Vabadus Vabaduse all mõteldakse kõige enam takistuste, sunni ja piirangute puudumist. Tihti tuleb vabaduse mõistet kuuldes, peamiselt meelde vaid kodumaa vabadus, mille nimel on palju võideldud ja vaeva nähtud. Seoses vabadusega on ka palju muud, millele tuleks tähelepanu pöörata. Eesti Vabariigis elades peaks iga kodanik tunnustama oma vabadust valida, öelda, mõtelda, tunda, reisida, töötada ja eksisteerida. Aastal 2011 elame vabas riigis, kuid seda vaid kakskümmend aastat. Täieliku taasiseseisvuse saavutas Eestimaa alles 1991. aastal, mil viimaks pääses Eesti rahvas NSVL'i koosseisust. Olles sündinud samal aastal, ei ole minu mälestustes küll toimunut, kuid kõik tolle aja sündmused on ka minu jaoks südamelähedased. Mäletan, kuidas ajaloo tunnis tekkisid külmavärinad, kui õpetaja meile jutustas 1989. aasta Balti ketist ning kui kolm aastat tagasi toimunud Öölaulupeol pisar silma tuli, ...
TEENINDUSKORRALDUS Referaat Teeninduskorralud2 Rakvere 2009 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE...................................................................................................................3 2. JAOTUSLIK MÕTTEVIIS................................................................................................4 3. VALIKUVABADUS......................................................................................................... 6 4. HEA KLIENDITEENINDUSE ALUSED.........................................................................7 Teeninduskorralud3 1. KOKKUVÕTE Filosoofilise mõttekultuuri võib jagada kaheks: üheltpoolt valikuvabadust toetav, teiselt poolt seda vältiv ehk jaotav filosoofia.
Vabadus. Vastutus. Vabadusvastutus. Peaaegu kõik noored ootavad igatsevalt aega, mil saabub nende suur päev, kaheksateistkümnes sünnipäev koos täisealiseks saamisega. See on nende jaoks üleminek iseseisvasse ellu, mis annab neile vabaduse teha, mida nad soovivad, kuid kas me üldse oleme valmis vastutuseks, mis vabadus endaga kaasa toob ning kas siis enne täiskasvanuiga meil vabadust ei olegi? Täiskasvanuks saades saame õiguse käia valimas, kuid palju on neid noori, kes seda ootavad? Kindlasti on ka neid, kes ootavad, et nad saaksid parandada Eesti käekäiku ja võtta osa poliitikast. Mulle on aga jäänud mulje, et enamus tänapäeva noori arvavad, et maagiline number 18 avab nende jaoks ukse, millest läbi minnes satuvad nad täieliku vabadusse ja sõltumatusse. See vanus annab õiguse käia baarides, klubides, osta alkoholi, suitsetada ja olla terve öö läbi väljas. Alaealisena oleks politsei neid koju toonud ja vanematele ...
Inimväärikus. Mõtle järgmevatele küsimustele. Võib-olla meenuvad sulle eesti laulu sõnad:''Eestlane olen ja eestlaseks jään,kui mind eestlaseks loodi...''Kas oled uhke,et oled eestlane? Mis on valikuvabadus?Kuidas seostub valikuvabadus inimväärikuse ja vastutusega? Millal saab inimene õigesti valida? Lühidalt. Inimväärikus tähendab seda,et inimene väärtustab ennast ja ta ei luba endal teha halbu/kohatuid asju. Mõnedel inimestel on kõrgem,teistel madalam inimväärikus. Igaühe enda teha on see, ku väärikas ta on. Sallivus. Mõtle järgnevatele küsimustele. Kas oled sattunud olukorda,kus on sinu sallivust proovile pandud ?
Vabadus eeldab ka vastutust Tänapäeval on inimestel rohkem vabadust kui varem. Meil on olemas näiteks valikuvabadus ja sõnavabadus, kuid vabadusega kaasnevad kohustused ja vastutused meie valikute ees. Kõige rohkem ootavad seda aga noored, et alustada oma elu ja elada niiviisi, nagu tahetakse. Kuna inimeste elu on muutunud kergemaks unustatakse oma tegude eest vastutada ja süüdistatakse enda asemel kedagi teist. Paljud alaealised ootavad aega, mil nad saavad täisealiseks, et alustada oma elu ja olla vabad. Nende jaoks tähendab see seda, et nad saavad teha, mida varem seadus ei lubanud
Ühiskonnale vastuastumiseks vajalik kirg ei ilmne juhul kui valitakse alistumine või kaasa mängimine, millest esimene variant võib isegi üsna meeldivat elu pakkuda. Kui aga kirg on ärakannatamatult pakitsev, on kasulikum murda vabaks ahelaist ning järgneda südamekutsele nagu tegi ka Charles Strickland. Vastupidine käitumine võib kaasa tuua vaimse varingu või äärmise eluga rahulolematuse. Igalühel meist on kaasa antud oma südamekutse ning valikuvabadus. Valikuvabadus paneb me südamele kohustuse mõista, kas õige tee seisneb ühiskonda jälgides või sellele vastu astudes. Valesid ja õigeid vastuseid siin pole.
Vaimne kasvatus annab lapsele mõistmise maailma toimimisest, annab reeglite asemel põhiväärtused, mille järgi tegutseda. Kasvab lapse eneseusaldus ja usk iseenda mõtetesse ning tunnetesse ja julgus teostada oma ideid. Laps suudab olla ebahinnanguline, tunnustav ja aus iseenda ja teiste suhtes. Laps õpib püstitama oma eesmärke ja neid järgima. Laps tunnetab, et tal on valikuvabadus ja kõigel, mida ta teeb, on tagajärg. Nende arusaamadega kasvanud laps võib saavutada edu, mis tuleneb kõige väärtuslikumatest oskustest: armastada ja kaastundlik olla ning osata rõõmu tunda ja seda teistele jagada. Lapse vaimset intelligentsust toetavad olulisemad tegevused: * Väärtused, mis on kooskõlas loodusseadustega: armastus, ausus, tolerantsus, hoolimine, tänulikkus * Teadmised loodushoiust: mida ma saan loodusest ja mida mina annan tagasi
Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? UP: Milline osa elust peaks kuuluma üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? (lk 151 esimene lõik) V1: Kui inimese teod ei kahjusta teisi, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. (Küll aga tohib suunata, manitseda ka eirata; harida noori/lapsi) A1: Inimene ise teab, mis on talle hea A2: Kui ühiskond sekkub eraellu, siis valesti ja vales kohas A3: Valikuvabadus on inimestele tähtis, eraelu piiramine tekitab mässumeelt A4: Elu ise karistab pahelist inimest piisavalt A5: Eraelu piirangud üha kasvaksid, kui neid lubada A6: Halva elu halvad tagajärjed annavad üldsusele hoiatavat eeskuju V2: Niipea, kui inimese teod mõjutavad teisi, on ühiskonnal vaja sekkuda. (lk 152 ülevalt kolmas rida)
Ühiskonda ilma majanduseta ei ole olemas. Osalemine majandusprotsessides (tootmine, tarbimine, müümine) on igapäevaelu osa. Riikide majandussüsteemidMajanduselu korraldamisel on kolm põhilist küsimust: mida toota, kuidas toota ja kellele toota.Vastavalt nende küsimuste lahendamisele kujuneb riigis majandussüsteem. Üldiselt võib maailmaseristada kolme majandussüsteemi: tava-, käsu- ja turumajandus. Traditsiooniline majandus ehk tavamajandus on enamasti naturaalmajandusel baseeruv süsteem, kus tootmine toimub väikestes majandusüksustes ning üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõik vajalik luuakse oma kinnises kogukonnas. Tegeldakse põhiliselt põllumajanduse ja käsitööga. Jaotamine toimub kogukonna vanemate otsuste alusel. Käesoleval ajal toimib selline süsteem enamalt jaolt veel vaid Ida- Siberis ja Lõuna-Ameerikas. Käsumajandus (mille erivormiks on plaanimajandus). Käsumajanduse süteemis võtab otsused res...
) Tervishoiusüsteemis on palju segavariante: Liberaalsetes reziimides pigem riiklik rahastamine ( USA kui erand); Bismarckian ( Saksamaa nt) sotsiaalsete aktsionäride suur roll; Beveridgian ( Inglismaa) hierarhiline. Erinevad th süsteemid: 5 rahastamise süsteemi . Põhimudelid: 1) Haigekassa ehk kindlustusmudel ( juurdepääs kindlustatatul, kaetud 90-100%, rahastus tööjõumaksudest, Purchaser-provider split, jätkusuutlikkus sõltuv tööturu olukorrast, patsiendil valikuvabadus, haiglaravile ja eriarstiabile orjenteeritud. 2) Riiklik ehk maksupõhine juurdepääs residentsuse alusel, kaetud 100%, tulud ................????? NB!!! EKSAMIL võib olla - Kas tervishoid on avalik kaup? On avalik kaup.Miks on avalik kaup? Sest on välismõjud ,mis juhtub kui riik panustab vähe tervishoidu ühiskond on haige, nakkushaigused leviks, terbitakse vähem kui peaks jne. Inglismaa tervishoiusüsteem: NPM liiga palju riiki takistab majandust ( kui riik
katus on roostetanud ja maja krohvist on jäänud alles ainult jäljed. Majas sees on kõik must ning räpane, voodid on põranda külge kinnitatud, laed on mustad ning põrandad on pinnused. Vutlarlus tähendab eraklust, inimene on justkui omas mullis. Tsehhovi novellides on vähene rõhk armastusel. Tsehhovi teoste tegelasteks on väikesed inimesed, keda iseloomustavad inimväärikuse puudumine, egoistlikus, matslikus ning piiratud silmaring. Oli teatud piirini valikuvabadus, kuna inimesed pidid elama ühiskonna reeglite järgi, (nt. palat nr6)
Diktatuuri puhul on ajakirjanudus rangelt kontrollitud, kuid demokraatia puhul on ajakirjandus vaba. 4. Nimeta diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid koos näidetega Itaaliast või Saksamaalt kahe sõja vahel. Saksamaa näitel · Majanduses: Riigivõim on koondatud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte. Näide: Majandus võeti riigi kontrolli alla,seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Ühiskondlikus elus: Rahvas ei ole iseseisev. Näide: Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud. · Poliitikas: Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Näide: Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. · Kultuuris Inimõiguste rikkumine ja demokraatliku vabaduse piiramine. Näide: Juutide majandusliku, poliitiliste ja kodanikuõiguste piiramine seadustega. · Ideoloogias: Üks ideoloogia
John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku õigust enesesäilitamisele; ent oma ellujäämisväljavaadete parandamise nimel
ta on teistest üle ,,kõrgemal" Hea vanem või karm/kuri vanem Täiskasvanu tasand on see et suhtud teisega võrdselt.(ametijutud, probleemide tagasiside,korralduste andmine) Vastutustunne on soov midagi teha ja vlikuvabadus (sisemine vajadus toimida mingil viisil) Vastutus on sunnitud tegevuse järel Vastutustunne tekib kui esineb: 1. Isiklik aspekt- indiviidil on sisemine veendumus, et seda tuleb teha. Antud tegevus tugineb indiviidi väärtustele eesmärkidele 2. Valikuvabadus- indiviidil on võimalus ise otsustada kas ta teaeb . tal n valikuvabadus, see on kohustuse vabatahtlik võtmine. Lapsetasan võib väljendusda suhtlemises kahel viisil -Võrdne laps- sõbralik võrdne suhtlumine -Sõltuv laps Kui keegi räägib sinuga ülevalt alla siis vasta talle täiskasvanu tasandilt! On olemas varjatud tasandid. Emotsioonid lapse ja vanema tasandil Kui indiviid kasutab valdavalt ühte tasandit: -hea vanema tasand -karmi/kurja vanema tasand -täiskasvanu tasand
Need olid minu näited diktatuuride kujunemisest erinevates riikides. Positiivsed omadused diktatuurist: Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla. Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused. Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale). Negattiivsed omadused diktatuurist: Üks ideoloogia. Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine. Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on kas riigistatud või ära keelatud.
Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas. Mis on demokraatia? Demokraatia mõiste- rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. Demokraatia on rahvavõim. Demokraatiat iseloomustavad: Rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises Kodanikuvabadus Sõnaõigus Valikuvabadus Kodanikuõigused Valimisõigus Demokraatia maine kasvas peale sõja võitu. Konservatiivid-väärtustavad ajaloos läbi proovitut, tradtsioone, tugevat riiki, viivad läbi reforme ja toetavad vabaturumajandust. Liberaalid-väärtustavad üksikisiku vabadusi, kaitsevad vabaturumajandust algusest peale. Sotsialistid-vasakpoolsed, riik peab toetama abivajajaid, ebavõrdsuste vähendamine, võrdsed võimalused üksikisikule
+ Võrdsed demokraatlikud + Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida vabadused ja inimõigused suuremad majanduslikud langused + Majanduslikult piiramatu + Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale) + Demokraatia tagab rahvale - Üks ideoloogia vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus - Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine + Mitu ideoloogiat - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut
· Saksamaa · Ungari · Türgi · Itaalia · Kreeka · Portugal · Bulgaaria · Hispaania · Jugoslaavia Hinnang diktatuurile: + Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla + Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused + Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale) - Üks ideoloogia - Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud Mittedemokraatlikud liikumised: kommunism (NSV LIIT), fasism (ITAALIA), natsionaalsotsialism (SAKSAMAA)
pärast kohustuslikku osa ka seotud muude asjadega. Näiteks et inimestel oleks tegevust,mis tõstaks ühiskonna intellektuaalset protsenti ning aitaks kaasa sellelegi,et me tegeleks asjadega,mis ei mõju negatiivselt. Täiendõpped,kursused,erinevad koolid-on osa plusspunktiks meie cv-l,samas võivad meid elus edasi viia,kui me seda ise soovime.Iga asi ,tegevus siiski ju viib meid edasi ja peaks suunama meid sinna,kuhu me jõuda tahaksime. Meie ühiskonnas on sõna-ja valikuvabadus,niisiis leian et haridus on võimalus sulanduda oma ühiskonnarolli paremini. Sest ilma suhtlemata ei saa ju. Haridus on siiski võimalus.
1) Uus ühtluskooli süsteem. 2) Paljud õpetajad ja õppejõud tembeldati rahvavaenlasteks ning vallandati. 3) Õppeprogrammide põhjalik muutmine NSVL-i kasuks. 4) Keskharidus oli kohustuslik, koolidelt nõuti maksimumilähedalt õppeedukust. 5) Lõputunnistus anti ka neile, kes seda ei väärinud. 6) Keskhariduse väärtus kahanes. 7) Kõrgkoolides kehtestati kursuste süsteem, üliõpilaste iseseisvus ja valikuvabadus vähenes. 6. Võrdle uute romaanide ilmumise sagedust Eestis ja paguluses aastatel 1945-1953. Miks ilmus paguluses romaanie peaaegu 10 korda rohkem kui Eestis? 1) Eestis ilmus vaevu mõni romaan, paguluses ilmus seevastu mitu tükki aastas. 2) Paguluses polnud tsensuuri, seega oli inimestel sõnavabadus ning neil oli võimalus kõik mõtted kirja panna. 3) Loomeinimesed olid Eestist ära läinud, polnud kedagi, kes loometööga tegeleks. 7
Nagu sai juba öeldud, siis seal on rahvas iseseisev, võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused, majanduslikult piiramatu ning demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Ent diktatuuri puhul on positiivsemad küljed natukene karmimad. Kuigi neil on inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine ja inimeste valikuvabadus ning ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud, suudab diktatuur tänu oma karmikäelisele võimule ära hoida suuremad majanduslikud langused. Tänu karmile valitsejale on neil ka ühtmoodi mõtlev riik.
Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust, · püüeldakse selle poole, et suurema sissetulekuga inimesed maksaksid kõrgemaid makse, · laekunud raha kasutatakse koolide ja haiglate ülalpidamiseks kui ka pensionide ja toetuste maksmiseks,
Eesti Vabariigi põhiseadusele § 45 tuginedes saab öelda, et meile ei ole keelatud eneseväljendus ning on olemas sõnavabadus. Meil igaühel on täielik õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja muud informatsiooni. Seda kõike nii sõnadega, trükiga, pildiga kui ka muul viisil. Seadus saab seda õigust muidugi piirata kõlbluse, avaliku korra ja hea nime ning eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tänapäeval, lõpetades gümnaasiumi, on meil valikuvabadus, kuhu suunduda edasi kas minna õppima välismaa või Eesti ülikooli, reisida, töötada või üleüldse võtta aastake puhkust. Suur osa Eesti noortest tahab kõrgharidust omandada just välismaal, sest nende arvates pakub välismaa ülikool neile rohkemat kui siinne. Neil on täielik õigus minna välismaale, sest see on nende valik ja otsus ning mitte keegi ega miski ei tohi seda neile keelata. Kõigil inimestel on õigus elule. Igaüks saab elada nii nagu ta seda ise soovib
Samamoodi ei võta ma ühistranspordiga liigeldes vanema inimese eest kohta ära vaid lasen temal istuda, sest nii on õige. Kinni tuleb pidada seadustest, mis on meile kõigile võrdsed. Vaatamata sellele, et seadustest kinnipidamine võib meie vabadusi piirata, valitseks ilma nendeta meie eludes ilmselt kaos. Liiklusseadused näiteks on ettenähtud selleks, et ei juhtuks pidevalt õnnetusi. Ma tean, et inimestel on valikuvabadus ja tahtevabadus teha asju nii nagu tahetakse. Näiteks see, et ma käin iga päev koolis, kuigi ma ehk ise üldse ei tahaks ja mõtlen, et milleks mul ometi seda vaja on. See, kas ma koolis käin, on mu vaba valik. Aga siiski, et tulevikus ka kuskile jõuda, pean ma käima ja õppima. Niisiis mõjutavad mu tahtevabadust mu soovid ja tõekspidamised. Hirm oma tutvuskonna poolt äratõugatud saada, või naerualuseks muutuda hoiab nii paljusid kinni, et see on kurb
vajalikke teadmisi omandama. Mõtlema paneb veel ju ka see, et kui meil kehtib siiski Eesti VABAriik, siis kas otsustusvõimalus Eesti 18-27 aastastele meestele ei peaks säilima? Ma arvan, et küsimus ise andis sellele juba ka vastuse. Teisiti mõeldes saaks aja teenimise osas saavutada kompromiss, tehes nõnda, et edaspidi oleks ajateenistus kohustuslik lühemat aega, näiteks kohustuslik oleks see neljaks kuuks ning siis on valikuvabadus, kas soovid omandada veel oskusi ning teadmisi ja teenida Eesti riiki, või oli 4 kuud sinu jaoks piisav kogemus ning soovid kaitseväest pärast nelja kuud välja astuda. Kuid kui nüüd hetkeks loobuda üldistustest ja mõelda tulemuste peale, mis tuleksid ilmsiks sõjaolukorra puhul, siis mida suudaksid korda saata Eesti mehed, kes on sõjaväest läbi käinud ja saanud kesise väljaõppe, seetõttu, et Eesti sõjaväelistele ei ole ju võimalik kuidagi reaalset sõjaolukorda Eestis
Hariduse omandamise olulisust hakatakse tänapäeval inimesele rõhutama juba väga noores eas. Aina levinumaks on saamas eelkool, ehk laps alustab haridusteed juba 6 aastaselt. Eesmärgiks on, et laps pääseks sisse võimalikult heasse ning mainekasse põhikooli, sealt edasi gümnaasiumisse ja siis juba ülikooli. Kuid miks on see oluline? Kas eesmärk on hea haridus, mille abil saada meelepärane ja kõrgepalgaline töökoht, või anda inimesele valikuvabadus? Vabaduse tähendus on muutlik. Selle mõtet on läbi ajaloo väga erinevalt defineeritud ja tähendab ka iga inimese jaoks midagi erinevat. Vana-Kreekas peeti vabaduseks orjatööst vabaks saamist. Oma olukorra kergendamiseks hakkasid orjad filosofeerima ja oma oskusi ka teistele õpetama, selle tulemusena pääsesid nad ränkraskest orjatööst ja said eelnevaga võrreldes palju kergemini läbi. Ka eesti talupoegadele tähendas vabadus raskest tööst pääsemist. Nende jaoks oli alterna-
Erinevused teenuste ja kaupade vahel: Teenused-mitte katsutavad,meterogeensed,tootmine ja turustaminening tarbimine toimuvad samaaegselt, on tegeused või protsessid,peamine väärtus luuakse ostja-müüja vahelises suhtlemises, klient osaleb tootmisprotsessis, ei ole võimalikladustada ega hoida laos, ei saa muutuda omandiks. Tradits.kaubad-Käega katsutavad,manogeensed, tootmine ja tarbimine toimuvad eraldi tarbimisest,on esemed või asjad,peamine väärtus luuakse vabrikus, tarbija tavaiselt ei osale tootmisprotsessis, saab ladustada ja hoida laos, saab muutuda omandiks. Teeninduse kvaliteedi 2 mõõdet: 1)tehniline-mida kliendid saavad suhtlemisel firmaga. 2)Funktsionaalne-kuidas tehniine mõõde kliendile kätte tuleb. Teeninduse kvaliteet sõltub: 1)turusuhetest 2)reklaami ja müügikampaaniatest. 3)koostööst partneritega. Teeninduse kvaliteet on määratav ka lahknevusega loodetud ja kogutud kvaliteed...
Osad lapsed, nii poisid kui tüdrukud, saadeti 7- aastaselt kooli, kus nad omandasid kirjatarkuse alused , millega enamiku roomlaste haridus piirduski. Rikkamatel aga oli võimalus oma lapsi harida kreeka päritolu koduõpetajaga. Nende laste haridustee jätkus veel pikka aega, kuni neist oli saanud näiteks kõnemehed. Tänapäevalgi pole selline kooliskäimise harjumus kuskile kadunud. Lapsed saadetakse 7- aastaselt kooli ning peale üheksat koolis veedetud aastat on neil valikuvabadus oma edasiste õpingute suhtes. Roomlased oli monumenditraditsiooni alusepanijad. Nad püstitasid oma suurtele väejuhtidele ja keisritele triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid. Roomast on pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Praegugi leiab meenutamist väärt inimestele püsitatud monumente. Monumentide püstitamine on üks parimaid austusavaldamise viise ning sellisel moel mäletab ka rahvas avaliku elu tegelast paremini.
Hitleri Saksama ja J. V. Stalini Nõukogudeliit tahtsid oma maavaldusi ja võimu suurendada. Tänu sellele koostati Molotov-Ripentropi pakt kus panti paika mõjuvõimu piirid. Just tänu sellele algaski II maailmasõda. Siinkohal ma vastan teie esitatud küsimusele: kui diktatuursed suurriigid ennem Teist Maailma sõnda oleks olnud demokraatilukd kas siis II maailma sõda oleks ära jäänud? Jah ma arvan, et sõda oleks siis olemata olnud, kuna demokraatias on valikuvabadus ja inimene saab toimida vastavalt oma soovile, kas minna sõtta või mitte, kas pooldada riigi juhi otsuseid või vastupidi. Seetõttu ei olnud inimesed sunnitud järgima diktaatori nõudmisi. Peale selle leian ma, kui diktatuursed riigid oleksid olnud demokraatlikud siis vühemalt 30 miljonit inimest oleks ellu jäänud ning rahvad poleks pidanud kannatama nälja ja hädade käes ning inimeste elatustase oleks olnud kõrgem, tänu II Maailmasõja ära jäämisele.
pakub seda. Fredrich Nietzsche on öelnud: ,,Iga religooni pooldajate seas moodustavad usklikud erandi." Nõustun täielikult tema väitega. Need haavunud inimesed täidavad korda, kuid kas keegi neist tegelikult midagi usub, on kaheldav. Usklikud on need, kes on kaalunud ja mõtestanud omale usu ja religiooni. Arvan, et usklikud on religiooni mõtlev pool. Nad teavad, et nende usk ei olene sellest, kas nad käivad jumalateenistustel või mitte. Neil on vaba tahe ja valikuvabadus nagu ka kõigil teistel, kes on religiooniga seotud, kuid nad oskavad seda rohkem hinnata. Usk avardab mõtteid. See annab mõtteainet, et maailmas ei ole ainult inimesed ja nende soovid. Arvan, et on isekas mõelda, et inimesed on universumi keskpunkt ning peale nende pole midagi muud. Seega Jeesus ei tulnud inimeste sekka selleks, et panna nad masinlikult Jumalat järgima, vaid selleks, et õpetada, et kõik ei keerle enda ümber. Jumal andis inimestele vaba tahte ja ta tahab,
Mina nii ei arva, raha on vaid vahend, mida saab osavalt ära kasutada. Meie jumalaks on suurfirmade liit ja reklaamiagent on selle prohvet. Nemad ütlevad mida me sööme ja joome, kuidas peame riides käima ja milliseid teenuseid kasutama. Kui seda eirata muutud peagi ühiskonna heidikuks, keda keegi ei soovi tunda. Sel moel loovad suurfirmad hüpiknukke, kel on aju vaid reklaamidest tuleva info registreerimiseks ja kelle valikuvabadus piirdub poes pesupulbri margi valimisega. Sellistel inimestel ei tule loomulikult pähegi tunda vajadust suhtlemise või inimliku kontakti järele. Seega oleme loonud vastutustundetu ja südametu tarbimisühiskonna, mis ei arvesta üksikisikuga. Kolmandaks probleemiks on urbaniseerumine. Inimeste tihedus ruutkilomeetri kohta on kasvanud drastiliselt, linnad laienevad pidevalt. Kuigi inimene on kinni inimeses on nad kõik siiski üksi
saab õppida kuskil paremas kohas. Seal ei tunta mitte mingit konkurentis üksteise vahel. Mulle aga see ei meeldinud see, et kui läbitakse elementaarõpe, siis määratakse kõikidele meestele ja naistele nende töö, mida nad teevad terve oma elu. Mina aga sooviksin ise valida oma edaspidise töö, ning õppida mingit kindlat eriala, mis mulle ka huvi pakub. Õnneks on minul see võimalus täiesti olemas siin Eestis. Mina soovin, et kõigil inimestel on valikuvabadus. Kui me aga mõtleme korraks Araabia maade peale, kus naistel pole mitte mingit valikuvabadust. Naised pannakse varakult mehel ning nad peavad lapsi kasvatama kodus. Üldjuhul naised ei saagi seal minna ülikool, ega õppida midagi juurde, peale oma algteadmiste. Selles raamatus esineb minu meelest monarhia, kuna on üks suur pealik, keda tuleb austada. Ilm tema loata ei saa midagi teha ning sellel pealikul on ka piiramatu võim seal riigis. Tänapäeva Euroopas oleks see täiesti ennekuulmatu
Kui tegelase mõtetest ei leia ka filosoofiat, siis leian sealt vähemalt arvamuse. Kaudselt võin ma kirjutatu kaudu midagi teada saada autori kohta, aga põhiliselt annab see siiski mulle võimaluse enda arvamusega võrreldes jõuda millegi targemani. Kirjandus mõjutab inimest igati ja sellele oleks üpris raske vastuväiteid leida. Ta arendab, muudab, täiustab ja mitmekesistab mind ning mu maailmavaateid. Samas jääb lugejale alati valikuvabadus, mida tõsiselt võtta ja arvestada ning mis kõrvale visata. Võiks öelda, et mida huvitavam teos tundub, seda rohkem võib sealt enamasti tarvilikku leida. Kirjandusest on abi omaenese elu elamisel.
organisatsioonides. Ent kahjuks nagu iga teise võimukorra puhul, võitlevad ka liberaalid teisitimõtlejate vastu. Dissidente mõistetakse ühiskonnas hukka, vallandatakse töölt või pannakse koguni vangi. Situatsiooni põhjenduseks tuuakse tihtipeale vajadust edendada inimõigusi ning võidelda ühiskonnas vaenuõhutamise ja diskrimineerimise vastu. Kõige selle tulem on teisitimõtlejate vabaduse piiramine. Öeldakse, et sõna- ja valikuvabadus on vaba ühiskonna üks alustalasid. Ent kui võim seab, ette reeglistiku, kuidas asjadest võib või peab rääkima, siis kaob ka sõnavabadus. Sedasi astub liberalism oma enda põhimõtõtete vastu ning muutub illiberalismiks. Ajaloolane Jaak Valge on öelnud: "Kui aga liberaalne ideoloogia kuulutatakse poliitilise korrektsuse abil hoopis üheks ja ainuvõimalikuks demokraatia vormiks, siis pole tulemuseks hea demokraatia, vaid demokratuur see on diktatuuri ja demokraatia segu
Kohustuslik koolivorm Ei taga distsiplineeritust, võrdsust võrreldakse muid asjuEi vähenda vägivalda Mitu komplekti ei ole odavam Kelle raha eest Raske hooldada Kõigile ei meeldi/sobi. 1. Riiete ja värvide suur valik teeb otsustamise lapsevanemale keeruliseks ja ka kulukaks, sest laps võib tahta vormist võimalikult laia kombinatsiooni. Samuti muudab liiga suur valikuvabadus vormiriietuse laialivalguvaks. Tere, kallid kuulajad! Täna sooviksin kõneleda kohustusliku koolivormi miinustest. Vanem põlvkond mäletab kindlasti igavat ja ebamugavat vormi, mida päevast päeva kandma kohustati. Õpilaste rõõmuks loobuti koolivormist kiiresti pärast taasiseseisvumist 1990. aastatel, kuid selle taastasid uuesti eliitkoolid eesotsas Audentese erakooliga. Tänaseks on oma kindel vorm enam kui kümnel koolil ning selle populaarsus aina kasvab.
Kõike seda peetakse meil normaalseks, naise õiguseks ise otsustada enda elu üle. Aga siin iva ongi, ta ei otsusta ainult enda elu üle. Mind hämmastab naiste julmus ja isekus, kui jutt läheb ,,valikuvabadusele". Nad on valmis hävitama veel sündimata lapse, sest neile on enda lapsest ja inimelust tähtsam nende elukorraldus. Aga lapse õigus valida? Valida elu, hiljem valida oma hobid, haridus, karjäär, elukaaslane, lapsed? Kes seda õigust kaitseb, kui vanemad ei hooli? See valikuvabadus on ka võltsvabadus. Valik on ainult ühesuunaline, hävitamine. Seda inimelu ei ole enam võimalik tagasi tuua. Kuid mis veelgi tähtsam, naised, kes on lükanud lapse saamist ikka ja jälle edasi, vajadusel oma lapse hävitamise teel, võivad ühel hetkel avastada, et last polegi enam võimalik saada. Levinud on ka arvamus, et kellele neid soovimatuid lapsi vaesusesse või kodutute inimeste peredesse ikka vaja on. Numbrid paraku ei toeta seda väidet
vabaduse ja majandusliku heaolu. langused + Arenguvõimalus + Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile + Mitu ideoloogiat valitsejale) - Demokraatia on äraostetav - Üks ideoloogia - Kuna demokraatia on enamuse - Inimõiguste rikkumine ja võim vähemuse üle, siis alati jääb demokraatlike vabaduste piiramine vähemus alla - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus - Valida saavad ka poliitikast on pikas perspektiivis mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut Suund diktatuuridele · Demokraatia langes kriisi. · Oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. · Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus. · Natsionalism ja fasism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid,
Kõike seda peetakse meil normaalseks, naise õiguseks ise otsustada enda elu üle. Aga siin iva ongi, ta ei otsusta ainult enda elu üle. Mind hämmastab naiste julmus ja isekus, kui jutt läheb „valikuvabadusele“. Nad on valmis hävitama veel sündimata lapse, sest neile on enda lapsest ja inimelust tähtsam nende elukorraldus. Aga lapse õigus valida? Valida elu, hiljem valida oma hobid, haridus, karjäär, elukaaslane, lapsed? Kes seda õigust kaitseb, kui vanemad ei hooli? See valikuvabadus on ka võltsvabadus. Valik on ainult ühesuunaline, hävitamine. Seda inimelu ei ole enam võimalik tagasi tuua. Kuid mis veelgi tähtsam, naised, kes on lükanud lapse saamist ikka ja jälle edasi, vajadusel oma lapse hävitamise teel, võivad ühel hetkel avastada, et last polegi enam võimalik saada. Levinud on ka arvamus, et kellele neid soovimatuid lapsi vaesusesse või kodutute inimeste peredesse ikka vaja on. Numbrid paraku ei toeta seda väidet. Üle poole aborti teinud
Haridus teeb vabaks „Haridus teeb vabaks“ – seda ütlust on filosoofid juba paar tuhat aastat uskunud. See uskumine sai alguse Vana-Kreekast. Hoolimata sellest, et see sai alguse nii kaua aega tagasi, peetakse seda tõeks ka tänapäeval, kuid teisel kujul. Vana-Kreekas põhjendati seost hariduse ja vabaduse vahel sellega, et kui sa õpid filosofeerima ning hakkad ka teistele filosoofiat õpetama, siis saad ka vabastust raskest orjatööst. Näiteks Epictetus, kes sündis Vana-Kreekas orjana. Ta hakkas filosofeerimist õppima ning seda ka edasi õpetama, seejärel ta vabastati orjatööst, mis muutis tema elu palju kergemaks. Eesti talupojadki mõistsid seda seost kui nad läksid linna õppima, et ei peaks rasket maatööd tegema. On levinud ütlus „lollidelt tulebki raha ära võtta“. Kui sul haridust pole, siis on tõenäoline, et sa ei oska rahaga targalt ümber käia ning on võimalik, et sa kaotad selle kiirelt. Targem...
ning asuda arutama küsimust kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei. Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel ning üksteist julgustama seal, kus tuleb valida üks ning hoiduda teisest. Kuid ühelgi inimesel ega kuitahes suurel inimeste hulgal pole õigust keelata teisel täisealisel inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab. A1: Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus. Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad, manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise. Me võime teisi temale eelistada sõbralike teenete osutamisel, ehkki mitte sel juhul, kui need võivad teda muuta paremuse suunas. Niiviisi võib inimene mitmel viisil kanda väga karmi karistust vigade eest, mis otseselt puudutavad ainult teda ennast; kuid karistus saab talle osaks
Samuti saab sinna üles märkida ka erinevad probleemid ning väljakutsed seoses ühise grupitööga (Jones, K. 2013) Selleks, et iga liikme panus oleks selgelt tarvilik ning kohustuslik edukaks töö valmimiseks, oleks parem moodustada väiksemad grupid (4-5 liiget) (Jones, K. 2013).Viimane tagab omakorda rühma suurema kohesiivsuse, st meeskonnaliikmete omavahelise meeldivuse ja pühendumise, mis on tõestanud vähendama sotsiaalset looderdamist. Samuti tuleks anda rühmadele suurem valikuvabadus töö planeerimisel ja teostamisel, mis tagaks liikmete kõrgema motivatsiooni. Nii suureneb võimalus, et liikmed leiavad isikliku seotuse vastava tööülesandega või, et mõni rühmatöö teema hakkab neid rohkem huvitama. Kui ülesande tähendus on liikmete jaoks suurem, väheneb ka võimalus, et nad hakkavad sotsiaalselt looderdama. Kindlasti on oluline panna paika selged eesmärgid ja ootused, nii et kõik liikmed saaksid nendest
32. Conversely - ümberpööratult 33. Conveying - Edasitoimetamine 34. Couraging julgustama 35. Credibility- tõsiseltvõetavus, usutavus 36. Criticism - kriitika 37. Data andmed 38. Debt võlg 39. Declare - deklareerima 40. Decrease - vähendama 41. Define- määratlema 42. Degree kraad 43. Delicate delikaatne 44. Demonstrate demostreerima, näitama 45. Development - areng 46. Differentiate- eristuma 47. Discretion Valikuvabadus 48. Dissatisfaction - rahulolematus 49. Divide - jagama 50. Doubt kahtlema 51. Downplay - vähendama 52. Eco-friendly loodussõbralik 53. Effort pingutama, panustama 54. Emphasis rõhk 55. Enlarge- suurendama, laiendama 56. equipment varustus 57. Equipment varustus 58. Examine uurimine, eksamineerimine 59. Executives - Juhid 60. Expansion laiendus 61. Expert ekspert, spetsialist 62. External - väline 63. Faculty - teaduskond 64
Siiski on nad valmis omaks võtma ajaloolise tausta, sest rahvas ilma ajaloota ei ole rahvas. Mis on need Eesti asjad, mis on aidanud meid nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus? Kindlasti on selleks laulupidu, kus saame laulda eesti põliseid laule ning tänapäeva heliloojate kauneid meloodiaid. See ühtsuse tunne seal laulukaare all on suurepärane. Seda, mida tunned seal lauldes, on kirjeldamatu. Eestlane olla ei ole enam kohustus, vaid enesest teadlik vabadus. Just valikuvabadus ja võimalusterohkus muudab eestluse ahvatlevaks neile, kes küll sündinud mujal, kuid nüüd endas Eestit avastavad. Eestlus võib ja saab olla kutsuv ka Eesti muulastele. Igal rahvus on omanäoline ning neil kõigil on rääkida oma lugu. Meie minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus. Kõik, mis kunagi olnud, on meid vorminud selliseks, nagu me täna oleme. Tegelikult oleme enamus kõik vaid komad ühel ajaloolehel, mida nimetatakse inimkonnaks
äraostetav ning kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus olla. Diktatuuri plussid olid järgmised: raskes majanduslikus olukorras oli diktatuuri puhul kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla, karmikäeline võim suutis tavaliselt ära hoida suuremaid majanduslikke langusi. Tänu karmile valitsejale oli riik ühtmoodi mõtlev. Miinused olid, et kehtestati üks ideoloogia, rikuti inimõigusi ja piirati demokraatlikke vabadusi, inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus oli pikas perspektiivis pidurdatud.
Tegelikult pole juba praegu suurel osal Eesti inimesel ravikindlustust, mis tähendab, et ka kõikihõlmava ravikindlustuse puhul pole suur hulk inimesi sellega tegelikult kaetud. Inimesed, kes ei suuda ravikindlustust osta, peavad leppima oma olukorraga või katsuma sellest välja tulla. Kokkuvõtlikult võib öelda, et riigi eesmärk on kindlustada kogu ühiskonna ühtne toimivus. Riik ei saa toimida, kui jäetakse "vähetähtsamad" hooletusse. Isikul peab olema valikuvabadus sotsiaalmaksust olulises ulatuses maha arvata vabatahtliku ravikindlustuse makset. 2 Ideaalis võiks riik vaadata üle kõik maksud ühtse "suure pildina" ning vastavalt ka tegutseda, sest antud juhul ainuüksi sotsiaalmaksu reformimisega ei saavutataks tulemust, mis annaks kasu ühiskaonna nii madalapalgalistele kui ka kõrgepalgalistele üheaegselt. Loomulikult peaks riik motiveerima inimesi pigem tööd tegema, kui lootma sotsiaaltoetustele
08.04.2011 Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus, kus koostöös maakondlike keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti.
tulumaks on kõik alanud Friedmanist. Milton Friedmani surm aastal 2006 ei ole peatanud tema ideede mõju jätkumist maailmale. Kuigi Friedmani ei ole, tema ideed jäävad. (3) 1. HEAOLURIIK Milton Freidmani arvates on heaoluühiskonnad eksiteel. Kuigi algul on süsteem toiminud hakkab see vaikselt iseennast sööma. Freidmanni arvates peab ühiskonnakorraldus lähtuma olukorrast. Sellest on Milton, koos oma naise Rose-ga, kirjutanud raamatus "Valikuvabadus". Autorid esitavad küsimuse: Miks on kõik need heaoluriigi poolt loodud programmid pettumuse valmistanud? Olid ju eesmärgid õilsad ja humaansed. Miks pole eesmärke saavutatud? Vastus on neile küsimustele geniaalne: kulutatakse vastavalt sellele kelle raha kulutamiseks on ning mis eesmärgil kulutusi tehakse. Kokkuvõtlikult öeldes on kulutamiseks neli võimalust: 1) Kulutatakse enda raha endale 2) Kulutatakse enda raha kellegi teise jaoks
ühiskondades, milles suurema osa toodangust tarbivad tootjad ise; valitsuse roll olematu(puudub valitsus = feodaalide kord), tootja valib ise mida toodab ja kui palju(lähtuvalt loodusressursside olemasolust); loodusressursid kuuluvad feodaalidele; hinda otseselt ei eksisteeri, toiumub vahetus kaup-kauba vastu; majanduskäitumist dkteerivad traditsioonid ja kombed 2) Plaanimajandus - riik kontrollib kogu majandust. Valikuvabadus puudub. Riik on kapitali, omanik. Riik määrab kaupade ja teenuste hinnad. Majanduskäitumist dikteerib - riik. 3) Turumajandus - riik ei sekku otseselt majandus tegevusse, tootjatele ja tarbijatele laialdased vabaduse, loodusressursid kuuluvad eraomanikele, hind kujuneb nõudmise- pakkumise suhte tulemusena = turg kujundab hinna, majanduskäitumist dikteerib erasektor
Pooltele on antud juhis, mis nõuab kaebeõiguse standardite ühesugust tõlgendamist nii, et oleks tagatud võimalikult laialdane võimalus, kohtusse pöörduda ja garanteeriks sätestatud õiguste ja üldiste eesmärkide elluviimise. 3.) Õigus vaidlustada avaliku võimu organite või eraisikute tegusid või tegevusetust, mis on vastuolus selle riigi keskkonnaalaste õigusaktidega. Selles osas on jäetud riikidele suur valikuvabadus, kuid siiski tuleb arvestada konventsiooni üldisi eesmärke. Need menetlused, peavad tagama kohaste ja tõhusate õiguskaitsevahendite rakendamise võimaluse ning olema ausad, õiglased, õigeaegsed ja mitte takistavalt kallid. [2:165-166] 2. KONVENTSIOON RAKENDAMINE EESTIS ,,1999. aastal alustasid Eesti Keskkonnaministeerium ja Taani Keskkonnaagentuur koostöö- projekti konventsiooni sisuliseks rakendamiseks Eestis. Koostöö esimene etapp (DANCEE
5) Kes iganes jätab täitmata üldkehtiva kohuse arvestada teiste inimeste huvide ja tunnetega, kui teda selleks ei sunni mingi veel tugevam vajadus või kui seda ei õigusta loomulik iseenese eelistamine lubatud piires, väärib selle eksimuseeest kõlbelist hukkamõistu, kuid mitte selle teo põhjuste eest ega inimese pelgalt isiklike puuduste eest mis võisid kaudselt selle teoni viia 3)Argumendid A1 Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus. (sh.valida kahjulikke asju- otsustab ise)- võib veenda täiskasvanud inimest A2: Ühiskonna vahelesegamine tugineb üldistel oletustel-neid ei pruugi olla alati õiged. Inimene teab kõige paremini, mis on talle hea. A3: (täiskasvanute) Karistamise asemel tuleks lapsi õigesti ja piisavalt harida A4: Halvad eluviisid -> halvad tagajärjed-> õpetav, hoitav eeskuju teistele A5: paheline elu karistab inimest ise
annaabi.ee 
