8 6.9 9 52 7.4 10 74 1) Täitke tabeli tühjad veerud 2) Kandke saadud arvandmed joonisele (TC,AC ja MC - kõverad) Täitke lüngad joonise põhjal: 3) 5 tonni maasikate tootmise kogukulu RÜ 4) 6 .tonni keskmine kulu on RÜ 5) 9 .tonni maasikate tootmise piirkulu on RÜ 6) Kahaneva piirtootlikkuse seadus hakkab kehtima alates .tonnist Ülesanne 4.20 Talunik kasvatab maasikaid. Tabelis on toodud tootmiskogused kolme tootmisteguri erinevate kombinatsioonide korral. Tööjõu hin 50 kr tund L, tundi Maa, ha väetis, k TP,kg 100 1 50 4000 100 1 100 5000 100 2 50 7000 200 1 50 6000
1. MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi; Ressursside piiratus - ressursse pole ...
valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületada võimalusi, mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. Piirprintsiip, piirtulu ja piirkulu. Kompromiss Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi kahest aspektist lähtudes: 1. Ajalises muutuvuses, protsessina; 2. Nn. viimase ühiku kontekstis. Piirprintsiibist lähtudes küsib kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk endalt enne neljanda jäätise ostmist: kas järjekordset viiekroonilist ikka tasub välja anda, s.t
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateroaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluk...
· Müügipersonali palk (sõltub müügikäibest) 9 000 kr · Müügipersonali auto amortisatsioon (lineaarne meetod) 2 000 kr · Tootmismasinate amortisatsioon (tegevusmahupõhine meetod) 3 500 kr Arvutada: 2.1 esmaskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit 600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) = 800kr/tk 2.2 piirkulu(ühe ühiku tootmiseks täiendavad kulud) 3 500kr / 50tk = 70kr/tk 600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) + 70kr/tk = 870kr/tk 2.3 perioodikulud, kui kuus toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit Müügipersonali palk 180kr/tk 180kr/tk x 45 = 8100.- 8500kr (rmtp palk) + 6650kr (reklaam) + 8100kr + 2000kr (amort) = 25 250kr 2.4 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20;
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4
E-seminar 05
b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED 1) Otsusta igal konkreetsel juhul, kas n'udluse ja pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja tasakaalukoguse(q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Näita muutused joonisel:
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Kolmas seminar: firmateooria (5. õppenädal) 1. Tootmiskulu sõltuvus toodangu mahust on toodud järgmises tabelis. Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada. Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav lisakulu (muutuvkulu suurenemine järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga).
fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC). - Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. - Muutuvkulu (VC) on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Piirkulu - Piirkulu (MC) on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Keskmine kulu - Keskmine kulu (AC) on kulu ühe toodangu ühiku kohta. - Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Kulud Kulukõverad - Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu
· Mõjutab elatustaset · Mõjutab elu kvaliteeti · Kasu tarbimisel rahaliselt üldjuhul · Kasu rahaliselt raske väljendada suhteliselt lihtsalt väljendatav 6. Piirkasulikkuse teooria (PKT), 4 eeldust. Kardinalistid ja ordinalistid. PKT on majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivselt muutlikele hinnangutele ostetavate kaupade ja teenuste kasulikkuse suhtes. Piirkulu täiendav kulu ehk hind, mis mingi kauba iga järgmise ühiku tootmine maksma läheb. Kasulikkus tarbija kaupadest või teenustest saadav rahuldus. Piirkasulikkus täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Kõige suurem on kauba- või teenuse esimese ühiku piirkasulikkus, eriti kui inimese vajadus selle järele on juba pikemat aega olnud rahuldamata. Erandjuhul, kui tarbija on kaubast või teenusest juba küllastunud, võib
Konkurentsiga · söök · suurlinna tänavad · kaabeltelevisioon · õhu kvaliteet Konkurentsitu · looduspark · looduse mitmekesisus 16. Avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil. Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null. Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu. 17. Avaliku kauba tootmine. Nõudlus avaliku kauba järele. Selgitada joonise abil. Avaliku kauba tootmine
EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind KAUDNE KULU = NORMAALKASUM KASUM (Ettevõtte): T (enamasti kasumi tähiseks TT) = TR-TC, kus T on (kogu) kasum, TR - kogutulud toodangu müügist ja TC - tootmise kogukulud.
1. Majandusteadus on õpetus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada tooteid teenuseid, mida nad soovivad. 2. Turud võimaldavad ettevõtetel ja üksikisikutel, kes on ressursside omanikud, neid vabatahtlikult vahetada. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. 3. Neist iga mõiste aitab meil süsteemsemalt mõelda otsustest, mida teeme maailmas, kus elame. Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove. Igal valikul on alternatiivkulu parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et sa...
muutuvressursi hulga jagatis. 23) Piirprodukt MP (Marginal product) on täiendav toodang, mis sadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muutuse ja kasutava ressursikoguse muutuse jagatisega. 24) Püsikulu FC - (Fixed cost) on kulu, mis ei muutu, kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab 25) Muutuvkulu VC (Variable cost) on kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub 26) Piirkulu MC (Marginal cost) on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu. Ta võrdub kogukulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega, samuti võrdub ta kogumuutuvkulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega. 27) Kapatsiteet e tootmisvõimsus (Capacity) on tootmistae, mille korral firma keskmine kogukulu on minimaalne. 28) Rahvusliku koguprodukti mõõtmine RKP (Gross national product GNP) mõõdab
Tarbija lihtsalt muudab tarbitavat kogust. 5) Tabel iseloomustab kogutulu ja kogukulu: Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37 Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () Piirtulu (MR) Piirkulu (MC) a) Leia kasum iga koguse juures. Kui palju peaks see ettevõte tootma, et kasum oleks maksimaalne. Leia piirtulu ja piirkulu. Selgita, kuidas võiksid piirtulu ja piirkulu olla seotud kasumi maksimeerimisega. 5 Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7
majapidamiste eelistustest ja rikkuse algjaotusest duaalsete nõudluste summana Samakasulikkusjoonel paiknevad hüvistekomp- Kui ühe hüvise hinna tõustes teise hüvise tarbimine lektid maksavad ühepalju väheneb, on tegemist asenduskaupadega Piirkulu on keskmise kulu minimaalne väärtus Tootja ülejääk on toodang, mis turustatakse järgmisel perioodil Hüviste jaotamisel täieliku konkurentsiga turul on Alternatiivkuluks nimetatakse kulutusi selliste
Toodud loetelust on kõige tõenäolisemalt võimalik lühiperioodil palgata juurde uusi töötajaid, muud sündmused nõuavad pikemaajalist tegevust. Küsimus 8 Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 euro võrra Valmis (ceteris paribus), siis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu Kui püsikulud suurenevad, siis kasvab ka keskmine püsikulu, samuti keskmine kogukulu. Keskmine muutuvkulu jääb samaks, suureneb ju püsikulu.
2 200 150 350 100,00 75,00 175,00 3 200 180 380 66,67 60,00 126,67 4 200 220 420 50,00 55,00 105,00 5 200 270 470 40,00 54,00 94,00 6 200 340 540 33,33 56,67 90,00 7 200 440 640 28,57 62,86 91,43 8 200 580 780 25,00 72,50 97,50 PIIRKULU ,,piir-" lisa või täiendav; piirkulu (marginal cost, MC) näitab täiendava ühiku tootmise täiendavat kulu. Seega piirkulu leidmiseks tuleb kogukulude muutus jagada toodangumahu muutusega: TC MC = , kus TP MC piirkulu; TC kogukulude muutus; TP toodangumahu muutus. 7
kauba kogust. Tarbimiseks olev avaliku kauba kogus on kõigi isikute jaoks sama. Täiendava tarbija lisandumine ei pruugi tekitada vajadust täiendava kaubaühiku tootmise järele. Avalike kaupade põhiline erinevus seisneb selles, et sisuliselt tarbitakse ühte ja sama kogust, mis on osutatud. Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null. Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu. 16) Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
1) summa mis saadakse täiendava ühiku müügist, väheneb, kuna hind alaneb; 2) tulu, millest jäädakse ilma kõigi tooteühikute müümise tõttu madalama hinnaga, aga suureneb, kuna kogus, mida oleks võinud müüa kõrgema hinnaga, kasvab. Monopoli lühiperioodi kulud ja tulud: Toodangu Keskmine Majandus- Hind Kogutulu Piirtulu Kogukulu Piirkulu maht kogukulu kasum Q p TR=pQ MR= TC MC= ATC= TR-TC 0 7,75 0 15,00 -15 1 7,50 7,50 7,50 19,75 4,75 19,75 -12,75 2 7,25 14,5 7,00 23,50 3,75 11,75 -9,00
Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. Piirkasulikkus - täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise kasulikkus (st. sellest saadav rahuldus või kasu). Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega. Kui piirkasulikkus ületab piirkulu, on kasulik toodangut suurendada, kui piirkasulikkus on madalam kui piirkulu, on kasulik tootmist vähendada. Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada. Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes näiteks: puhas õhk ... EUR; puhas vesi ... EUR; leib ... EUR; banaanid ... EUR. Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on
0 Q1 q 20. Firma toodab Q1 ühikut. Vasta järgmistele küsimustele: a) mis kajastab joonisel firma muutuvkulusid?OBEQ1 b) mis kajastab firma püsikulusid? BCDE 0AFQ1 c) mis kajastab firma kogukulusid? 0CDQ1 d) mis kajastab firma keskmist püsikulu?ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c)suurenevad suurenevad nii nii keskmine keskmine püsikulu püsikulu kuikui keskmine keskmine kogukulu; kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige?
Ülesanne 1 (2 p.) a) Leida lahend FC = 10000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=PQ Q=100-0,1P → P=1000-10Q Kogukulu: TC= FC+AVC*Q TR=P*Q = (1000-10Q)*Q = 1000Q-10Q2 MR= TR ‘ (Q) → MR=1000-20Q (piirkulu valem) Max II - MC=MR Kasumit maksimeeriv kogus Max P → 100=1000-20Q => 20Q=900 => Q=45 tk Nõudlusfunktsioon P=1000-10Q → P=1000-10*45=550 Qm=45 Pm=550 Kogutulu ja kogukulu? TR =45*550=24750 TC=10000+45*100=14500 P=TR-TC=24750-14500=10250 (Kasum) b) Leida lahend, muud eeldused samad, aga FC=30000 FC= 30 000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=p*q=45*550=24750 TC=30 000+45*100=34500 P=TR-TC=24750-34500= -9750 (kahjum)
7) Tabel iseloomustab kogutulu ja kogukulu: Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37 Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () Piirtulu (MR) Piirkulu (MC) a) Leia kasum iga koguse juures. Kui palju peaks see ettevõte tootma, et kasum oleks maksimaalne. Leia piirtulu ja piirkulu. Selgita, kuidas võiksid piirtulu ja piirkulu olla seotud kasumi maksimeerimisega. Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37
saame mingi tulemuse. Need kes võidavad nende võit on suurem kui kaotajate oma. Seega kellegi heaolu võib halveneda 9. Kulu-efektiivsuse analüüs - Majandusteadlaste poolt väljatöötatud meetod. Erinevus kulu-tulu analüüsist? Tulemi poolt me ei hinda rahas kulu-efektiivuse puhul. Kulu-tulu efektiivsuse saame väljendada rahas. 16. Avalik kaup - Avalike kaupade tarbimine on konkurentsitu ehk lisaisiku tarbimise piirkulu on null. Avalike kaupade tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada (majakas, millest saavad kasu nii laevad merel, kui inimesed maal suuna seadmiseks). Avalike kaupade põhiomadustest tuleneb: nende kasutamist ei saa normeerida (riigikaitse, vaktsineerimine, perekond). Nende kasutamist ei ole soovitav normeerida (näiteks toolil millel keegi istub ei saa keegi teine samaaegselt istuda). Hüvise tootmise piirkulu = piirkuluga, kui hüvist kasutab täiendav isik (majkas + 1 laev)
avaliku kauba kogust. Tarbimiseks olev avaliku kauba kogus on kõigi isikute jaoks sama. Täiendava tarbija lisandumine ei pruugi tekitada vajadust täiendava kaubaühiku tootmise järele. Avalike kaupade põhiline erinevus seisneb selles, et sisuliselt tarbitakse ühte ja sama kogust, mis on osutatud. Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null. Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu. 16. Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
Selleks müüb ta 12 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 7000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1283 3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel, et ta soovib maksimeerida kasumit Q= 18 on suurem MC-st kuni Ülesanne 2 8 punkti
on negatiivse tõusuga ja langeb nõudluskõveraga kokku on horisontaalne sirge ja langeb nõudluskõveraga kokku on negatiivse tõusuga ja asub nõudluskõvera all ei eksisteeri, kuna firma on hinnavõtja 14. Mis alljärgnevast ei ole iseloomulik MKF pika perioodi tasakaalupunktile: Toodangu hind võrdub minimaalse keskmise kogukuluga Piirtulu võrdub piirkuluga Toodangui hind võrdub keskmise kogukuluga Toodangu hind on suurem kui piirkulu 15. Arusaam, et pika perioodi tasakaalupunktis saab MKF null majanduskasumit, põhineb eeldusel, et: Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega Piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga
Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ATC-keskmine kogutulu ATCmin-minimaalne keskmine tulu Töö piirprodukti tulu AVC-keskmine muutuvkulu kus L on töötajate arv Piirprodukti väärtus C-tarbimiskulutused
Muutuvkulud (VC) on kulud mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub Kogukulu= püsikulud + muutuvkulud Keskmine kogukulu = kogukulu / koguprodukt Keskmine püsikulu = püsikulu / koguprodukt Keskmine muutuvkulu = muutuvkulu / koguprodukt Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogukulu samuti algul väheneb ja pärast suureneb. Piirkulu (MC)- täiendava tooteühiku valmistamisele täiendav kulu. Piirkulu = kogukulu muutus / koguprodukti muutus Testid: Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu. VALE. Nii otsesed kui kaudsed on alternatiivkulud. Mida suurem on firma tootmismaht, seda väiksem on firma püsikulu. VALE: püsikuluei sõltu tootmismahust. Kui tootmismaht =0 siis ka muutuvkulud =0. TÕSI
esitatud ka eraldi (kuigi peaks näitama samasugust AFC arvulist suurust nagu ATC ja AVC kõverate vahekaugus; 3. ristküliku OCDQ pindala, sest kogukulud TC=TFC+TVC või ka TC= ATC × q; 4. lõigu q1F pikkus või lõigu ED pikkus (loomulikult vaatame kõiki kulusid toodangu koguse q1 juures); 16.c; kui firma püsikulud TFC suurenevad, siis kasvavad ka keskmine püsikulu AFC=TFC / Q ning samuti keskmine kogukulu ATC= AFC + AVC; 17.b; piirkulu MC kõvera lõikepunkt on mitte ainult keskmise kogukulu ATC kõvera miinimumpunkt, vaid piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõvera lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks (vt ka joonis 6.2); 18. 1. 37 kr, sest firma püsikulud TFC=24 (kui firma toodang on 0, siis ongi ettevõttel ainult püsikulud TFC) ning seepärast TVC5=TC5-TFC5=61-24=37; 2. 16 kr, keskmine kogukulu ATC3 =TC / Q= 48 / 3 =16; 3. 8 kr, keskmine püsikulu AFC3 =TFC / Q=24 / 3=8; 4. 8 kr, piirkulu MC6= TC / Q=(69-61) / 1=8;
muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust MUUTUVKULU (VC) – muutuvsisendiga seotud kulu o Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Kulukõverad Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised
rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi. Arvestuslik kasum on kogutulu ja otseste kulude ehk tegelike rahaliste väljamaksete vahe. Normaalkasum kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka siis, kui ta enam midagi ei tooda. Muutuvkulud (VC) on seotud muutuvressurssidega. Kui firma koguprodukt (TP) on null, siis on ka muutuvkulud null. Kulude kasv sõltub kasutatavate muutuvressursside hulgast ja nende hinnast. TC=FC+VC
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna
KULUDE LIIGITAMINE. Majandusteoreetiline seisukoht Loobumiskulu e alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele. Nt loodushoiu alternatiivkulu Pöördumatud kulud (sunk costs) on kulud, mis on juba tehtud ja mida pole võimalik muuta. Kõik pöördumatud kulud on minevikukulud ning juhtimisotsuiste langetamisel ebaolulised. Piirkulu e marginaalkulu (marginal cost) on ühe täiendava toodanguühiku 8 Kulud rahvamajanduse seisukohalt Rahvamajanduse seisukohalt mõeldakse kulu all sellist investeeringu mõju, mis on vastuolus ühiskonnas püstitatud eesmärkidega. Tavaliselt on eesmärgiks heaolu lisamine või säilitamine, mida hinnatakse rahvatulu abil. Rahvatulu on aasta jooksul ühiskonna kõigi liikmete poolt saadud tulude üldsumma. Seega investeering, mis
d. on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. ____ 9. Milline järgnevaist ei ole üks põhivalikute hulgast, mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? a. Mida tuleks toota? b. Mida teha ressurssidega, mis ei ole napid? c. Kes saab toodetud kaubad ja teenused? d. Kuidas tuleks asju toota? ____ 10. Uue kaupluse omanik soovib teada, kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamikulusid. Ta peaks seda tegema, kui selgub, et a. reklaami piirkulu on madalam piirtulust. b. reklaamil puudub piirkulu. c. reklaamimise piirtulu ja piirkulu on võrdsed. d. reklaam toob juurde uusi kliente. 2 Junior Achievementi Arengufond
välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu · Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16
välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu • Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud
KONKREETSE KALKULATSIOONIÜHIKU HINA EI KUJUNDATA, VAID KALKULEERITAKSE! Hinnaarvutlus (hinna kalkuleerimine) – Kauba-või teenuseühiku hinna kindlakstegemine vastava eeskirja kohaselt toimuva arvutuse tulemusena: - Tehakse kindlaks kauba tootmise või teenuse osutamisega seotud kulud - Määratakse kindlaks kasum - Jagatakse tulemus ühikule HInnakalkuleerimismeetodid: Üheosaline tariif : Keskmine kogukulu = piirkulu + keskmine püsivkulu ja Keskmine täiskulu = keskmine kogukulu + keskmine “mõistlik ärikasum”. Kaheosaline tariif: tasu kogusumma koguse kohta=püsivosa+tasu muutuvosa*kogus Mitmeosalise tariifi meetod (raudteeinfrastruktuuri näide):
korral. Ta võrdub kogutoodangu muudu ja kasutatava ressursikoguse muudu jagatisega. Püsikulud – on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Muutuvkulud – toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Kogukulud – on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu – ehk omahind, mis = kogukulu/ toodangu maht Keskmine püsikulu – on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis. Piirkulu - on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 2) Leia tähised ning arvutusvalem järgnevatele näitajatele: Keskmine koguprodukt (ATP) = koguproduktimuutuse ( ∆TP) Piirprodukt (MP) = ∆L Püsikulud (FC) = kogukulud (TC) – muutuvkulud (VC) Muutuvkulud (VC) = kogukulud (TC) – püsikulud (FC) Kogukulud (TC) = püsikulud (FC) + muutuvkulud (VC) ∆(TC ) ¿
ühiku võrra. Keskmine toodang- kogutoodang ühe muutuva tootmisisendi ühiku kohta. Kulud: Kogukulu(TC)- TC = FC +VC kõigi ettevõtte kulude summa. Jaguneb kaheks: püsikulu (FC) kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu ja muutuvkulu (VC) kulu, mille suurus firma tootmismahu suurenedes muutub. V V Piirkulu täiendava tooteühiku vamistamise täiendav kulu. V W W Arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Keskmine kogukulu(AC)- AC=TC/Q on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Jaguneb omakorda V V Keskmine püsikulu VV ja Keskmine muutuvkulu VV
KESKMINE MUUTUVKULU AVC (average variable cost AVC) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna TVC TVC AVC = = TP Q KESKMINE PÜSIKULU AFC (average fixed cost AFC) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna TFC TFC AFC = = TP Q KESKMINE KOGUKULU ATC (AC) TC TVC + TFC TVC TFC ATC = = = + TP TP TP TP ATC = AC = AVC + AFC PIIRKULU e MARGINAALKULU MC (marginal cost MC) on tootmiskulu, mida tehakse ühe tooteühiku täiendavaks tootmiseks. TC TVC + TFC TVC MC = = = TP TP TP KOGUTULU TR (total revenue TR) on tulu, mida ettevõte saab oma toodangu müügist. TR= P×TPrealis= P×Qrealis
osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu;
LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD: kogukulu (TC) võrdne iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga. Kahetegurilise tootmise (tööjõud ja kapital) korral on kogukulu seega väljendatav valemiga: TC=PK K+PL L PK - kapitali hind (maksumus), K - kapitali kogus, PL - tööjõu hind, L - tööjõu kogus. Keskmise muutuvkulu (AVC) ja kogu muutuvkulu (VC) seos: AVC = VC/Q NB! Piirkulu (MC) all mõistetakse kogukulu suurenemist toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. NB! Kuna püsikulu ei sõltu toodangu mahust, on püsikulu piirkulu alati 0 NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC MC piirkulu; ATC keskmine kogukulu; AVC keskmine muutuvkulu; AFC keskmine püsikulu. Lühiperioodil keskmised püsikulud toodangumahu kasvades langevad.
kasulikkus (st. sellest saadav rahuldus või kasu). Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Kehtib väheneva piirkasulikkuse seadus, mille kohaselt lisanduva kaubaühiku piirkasulikkus on seda väiksem, mida suuremale hulgale see ühik lisandub. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega. ● Kui piirkasulikkus ületab piirkulu, on kasulik toodangut suurendada, kui piirkasulikkus on madalam kui piirkulu, on kasulik tootmist vähendada. ● Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada. 4 teooria eeldust: 1. Kaupade ja teenuste tarbimisel rahuldatakse teatav vajadus (tarve) ja kogetakse sellest teatavat kasu ehk rahulolu. 2. Tarbijad kasutavad oma piiratud ostuvõimalusi nii, et saaksid ostetud kaupadest ja teenustest
võimalik muuta. a) Õige b) Vale 2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7. Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema. a) Õige b) Vale 8. Samakulu joon ehk isokost iseloomustab selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mis maksavad sama palju. a) Õige b) Vale 9
b) kui MP > AP, siis AP kasvab; c) kui MP < AP, siis AP väheneb; d) kõik variandid on õiged. 20. Firma toodab Q1 ühikut. Vasta järgmistele küsimustele: a) mis kajastab joonisel firma muutuvkulusid? OBEQ1 b) mis kajastab firma püsikulusid? BCDE 0AFQ1 c) mis kajastab firma kogukulusid? 0CDQ1 d) mis kajastab firma keskmist püsikulu? ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige? a) firma keskmise kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis; b) piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis; c) keskmise püsikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis;
b. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum – alternatiivkulud 8. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud (vaata tabel): a. Viis töötajat b. Kaks töötajat c. Kuus töötajat d. Kolm töötajat 9. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: a. lühiperioodi piirkulu kõvera (MC) ristumist keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera madalaimas punktis b. pika perioodi keskmine kulude kõvera U-kuju c. püsi- ja muutuvkulude erinevust d. kasumit maksimeerivat väljundi taset 10. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: a. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole b. Kõik variandid on valed c. AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole d
annaabi.ee 
