olukord on vastupidine ja võlad ületavad vara, siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Sellisel juhul jätkub vastav menetlus pankrotiseaduses sätestatud reeglite kohaselt. Kokkuvõtlikult on osanike poolt otsustatud lõpetamise raames toimuva likvideerimismenetluse käigus tehtavate toimingute ajakava üldjuhul järgmine: Osaühingu majandustegevuse ülevaate koostamine. Kuna juhatus peab esitama osanikele lõpetamisele eelneva majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest, siis on esimeseks toiminguks vastava ülevaate koostamine (ÄS § 202 lg 2). Lõpetamisotsuse vastuvõtmine osanike poolt. Arvestama peab, et lõpetamisotsuse saab vastu võtta vaid kvalifitseeritud häälteenamusega. Lõpetamisotsuse võib võtta vastu nii koosolekul kui ka kirjalikul hääletamisel, minimaalselt peab otsuse vastuvõtmiseks olema otsuse
on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,25 % iga päeva eest. 3. OSADE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE 3.1. Osanikul on õigus oma osa või osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.2. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus 1 (ühe) kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Osa võõrandanud osanik on kohustatud viivitamatult esitama võõrandamise lepingu notariaalselt tõestatud ärakirja OÜ Juhatusele. Juhatus teatab osanikele võõrandatud osa hinna, samuti muud lepingu olulised tingimused. Osanikele teatamine toimub neile kirjaliku teate saatmise teel osanike nimekirja kantud aadressil. 3.3. Kui osanikud soovivad kasutada oma ostueesõigust, on nad kohustatud sellest Juhatust kirjalikult informeerima teates määratud tähtajaks. Kui osanik nimetatud tähtajaks Juhatust oma ostueesõiguse kasutamise soovist informeerinud ei ole, loetakse, et ta ei soovi ostueesõigust kasutada. 3.4
kasutamisele Majandusaasta aruande Juhatus esitab majandusaasta Juhatus esitab raamatupidamise esitamine äriregistris aruande ja kasumi jaotamise Pärast majandusaasta aruande aastaaruande ja tegevusaruande ettepaneku osanikele, kinnitavad koostamist esitab juhatus selle (majandusaasta aruande) ning osanikud viivitamata audiitorile.Juhatus kasumi jaotamise ettepaneku esitab majandusaasta aruande, üldkoosolekule. vandeaudiitori aruande ja
Aktsia-, osakapitali lihtsustatud vähendamise võib läbi viia, kui kahjumi katmiseks ei piisa aktsiaseltsi/osaühingu reservkapitalist ja kui aktsiaseltsil/osaühingul ei ole ka muid reserve. Aktsia-, osakapitali vähendamise otsuses tuleb näidata kahjum, mille katmiseks aktsia-, osakapitali vähendatakse. Kasumi jaotamise piirang Aktsia-, osakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või aktsionäridele/osanikele teha väljamakseid ega maksta aktsia-, osakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele/osanikele dividendi. Avalduse esitamine äriregistrile 7 Aktsia-, osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse esitab juhatus mitte varem kui kolme kuu möödudes aktsia-, osakapitali vähendamise teate avaldamisest, välja arvatud juhul, kui aktsia-, osakapitali vähendamise teadet ei pea avaldama. Reservkapital
3 955 3 110 Kokku lühiajalised kohustused 076 959 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 9213 13514 Kokku pikaajalised kohustused 9213 13514 396428 312447 Kokku kohustused 9 3 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital nimiväärtuses 123600 123600 Kohustuslik reservkapital 54843 54843 5 148 4 447 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 708 291 Aruandeaasta kasum (kahjum) 581 877 753 268 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või 590902 537900
1 OSAÜHING 1.1 Osaühing Asukoht on juhatuse või juhatust asendava organi asukoht. Tegevuskoht on püsiva ja kestva majandustegevuse koht või muu põhikirjalise tegevuse koht. Osaühingu organiteks on üldkoosolek ja juhatus, juhtorganiks juhatus või olemasolu korral ka nõukogu. Osaühingu organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Osaühingu kohustuste täitmise eest vastutab osaühing ise. Osanik ei vastuta kogu oma varaga, vaid ainult sissemakse ulatuses. Osanikele on antud õigus võtta vastu otsuseid ka nendes küsimustes, mis muidu kuuluvad juhatuse või nõukogu kompetentsi. 1.2 OÜ asutamine Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Lepingus märgitakse: · Osaühingu ärinimi, asukoht, aadress · Asutajate nimed ja elu- või asukohad · Osakapitali kavandatav suurus · Osade nimiväärtused ja arv, nende jaotus asutajate vahel · Kui palju tuleb osade eest tasuda ning tasumise kord ja aeg, koht
heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 397 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida: 1) ühingute ärinimed ja asukohad; 2) ühingute osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse; 3) ühendava ühingu osade või aktsiate üleandmise tingimused; 4) mis ajast alates üleantud osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale ühendavas ühingus; 5) õigused, mis ühendav ühing annab ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele, sealhulgas aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikele; 6) ühinemise tagajärjed ühendatava ühingu töötajatele; 7) aeg, millest alates ühendatava ühingu tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvel (ühinemise bilansi päev); 8) ühinemislepingut kontrollivale audiitorile makstav tasu ning ühingute juhatuse ja nõukogu liikmetele või ühingut esindama üigustatud osanikele ühinemisega seoses antavad soodustused.
Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt kinnitatud. (ÄS § 138 lg 4) · Asutajad annavad sissemaksed üle asutamisel olevale ühingule. Avatakse stardikonto / mitterahaliste sissemaksete korral vajalikud lepingud + registrikanded · Kui osad registreeritakse EVK-s, tuleb enne kandeavalduse tegemist avada osanikele väärtpaberikontod ja taotleda EVK-lt osade registreerimist (u. 5 tööpäeva) · Kandeavaldus registrile (5 tööpäeva pikendamine kuni 3 kuud ÄS § 53). Asutamisdokumendid · Asutamisleping (ÄS § 138 lg 2): Asutamisleping on mitmepoolne leping. Asutamislepingul on kahekordne toime: organisatsiooni moodustamine, asutajate kohustused äriühingu suhtes. ... Vt RKTKo 22.10.2002.a 3-2-1-113-02. Asutamislepingul on piiratud kehtivus. Asutamislepingu
ühingu juhatus koostab kirjaliku aruande, kus selgitatakse ja põhjendatakse ümberkujundamist. Selles aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele. Aruannet ei pea koostama , kui ümberkujundatavas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär. Ümberkujundamisotsuses tuleb märkida: · Mis liiki ühinguks ühing ümber kujundatakse; · Ärinimi; · Osanike või aktsionäride asendussuhe; · Õigused, mis ühingus antakse osanikele või aktsionäridele; · Ümberkujundamise tagajärjed töötajatele; · Osa-või aktsiakapitali suurus; · Ümberkujundamise bilansi päev Ümberkujundamise otsusega kinnitatakse uue ühingu põhikiri või leping, samuti valitakse juhatuse ja nõukogu liikmed. Ühingu asutajateks loetakse osanikke või aktsionäre, kes hääletasid ümberkujundamiseotsuse poolt. Ümberkujundatud ühing avaldab viivitamata pärast
AKTSAIASELTS Aktsiaseltsil on osaühinguga võrreldes 2 erinevust : 1) Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 tuhat krooni, sealhulgas väikseim osa 100 kr. Aktsiaseltsikapitali minimaalseks suuruseks on 400 000 kr, väikseim aktsia 10 kr. 2) Osaühing ei pea oma osanikele välja andma kirjaliku väärtpaberit. Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht. Omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht, millel on 3 alaliiki: 1) hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionäärina kantud aktsiaraamatusse. 2) Hääleõigusega esitaja aktsiad, sellest tulenevad üigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht 3) Hääleõiguseta eelisaktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja
· Osakapital peab olema vähemalt 2500 · Notarikulud sõltuvad osakapitalis suurusest, asutajate arvutst, tõendamist vajava dokumendi lehekülgede arvust. NB! Notrikulud puuduvad, kuui OÜ asutatakse läbi e- äriregistri ettevõtteportaali. · OÜ raamatupidamine on tekkepõhine ehk majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele. · Tulumaks 21% makstakse juhul, kui ettevõtte osanike otsuse alusel otsustati maksta osanikele dividende. · OÜ on Eestis levinuim äriühinguvorme. · OÜ-d on võimalik osta valmiskujul. 3.3 Akstsiaselt · Akstsiaselt on äriühing, millal on akstiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuse eest. AS vastutab oma kohustre täimise eest kohu oma varaga. · Asutamine: notariaalselt tõestatud asutamisleoingu aluse, millele lisatakse
Milline ettevõtlusvorm ja miks? Arhitektuuribüroo OÜ Metropol Osaühing on äriühing, mille osakapital on osadeks jaotatud. Osanikke võib olla üks kuni mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni ning osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Igal OÜ osanikul on firmast ainult üks osa, samas võivad osade suurused olla väga erinevad. Osanik saab oma osa müüa teistele osanikele või kolmandatele isikutele kirjaliku ostu-müügi lepingu alusel. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese ja selleks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt, s.o umbes 3-15 päeva pärast. Osaühingul peab olema juhatus, mis esindab ja juhib osaühingut
AVA Tantsukool OÜ osanike koosoleku protokoll AVA Tantsukool OÜ, registrikood 10439648, aadress Kalev 32-56, 652005, osanike koosolek toimus "__22___" ___aprill___2014 kontoris aadressil Kalev 32- 56, 652005. Koosolek algas kell 10:00. Koosolek lõppes kell 13:00. Osakapitali suurus koosoleku toimumise kuupäeva seisuga on 3000 euro. Koosoleku toimumisest teatati kõikidele osanikele. Osanike nimekiri ja koosolekul osalenud osanike nimekiri on toodud alljärgnevas tabelis: Nr Osanik Osa Häälte Osaniku esindaja Osaniku või nimiväärtus arv nimi ning tema esindaja esinduse alus allkiri 1 Kai Mets 1200 1 Kai Mets Kai Mets 2 Tiit Puu 1000 1 3 Mari Lill 800 1
võlausaldajate nõuete rahuldamine, sõltumata nõuete teatamisest. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Osaühingu lõppbilansi koostamine ning järelejäänud varade jagamine. Üldjuhul võib vara välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest. Kui teie ettevõte sundlõpetatakse seetõttu, et teie tegevuse eesmärk või tegevus ise on keelatud või vastuolus avaliku korra ja heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara riigile. 3. Sundlõpetamine jõustub sellest hetkest, kui hakkab kehtima seda nõudev kohtulahend. Kohus edastab vastava info ka äriregistrile lõpetamiskande tegemiseks. Sundlõpetatud osaühingu esindusõigus
raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Brutopalk - lepinguline töötasu, millelt ettevõtja arvestab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Brutopalgast peetakse kinni üksikisiku tulumaks, osa töötuskindlustusmaksust ja kogumispensioni maksed Dividend - aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa; omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine Ettevõtja - isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit
5.2 Juhatuse liikme lähetus ja esinduskulude hüvitamise põhimõtted ning võimalikud erisoodustused kehtestatakse osanike otsusega, sealjuures mitte väiksemas summas kui on ette nähtud kehtiva õigusaktiga. 5.3 Tasu kantakse üle Juhatuse liikme pangaarvele iga kuu [kuupäev] kuupäevaks. 6. Puhkus 6.1 Juhatuse liikme aasta puhkuse pikkus on kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva. 6.2 Juhatuse liige teatab osanikele oma soovist puhkusele jääda vähemalt [päevade arv] kalendripäeva ette, arvestades sealjuures Ühingu tegevusest tulenevaid võimalusi. Juhatuse liikme puhkuse aja määravad Ühingu osanikud, lähtudes Ühingu võimalustest ja võimalusel Juhatuse liikme soovist. Puhkuse toimumise konkreetne aeg lepitakse kokku Juhatuse Liikme ja osanike vahel. Puhkus ei peata Tasu maksmist Juhatuse Liikmele. 6
Tema kaubamärgi hulka kuuluvad maisihelbed, teraviljahelbed ja riisihelbed. Kellogs on ülemaailmne organisatsioon. Tema tooteid valmistatakse 19 riigis üle maailma ja müüakse rohkem kui 180 riigis. Meie ebakindlas maailma, on organisatsiooni strateegia , et tuleb keskenduda tootele ja kaubamärgile, mis on kas turuliider või tugeval teisel positsioonil, firma usub, kui keskenduda edukatele toodetele võimaldab see tagada järjekindla ja usaldusväärse tulu ning kasumi osanikele. Kui ettevõtte nagu Kellogs uurib muutusi turustamises võib ta kaaluda nelja elementi. Need on tuntud kui turunduse mix. · Toode sellest elemendist tuleneb, kuidas firma vastab muutuvatele kliendi vajadustele. Tervisliku eluviisi tõus loob võimalusi Kellog'sil suurendada toodete arvu. · Hind- selleks, et saada teada hind, mida firma küsib toodete eest, tuleb kindlaks määrata müügisuurus. Suur bränd nagu Kellog's sab
Sellisel juhul kehtivad antud piirangud: nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikele makstavat töötasu ega muid tasusid. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla Osaühingu loomine on kerge mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (nt arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid), millele on võimalik pöörata sissenõuet
suletud ühing, kus osanikevahelised suhted on märksa tihedamad ning seetõttu osanike õigused oma ühingu juhtimisel on laiemad kui aktsionädridel aktsiaseltsis.” Osanike koosolek peetakse pädevaks, kui on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. Juhatus kutsub kokku koosolekut. Vastavasisuline teada tuleb laiali saata nädal enne koosoleku toimumist. Juhul kui võetakse vastu osanike otsus ilma koosolekut kokku kutsumata, on juhatuse ülesandeks kõigile osanikele saata kirjalikult otsuse eelnõu. Osanike otsus loetakse tühiseks, kui see rikub OÜ võlausaldajate kaitseks või muu huvi tõttu kehtestatud sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus loetakse tühiseks ka seaduses sätestatud muudel juhtudel (Õigusõpetus, 2012). 1.3 Lõpetamine Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Tavaliselt on
sissemaksed. Ettevõtte asutamise lausendid Osaühingu asutamine rahalise sissemaksega: D arvelduskonto K osakapital Aktsiaseltsi asutamine mitterahalise sissemaksega (traktor): D masinad ja seadmed K osakapital Osaühingu asutamine nullkapitaliga Alates 01.01.2011 võib füüsiline isik asutada osaühingu ilma, et ta peaks tegema sissemakse osakapitali. Kuni sissemakse täieliku tasumiseni: * ei või osakapitali suurendada ega vähendada, * ei või teha osanikele ühtegi väljamakset. Osanik, kes pole oma sissemakset täielikult tasunud, vastutab osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustusi ei ole võimalik täita osaühingu enda arvelt. Väljamaksete tegemine aktsionäridele (1) Aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele.
Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise
Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise
1) osanike otsus; (osaühing,ÄS § 202, aktsiaselts 365): 2) kohtulahend; a. sundlõpetamise alused: (osaühing,ÄS § 203, aktsiaselts 366): b. sundlõpetamise alused: TsÜS § 40; 3) osaühingu pankroti väljakuulutamine; 4) osaühingu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist; 5) muud seaduses või põhikirjas ettenähtud alus. Kui osanikud soovivad osaühingut lõpetada, peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruandeja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest (ÄS § 202 lg 2). Tulenevalt äriühingu majandus-likust seisust tuleb otsustada kas likvideerimismenetluse läbiviimine (juhul kui osaühingu varad ületavad temakohustusi) või pankrotiavalduse esitamine (kui kohustused ületavad varasid). Likvideerimismenetluse käigus määratakse likvideerijad (reeglinajuhatuse liikmed, nende kohta
selle hindamist kontrollima ja kinnitama audiitor. Kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek.Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostumüügi leping, mille peab tõestama notar. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus
See on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuse eest solidaarselt kogu oma varaga. (ÄS § 79). See on täisühingu oliline tunnus. Nii täis- kui ka usaldusühingu osanikuks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. Uue osaniku võib TÜ võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. ÄS § 95 kehtestab osanikele konkurentsikeelu. Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida TÜ samal tegevusalal ega osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib TÜ samal tegevusalal. Täis- ja usaldusühingu asukoht on koht, kust ühingu juhitakse, või koht kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. Asukohta ei saa määrata osaniku elukohaga, tootmise asukohaga ega muu taolise kohaga, vaid selleks on vastav haldusüksus. Seda on vaja eelkõige
25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sellisel juhul kehtivad alljärgnevad piirangud: nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel; kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse
16. Millised otsuseid võib vastuvõtta üldkoosolek? a) otsuseid, mis tulenevad seadusest ja põhikirjast; b) tehingutega seotud otsuseid; c) üksnes põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud otsuseid. 17. Kas OÜ osad on vabalt võõrandatavad? a) jah, osa võib vabalt võõrandada kõikidele iskutele; b) jah, osa võib võõrandada kõikidele isikutele, kuid teistel osanikel on 1 kuuline ostueesõigus; c) osa saab võõrandada üksnes teistele osanikele. 18. Kes otsustab dividendide väljamaksmine? a) juhatuse liikmed; b) juhatuse ja nõukogu liikmed ühiselt; c) üldkoosolekust osavõtvad isikud. 19. Millised ettevõtted võivad kolmandatele isikutele anda prokuura? a) üksens äriühingute osanikud või aktsionärid; b) oluline on, et isik tegeleks ettevõtlusega; c) prokuura saab anda üksnes AS ja OÜ korral. 20. Millisel alusel saab vahet teha äriühingutel? a) vastutuse;
kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sellisel juhul kehtivad alljärgnevad piirangud: - nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel; - kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks
juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Aktsiaseltsi puhul on väljaspool üldkoosoleku nn tavapädevust võimalik üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine vaid juhatuse või nõukogu nõudel. · Juhatuse osas ASi ja OÜ vahel märkimisväärsed erinevused puuduvad. Märkida võib vaid seda, et OÜ puhul on mitmed otsused, mis ASi puhul on nõukogu pädevuses, antud nõukogu puudumisel osanikele. Kui nõukogu on moodustatud, kohaldatakse tema pädevusele ja tegevusele ASi nõukogu kohta sätestatut. · Erinevusi leiab veel nii laenukeelu, oma osade või aktsiate omandamise ja tagatiseks võtmise ning võõrandamise, samuti teabevahetuse osas. Teabevahetus väärib eraldi märkimist, sest erinevalt aktsionärist on osanikul õigus saada juhatuselt teavet OÜ tegevuse kohta ja tutvuda OÜ dokumentidega ka muul ajal kui üldkoosolekul.
Igal osanikul on õigus esitada kohtule vastav taotlus. ÄS-s sisaldub ka instituut - konkurentsikeeld. Konkurentsikeeld peab olema vastastikuse usalduse põhimõtte väljenduseks, täis- ja usaldusühingus on nimetatud põhimõte erilise tähtsusega. Konkurentsikeelu sisuks on asjaolu, et osanik ei või teiste osanike nõusolekuta olla teise täisühingu osanik samal tegevusalal, usaldusühingu täisosanik ega füüsilisest isikust ettevõtja. Kui ühingu asutamisel oli teistele osanikele see asjaolu teada, siis loetakse, et nõusolek oli olemas ja teised osanikud ei või hiljem enam nõuda vastava tegevuse lõpetamist. Ühingulepinguga võib näha ette tähtaja, mille jooksul konkurentsikeeld kehtib ka ühingu endise osaniku suhtes. See tähtaeg ei tohi aga olla pikem kui 5 aastat, arvates osaniku lahkumisest või tema väljaarvamisest. Kui ühinguleping sellist normi ei sisalda, kuid ühingu huvid seda nõuavad, võib kohus
13. Bilanss – iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, raamatupidamisaruanne, kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. 14. Inflatsioon – kaupade, teenuste hinnataseme tõus. Raha reaalse ostujõuline vähenemine. Kaotab väärtuse. 15. Deflatsioon – inflatsiooni vastand. Raha väärtus suureneb, mis väljendub hinnataseme langemist. 16. Dividend – ettevõtte kasumiosa, mida makstakse välja osanikele ehk aktsionäridele, kas siis rahaline väljamakse või siis aktsiad. 17. Defitsiit – vajak, nappus, puudujääk. (mingit kaupa on vähe saada , nõudlus ületab pakkumise). Kui ka näiteks bilansi defitsiit, tööjõu defitsiit. 18. Eelarve – Tulude ja kulude arvutlus, eelseisva ajavahemiku kohta. 19. Eksport – Kaupade, teenuste väljamüük välismaale. 20. Import – Kaupade, teenuste sissevedu välismaalt. 21. Elatusmiinimum – ühe kuu alampalga määr
eest vaid aktsiakapitali ulatuses. Ühistu on äriühing, millel on vähemalt viis asutajaliiget ning mille eesmärk on säästu saavutamine. Kellel on õigus : Täisühingu igapäevast majandustegevust võib juhtida juhtima õigustatud osanik. Tähtsamate otsuste jaoks vajalik osanike otsus. Usaldusühingus on otsustamisõigus vaid täisosanikul kui ühingulepingus pole teisti määratud. Osaühingus antakse tavaliselt otsustamisõigus juhtkonnale, kes peab osanikele aru andma langetatud otsuste eest. Aktsiaseltsi nõukogu teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle ja plannerib seltsi tegevust ning korraldab selle juhtimist. Ühistus langetavad liikmed ühiselt otsuseid. Kuidas langetatakse äriühingu ja ühistu äritegevust puudutavaid otsuseid ? Täisühingus langetatakse otsuseid kas siis kõigi osanike nõusolekul või siis ainult nende osanike nõusolekul, kellele on antud juhtimisõigus.
majandusaasta aruande põhjal, jaotamata kasumist, millest on vt osaühingut osaniku kasumi osa suurus maha arvatud eelimiste aastate vastab tema sissemakse katmata kahjum, teha suurusele ning osaniku väljamakseid osanikele (ÄS, § tasumata sissemakse kaetakse 157). temale arvestatud kasumi osa arvelt, kahjum kaetakse võrdeliselt osanike vahel nende sissemaksete suurusega (ÄS, 1995, § 97). Majandusaasta Kinnitavad osanikud (ÄS, 1995, vt. täisühingut Koostab juhatus ja osanikud Koostab juhatus pärast Kinnitab üldkoosolek
Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid. Ülekurss- ülekurss ehk aazio tekib, kui aktsiaid või osasid emiteeritakse kõrgemas hinnas kui on nende nimiväärtus. Ülekurssi võib kasutada ettevõtte kahjumi likvideerimiseks, kui seda pole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi, kohustusliku reservkapitali või muude reservide arvelt. Samuti võib ülekurssi kasutada aktsia või osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Lausendid omakapitali arvestusel: Märgiti aktsiaid
! Mitte ainult üks. 95 lg1 ei tohi konkureerida ja lg 2 teeb väikese möönduse. Ei teagi mis siin õige vastus on- oluline ka see et sellele osaikule liiga ei tehtaks. § 95. Konkurentsikeeld (1) Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida täisühinguga samal tegevusalal ega osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib täisühinguga samal tegevusalal. Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks. (2) Ühingulepinguga võib ette näha tähtaja, mille jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud konkurentsikeeld kehtib ühingu endise osaniku suhtes. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest. (3) Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud konkurentsikeeldu endise osaniku suhtes ja ühingu huvid seda
Kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek. Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostu-müügi leping, mille peab tõestama notar. Lepingu ärakiri esitatakse äriregistrile. TÄISÜHING Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline või juriidiline isik. Sarnaselt FIE-ga vastutavad kõik täisühingu osanikud ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma
kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, muu hulgas lähtuma hea usu põhimõttest ja tegutsema vastavalt oma parimatele teadmistele ja oskustele ning olema Ühingule lojaalne. 2.2 Juhatuse liige kohustub: 2.2.1 esindama ja juhtima Ühingut, sh korraldama Ühingu raamatupidamist ja vastutama selle korraldamise eest; 2.2.2 esitama Ühingu osanikele vähemalt kord 2 kuu jooksul ülevaate Ühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt Ühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Ühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest; 2.2.3 korraldama seaduses sätestatud kohustuslike Ühingu siseste dokumentide (sealhulgas töösisekorra-, tööohutus- ja tervishoiueeskirjade,
Kui uus töötaja jäetakse esitlemata, tutvustamata, siis ei saa olla muud järeldust, kui et ollakse sattunud kasvatamatute inimeste hulka. Sel puhul tuleb end ise esitleda, kusjuures tuleb oma ees- ja perekonnanimi selgesti välja öelda ja oma ametikoht nimetada. Nii toimides saab selgeks, kellega tuleb kõige enam koostööd teha. Nende firmade juhtkonnad, kes loovad välismaalastega ühisfirmasid, peavad vastuvaidlematult oma alluvaid uutele omanikele-osanikele korrektselt ja lugupidavalt esitlema. Vastasel korral hakatakse neid sinatades üsna pea suhtuma neisse kui prügikaladesse, kui alama astme teenijaisse, kel pole vähimatki õigust oma arvamust avaldada. Ennast ei ole vaja esitada isikuile, … kellelt palutakse mõnda pisiteenet. Ka teenindav personal ei pea end esitlema, selleks on nimekaart rinnal, nimesilt uksel või seinal; … kellega satume restoranis, kohvikus või baaris juhuslikult ühe laua taha istuma või
kontrollima ja kinnitama audiitor; · kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist; · osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega; · osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek; · Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga; · Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostu-müügi leping, mille peab tõestama notar. Lepingu ärakiri esitatakse äriregistrile. Tulundusühistu (TulÜ) · Tulundusühistud on äriühingud, mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. · Ühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. · Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse
turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele. 13. Bilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 15. Deflatsioon - üldise hinnataseme langus, millega kaasneb raha väärtuse kasvamine. 16. Dividend - ettevõtte osanikele makstav omanikutulu ühe aktsia või osaku kohta. 17. Defitsiit - vajak, puudujääk, nappus. 18. Eelarve - Finantsplaan, eeloleva perioodi tulude (sissetulekute) ja kulude (väljaminekute) arvestus. 19. Eksport - toodete või kaupade müümine välisriiki. 20. Import - kaupade ja teenuste ostmine välisriigilt. 21. Elatusmiinimum - ühe kuu eest ette nähtud palga alammäär. 2017. aastal on tunnitasu alammäär 2,78 eurot
mahaarvatis; võlakohustuse tähtpäevaväärtuse ja tema eest enne tähtpäeva saadava väljamakse vahe. Diskontomäär – Protsentides väljendatud osa veksli summast, mille diskonteeriv pank nõuab endale, kui ta ostab veksleid enne nende maksetähtpäeva saabumist. Diskontomäär – Intressimäär, mida kasutatakse teatava suurusega tulevikukapitali nüüdisväärtuse leidmisel. Dividend – Osa äriühingu kasumist, mis makstakse välja selle osanikele/aktsionäridele. Dividendimäär – Aktsia pealt saadava aastadividendi ja aktsia turuhinna jagatis protsentides, mis näitab aktsia jooksvat tulu. Dotatsioon – Rahaline annetus; riiklik toetus ettevõttele või organisatsioonile kahjude katteks või kindlaks otstarbeks. E Eelarve – Kavandatud tegevuse ja oodatavate tulemuste rahaline väljend. Eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, millest juhindutakse tehingute sooritamisel.
häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel (ÄS § 149 lg 3). Ostueesõigust välistada ei saa. · Osaühingu nõudel võib kohus teatud tingimustel osaniku osaühingust välja arvata (ÄS § 167). · Osa ülemineku pärijale saab põhikirjaga välistada, sh tuleb määrata hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord (ÄS § 153 lg 1 ja 2). II Osaniku õigused: · Osaga on võimalik siduda teatud eriõigusi, samuti anda teatud eriõigusi konkreetsetele osanikele (ÄS § 139 lg 1 p 5). · Osanikule makstakse osa kasumist võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 157 lg 2). · Avansilisi dividendimakseid teha ei või. · Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta jooksvalt, samuti õigus tutvuda osaühingu dokumentidega (ÄS § 166 lg 1). III Asutamine ja kannete muutmine:
kohustuste eest. Ta vastutab ettevõttesse paigutatud vara ulatuses (piiratud vastutus). Asutajaid võib olla üks või mitu, sh nii füüsilised kui juriidilised isikud. Minimaalne osakapital on 2500 eurot. Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali kohese sissemakseta. Tegevuses juhindutakse põhikirjast. Otsuseid langetab koosolek, osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Osaühingut juhib juhatus. Osanikul on õigus saada dividendi, s.o. omanikutulu osanikele jaotatavast puhaskasumist. Sobib väikeettevõtjale. Populaarne. Aktsiaselts (AS): Piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Minimaalne aktsiakapital on 25 000 eurot. Aktsiaseltsil on kohustuslik kolmetasandiline juhtimine: üldkoosolek – nõukogu – juhatus. Loomine kallis ja keeruline. Sobib suurematele ettevõtetele. Tulundusühistu. Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus sõltumata sissemakse suurusest. On oma
diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt diskontomäär e. ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas)
kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sellisel juhul kehtivad alljärgnevad piirangud: nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel; kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks
Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni. Sel juhul ei kohaldata ka §-s 199 sätestatut, kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt osakapitali senise suuruseni. Osade eest, mis lastakse välja samaaegselt osakapitali vähendamisega, võib tasuda ainult rahaga. Osakapitali suurendamise ja vähendamise otsus tuleb kanda äriregistrisse. ÄS § 2001. Väljamaksed osanikele (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud. 3.Veronika soovis tellida uue köögimööbli. Ta saatis e-posti teel oma köögi mõõdud ning mõningad täpsemad soovid materjalide ja paigutuse kohta koos palvega teha esialgne
· Aazio · Annetatud kapital · Ümberhindluse reserv · Reservid 12 Kohustuslik reservkapital Muud reservid · Eelmiste perioodide jaotamata kasum · Aruandeaasta kasum (kahjum) · Tresooraktsiad · Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku · Passiva kokku Omakapital täisühingus · Osanike omakapital aruandeaasta alguses · Ümberhindluse reserv · Jooksval aastal osanikele väljamaksed/ osanike sissemaksed · Aruandeaasta kasum/kahjum · Omakapital täisühingus kokku Tekkepõhise raamatupidamisega FIE ettevõtte omakapital · Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses · Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/sissemaksed · Aruandeaasta kasum/kahjum · Ettevõtte omakapital kokku Omakapital riigiettevõttes · Riigikapital · Ümberhindluse reserv · Muud reservid (liikide lõikes) · Eelmiste perioodide jaotamata kasum
Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku Lisa 2 Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. 15. Osaühingu lõpetamine. Osaühingu lõpetamise aluseks võib olla (ÄS § 201): osanike otsus; kohtulahend; osaühingu pankroti väljakuulutamine; osaühingu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist; teised seaduses või põhikirjas ettenähtud alused. Kui osanikud soovivad osaühingut lõpetada, peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. 16. Aktsiaseltsi mõiste ja asutamine. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. (ÄS § 221) Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. (ÄS § 222)
annaabi.ee 
