RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE Küsimus 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP
Rahvamajanduse arvepidamine - e-seminari vastused
Rahvamajanduse arvepidamine SKP (SKT) ; GDP – mõõdab ära ühe riigi territooriumil teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise rahalises väljenduses. SKP per capita – SKP ühe elaniku kohta = SKP (EUR) / Elanike arv RKP (RKT) ; GNP – rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi konkreetse riigi rahvaomanduses olevate varadega mingi perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod
1.Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. 2.Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. 3.Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. 4.Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang.
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on reede, 10 märts 2017, 7:03 State Finished Completed on reede, 10 märts 2017, 7:25 Time taken 21 mins 44 secs Marks 12.0/12.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja - Complete teenuste väärtus turuhindades. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida
2008 213 100 213 2009 210 99 a) täida tabel b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2008 aastaga? Ülesanne 2.1.2 Punkte 8 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210
C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse D. kõik teiste punktides loetletu E. kõik toodud vastused on valed ANSWER: A 6. Käsutatav tulu(DI) see on: A. isiklik tulu miinus isiklikud maksud ja mittemaksu iseloomuga maksed B. summad, mis koosnevad töötasust, renditulust ja intressitulust C. töötasu, intressitulu miinus isiku tulumaks D. kõik punktides loetletu E. kõik vastused valed ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Korduvarvestus SKP ja RPP määramisel tekib liites: A. mäe- ja terasetööstuses tekkinud lisandunud väärtused B. jahu- ja pagaritööstuse lisandunud varud C. rauamaagi ja terase tootmise D. pagaritööstuses ja tema müügivõrgus loodud lisandunud väärtus E. kõik ostetud tarbekaubad ja tootmisvahendid ANSWER: C 8. Allpooltoodud agregeeritud summadest ei lähe arvesse rahvatulu (NI) arvutamisel: A. aktsiaseltsi kasum B. riiklikud siirdemaksed
84%
ARVESTUSTEST 8 (SISSEJUHATUS MAKROSSE: RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE (RKP,SKP,RT) (punkte 19/20st, hinne 9,5/10st) NB! Üks vastus peaks vale olema! 1. Mõiste „investeeringud“ rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab: a. Iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa b. Igat liiki aktsia ostmist c. Varude suurenemist aasta lõpuks d. Igat tarbja poolt ostetud, kuid aasta lõpuni tarbimata kaupa e. Kõik vastused valed 2. Kui reaalse SKP maht alates 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: a. Reaalne SKP elaniku kohta vähenes b. Reaalne SKP elaniku kota suurenes c
$UYHVWXVWHVW 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV .XLQRPLQDDOQH6.3MDKLQGDGHWDVHW}XVLG 9DOPLV VLLV +LQQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOLNV 0lUJLVWD /}SHWDOHYDDWXV ...
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
„progressiivsusest”. Sellest lähtuvalt liigitatakse maksud: • Progressiivsed maksud – sissetuleku suurenedes maksuprotsent tõuseb ja keskmine maksumäär (makstud maksud / sissetulek) suureneb. • Regressiivsed maksud - Sissetuleku suurenedes langeb maksuprotsent ja keskmine maksumäär alaneb. • Proportsionaalsed maksud - sissetuleku suurenedes jääb maksuprotsent samaks. 7. Rahvamajanduse arvepidamine Rahvamajanduse arvepidamise süsteem on rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldatakse süstemaatiliselt ja detailselt kogumajandust, tema komponente ja seoseid teiste kogumajandustega. See on vajalik andmaks objektiivse ülevaate majanduse arengust ja võimaldama teha makromajanduse analüüsi. Institutsiooniline sektor on ühesuguse majandusliku käitumise tüübiga institutsioonilised üksused.
Sisemajanduse puhasprodukt võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid. Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu ehk rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu=SKPDkaudsed maksud. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogunõudlus (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. AD (aggregate demand) Kogunõudluse komponendid: 1) planeeritud tarbimiskulutused (C); 2) planeeritud investeerimiskulutused (Id); 3) planeeritud avaliku sektori kulutused (G); 4) planeeritud netoeksport (XM) Kogunõudluse mudeli eeldused: 1) eeldame, et tegemist kahesektorilise majandusega (majapidamised ja
tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD Y Joonis 13.1. Tuludekulude ringkäik I ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM T MK V KAUDSED VALITSUSE MAKSUD KULUD MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED TULU- OTSESED SIIRDED MAKSUD
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. koguprodukt (SKP) antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta)
Kontrolltöö kordamisküsimused Muutused maailma majanduses 1 Mis on RKT? Rahvamajanduse kogutoodang. (Majanduses teatud ajavahemikus toodetud lõpphüviste summa) 2 Mis on tööhõive struktuur? Tööhõive struktuuri iseloomustab erinevates sektorites hõivatud inimeste osatähtsust. Tööhõive struktuur näitab riigi majanduse arengutaset. 3 Millised on tööhõive struktuuri olulisemad muutused viimastel aastakümnetel? Esimese sektori osakaal on vähenenud ja kolmanda sektori osakaal suurenenud. 4 Selgita mõistet - rahvusvaheline firma. (näit.)
Rahvatulu RT on aasta jooksul kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse tarbimise eesmärgil, teine osa säästetakse ning muudetakse uueks kapitaliks. Rahvatulu näitab, kui palju majanduses osalejad (majandusagendid) teenivad esmaseid tulusid Rahvatulu RT = RKP (rahvamajanduse koguprodukt) D (amortisatsioon) TXi (kaudsed maksud) Rahvatulu RT = RPP (rahvamajanduse puhasprodukt) TXi (kaudsed maksud) Lahutades rahvamajanduse koguproduktist RKP amortisatsiooni D (e põhivara kulumi), leiame rahvamajanduse puhasprodukti RPP RKP ja RPP on rahvatulu RT näitajad, vastavalt kogu- ja netorahvatulu RPP = RKP D RPP - rahvamajanduse puhasprodukt RKP - rahvamajanduse koguprodukt D - amortisatsioon Yd = C + S = Y (TX TR) Yd - kasutatav (isiklik) tulu C - kodumajapidamiste (era)tarbimiskulutused S - kodumajapidamiste säästud Y - (kodu)majapidamissektori isiklik kogutulu (kogusissetulek)
13. Ühiskondlik kaup on iga selline majandulik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarimisest saadav kasu ei kahane lisatarbjate lisandumise korral. Nt rahvuslik julgeolek 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel. 15. Netoeksport on ekspordi ja imporiti vahe (X-M) 16. Amortisatsioon on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. Aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks 17. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduse valmistatud toodanug ja tulu mõõtmiseks 18. Rahvamajanduse koguprodukt Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. 19. Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates
turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus. SPP = SKP D Rahvamajanduse koguproduktiks RKP spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvamajanduse poolt nii riigi majandusterritooriumil kui ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtust turuhindades. RKP = SKP + netotulud välismaal. Kasutada olev kogurahvatulu = RKP + jooksvad netoülekanded välismaalt kogurahvatulu. Rahvatulu RT on teatud ajaperioodil kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse ja teine osa säästetakse. RT=RKP-D-T Majanduskasv reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga.
Eesmärgiks erinevatest allikatest ärinduslikud ülekandemaxed pärinevate andmete kogumine ja + rahalised toetuded nende kordineerimine ühtsex +- statistilised hälbed komplexiks, peab andma võimalikult = RT objektiivse ülevaate riigi sise- ning -sotskindlustusmaxud rahvuslikumajanduse arengust - korprats kaumimax. ja jaotamata võimaldama teha makroanalyyse ja kasum koostada prognoose. -netointressid RKP e rahvamajanduse +valitsuse ülekandemaxed isikutele koguprodukt- kõigi antud riigi +ärinduslikud õlekanded rahvusliku majanduse poolt ( resident) +isiklikud tulud intressidest mingil ajaperioodil (1 aasta) toodetud +isikl. Dividendidelt. kaupade aj teenuste arvestamine. = PI majapidamissektori isiklik Riigisiseselt ja väljapool seda tulu toodetud lõpptoodangu väärtus - isiklikud netomaxud turuhidades
kodumaiste kaupade ja teenuste ostmiseks, millest on maha arvestatud era- ning avaliku sektori kulutused teistes riikides toodetud kaupadele ja teenustele. 16. Amortisatsioon – Amortisatsioon on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtus kaotavad. Kuigi amortisatsioon pole ühegi ülalpool nimetatud näitaja osa, sisaldub see toodetud kaupade ja osutatud teenuste väärtuses ning tuleb seetõttu SKP arvutamisel arvesse võtta. 17. Rahvamajanduse arvepidamine- reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks 18. Rahvamajanduse koguprodukt – RKT, RKP- rahvamajanduse kogutoodang. Aasta jooksul antud riigi kodanike poolt loodud kaupade/teenuste koguväärtus. Nii riigisiseste kui –väliste kaupade/teenuste. 19. Sisemajanduse koguprodukt – Näitab aasta jooksul riigi territooriumil loodud kaupade/teenuste koguväärtust jooksvates turuhindades.
valitsus. - Vale Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. - Vale Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. - Tõene Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. – Vale Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on maksud. – Tõene Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. - Tõene Range eelarvepoliitika vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule. - Tõene Ühishüvised ei pea olema alati toodetud avaliku sektori poolt. - Tõene Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt suurema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. - Tõene Kellegi teise tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõjuks
Majanduse väljundi standatdseks mõõduks on sisemajanduse koguprodukt. (SKP) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. SKP mõõdab riigi majanduliku tegevuse tulemusi, RKP(rahvamajanduse koguprodukt) mõõdab aga riigi kodanike ja ettevõtete majandulikku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. Neid reegeleid, mida kasutatakse majanduses valmistatava toodangu ja tulu mõõtmiseks, nimetatakse rahvamajanduse arvepidamiseks. SKP mõõtmiseks on kaks võimalikku varianti: Kulutuste ja sissetulekute lähenemisviis. Mõlemad viisid on ekvivalentsed, st et arvsuurus on mõlemals korral sama. Kulutuste lähenemisviis Sellekorral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtuses. · Tarbimiskulutused(C) sisaldavad kõiki kogumajapidamise poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis on ostetud.
Raha pakkumine on rahaagregaadi M1 väärtus. Vali üks: Tõene Väär Kogupakkumist võib suurendada tööjõu parem väljaõpe (ceteris paribus). Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla valitsussektori kulutuste järsk kasv. Vali üks: Tõene Väär Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Vali üks: Tõene Väär Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Vali üks: Tõene Väär Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. Vali üks: Tõene Väär Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Vali üks: Tõene Väär Stagflatsiooni võib määratleda kui kõrge inflatsioonitaseme ja suure tööpuuduse määra üheaegset esinemist. Vali üks: Tõene Väär
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
· Majanduskasv ja riigi üldine areng · Makroökonoomilised tegurid inflatsioon, tööpuudus jne · Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis · Poliitilised tegurid 13.SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti) SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele. Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP). SKP peegeldab riigis tetud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust SKP saadakse kui liidetakse kõik palgad, rendid, i. intressid ja kasumid ning lisatakse amotrisatsioon ja kaudsed maksud Rahvatulu on ühiskonna teenitud kogutulu Rahvatulu = SPK - amortisatsioon - kaudes maksud
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 51 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsükli mõjude vähendamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 52 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 53 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eesti 2013. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 10 miljardit eurot. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 54 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas. - Kui suureks kujuneb tarbimine? - Kui kõrgeks tõuseb televiisori hind kvoodiga ? - Kui palju maksavad tarbijad nüüd ostetud televiisorite eest rohkem võrreldes sama kogusega vabakaubanduse tingimustega? - Kui suur on kvoodi ümberjaotav tulemus rahaliselt (st kodumaiste tootjate täiendav kasum)? - Kui suur on rahvamajanduse puhas kaotus? - Milliseks kujuneb välismaiste müüjate puhas võit (eeldusel, et kvoodid jaotatakse ilma oksjonita)? 4. Oletame, et Venetsueela valitsus kehtestab lisaks kvoodile veel ka subsiidiumi (100 dollarit ühe televiisori kohta) oma tootjatele? - Milliseks kujuneb nüüd televiisori hind kvoodi ja toetusega? - Kui suur saab olema kodumaine pakkumine? - Milliseks kujuneb tarbimine?
kogusega vabakaubanduse tingimustega? Tarbijad maksavad enam 600 000 x 100 = 60 000 000 dollarit - Kui suur on kvoodi ümberjaotav tulemus rahaliselt (st kodumaiste tootjate täiendav kasum)? a=tootjate täiendav kasum b=ebaefektiivse tootmise kulud b=200 000 x 100 / 2 = 10 000 000 a+b= 300 000 x 100 = 30 000 000 a=30 000 000 – 10 000 000 = 20 000 000 dollarit - Kui suur on rahvamajanduse puhas kaotus? b+d=rahvamajanduse puhaskaotus 10 000 000 + 10 000 000 = 20 000 000 dollarit - Milliseks kujuneb välismaiste müüjate puhas võit (eeldusel, et kvoodid jaotatakse ilma oksjonita)? c=välismaiste müüjate puhas võit c=300 000 x 100 = 30 000 000 dollarit 4. Oletame, et Venetsueela valitsus kehtestab lisaks kvoodile veel ka subsiidiumi (100 dollarit ühe televiisori kohta) oma tootjatele?
Heaolukahju suurus kaitsetollide kehtestamisest sõltub kodumaise nõudlus aj pakumiskõverate tõusust Riikliku bussipargi kasutamise eest tuleb ka maksta. See ei ole ühiskondlik teenus. Ühiskondlik teenus on julgeolek. Kui tootjad ei kata ise kõiki oma tootmiskulusid, eksiteerib väliskulu. Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema tootmist subsideerida. PT 9 Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Amortisatsioon D(decepreation) - näitab kulutusi kulunud ja vananenud kaupade asendamiseks Avavliku sektori kulutused G Riigi kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Intress tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressi määr Investeerimiskulutused I on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse
Heaolukahju suurus kaitsetollide kehtestamisest sõltub kodumaise nõudlus ja pakumiskõverate tõusust Riikliku bussipargi kasutamise eest tuleb ka maksta. See ei ole ühiskondlik teenus. Ühiskondlik teenus on julgeolek. Kui tootjad ei kata ise kõiki oma tootmiskulusid, eksiteerib väliskulu. Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema tootmist subsideerida. PT 9 Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Amortisatsioon D(decepreation) - näitab kulutusi kulunud ja vananenud kaupade asendamiseks Avavliku sektori kulutused G Riigi kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Investeerimiskulutused I on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse.
Lorenzi kõver sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Turuhäire olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Välismõju kas välistulu (positiivne), väliskulu (negatiivne mõju). Ühiskondlik kaup iga majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajaringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. 9. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki. Kulutuste lähenemisviis: SKP = E = C + I + G + (X M) Kogukulutused (E) · Tarbimiskulutused C kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused kaupadele ja teenustele.
Arengutaset mõõdetakse ülidstavate näitajate järgi, nt Maailmapank majanduse arengu näitajaid. SKT sisemajanduse kogutoodang RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid
(TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 19
Y C I G C= C0 + c (Y -T ) I = I(r) ´ G G= T= T´ Tarbimine C sõltub kasutatavast tulust (YT), investeerimine intressimäärast r ja avaliku sektori kulutused G ning maksud T on eksogeensed fiskaalpoliitiliselt fikseeritud muutujad Tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad ära hüviste kogupakkumise: ´ ´ Y´ Y = F( K , L ¿ = Kirjutades esitatud tarbimis- ja investeerimisfunktsioonid rahvamajanduse arvepidamise võrrandisse saame järgmise avaldise: C= C0 + c (Y -T ) + I(r) + G Y, T ja G on katusega e. fikseeritud Esitatud võrrand sätestab, et kogutoodangu pakkumine võrdub selle nõudlusega, mis omakorda on tarbimise, investeeringute ja valitsuse (avaliku sektori) kulutuste summa. Ainult tasakaalu intressimäära korral võrdub toodete ja teenuste nõudlus nende pakkumisega Intress, mille määrab ära intressimäär, on laenuvõtja kulu ja samal ajal laenuandja tulu
on nõudluskõver ühtlasi turu nõudluskõver, seega kui monopol suurendab tootmiskogust, siis hind langeb. 23. Valitsuse roll majanduse mikrotasandil Sooviga tarbijat kaitsta, kehtestab hinnapiiriks. Vajadusel reguleerib 26. sisemajanduse koguprodukt ja komponendid Sisemajanduse koguprodukt (SKP), näitab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Teisisõnu, SKP kirjeldab majanduse väljundit territoriaalsetes piirides, 27. rahvamajanduse koguprodukt ja komponendid Rahvamajanduse koguprodukt (RKP, gross national product - GNP) näitab riigi residentide1 poolt toodetud lõpphüviste turuväärtust. RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud selle riigi residentide poolt. 28. Rahvamajanduse ringkäik. Rahvamajanduse ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone, mis kirjeldab majandussektorite vaheliste kauba- ja rahavoogude liikumist. Ringkäigumudeli
Sissevoog- raha lisandumine tulde voogu. Planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (X). Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe- suurus, mille võrra kogukulutsed on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe- kogus, milel võrra kogukulutsed ületavad majanduse võimsust. Kogunõudlus- rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Fiskaalpoliitika- Kui valitsus kasutab majandutegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist. Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks Maksumultiplikaator= MPC/ 1-MPC
c. Perekonna aktivate summa miinus kohustused d. Teatud periuoodil saadud tulu, mis on kasutatud ainult väärtpaberite ostmiseks ja on paigutatud panka e. Tulu, mis on saadud mingi perioodi eest, mis ei ole kasutatud ei tarbimiseks, ei väärtpaberite ostmiseks ega panka paigutamiseks 7. Kui majandussubjektid ei tarbi kogu tulu, vaid paigutavad kasutamata summa panka, siis võib öelda (kasutades rahvamajanduse arvepidamise terminoloogiat), et nad: a. Säästavad, kuid ei investeeri b. Investeerivad, kuid ei säästa c. Ei säästa ega investeeri d. Säästavad ja investeerivad e. Säästavad, kuid investeerivad osa säästudest, mida kasutatakse väärtpaberite ostmiseks 8. Individuaalse tarbimise funktsiooni “lävepunkt” on: a. Säästmine on võrdne tuluga b. Tulu on võrdne tarbimisega c
Rahvusvahelised organisatsioonind ning ka riigid ise võrdlevad erinevate piirkondade ning riikide majandusnäitajaid. Antud tegevuse põhiliseks eesmärgiks ongi saada ülevaade piirkonna arengutest ning potentsiaalist, samas ka selleks, et teada saada kus on võimalikult hea elu. Selleks on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisi ning näitajaid. Lihtsam oleks lihtsalt vaadata sisemajanduse või rahvamajanduse kogutoodangut (SKP ja RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks
2008 213 100 213 2009 210 99 a) täida tabel b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2008 aastaga? Ülesanne 2.1.2 Punkte 8 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210
hüvesid. Teaduse tekke põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng (tootlike jõudude areng); 2) ühiskondliku tööjaotuse süvenemine. Teaduse spetsiifika, mille poolest ta erineb teistest inimtegevuse aladest, väljendub uue otsingus. Teaduse põhiülesanded: 1) turunõudlusele vastavate tootmisvõimsuste arendamine ja nende efektiivne kasutamine. Tootmisvõimsusi tuleb korrigeerida turunõudlusele vastavalt. 2) tootmise ainelise ja regionaalse struktuuri selline täiustamine, mis vastaks rahvamajanduse kõige mitmekülgsematele vajadustele ja tagaks kõigi piirkondade majandusliku arengu kiirendamise. Majandusõpetuse olemus Majandus kui uurimisobjekt on keeruline süsteem. Selliseid süsteeme kirjeldav teooria, seda enam aga fikseeritud tingimustel formuleeritud mudel, ei saa olla kunagi üks ja ainuõige. Sõltuvalt lähtesituatsioonist, eesmärkidest ja valitud meetoditest saab majandusprotsesside seaduspärasuste kohta püstitada mitmesuguseid teooriaid
FC Fix cost Постоянные затраты Püsikulud G Government expenses Правительственные Valitsuse kulud затраты GDP Gross domestic product Валовый внутренний Sisemajanduse kogutoodang продукт GNP Gross national product Валовый Rahvamajanduse народнохозяйственный kogutoodang продукт i Interest nominal Номинальный процент nominaalintress I Investments Инвестиции Investeeringud Id Investments expenses Плановые инвестиции Planeeritud
liita erinevaid tooteid (ei saa ju liita kokku kolm saiapätsi ja kümme raamatut). Teiseks, tuletades meelde tarbija valiku teooriat, siis kauba hind väljendab seda, kui palju viimase ühiku eest tarbija kasulikkust saab. Seega hind väljendab täiendavat rahulolu, mida tarbija mingi kauba tarbimisest saab ning ka SKP väärtus peaks seda rahulolu teatud määral peegeldama. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüviste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. Kõrvuti rahvamajanduse kogutoodanguga on majanduse seisundi näitajaks sisemajanduse kogutoodang. 6.Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi? Tulude ja kulude ringkäik – majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende
seisukoht Loobumiskulu e alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele. Nt loodushoiu alternatiivkulu Pöördumatud kulud (sunk costs) on kulud, mis on juba tehtud ja mida pole võimalik muuta. Kõik pöördumatud kulud on minevikukulud ning juhtimisotsuiste langetamisel ebaolulised. Piirkulu e marginaalkulu (marginal cost) on ühe täiendava toodanguühiku 8 Kulud rahvamajanduse seisukohalt Rahvamajanduse seisukohalt mõeldakse kulu all sellist investeeringu mõju, mis on vastuolus ühiskonnas püstitatud eesmärkidega. Tavaliselt on eesmärgiks heaolu lisamine või säilitamine, mida hinnatakse rahvatulu abil. Rahvatulu on aasta jooksul ühiskonna kõigi liikmete poolt saadud tulude üldsumma. Seega investeering, mis vähendab rahvatulu, on rahvamajanduslik kulu. Meelis Teder 2012 9
MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD JA TSÜKLILISUS Makromajandus- riigisektori(valitsus/omavalitsus) majandustegevus + eraettevõtlus. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõ...
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 22 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 23 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 24 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 25 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat võrdsuse printsiipi
Kas üksikisik võib mõjutada käsumajandust? kasumajanduse tingimustes orsustab selle ule, mida, kuidas ja kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub voi on piiratud, tugineb arvamusele et majandust oskab koige paremini korraldada uks isik voi institutsioon. 6. Mis on makromajandus? Makromajanduse moistet kautatakse kogu riigis toimuva majandustegevuse kirjeldamiseks tervikuna ehk uurib riigi majandust tervikuna ( keskmist hinnataset, rahvamajanduse koguprodukt) 7. Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüvistekoguväärtus. Ehk siis mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi RKP Rahvamajanduse koguprodukt on teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul riigi tootmistegurite loodud kaupade ja
kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport=ekpordi-impordi vahe) *Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) Majadustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, need avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse, inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida: Pikad äritsüklid- tekivad iga 40-60 a järel , põhjustajateks innovatsioonipuhangud. Keskmise pikkusega äritsüklid- 15-20 a majandusliku aktiivsuse kõikumised. Põhjus demograafilised muutused Lühiprioodilised äritsüklid- 4-6 aastat
Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud riigi kodanike poolt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
