selle struktuur, koostisosad ja seosed nende vahel - koostisosad, nende omadused, kuju, mõõtmed, jne. Detailid: - struktuur - kõigi detailide kuju, materjal, mõõtmed, hälbed, pindade omadused, jne. Lahendite välja süstemaatiline jaotamine Jaotuspõhimõte: ühetüübiliste ja vähemsobivate lahendusalade grupeerimine ja eraldamine. 1) lahendite otsimine, lahendivälja piiritlemine 2) lahendite grupeerimine 3) lahendite grupeerimine Üldise probleemilahenduse skeem -Formuleeri probleem -Sõnasta nõuded, kriteeriumid -Leia võimalikud lahendid -Hinda ja vali parim Teosta Konvergentne e. koonduv mõtlemine. Probleemile ainsa korrektse lahenduse leidmine. Konvergentset ehk koonduvat mõtlemist rakendatakse ülesannete puhul, mis nõuavad ühe korrektse lahenduse tuletamist olemasolevate teadmiste ja loogilise arutlemise abil. Divergentne e. lahknev mõtlemine. Probleemile paljude erinevate lahenduste leidmine.
emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui
Probleemilahenduse meetod Probleem : Mul on hinded väga kehvad ja mind ähvardab koolist välja kukkumine. Eesmärk : Mul on kõigis ainetes vähemalt kolmed. EESMÄRGIPUU Jätan õppimiseks Olen vähem arvutis rohkem aega Näpistan hobide arvelt Inno Mul on kõigis Küsin abi Klassikaaslastelt Irja ainetes vähemalt Pereliikmetelt Vanem vend kolmed Ema Olen tundides tähele- Kuulan õpetajat panelikum ja hoolsam Teen asju kaasa ANALÜÜS Ma olen küllaltki laisk ja seetõttu on mul koolis kehvad hinde...
eesmärgile Kui JAH, siis mine edasi järgmise sammu juurde Kui EI, siis pöördu tagasi ja korda protsessi alates 3. sammust (alternatiivide genereerimine) Probleemi lahendamise astmed 7. Ettevalmistused täideviimiseks: kas on vaja mingeid vahendeid või lisategevusi valitud alternatiivi elluviimiseks? Vahel on mõni vahend või lisategevus ise uus probleem siis võib olla vajalik veelkord kõik probleemilahenduse astmed läbi teha 8. Teostamine: sõnasta tulemus (läbi konkreetsete käitumiste) ja võrdle seda püstitatud eesmärgiga
emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine .Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). .Probleemi mõistmine. .Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. .Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine .Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui
emotsioone (näiteks eksamil põrunud õpilane läheb sõpradega väljakinno). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine · Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). · Probleemi mõistmine. · Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. · Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähe
kaasnevad füsioloogilised reaktsioonid, näiteks higistamine, südametegevuse kiirenemine ning muutused käitumises nagu endassetõmbumine või agressiivsus. Kõik need muutused on väga negatiivsed ja seepärast on seda ka stress. Kuna maailmas on nii palju erinevaid inimesi, siis reageerivad nad ka stressiolukordadele erinevalt. Stressi kogevad maailmas kõik inimesed ja seepärast on vajalik teada kuidas sellega toime tulla. Probleemilahenduse etapid on: · Probleemi defineerimine ja määratlemine · Alternatiivsete lahenduste väljamõtlemine · Vajaliku tegemine ja otsustamine · Lahenduse täideviimine ja hindamine Võiks mõelda sellele, kas on inimesi, kellele endaga toimuvast rääkida. On täheldatud, et inimesed kalduvad paremini toime tulema stressiga siis, kui neil on teised inimesed, kellele nad võivad toetuda. Samuti on tähtis säilitada oma jõuvarude tasakaal
mõttelist osa (mida ja kuidas teha?) ning taktikalisi käike; foonilised tasandid kindlustavad aga liigutuste koordinatsiooni- liigutuste rütmi, lihastöö sujuvuse, sisemiste ja väliste jõudude efektiivse kasutamise jne. Seejuures omavad foonilised tasandid suurt iseseivust nende neurofüsioloogilistele võimalustele vastavate sensoorsete korrektsioonide teostamiseks. 8, Oskuse säilitamine kus?- Pikaajalises mälus paikneb lai valik mälu struktuure nagu motoorsed, tajulised ja probleemilahenduse oskused, teadmised jne. 9. Sotsiaaalse õppimise teooria?- Selle teooria kohaselt on tähelepanu, mälu, kehalised võimed ja motivatsiooniline suundumus olulised tegurid, mis mõjutavad laste vaatlemise ja ettenäitamise vahendusel toimuva õppimise (observational learning) kvaliteeti ja mahtu. 10.Juhendatu avastamine võimaldab?- see võimaldab implitsiitsemalt õppida. Üleliia täpselt treeneri määratud õppimisprotsess võib
Kella 12 öösel on kogu taevas kaetud pilvedega. Millal on pool taevast kaetud pilvedega? Millist probleemilahendusstrateegiat siin kasutasite? Kell 11 öösel. (vesiliiliate näide) nä tagurpidi mõtlemine. 13. Kui inimene oskab keeta kartuleid siis tõenäoliselt saab ta esmakordselt proovimisel hakkama ka lillkapsa keetmisega. Miks? Stsenaarium köögivilja keetmine 14. T_r_ _ _l_k__l_ N_rv_ K_ll_dz, K_ _ _ _ m ma_ _ maa _ _ _ a Milliseid probleemilahenduse strateegiaid kasutasite tühikute täitmiseks? Miks? Tartu ülikooli narva kolledz, kõrgem matemaatika Heuristlik meetod, aga ka algoritm 15. Mida vastaksite küsimusele: kui paljud praegu siin ruumis viibivatest bakalureuseõppe üliõpilastest on Tunnetuspsühholoogia eksami edukalt sooritanud? Kuidas vastaks arvuti? Pole õrna aimugi, sest ei tea, kui edukas keegi on; ei tea taustainformatsiooni 16. Mis liiki on ülesanne: "Muretsege homseks 500 krooni"?
Poirot ja vanapiiga miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalasju. Kirjanik suutis konstrueerida üllatuslikke lõpplahendusi, mis on jäänud ületamatuks tänapäevani, näiteks romaanides "Roger Ackroydi mõrvalugu" (The Murder of Roger Ackroyd) ja "Ja siis polnud enam kedagi" (And Then There Were None). Kriminaalromaanis tegi Agatha Christie populaarse ajaviitezanri, asendades vägivalla, sadismi ja seksi teravmeelse ülesehituse ning probleemilahenduse põnevusega. Oma vaadetelt oli Agatha Christie küll konservatiivne, aga vihkas fasismi ja vägivalda, eitas alkoholi, suitsetamist, raadiot ja televiisorit. Tagasitõmbunult elas ta maal või viibis koos abikaasaga arheoloogilistel väljakaevamistel Lähis-Idas. Kirjanik suri 12. jaanuaril 1976 Wallingfordis Inglismaal. Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Agatha_Christie 2. http://www.agathachristie.com/ 3. http://christie
On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni Teadlik vastutus suhte kvaliteedi eest Lähtub kontrollimatutest impulssidest 11. Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek. Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi. 0. samm Probleemi sõnastamine 1. samm Eesmärgi sõnastamine eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2. samm Koosta eesmärgipuu 3
eesmärgil eitada, varjata või moonutada nende vaadetega vastuolus olevat teavet. Grupiliikmed väärtõlgendavad oponentide ideid ja tegevusi, mistõttu tekivad suhtluses nö pimekohad. Võit-kaotus lähenemine toob aeg-ajalt kaasa ideede ja tunnete valeliku väljendamise, sest võit omandab suurema tähtsuse kui ausus. Lahkheli tõlgendatakse vastaspoole isikliku hülgamisena ning grupi tulevased otsused on üldiselt kehvad. Probleemilahenduse lähenemine Probleemilahendusstrateegia on tõhusam lähenemine, mida kasutada konfliktide lahendamisel. Selle lähenemise puhul grupiliikmed kuulavad üksteist enam, tunnistavad teiste huvide täisväärtuslikkust ning mõjutavad üksteist ratsionaalsete argumentide kaudu. Võistlusliku õhkkonna asemel julgustab probleemilahendamise lähenemine koostöö meeleolu. Võit-kaotus lähenemise ja probleemilahenduse lähenemise erinevused võib kokku võtta järgnevalt:
detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalasju. Kirjanik suutis konstrueerida üllatuslikke lõpplahendusi, mis on jäänud ületamatuks tänapäevani, näiteks romaanides "Roger Ackroydi mõrvalugu" (The Murder of Roger Ackroyd) ja "Ja siis polnud enam kedagi" (And Then There Were None). Kriminaalromaanis tegi Agatha Christie populaarse ajaviitezanri, asendades vägivalla, sadismi ja seksi teravmeelse ülesehituse ning probleemilahenduse põnevusega. Oma vaadetelt oli Agatha Christie küll konservatiivne, aga vihkas fasismi ja vägivalda üldse (eitas alkoholi, suitsetamist, raadiot ja televiisorit). Tagasitõmbunult elas ta maal või viibis koos abikaasaga arheoloogilistel väljakaevamistel Lähis-Idas. Kirjanik suri 12. jaanuaril 1976 Wallingfordis Inglismaal. Kaks kriminaalromaani "Tuhkur Hobune" ja "Kellad" kuuluvad autori loomingu keskpäraste teoste hulka
julgustades teisi loovalt mõtlema. See võib tähendada mõnede reeglite või tavade murdmist, mis on takistuseks loovuse avaldumisel. Enamik meeskonna toimimise teooriat tundvaid inimesi teab, kui olulisel kohal on rollid, mis kujunevad isiksuse omaduste ja töö tegemise individuaalse stiili alusel. Vähem teatakse, et ka loovus avaldub inimestes erineval viisil. Briti psühholoog dr Michael Kirton, kes uuris juhtide probleemilahenduse protsessi, on kirjeldanud loovuse kahte erinevat stiili, kohanduvat ja innovaatilist. Kohanduva loovusstiiliga inimene eelistab toimida teadaolevate struktuuride ja süsteemide raames, nad kasutavad loovust olemasolevate mudelite ja protseduuride muutmiseks. Need on inimesed, kes teevad asju nö paremaks. Innovaatilise loovusstiiliga inimesed eelistavad toimida vähemate reeglite ja struktuuridega. Nad kasutavad oma loovust väljaspool olemasolevaid mudeleid ja protseduure
· Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud · Sidemete tugevus on erinev Semantilise praimimise katsed Probleemide lahendamine 1. Miks võtab vabal teemal essee kirjutamise alustamine enamasti kauem aega kui etteantud teema korral? Sest siis ei ole sulle ette antud mõtet, millest mõtlemist alustada. Aega kulub ka teema välja mõtlemisele. Halvasti defineeritud probleem. 2. Millised probleemilahenduse etapid tuleb läbida, kui teile antakse ülesanne kirjutada ülehomseks 500-sõnaline essee mõnel ,,Mõtlemise" loengus käsitletud teemal? 3. Miks on eksperdid oma valdkonna probleemide lahendamisel edukamad kui algajad? 4. Kirjeldage mõnda olukorda, kus mentaalne struktuur (mental set) a) takistab probleemi lahendamist; b) soodustab probleemi lahendamist. Mentaalne struktuur - a) punktide ühendamise probleem, ei taha väljuda kastist, sest ei ole sellega harjunud
Esmapilgul võib viimane tulemus tunduda vastuolus teiste uurimustega, aga samas on paindliku dieedi korral stiimuleid rohkem, kuna mingil määral on lubatud kõik toiduained ja võib-olla peab nägema rohkem vaeva, et vähendada ebatervisliku toidu hulka. Jäiga dieedi korral on reeglid kindlat paigas nagu ka Bryani ja Tiggermanni (2001) uurimuses. Ülekaalulistel söömisööstudega isikutel ilmnesid võrreldes ülekaalulistega halvemad tulemused täidesaatvates funktsioonides, eriti probleemilahenduse, kognitiivse paindlikkuse ja töömälu osas. Ei ilmenud erinevust Stroopi testis, mis peaks mõõtma pidurdatust (Monica jt, 2010). Stroopi testi tulemus on üllatav, kuigi ka ülekaalulistel võib olla pidurtatusega probleeme, oleks minu arust siiski loogiline, et söömisööstudega inimestel on neid probleeme rohkem. Ilmselt ei ole Stroopi testi tulemus nii selgelt üle kantav teistele pidurdust nõudvatele ülesannetele.
Koostöö/probleemi lahendamine – selline probleemi lahendamine on teoreetiliselt kõige parem lahendus, kuid reaalses elus kõige raskemini teostatav. Kuna selles situatsioonis mõlemad osapooled peavad mõistma üksteist, kuulama mõlemad osapooled välja ja siis asuma lahendama konflikti jättes emotsioonid kõrvale. Selline lahendamine eeldab ka seda arusaamist, et võitjana tuleb vaid üks välja, teine pool on kaotaja. Eduka probleemilahenduse eelduseks on, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks ja suhtleks vastastikku võrdsel tasandi. Kompromiss – on enamlevinud konfliktidega toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski osapool ei saavuta sel juhul maksimumi. Probleeme küll ei väldita, aga nendega ei tegeleta ka sügavalt. Kompromiss on hea lahendus, juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada. See võib olla
Psühholoogia arengulugu 4 Teema 2 informatsiooni mõiste. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas, majanduses, poliitikas jm. Mõjukamaid kognitiivpsühholooge: · George Miller- keeleprotsesside ja mälu uurimine · Herbert Simson- Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal · Donald Broadbent- tähelepanuprotsesside ja infotöötluse esimeste sidusate mudelite loomine · Ulrich Neisser- esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtteid ja olemust üldistava raamatu autor · Michael Posner- infotöötlusparadigma ja neuroteaduse mõistete lähendamine · Richard Atkinson, Alan Baddeley, Endel Tulving- mäluprotsesside uurimine
6 3,4 99,99966% Protsess, mille suutlikkus on tasemel 6 sigmat, lubab vähem kui 3,4 viga 1 000 000 võimaluse kohta. 1.4. 6 parendustsükkel DMAIC J. Juran Parendamine toimub projekti kaupa ja mitte kuidagi teisiti. Kuus sigmat on sisuliselt edasiarendus Demingi PDCA tsüklist (plan-do-check-act) DMAIC probleemilahendamise tsükkel. DMAIC eestikeeles tähendab tinglikult 5-ks sammuks jagatud struktureeritud probleemilahenduse protsessi määratle, mõõda, analüüsi, parenda ja ohja. > Defineeri probleem (Define); > Mõõda probleemi ulatust ning seda mõjutada võivaid faktoreid (Measure); > Analüüsi protsessi (Analyze); > Rakenda parendused (Implement); > Ohja/ kontrolli protsessi ning parendusi (Control). Probleemi defineerimisel tuleb otsida vastuseid järgmistele küsimustele: > Mis on protsessi väljund? > Mis on probleemi sisu, kas on olemas selle mõõdikud ja kasutatavad andmed
ära arvamine, mida klient öelda tahab (näiteks kui agressiivne klient muutub väga tõsiseks, võib öelda: -Ma näen, et sa oled nüüd minu peale pahane -Kas on midagi mida me peame lahendama koos, teeme seda Kokkuvõtlik ümbersõnastamine- kõneleja pikema jutu kokkuvõtmine nii jutu sisu kui tundeid, samuti hiljutisi ütlusi kasutades ning võttes kokku arutatud küsimusi (kasulik konfliktsituatsioonides ning olukordades, kus on probleemilahenduse vajadus või näib rääkija olevat teema kohta kõik ära öelnud). Oluline on, et peale ümbersõnastamist tuleb teha paus, et anda jutujärg agressiivsele kliendile. Ümbersõnastamine võimaldab kontrollida arusaamist ning väljendada hoolivust. Tunnete peegeldamine- oma arusaamise väljendamine rääkija tundeseisundist ja selle tugevusest: -See teeb sind... (kurvaks.) -Sa oled ise ka... (õnnetu). Peab peegeldama rääkija tundeid aktsepteerival moel: -Ma olen sinuga
On leitud, et mängudes kasutavad lapse rohkem kõnet kui muudes tegevustes. Rollimängud on lapse kõnearenduse seisukohalt head. Järk-järgult muutuvad mängulise toimingud lühemaks ja üldistatumaks ja lõpuks mängitaksegi vaid vaimses plaanis. Seega, mäng soodustab mõtlemise üldist arengut. Loovuse arengu sisukohalt on mäng erakordse tähtsusega, kuna lapsed mängivad paljude erinevate mänguasjade ja esemetega. Samuti õpivadki lapsed mängudes tundma mitmesuguseid probleemilahenduse strateegiaid. Loovuse seisukohalt on tähtis ka, et lapsed mängiksid innustatult ja rõõmuga. Mängu loov iseloom väljendub selles, et laps, kujutades mängudes oma ümbritsevat elu, ei kopeeri seda mehaaniliselt, vaid kombineerib oma teadmised, mõtted ja muljed ning annab edasi oma suhtumise mängitavasse. Loovus on omane paljudele erinevatele mänguliikidele. Loovuse arendamise seisukohalt on oluline erinevad mänguasjad ja esemed, nende tinglikus ja reaalsuse määr.[3]
• Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud • Sidemete tugevus on erinev Probleemide lahendamine 1. Miks võtab vabal teemal essee kirjutamise alustamine enamasti kauem aega kui etteantud teema korral? Inimene hakkab esmalt pingsalt teema peale mõtlema, millest üldse kirjutada, mis on palju keerukam ülesanne, kui etteantud teema kohta kohe ülesannet täitma hakata. 2. Millised probleemilahenduse etapid tuleb läbida, kui teile antakse ülesanne kirjutada ülehomseks 500-sõnaline essee mõnel „Mõtlemise“ loengus käsitletud teemal? Etapid: * Probleemi identifitseerimine- antud küsimuse puhul võib see punkt ära jääda. * Probleemi määratlemine - teemavalik * Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine - koostatakse esialgne “plaan”, kuidas kirjandit kirjutada. Millest alustada jne
maailmavaade. Sotsiaal – ühiskondlik (sotsiaalsed probleemid), kollektiivne (lapse sotsiaalne areng) ja solidaarne ( hädasolija abistamine), pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest 2. Milline on sotsiaalpedagoogika eesmärk? Anda ülevaade erinevatest sotsiaalpedagoogika teooriatest ja sotsiaalpedagoogika olemusest, samas ka sotsiaalpedagoogika ajaloost. Tutvustada praktilisi sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi töös lastega ning tutvustada erinevaid probleemilahenduse võimalusi. 3. Milline on sotsiaalpedagoogika ? Sotsiaalpedagoogika on mitmetähenduslik. Kasutades sotsiaalpedagoogilisi võtteid ja mõjutades läbi selle inimesi ennast saab ennetada, parandada, leevendada sotsiaalseid probleeme. Sotsiaaltööl ja sotsiaalpedagoogikal on kummalgi oma arengulugu, kuid aja jooksul on nende erinevus vähenenud ja alad on teineteisele lähenenud. Sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö
inimese hinnangutel, 4:see tähendab jõupingutust ning need ei ole automaatsed reaktsioonid! Strateegiad Aktiivne toimetulek, planeerimine, emotsionaalne sotsiaalne toetus, instrumentaalne sotsiaalne toetus, huumor, narkoainete kasutamine, religioon, tunnete väljaelamine, leppimine, tegevusetus (allaandmine), mittemõtlemine (TV vm abiga), keskendumine positiivsele (õpid kogemusest) Emotsioonikesksed- põgenemine, vältimine, enesesüüdistamine, unistamine, emotsioonide väljaelamine Probleemilahenduse kesksed- planeerimine, variantide väljamõtlemine, teabe otsimine, otsene probleemi lahendamine Teine liigitus: probleemilahendus, emotsioonide ja suhete regulatsioon ja vältimine Toimetulekustiil versus paindlikkus- stiili puudumine, ehk see, kui inimene kasutab igas olukorras väga erinevaid strateegiaid versus väljakujunenud stiil, ehk püsivalt sarnaste strateegiate eelistamine. T.stiil ei väljendu väga paindlikel inimestel, eelkooliealistel, täiesti uudes olukorras olijatel.
2 kogemusele, tunnetele ja suhetele suunatud 3 kognitiivsed ja käitumuslikud tegevusele/ sotsiaalsele õppimisele suunatud 4 süsteemile suunatud (seda arvestavad) II. ÜLESANDEKESKNE INDIVIDUAALTÖÖ Kirjandus, Korüfeed: Reid&Epstein (72), Reid(78; 85), Epstein(78) Eelkäija: Perlman - probleemilahenduslik individuaaltöö MIS? ajaliselt piiratud, fokusseeritud lühiaegne individuaaltöö (rakendatav ka pere- ja grupi puhul) MIKS? lahendada problem(id), anda probleemilahenduse kogemus tulevikuks KELLELE? territoriaalne (asumi) avalik hoolekanne, probatsiooni, suitsiidiennetuste, koolivägivalla jne puhul - kui probleem on klassifitseeritav, näiteks: · Isikutevaheline konflikt · Rahulolematus sotsiaalsete suhetega · Raskused ametiasutustega · Ei saa rolliga hakkama · Otsustamis-, enesekehtestamisraskused · Emotsionaalne stress · Ebapiisavad ressursid KUIDAS? I Sihitus neile probleemidele, mida:
On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni Teadlik vastutus suhte kvaliteedi eest Lähtub kontrollimatutest impulssidest 11. Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek. Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi. 0. samm Probleemi sõnastamine 1. samm Eesmärgi sõnastamine eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2.samm Koosta eesmärgipuu(kõik võimaluse kirja, ning hakkad üle vaatama) 3
Koosolekuid on mitut liiki: probleeme lahendav ja teavitav, ajurünnak jne. Koosoleku vorm tuleb kindlaks teha enne suure laua taha istumist. Merlecons ja Ko OÜ andragoog-konsultant Tarmo Salumaa ütleb, et kahekümne osalejaga infotunnis pole mõtet algatada diskussiooni. EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Jan Andresoo on samuti veendunud, et koosoleku tüübist peab kinni pidama: "Paarikümne osalejaga strateegiakoosoleku ja 4-5 inimesega probleemilahenduse koosoleku ettevalmistus ja läbiviimine erinevad üksteisest nagu öö ja päev ning näiteks infovahetuskoosolekul pole mõtet hakata maailma parandama ja lahendusi otsima." EMT kvaliteedijuhil Hillar Kroonil on nädalas vähemalt viis koosolekut. "Kõige rohkem peetakse meil viie-kuue osalejaga probleemi lahendamise koosolekuid, aga on ka regulaarsed osakondade, juhtkonna, tootenõukogu ja arengunõukogu koosolekud," kirjeldab ta Kutsu optimaalne arv osalejaid
enda omad ka. Seda juhtub eriti päevaste vahetustega, siis öine vahetus rebib mitme eest ja keegi ei pane seda tähelegi. Kõik on ju tehtud. Siin kohal peaks mainima, et kõige paremini mõjub ikka otse ütlemine. 2. Kliendisuhetes tekkib kõige enam probleeme joobes klientidega. Ärritab kliente ka meie külluslik kauba pakkumise stiil. Kuid mis teha,- teeme ju oma tööd. Vastavalt läbimüügile tuleb ka töötasu. 5. Missuguseid probleemilahenduse võtteid spontaanselt kasutati? Kuidas saaks probleeme lahendada veelgi efektiivsemalt? Spontaalselt kasutusele võetud võtteid ei tea, vähemalt pole nad minu kõrvu jõudnud. Probleeme annaks lahendada näiteks ühiste ürituste korraldamisel. Pere üritused. Näiteks jaama töötajad oma lähedastega. Ei pea olema (mees, naine, lapse(d) ) võiks ka sõber, sõbranna. Samas ei tea. Olid suvepäevad- igaüks oma ette, mingit ühinemist küll ei olnud. Võib-olla tahavad
tehakse läbi uurimuslik töö, mille käigus kogutud andmeid analüüsitakse ning tehakse hiljem nende põhjal järeldusi. 10 Dialoog ja vestlused Eelkõige mõeldakse dialoogi all dialoogilist kuulamist. Rajaleidja (2014) on toonud välja dialoogilise kuulamise olulised punktid: vahetu kohalolek, õpilasele kontsentreeritus, respekt ja kannatlikkus on harmoonilise suhtlemise ja probleemilahenduse alustaladeks. See jällegi näitab seda, et dialoogiline õppimine pole see, et õpetaja õpetab ja annab oma teadmisi otseselt õpilasele edasi, vaid dialoog sisaldab samuti õpetajapoolset suunamist, mitte etteütlemist õpilasele. Dialoogi pidamine peab õpilast motiveerima ja suunama õigete aspektide juurde, et õpilane oleks ise nö uurija rollis. Nii näiteks võib öelda, et konsultatsioonis ei ütle õpetaja õpilasele ette, vaid näiteks kasutab palju küsimusi selleks, et
takistatud (puudulik Regulatsioon ümber-konstrueerimine verbaalne töömälu) piiratud afektide piiratud võime tegevust halvad reguleerimise võime analüüsida ja sünteesida suutmatus sündmusi probleemilahenduse madaldunud võime verbaalne paindlikkus mälus hoida oskused motivatsiooni madaldunud võimetus kehv lugemisoskus reguleerida vähenenud eesmärgile manipuleerima madal reeglite suunatud tegevuses suunatud loominguline
Need on oma mõtete tõepärasuse hindamine ja käitumiseksperimendid. Õpetatakse tehnikaid, kuidas oma mõtete paikapidavust hinnata. Iga uut tehnikat harjutatakse seansside vahelisel ajal. Kõik kodutööd arutatakse teraapiaseansil läbi. Vaadatakse üle, mis õnnestus hästi, mis tahab veel lihvimist. Õpitakse tehnikaid, kuidas vähendada kehalist pinget, kuidas vähendada ärrituvust ja närvilisust. Harjutatakse rahulikku hingamist ja lõdvestumist. Võetakse ette probleemilahenduse ja kehtestamisoskuste parandamine. 17 Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia ja depressiooni ravimine rohtudega ei välista teineteist. Praktikas kasutatakse nii kumbagi eraldi kui ka mõlemaid koos. Selle üle, kas ravimid on näidustatud, või mõnedel juhtudel lausa hädavajalikud, otsustab psühhiaater. Lõpliku otsuse, kas arsti soovitatud ravimeid võtta ja psühhoteraapias käia, teeb aga alati inimene ise.
õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, areneminst ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. Lapsest lähtuvas tegevuses ei oodata lapselt mehaanilist uute teadmiste omaksvõttu, vaid oodatakse, et laps ise vastutaks oma tegevuse ja õppimise eest. Sel juhul otsustab laps ise oma tegevuse üle ja seab endale probleemilahenduse strateegiad. Vastutus õppimise eest on lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest. Õpetaja aitab lapsel leida õpioskusi, mõista oma mõtteid ja kujundada oma õpistrateegiaid (Hujala, 2004). Seega sellise käsitluse puhul on õpitegevuse subjektiks, tegijaks, laps. Lapsekeskse lähenemise aluseks on lapse arengust lähtuv õpetamisviis (Hansen jt 1997). Selle käsitluse aluseks on arusaam, et lapsed on innukad õppijad, kes saavad uut teavet ja omandavad kogemusi
majandama ennast väga targalt. Sellega leitasid nad välja vaheladuteta süsteemi (inglise keeles just-in-time) põhimõtte. Selline põhimõte lubas vähendada töös olevaid laovarusid ja valmistada efektiivselt ainult sellise koguse, mis oli ettetellitud sealjuures viies kaod minimaalseks. Sellest sündiski Toyota tootmissüsteem (inglise keeles: Toyota Production System-TPS). Seda täiendati aastate jooksul veel teadusliku probleemilahenduse ja kvaliteedisüsteemi elementidega. (2) Toyota tootmissüsteem erines oluliselt tüüpilisest masstootmise lahendustest, mis põhinevad pakkumisel, olenemata tegelikust vajadusest. TPS-i idee oli risti- vastupidine toota täpne arv seda, mida antud hetkel vajatakse. See võimaldab hoida laovarud minimaalsed, mis mõjus omakorda hästi ettevõtte jooksvale likviidsusele.(2) LEAN-iks nimetati TPS alles 1990. aastal, kui rida Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi teadlasi (James P
On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni Teadlik vastutus suhte kvaliteedi eest Lähtub kontrollimatutest impulssidest 4.Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek. Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi. 0. samm Probleemi sõnastamine 1. samm Eesmärgi sõnastamine eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2. samm Koosta eesmärgipuu 3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 5
sina-sõnumite abil. Selles astmes tuleb kuulata aktiivselt ja vältida kõikvõimalikke teesulgusid. Sageli sõnastatakse probleem arutelu käigus ringi, kui selgub, et esialgne probleemi määratlus oli pinnapealne. Lõpuks veendu, et kõik osapooled hakkavad otsima lahendust, mis arvestaks kõikide vajadustega ja oleks kõikidele osapooltele vastuvõetav. See etapp lahendusprotsessis võtab üsna palju aega. 2.Võimalike lahendusvariantide väljapakkumine See on probleemilahenduse loominguline osa. Head lahendused ei sünni otsekohe. Algsed lahendused on harva sobivad, ent nad ärgitavad paremate peale tulema. Selleks korraldage ajurünnak. Ajurünnak on struktureeritud protsess ideede genereerimiseks, mille mõtles välja Ameerika reklaamijuht Alex Osborn möödunud sajandi kolmekümnendate aastate lõpus. Ajurünnak on ühisleiutamine, mille käigus kõik osavõtjad pakuvad välja erinevaid lahendusvariante
inimestel kängis 3-6 teadmiste ühikut (nt teooriat, fakti), algajatel üksikud. Kõik see annab efektiivsema teadmistega manipuleerimise, otsustamise. Ekspertidel arenenum metateadmine- teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta Lugeda veel Psühholoogia gümnaasiumile, J.Allik jt. 18 Mõtlemise areng lapsel lk. 142-147 Probleemide lahendamine lk 136-141 - probleemilahenduse etapid ja ilmnevad takistused - eksperdid vs algajad Gleitmani raamat, peatükk 8 Millised on võimalused tulemaks toime mõtlemisel ilmnevate tõketega/probleemidega? Lk 299-300 (working backwards, finding appropriate analogy, changing representation) KOGNITIIVSED PROTSESSID: TÄHELEPANU .... teadvuse koondamine stiimulite või sündmuste kitsale ringile .... psüühilise tegevuse suunamine ja koondamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus
turvalisuse vajadustest, 50% oma kuuluvusvajadusest, 40% oma enesehinnanguvajadusest, 10% oma eneseaktualiseerimise vajadusest). Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal. Miller: maagiline arv, keeleprotsesside ja mälu uurimine. U. Neisser (1967) kognitiivse psühholoogia mõiste, esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtted ja olemust üldistava raamatu autor .Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus (nt ajupotentside kuvamine kognitiivsete ülesannete lahendamisel). Evolutsioonipsühholoogia 1980ndast alates
4) Avalikustage oma tundeid. 19 Koostööl põhinev probleemilahendamine: elegantse lahenduse otsimine Kolme sotri konflikti: 1) Emotsioonide konfliktid. 2) Väärtuste konfliktid - harva leidub mingit lahendust, sest inimese jaoks, kes sellisel juhul endast välja läheb, ei ole mängus midagi konkreetset ega otseset. 3) Vajaduste konfliktid. 4) Kompromiss. Kõige sagedamini kasutatakse koostööl põhineva probleemilahenduse asemel alternatiivid: eitust, vältimist, allaandmist ja domineerimist. Enneaegne andestamine võib tuleneda headest kavatsustest, kuid on tegelikult destruktiivne viis konflikti vältida. - Kompromiss - üksmeelne, mis on saavutatud vastastikuste järeleandmise abil (ma tulen sulle osaliselt vastu). Robert Townsend «Up the organization». Koostööl põhineva probleemilahendamise prosessi sammud: 1) Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles.
· Ettevalmistus nõustamiseks (aeg, koht, eelteadmised) · Nõustamise läbiviimine · Tulemuste hindamine (vajadusel järelkohtumised) 3-astmeline nõustamisprotsess : 1. Üles- ehk lahtisulatamine 2. Muutmine 3. Kinnikülmutamine, kinnistamine 7-faasiline nõustamisprotsess : 1. Alustamine, sissejuhatus 2. Eesmärkide seadmine 3. Hindamine 4. Plaani koostamine 5. Teostus 6. Stabiliseerimine, tulemuste jälgimine 7. Lõpetamine Probleemilahenduse mudel : I etapp : probleemne situatsioon selgitatakse välja ja mõtestatakse lahti II etapp : Püstitatakse eesmärgid, mis põhinevad probleemse situatsiooni tegevusele orienteeritud mõistmisel III etapp : Eesmärkide saavutamise viisid töötakse välja ja viiakse ellu Inimsuhete mudel : I suhe (usalduse, aususe, empaatia areng) a) Kavatsus e alustamine b) Probleemide identifitseerimine ja selgitamine
kolmas prototüüpide kasutamine. Mõtlemise liigid: a) konvergentne e. koonduv: vajatakse probleemide puhul, millel on üks (või mõni üksik) lahendus b) divergentne e. hargnev: lahendusi võib olla palju Mõtlemine kui protsess. Mõtlemist võib defineerida ka kui ülesannete lahendamist. Kui lahenduse leidmisel kasutatakse eelnevaid kogemusi, on tegemist taastava e. reproduktiivse mõtlemisega; kui üritatakse leida uusi teis, on tegemist loova e. produktiivse mõtlemisega. Probleemilahenduse etapid: a) ettevalmistav, kus õpitakse probleemi tundma b) inkubatsioonietapp, kus leiab aset ideede küpsemine c) illuminatsioon, kus inimesel tekib tunne, et ta on jõudnud lahenduseni d) lahenduse kontrollimine e. verifikatsioon. St: probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi, seejärel püsivust lahenduse kontrolliks ning vajadusel pealehakkamist ellurakendamisel
pakistani naine- mitteendkehtestav; selline käitumismudel kandub noorukitele ning mõjutab lähisuhteid peres, kui nooruk esitab nõude ja vanem tõmbub tagasi, siis nooruk on õnnetu peresuhetes ning see mõjutab nooruki suhteid peres destruktiivselt 4. Negatiivse ja positiivse interaktsiooni määr paarisuhetes- kui paar püsisuhtes ja rahulolevad siis 5:1 pos ja neg interaktsiooni vahekord, kui õnnetud siis 0,8:1 pos ja neg interaktsiooni vahekord probleemilahenduse diskussioonides. Tõrjutus romantilistes suhetes Tõrjutuse vormid paarisuhtes: 1. Vastamata armastus on emotsionaalselt raske mõlemale poolele- armastajale ja tõrjujale. Tavaline kogemus nii noorukieas kui ka täiskasvanuea algul. Armastaja kogeb küll posit emotsioone kuid neg emots on kui vastamata armastuse puhul kaalukamad. Tõrjuja peab armastajat tüütuks, ebameeldiv on positiivseid sõnumeid saada, tekivad negat emotsioonid ainult 1/3 emotsioonidest on postiivsed
Mida nõustaja tahab öelda oma kliendile või kolleegidega? endast? On alternatiive sellele lähenemisele, mida Milline on nõustaja kvalifikatsioon? pakub see nõustaja? 25. Kriisisekkumise põhimõtted. Kriis - situatiivsetest, arengulistest ja/või sotsiaalsetest ressurssidest tulenev akuutne emotsionaalne ärritus-seisund, mille tagajärjeks on ajutine võimetus toime tulla tavapärase probleemilahenduse käitumise mõttes. Roberts´i 7-astmeline mudel: ,,vastumürgid": 1. hindamine Ärevus rahustav, kinnitav käitumine 2. psühholoogilise kontakti loomine Meeletus kui klient on med-lt stabiilne, siis 3. probleemi uurimine protsessi aeglustamine 4. tunnete väljendamise julgustamine Kaos struktuur, valmis plaan 5
enne, nende suhe on veel parem ja tugevam. Tülitsemise järel ei tohi jääda okast hinge. Ja veel. Üks kriteerium on edukate paaride puhul see, et seksiga ei premeerita ega karistata teineteist. Tülisid ei võeta voodisse kaasa. Eesmärgiks pole tundeid KAOTADA, vaid neid KONTROLLIDA o Ärevus, viha ja armukadedus on loomulikud tunded. Pane neid tähele ja proovi mõista, mis sinuga toimub. Olukorda rahulikult analüüsides saad rakendada tõhusaid probleemilahenduse strateegiaid. o Ärevus, viha ja armukadedus tekitavad probleeme siis, kui need muutuvad liiga tugevaks. Sellisel juhul pärsivad need mõtlemist ja otsustusvõimet, inimene võib öelda kahetsusväärseid asju või käituda moel, mida ta pärast häbeneb. o Katsu mitte käituda hetketunde ajel. Kui satud paanikasse või kaotad kontrolli, püüa end 9
perioodi jooksul on võimalik omandada rohkem kogemusi, kuna pole vajadust duplitseerida olukordi. Selle meetodi puuduseks on asjaolu, et simulatsiooni tingimuste loomine on väga kulukas ja nende tegelik kasutamine on mõttekas ainult väga spetsiifiliste ülesannete puhul. (Scarpello jt 1995, 459) Selveris vestibüüli treeningut ei kasutata. Komitee või töögrupi meetod on personali arendamine töötajaid reaalseteks toimivateks probleemilahenduse töögruppideks jaotades ja neile tõelisi organisatsiooni probleeme lahendamiseks andes. Töögruppide poolt väljatöötatud lahendusi kasutatakse reaalset organisatsiooni probleemide lahendamiseks. Seda meetodit kasutatakse enamasti juhtivatel ametikohtadel olevate töötajate treenimiseks. See meetod on laialt levinud, kuid võib mõjutada juhtkonna reaalse ettekujutuse saamist treenitava kompetentsusest ja oskustest
lahendamiseks lisainfot. Sellisel juhul oleks vältimine ajutine alternatiiv. Koostöö/probleemi lahendamine Teoreetiliselt on see kõige parem konflikti lahendamise strateegia, kuid praktikas osutub kõige raskemini teostatavaks. Sellisel juhul püütakse lahendada konflikti, arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemi lahendamise puhul tegeletakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. Eduka probleemilahenduse eelduseks on, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks ja suhtleks vastastikku võrdsel tasandil. Kõige suurem takistus on selle strateegia rakendamise puhul võitja/kaotaja hoiak, et ainult üks saab võita ja teised osapooled paratamatult kaotavad. Konfliktis osaledes on tihti raske teisi mõista ja kainet meelt säilitada. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi enamlevinud konfliktidega toimetuleku meetod
· Psühholoogia ja füsioloogia seaduspärasused kui seaduspärasusi tunda ja vajadusel rakendada siis see peaks soodustama nõustamistegevuse tõhusust. · Kommunikatsiooniteooria alused suhtlemispsühholoogia (kuidas selgitad näiteks viga kliendile, mitte ei karju, aga suunad), kuulamispsühholoogia (meeldib rääkida rohkem kõigile, aga kuulamine eraldi oskus, palu täpsustada, kui ei kuulnud), mõjutamisetehnikaid. · Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja konstruktiivsed meetodid. · Kehtestamine - õpetada kehtestamist ja ka ennast kehtestada · Eetika jne. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega kliendi parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 2001). Nõustamisel tuleks aidata inimestel vabaneda irratsionaalsetest vaadetest, tõsta nende
c) Positiivne sisekõne- on seotud vaimse enesehindamise ja enesekohaste hoiakute kujunemisega. Nt. inimene räägib pidevalt endaga, mitte ilmtingimata kõvasti, aga mõttes. Sageli on see......... Enesekontrolli treening: 1. Sisekõne 2. Kujutlustehnika 3. Eesmärkide püstitamine 4. Mõtete väljapraakimine (mõtete ,,kõrvale panemine") 5. Vigadele reageerimine 6. Simultasiooni treening/ rollimäng 7. Rutiinid 8. Probleemilahenduse tehnika Probleemi lahendamise sammud: 1. Sisekõne Väiteid või ühest sõnast koosnev ensejuhendamine, koondamaks tähelepanu kas käesolevale hetkele (,,nüüd", ,,siit" vms) või ülesande spetsiifilistele aspektidele (,,jälgi teksti"). Tähelepanu olulisele või suunatakse tähelepanu, kui see kipub oluliselt eemale libisema. Mis segab keskendumist? - Mõtted ,,Jälle hakkab peale!" ,,Kuidas ma sain nii lihtsa vea teha?"
emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid: 1. Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2. Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui
Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid. Nõustaja peaks olema nii teadlane kui rakenduslik nõustaja. Teaduslik mõtlemine eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust kuni sekkumiseni, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid, diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivsust tõhusamaks ja testide kasutamise oskust. ...... teooria suhtlemispsühholoogia, kuulamine, mõjutamise tehnikad. Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja meetodid Kehtestamine läbirääkimise tehnikad Eetika abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused · Fookus nõustamisel on arenguline toimetulek, oskuste õpetamine, probleemide ennetamine. Psühhoteraapias on fookus kõrvaldav, aitab ületada olemasolevaid probleeme, nt. ärevus, depressioon · Probleemi olemus. Nõustamine tegeleb igapäevaeluliste probleemidega, nt. pere, töö, suhted
Neil on ebamugav. Seda rohkem tuleb tööd teha, et sõnum jõuaks nendeni ja nad tahaksid teiega kauem vestelda. Kommunikatsiooniteooria alused kuidas suhet ülesehitada, sõnumit edastada. Üldjuhul me arvame, et teine saab aru ja liigume edasi. Klient võib aga seista samas punktis. Väga tugev viide neuropsühholoogiale. Ärevuses inimese frontaalsagar töötab ellujäämisprintsiibil, kognitiivne võimekus on piiratud. Probleemilahenduse strateegiad mehed on rohkem probleemilahendusele suunatud, naised emotsioonidele. Täiuslik oleks, et neid osatakse vahetada vastavalt olukorrale. Toetav stiil, vältiv stiil jne. Tänapäeval öeldakse, et mehed ja naised on siiski erinevad. On erinev sotsialiseerimine ja sotsialiseerumine. Mehi ja naisi tuleb erinevalt leinatöös käsitleda. Kõik ei käi ühe mustri järgi, ei indiviidide ega sugude kaudu
annaabi.ee 
