(milline oli viga Eesti maksebilansis 2010. aastal?) 5. Mis on autonoomsed ja tasakaalustavad tehingud maksebilansis? Kas Eesti on pidanud kasutama tasakaalustavaid tehinguid? (otsige vastus õppematerjalist) Milles see väljendub?? 6. Mida tähendab 2010. aasta maksebilansis reservide konto positiivne saldo? Vastused: 1. Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing ( v.a. ainult raha liikumine ). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. 2. Maksebilansi koostamise põhimõtted: · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. · Iga tehing, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. · Makse saamine registreeritakse deebetis.
majandustehingute kajastamine teatud ajavahemikul. Reeglina toimub arvestus kuude, kvartalite ja aastate jooksul. Riigi majandusliku olukorra hindamisel tuleb seda teha väga erinevatest aspektidest lähtuvalt. Riiki huvitab ekspordi ja impordi tasakaal, välisinvesteeringud eestisse, eesti investeeringud välismaale, tulude ja kulude bilanss turismis, transpordis ning muudes majandusvaldkondades. Kõigile nimetatud probleemidele peabki vastuse andma maksebilanss. Maksebilansi võib jagada kolmeks osabilansiks: 1) Jooksev konto sellest kajastatakse kaupade, teenuste ja tulude eksporti ja importi ning erinevaid ühepoolseid ülekandeid (annetused, kingitused, välisabi, stipendiumid, rahvusvahelised preemiad jne) 2) Kapitalikonto - mis kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub peamiselt investeeringute, laenude, deposiitide ja teiste finantsinstrumentide kaudu.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus..........................
Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss.
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus
d. Tööjõule d. . 26. INCOTERMS rahvusvahelised tarneklauslid (EXW, FOB, FCA,CIF, CFR,DDP, 26. 2010 DAT jm) 27. , ba 27. Maksebilanss , balance of payment - on statistiline aruanne, mis - summeerib süstemaatiliselt teatud ajaperioodil (kuu, kvartal, aasta) konkreetse riigi (sisemaa) majandustehingud kõigi teiste riikidega 28. (välis-maaga)
$UYHVWXVWHVW 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ .VLPXV .XLYDVWDVWLNXVVWDOXVWDYDGYlLNHMDVXXUULLN /}SHWDOHYDDWXV 9DOPLV VLLV +LQQH 9DOLNV 0...
Võib tugevneda ka valuuta ja muutuda vahetuskurss. 4. Ootused tulevikuarengu suhtes. Kui investorid usuvad, et mõne riigi valitsus rahastab eelarve puudujääki lihtsalt rahamassi juurdetrükkimisega, tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest on maksebilanss. Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. See on alati tasakaalus, kuna igal tehingul on kaks poolt ning maksebilanss jäädvustab tehingu mõlemad pooled. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja maksutud intressid ja dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ja saadud välisabi. 2
• aitab riigi välismajandusliku taseme hindamisel • näitab RKP tulu kujunemist • aitab kaasa välisvaluutakursside muutumiste selgitamisel Maksebilansi kontod on: 1) kapitali- ja finantskonto 2) jooksevkonto 3) ametlik reservkonto Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Arvestuslikult on maksebilanss alati tasakaalus, st jooksva konto ning kapitali- ja finantskonto saldo peab võrduma muutustega ametlikus reservkontos. Kui räägitakse maksebilansi üle- või puudujäägist, siis mõeldakse selle all üldbilanssi. Uldbilanss võtab kokku kõik maksebilansis kajastuvad äritehingud. Vahetuskursisüsteemid: • Puudub oma raha, kasutatakse teise riigi või riikide raha. • Valuutakomitee süsteem, et kodumaine raha on fikseeritud mingi teise riigi raha suhtes.
et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas. 7)Ekspordisubsiidium kujutab endast otsest rahalist toetust eksportijale. 8)Ekspordimaks paneb kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga. 9)Avalike hangete diskrimineerimine valitsus eelistab välismaistele kodumaiste tootjate toodangut. 10)Kodumaise tööstuse osaluse kohustus kasutatakse madalama arengutasemega riikides 3. Maksebilanss. Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajaperioodil, siis on maksebilansi kirjete väärtused voomuutujad. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist, ning kapitali-, finants- ja reservvara kontost, mis näitab jooksevkonto
· eksport kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: · Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju · Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu -Eriti oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg Väliskaubandust põhjustavad tegurid: · Ressursside piiratus · Toodete mitmekesisus · Hindade erinevused · Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss ja maksebilanss kaubandusbilanss ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. maksebilanss Statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga d. Avatud ja suletud majandused · Suletud majandus majandussüsteem, millel puuduvad väliskaubanduslikud suhted · Avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste
.....................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith'i. Tema majandusteadust tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. A. Smith (klassikaline majandusteooria) 1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju
teistest riikidest vähenema. 3.Intressimäärade erinevused. Kui intressimäär tõuseb, võib nõudlus selles valuuutas välja antud finantsvarade vastu suureneda. 4. Ootused tulevikuarengu suhtes. Kui investorid usuvad, et mõne riigi valitsus rahastab eelarve puudujääki lihtsalt rahamassi juurdetrükkimisega, tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - kaubade konto, teenuste konto, Tulukonto (mitteresidentide tulukus) 2. Kapitali- ja finantskonto- Otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud, muud investeeringud 3. Reservvara- Netovälisvõlg, riigitehingud Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus.
Tehnoloogia Miinused: 1. Kasum liigub riigist välja 2. Välismaised ettevõtted hakkavad mõjutama poliitikat MULTINATSIONAALSED KORPORATSIOONID (vt töölehte Maailmalinnade hierarhia) Maailmalinn on linn, kuhu on kogunenud multinatsionaalsete korporatsioonide peakorterid. Maailmalinnadel oma hierarhia (osades linnades peakortereid rohkem). Kaksiklinn on linn, mille koosseisu kuuluvad piiriäärsed linnad, mis on omavahel integreeritud. RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE JA MAKSEBILANSS ARVEPIDAMINE SNA- Rahvamajanduse arvepidamise süsteem (näitajad moodustavad süsteemi) Olulisemad näitajad: 1) SKT- sisemajanduse kogutoodang SKP- sisemajanduse koguprodukt Näitab aasta jooksul riigi territooriumil loodud kaupade/teenuste koguväärtust jooksvates turuhindades. Riigisisene. 2) RKT, RKP- rahvamajanduse kogutoodang. Aasta jooksul antud riigi kodanike poolt loodud kaupade/teenuste koguväärtus
" (Eesti Panga missioon) Eesti Panga ülesanded: 1. raharingluse korraldamine;............................................................................................................. 2. rahapoliitika kujundamine;............................................................................................................. 3. panganduse järelvalve;................................................................................................................... 4. koostada Eesti maksebilanss.......................................................................................................... Eesti pank annab aru Riigikogule. On sõltumatu Vabariigi Valitsusest ja teistest riigiasutustest. Eesti Panga kõrgeim juhtimisorgan on Nõukogu. Nõukogu liikmed on riigikogu poolt valitud. Igapäevast tööd juhib 5 aastaks valitud Eesti Panga president.
sihilikult keeruliseks. Miks on riikide vahel kaubaduspiirangud? Riigikaitse seisukohalt oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mitmekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine. Mis määrab vahetuskursid? Kaupade ja teenuste eksport ja import Raha- ehk monetaarpoliitika Intresside määrade erinevused Ootused Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Maksebilanss näitab kaupade ja raha liikumist kodumaa ja välismaa vahel mingi kindla ajaperioodi jooksul. Jooksevkonto-maksebilansi Jooksevkonto konto, kuhu kuulub teenuse import ja eksport, vahetus, rahvusvahelised tulusiirded ja tulud. Kapitali- ja finantskonto-maksebilansi finantskonto osa, mis sisaldab otse- ja portfelliinvesteeringuid ning laene. Tänan tähelepanu eest!
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP
a. eesmärgiga edendada vabakaubanduse ja samuti maailmas ühtsete kaubandusreeglite kehtestamiseks WTO tegevusprintsiipide kohaselt peab rahvusvaheline kaubandus olema: mittediskrimineeriv vabam läbipaistvam suurema konkurentsiga arengumaid eelistav ANDRES ARRAK 9 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon EESTI MAKSEBILANSS (mln kr), LÜHIKE VERSIOON http://www.ee/epbe/sdds/balance.html.et 2000 2001 JOOKSEVKONTO -5 093 -5 911 Kaubandusbilanss -12 144 -13 805 Eksport 56 346 58 642
liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas. Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tööjõu ja kapitali vaba liikumine. Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid. 13. Maksebilansi olemus ja tähtsus Maksebilanss on staatiline aruanne, mis summeerib süstemaatiliselt teatud ajaperioodil (kuu, kvartal, aasta) konkreetse riigi (sisemaa) majandustehingu kõigi teiste riikidega (välismaaga). Sise-ja välismaa eraldusjooneks pole seejuures mitte riigipiit, vaid majandususubjektide residentsus. Maksebilanss: a. Kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse kogutoodangu (SKT; ingl. k. gross domestic product; GDP), rahvusliku kogutoodangu (RKT, ingl. k.
Küsimuse tekst Allpool nimetatud maadest saab tänu absoluutsele eelisele ilmselt kõige rohkem kasu rahvusvahelisest kaubavahetusest Vali üks: a. USA b. Austraalia c. Kanada d. Saksamaa e. Araabia Uhendemiraadid Tagasiside Õige vastus on: Austraalia. Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservid vähenevad, kui Vali üks: a. ei kehti mitte ükski eelnimetatud olukordadest b. maksebilanss on puudujäägiga c. keskpank paigutab reservi välismaistesse pankadesse d. keskpank paigutab reservi kodumaistesse pankadesse e. maksebilanss on ülejäägiga Tagasiside Õige vastus on: maksebilanss on puudujäägiga. Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Detsembris 1998 maksis üks Suurbritannia naelsterling keskmiselt 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. 10 000 naelsterlingit maksev BMW ja 84 000 SEK-| maksev Volvo
Rahvusvaheline kaubandus XV peatükk · Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest? · Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad? · Missugused on väliskaubanduses absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Kummal on neist kaubanduses suurem mõju? · Miks on tootlikkus väga tähtis? · Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud? · Mis määrab vahetuskursid? · Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise
tõusta ning valuuta vahetuskurss võib tugevneda. Kui intressimäärad langevad siis võib nõrgeneda valuuta vahetuskurss)(Intress on kasvik, vahesumma, mida laenuandja saab laenajalt tasuks raha kasutamise eest.) -Ootused (Arvamused, millised saavad olla tulevikus selle valuuta väärtused, kas siis on teada, et seda valuutat trükitakse mingi aega juurde või midagi selle sarnast) 11. Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? -Maksebilanss näitab raha liikumist kodumaa ja välismaa vahel mingi kindla ajaperioodi jooksul. (Tehingul on alati kaks poolt. Üks on saanud midagi ja teine on selle eest tasunud. Maksebilansis on jäädvustatud mõlemad pooled ning sellepärast peab see alati tasakaalus olema.Üldine maksebilanss peab olema tasakaalus, aga selle erinevad osad võivad tasakaalust välja minna.)
Oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mimekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine Rahvusvahelised organisatsioonid IMF (International Monetary Fund) GATT (General Agreement on Tariffs and Trade) WTO (World Trade Organization) UNCITRAL (United Nation's Commission on International Trade Law) ISO (International Standards Organisation) WB (World Bank) Maksebilanss Maksete üldsummade vahekord kindla aja jooksul Aktiva (andja rollis) Passiva (saaja rollis) Kaupade eksport kaupade import Kapitali import kapitali eksport Saadud laenud antavad laenud Tasakaal Väliskaubandusebilanss Jooksevkonto Kapitali ja finantskonto Teenuste bilanss Tänan kuulamast!
karjatatakse veiseid, lambaid ja kitsi MAJANDUS · Tähtis majandusharu on rahandusteenused · Investoreid meelitavad Liechtensteini liberaalsed pangandusseadused ja stabiilne poliitiline olukord · Märkimisväärset tulu annavad intensiivne põllumajandus, kiiresti arenev töötlev tööstus ja turism · Postmarkidest laekub 10% riigi aastatuludest · Sveitsi majandusbilanss on tavapäraselt negatiivne · Maksebilanss tasakaalustatakse tulude varal, mida toovad riiki igal aastal üle 11 miljoni turisti, teisalt ka rahvusvahelise raharingluse abil · Sveits on maailma kõige tihedam pangavõrgustik · Rahaasutustes töötab kümnendik tööjõust · Range pangasaladuse järgimine ja stabiilsed ühiskondlikud olud on teinud Sveitsist kapitali säilitus- ja peidupaiga välismaiste investeerijate jaoks · Riigi neutraliteet ja poliitiline stabiilsus on aidanud Sveitsil tõusta suureks rahanduskeskuseks
Küsimuse tekst Absoluutse eelise printsiibi kohaselt: Vali üks: a. Võib olla loomulik ehk looduslik eelis b. Võivad erri riigid toota kaupu erineva efektiivsusega c. Võib riiggil olla omandatud eelis d. Kauplevad tänapäeval vähesed riigid e. On kõik nimetatud väited õiged Riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservid vähenevad, kui: Vali üks: a. Keskpank paigutab reservi kodumaistesse pankadesse b. Keskpank paigutab reservi välismaistesse pankadesse c. Maksebilanss on ülejäägiga d. Maksebilanss on puudujäägiga e. Ei kehti mitte ükski eelnimetatud olukordades Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Väliskaubanduse diferentseerimisega seotud piiranguteks võivad olla: Vali üks: a. monetaarsed b. tehnilised c. fiskaalsed d. füüsilised e. Kõik nimetatud piirangud Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Mõisted Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis seisneb selles,e t migni riik suudab toota teatud kapu, suhteliselt väiksemate kuludega kui teised.Riigil on sühteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhiliiki. 1) Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2) Kaitsetolle võetakse kodumaise tüütsutse eest kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Tollimaks- kogumiskohajärgi - impordi tollimaks - Eksordi tollimaks - Transiittollimaks Maksustamiseviisi järgi - väärtuseline tollimaks % ühikult - Kindel tollimaks - Kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot On kaubakogus , mida riil lubab kitsendusteta ja tä...
· Sularaha hulga suurendamine; · Riigivarade müük; · Kulude vähendamine; 54. Kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatakse: · HARIDUS · KULTUUR JA SPORT · SOTSIAALHOOLEKANNE · TERVISHOID · KOMMUNAALTEENUSED · JÄÄTMEMAJANDUS · PLANEERIMISTEGEVUS Kohaliku omavalitsuse peamine funktsioon: kõikide kohaliku elu küsimuste lahendamine 56. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 57. Maksebilanss - kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi jooksul konkreetse riigi majandustehingud teiste riikidega. 58. Maksebilansi kontod: · Jooksevkonto kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist; · Kapitali- ja finantskonto kapitali ja investeeringute muutused; · Reservkonto kuld, välisvaluuta; 59. Maksebilansi koostamise meetodid:
1) riigieelarvesse laekuvad tollitulud, 2) rahvuslikud tootjad, tegutsedes tolli varjus, saavad suurendada tootmise mahtu ja kasumeid, 3) tarbija on sunnitud maksma toodete eest kõrgemat hinda ja seetõttu vähem tarbima. Maksebilanss näitab: 1) jooksvate operatsioonide seisu (kaupade ja teenuste ekspordi-impordi, puhastulu investeeringutest ja raha ülekanded) 2) kapitali juurdevoolu ja äravoolu antud riigist. Maksebilanss loetakse aktiivseks kui välismaalt laekunud summad ületavad välismaale ülekantud summasid, vastupidisel juhul nimetatakse bilanssi passiivseks, Seega erinevalt kaubabilansist hõlmab maksebilanss ka makseid iga laadi teenuste eest, antud ja saadud laenude intresse jms., ning kapitali, materiaalsete või finantsaktivate müüki välismaale ja ostu välismaalt. Jooksvad operatsioonid ja kapitali liikumine on vastastikuselt seotud.
1) riigieelarvesse laekuvad tollitulud, 2) rahvuslikud tootjad, tegutsedes tolli varjus, saavad suurendada tootmise mahtu ja kasumeid, 3) tarbija on sunnitud maksma toodete eest kõrgemat hinda ja seetõttu vähem tarbima. Maksebilanss näitab: 1) jooksvate operatsioonide seisu (kaupade ja teenuste ekspordi-impordi, puhastulu investeeringutest ja raha ülekanded) 2) kapitali juurdevoolu ja äravoolu antud riigist. Maksebilanss loetakse aktiivseks kui välismaalt laekunud summad ületavad välismaale ülekantud summasid, vastupidisel juhul nimetatakse bilanssi passiivseks, Seega erinevalt kaubabilansist hõlmab maksebilanss ka makseid iga laadi teenuste eest, antud ja saadud laenude intresse jms., ning kapitali, materiaalsete või finantsaktivate müüki välismaale ja ostu välismaalt. Jooksvad operatsioonid ja kapitali liikumine on vastastikuselt seotud.
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud...
8. Keskpank võib mõjutada kas intressimäära või rahapakkumist, kuid ei saa mõjutada mõlemat üheaegselt VALE, keskpank võib mõjutada, rahapoliitika kaudu, nii intressimäärasid kui ka rahapakkumist. 9. Lühiperioodi Phillipsi kõver näitab seost hinnataseme tõusu ja töötasumäära suurenemise vahel VALE, lühiper. Philipsi kõver näitab hinnataseme tõusu ja tööstusmäära vahelist seost. 10. Kui riigi kaubandusbilanss on defitsiitne, siis ka tema maksebilanss on defitsiitne VALE, maksebilanss võb kaubandusbilansi defitsiitsuse korral olla ka ülejäägiga. TÄIDA LÜNGAD 11 -20, iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14
63. Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas töötajad, kes soovivad antud palgatasemega töötad, kuid ei suuda leida sobivat tööd 64. Devalveerimine /revalveerimine- on valuuta odavnemine fikseeritud kursi tingimustes, mis alandab kodumaise valuuta väärtust suhtena teiste valuutade väärtusesse./ on valluuta kallinemine fikseeritud kursi tingimustes, mille tulemusena kodumaine valuuta väärtus kallineb teiste valuutade väärtuste suhtes. 65. Maksebilanss on riigi aruanne kõikidest tehingutest tema reidentide ja teiste riikida residentide vahel. Tavaliselt sisaldab maksebilanss kolm kontot: jooksevkonto, kapitali- ja finantskonto ning reservkonto. 66. Jooksevkonto on maksebilansi osa, kus kirjeldatakse lühiajalised maksevood, mis aga ei sisalda finantsvarade ostu või müüki. Jooksevkonto on jaotatud kahte ossa: kaubandusbilanss ja teenuste bilanss 67. Kaubandusbilanss- 68
inimeste osakaalu tööjõus. Hooajaline töötus, varjatud töötus, vabatahtlik töötust, tsükliline töötus. 30. Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad? Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. 32. Mis on jooksevkonto? Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. 33. Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid? Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. Vahetuskursi eriliigid on: ujuv vahetuskurss ja fikseeritud vahetuskurss.
kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu ja defitsiidi vähenemisel peaks toimima vastupidine protsess. Tegelikus elus see päris nii alati ei toimi. Maksebilanss ja selle kontod. · Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud ajavahemiku jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta · Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne · Iga rahvusvaheline tehing siseneb maksebilanssi automaatselt kaks korda: kord kreedit kirjena (+) ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte) · Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes
Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. Makroökonoomia valdkonda kuuluvad: · Tootmine ja majanduskasv. · Muutused majanduslikus aktiivsuses ja tööpuuduses. · Tootmistegurid ja sissetulekute jaotus. Tootmistegurid tööjõud ja/või kapital. Tööjõud - turism, Horeca. Kapital kalandus, energia, põllumajandus. · Inflatsioon · Finantsturud ja reaalamajandus. · Riigiavatus ja maksebilanss Sisemajanduse Koguprodukt(estSKT) Gross Domestic Product (engGDP) Kõikide riigi territooriumil teatud ajavemiu jooksul toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. · Et vältida SKP ülehindamist, mis tekiks ühe ja sama toote mitmekordsest arvessevõtmisest, arvestatakse ainult lõpptarvimiseks kasutatavaid kaupu. · Ei arvestata tooteid ja teenuseid, mis on toodetud välismaal, isegi kui tootja on välisriigis tegutsev kohalik ettevõte.
tehnoloogia, ressursside ümberpaigutamine, majandusvälised tegurid Majandus- e äritsükkel - majandusnäitajate hälbimine pikaajalisest trendist või isegi trendi murdumine 12.Rahvusvaheline kaubandus. Tollid ja mittetollilised väliskaubanduspiirangud. Kaubanduse eelised. Absoluutne ja suhteline eelis. Tollieeskirjad reisijatele. Rahvusvaheline kaubandus - kaubavahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri vahel 13.Majanduskoostöö. Rahvusvahelised organisatsioonid. WTO. Maksebilanss. Eesti kaubanduspartnerid. Suurimad ekspordi ja impordi partnerriigid. WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon, rahvusvahelist kaubandust reguleeriv organisatsioon Maksebilanss - dokument, mis võtab kokku riigi äritehingud välismaailmaga ehk näitab kui palju raha tuli riiki sisse ja kui palju läks välja Eesti kaubanduspartnerid - Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa 5
tuludeklaratsiooniga saab selle tagasi) Keskpanga ülesanded (aru antakse riigikogule, ei allu valitsusele) · Korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. · Teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunata kerediidipoliitikat. · Teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle · Koostada Eesti maksebilanss Valuutakomitee ülesanded jälgida, et lõik käibele lastud Eesti kroonid on tagatud kulla või väisvaluuta reservidega (eesti krooni kurss on seotud euroga, enne seda saksa margaga)Väldib keskpanga suva raha emiteerimisel, keskpank ei saa omatahtmist mööda raha juurde trükkida ja seda käibele lasta. Inflatsiooni liigid · Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad.
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majan...
kodumaiste tootmistegurite (tööjõud/kapital) kasutamisest. 13. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus. 14. Tööpuudust mõõdetakse töötuse määraga. · See on suhtarv %-des · = töötute arv: tööjõu arvuga*100% · Tööjõud = töötavad + aktiivsed tööd otsivad inimesed. · Intress on tasu raha kasutamise eest. · Mida kõrgem risk seda suurem intress INTRESS · Kodulaen 5-10%, pikk, tagatis maja · Krediitkaart 16-20% aastas · SMS laen( jube intress) aastas. 15. Maksebilanss näitab kui palju raha tuli riiki sisse ja kui palju läks välja. · Jaguneb : jooksevkonto (kaupade / teenuste muutus) ja kapitalikonto (raha liikumine) · Jooksevkonto ülejäägiga või puudujäägiga (defitsiit) · Vahetuskurss on ühe valuuta hind teise suhtes. · * Kaup* 12 LVL (Läti Latt). Mitu eurot? · Kurss 0,7409 · Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud
töötada. Inflatsiooni tekkepõhjused: Liigse paberraha käibele laskmine- riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Psühholoogiline tegur- inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu. Sotsiaalsete rühmade vaheline võitlus oma majanduslike huvide, eelkõige palga tõstmise, eest. Inflatsioon on siis kui üldine hinnatase tõuseb. 11. Maksebilanss ja selle koostisosad. Valuutakurss ja selle liigid (ujuv ja fikseeritud). Valuutakursi mõju riikidevahelisele kaubavahetusele. Maksebilanss: riigi aruanne kõikidest tehingutest tema residentide ja teiste riikide residentite vahel. Tavaliselt sisaldab maksebilanss kolm kontot: jooksevkonto, kapitali-ja finantskonto ning reservkonto. Valuutakurss: hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas e. valuutas
riik, mis kasutab fikseeritud vahetuskurssi) maksude alandamine? Fikseeritud kursi puhul on eelarvepoliitika efektiivne. Maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust. Majanduslik koguaktiivsus elavneb-SKP kasvab, tarbimise suurenemisega üldine hinnatase hakkab tõusma ehk toob kaasa inflatsiooni kasvu. Kuna raha pakkumine suureneb, siis kogunõudlus suureneb ja tööpuudus väheneb. Suurema raha pakkumisega intressimäärad langevad ning hakatakse rohkem investeerima. Maksebilanss võib minna defitsiiti, kuna investeeringud on suuremad kui säästud ja imporditakse rohkem kui eksporditakse. 2.Selgita, miks ja kuidas mõjutab nominaalne intressimäär raha nõudlust. Raha nõutav kogus kahaneb nominaalse intressimäära kasvades. Rahanõudluse all mõeldakse seost intressimäära ja raha koguse vahel, mida inimesed soovivad hoida. Joonise järgi on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed
et kompenseerida välisturul saadavad kahjumid. Dumpingut esineb harva, sellega ei saa õigustada püsivalt eksisteerivaid tollitõkkeid. 5) Tollide õigustamiseks, et sisemaiseid firmasid ja nende töölisi tuleb kaitsta odava tööjõuga maade konkurentsi eest, mis võib sundida alandama sisemaiste toodete kõrgeid hindu ja töötajate palkasid. 4.4 Maksebilanss ja valuutakursid Rahvusvahelise kaubanduse olemasolu teeb paratamatuks ka valuutasüsteemi eksisteerimise. Imporditud kauba eest tuleb maksta eksportiva maa rahas. Eksport suurendab antud riigi käsutuses olevaid valuutaressursse, import vähendab neid. Riigi kõiki väliskaubanduse ja finantsoperatsioone näitab tema maksebilanss, mis on mingi riigi kõigi majandusüksuste poolt aasta jooksul välismaale ülekantud maksete ja neile välismaalt laekunud maksete kõrvutus.
ringlusse laskmist. · Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti. · Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilansi kontod on: 1) jooksevkonto; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) ametlik reservkonto. 32. Mis on jooksevkonto? Jooksevkonto (current account) on maksebilansi konto, milles registreeritakse riigi kaupade ekspordi- ja impordi- ning teenusekaubanduse ja välisarvelduste käivet. Jooksevkonto jaguneb:
vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus; 2. teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunata krediidipoliitikat; 3. teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. koostada Eesti maksebilanss. Oma ülesannete täitmisest annab Eesti Pank aru ainult Riigikogule. Ta tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele. Valuutakomitee Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.aastal kehtib süsteem ja Eesti kroon Eestis Valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem. 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark
kättesaadavuse kaudu. Vahendid: · Diskontomäär · Kohustusliku reservi nõue · Avaturu operatsioonid 29. . Töötus on olukord, kus inimesed ei suuda leida tööd. Eriliigid: · Hooajaline · Struktuurne Pikaajaline töötus · Tsükliline töötus sõltub majanduse olukorrast 30. Inflatsioon on hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooniteooriad: · Nõudlusinflatsioon · Kuluinflatsioon · Puhas inflatsioon 31. Maksebilanss on riigi aruanne tema kõikidest tehingutest residentide ja teiste riikide residentide vahel. 32. Jooksevkonto on maksebilanssi osa, kus kirjendatakse lühiajalised maksevood, mis ei sisalda finantsvarade ostu või müüki. 33. Vahetuskurss on ühe riigi valuuta hind teise riigi valuutas.
olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. 25. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. 26. Nõudluse inflatsioon, kuluinflatsioon. Nõudlusinflatsioon– inflatsiooni tekitab suurenev nõudlus, rohkem raha kui kaupa Kuluinflatsioon – ettevõtjate kulutused tõusevad, siis tõusevad ka hinnad 27. Maksebilanss, jooksevkonto, finantskonto, kapitalikonto. Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. Maksebilansi kapitali ja finantskonto kajastab pika- ja lühiajaliste investeeringute ning voogusid üle riigipiiri. 28. Suhtelise eelise mõiste väliskaubanduses.
- firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus · inflatsioon · finatsturud ja reaalmajandus · riigi avastus ja maksebilanss Metodoloogia- positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuse vahelised seosed. Positivislik analüüs põhineb fatkilise materjalil. Normatiivne- annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust.
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...