Juhtimisarvestus Hea juhtimisarvestuse spetsialist: Oskused ja omadused Tegutsemisviis • Hea arusaamine ettevõttes •Rõõmustab oma kliente toimuvast •Arendab välja • Oskus lahendada probleeme alternatiivse näitajate süsteem • Ausus •Hoiab selle lihtsa • Võime nähe “kogu pilti” •Varub 20% ajast • Uuendusmeelsus andmete kogumiseks ja 80% analüüsiks KPMG uurimus 1990 •Püüab olla parim Johnson & Johnson Financial E-kaubandus E-suhtlusvõrgustikud E-õpe E-pangandus E-tervishoid E-valitsus E-riik www.topeca.org Andmevahetus digitaalsel kujul Arvutid suhtlevad ilma inimese sekkumiseta ...
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside
auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega. Raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõeldakse finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust. Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt. Finantsarvestuse reguleerimine Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS). Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal.
docstxt/14291647019267.txt
P10-2A päevaraamat Majandustehing Kuup. Kontod Deebet Kreedit 01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja Mootorsõiduk (vana sõiduki soetusmaksumus) 130 000 vahetusväärtus 70 tuh, seega realiseerimata kasum 30 tuh, Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) ...
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
P9-2A 1. Hinnanguline kulu arvestus (Allowance Method) VARAD OMAKAPITAL Ebatõenäoline Ebatõenäolise laekumine (Allowance laekumise kulu Business transactions / Ostjate maksmata arved for Uncollectib...
Egle Moones 164998 TAF0070 Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev ...
· Arusaadavalt peab omahinna püsiv- ja muutuvosa summa olema võrdne omahinnaga. · Kui palju tasub toota ja turul pakkuda? · Tuleb võrrelda tootmiskulude üldsummat ja müügist laekuvat tulu. · Toodangu hulk, mille puhul müügitulu ja kulude vahe on suurim, on kõige soodsam, sest siis on ka kasum kõige suurem. · Niisiis võib tulude ja kulude üldsummade võrdlemise teel leida soodsaima toodanguhulga. FINANTSARVESTUS · Ettevõtte finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga. · Ettevõttsiseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. · Kuluarvestus on aluseks nii ettevõtte finantsarvestusele kui ka juhtimisarvestusele, varustades mõlemat arvestussüsteemi osa vajaliku lähteinformatsiooniga. · Väljapoole suunatud arvestuse ülesandeks on ettevõtte tegevuse dokumenteerimine. Väljapoole suunatud arvestuse põhikomponendid
Küsimused Ester Alasalu Õiged vastused küsimustele on märgitud rohelise värviga Tulud 1. Mis on ettevõtte tulu e.müügikäive ? · Raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist · Raha, mis saadakse aktsiatega kauplemisest · Raha, mis saadetakse annetustest · Raha, mis kulutatakse uute seadmete soetamiseks 2. Mida neist loetakse müügituludeks? · Ostjate ja tellijate ettemakseid kohustused · Ostjate poolt makstud (makstavad) käibemaksusummad · Müüjate poolt antud allahindlus · Teistele kaupade andmist, teenuste osutamist sponsorlusena · Kaupade, materjalide, teenuste müük 3.Mida neist loetakse ettevõtlustuludeks? · Palgatulu · Mitterahaline toetus · Rendi-ja üüritulu · Võetud laen · Ka...
KAHE AUDIT ETTEVÕTTE 2015/16a. MAJANDUSAASTA ARUANDE VÕRDLUSANALÜÜS Töö eesmärgiks oli võrrelda kahte audiitor ettevõtet ja tuua välja erinevused. Valik on tehtud just selline, et tuua välja erinevused mis mõjutavad ettevõtte edukust, kuigi tegevusaeg on sama pikk. Võrreldakse mõlema ettevõtte 2015. aasta ja 2016. aasta majandusaasta aruannet. Mõlemad ettevõtted on vastu võtnud rahvusvahelise võrgustiku sõltumatuse reeglid (Global Independence Policy) ja koostavad oma aruandeid vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega IFRS (International Financial Reporting Standards). Mõlemad ettevõtted kuuluvad globaalsesse võrgustikku ning peavad teostama kvaliteedikontrolli ja vastavuse järelevalvealast tegevust, mis hõlmab teenuste osutamist, eetikat, ärialast käitumist ja sõltumatust käsitlevaid küsimusi. Mõlemad ettevõtted on tegutsenud Eestis ligikaudu 25 aastat. Niinimetatud Suu...
VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved (Accounts Kontoritarbed Seadmed kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) 01.12.2006 ...
antud: Esitatud kasumiaruanne Old Victorian Bed and Breakfast Kasumiaruanne (Income Statement) 01.01. - 30.06 20X5 Tulud (Revenues) $ Omaniku investeering 300 000 Pangalaen 200 000 Tulud kokku: 500 000 Kulud (Expenses) Kinnisvara kulud -200 000 Maja renoveerimise kulud -150 000 Mööbli kulud -50 000 Köögitarvete kulud -10 000 Arv...
näiteks päevade või nädalate lõikes. Seejuures ei edastata infot ettevõtte kui terviku kohta, nagu see toimub finantsarvestuse aruannetes, vaid mingi konkreetse tegevusharu või allüksuse kohta. Samuti on juhtimisarvestuses info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine (niisugust infot loetakse ärisaladuseks ja seda detailselt finantsarvestuses ei avaldata). Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandus- arvestuse liigid. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erijooned TUNNUS FINANTS- JUHTIMIS- ARVESTUS ARVESTUS INFO KASU- VÄLISTARBIJAD SISETARBIJAD TAJAD
.......................................................................................... 8 3.3 Hinnastrateegia............................................................................................................ 11 3.4 Kliendistrateegia.......................................................................................................... 11 3.5 Kvaliteedistrateegia..................................................................................................... 11 4. Finantsarvestus................................................................................................................. 11 4.1 Rahastamise allikad..................................................................................................... 11 4.2 Tulud ja kulud.............................................................................................................. 12
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus?
läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupi...
kui saab neid millegagi võrrelda. Saab võrrelda oma eelmiste perioodide või oma konkurentide või tuttavate või endast parematega. Sellisel juhul saab infot kasutades lisainformatsiooni selle kohta, kas tegemised on paremaks läinud, kas on langetanud õigeid otsuseid, kas on arenetud kiiremini kui konkurendid, kas midagi on võimalik teha paremini kui tehakse. Andmete juures on oluline vaadata suundumusi, teha järeldusi ja otsuseid tuleviku paremaks muutmiseks. Nii finantsarvestus kui juhtimisarvestus tegelevad andmete kogumise, kajastamise ja edastamisega, kuid suunitlus on erinev. Finantsarvestuse puhul edastatakse infot välistarbijale, juhtimisarvestuse puhul on info saajateks ettevõtte sisetarbijad (otsustajad). Finants- ja juhtimisarvestuse erinevused tunnus finantsarvestus juhtimisarvestus Eesmärk varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja majandustegevuse tulemusi iseloomustava infoga
ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest [müügitulust]. b. Eriseadused majandusarvestuse korraldamisest • KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta • ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad • RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta • ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes • MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17
Müügiesindaja arvamus uuest tootest, ilmastikutingimused vms võivad olla suureks abiks otsuste langetamisel. ORGANISATSIOONI ALLÜKSUSED (SEGMENDID) Juhtimisarvestus arvestab vähem ettevõtte kui tervikuga, enam aga ettevõtte üksikute allosadega. Juhtimisarvestuses on segmenteeritud aruandlusel täita väga oluline roll. INTERDISTSIPLINAARSUS Juhtimisarvestus on tihedalt seotud ettevõttemajanduse, finantsjuhtimise, statistika ja organisatsiooni käitumisega. MITTEKOHUSTUSLIKKUS Finantsarvestus peab vastama kindlatele finantsarvestuse nõuetele ja on kohustuslik. Täitmist kontrollitakse. Juhtimisarvestus ei ole kohustuslik. Firma on täiesti vaba rakendamaks ennast selles vallas nii vähe või palju kui ta ise soovib. Puuduvad välised organisatsioonid, mis määraksid mida ja kuidas teha. Kuna juhtimisarvestus on täiesti vabatahtlik, on alati esitatavaks küsimuseks: "Kas see on vajalik?" "Kas seda informatsiooni nõutakse?" (Juhtimisarvestuse loengukonspekt, 2004).
b. minevikusuunitlus c. informatsiooni olulisus d. õige ajastatus e. efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmine Küsimus 3 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. eelarvestamisest b. controllingust c. kavandamisest d. analüüsimisest Küsimus 4 Küsimuse tekst Alljärgnevas on vale Vali üks: a. juhtimisarvestus ei vaja eraldi seisvat arvestussüsteemi b. finantsarvestus on kohustuslik c. juhtimisarvestus ei ole kohustuslik d. finantsaruanded keskenduvad ettevõtte allstruktuuridele Küsimus 5 Küsimuse tekst JA erineb FA-st selle poolest, et JA e info Vali üks: a. koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b. koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmade kasulikud c. on suunatud aktsionäridele d. lähtutakse maksuseadustikust Küsimus 6 Küsimuse tekst Õige on, et Vali üks: a
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab
ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest [müügitulust]. b. Eriseadused majandusarvestuse korraldamisest · KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta · ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad · RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta · ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes · MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta
Vali üks: a. õige ajastatus b. informatsiooni olulisus c. efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmine d. orienteeritus sisetarbijatele e. minevikusuunitlus Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevas on vale Vali üks: a. juhtimisarvestus ei ole kohustuslik b. juhtimisarvestus ei vaja eraldi seisvat arvestussüsteemi c. finantsaruanded keskenduvad ettevõtte allstruktuuridele d. finantsarvestus on kohustuslik Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Eeetikakoodeksist kehtivad juhimisarvestuses järgnevad nõuded Vali üks: a. kompetents b. objektiivsus c. kõik ülaltoodu d. konfidentsiaalsus e. ausus Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst JA erineb FA-st selle poolest, et JA e info Vali üks: a. koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b. lähtutakse maksuseadustikust c
-1 400 ? ? ? ? OMAKAPITAL / OWNER'S EQUITY Intressikulu / interest expense D (-) K (+) ? 16 000 1 400 ? Lektor Eve Lamberg Finantsarvestus Present Value of a Bond market period interest rate PV PV n i of 1 single sum of single sum arvuta nüüdisväärtus, kui turuintressimäär on 8% (ka võlakirja intressimäär on 8%). If market Bond 8% interest rate interest
mitmesse keelde. Üsna pea sai teosest tolleaegne bestseller. Umbes keskajal võeti kasutusele tänapäevane kahekordne kirjendamine, mida nii mõnedki suurkujud nimetavad inimkonna tähelepanuväärsemaks teoks, sest tegemist on suhteliselt lihtsa asjaga, kuid inimestel võttis sellest arusaamine kõvasti aega. Minu arvates on väga oluline teada arvepidamise ajaloost, sest see aitab mõista tulevasel raamatupidajal, miks on mõned asjad nii, mitte teistpidi. Lugedes raamatut ,,Finantsarvestus" sain lisaks teada palju fakte ajaloost, mida varem ei teadnud. Huvitav avastus oli, et enne tuli kasutusele arvepidamine kui numbrid. Õppisin, kui suur väärtus on ühel seeklil ning seda, et esimene arvelaud leiutati Hiinas. Sain teada erinevate inimeste kohta läbi ajaloo, kes on puutunud kokku ning muutnud raamatupidamist tänapäevasele kujule. Saan nüüd palju rohkem aru, miks on vaja kahekordset kirjendamist raamatupidamises ning miks see on nii tähelepanuväärt tegu
Raamatupidamine on olnud ja jääb edaspidi igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Seoses muudatustega majanduselus ja välissidemete arenemisega suureneb raamatupidamise osatähtsus veelgi. Raamatupidamise ajalugu näitab, et tegu pole kuiva ja arusaamatu teadusharuga, vaid väga pikkade traditsioonide ja huvitava valdkonnaga. Kasutatud kirjandus: · Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 2004. · Linnasmägi, P. Majandusarvestuse ajalugu. [WWW] URL http://www.rmp.ee/ (11.09.2009) · Alver, L., Alver, J. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 2009.
Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 põhimõtteid. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada varude arvestuse teoreetilised lähtekohad. Teoreetiliste andmete hankimisel tugineb autor enamasti eestikeelsetele kirjandusallikatele. Peamiste allikatena on kasutataud RTJ nr 4, mis sätestab reeglid, mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus", Anu Allikvee kirjutatud teost ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine" ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid? · Kuidas varusid inventeeritakse? Kursusetöö jaotatakse kahte peatükki.
2. Majandusarvestuse liigid Juhtimisarvestus- juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Finantsarvestus- ehk raamatupidamine, sinna kuulub bilansiarvestus, kasumi- ja kahjumiarvestus, rahakäibe arvestus. Finantsarvestuse definitsioon: Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. 3. Finantsarvestus
km) 29 € 250 kannet: 0.10 Aastane pakett Aastane €/kanne on 10% standardpakett soodsam. 149 €, laiendatud 219€ Moodulid Müügiarved, Finantsarvestus, Finantsarvestus,rahavoogud ostuarved, müügi- ja ostuarved, e prognoos, ostu- ja raamatupidamine, pank ja kassa, müügiarved,müügipakkumis raportid ja aruandlus, pangaväljavõtete te koostamine, palgaarvestus, import, kulukohad ja palgaarvestus,laoarvestus,p laoarvestus, põhivara projektid, põhivara õhivara
kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. ERP ehk ettevõtte ressursiplaneerimise süsteem Ettevõtte terviklikud majandustarkvara lahendused (ehkERP - Ettevõtte ressursiplaneerimine - ingl k Enterprise resource planning) kujutavad endast integreeritud tarkvaralahendusi, mis võimaldab koondada ühtseks tervikuks ettevõtte sisemise ja välise juhtimisinformatsiooni ettevõtte kõigi oluliste tegevuste kohta. ERP süsteemid hõlmavad järgmisi valdkondi: Finantsarvestus ja raamatupidamine Tootmise juhtimine Laomajanduse ja logistika juhtimine Inimkapitali juhtimine Palgaarvestus Hankimine Projektihaldus Varahaldus (ingl k assetmanagement). ERP-süsteemi põhifunktsionaalsust (finantsarvestus, personali- ja palgaarvestus, vara- ja projektihaldust vajab reeglina iga ettevõte. Sõltub ettevõtte suurusest ja keerukusest, kas selleks on otstarbekas kasutada terviklikku ERP paketti või
kasumlikkusest. Kui soovitud kasumlikkus on saavutatud, sunnib konkurents ilmselt igal juhul lisakulude protsenti vähendama. Eelarvestamise täpsuse vähenemisel on tõsised tagajärjed 11 Mida tähendab majandusnäitajate vertikaalanalüüs Vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi /struktuurimuutusi). 12 Majandusarvestuse põhivaldkonnad Raamatupidamisarvestus (finantsarvestus) Juhtimisarvestus Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad.
see veel ei ole jõudnud nullini amortiseeruda) kulusse ning uute komponentide soetusmaksumus (mis võib olla ka suurem või väiksem kui 1 miljon krooni) võetakse arvele uue varaobjektina. Sihtfinantseerimise teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 14. Kapitalirendi teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 9. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Juta Tikk, Finantsarvestus. Tallinn 2003 Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn 2004 EV Raamatupidamise Toimkond http://www.easb.ee/?id=1255 ( 25.04.2006) http://www.easb.ee/doc.php?1459 ( 25.04.2006) Bilanss.ee http://www.bilanss.ee/web/rtj/RTJ5.htm ( 25.04.2006) 6
JT 150 000.- 40% NK - 100% PK 50 000.-_____ __ 150 000 JT - 40% EBIT 100 000.- NK= 375 000.- MK= 375 000- 150 000= 225 000 3. Missugust arvestussüsteemi kasutab finantsarvesus ja missugust juhtimisarvestus? Finantsarvestus kasutab kahekordset kirjendamist, juhtimisarvestus kasutab mitme-suguseid erinevaid süsteeme (nii ühekordne- kui ka kahekordne kirjendamine) 4. Tootmiskulud on: a) perioodikulud b) tootekulud c) põhimaterjali ja töötlemiskulud d) esmaskulud 5. CM suhtarv on: a) brutorentaablus b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 6. Millega võrdub jääktulu, kui on teada ärikasum ja püsikulude summa? JT- PK= EBIT > JT= EBIT + PK 7
Martinson Telefon: 53 466 068 E-post: [email protected] ''Raamatupidaja'' Praktikaavaldus 08.11.2016 Soovin tulla Teie ettevõttesse raamatupidamis praktikale. Sain infot Teie kodulehelt 04.11.2016 kuupäevaga. Õpin Tallinna Majanduskoolis I kursusel raamatupidamist ( 5. taseme kutseõppes). Praktika alguseks on õppekavast läbitud finantsarvestus, majandusmatemaatika, majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine, äriõigus ja võlaõigus, tekstitöötlus ja tabelarvutus, karjääri planeerimine ja suhtlemise alused ning asjaajamine ja dokumendi haldus. Varasem töökogemus on mul pangas tellerina ning ka tänase seisuga erakliendihaldurina. Oma igapäevases töös puutub kokku investeerimise, pangaprogrammide ja klientide nõustamisega. Oma igapäevatöös kasutan erinevaid pangaprogramme, MS Excelit, MS Wordi.
ETTEVÕTLUSE KT 2 MÕISTED 1. Konkurentsiseaduse otstarve - kaitsta konkurentsi. Näiteks toodete, teenuste ostmisel ja müümisel. 2. Raamatupidamine finantsarvestus, mis hõlmab ettevõtluse kõiki kulusid ja tulusid ning üldiseid kokkuvõtteid. Raamatupidamist võib teostada kassapõhiselt või tekkepõhiselt. 3. Tööleping töötaja ja tööandja omavaheline leping, milles sätestatakse mõlemapoolsed kohustused ja õigused. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 4. Töötaja töölepingu alusel tööd tegev füüsiline isik. 5. Puhkus aeg, millal ei pea töötaja täitma tööülesandeid. Puhkus tähendab ka
Luca Bartolomeo Pacioli Kirjutas Deebetist ja kreeditist. Maksejõulisusest. Pruun raamat finants. Majandusinfo töötlemise süsteem Majandusarvestus 1. Info identifitseerimine 2. Mõõtmine arvnäitajates 3. Majandusinformatsiooni registreerimine 4. Info edastamine kasutajatele 5. Info tõlgendus. Finantsarvestus Kuluarvestus- Juhtimisarvestus Finantsarvestus käib kindalte reeglite järgi. Juhtimisarvestus on ettevõtjale suunatud. Väljaspool seda infot ei jagata. Kuluarvestus on seanduv otseselt kuluga. See ühendab teisi kahte. Maksude arvestus Finantsplaneerimine Finantsanalüüs Hinnangu andmine ettevõtte finants olukorrale. Sisekontroll Ettevõtte juhtkonnaga sostatud tegevus. Kontrollitakse et kõik allüksused töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid.
@ oluliste tegurite k6rvaldamine d) suhtarvude kasutamine 3 Palun tiiitqlingadkavandamise "kuldreeglis" -' seda UdAt l,h-z saab laskuda detailidesse ol"mu virio* ju tildi* ettekuffi sellest, kuhu 4 Finantsplaneerimist eristab finantsarvesfusest eeskiitt see, et a) planeerimisperiood-on iildjuhul liihem kui arvestusperiood b) finantsplaneerimine on suunatud tulevikule, finantsarvestus aga minevikule c) finantsplaneerimine on vabatahtlik (soovitatav), finantsaryestus aga kohustuslik 6)a+b+c z 5 Riskikapitaliste (omakapitali investeerivaid mitte-tegevjuhte) huvitab eelk6ige see, kas: a) investeeringud on jdukohased ja piisavalt tasuvad (tasuvusaeg alla 6...8 aasta) Q kasumiliivi ja positiivne rahavoog saavutatakse piisavalt kiiresti (2...3 aastaga) Q) investeering kasvab piisavalt kiiresti (ca 8...10 korda 5...6 aasta jooksul)
ilma lisatasuta. Professionaalne tasuta klienditugi telefoni ja e-meili teel. Dokumendid on parandatavad. Kõik uuendused on hinna sees ja toimuvad automaatselt Moodulid Lihtsas Aktivas: Müügiarved, ostuarved, Integreeritud Finants, ladu, palk, Finantsarvestus, raportid ja aruandlus, süsteem, tööaeg, põhivara, müügiarved, palgaarvestus, Internetiteenused, personal, eelarve, ostuarved, kassa, laoarvestus, põhivara Ühendatud kontsern, pank, kulukohad ja arvestus, aruanded, kliendihaldus, täitur,
analüüsimisest b. controllingust c. kavandamisest d. eelarvestamisest Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Õige on, et Vali üks: a. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; b. JA põhieesmärk on abistada juhte strateegiliste otsuste langetamise c. Standardeid tuleb jälgida rangelt nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 7 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Turunduskulusid kirjeldab järgmine variant Variant Inventeeri- Toote- Perioodi- tavad kulud kulud kulud a) ei ei Jah b) ei ei Ei c) jah jah Ei d) jah ei jah Vali üks: a
Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud Majandusarvestuse liigid finantsarvestus maksuarvestus kuluarvestus finantsaruannete analüüs sisekontroll juhtimisarvestus eelarvestamine audiitorkontroll Raamatupidamisarvestus ja eesmärk, raamatupidamiskohustuslased Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja
80% kõikidest Aktiva kasutajatest eelistab standardpaketti. · Aktiva laiendatud pakett sobib raamatupidamise professionaalidele, kes soovivad kasutada kõiki programmis olevad võimalusi täies mahus ja teevad raamatupidamist keerukamatele firmadele. Laiendatud Aktiva on vajalik ka siis, kui soovitakse kasutada Aktivat arvutivõrgus korraga mitmel töökohal. 1.1.3 Standardpakett sisaldab järgmisi mooduleid · Finantsarvestus · Müügiarved · Ostuarved · Pank ja maksekorraldused · Kassa · Kulukohad ja projektid 3 · Põhivara arvestus · Laoarvestus Lisaks standardpaketi moodulitele on laiendatud paketil täiendavalt veel järgmised võimalused: · Kasutajate süsteem (paroolid ja kasutajaõigused) · Tulu-kulu aruanded
Ettevõtte eelarve - plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel Ettevõtte kulu - raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma Ettevõtte tulu - raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub Ettevõtte risk - oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Ettevõtte väärtus - kõigi ettevõtte aktsiate väärtus kokku Finantsarvestus - tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga Finantsinvesteering - investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse Investeerimine - rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Kasumiaruanne - ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja
annaabi.ee 
