õppejõuks. 1911.aastal võttis John Maynard üle Majandus Ajakirja, mis oli tollal Inglismaa üks kõige preštiisem ajakiri üldse. Kaks aastat hiljem sai temast Royal Economic Society sekretär. Esimese maailma sõja ajal töötas John Maynard Keynes Suurbritannia riigikassas ning 1919.aastal oli ta Inglismaa delegatsiooni liige rahukonverentsil Versailles, kus teda aga otseste kõneluste juurde ei lastud, kuna teadlane kritiseeris rahalist koormat, mis Saksamaale määratud oli. Keynesi sooviks oli sakslasi aidata ning harida, et leida stabiilsus. Rahulepingu punktid häirisid teda niivõrd, et ta otsustas riigikassast lahkuda suundudes tagasi Cambridge, kus ta peagi kirjutas ka ühe oma populaarseima raamatu „The econmoic consequences of the peace”. Nüüdseks oli Keynes juba tuntud kirjanik, ta kirjutas hulganiselt majandusteemalisi artikkleid, esseesid-„Essays in persuasion”, „Essays in biography”- ning ka raamatuid: „Treatise on
John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) John Maynard Keynes on silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Elulugu Keynes sündis 1883 aastal puritaanlikus kodus. Keynesi koolitee läks läbi Etoni poistekooli King Kolledzisse. Keynes oli ülikooli üks silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid tudengeid. Ülikooliaega jäi kuulumine Apostlite ühingusse ja Bloombury gruppi, mille boheemlaslikud ja anti-puritaanlikud ideed mõjutasid kogu Briti kultuuri. Keynes ei tahtnud õppida Cambridges ei matemaatikat ega majandusteadust, ometi sundisid tema töölemineku kavatsused temalt matemaatika eksami tulemust. Peale
Õppeülesanne 1. Aire Ilves RK32 Klassikalise koolkonna järeltulijate ja Keynesi ideede pooldajate erinevused. Klassikalise koolkonna järeltulijad Keynesi ideede pooldajad 1. Parim majanduskeskkond inimeste 1. Isereguleeruvad jõud on nõrgad. omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. (Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus.) 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. 3
Töötus. Autorid: Triinu Habakuk, Kai Õunapuu Madis Mustasaar, Sven Meltsas. Mõiste töötus tähendab ühelt poolt tööpuudust kui sotsiaalset nähtust, teisalt aga tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolekut. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel aadressil elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse. Igas kvartalis on uuringusse ...
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
korraldavad oma tööd ise. Näiteks raviasutused, ülikoolid, ringhääling ja TV. Kõik on riigile vajalikud ja saavad riigilt toetust, samas aga korraldavad oma asju ise. 11. Erasektori ja riigi suhted; peamised teooriad ning nende teooriate peamised erinevused Peamised teooriad on Keynes'i teooria, pooldab riigi jõulist sekkumist majandusse ja Friedmani teooria, mis pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks üldse sekkuma majandusse. 1)enamik majandusprobleeme on seotud Keynesi arust mitteküllaldase nõudlusega-Friedmani arust aga pakkumisega. 2)majanduspliitika peamine eesmärk on Keynesi arust täistööhõive-Friedmani arust isereguleerivad hinnad. 3)majandustsükleid põhjustavad Keynesi arust tarbimise ja investeerimise kõikumised- Friedmani arust aga rahamassi kasvutempo kõikumine. 4)investeeringute kasvu tagav Keynesi arust intressimäärade reguleerimine-Friedmani arust aga rahamassi kasv. 12. Millised on riigi ülesanded majanduses?
ignoreerisid majanduslikku reaalsust. Keynes ennustas rahalepingujärgse süsteemi kokkuvarisemist ja neid majanduslikke segadusi, mis sellele järgnevad. Keynes pöördus tagasi Cambridge'i ja jätkas seal õppetööd. Peale selle tegutses ta ka praktikuna: juhtis kindlustusfirmasid, osales aktiivselt liberaalse partei tegevuses, kirjutas artikleid, toetas kunsti, muusikat ja balletti. Keynes suri 1946. aastal (Krinal, 1998: 293-294) 3.2 J. Keynesi majandusteooria Keynesi teooria lähtus seisukohast, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeeringuid, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sel juhul peaks Keynesi arvates sekkuma valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksude vähendamise abil nõudlus turgudel ning selle kaudu suurem toodang ja majanduse kasv. (Raagmaa, 2003: 14) J
a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata "ostukorvi" maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka
c) leiab tunnustamist klassikute poolt; d) etendab väheolulist osa töötuse üldises tasemes 4. Majanduse langusest töötuks muutunu langeb: a) töötuse siirdeliigi alla; b) töötuse struktuurse liigi alla; c) töötuse tsüklilise liigi alla; d) pideva töötuse liigi alla; e) kõik valed 5. Milline küsimuse 4 vasatustest on õige kui vabatahtlikult töölt lahkunu, satub tööjõu hulka, kuid momendil ei ole leidnud tööd? Keynesi järgi: a) valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust; b) turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme; c) majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel, d) tuleb likvideerida eraomandus; e) kõik valed. 6. Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: a) olema 0; b) olema väiksem kui 1%; c) olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest; d) kõik vastused õiged; e) kõik vasused valed.
suuremaid muutusi kogutulus Küsimus 35 3 Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: Vali üks: a. SKP tulude meetodil b. kasutatav tulu c. RPP kulude meetodil d. isikliki tulu e. SKP kulude meetodil Küsimus 36 3 Peamine põhjus, mis võimaldas Keynesil ümber lükata klassikud seisneb selles, et: Vali üks: a. õiged vastused b) ja c) b. Keynesi teooria seletas majanduse käitumist pikemas ajahorisondis c. Keynesi teooria seletas majanduse käitumist lühemas ajahorisondis d. Keynesi teooria ei sidunud oma seisukohti riigis ringleva raha kogusega e. Klassikud ei olnud suutelised seletama majanduse käitumist lühiperioodis Küsimus 37 3 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Tarbimiskulud võrduvad: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst
eesmärke. Esile ongi tõusnud avaliku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet). Avalik-õiguslikud asutused need ei allu otseselt riigile (nt mõnele ministeeriumile), vaid korraldavad oma tööd iseseivalt. Samas säilitab riik kontrolli nende tegevuse üle, eraldades neile selleks raha ja tellides neilt teenust, nt riiklik koolitustellimus ülikoolidele. Kaynes'i ja Friedman'i teooriate erinevused * enamik majandusprobleeme on seotud Keynesi arust mitteküllaldase nõudlusega-Friedmani arust aga pakkumisega. *majanduspliitika peamine eesmärk on Keynesi arust täistööhõive-Friedmani arust isereguleerivad hinnad. *majandustsükleid põhjustavad Keynesi arust tarbimise ja investeerimise kõikumised- Friedmani arust aga rahamassi kasvutempo kõikumine. *investeeringute kasvu tagav Keynesi arust intressimäärade reguleerimine-Friedmani arust aga rahamassi kasv. Turu puudulikkuse kolm aspekti
a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka
ning pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS fikseeritud ……………….: hinnataset; kogutoodangut 24. Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne sellisel kogutoodangu tasemel: mille korral töötus on oma loomulikul tasemel 25. Negatiivne pakkumisšokk ……….. lühiperioodi kogupakkumiskõverat ja ………….kogutoodangu loomulikku taset: a) tõstab; võib alandada Teema 8 1. Keynesi risti mudelis on fiskaalpoliitika ja plaanitud investeeringud eksogeensed muutujad. Tõene 2. Reaalraha nõutav kogus: on vastassuunaliselt seotud (reaalse) intressimääraga, on samasuunaliselt seotud kogutuluga 3. Kui nominaalraha pakkumine väheneb ja teised tingimused jäävad samaks, siis LM kõver nihkub: ülespoole vasakule 4. Keynesi ristis sisaldavad plaanitud kogukulutused plaanitud: plaanitud
Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendamine või nende lõpetamine teatud alal), on investeeringud pigem head ning tasuvad. Samas selline äraarvamine ja eeldamine võivad viia ulatuslike hindade ja turuväärtuste kõikumiseni. Kõik sõltub info kvaliteedist. John Maynard Keynesi järgi „ ...ei ole peamine majanduskriiside põhjus mitte finantsvahendite intressi tõus vaid investeeringute efektiivsuse kiire langus“. (Keynes 1997: 315-317). Optimistlikud ootused investeeringute kõrge tasuvuse kohta buumi hilisemas staadiumis, tõstavad märkimisväärselt investeeringute mahtu ja suurendavad kulusid. See omakorda tõstab laenuintressi. Peatselt märkavad investorid, et 3 investeeringud ei too oodatud tulu ja kasu ning investeerimine peatatakse. Tänu sellele
väljundi ehk kogutoodangu loomulik (naturaalne) määr ei sõltu: raha pakkumisest 64. Pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS on: vertikaalne Teema 8 Tunnikontroll 2018a. 65. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator näitab kui palju muutub .... vastuseks ühe rahaühiku suurusele valitsussektori kulutuste muutusele: kogutulu 66. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=150+0,75(Y-T), plaanitud investeeringud on 300 ühikut, valitsussektori kulutused on 500 ja maksud T on 100 ühikut, siis tasakaalutulu võrdub: 3500 ühikut 67. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=100+0,6(Y–T), plaanitud investeeringud on 100 ühikut, valitsuskulutused on 100 ja maksud T on 100 ühikut, siis tasakaalutulu võrdub: 600 ühikut 68. IS kõver väljendab seost intressimäära ja ...
b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c. uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%. PV = 100 / 1,12 + 100 / 1,2544 + 1100 / 1,4049 = 89,29 + 79,72 + 782,97 = 951,98 kr. a. 782,97 b. 951,98 c. 1000 d. 1120 11
c. Hindade taseme, mida tunnistavad ostjad ja mis rahuldab müüjaid, vahel d. Loodud ja tarbitud reaalse SKP mahu vahel e. Kõik vastused valed 7. Kui tasakaalu SKP on suurem selle potensiaalsest tasemest, siis: a. Hindade tase kasvab b. Töötuse tase kasvab c. Tekib deflatsiooniline lõhe d. Automaatselt kasvab AS e. Automaatselt kasvad AD 8. Kui majandus asub kogupakkumiskõvera keynesi lõigul, siis kogunõudluse kasv: a. Tõstab hinnataset, kuid ei mõjuta reaalse SKP dünaamikat b. Suurendab reaalset SKP, kuid ei mõjuta hinnataset c. Suurendab SKP-d ja reaalset hinnataset d. Tõstab hinnataset ja vähendab reaalset SKP e. Alandab hinnataset ja suurendab reaalset SKP 9. Kui kogunõudluse tase ületab täishõive tingimustes saavutatud SKP, tähendab see, et majanduses: a. On finantspiirangud b
b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c. * uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%. a. 782,97 b. * 951,98 c. 1000 d. 1120 11. Devalvatsioon on: a. valuuta ametlik kurss b
Näiteks on see Virgina osariigis palju madalam, kui New Yorkis, seega smugeldatakse palju sigarette Virginiast New Yorki osariiki, ning märgistatakse võlts New Yorki maksumärkidega. Friedman arvab, et kui aktsiisi New Yorgis võrdsustada Virginiaga, saaks korrakaitseressurssi kasutada palju olulisemate probleemide lahendamiseks. (5) 3. MONETARISM M. Friedmani vaated ei leidnud peale peale II Maailmasõda kaua aega mingit laiemat tähelepanu, sest siis domineerisid J. Keynesi majanduse riikliku reguleerimise ideed, mida viisid ellu USA demokraatide poolt juhitud valitsused. Friedmani elutööks sai J. Keynesi, J. Schumpeteri, J. Galgraithi ja teiste keinsianistide seisukohtade kritiseerimine ja ümberlükkamine. (1) M. Friedman pidas vajalikuks ületada majandusraskusi ja kriise mitte laiaulatusliku riikliku reguleerimise riigikapitalismi arendamise, vaid vaba ettevõtluse arendamise kaudu. Ta töötas välja monetarismi teooria, kritiseerides samas J
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5
asukoha mitte kattumine nõudlusega tööturul Reaalkapital tootmises kasutatavad masinad ja seadmed, tooraine ja muud mitterahalised vahendid Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid Merkantilism 15.-17.sajandi Prantsuse majandusteaduse koolkond, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses Keinsism inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise vältida Klassikaline poliitökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmetest Monetarism majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka
Must Neljapäev Jüri Gümnaasium 2014 Mis põhjustas Wall Streedi krahhi? 1920. aastatel kasvasid Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Paljud ameeriklased hakkasid kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Aktsiate nõudluse kasvu üheks põhjuseks oli veel asjaolu, et paljud ettevõtted võimaldasid väärtpaberite ostmist krediiti 1920. aastate majandustõusu aja tekkisl Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. riiulifirmasid Suur investoritel puudus informatsioon Valitsev majandusteeoria Valitsev majandusteooria - Riik ei tohi majandusellu sekkuda Leidus ka neid, kes hoiatasid, et tõusule võib järgneda järsk langus Kuidas Wall Street'i krahh mõjutas inimeste igapäevaelu? Usalduse kadumine Tööpuudus Säästmine Langenud el...
Friedrich August von Hayek sündis 8. mai 1899 Viinis intellektuaalide katoliiklikku perekonda. Ta kaitses Viini Ülikoolis doktorikraadi õigusteaduses ja politoloogias, lisaks on ta ka psüholoogiat ning majandusteadust õppinud. Pärast seda, kui Saksamaa Austria annekteeris sai Hayekist Suurbritannia kodanik. Ta oli majandusteadlane ja poliitiline filosoof, kelle majandusteooria oli juba 1930ndatel tuntud ja hinnatud, kuid tema mudeleid vaidlustasid John Maynard Keynesi järgijad, kes propageerisid suuremat riiklikku sekkumist majandussfääri. Nende kahe mõtteviisi vaheline debatt on tänapäevani lahendamata ning Hayeki vaatepunkt on 1970ndate lõpust alates toetust kogunud. Hayek oli veendunud, et kõik kollektivismi vormid (isegi teoreetiliselt vabatahtlikul koostööl põhinevad) vajasid toimimiseks mingit keskset võimuorganit. Oma populaarses raamatus Teekond pärisorjusesse (1944) ja sellele järgnenud töödes väitis Hayek, et sotsialism
Uus kurss ehk New Deal · Uue presidendi Fr. D. Roosevelti kriisist väljumise kava · Oma poliitika kujundamisel lähtus president Roosevelt 1930. aastatel välja töötatud uuest majandusteooriast. Selle autroriks oli Briti majandusteadlane JOHN MAYNARD KEYNES (1883-1946), kelle Ameerika ajakiri Time valis 1999. aastal XX sajandi kümne kõige geniaalsema inimese hulka. · J.M. Keynesi väitel ei suuda majandus end ise reguleerida, et vältida kriise (varasem majandusteooria uskus turu ise- regulatsiooni võimesse). · Järelikult peab riik teatud määral majandusse sekkuma. · Pangandus kõik pangad kinni avati vaid elujõulised + riigi kontroll= suudeti taastada inimeste hoiused · Põllumajandus ettepanek põllumehele: vähend tootmist- riik maksab hüvitist= hinnad tõusevad, farmerite sissetulekud kasvavad · Tööstus
' 1929 algas majanduskriis, Toimus börsi krahh, mis oli põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit ja inimesed hakkasid rohkem laene võtma. 24 okt 1929 must neljapäev e wall-streeti börsikrahh(aktsiahinnad langesid järsult). 29 okt 1929 must teisipäev e börsi vaba langus(inimesed jäävad oma rahast ilma) 1932 valiti presidendiks Roosevelt, kes lubas riiklikku sekkumist suurendades maa kriisist välja viia(e hakkab järgima Keynesi majandusteooriat).Tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimisekasvu(vaja oli elanike sissetulekuid suurendada). Roosevelt tõstis makse ja suurendas ka ühendriikide riigivõlga. Roosevelti algatatud reformid: tööstuse elavdamiseks asus riik rohkem toetama töökohtade loomist. Kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi. Hakati hoolitsema abivajajate eest. Regul põllumajandust(tootmispiirangud kehtestati)
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c
Kõik inimesed kinnitatakse määratud tegevusse vastavalt rahvus ja rassi tunnustele. On määratud isa seisuse (korporatsiooni) majandustegevus: toodetud kauba hulk, kaupade turg, hind jne. (Saks) Riigi majandus on koondatud korporatsioonidesse ja nende kaudu viidi ellu riiigi poliitikat. Majanduakoda moodustati oma liikmete majanduslike kutsehuvide seisukohalt. (Itaalia) (lk 293- 315) 1. Kuidas iseloomustada J. Keynesi praktilise majandustegelasena? (,,Tööhõive , intressi, ja raha üldteooria" On töötanud Briti rahandusministeeriumi maksunõunikuna, Inglise panga direktorina 2. Miks peetakse J. Keynesi 20. saj. suurimaks majandusteadlaseks? Aastatel 1940-1950 saavutasid tema teoreetilised ja praktilised majanduspoliitilised ideed ülemaailmse leviku ning majandusteaduses nimetatakse neid aastaid Keynesi revolutsiooni ajastuks. Ta lõi ainuisikuliselt
huvides ära. 3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad arvestada olulisi faktoreid, mis nende arvates eeldatavasti majandust ei mõjuta. Lähtuda tuleks ratsionaalsusest ja loogikast (nn. ,,talupojamõistusest"). Peavad oluliseks hinnamehhanismi. Keinsialism - John Maynard Keynesi ideede pooldajad 1.Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. Keynes'i arvates võib majanduslanguse tekkimist selgitada: Raha ja tööjõuturu abil Neokeinslikud majandusteadlased: 1. Majandussüsteemidel on kalduvus ebastabiilsusele. 2. Valitsuse sekkumine on sageli vajalik. 3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on majanduslike languste puhul võimalik 4
Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja toimus ressursside ümberjagamine. Vaesust jäi vähemaks. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja
Aktsiahinnad langesid ja suurinvestorid hakkasid väärtpabereid müüma, see sundis panku laenuintresside määra tõstma. Hinnad kukkusid kõige madalamale tasemele ja Ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopa pankadest ära tooma. Algas ülemaailmne majanduskriis, mida nimetatakse ka Suureks Depressiooniks. USAs võimule saanud Roosevelt esitas rahvale kava, millega kriisist väljuda, seda nimetatakse uueks kursiks (New Deal). See põhines John M. Keynesi õpetusel. Riik hakkas sekkuma majandusellu, korraldama ühiskondlikke töid, regulerima tööhõivet, andma riiklike tellimusi, andma riigipoolset sotsiaalabi. Erandkorras võisid riigi kulud tulusid ületada. SB, Pr ja USA kahe ms vahelisel ajal Sisepoliitika Majandus Välispoliitika Suurbrirtannia Riik hakkas sekkuma Kaotas majandusliku Tahtsid hoida majandusellu. ülemvõimu maailmas
äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke 35 pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) d) 25%- 25%- ni; ni; e)) 30%- % ni. 5. Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a) a) uusklassikalise uusklassikalise koolkonna
sisseveetavatele kaupadele, mis põhjustas majanduslikku langust ka teistes riikides) ning USA immigratsioonipoliitika (sisserände piirangud olid nii USAs kui ka Euroopas rassistliku värvinguga, samas pidurdas see ka tarbijaskonna kasvu. Probleemi süvendas ka 1920-ndail aastail vähenenud sündivus). Sellest aitas väljuda Franklin Delano Roosevelt, kes presidendiks valituna esitas kohe rahvale oma kriisist väljumise kava, mida ta nimetas uueks kursiks ning mille aluseks oli Maynard Keynesi kriisiravipoliitika (keinsianism). Keinsianismi põhimõteteks olid, et riik peab sekkuma majandusellu (kõigi vahenditega tarbimist laiendama), riik tekitab kunstliku inflatsiooni (trükitakse juurde uut paberraha, mis hiljem taas käibelt korjatakse), toimub sotsiaalhoolekandesüsteemi uuendamine ning vabatahtlikult põllumajandusliku tootmise vähendamine (kahjum subsideeriti). Enne majanduskriisi oli 23 000 panka, Roosevelti võimuletulekuks 19 000
Laffer'i kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel. Kuznets'i hüpotees väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega. ülekuumenenud majandus - situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on selle optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik. keinsism J.M. Keynesi uurimustest alguse saanud suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima. Keinitsistid- "lühiajalised" pessimistid Klassikud- "pikaajalised" optimistid ETTEVÕTE JA KONKURENTS Tootmisfunktsiooni kirjeldatakse isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks.
Laffer'i kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel. Kuznets'i hüpotees väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega. ülekuumenenud majandus - situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on selle optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik. keinsism J.M. Keynesi uurimustest alguse saanud suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima. Keinitsistid- "lühiajalised" pessimistid Klassikud- "pikaajalised" optimistid ETTEVÕTE JA KONKURENTS Tootmisfunktsiooni kirjeldatakse isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks.
Arenes kiiresti, kasvas kodanike jõukus, alkoholi tarbimine keelati, maffia tootis salaja alkot ja rikastus seeläbi, tuhande võimaluse maa, seda toetas vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas ettevõtluse tähtsust(herbert hoover), seda valusam oli ameerikale majanduskriis, 1932 Roosevelt, kes lubas maa suurendamisel kriisidt välja viia, uus kurss majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu see eeldab sissetulekute kasvu. Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust, R tõstis makse ja see tõstis riigivõlga. R algatatud reformid: riik organiseeris hädaabi töid, lõi uusi töökohti,kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, töötutele abiraha, vanadele pensioni jne, hakkas
Küsimus 1 Phillipsi kõver fikseerib seose inflatsiooni taseme ja: Vali üks: a. Rahapakkumise vahel b. Tööpuuduse vahel c. Intressimäära vahel d. Majandustsükli vahel e. Reaalintressimäära vahel Küsimus 2 Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: Vali üks: a. olema 0 b. olema väiksem kui 1% c. olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest d. kõik vastused õiged e. kõik vasused valed Küsimus 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. siirdetöötuse b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. kuulub tööga hõivatute hulka b. kuulub töötute hulka c. ei arvestata tööjõu hulka d. arvestatakse kui osaliselt hõivatu e. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida Küsimus 5 Allpool toodud mõistetest ei kuulu äritsükli faaside hulka: Vali üks: a. inflatsioon b. retsessioon c. langus d. tõus e. elavnemine Küsimus 6 Kogukul...
1.HEAOLUÜHISKOND Mis on heaoluühiskond? Sotsiaalne turvatunne ja lihtinimeste ostujõu kasv. Rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks.(sotsiaaltoetused, võrdne võimalus haridusele) John Maynard Keynesi –inglise majandusteadlane , tema ideed donimeerisid , majandusteooria: Seati eesmärk sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks, pöörati tähelepanu vaestele, töötutele jt, saavutati edu- vaesus jäi Põhja ja Lääne-Euroopas vähemaks. Iseloomusta keynesi õpetust?-raha devalveerimine on õigustatud, kui see elavdab majandust 29. Heaoluühiskonna neg, küljed? Leiti, et kodanikust on saanud tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid
kogumisest ; John Mainor Keyness pakkus majandustegevuse uurimiseks välja uue lähenemise. Erinevalt klassikalise koolkonna esindajatest, kes uskusid, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne, väitis Keynes et kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. 9. Mis kujutas endast merkantinism? (seotud isikud) - esimesene turumajanduslik tootmisviis teoreetiliseks töötluseks; vabaturumajanduse pooldamine, valitsus peab vähe sekkuma majandusse - Thomas Mun (1571-1641) kaubandusbilansiteooria looja ; Antoine de Montchretien (1575-1622) kuld on võimsam kui raud. Kaubandus on kõige kindlam kulla hankimise viis; samas väidab, et kuld ei tee söönuks
· Parem Rootsis ja USA-s, Saksamaal, Taanis, NSV Liidus · Heaoluühiskonna tunnused: sotsiaalne turvatunne kasvas, lihtinimese ostujõud kasvas märgatavalt, perekondlik väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik · Keynesi ideed: rõhutas võrdsusprintsiipi, nõuti suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, mustanahalistele, immigrantidele jt. · Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema) · Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, viisakusreeglid jne. · 1968
c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu,, seega g esineb säästmine; õige
MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv ...
Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõttest, riik ei sekkunud riiklikku reguleerimisse) Struktuurne kriis. USA süüdistas Euroopat ja vastupidi, laskumata põhjustesse sügavamalt. Vale rahvastikupoliitika USA-s. Keinsianism kujutas endast Keynesi soovitusi, mis olid aluseks kolmekümnendate aastate majandusteaduslikule suunale. Pärast kriisi hakkasid riigid sekkuma majanduselle rohkem kui iial varem. Kriisi kaks peamist tulemust olid 1. tootmise langus; 2. enneolematult suur tööpuudus. Esmaseks nõudeks kriisist ülesaamiseks oli esile kutsuda inflatsioon. Trend: mida varem mingi riigi valitsus taipas esile kutsuda inflatsiooni, seda kiiremini sai ta kriisist üle
KULTUUR JA ELU-OLU 1950-1980. AASTATEL 1960-1970 Valitsev mõttelaad, vaimsed suundumused ja hoiakud, uued ideed Inimestel hakkas tekkima rohkem võimalusi ja aega meelelahutuse jaoks. Tavapärasteks muutusid perekondlikud väljasõidud isikliku autoga. Nüüd oli inimestel võimalus vaba aega veeta ja tarbida rohem kui iial varem. Tähtsaks muutus sotsiaalse õigluse idee. Selle tagamiseks pidi otsustavalt majandusellu sekkuma riik. Maailmas domineerisid Keynesi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suuremat tähelepanu pööramist nõuti vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Riigi korraldavat kätt oli vaja selleks, et jagada ümber ressursid vaeste kasuks. Näited poliitiliste sündmuste ja laiemalt kogu külma sõja mõjust nendele hoiakutele ning ideedele · Massikultuuri väljakujunemine · Noorte rahutused · Mustanahaliste liikumised
lihtfarmeri perekonnast üheks Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929.aastal alanud majanduskriis. 1932. Aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa kriisist välja tuua. Roosevelti reformikava sai nimeks uus kurss. Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Inglise majandusteadlane J.M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel taskaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Nii tõstis Roosevelt makse, kuid see ei aidanud, see suurendas järsul Ühendriikide riigivõlga. Tähtsamad Roosevelti reformid olid: 1) tööstuse elavdamiseks hakkas riik toetama suuremas ulatuses uute töökohtade loomist. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Tunduvalt suurendati ametiühingute õigusi
Administration ehk CWA) 1933 1934. · Seadused sotsiaalhoolekande vallas sotsiaalkindlustuse seadus, mis nägi ette abiraha maksmise töötutele, vanaduspensioni maksmise kehtestati töötasu miinimum kehtestati töönädala maksimaalne pikkus, nähti ette järkjärgulist üleminekut 40-tunnisele töönädalale · Vt veel "uus kurss" ja Keynesi majandusteooria 7. Euroopa riikide sõjavõlad USA-le Entente`i riigid lootsid oma sõjavõlgu maksta Saksamaalt saadavate reparatsioonide arvelt. Kui Saksamaa katkestas 1931. aastal reparatsioonide maksmise, lootsid Euroopa riigid, et USA loobub sõjavõlgade sissenõudmisest. USA ei loobunud, kuid Euroopa riigid keeldusid maksmast (ka Eesti). Ainsana tasus oma sõjavõlad Soome 1976.a. 3
aga vabakaubanduse põhimõtetest tagaemise 1930. aastail. Selle asemele tuli taas p r o t e k t s i o n i s m - siseturu kaitse kõrgete tollidega ning ka oma maa eksportkaupade riiklik subsideerimine. 8.7. KEYNES`IANISM JA HILISKEYNES`IANISM Üldises majanduslanguses ja süvenevas protektsionismis pani Inglise majandus- ja riigitegelane professor JOHN MAYNARD KEYNES aluse uuele majandusseaduslikule suunale. Seda hakatigi tema järgi keynes`ianismiks nimetama. Suuna aluseks olid Keynesi soovitused , kuidas kiiremini ravida kahte peamist majanduskriisi tulemust : tootmise langust ja eriti enneolematult suurt tööpuudust. Tähtsama abinõuna kasutati siin riigi poolt tekitatud i n f l a t s i o o n i. Kui inimesele tuleb kätte rohkesti odavnevat raha, siis kiirustab ta selle eest kaupu ostma. Selle tulemusena tootmine elavneb taas ning tööpuudus väheneb. Nähti ette muidki majanduse riikliku mõjutamise teid : erakapitalile
KOGUNÕUDLUSE defineerimine. Kogunõudlus (QD, AD) on majapidamiste,
ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasemel osta soovitud
kogutoodangu hulk. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil.
Kogunõudluse elementideks on seega:
Tarbimine (C)
Investeeringud (I)
Valitsuse kulutused (G)
Puhaseksport (NX)
AD = C + I + G + NX
Kogunõudluse elemendid:
ERATARBIMINE (C- consumption)
· Sõltub kasutatavast tulust kõige rohkem
· Keynesi tarbimisteooria kui inimeste sissetulekud suurenevad, suurenevad ka tarbimiskulud,
aga tarbimiskulude suurenemine on veidi väiksem, kui sissetulekute suurenemine.
o Tarbimise piirkalduvus MPC=C/Y=C/Y=0,75...0,8 ; 0
autonoomsete maksude lisamist? Alla liigub a. nihkub asendisse a b. nihkub asendisse b c. nihkub asendisse c d. jääb endisele kohale asendisse C1 68. Graafikul on antud säästufunktsioon S0. Kuhu (a, b või c) nihkub säästukõver pärast valitsuse kulude lisamist? Alla? a. nihkub asendisse b b. jääb endisele kohale S0 c. nihkub asendisse c d. nihkub asendisse a 69. Keynesi rist ehk 45 kraadi joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine b. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine c. Keynesi suguvõsa matusekohta USA-s d
Heaoluühiskonna tunnused: · Sotsiaalse turvatunde kasv · Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine · Töövaba aja suurenemine · Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv · Ajastu tunnus: isiklik sõiduauto Heaolu ei jagunenud kõigile · Paremat äraelamist said endale lubada aunilt rikkad ja keskklassi kuuluvad inimesed · Sellest tulenevat leidis suuremat kandepinda sotsiaalse õiguse idee · Suurema kandepinna sai Keynesi õpetus M.J. keynes'i ideed: · ise oli inglise majandusteadlane, kes soovitas riigil sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks enam majandusellu sekkuda: o riik pidi rohkem ressursse ümber jagama o hakati enam tähelepanu pöörama riskirühmadele. Heaolu ei ole alati hea · tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks · tõusus nn ,,keskmisele inimesele" suunatud massikultuuri tähtsuse tõus · kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
