Tootmistegurid · Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. · 1) Looduslikud ressursid- maa, mets, maavarad, kliima -> MAA · 2) Inimestega seotud ressursid- rahva arv, haridustase, kogemused -> TÖÖJÕUD (INIMKAPITAL) · 3) Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms -> KAPITAL : a) reaalkapital b) finantskapital · [4) Ettevõtlikkus] Alternatiivkulu · Tuleb langetada otsuseid. · Ühte ressurssi ei ole võimalik kasutada mitme toote tootmiseks või tarbimiseks. · Valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. · Tarbimise/ tootmise alternatiivkulu. Ressursside efektiivne kasutamine · Majandussüsteemi eesmärk: saavutada nii tarbija kui tootja heaolu! · Ressursid sinna, kus alternatiivkulu väiksem. · Efektiivsust hinnatakse: a) ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal
docstxt/14869888519008.txt
tootmiseks loovad ja kasutavad. Tootmisteguriteks loetakse loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali Ettevõtlikus koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. Oskuste ja võimete kogum, kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskusel Nappus tähendab, et vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti Loobmuiskulu saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamatta jäänud võimalusest Stiimulid on positiivsed tasud mingi valiku tegemise või kindlal viisil käitumise eest Negatiivsed stiimulid on sageli seotud trahvide või karistustega Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on võimalik üldse toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse
Ordinaarse kasulikkuseteooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades samasuur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Test 4 ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi
Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. võimaliku tootmise piir nihkub küsimus väljapoole b. majandus liigub mööda võimaliku tootmise piiri c. võimaliku tootmise piir nihkub sissepoole d. kõigi toodete alternatiivkulu väheneb Küsimus 5 Suur Lobster müüb lobstereid ja kala, sama Valmis teeb ettevõte Sool. Kui Suure Lobsteri Hinne 1,00 / 1,00 alternatiivkulud lobsterite pakkumisel ületab Soola alternatiivkulud, siis alljärgnev on õige Märgista v.a. küsimus Vali üks: a
Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja alternatiivkulu · Nappus-tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- parim kasutamata jäänud võimalus · Kasulikkus tarbija subjektiivne hinnang hüvise/toote tarbimisomadustele Inimese vajaduse tugevus Toote e. hüvise kättesaadavus
Loobumis- ehk alternatiivkulu * Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel Alternatiivkulu tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest
Võtan NT: Savipott ja vastan ülal olevatele küsimustele. 3. Konkurents kaks äärmust täiuslik konkurents ja monopol. Täiuslik kõik saavad turule siseneda NT: Eesti pagar ja pagaripoisid ja Leibur Monopol Üks tootja. Turule pääsemine võimatu NT: eesti post, eesti raudtee 4. Mille alusel saate väita, et me elame turumajanduslikus ühiskonnas? Toodangu määrab turg, hinda määrab turg, hinda määrab turg, valik on lai. Rohkem kui üks pakkuja. 5. Alternatiivkulu ja asenduskaup. Üht ja sama ei saa kasutada kahe erineva toote tootmiseks. Tuleb valida üks. 6. Mis mõjutab nõudlust ja pakkumist? Hind, kvaliteet, tuleviku ootused, ostujõud, teiste kaupade hinnad 7. Eraomandi kolm vormi? Kinnisvara (maa, majad); vallasvara(liigutatav auto); vaimne omand(retseptid, lüürika, kirjandus) 8. Hinna kujunemine? Materjalidest, tootmiskuludest ja kasumist(5-20%)
3. Majanduskasv tuleneb: a. Sellest, et inimesed soovivad suurendada oma oskusi, mille tulemusena tagatakse majanduse kasv b. Kapitali akkumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist c. Rohkemast toodete tootmisest võrreldakse sellega mida inimesed tahavad tarbida d. Kapitali akkumulatsioonist ja alternatiivkulude vältimisest 4. Vicki toodab momendil punktis a allpooltoodud joonisel. Kui Vicki liigub punktist a punkti b, tema modemi tootmise alternatiivkulu on: a. Kasvab b. Sama c. On null d. Väheneb 5. Kui tootmine on efektiive, siis: a. Me tahame osta tooteid kui alternatiivkulud on madalad b. Me seisame kompromissi ees ja kaasnevad alternatiivkulud c. Me võime rahuldada oma soove, kuid sellega kaasnevad alternatiivkulud (opportunity cost) d. Meie tootmiseks valitud toodetega ei kaasne alternatiivkulusid 6. Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest.
Majandusteooria ajalugu Kordamisküsimused 1. Millised on majanduse põhiküsimused? - Mida? Kellele? Kuidas? 2. Milline majandussüsteem on hetkel Eestis? - segamajandus 3. Kes on majanduslikult edukas? - see, kes oskab tulud ja kulud tasakaalus hoida 4. Mida tähendab alternatiivkulu? (põhiolemus mitte definitsioon) - saamatajäänud tulu järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest 5. Mis on üldises mõistes turg? (mida tehakse?; mis toimub?) - kõikvõimalike vahetustehingute jätkuvalt toimiv süsteem, majanduse toimimise korraldus, mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja kogused 6. Milles väljendub konkurents? - Ostja eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt
Hüvised Tootmisprotsessi väljundid on hüvised: kaubad ja teenused Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad Kaubad on käegakatsutavad hüvised, mille tarbimine võib olla pikaajaline Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga Hüvised jagunevad: piiratud hüvised (tootmisprotsessi tulemus); tasuta hüvised (ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Piiratud ressursid ja alternatiivkulu Piiratud ressursside tingimustes on valikud vältimatud. Valikutega kaasneb loobumine ja sellega omakorda alternatiivkulu. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Reeglina alluvad alternatiivkulud kasvavate kulude seadusele. Nõudlus Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos, hüvise hinna ja ostetava koguse vahel.
1; mida rohkem toodetakse kapitalikaupu (e investeerimiskaupu), seda suurem on toodang tulevikus, kuid praegu tehtavad investeeringud tulevad tarbimise arvelt; 4. a) VALE; punkt Y on ühiskonna jaoks kättesaamatu; b) VALE; punktis X kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt; c) VALE; vastupidi, liikumine TVK-lt (a) TVK-le (b); 5. VALE; pigem siiski seespool TVK-d, ainult juhul kui kõiki ressursse kasutatakse maksimaalselt ja efektiivselt ära, toodetakse mingis TVK punktis; 6. c; alternatiivkulu nimetataksegi loobumiskuluks e selleks et aru saada kui palju valitu on väärt, tuleb mõõta mida me piiratud ressursside tingimustes tehtava valikuga kaotasime (järelikult tulebki hinnata järgmise parima alternatiivi väärtust millest jäime ilma); 7. d; alternatiivkuluks võib olla ükskõik mis, millest tuli loobuda, et osta jäätist (kui rahasumma on piiratud ja tuleb valida, kas osta seda või teist või hoopiski kolmandat hüvist); 8
1. Mis on tootmistegurid? Kuidas need jagunevad? · inimesi - oma tööjõu, teadmiste ja oskustega, · loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja · kapitali - varasema majandustegevusega loodud väärtusi (hooned, masinad, seadmed jne, samuti raha), et laiendada ja parandada tootmist. 2. Mis on alternatiivkulu? Kuidas see tekib? Alternatiivkulu on majandusteaduse mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. 3. Mis on SKP? Kuidas see kujuneb? Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP?
majanduskäitumisest mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. 2. Mida uurib makroökonoomika? Vastus: Makroõkonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 3. Kuidas selgitada alternatiivkulu? Vastus: Alternatiivkulu ehk loobumise hind. Alternatiivkulu on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest alternatiivsest tegevusest või hüvisest(kaubad ja teenused) ja millest ta ilma jääb. Näiteks kui raha ei ole piisavalt, et osta autot, on võimalik osta hoopis roller, mis on odavam, paremuselt teine valik. 4. Missugused on 2 reaalselt toimuvat majanduse põhitüüpi? Vastus: Turu- ja käsumajandus. Meie elame turumajanduses, samuti ka Ameerika, Kanada jne
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika
informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest kahanevuse seadus -majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema 2. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda.
Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus.
Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav kulu.
Ülesanded Teema: tootmine ja tootmiskulud OSA I 1) Selgitada mõisted: Alternatiivkulu – ühe tootmisel / tarbimisel kasutatud ressurssi ei saa kasutada teise toote tootmiseks/tarbimiseks, st valides ühe toote tegemise/ tarbimise, tuleb loobuda teisest. Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe.
Question 1 Question text Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. printer autoosad pangaametnik karjamaa laohoone nafta leiukoht Question 2 Question text Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: maa kapital töö ettevõtlikkus Question 3 Question text Mis alljärgnevast on õige? Select one: Alternatiivkulu on alati objektiivne. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Question 4 Question text Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Select one: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid
Ressursid on piiratud · 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ? · 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne · 7. Himaalaja mäestik · 8. Hüdroelektrijaam · 9. Mets > puit · 10. · 11. Too näiteid Eesti põhjal LOODUS KAPITAL INIMESED ? ? ? · 12. Alternatiivkulu Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida , st et tehes üks valik, tuleb loobuda millestki muust Loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks Alternatiive valides tuleb alati mõelda lõppeesmärgile ja vastavalt eesmärgile otsustada, millised on parimad võimalused selleni jõudmiseks Too alternatiivkulu näide poeskäimise kohta Too alternatiivkulu näide tootmisvalikute kohta Too välja alternatiivid
kapital intress maa rent töö palk Küsimus 3 Mis alljärgnevast on õige? Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Küsimus 4 Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks:
2.Selgita, miks ja kuidas mõjutab nominaalne intressimäär raha nõudlust. Raha nõutav kogus kahaneb nominaalse intressimäära kasvades. Rahanõudluse all mõeldakse seost intressimäära ja raha koguse vahel, mida inimesed soovivad hoida. Joonise järgi on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. D on negatiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem soovivad inimesed raha hoida ning raha hoidmise alternatiivkulu on suurem. Vastupidi mida madalam on intressimäär, seda rohkem soovivad inimesed raha hoida ning raha hoidmise alternatiivkulu on väiksem. Sm kõver on positiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem raha soovivad inimesed sularahana hoida ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka. Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega
töö palk ettevõtlikkus kasum Tootlik ressurss Omaniku tulu maa rent töö palk kapital intress ettevõtlikkus kasum Küsimus 3 Mis alljärgnevast on õige? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu.
Tootmisvõimaluste kõvera iseloomustus: - Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus: ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalkaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. - On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. - Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstatne, siis on tootmiskõver sirgjoon. Tootmisvõimaluste kõver iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. Punkt F on tarbijatele kättesaamatu, kuna puuduvad vajalikud ressursid.Punkti F jõuab ühiskond siis, kui suureneb tootmise efektiivsus Punkt E on tarbijatele kättesaadav, aga on ebaefektiivne, kuna ressursse pole efektiivselt kasutatud. Liikudes punktist B punkti A on 10 leiva alternatiivkulu 1 relv.
ETTEVÕTLIKKUSEGA (s.o. Loov ja uuenduslik mõtlemine koos majandusoskustega) Majanduslik mõtlemine • Nappus sunnib inimesi valima • Kõik valikud hõlmavad alternatiive • Meie valikud mõjutavad teiste inimeste valikud • Inimesed – püüavad teha häid valikuid – reageerivad stiimulitele – saavad vabatahtlikust vahetusest kasu – suunavad enda valikud tulevikku • Majandusteooria alusidee: Alternatiivkulu • Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus. • Alternatiivkulu (e. loobumiskulu) – kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest loobuti otsustamisel • Alternatiivkulu kasutatakse teise võimaluse ja valikute meenutamiseks ja mõistmiseks Majandusteooria alusidee: Tootmisvõimaluste kõver • Tootmisvõimaluste piir – tootmine on piiratud olemasolevate ressurssidega • Tootmisvõimaluste kõvera kasutamine: poolt ja vastu
a. Sellest, et inimesed soovivad suurendada oma oskusi, mille tulemusena tagatakse majanduse kasv b. Kapitali akkumulatsioonist ja alternatiivkulude vältimisest c. Kapitali akkumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist d. Rohkemast toodete tootmisest võrreldakse sellega mida inimesed tahavad tarbida 8. Vicki toodab momendil punktis a allpooltoodud joonisel. Kui Vicki liigub punktist a punkti b, tema modemi tootmise alternatiivkulu on: a. Kasvab b. Väheneb c. Sama d. On null 9. Kui tootmine on efektiive, siis: a. Me võime rahuldada oma soove, kuid sellega kaasnevad alternatiivkulud (opportunity cost) b. Meie tootmiseks valitud toodetega ei kaasne alternatiivkulusid c. Me tahame osta tooteid kui alternatiivkulud on madalad d. Me seisame kompromissi ees ja kaasnevad alternatiivkulud 10. Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme
Ressursside tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital, informatsioon ja ettevõtlikkus. Aktiivsed: Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tööjõud, ettevõtlikus. Passivsed: maavarad, kapital ja info. Loobumis ehk tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära alternatiivkulu eeldab, et meil tuleb teha valikuid, ressursside kasutamise kaupade hinna -riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse -riik kontrollib kogu osas.Raha kõige ostmiseks napib seega: -tuleb teada kõiki oma ostu soove –soovid majandussüsteemi. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3
Kordamine kontrolltööks MAJANDUS 1. Majandusressursid: majanduse keskne temaatika, tootmistegurid + näited, alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus,
Kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas sõltuvalt erinevatest poliitilistest otsustest, on tegemist positivistliku majandusanalüüsiga. Juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ja hindavad võimalikke tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad on tegemist normatiivse majandusanalüüsiga. Alternatiivkulu printsiip. Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel ning millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toodanguhulga tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kuisaamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
väljaspool b. iga üks võib toota toodete kombinatsiooni, mis on väljaspool võimaliku tootmise piiri: c. nad võivad kaotada kui kumbki toodab ainult ühte liiki toodet d. üks neist võidab ja teine kaotab Küsimus 4 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Beti sööb lõunaks takosid. Piirkasu, mida Beti saab teise tako söömisest on Vali üks: a. maksimum summa, mis ta on valmis maksma teise tako eest b. teise tako tootmise alternatiivkulu c. maksimum summa, mis ta on valmis maksma kahe tako eest d. kahe tako tootmise alternatiivkulu Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootmisfaktorid sisaldavad kõiki alljärgnevaid, v.a. Vali üks: a. Maa, ettevõtlus ja inimkapital b. Ettevõtjate ja inimeste oskused, maa mida nad omavad ja nende kapital c. Maa, inimeste oskused, masinad firmade omanduses d. Inimeste oskused, inimeste raha ja firmade raha Küsimus 6
Piiritus 0 5 10 15 20 a) Joonista toidukartuli ja piirituse tootmisvõimaluste piir. Arvestades olemasolevaid ressursse ja tehnoloogiat, saame toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste piir. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. b) Leia piirituse tootmise alternatiivkulu igal tootmise tasemel. Kuidas see muutub? Selgita! Iga valik toob endaga kaasa alternatiivkulu. Punktis C on vähem piiritust ja rohkem toidukartulit kui punktis D. Et tegemist on vaid kahe kaubaga, ei ole raske valida parimat alternatiivi. Piirituse kogust on võimalik suurendada toidukartuli arvelt. Seega on piirituse alternatiivkulu see toidukartuli kogus, millest loobutakse piirituse kasuks. Alternatiivkulu mõõtmiseks kasutame tootmisvõimaluste piiri
pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressid ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger, ujulapääse. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab. Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline.
kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Loobumis- ehk · Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiivkulu alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest
Ricardo pakkus Inglismaale välja kaks erinevat arenguteed: 1)Protektsionistide saar, mis on kindlustatud välismaa kaupade vastu. 2) Ekstrovertne kaupleja, mis on kogu maailma kaubandus- keskus. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Siit ka David Ricardo kuulus ütlus: "Kui prantslased tahavad meid toita odavamalt, kui me ise seda teha suudaks, siis sööme pealegi prantsuse toitu ja kulutame oma aja millegi muu peale." Kui Jõuluvana toob meile saia ja kooki põhjapõtradega, kas meie peaksime siis Rudolfi taevast alla tulistama, sellepärast, et meie tahame endale ise küpsetada
Merkantilism Absoluutne eelis Suhteline eelis Autarkia kasu kaubandusest (i.k. gains from trade) tootmise alternatiivkulu Konstantsed tootmise alternatiivkulud Kasvavad tootmise alternatiivkulud Kahanevad tootmise alternatiivkulud Tegurimahukus (i.k. factor intensity) Tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Rahvusvaheline tootmistegurite liikuvus tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem (ehk Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem) Leontiefi paradoks ümberpööratud tegurimahukus (i.k. factor intensity reversal) Linderi kattuvate turusegmentide teooria Posneri tehnoloogilise lünga mudel (i.k
ettevõtlikkus. 3 3.02.2014 MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Keskne probleem majanduses ressursid on piiratud. Fikseeritud kogus ressursse vs palju vajadusi ja soove. Nappus võimetus rahuldada kõiki soove. Toimetulekuks tuleb valida MIDA TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? Majandus teadus valikute tegemisest. ALTERNATIIVKULU Alternatiivkulu alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel. Majandusteaduse üks alusmõisteid. Igasuguse majandusliku otsuse juures tehakse kompromiss ressursi kasutamise alternatiivsete võimaluste vahel. Näide: olgu nädalas 5 tundi, et õppida kaht ainet: mikro- ja makroökonoomikat ja ehitusmaterjale. Kumma õppimisele kulutada lisatund? Kasutegur? Muud mõjutavad asjaolud? Ressursid on harva samaväärselt kohandatavad
7 -suurendades ühe tootmist X 6 2. ALTERNATIIVKULU peame suurenevas mahus Toiduühikud 1 PRINTSIIP: TÄIENDA- 5 1 Y VATE RIIDEÜHIKUTE ALTERNATIIVKULU loobuma teise tootmisest - -
Turu tasakaal on olukord, kus nõutavate ja pakutavate toodete või teenuste kogused on teatud hinna juures võrdsed 10. Mida nimetatakse turuhinnaks? Turuhinnaks nimetatakse hinda, mille puhul nõudlus ja pakkumine on turul võrdsed 11. Mida tähendab defitsiit ja sufitsiit? Defitsiit-puudujääk: kujuneb olukorras, kus nõudlus on pakkumisest suurem Sufitsiit-ülejääk: tekib olukorras, kus pakkumine on suurem kui nõudlus 12. Mida tähendab alternatiivkulu? Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on saamata jäänud tulu parimast kasutamata jäänud võimalusest 13. Mida tähendab ressurss? Ressurss on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamiseks 14. Mis on taastuvad loodusressursid? Loodusvarad, mis on võimelised taastuma (vesi, õhk, muld, taimed, loomad, puit) 15. Mis on taastumata loodusressursid? Loodusvarad, mida looduses juurde ei teki või tekib väga aeglaselt (maavarad nt kivisüsi, nafta, rauamaak, turvas)
hinna juures võrdsed. 2. Defitsiit on olukord, kus nõudlus on pakkumisest suurem. 3. Sufitsiit on olukord, kus pakkumine on suurem kui nõudlus. 4. Ettevõtja peab hinna määramisel arvestama: omahinda konkurentide hinda ja hulka nõudlust turul toote unikaalsust kauplemise traditsioone hinnasoodustusi Ressursid: loodusressursid; tööjõud; kapital; ettevõtlikkus; alternatiivkulu. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest võimalusest, mida me tegelikult ei kasutanud. Majanduse kolm põhiküsimust: mida toota, kuidas toota, kellele toota. 1. Mida toota? See on küsimus ressursside ratsionaalsest paigutusest, tootmise alternatiivkulust ning tarbijate vajadustest. 2. Kuidas toota? See on küsimus kasutatavast tehnoloogiast, efektiivsusest, suhtelisest eelisest. 3. Kellele toota? See on küsimus jaotamise efektiivsusest ja õigusest.
2) Nimeta 4 tootmisressurssi Loodusressursid osa looduskeskkonnast, mida inimene eluks ja majandustegevuseks kasutab (muld, kivimid, puit, vesi jne) Inimressursid (tööjõud) hõlmab endas inimeste kehalisi ja vaimseid pingutusi toodete, teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulude vahel punktis, mis suurendab heaolu. 6) Millised on majanduse 3 põhiküsimust? (Mida? Kuidas? Ja kellele?) Milliseid kaupu ja teenuseid toota?
1) Alternatiivkulu-ühe kauba kogus, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba kogus. 2) Vastavalt suhtelise eelise printsiibile: riik peaksspetsialiseerumine aga selle kauba tootmisele, kus selle eelisseisund on suurem (olemas on suhteline eelis). Vastavalt suhtelise eelise printsiibile, kasutab riik ressursse selleks, et toota ja eksportida hüvesid, mille alternatiivkulu oleks kõrge. 3) Tööjaotuse all mõistetakse seda, et töötajad on spetsialiseerunud teatud tööoperatsioonide teostamiseks. 4) Tarbijate sissetuleku kasv toob kaasa- 5) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral. 6) Kogutulu kasvab kui nõudlus on elastne ja hinda alandatakse. 7) Enamasti on kaubanõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem
reaalkapitalik ja finantskapitaliks. Viimane kujutab endast peamiselt rahalisi vahendeid, olgu siis sularaha, arveldusarveid või väärtpabereid. Majandusteadlased toovad tihti välja ka neljanda ressursi ettevõtlikkuse, mille all mõistetakse inimeste valmisolekut riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel. Ettevõtlikkus on siiski pigem üks osa inimkapitalist, kuna see on tihedalt seotud ühiskonna väärtushinnangute ja traditsioonidega. Alternatiivkulu Ressursside nappuse tingimustes tuleb pidevalt langetada otsuseid, kuidas ja mida toota või tarbida. Üldjuhul ei ole võimalik ühe toote valmistamisel või tarbimisel kasutatud ressurssi kasutada samal ajal teiste toote tootmiseks või tarbimiseks. Näiteks pole võimalik ühel ja samal ajal õppida matemaatika kontrolltööks ning minna kinno või diskole. Niisamuti ei saa CD ostmiseks kulunud raha eest enam osta raamatut. Seega valides ühe toote tootmise või
Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu
avalduvad koos, on üks teise põhjuseks. · Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. · Ceteris paribus, ladina keelest "teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2. Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks
Nappus- Meie vajadused ja soovid ületavad võimalusi ehk ressursse. Peamised ressursid loodusvarad, inimressurss ja kapital. Majanduslik mõtteviis- valimine erinevate alternatiivide vahel, kaaludes nendest saadavad kasu. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu- tehes ühe valiku, jääb selle tõttu midagi muud tegemata. Ratsionaalne käitumine- selline käitumine, mille korral maksimeeritakse oma. Tehing- majandussüsteemi fundamentaalne element Turg- korraldus, mis võimaldab tehinguid teostada Majandusteadus- uurib, analüüsib ja prognoosib tehingute toimumist majandussüsteemi erinevate osapoolte vahel. RAHA- vahetuse, varakogumise ja hindade mõõtmise vahend
annaabi.ee 
