kaubavaru finantsseisund 1. märtsil (Inventory March 1) $292 000 Majandustehingud märtsikuus (Transactions during March) Ostud (Purchases) $6 585 000 Ostude allahindlused (Purchase discounts) $149 000 Ostude tagastused (Purchase returns) $8 000
õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik ning füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud finantsseisund, majandustulemused ja rahavood; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama raamatupidamise aastaaruande ning muud finantsaruanded õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise oluliseks ülesandeks
turul. Suureks ohuks on ka üldine hinna tõus, mis tulemusena võib pankrotti minna. Tooraine ja materjali hinna tõus eriti ei mõjuta, kuna ma ei hakka tootma toodet vaid teenust. Kui me sõlmiks mõne väga ebasoodsa lepingu võib meie ettevõtte saada suurt kahjumit. Kõige suuremaks ohuks on meilse see, kui Rakke valda tekib samalaadne ettevõte. SWOT analüüs Tugevused: · Kaasaegne tehnoloogia · Hea finantsseisund · Tavatöötajad välja koolitatud · Hea kvaliteet · Populaarne teenus Nõrkused: · Asukoht · Kogenematus · Kulud suured Võimalused: · Erineva eaga ostjate grupp · Vähe konkurente · Laienemine · Areneda · Odava trantspordi tekkimine · Konkurentide tagasitõmbumine turul Ohud: · Kogenud konkurendid · Kulude kasv · Ostjate eelistuste muutumine · Muudatused tehnoloogias
Lisa 1 JUHEND ÄRIPLAANI KOOSTAMISEKS FINANTSEERIJALE 1. Sisukord 2. Seletav kokkuvõte 3. Ettevõtte iseloomustus 3.1. Tänase tegevuse iseloomustus 3.1.1. Andmed ettevõtte kohta Nimi, asukoht, omanikud (lisada curriculum vitae'd) ja osalus Iga partneri: · osa vaadeldavas projektis · eelnev tegevus ja kogemus · finantsseisund · eeldatav finantspanus · muu informatsioon 3.1.2. Töötajad · juhtkonna koosseis ( lisada curriculum vitae'd) · tööülesanded ja vastutuse ulatus 3.1.3. Ehitised ja sisseseaded 3.1.4. Olemasolev toodang ja turg, konkurents 3.2. Käivitatav äriidee Projekti lühiiseloomustus ja maksumus · äriidee · projekti kirjeldus ja päritolu 12
Millised muutused oleks veel vaja sisse viia, et olla tulevikus edukamad? 31. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte investoreid finantsaruandluse analüüsi puhul? Millised on olnud ettevõtte eelnevad tegevustulemused nii pikemas kui lühemas perioodis ning milliseks peaksid kujunema tulevikus? Kas ettevõtte tulemused omavad olulist dünaamilist (kasvu või languse) tendentsi, või on stabiilse iseloomuga? Milline on ettevõtte hetke finantsseisund? Millised faktorid võivad mõjutada seda tulevikus? Milline on ettevõtte kapitalistruktuur? Milliseid riske kujutab kapitalistruktuur uue investori jaoks? Milline on ettevõte seis, kui võrrelda eelpool loetletud näitajad teiste sama haru ettevõtetega? 32. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte kreeditore finantsaruandluse analüüsi puhul? Mis põhjustel on ettevõttel vaja lisavahendeid?
31. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte investoreid finantsaruandluse analüüsi puhul? Millised on olnud ettevõtte eelnevad tegevustulemused nii pikemas kui lühemas perioodis ning milliseks peaksid kujunema tulevikus? Kas ettevõtte tulemused omavad olulist dünaamilist (kasvu või languse) tendentsi, või on stabiilse iseloomuga? Milline on ettevõtte hetke finantsseisund? Millised faktorid võivad mõjutada seda tulevikus? Milline on ettevõtte kapitalistruktuur? Milliseid riske kujutab kapitalistruktuur uue investori jaoks? Milline on ettevõte seis, kui võrrelda eelpool loetletud näitajad teiste sama haru ettevõtetega? 32. Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte kreeditore finantsaruandluse analüüsi puhul? Mis põhjustel on ettevõttel vaja lisavahendeid?
andmete põhjal majandusüksuse tegevuse põhitulemuste kohta. Finantsinstrument – Finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise vahend. Finantsnäitajad – Ettevõtte rahanduslikku seisundit iseloomustavad näitajad, mis võimaldavad teha üldistavaid järeldusi ettevõtte seisundi kohta või selle osa kohta üldises majanduses. Finantsplaan – Ettevõtte numbriline tegevusplaan, mille abil kavandatakse ettevõtte majandustulemused ja finantsseisund plaaniperioodiks. Finantsrisk – Rahalisel kujul avalduv risk; risk saada kahju toorme-, kinnisvara, intressimäära jm. hindade muutumise tagajärjel. Franko – Märge, mis näitab seda, et saatekulud maksab saatja; saatmiskuludest vaba. Frantsiis – Frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vaheline pikaajaline leping, mis lubab frantsiisivõtjal vastava tasu eest kasutada frantsiisisandja oskusteavet ja kogemust.
madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. (ingl external financing premium) 22. Mõisted: fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost vs rahaline dividend. Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks. Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum- dividend'i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele.
*strateegilised otsused. *functional strategy; *what questions should a company ask itself before setting strategy; *strategy 4 phases- whats the first phase; *multidivisjonal company consists of 3 hierarhical levels ja valikvastused kombineerisid 3 erinevat järgnevatest: functional, divisjonal, enterprise, corporate *mis perioodiks tehakse finantsplaane, Ettevõtte numbriline tegevusplaan, mille abil kavandatakse ettevõtte majandustulemused ja finantsseisund plaaniperioodiks. *kes viib strateegia ellu, - tegevuse stadium str juhtimises. Str. Viivad ellu ette vote kõik töötajad, ev juhid on loonud eeldused elluviimiseks *milline on äriühingu strateegia *KISS – situational, strategic, integrated, controlled Martin Hilb presents a new, holistic approach to corporate governance called “New Corporate Governance”, which is based on a reversed KISS principle: keep it Situational, Strategic,
seas. Kuna Eestis leidub väga vähe toitlustusala koolitatud spetsialiste (eriti finants- ja tootmistegevuse analüütikuid), annab see ettevõttele konkurentsieelise. Konsultatsiooniteenuse osutamiseks peetakse otstarbekaks pakkuda kliendile ka raamatupidamisteenust, millega kindlustatakse stabiilsem sissetulek ja klientuur. Nõrgaks küljeks võib konsulteerimise osas osutuda eeldatav toitlustusettevõtete finantsseisund ja otsustajate arusaamad konsultatsiooni vajalikkusest/kasuteguritest. Võidakse piirduda nt paarikuulise konsultatsiooniga, kuigi konsultatsiooniks põhjaliku analüüsi koostamisel oleks vajalik nt aasta jooksul läbiviidav jälgimine. 2.6 Olemasolevad ja planeeritavad partnerlussuhted Üheks partneriks on raamatupidamistarkvara müünud ettevõte, kes vajadusel hooldab ja kohaldab tarkvara ettevõtte vajadustele vastavaks.
See huvi tekib vajadusest korrigeerida oma tegevust või langetada olulisi otsuseid. Analüüsi tulemuseks peaks olema argumenteeritud informatsioon, mis aitab otsustajatel nende tegevust parendada. Erinevad huvigrupid võivad soovida analüüse erineva põhjalikkusega, samuti erinevate aspektide kohta. Omanikke ja juhtkonda võiks enim huvitada ettevõtte tulemused ja väärtuse kasv, siis kreeditorid sooviksid teada, milline on ettevõtte finantsseisund, maksevõime ja riskid. Riik aga sooviks teada (kontrollida?), milline on ettevõtte tegevuse keskkonnamõju. Kliendid ja ka tarnijad soovivad veenduda ettevõtte tootmise või teeninduse kvaliteedi tagamises. Uute projektide või suurema laienemise (ühinemised, uued turud jms) puhul tuleks kindlasti teha kapitali eelarvestamist ja investeeringuanalüüsi. Ettevõtte põhitegevuse efektiivsuse ja tasuvuse tõstmiseks tuleks regulaarselt aga teha kulutasuvuse analüüse.
aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv õigus osta või müüa aktsiaid määratud ajal määratud hinnaga aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad
Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendid, mille alusel saab ta anda põhjendatud hinnangu finantsaruandele. Sobivad on tõendusmaterjalid, mis on olulised ja usaldusväärsed. (Kvantitatiivne kogus- tõesus) Kriteeriumis, kus riski hinnata: 1. Risk, mida mõjutab kontrollitava nähtavuse olemus, ettevõtte tegevuses ja sisekontrolli tase. 2. Tegurid, mis mõjutavad või võivad mõjutada ettevõtte juhtkonna käitumist. 3. Ettevõtte finantsseisund ja selle muutused. 4. Audiitor peab hindama kontrollitud nähtuse olulisust, nähtuse aga ka aasta aruande terviku tasandil. See on üks olulisuse aspekte. 5. Kättesaadava info olemus ja kättesaadavus Oluline on, et tõendid on usaldusväärsed. Usaldusväärsus sõltub: 1. Infoallikast (välised või sisesed) 2. Esituslaad (visuaalsed, dokumentaalsed või suulised) Hindamise põhimõtted: 1
-), ostjad tasusid sularahas Peale müügitehingu toimumist selgitati ettevõtte kasum. Raha 1 000 + 900 = 1 900 Materjal 500 Valmistoodang Osakapital 2 500 Müügitulu 900 1000 – 500 = 500 Müügikulu 500 Kasum + 400 Kokku 2 900 Kokku 2 900 ETTEVÕTTE FINANTSSEISUND BILANSS VARAD KOHUSTISED JA OMAKAPITAL AKTIVA PASSIVA KOHUSTISED Raha 1 900.- Kohustised 0 Materjal 500.- OMAKAPITAL Osakapital 2 500.- Valmistoodang 500.- Kasum 400.- Kokku 2 900.- Kokku 2 900.- VARAD = KOHUSTISED + OMAKAPITAL VARIANT 2
soetatud tehnika voi piisavad finantsid, mida ara kasutades saate te realiseerida oma ariplaani. Ettevotte sisemisteks tugevusteks on naiteks: o unikaalne toode; o pikaajaline turuliidri seisund; o kaasaegne tehnoloogia; o koolitatud personal; o vaga hea finantsseisund; o - tugev logistiline lahendus; o - lahedus toorainele ja seetottu madalad varumiskulud; o - madalad pusikulud; o - kogenud ja kompetentne juhtkond jne. o o Sisemised norkused o - tegurid, millega te oma ettevottes rahul ei ole voi mis voivad
Auditeerimise tõendusmaterjalide sobivus tähendab nende olulisust ja usaldusväärsust ja piisavuse all peetakse silmas nende kvantitatiivset hulka. Hinnates tõendusmaterjalide hulka ja sisu peab audiitor lähtuma järgmistest kriteeriumitest: 1. Risk, mida mõjutavad kontrollitava nähtuse olemus, sisekontrolli tase ja ettevõtte tegevuse iseloom. 2. Tegurid, millel võib olla oluline mõju tegevjuhtide käitumisele 3. Ettevõtte finantsseisund ja selles toimunud muutused 4. Kontrollitava nähtuse olulisus aastaaruande kui terviku seisukohalt 5. Varasemate auditite tulemused 6. Kättesaadava info olemus Auditeerimisel kasutatavate tõendite usaldusväärsus sõltub nende allikast, kas ettevõtte sisesed või välised allikad; ning esituslaadist, kas visuaalsed, dokumentaalsed või suulised. Usaldatavuse hindamisel võib arvestada järgnevate põhimõtetega: 1
aktsiaid. Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõtete kapitalistruktuuriotsuseid. 44. Mõisted: fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost ja rahaline dividend. Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks. Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend’i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele. ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile
alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõtete kapitalistruktuuriotsuseid. 44. Fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost, cum-dividend, ex-dividend Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks. 14 Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend'i kuupäev märgib viimast
Omakapitali võlasiduvus iseloomustab võõrkapitali kasutamisega seotud riski. Nii Maharaja ASP-l kui ka Ultex Haldusel on mõlemal võõrkapitali omakapitaliga võrreldes väga palju. Maharaja ASP l on kohustusi 2009. aastal 6,4 ja 2010. aastal 3,7 korda rohkem kui omakapitali. Ultex Haldusel on need näitajad vastavalt 16,9 ja 14,6. Järelikult laieneb mõlemal ettevõttel omanike risk ka kreditoridele ning viimastel suureneb risk oma raha mitte tagasi saada. Mõlema firma finantsseisund tundub ebastabiilsena võõrkapitali liikse kasutamise tõttu. Kiiremas korras tuleks võõrkapitali vähendada ja omakapitali suurendada. 4.3 Finantskulude kaetus Finantskulude kaetus = Finantskulude kaetus näitab, mitu korda kasum enne finantskulusid katab finantskulusid. ,,Rusikareegel" ütleb, et EBIT peaks katma finantskulusid vähemalt 3 kuni 4 korda, et oleks võimalik saada uut laenu. Maharaja ASP-l finantskulusid ei ole, seega ei tohiks olla ka
lõpus 7 025 9 150 9 943 736 529 8 902 6 275 3 648 4 441 5 234 6 027 4 820 4 820 Rahal. vah.muutus 7 025 2 125 793 793 793 -2 627 -2 627 -2 627 793 793 793 -1 207 4 820 Kommentaar tulemusele: Raha jääki võib hinnata heaks ja tundub, et antud ideel oleks perspektiivikust. Kui juurde lisandub tulevikus näit. veel teenuseid ja / või osutub prognoositud käive veel suuremaks, siis paraneb ettevõtte finantsseisund veelgi. 10
saada soovitud väljund. Kohviku töö juhtimise eripäraks on kõigepealt ürituse olemuse selgekstegemine. Vastavalt sellele iga üksus teab, mida teeb, millal teeb, juhatajale jääb kontrolli ja koordineerimise roll. Kultuurikeskuses on tihti ürtusi, mis nõuavad teistmoodi lähenemist igapäevasele teenindamisele, sellepärast ongi vaja teenindajatel kujundada ühtne nägemus antud üritusest., et tooted oleks kvaliteetsed ja teenindamine kiire. 3.3. Finantsseisund, majandusarvestus Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Raamatupidamine see on midagi hoopis väiksemat kui majandusarvestus. Kohviku igapäevases töös on loomulik andmete kogumine, töötlemine ja edastamine see ongi majandusarvestus. 3.4
võimenduse suurendamine on aktsionäridele kahjulik. 11. loeng: Dividendipoliitika, projekti riski hindamine 50. Fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost, cum-dividend, ex-dividend Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks. Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend'i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele.
küllaldaseks aluseks põhjendatud lõpparuande koostamisel. Tõendusmaterjalide sobivus tähendab nende olulisust ja usaldatavust ja piisavus tähendab nende kvatitatiivset mõõtu. Hinnates vajaliku tõendusmaterjali hulka ning sisu, tuleb arvestada järgmiste kriteeriumitega: 1) Risk, mida mõjutavad kontrollitava objekti/ettevõtte olemus, sisekontrolli tase ning tegevuse keerukus. 2) Tegurid, millel võib olla oluline mõju juhtkonna käitumisele. 3) Ettevõtte finantsseisund ja selles toimunud muutused. 4) Kontrollitava nähtuse olulisus, aastaaruande kui terviku suhtes. 5) Varasemate auditite tulemused. 6) Informatsiooni kättesaadavus ja selle olemus. Auditeerimise tõendusmaterjalide usaldatavus sõltub sageli nende allikast (kas sisene või väline info) ja esituslaadist (visuaalne, dokumentaalne või suuline). Tõendusmaterjalide usaldatavuse hindamisel võib aluseks võtta järgmised üldpõhimõtted, mis ei pruugi alati toimida/kehtida:
aruannetes leiduva info kohta. Tõelise sobivuse all mõistetakse nende usaldusväärsust ja olulisust. Piisavus tähendab tõendite kvatitatiivset näitajat ehk seda palju neid tõendeid koguneb. Hinnates auditiks vajalikke tõendite hulka, tuleks lähtuda järgnevatest kriteeriumitest: risk, millele avaldavad mõju kontrollitava valdkonna olemus, sisekontrolli tase ning auditeeritava firma tegevuse iseloom; tegurid millel võib olla oluline mõjutegevjuhtkonna käitumisele; ettevõtte finantsseisund ja selles tulenvad olulised muutused; kontrollitava nähtuse olulisus aasta aruande kui terviku seisukohalt; varasemate auditite tulemused; kättesaadava info olemus; auditi tõendusmaterjalid olemus ja usaldusväärsus sõltub nende allikast, kas ettevõtte sisesed või välised ja esitluslaadist, kas visuaalsed, dokumentaalsed või suulised; välised tõendusmaterjalid on usaldatavamad ettevõtte sisestest tõendites; sisemised tõendid on
a) Varade tagatus oma käibevaradega = oma käibekapital varud b) Varade tagatus oma käibevaradega ja pikaajalise võõrkapitaliga = oma käibekapital + pikaajaline võõrkapital varud c) Varade tagatus oma käibevaradega ja laenuvahenditega = oma käibekapital + pikaajalised laenuvahendid + lühiajalised laenuvahendid varud. Testi võimalikud tulemused: - Absoluutne finantsiline stabiilsus, kui kõik kolm näitajat on positiivsed - Normaalne finantsseisund, mis garanteerib maksevõime, kui b) ja c) on positiivsed ning a) negatiivne - Ebastabiilne seisund, kui a) ja b) on negatiivsed ning c) positiivne, esineb makseraskusi - Pankrotieelne seisund, kui kõik kolm näitajat on negatiivsed. Andres Laar 2008 2007 OMAKÄIBEVAHENDID Omakäibevahendid = ettevõtte stabiilsuse mõõdupuu
Tõendusmaterjalide sobivuse all mõeldakse nende usaldatavust ja olulisust. Piisavuse all nende kvantitatiivset mõõtu. Hinnates vajalike tõendusmaterjalide hulka ning sisu, tuleks arvestada järgmisi kriteeriume: · Risk, mida mõjutavad kontrollitava nähtu olemus, sisekontrollisüsteemi tase, kliendi tegevuse iseloom jne · Tegurid, millel võib olla oluline mõju kliendi juhtorganiliikme käitumisele · Ettevõtte finantsseisund ja selles toimunud muudatused · Kontrollitava nähtuse olulisus aastaaruande kui terviku seisukohalt · Varasemate audiitorkontrollide tulemused · Kättesaadava info olemus (korrektsus, täpsus, asjakohasus, vajalikkus jne) · Usaldatavuse puhul on oluline, millisest allikast see saadi (kliendi sisene või väline allikas), milline on esituslaad (visuaalne, dokumentaalne või suuline). Tõendusmaterjalide usaldatavuse hindamisel on välja kujunenud teatavad
firma olema perspektiivikas. Aktsiatelt hiigeltulu saamine peaks olema küllaltki vähetõenäoline ja spekulantidele peaks aktsia olema suhteliselt vähehuvitav. Arvesse tuleb ka võtta, et aktsia on küllaltki vähelikviidne ja suurte koguste ostmine või müümine võib problemaatiliseks osutuda. Globaalses mõttes pole ettevõtte aktsiad investeerimiskõlbulikud, kuid Eesti tingimustes võiks pikemaajaliselt neisse investeerida. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ettevõtte finantsseisund on hea. 9. Fundamentaalanalüüsi kriitika Fundamentaalanalüüsi puhul tuleb arvestada, et firmal võivad üldse puududa võrdluseks sobivad samas harus tegutsevad ettevõtted. Laia tegevusampluaaga firmale ei pruugi olla samuti võrreldavat analoogi. Harude keskmised näitajad ei pruugi olla parimad näitajad. Tsüklilised ja sesoonsed mõjud moonutavad suhtarve. Inflatsioon võib tugevasti moonutada aruandeid ja kordajaid. Eriti
kapitali adekvaatsuse miinimumnõuded. Finantsstabiilsust peeatakse avalikuks huviks. Haldusmenetluse raames krediidiasutuse maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel ei tegelda mitte saabunud maksejõuetuse põhjuste tuvastamisega, vaid pigem saabuda võiva maksejõuetuse tunnuste kindlakstegemisega ehk püütakse ennetada maksejõuetust. Krediidiasutuse maksejõuetuse menetlust võib alustada juba siis kui krediidiasutuse netovara on positiivne, kuid tema finantsseisund on langenud alla krediidiasutuse tegevust reguleerivate aktidega kehtestatud regulatiivse kapitali taseme. Kompromissi tagajärjed § 184 tulenevalt: (1) kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse. (2) Määruse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse ja vara müük lõpetatakse. Vara müügist laekunud raha, mis ei ole võlausaldajale üle antud, antakse võlgnikule. (3)
22. Konkurents 23. SWOT analüüs turunduses - Turunduse juhtimine hõlmab olukorra analüüsi, tegevuste planeerimist, rakendamist ja kontrolli. See on laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Sisemisteks tugevusteks võivad olla näiteks unikaalne toode, pikaajaline turuliidri seisund, kaasaegne tehnoloogia, koolitatud personal, väga hea finantsseisund, madalad püsikulud ja kogenud ja kompetentne juhtkond. · Unikaalse toote näide: Indias Sumatra saarel toodetakse kohvi nimega Kopi Luwak, mille üks tass maksab ligemale 50 dollarit. Miks nii palju? Sellepärast, et kohvi loomeprotsess on märkimisväärne: oad on poolenisti läbi seeditud saare loomakese luwaki poolt, kes armastab süüa värskelt valminud kohviube. Päris läbi ta neid seedida
5. Määrab ise oma eesmärgid 6. Suunab kogu oma tegevuse turuvajaduste rahuldamisele Vastavalt Äriseadustikule: - ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning seaduses sätestatud äriühing (aktsiaselts, osaühing jne) - ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb Ettevõtte tegutsemiskeskkond Tegutsemist mõjutavad 1. Sisekeskkond (omanikud, juhid, töötajad) ja sisemised tegurid (juhtimise kvaliteet, ettevõtte finantsseisund jt) 2. Väliskeskkond - mikrokeskkond (tarbijad, hankijad, vahendajad, konkurendid) - makrokeskkond (majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline, tehnoloogiline, looduslik) SWOT analüüs!! 2. Efektiivsusteooria üldalused 2.1. Efektiivsusteooria olemus EFEKTIIVSUSTEOORIA on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema üksikute allosade majanduslikust hindamisest. Hinnata võib 1) tegevust, s.o ressursside kasutamist 2) tootmise seisundit, arenguperspektiive
võimenduse suurendamine on aktsionäridele kahjulik. 11. loeng: Dividendipoliitika, projekti riski hindamine 50. Fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost, cum-dividend, ex-dividend Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks. Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend'i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele.
· ostjate debitoorse võla laekumissagedus ja laekumisaeg, · kasutamata laenulimiit, mis loet. rahalähendiks. 2) Pikaajal. kreeditore huvitab firma kestev (pikaajal.) maksejõulisus, finantsstabiilsus ja teeni- misväljavaated. Olulised on järgmised momendid: · oma investeeringu kasumimäär, · võlgniku võime tasuda intresse, · võlgniku võime võla põhisumma tähtajaks tagasi maksta. Pikaajal. kreeditorid soovivad minim. riske. Neid huvitab nii firma finantsseisund ja kapitali strukt. kui ka võime genereerida raha põhitegevusest. Pikaajal. kreeditore huvitavad näitajad: · võõrkapitali osatähts. kogukapitalis (võlakordaja), · omandikordisti ja omakapitali võlasiduvus, · pikaajal. kohustuste osat. pikaajal. kapitalis, · intressikulude kattekordaja, · vältimatute maksete kattekordaja, · kassapõhised kattekordajad (võlgade, finantseerimisteg. tulenev. kohustusl. maksete ja intressi- maksete rahakate). Pikaajal
544): 1) dividendidel ei ole mingisugust tähtsust, sest nad ei mõjuta ettevõtte väärtust; 2) keskmise aktsionäri seisukohast on dividendidel halb mõju, sest nende poolt loodav ebasoodne mõju seoses maksustamisega, vähendab väärtust; 3) dividendid on toredad asjad, sest aktsionäridele nad meeldivad ... · Signaliseerimisefekt (signaling effect) · Kliendiefekt (clientele effect) Aktsiadividend (stock dividend). Lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral ettevõtte finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. Põhimõtteliselt sarnane fondiemissioonile. Fondiemissioon, aktsiadividendide maksmine (stock dividends). Läbi fondiemissiooni muutub vaba omakapital (see, millest võib teha väljamakseid aktsionäridele) seotud omakapitaliks. NB! Tulumaksuseadus ei käsitle fondiemissiooni dividendide maksmisena, st. fondiemissiooni läbiviimisel ei tule maksta dividendide avansilist tulumaksu (s.o
moratoorium iseenesest on kas panga tegevuse osaline peatamine või täielik peatamine. Eesmärk on kaitsta klientide huve. Selle võib kehtestada finantsinspektsiooni juhatus. Moratooriumi kehtestamine on toodud ka ammendav loetelu nendest alustest, millistel alustel võib moratooriumi kehtestada. Kui on nii kehv, et ei täida ühegi ees vastutust... 4 alust: 1. kui krediidiasutus ei suuda tähtaegselt täita kasvõi ühe kliendi korraldust ja FI on andmed, et panga finantsseisund ei ole kiita 2. panga varad ei kata kohustusi ja tegemist ei ole ajutise olukorraga 3. krediidiasutus ei ole hoidnud Eesti Pangas reserve ja FI-l on andmed, et seda ei ole võimalik teha ka järgneval perioodil 4. pangale on antud vabatahtliku lõpetamise luba ja samal ajal selgub ,et pole võimalik täita kõigi võlausaldajate nõudeid 3 kuu jooksul. Vabatahtlik lõpetamine on pangale lubatud ainult siis, kui kõik kohustused suudab kolme kuu jooksul täita võlausaldajate ees
usaldusväärsus 2. Hind 0,25 6 1,5 3. Toote kvaliteet 0,15 8 1,3 4. Maksetingimused 0,15 4 0,6 5. Plaaniväliste tarnete 0,10 7 0,7 võimalus 6. Tarnija finantsseisund 0,05 4 0,2 Kokku 1,00 - 6,3 Hankelogistika juhtimisel optimeeritakse nii riske, operatsioone, kui ka kulusid. Praegusaja tootmises on hanketegevuse juhtimine väga oluline, sest lisaks eelpoolöeldule mõjutab varude suurus tarnijate võime pidada kinni fikseeritud tarnetähtaegadest. Hankekulude
Tallinn: RAS Logistika Maja, 66 lk. Needles, B. E., Anderson, H. R. jt (1996). Principles of accounting (Sixth Edition). Hougton Mifflin Company, 1238 lk. Peterson, M. (2000). Finantsanalüüs. Tallinn: Külim, 168 lk. Raudsepp, V. (1999). Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus. Tallinn: Külim, 221 lk. Ross, S. A., Westerfield, R. W., Jaffe, J. (1996). Corporate Finance, 4th Edition. Chicago: Irwin, 899 lk. Rünkla, J. (1996). Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn:Külim, 92 lk. Rünkla, J. (2003). Ärirahandus. Tallinn: Külim, 182 lk. Teearu, A., Krumm, E. (2005). Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus, 223 lk. Tsistjakov, S. (1996). Finantsanalüüs ja selle meetodid. Vana-Võidu: Atlex, 47 lk. Van Horne, J. C. (1995). Financial management and policy, 10 Edition. New Jersey: Englewood Cliffs, 858 lk. White, G. I., Sondhi, A. C., Fried, D. (1994). The Analysis and Use of Financial Statements
Tartu: Rafiko & AT Audiko, 1999. 3. Kalle, E. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes. Tallinn: Külim, 1997. 4. Lobjakas, L.; Parts, V. Raamatupidamine taludele ja äriühingutele. Tartu: EPMÜ MAI, 1996. 5. Raudsepp, V. Finantsjuhtimine otsustajale. Tallinn: Külim, 1997. 6. Raudsepp, V.; Raudsepp, P. Lühiajaline finantskavandamine. Tallinn: Külim, 1996. 7. Reisenbuk, H.-A. Loengud ärikorraldusest I vihik, Tallinn: TTÜ 1998. 8. Rünkla, J. Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn: Külim, 1996. 9. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 10. Türk, V. Turumajanduse alused. Tartu, 1997. 11. Vihalem, A. Marketing, hind, müük ja reklaam. Tallinn: Külim, 1996. 12. Abiks põllumehele. Jäneda: JÕNK, 1996. 13. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996. 14. Piimakarjapidaja ja konsulendi käsiraamat. Koostanud Older, H. Saku: EPM, EMVI 1997. 15. Kaimre, P
kinnipidamist jne Internal auditing Auditeerimine välisaudit, kes hindab aruannete õigsust (aruanded õigesti koostatud), seadustest kinnipidamist Auditing 3 Erinevused 1. Eesmärk Finantsarvestus varustada välistarbijaid erineva infoga (firma finantsseisund ja äritegevuse tulemus). Juhtimisarvestus on kontsentreerunud juhtide varustamisele infoga otsuste tegemisel, plaanimisel ja kontrollimisel. 2. Info tarbijad Finantsarvestus varustab äriväliseid tarbijaid infoga. Kulu- ja juhtimisarvestus ettevõtte eritaseme juhid. 3. Rõhuasetus Finantsarvestuse aruanded annavad üldpildi kogu organisatsioonist. Kulu- ja juhtimisarvestuse fookuses on organisatsiooni allosad. 4. Ajaline suunitlus
Mida raskemaks kujuneb müümine, seda olulisemaks muutub õige tarnija valik. Tarnijate hindamisel tuleb arvestada järgmiste tunnustega: · Pakutavad kaubakogused · Tarnetingimuste konhadatavus ostja vajadustega ja nende muudetavus tarnimise käigus · Hinnatase võrreldes konkureerivate hindadega · Pakutavad täiendavad teenused · Usaldatavus tellimuste täitmise tähtaegade osas · Krediteerimidvõimalused ja tingimused · Finantsseisund ja äriline potentsiaal 11. Mikrokeskkond: vahendajad Vahendajad organisatsioonid, kes aitavad firmal oma tooteid turule levitada, realiseerida ja lõpptarbijani toimetada. · Kaubanduslikud vahendajad aitavad firmal otsida tarbijaid ja neile ettevõtte toodangut müüa. Läbi nende jõuab kaup tarbijani õigel ajal, õiges kohas ja parimal viisil, st kõige väiksemate kulutustega. Ostja asupaigas on olemas tootevaru
konkurentsi, monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli. 23. SWOT analüüs turunduses Turunduse juhtimine hõlmab olukorra analüüsi, tegevuste planeerimist, rakendamist ja kontrolli. See on laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Sisemisteks tugevusteks võivad olla näiteks unikaalne toode, pikaajaline turuliidri seisund, kaasaegne tehnoloogia, koolitatud personal, väga hea finantsseisund, madalad püsikulud ja kogenud ja kompetentne juhtkond. Unikaalse toote näide: Indias Sumatra saarel toodetakse kohvi nimega Kopi Luwak, mille üks tass maksab ligemale 50 dollarit. Miks nii palju? Sellepärast, et kohvi loomeprotsess on märkimisväärne: oad on poolenisti läbi seeditud saare loomakese luwaki poolt, kes armastab süüa värskelt valminud kohviube. Päris läbi ta neid seedida ei jõua,
annaabi.ee 
