Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...
1)demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastane muutumine 2)sünökoloogias koosluse muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõike liikide arvukus, koosluse üldine koosseis jääb samaks. Fluktuatsioone põhjustavad koosluse sisemised regulatsioonimehhanismid (paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastik). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel. 97. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. 98. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 99. Koaktsiad organismide vastastikused suhted 100. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Nt eluruumi- ja toidukonkurents. Võib olla liigisisene või liikidevaheline 101. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe
Osooniaugud Osoonkihi osa, vähenenud kontsentratsiooniga Osoonkiht neelab ultraviolett- ja infrapunakiirgust 1970. aastal leiti osooniauke http://www.youtube.com/watch? v=taTzqRHNIEc Põhjused Katalüsaatori sattumine atmosfääri Saasteained atmosfääris (freeonid) Külmkapid, õhuvärskendajad, tulekustutid Tagajärjed Hõrendab osoonkihti UV- ja infrapunakiirgus Naha kahjustamine Silmade kahjustamine Lahendused Vähendada autode kasutamist Ökonoomsed majapidamisvahendid Pestitsiidide keelamine Dilämmastikoksiidi keelamine Kasutatud kirjandus http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-4439/Happesademed http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed http://siivi.edublogs.org/happesademed/ http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid http://prezi.com/qkmiuyuomox4/happevihmad/ http://www.annaabi
kehasse ? Läbi hingamise Läbi söömise Absorbeeruvad läbi naha Kemikaalide mõju Akuutsed efektid: kahju on näha kohe pärast kokkupuudet Kroonilised efektid: pikaajaline kahju pärast pikka kokkupuudet Mõjud tervisele Otsene, kohene mõju: Allergia Silmakahjustus Mürgitus Uimasus ja peavalud Põletus Surm Mõjud tervisele Pikaajaline mõju: Hormoonsüsteemi kahjustamine Geneetilised muutused Püsiv allergia Sigivusvõime kahjustamine Vähkkasvaja teke Kroonilised hingamisteede haigused (astma) Kemikaalid kosmeetikas Atseetaldehüüd Küünepalsamites kasutatakse. Ohtlik sagedasel tarbimisel, tekitab vähki. Benzalkonium Chloride Äärmiselt mürgine säilitusaine kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri. Alkohol, Isopropyl (SD-40) Väga kuivatav ja nahka ärritav; muudab nahapinna Ph-taset, nii
Selle seene ohutegurid on metsahooldustööd, metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ja lageraied. Elutseb vanades lehtmetsades, parkides, aedades ja õuedel. (Eesti Punane Raamat). Kuulub II kategooria kaitsealuste seeneliikide hulka. II kategooria kaitsealuste taimede ja seente kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda ehitusluba (ka mitte väikeehitisele, paadisillale jm), rajada uut üle 5 ruutmeetri suurust veekogu jne. Seene kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Müümine, ostmine ja muud taolised, kasusaamise eesmärgiga tegevused on keelatud. (Looduskaitseseaduse § 55, lõige 7; § 14. lõige 1; § 56, lõige 1) c. Kõre Kaitse all on 7 kõre püsielupaika (2 Saare maakonnas, 2 Pärnumaal, 2 Läänemaal ja 1 Harjumaal). Püsielupaigas on keelatud alla 0,5 meetri sügavuste veekogude ja karjääride pinnasega täitmine, ala metsastamine ja veekogudesse kalade viimine ja asustamine. Vastavalt
Agressiivsus Mõisted · Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Agressiivsus eesmärgipärane kahjustamine. Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne Vägivald füüsiline agressiivne rünne · Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada? Liigid: 1. Instrumentaalne agressiivsus (agressiivsus on vahend muu eesmärgi saavutamiseks raha,
kahjustus · Defektne toodang väärade juhtimisandmete tõttu asjassepuutuvaile · Ebapiisav kvaliteedi tagamine testimissüsteemi tõrke tõttu Kvantitatiivne: suurim lubatav seisakuaeg 4. Negatiivne · Asutuse maine kahjustamine Kvalitatiivne: hinnang mõju · Asutuse usaldatavuse langus välissuhetele · Koostöösuhete kahjustamine · Asutuse töö kvaliteedi usaldatavuse langus · Konkurentsipositsiooni kaotus 5.Rahaline · Uurimis- ja arendustulemuste volitamata avalikustamine Rahaline väärtus kahju · Andmete manipuleerimine raamatupidamissüsteemis
sekreetidega küllastunud materjalid o Teravad ja torkivad jäätmed o Patoloogilised jäätmed NB ! Meditsiiniliste jäätmete hulka ei loeta fotojäätmeid, ravimijäätmeid, kemikaalide jäätmeid, elavhõbedajäätmeid, radioaktiivseid ja tsütostaatiliste ravimite jäätmeid. 4 Etappi jäätmete käitluses Sorteerimine Erikäitlust vajavad med. jäätmed kogutakse eraldi Jäätmete kahjustamine Ladustamine Nakkusohtlikud jäätmed Seadmed jäätmete kahjustamiseks Põletusseade Autoklaav aurugeneraator, kompressor külmkamber Kasutatud allikad: Jäätmeseadus TÜ Kliinikumi jäätmekäitluseeskiri (PKL89) TÜ Kliinikumi meditsiiniliste jäätmete erikäitlemise juhend (JKL61) Tänan kuulamast !
Soo-neiuvaip Laialehine neiuvaip 1.Soo-neiuvaip 2. Laialehine neiuvaip Laialehine neiuvaip on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Taime võib leida puisniitudel ja segametsades. Laialehine neiuvaip on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Soo-neiuvaip on 2050 cm kõrge Lehed on pisut renjad teravatipulised. Õied ripuvad varrel hõreda, pisut ühekülgse kobarana. Soo-neiuvaibal on mullas pikkade sõlmevahedega risoom, mis harunedes üha uusi taimi kasvatab Õiekattelehed on valged ja punakad. Taim õitseb juulis, üksikuid õisi leidub veel augustiski. Soo-neiuvaip on putuktolmneja. Teda tolmeldavad herilased. Tolmeldatud õitest arenevad sügiseks rippuvad seemnekuprad. Soo-neiuvaip eelistab kasvamiseks lubjarikka mullaga niiskemaid kasvukohti ja on eriti iseloomulik lubjarikastele madalsoodele. Veel...
Osoonikihti lõhuvad freoonid, mida kasutatakes külmutuskappides. Mõningad tööstused on hakkanud kasutama butaani ja propaani, aga seda pole teinud kõik tööstusettevõtted. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Lennukikütuse põlemisel tekkib hulgaliselt põlemisjääke, peamiselt lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Osoonikihi hõrenemise tagajärjel tekkivad haigused, elusorganismide mutatsioonid ja see häirib fotosünteesi. Osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju. Ka Eesti aitab kaasa, et osoonikiht ei hõreneks. Eesti keskkonnastrateegia on seadnud enda eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Selleks et ära hoida osoonikihi hõrenemist tuleks vähendada aerosoolide kasutamist ja lämmastikväetise kasutamise piiramist. Külmutites tuleks kasutada osooni mittelõhkuvaid aineid.
Kus kasutatakse ja leitakse? Juba vanasti kasutati narkootiliste ainetena. Ka mürgina. Vähesel määral leidub seda igas taimes- kaitseb taimi. Mürktaimedes on nende kogus tunduvalt suurem. Igapäevaselt kohvis ja tees. Narkootikumide kahjulikkus Narkootikumid tekitavad sõltuvust. Kahjustavad hingamisteid. ( hasis, marihuaana, crack) Kurnatus ülienergilisuse tagajärg. (speed, amfetamiin, ecstacy) Hallutsinatsioonid, ebaadekvaatne käitumine. Siseelundite kahjustamine. ( heroiin, oopium) Palju muid kõrvalnähte. Probleemid narkootikumidega Hukkub sadu inimesi igal aastal ( eriti noori). Sõltuvus ei lase lõpetada kasutamist. Saadetakse korda kuritegusid, endale aru andmata. Narkoäri. HIV- viiruse levik. Keelud ei aita. Ravi on keeruline ja tihti ei aita. Kergesti kättesaadavad ja mõned ka odavad. Eestis levinum amfetamiin, fentanüül ja kanepitooted. Takistamiseks korraldatakse narkoreide. Ennetustööd koolides. Kasutatud kirjandus
majandustegevust. 12.Territoriaalveed-kaldaga rööbiti kulgev kindla laiusega merevöönd,millele rannariigil on suveäärnne õigus. 13.Happesademed-happelise reaktsiooniga sademed,mis tekivad peamiselt gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel atmosfääriniiskusega. 14.Mahepõllundus-taime- ja loomakasvatus,mille puhul ei kasutata keemilislt töödeldud,konsentreeritud v muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendid. 15.Degratsioon-muldade kahjustamine ja mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mulla arenguks tähtsate ainete eemaldumise tagajärjel ebaõige mullaharimise,aga ka ehitustegevuse,tööstuse jms. tõttu. 16.DDT-kõige ohtlikum mürk.
folk music laienemine erinevate stiilide ja tegevuste tähistamiseks viis hiljem selle osalisele asendumisele mõistega traditional music, millele lisandusid ka world music, ethnic music. 2. Keda peetakse tänapäeva folkmuusika isaks? Pete Seeger (s.1919) 3. Millest folklaulud rääkisid? Folkmuusika oli näiteks ühiskondlik- poliitilise sisuga protestilaul, mis toob esile mitmesuguseid ühiskonna pahesid nagu sõda, rassism, looduse kahjustamine jne. Enamik folklauljaid on olnud väljapaistvad inimõiguste eest võitlejad. Osa laule oli vähem protestilise sisuga. 4. Millal, kus ja miks tekkis stiil folk rock? Mis selles stiilis ühildusid? 60- ndatel aastatel Ameerikas. 5. Kes oli üks olulisemaid folk rock alsusepanija? Kõige menukam folk- rock duo oli Simon ja Garfunkel. 6. Millised pillid on omased sellele stiilile? Folklaulu esitatakse ühe laulja või väikese ansambli poolt, saateks kitarr, bandžo, suupill, viiul
Teiste sõnadega - selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Mida lisaks kaitsealadele veel kaitse alla võetakse? Riigi munitsipaal ja eramaad. Inimene põhjustab liikide väljasuremist. Metsakoosluste hävitamine - kõige olulisem liikide kadumise põhjus, seda tekitab rahvastiku juurdekasv ning sellega kaasnev intensiivsem põllu ja metsamajandus, linnastumine ja laienev taristu, looduslike märgalade hävitamine ja kahjustamine, reostamine. Kõrbestumine - paljud kooslused mis asuvad aastaajati kuivas kliimas, on inimtegevuse tagajärjel kõrbestunud, see ohustab troopilisi rohimauid, lehtmetsi ja parasvöötme põõsastikke. Seda põhjustab selliste alade põllumaadeks tegemine, väetamine, ning ükskülgne ning liigne harimine - mullad vaesuvad ja suureneb tuuleerosioon. Märgalade kahjustamine - suur osa on tänapäeval kuivendamise ja pinnasega täitmise tagajärjel hävinud
Madalamad kulud Mugav Vähe rikkeid Ülekannete jm tegemine lihtne Pidev ülevaade konto seisu üle Suudavad teenindada rohkem kliente loodussõbralik 11.02.13 Riskid 3 IT areng Paroolide vargus levinuim Internetikelmused E-mail, võlts veebilehed, Trooja hobune, keylogger, telefoni pettus Krediitkaart Interneti- ja süsteemirikked Maine kahjustamine 11.02.13 Fakte 4 Ligi 1/3 E-panganduse kasutajatest Euroopas sai oma arvutisse viiruse 2010.a. 3% Eurooplastest kandis rahalist kahju tänu veebikelmustele Nordea iPhone app - mPanganduse kasutatavus tõusis 10 kuuga 10 000ndelt 2,7 miljoni kasutajani 91% pangatehingutest Brasiilias
Valgusreostuse tüübid Pealetükkiv valgus (light trespass) Pilt 2 Ülevalgustus (over illumination) Pilt 3 Pimestav valgus (glare) Pilt 4 Valguse virvarr (light clutter) Pilt 5 Taevakuma (skyglow) Pilt 6 Probleem • Uute valgusallikate kasutuselevõtt • Tähistaevas muutub heledamaks • Ökosüsteemide kahjustamine • Terviseriskide suurendamine ja ebameeldivuste tekitamine inimestele Põhjused • Valgustusrežiimi vale valik • Vale valgusallikate konstruktsioon • Seotud looduslikke tingimustega Kuidas olukorda parandada? • Valguse suunamine • Tulede väljalülitamine • Looduslik valgus • Inimeste harjumuste muutmine Pilt 7 Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • http://et.wikipedia
millega sedause kohaselt ei või oma kollektsioone täiendada. Kaitsealused taimed jagunevad kolme ja kivistised kahte kategooriasse Kaitsealused kivistised Eesti aluspõhja kivistised on 350550 miljoni aasta vanused vanaaegkonna mereloomade jäänused. Kõik silmaga nähtavad kivistised on makrokivistised ja kuuluvad II või III kategooria kaitsealuste objektide hulka. II kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine, looduslikust asukohast eemaldamine ja tehingud nendega on seadusega keelatud. III kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine ning tehingud nendega on samuti seadusega keelatud. Kivististe väljaviimiseks Eestist tuleb taotleda luba Keskkonnaministeeriumist. Kõikide kivististe Eestist väljaviimisele peab eelnema nende teaduslik ekspertiis. Kaitsealused taimed I kategooria kaitsealused liigid: kõige rangemat kaitset vajavad 22
Toimivad madalatel temperatuuridel Pakendil märgitud COLOR Villase-ja siidi pesupulbrid Ei sisalda pleegitusained ja abrasiivseid aineid Toimivad madalatel temperatuuridel Pakendil märgitud WOOL või PERWOLL Omadused, mida tuleks vaadata ostes Hinnaklassi Kas pesupulber tolmab või on see granuleeritud on ettenähtud käsitisi- või masinapesuks kas on mõeldud valge või värvilise pesu jaoks Puhastusvahendite mõju keskkonnale Osoonikihi kahjustamine Globaalne soojenemine Veekeskkonna hävimine Elusorganismide mürgitamine Ohusümbolid http://www.bioneer.ee/tegutse/ohtlikud_ained_tarbetoodetes/aid-15965/Oska-otsida-infot-kodukemikaalide-pakenditelt- Kasutatud materjal http://www.bioneer.ee/tegutse/ohtlikud_ained_tarbetoodetes/aid-15965/Oska-otsi da-infot-kodukemikaalide-pakenditelt- http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Hooldamine:Pesuhooldusai ned https://et.wikipedia.org/wiki/Pindaktiivne_aine https://www
Kopsupõletik Bronhiit Happevihmade mõju taimedele Puude lehtede ja okaste langemine Puukoorte kahjustused Taimekasvu pidurdamine Veepuudus Taime liikuva veehulga vähenemine Taimede hukkumine Taimede kuivamine Saagi vähenemine Happevihmade mõju loomadele Happevihmade imendumine loomadesse Loomadesse tekivad erinevad toksiinid Loomade suremine Järglaste suremine Liikide vähenemine või väljasuremine Happevihmade mõju ehitistele Majade katuste kahjustamine Lubjakivi, marmori, liivakivi jm teke Monumentide kokkuvarisemine Sambla jm teke ehitistele Happevihmade mõju veekogudele Vee happelisuse muutumine Kalade suremine Järglaste suremine vees Paljude kaladest toituvate loomade toidupuudus Järvede suremine (maailmas on hävitanud happevihmad üle 1600 järve). Liikide vähenemine Joogivee vähenemine Happevihmade tekke lahendused Kasutada rohkem alternatiivseid kütuseid (nt: maagaasi) Kasutada mõõdukalt elektrit ja õli
haljasaladelt, tööstuspiirkonnast); * Ära korja vananenud seeni; * Ära hoia korjatud seeni kodus töötlemata üle ühe päeva. Esmaabi nagu taimemürgitusel NB: krampide ja teadvusehäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda. Seenemürgistustele on seloomulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsusega organite kahjustamine. Kui abi ei saabu, järgneb surm. Mida pikem on peiteaeg ja seenesöömisele järgnenud suhteliselt vaevustevaba ajavahemik, seda raskemaks ja ohtlikumaks kujuneb mürgitus. Seente hulka kuuluvad palju erineva välisehitusega hulk ja üherakulisi organisme. Liike on umbes 1,5 miljonit. Paljunevad, kasvavad ja arenevad kiiresti. Kõik seened on eukatrütoodid nende tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma. Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku
Linnastumise keskkonnamõjud Joogivee puudus arengumaades Tänapäeval kasutatakse põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% tarbitavast veest. Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna ja põhjavee kvaliteeti, mis omakorda ohustab inimese tervist ja loodust. Aastaks 2015 ei saa arengumaad puhast joogivett, kuna arenenudmaad kulutavad rohkem kui peaks. Energiavarude kulutamine Tänapäeva linnad kurnavad taastumatute energiavarude kulude ja tulude tasakaalu, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele elektrit ja gaasi. Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud elanikud, sama palju kulutatakse ka elektrit. Õhusaaste ja müratase Linnade keskkonnaprobleemid on sageli seotud tootmisprobleemidega ning neid saab osaliselt lahendada, muutes tootmist keskkonnasõbralikumaks. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja se...
isõhu kaitse dus Koostajad: Jana Raudsepp, Keidi Kolts, Birgit Vana, Helen Meier Seaduse eesmärk ja reguleerimisala Käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele Seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või Karistused Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 2000 eurot Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas Välisõhu kvaliteedi halvenemine Välisõhu kvaliteeti halvendatakse nii keemiliselt (saasteained)
4.4 Muld kui resurss, muldade kaitse Tegevused Otsesed tagajärjed Kaudsed tagajärjed Tallamine Muldade tihenemine Põllupinna ja mullaviljakuse vähenemine Maaharimine raskete masinatega Muldade tihenemine vee-ja õhu mahutavuse Mullaviljakuse vähenemine vähenemine Valel ajal väetamine Mullaelustiku kahjustamine Veekogude reostumine ja kinnikasvamine Põlluharimine järskudel nõlvadel Erosioon Mulla hävimine, põllupinna vähenemine Kahjurite ja umbrohutõrje Mullavee reostumine Põhjavee ja veekogude reostumine Maaparandus Veereziimi muutmine Põhjaveetaseme alanemine
Süüdistused Eesti nõiaprotsessidel langevad üldiselt kokku traditsioonilistega mujal Euroopas esitatutega: Süüdistus Arv Inimeste haigeks või vigaseks nõidumine 41 Inimeste surnuks nõidumine 36 Loomade surnuks või haigeks nõidumine 21 Diabolism 26 Libahundina kahjustamine 18 Vargus või varga avastamine 11 Süütamine 8 Viljasaagi või põldude nõidumine 4 Piima, õlle, paadi või viinaköögi nõidumine 4 Süüdistajad olid enamasti talupojad, kusjuures 82,7% ulatuses mehed, kes väitsid, et kahtlustatav oli nõidumisega neile , nende perekonnale või varale mingit kahju põhjustanud. Mõisnikud ja kirikuõpetajad esitasid süüdistusi harva.
Ei registreerinud tehingut keskkonnaregistris Rikutud seadused § 14 lg 1 (1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; § 56 lg 3 (3) I kaitsekategooria liigi isendi valdus ning tehingud sellise isendiga registreeritakse keskkonnaregistris. §55 lg 7 (7) I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Tahtlikuks kahjustamiseks ei loeta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava meetmete elluviimist. Karistused proua Männikmets härra Kobarpea § 72 lg 1 § 71 lg 1 Rahatrahv kuni 100 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut trahviühikut või arest Mida oleks pidanud tegema teisiti? proua Männikmets härra Kobarpea
Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal ette näidata metsateatist ega ka muid raieõigust tõendavaid dokumente. Tema sõnul oli tal suuline kokkulepe linna haljastusspetsialistiga, kes oli lubanud tal tormimurdu koristada ning laiendada vaadet Viljandi linnale. Tekkinud keskonnakahju suurem kui 76000 krooni. Milliseid seaduse punkte rikuti? § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine. § 69. Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumine. § 70. Metsa majandamise nõuete rikkumine. Milline karistus selle eest ootab? (1) Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Kutsehariduskeskuse infosüsteem Leidke kooli kodulehelt vastused järgmistele küsimustele. Vastused kirjutage tabelisse vastava küsimuse juurde põhitekstist erineva värviga Milline on meie kooli juriidiline aadress? kopli 1, tartu Millistel erialadel toimub sessioonõpe? Põhihariduse baasil: kutseharidus pagari (ka sessioonõpe) ja lihatöötleja (sessioonõpe) erialal keskhariduse baasil: sessioonõppes pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia ja pagari erialal ja sessioonõppes meisterkondiitri (jätkuõpe) Mida on kirjutatud kooli sisekorraeeskirjade punktides 3.2 ja 3.3? 3.2. kooli maine ja eriala kutse-eetika kahjustamine; 3.3. teiste õpilaste eest teadmiste kontrolli sooritamine; Mida tähendavad grupinimede lühendid IS117? IT-süsteemide nooremspetsialisti Mitmeks semestriks jaguneb õppeaasta Tartu KHK-s? 2 Mitu õppeperioodi on meie koolis ühel õppeaastal? 4 Millistel gruppidel toimuvad...
palju raskem, et teisega pole mõtet tegeleda. - kui kellegile lüüakse nuga kõhtu siis lähb kõht ja ka riided katki. Riiete purunemise kohta öeldakse, et see on põhiteoga kaasnev tegu. - kui järeletegu ründab mingit muud hüve, siis ei tohi kõrvale jätta vaid tuleb kvalifitseerida. Või kui see kahjustab kolmanda isiku hüve siis tuleb see eraldi kvalifitseerida. 1 teema puudu! 3.03.2016 Varavastased kuriteod § 203 § 215 § 200 asja kahjustamine ja rikkumine ja hävimine: asja kahjustamise puhul ei ole süüdlasel selle asja omastamine eesmärk – ta lihtsalt lõhub teise asja ära. Karistusõigus II.osa Kõik mis varguse juures sai rääkida võõrast vallasasjast, kehtib ka siin. Lisaks on asja kahjustamine lubatud ka kinnisasja suhtes (nt maja, mets), neid asju saab kahjustada ilma, et need maa küljest lahti võetakse vms. Tegu – kahjustamine, mis on hävitamine või rikkumine. Asja
bioloogiline mitmekesisus on Euroopas endiselt suures ohus. Mis on bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine? Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on vähehaaval hiiliv protsess, mis on arenenud juba pikka aega. See on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide arvukus. Mis põhjustavad liikide hävinemist? Nende elupaikade kahjustamine Metsade raiumine ja põletamine Soode kuivendamine Intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses Happevihmad jmt. (muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt) Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt) Väljasurnud hiigelloomad Hiigelloom Väljasuremise Iseloomustus ajastu (p pikkus; k kõrgus)
Polina Ossipova. 5.a klass Suitsetamine Suitsetamine on mingi aine, tavaliselt tubaka või kanepi põletamisel tekkiva suitsu sissehingamine ja väljapuhumine. Tubakat saab suitsetada suitsetatavate tubakatoodetega nagu näiteks sigarettidega, piibuga ja vesipiibuga. Ajalooliselt oli rahupiibu suitsetamine Ameerika põlisrahvaste rituaal. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga. Kopsude kahjustamine Tubaka tarvitamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Peamised probleemid, mida suitsetamine põhjustab, on krooniline bronhiit,kopsupuhitus ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. (KOK) 90% KOKi haigetest on see haigus tingitud suitsetamisest. KOK areneb vähemalt igal viiendal suitsetajal, kes on suitsetanud juba 1520 aastat. KOKi haigel langeb invaliidistavale tasemele kuskil 60. eluaastal, kui mitte suitsetaja on veel täis jõus.
elusrakkude toimimist ja ökosüsteemide loomulikku elurütmi.Elusolendite võrdsuse määratlemine süvaökoloogias ( mina nähakse osa tervikust, samastutakse lisaks inimesele kogu muu maailmaga) : ,,Kõikidel elusolenditel bosfääris on võrdne õigus elule ja viljakusele, õigus saavutada individuaalne vorm ennast teostades, kuuludes samal ajal suurde Eneseteostusse (Selfrealization). Looduse kahjustamine on seega enda (s.o. Mina) kahjustamine. Süvaökoloogia põhiprintsiibiks on: see,et iga olend on väärtulik iseenesest, on väärtus omaette. Keskne väärtus on elu rikkus ise. Looduse mitmekesisuse ja rikkuse võrdne austamine sisaldab ka inimliku mitmekesisuse ja kultuuride rikkuse au sees hoidmist (Naess 1988). Inimese suhe loodusesse ja elusolenditesse võib õigustatult vahelduda vastavalt olukorrale. Näit. ellujäämise küsimus. Inimene ei tuletoime ilma ülejäänud
Arne Naess esitatud jaotus: · Pinnaline ökoloogia Hoolimatus inimeste ja kõige muu elava suhtes · Süvaökoloogia Mõtiskletakse elu eesmärgi nimel ja liigutakse kogu maailma arvestamise suunas. ,,Mina" on ühenduses vaimses ja bioloogilises maailmas. Samastutakse kogu muu maailmaga. Teiste arvesse võtmiseks ei ole tüütu kohustus, vaid armastus, sümpaatia ja kiindumus. ( Naess) Looduse kahjustamine on enese kahjustamine. Põhiprintsiip:(Naess) iga olend on väärtuslik iseenesest, on väärtus omaette. Olukorras, kus elusolendite huvid põrkuvad reguleerib inimese ja looduse suhet kaks põhimõtet: 1. Eluline tähtsus: eluliselt tähtsad huvid on eespool. 2. Lähedus: lähedus on eelistatum kui geograafiliselt, ajaliselt, kultuuriliselt või liigiliselt kaugem. Taylori looduse austamise eetika: inimese võime asetada ennast looduse olukorda. Ja mõista, mis on loomadele hea
merikotka tolleaegset arvukust hinnata vähemalt kolmekümnele paarile. Ilmne arvukuse langus algas 19. sajandi viimasest veerandist ja kulmineerus möödunud sajandi 60. aastate lõpul, mil mitme aasta jooksul polnud teateid ühestki edukast pesitsemisest. Olukord hakkas paranema alles alates 70. aastate teisest poolest ja praeguseks läheneb meil pesitsevate merikotkapaaride arv juba 180-le. Merikotkas on loodusmälestusmärk. Tema häirimine ja kahjustamine on seadusandlusega rangelt keelatud. http://et.wikipedia.org/wiki/Merikotkas http://www.kotkas.ee/Merikotkas.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HALALB2.htm
ja õhk saastuvad. Lahendus: prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kattega, prügilast eralduvat vett suunata kanalisatsiooni, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kohtadesse, prügi sorteerimine. Happevihmad Tekkepõhjused: kütuste põlemisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ja tekivad happelised reaktsiooniga sademed. Tagajärjed: okaspuude kahjustamine, kiireneb keemiline murenemine, veekogude vesi muutub happeliseks, veeorganismid võivad hukkuda, inimestel võivad tekkida hingamisteede haigused. Lahendused: Õhu saaste vähemine, alternatiivse energia kasutamine. Rahvastiku kasv Põhjused: suremuse langus Tagajärjed: Vasus, nälg, suureneb tarbimine ja tootmine. Lahendus: pere planeerimine, abielu ea tõstmine. Magevee varude puudus Põllumajandus, tööstus, kodumajapidamine, nafta reostus, maa üle väetamine.
haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. Osoonikihti kahandavad ained on lenduvad ja väga püsivad, mis tähendab, et nad jõuavad stratosfääri, kus asub ka osoonikiht ja jäävad sinna olenevalt ainest väga pikaks ajaks. Näiteks CFC-12 püsib atmosfääris 102 aastat ja haloonid kuni 85 aastat. Igasugune osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju, isegi kui muud tegurid jäävad samaks. Kiirguse hulka võib piirata troposfääris asuv osoon ning ka aerosoolid ja pilved. Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob. Osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise lõpetamiseks ning järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks
SEENED, SAMBLIKUD KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda seente ehitust, toitumist ja paljunemist. 2. Kirjelda hallitusseent (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele, tähtsus looduses). 3. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist, kasutamist. 4. Miks kergitab pärm tainast? 5. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 6. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 7. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? 8. Miks kasvavad seened just vihmase ilmaga? 9. Nimeta parasiitseeni, kellel parasiteerivad, millist kahju tekitavad? 10.Milles seisneb seente kasulikkus ja kahju looduses? 11.Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 12.Millist kasu ja kahju toovad seened inimesele? Vastused: 1.Seente ehitus Ain...
B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme. Deflatsioon - tuulekanne, pudeda sette (liiva, aleuriidi, savi) ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod. Stepi- ja metsavööndis põhjustab mullakihi ärakannet suurtelt aladelt. Degradatsioon - mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Demograafiline plahvatus - Rahvastikuplahvatus demograafiline plahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Detridofaag - Detridofaagid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.)
Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. Proua Männikmets Lääne-sõrmkäpp Härra Kobarpea Milliseid looduskaitseseaduse punkte proua Männikmets ja härra Kobarpea rikuvad? Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Proua Männikmets käitus seadusevastaselt, kuna varjas müügilepingus olevaid kitsendusi ja kohustusi, mis kaasnevad maa ostuga. Milline karistus neid selle eest ootab? I kategooria kaitsealuse liigi isendi ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul
1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust, 2. suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetega ja degradatsiooni. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon), Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon) Saasteaine võib olla väärtuslikuks ressursiks, kuid vales kohas asudes saab temast reostaja (nafta tsisternis on väärtuslik ressurss, nafta jões on kahjulik saastaja) Füüsilise faasi järgi jagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised.
Koolikiusamine. Paratamatus või mitte? Kui nüüd püüda defineerida sõna „koolikiusamine“, siis tähendaks see üldpildis ühe või mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana. Esimestel eluaastatel õpib laps kõige rohkem oma vanematelt, sugulastelt ja kodust. Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu
Geeni avaldumise häired: * mutatsioonid mis tekivad iseenesest või välistegurite mõjul (mürgised ained, ravimid, alkohol, tubakas loote arengu ajal) , viirused, UV-kiirgus, radioaktiivne kiirgus, Kromosoomide arvu muutus või kromosoomid vahetavad omavahel osi Vead valkude kokkupakkimisel tekivad nt prioonhaigused (geen - mRNA - Töödeldud mRNA - Primaarne aminohappeahel - (siin tekib viga valgu kokkupakkimisel) - Valk kokku pakitult (vigaselt kokkupakitud valk pääseb kontrollist, see vigane valk e prioon sunnib teisi valke valesti voltuma ja haigustekitaja paljuneb) - Valk töödeldult Viirused: elusrakud 10-100 mikrom, viirus 20-300 nm vahe on 333 x , Viiruseid valgusmikroskoobiga ei näe, elektronmikroskoobiga võimalik. PALJUNEMINE (spetsiifilised, võivad olla rakus pikalt paljunemiseta: 1) viirus kjinnitub, 2) siseneb rakku 3)kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku t...
Nafta: + suur kütteväärtus + mitmekülgne kasutamisvõimalus keemiatööstuses + mugavam ammutada, töödelda ja transportida kui tahkeid fossiilseid kütuseid - tugev surve looduskeskkonnale - suured pinged rahvusvahelistes suhetes Maagaas: + kõige keskkonna säästlikum fossiilne kütus + transport on soodne + transport on keskkonna säästlik - minimaalne keskkonna kahjustamine Tahked kütused: + mitmekülgne maavara - kaevandamine on töömahukas - kaevandamine mõjub maastikule hävitavalt - põletamine reostab kesskkonda ja õhku - põletamine kahjustab jaama ümbruses elavate inimeste tervist Vesi: + ei vähenda jõe vooluhulka + ei tekita jääkaineid - tammidel on suur maksumus - igal pool ei ole piisava vooluhulgaga jõgesid - tammi taha jäävad alad ujutatakse üle
on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Detridofaag - surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Dominant - on mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv (arvukuse või suuruse tõttu[1]) liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli. Ehitusdegradatsioon - mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Elumus - on ajavahemik, mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient) võib kas ravimite ja/või ravimeetodite[1], elundi transplantatsiooni või muude meditsiinivõtete rakendamisega juurde võita elueapikendusena võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega. Emigratsioon - ehk väljaränne on ränne teise riiki.
Distributiivne õiglus Üheks kahju vormiks on omandi kahjustamine, kas siis otsese või pettuse läbi. Nii arvas Mill, kes kaldus oma vaadetelt utilitarismile ning kes pooldas laissez-faire süsteemi. Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid
Samuti on aktiivses tegevuses Eesti Roheline Liikumine (ERL), mille eesmärgiks on suunata Eesti ühiskonda loodushoiule ja säästlikule eluviisile. ERL-i sisuline tegevus toimub kolme programmi raames: keskkonnapoliitika, keskkonnateadlikkus ja looduskaitse. ERL-il on üle 1000 liikme, neist suurem osa on noored - õpilased ja tudengid. Seega, miks ei võiks keskkonna kaitseks välja astuda keegi meie endi seast? Kokkuvõtteks: keskkonna kahjustamine võib saada minevikuks vaid juhul, kui igaüks meist astub keskkonna eest selge sõnaga välja. Olgu siis selleks näiteks kasvõi sõbrale hea nõu andmine, et kõrvaltänavasse poodi pole vaja autoga minna, tegeleda ise aktiivselt prügi sorteerimisega, mitte raisata joogivett ebavajalikuks otstarbeks jne. Võimalusi, kuidas muuta keskkonda paremaks nii endale kui ka kõigile teistele, on mitmeid. Kõik sõltub vaid enese tahtest
vabandused jäid tulemata. Ajakirjandus on väga konkurentsitihe. Alati võidab see meediakanal, kes uudise esimesena rahvani viib. Tõe välja selgitamiseks võidakse tänapäeval äärmusteni minna, alustades pidevate telefonikõnedega kuni inimese jälitamiseni, mida võib sageli emotsionaalseks piinamiseks nimetada. See viis on sageli isegi hullem kui füüsiline, sest piinatavaks pole mitte keha vaid vaim, mille kahjustamine palju suuremad ja pikemad haavad jätab. Ajakirjanikel pole lihtsalt aega erinevate allikate kontrollimiseks, vaid viib kuuldu inimesteni ja laseb neil tõe olemasolu hinnata. Need, kes lugu usuvad, võtavad piinamise rolli endale ja kirjutavad halvustavaid kommentaare või lähevad tänaval juurde ja hakkavad aru pärima. Kuigi meedia ohvriks on paljud langenud, siis tuleb ette ka lugusid, kus ajakirjandus avalikustab tegeliku süüdlase. Heaks näiteks on riigikogu liige Jaanus Rahumaa, kes
1.Säästva arengu mõiste ................................................................................................... 3 2.ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID ......................................................... 6 2.1.Jäätmeprobleemid.................................................................................................... 6 2.2.Loodusvarade kasutamine....................................................................................... 6 2.3.Kultuuripärandi kahjustamine ............................................................................... 7 3.GLOBAALPROBLEEMID HOTELLIMAJANDUSES .............................................. 8 Kokkuvõte ...................................................................................................................... 11 kasutatud materjalid ........................................................................................................12 1. SÄÄSTVA ARENGU MÕISTE
õigustatud. Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teistele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või tahulolematu. Agressiivse käitumise puhul kahjustatakse teiste huve ja rikutakse teiste õigusi. Tänapäeva tavaelus peetakse sellise käitumise alla füüsilist vägivalda, sõimu, karjumist või teiste alandamist. Mõnikord ei pruugi agressiivsus määratleda mitte niivõrd väljendusviisis kuivõrd käitumisviisis. Agressiivsus on teise isiku tahtlik kahjustamine või haavamine. Agressiivsus on suhtlemis- ja käitumisviis, mis ei arvesta ligimese heaolu ega õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teise hingeline, vaimne, füüsiline või majanduslik kahjustamine või isegi hävitamine. (Lehtsaar). Agressiivne käitumine kujutab endast sagedasti sundi teise suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimesevahelistes suhetes. (Heiki Krips 2010). Kehtestav
Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke (, kes asusid üksikutes lossiläänides). Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsi pealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Tal oli abiks terve rida ametnikke ja riigimõisate valitsejaid. Keskvõimu suhtumine Aadelkond polnud rahul kuningas Karl XI absolutistliku valitsusreformiga. Aadli opositsioon (majanduslikud huvide kahjustamine, kehtivate õiguste rikkumine). Keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle. Taheti luua vabatalupoegade kiht, millest kujunenuks keskvõimu tugi vastukaaluks väheusaldusväärsele aadlile. Kuid katsed talurahva seisundit muuta põrkusid kohaliku aadli vastuseisule. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu nende maharahustamiseks lubati, et endised omanikud
Osa veeelustikust hävineb.Nafta mõju võib veeelustikule mõjuda kaua.Joogivee reostamine jne. Kõige tähtsam,miks peaks maailmamerd kaitsma on veeelustiku pärast. 28.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Jõe veereziim, vooluhulga suurus, kliima, temperatuur. Veedefitsiidi põhjused: Liigne auramine. Üleujutuste põhjused: Merevee ootamatu tõus, suur sademete hulk, linnade kasv(kanalisatsiooni suunamine jõgedesse) Tagajärjed: suured üleujutused, ehitiste kahjustamine jne. 29.Põhjavee kujunemine: Sdemete vesi imbub põhjavette. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad eelkõige poorsusest. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused: Inimtegevus, intensiivne väljapumpamine, kaevandamine. Tagajärjed: Kaevud jäävad kuivaks, põhjavesi sooldub, põhjavesi reostub. MÕISTED Veereziim-vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul erinevates veekogudes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
