(29) geomeetrilist keskmist. Leian sama keskmise viimase ja eel-eelviimase aasta põhjal (arvutus) (30) . (31) Intensiivsussuhtarvud Leian viimase perioodi lõpu ning ka alguse (st eelmise perioodi lõpu) keskmise ostjate võla (nõuded ostjate vastu ja muud nõuded). Selleks kasutan (32) aritmeetilist keskmist. Keskmine ostjate võlg on (33) Leian keskmise päevamüügi (eeldusel, et aastas on 360 päeva). Müügisumma leian (34) kasumiaruandest, kus selle näitaja nimi on (35) müügitulu. Keskmine päevamüük on (36) (2009. a) (Ümardamise) piirviga on päevamüügil (37) . Sellist jagamisega saadud näitajat nimetatakse aritmeetiliseks (38) isoleeritud keskmiseks, kuna on teada (39) müügitulu ning päevade arv. Nüüd leian ostjate võla ja päevamüügi suhte arvutusega (40) . See suhe iseloomustab, mitu päeva keskmiselt ostja viivitab arvete tasumisega.
Konsolideerimine on toiming, mille tulemusel saavutatakse olukord, kus ema- ja tütarettevõte aruanded oma tegevuste kohta on kokku liidetud nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. Konsolideeritud aruandlust peavad esitama emaettevõte koos tütarettevõtetega, kus emaettevõte on ettevõte, mis kontrollib ja tütarettevõte on ettevõte, kelle finants- ja äripoliitikat kontrollitakse. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koosneb konsolideeritud bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest. Raamatupidamise seadusega on kohustatud konsolideeritud aruandlust koostama ettevõtted, kelle kaks näitajat järgmisest kolmest on suuremad kui: · müügitulu (konsolideeritud) 639 116 eurot (10 mln kr); · varad (konsolideeritud) 319 558 eurot (5 mln kr); · töötajate arv 10 inimest. Emaettevõte, mis koostab konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande, ei ole
Ettevõte on käibemaksukohustuslane. Ettevõttes ei tehta erisoodustusi, kingitusi ega muud sellist, mis tekitab lisamaksustamist. Maksuametile peab iga kuu 20. kuupäevaks esitama käibedeklaratsiooni (KMD), 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD). 10. kuupäevaks peavad olema ka maksud riigile makstud. Aruanne peab olema valmis 1. juuniks. Koostada tuleb juhatuse deklaratsioon, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutusteb aruanne. Bilansist ja kasumiaruandest oleneb kõik, sest need on omavahel seotud. Lisade koostamine võtab aega, aga kahjuks ei oska öelda kui palju. Aga kuna programm lihtsustab tunduvalt tööd, siis selleks väga palju aega ei kulu. Kohustuslikeks lisadeks on raha ja pangakontod, maksuvõlad, kohustused ja ettemaksed, materiaalne põhivara, müügitulu, tööjõukulud. Loomulikult on lisasid veel, aga teised ei ole kohustuslikud. 2010. aasta aruande peab esitama elektrooniliselt.
__b_ 8. Mikrokiip on uus, väike tehnoloogiafirma, mis pöörab põhitähelepanu kasvule ja investeeringutele. Milline järgmine väide on kõige vähem tõenäoline selle firma kohta? a. Firma emiteerib uusi aktsiaid. b. Firma maksab kõrgeid dividende. c. Firma suurendab oma jaotamata kasumit. d. Firma laenab raha. __d_ 9. Kust saab kõige paremini informatsiooni firma kasumi kohta? a. Väärtpaberibörsilt. b. Firma prospektist. c. Firma bilansist. d. Firma kasumiaruandest. _b__ 10. Et määrata kindlaks firma finantsolukorda mingil ajahetkel, on kõige parem uurida a. prospekti. b. bilanssi. 2 Junior Achievementi Arengufond c. kasumiaruannet. d. dividendide maksmise aruannet. __c_ 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse a. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. b. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. c
A. lööb ettevõtte juhtimises aktiivselt kaasa. B. on esindatud ettevõtte juhtorganites. C. on ettevõtte aktsiate kontrollpaki omanik D. ei osale ettevõtte juhtimises, on vaid selle aktsiate või võlakirjade omanik. C JA D 16. Kust saab kõige rohkem informatsiooni ettevõtte kasumi kohta? A. Väärtpaberibörsilt. B. Ettevõtte aastaeelarvest. C. Ettevõtte bilansist. D. Ettevõtte kasumiaruandest. B 17. Milline järgnevatest väidetest finantsturgude kohta ei ole tõene? 2 Test 8, Ettevõtte finantseerimine Junior Achievementi Arengufond A. Finantsturud on majanduskasvuks tähtsad. B. Üksikisikust säästjad saavad neis harva osaleda. C. Finantsturud aitavad ettevõtetel uude kapitali investeerida D. Finantsturud on säästjatele tuluallikas
Vaba rahavoog omanikele leitakse valemiga: FCFE = puhaskasum + kulum - investeeringud - puhta käibekapitali kasv + uued laenud - laenude tagasimaksed Kust need näitajad leida? Oletame, et soovime leida vastavad näitajad möödunud aasta kohta. · Puhaskasumi leiame firma möödunud aasta kasumiaruande alumiselt realt. · Kulumi leiame kasumiaruandest ja/või rahavoogude aruandest alajaotusest "Rahavood äritegevusest". Kuna kulum on raamatupidamislik kulu, mis otseselt raha väljaminekut ei tähenda, tuleb kulumiks arvestatud summa vaba rahavoo leidmiseks puhaskasumile juurde liita. · Investeeringud leiame samuti rahavoogude aruandest, alajaotuse
2010 aasta kasumi tõus on tingitud ärikasumi suurenemisest. 16 7.4 Puhaskasumi tase Puhaskasumi tase näitab, mitu protsenti igast kaupade müügikroonist moodustab maksudejärgse kasumi. Peegeldab ka müüdud kaupade omamaksumust, tegevuskulusid, intressikulu aga ka tulumaksu. , (7.4) Järgnevalt on välja toodud andmed kasumiaruandest lisas 3 ja seejärel arvutatud 2010. aasta puhaskasumi tase: Puhaskasum: 373 864 kr Netokäive: 14 765 007 kr 2009 aasta puhaskasumi taseme arvutamine: Puhaskasum: -860 682 kr Netokäive: 13 687 799 kr Võrreldes 2010 aastat 2009 aastaga, siis kasv on 8,82%, mis näitab et 2010 aastal on juhtkonna töö olnud effektiivne ja on saavutatud positiivne puhaskasumi tase. 7.5 Varade rentaablus
Majandusaasta aruande koostamise etapid: 1.raamatupidamise aastaaruande koostamine 2.tegevusaruande koostamine 3.audiitorkontroll 4.majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine 5.majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja kasutatavaks vääringuks peab olema euro. Bilanss ja kasumiaruanne Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase
Teema 4: kulude juhtimine ja hinnakujundus Ülesanne 1. Kulude jaotamine osakondadesse ja tasuvuse analüüs Ettevõttel on 3 müügikäivet genereerivat osakonda: A, B ja C. Järgmises tabelis on toodud viimased andmed ettevõtte kasumiaruandest. A B C KOKKU Müügikäive 375 000 100 000 25 000 500 000 Müügikulu 22 000 8 000 30 000 Tööjõukulu 80 000 31 000 4 200 115 200
planeeritud kassavoogude prognoos, planeeritud kasumiaruanne, planeeritud bilanss. Planeeritud kassavoogude aruanded koostamisel kasutatakse kassapõhist arvestust. Planeeritud kasumiaruande ja bilansi koostamisel kasutatakse tekkepõhist arvestust. Kassapõhist kassavoogude prognoosi on oluline teha selleks, et näha, kas ettevõttel on igal ajahetkel raha, et planeerida teatud kulutusi. Tekkepõhiselt koostatud kasumiaruandest võib välja lugeda, et ettevõte teenib kasumit, kuid see ei tähenda, et ettevõttel ka tegelikult ka kassas raha on. Kasumiaruanne näitab seda, et klientidele on üle antud kaup ja esitatud arved, st, et ettevõttel on tekkepõhiselt tekkinud tulu. Kui aga ostjad neid arveid tasunud ei ole, siis vaatamata kasumiaruandes näidatud kasumile ettevõttes raha ei ole. Selliste olukordade vältimiseks tuleb finantsprognoose tehes koostada nii kassapõhine kassavoogude
juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. 6. Mis on EVA e. majnduslik lisandväärtus ? Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Lisandunud väärtus ei ole sama mis kasum. EVA peegeldab kasumiaruandest rohkem omanike huvisid. EVA võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul. Saab põhimõtteliselt mõõta ka klientide ja toodete lõikes. 7. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistilist tegevust. Klienditeenindus, tellimuste töötlemine, infovahetus, nõudluse prognoosimine, ladustamine, müügijärgne teenindus, transport. 8. Kuidas saavad organisatsioonid oma kaupadele väärtust lisada ? Väärtuse lisamine põhineb M
Kohustuslikku reservkapitali moodust. kuni põhikirjas ettenähtud suuruse saavutamiseni või kuni 10% aktsiakapitalist. Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurend. Väljamaksed aktsionäridele on siit keelatud. II Vaba omakapital - omakapit. osa, mida võib kasut. omanikele dividendide maksm. või aktsia- kapit./osakapit. suurendam. fondiemissiooni teel. 1) eelmiste per. jaotamata kasum (kahjum), 2) aruandea. kasum (kahjum) - tuleneb kasumiaruandest; 3) omaaktsiad (miinus). 11 8. Maj.arvestuse reguleeritus Eestis ja rahvusvahelises mastaabis (regulatsiooni objekt ja reguleerivad institutsioonid). Regulatsiooni objekt: · rahvusvah. arvestusstandardid ja printsiibid, · arvestusalane seadusandlus, · arvestuse metodol. ja metoodika. Reguleerivad institutsioonid: 1. Rahvusvahelises mastaabis: · Rahvusvah. Arvestusstandardite Komitee (IASC), töötab välja soovitusl. isel. rahvusvah
Raamatupidamine võimaldab ettevõtjal endal omada ülevaadet oma ettevõtte seisundist, samuti on sellel oluline tähtsus maksustamise seisukohalt. Raamatupidamiskohuslased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ning ettevõtlusega tegelevad üksikisikud. Raamatupidamiskohuslane on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kandma need oma raamatupidamisregistrisse. Lõppenud majandusaasta kohta tule koostada raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja nende koostamispõhimõtete seletusest. Bilanss näitab raamatupidamiskohuslase kapitali päritolu ja kasutamist ning selle üldskeem on järgmine. A. Aktiva 1. K ä i b e v a r a ( vara, mis on kasutuses alla 1 aasta): 1) rahalised vahendid : sularaha, nõudehoiused, nõuded klientide vastu, ettemaksud; 2) ainelised vahendid: tooraine, kütus; 2. P õ h i v a r a ( vara, mis on käibes üle 1 aasta) :
· Auditi komitee olemasolu ja roll ettevõttes · Töötajate keskmine arv ja töötasu üldsumma · Ettevõtte dividendipoliitika · Eesmärgid järgmiseks aastaks ja tulevikuks · Ülevaade olulisest finantsinfost viimase viie või kümne aasta kohta. Raamatupidamise aastaaruanne Majandusaasta aruande tähtsaim osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb tegevjuhtkonna deklaratsioonist, bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutmise aruandest ja aastaaruande lisadest. Raamatupidamise seadus näeb ette , et raamatupidamise aastaaruandega tuleb esitada kirjalik deklaratsioon, millele kirjutab alla kogu raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond, kes deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et · raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas Eesti hea
Aktsia turuhind 23 26 Aktsiate arv 50 mln 50 mln Omakapitali turuväärtus 1 150 mln 1 300 mln Omakapitali raamatupidamisväärtus 896 mln 840 mln MVA = turuväärtusraamatupidamisväärtus 254 mln 460 mln 52 Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed (tuh EEK): (1) kasumiaruandest: müük 550; omakulu 275; müügi ja üldkulud 75; maksud 70; (2) bilansist: puhaskäibekapital (käibevara miinus lühiajalised kohustused) 80; hooned ja seadmed 1 170; kulum 360 ning muud varad 110. Ettevõtte kapitali hind on 12%. Määrata lihtsustatud meetodil selle ettevõtte majanduslik lisandväärtus (EVA). 53 EVA = (ROI WACC) kapital
Peamiseks nõrkuseks on see, et põhivarad on liiga vanad. Pankrotiohuanalüüs näitas, et Cargohunters-il on oht sattuda pankrotti. 26 5 MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018 Igas suuremas ettevõttes toimub majandusaasta lõppemisel uue aasta finantsnäitajate prognoosimine. Majandusprognoos on lähtudes 2015. majandusaastal koostatud tegevusaruandest, eelmise nelja majandusaasta bilansist, kasumiaruandest ning rahavoogude aruandest. Autorid koostasid Cargohunters AS majandusprognoosi majandusperioodiks 2016- 2018. Kuna 2015. aastal tekkis Cargohunters AS esimest korda kasum, prognoosivad autorid, et ettevõte on järgnevatel aastatel samuti kasumis. Tabel 14. Kasumiaruande prognoos aastateks 2016-2018 (autorite koostatud) 2016 2017 2018 Müügitulu 2 281 291 2 181 291 2 241 291
1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne?
tegevusaruandest. Aruandele lisatakse veel audiitori järeldusotsus (auditi kohustuslikkuse korral) ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Kui hakatakse nimetatud dokumenti koostama, on vajalik läbida viis etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine, tegevusaruande koostamine, audiitorkontroll, kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ning valminud majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest. 13
1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne?
Majandusaasta aruanne Ettevõte on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Audiitori järeldusotsust ei pea majandusaasta aruandele lisama, kui audiitorkontroll ei ole kohustuslik. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Majandusaasta aruanne esitatakse elektrooniliselt. n Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla lühem n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla pikem, kuid mitte üle 18 kuu 3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded
Aktiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: deebet algsaldo + deebetkäive - kreeditkäive Passiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: kreedit algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Kui kontol puudub algsaldo, siis leitaks lõppsaldo deebet- ja kreeditkäibe vahena. Lõppsaldo asub sellel poolel kus käive on suurem. Peale aktiva- ja passiva kontosid eristatakse: tulude ja kulude kontosid; kontrakontosid. Tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod. See tähendab, et neid kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe). Tehingute kandmine tulude kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute kandmine kulude kontodele nii nagu aktiva kontodele.
soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega. Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed: Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne aruanne BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS seisuga 0001 a. seisuga 31.12
Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist
Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist
Miinus 5. Finantskulud (eelkõige makstud intress, ka valuutakursi muutuse mõju) Pluss/miinus 6. Erakorralised tulud ja erakorralised kulud Tulemus 7. Kasum (kahjum) 2. skeem on suht sarnane(loengukonspektis). 30. Rahavoogude prognoos. Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvestatakse raha tegeliku liikumisega (erinevus kasumiaruandest). Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele
aastal on juurde tulnud SAPARDi taotluse raha 625 119 krooni. Põhivara on 2002.aastal samuti suurenenud 3 515 773 krooni võrra (tabel 8). Talu kohustuste osas on tekkinud 2002.aastal samuti muudatused. 2001.aasta lühiajaline pangalaen on 2002 aastal umber vormistatud pikaajaliseks pangalaenuks. Pikaajaliste kohustuste summa on suurenenud 2002. aastal 4 772 875 krooni võrra, see on tingitud uute investeeringute tegemisest ja loomakasvatushoonete rekonstrueerimisest. 3.1 Kasumiaruanne Talu kasumiaruandest on näha, et 2001. aastal oli puhaskasum suurem kui 2002 aastal, kuigi realiseerimise netokäive 2002. aastal oli 678 315 krooni võrra suurem võrreldes 2001. aastaga. Puhaskasumi vähenemine 2002. aastal on tingitud kõikide kulude suurenemisest (tabel 9). 3.2 Rahavoogude aruanne Talu rahavoo aruande koostamisel on kasutatud kaudmeetodit, on lihtsam kasutada ja väiksema töömahuga. Rahavoogude aruande uurimisel on näha, et eelmisel aastal osteti
Põhitegevuse eelarve koostamine sõltub ettevõtte tegevusalast. Näiteks tootmisorganisatsiooni eelarved koosnevad varude-, tootmise-, materjali-, tööjõu-, tootmislike üldkulude eelarvetest.Samuti ka valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelavre ja eelarvestatud 4 kasumiaruanne. Samas aga teeninduettevõtte eelarved koosnevad tööjõu-, teenuste üldkulude-, müüdud teenuste kulu eelarvest ning eelarvestatud kasumiaruandest Finantseelarvete koostamine algab investeeringute eelarvega millest edasi saab koostada rahakäibe eelarve. Kolmandaks oleks eelarvestatud bilanss. Kahe viimase nö vahelüliks võib nimetada eelarvetatud kasumiaruande. Kõige lõpuks, neljandaks, tuleb eelarvestatud rahavoogude aruanne. 2.1. Põhitegevuse eelarved 2.1.1. Müügiplaan Müügieelarve (sales budget) on eelarve, milles näidatakse järgmise eelarveperioodi
Aktiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: deebet algsaldo + deebetkäive - kreeditkäive Passiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: kreedit algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Kui kontol puudub algsaldo, siis leitaks lõppsaldo deebet- ja kreeditkäibe vahena. Lõppsaldo asub sellel poolel kus käive on suurem. Peale aktiva- ja passiva kontosid eristatakse: tulude ja kulude kontosid; kontrakontosid. Tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod. See tähendab, et neid kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe). Tehingute kandmine tulude kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute kandmine kulude kontodele nii nagu aktiva kontodele.
finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga (SanS § 7 lg 3). Maksevõimelisuse hindamiseks tuleb analüüsida ettevõtte finantsseisu. Olulise näitajana võib võlgniku maksevõimet hinnata selle alusel, kas tema majanduslik olukord võimaldab oma kohustuste täitmise. Esmase ülevaate ettevõtte maksevõimelisusest annab hetkeseisu kajastav bilanss. Kasumiaruandest on võimalik näha perioodi kulusid ja tulusid ning rahavoogude aruandest on näha perioodi laekumisi ja väljamakseid. Rahavoogude aruanne näitab tegelikult ainsana ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi kindlatel, bilansi koostamisest erinevatel aegadel. Suures osas tänu rahavoogude aruandele saab uurida ettevõtte maksevõime või –võimetuse hetkeseisu.35 Kui korraga esitatakse nii pankrotiavaldus kui ka saneerimsiavaldus, liidetakse need ühte
järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamisekohustuslastel tulu 6 miljonit krooni, bilansimaht 3 miljonit krooni ja töötajate arv 5. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse
· 3 bilansi passivakirjed- omakapital · 4 tulude kontod · 5 kulude kontod Aktivakonto Passivakonto Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive · Aktivakonto lõppsaldo = deebet-algsaldo + deebetkäive kreeditkäive · Passivakonto lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditkäive deebetkäive Veel kontosid · tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe) · kontrakontod reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot Kontraaktiva kontod reguleerivad aktiva kontode saldot
Kaumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid. Näiteab vahendite liikumist läbi firma. Seosed: Müük müügikulud tegevuskulud + muud tulud (kulud) maksud = kasum Rahavoogude aruanne sealt selgub firma maksevõime, kust firma raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse. Rahavoogude aruandes kajastub kolm tasandit: tegevustasand, investeerimistasand ja finantseerimistasand. Enamik numbreid tuleneb ontse bilansist ja kasumiaruandest. 12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon: Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda firmat teistega) informatsioon firma seisundist - mis tüüpi vara firmal on; kui suured on võlad ja millal on nende tähtajad; milline on rahaline seis; kui suur on säilitatud kasum; milline on aktsiate tulukus ja võla suhe; millised on laovarud
pidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Seetõttu tuleb raamatupidamise aastaaruandes esitada kogu ettevõtet iseloomustav oluline infor- matsioon. Oluliseks loetakse informatsiooni, mis mõjutab tehtavaid majanduslikke otsuseid kas varasemate, praeguste või tulevaste sündmuste hindamisel. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). Raamatupidamiskohustuslastel on võimalik valida: ühe bilansiskeemi ja kahe kasumiaruande skeemi vahel (toodud EV raamatupidamise seaduse lisades). Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks: 1) inventeeritakse ettevõtte varade ja arvelduste saldod, 2) hinnatakse varad ja kohustused;
Diferentseerumine ettevõte pakub midagi väga spetsiifilist (luuakse unikaalne väärtus- pakkumine). Peavad olema täidetud eeldused: toote erilised omadused, kõrge innovaatiline potentsiaal, ettevõtlikult mõtlevad töötajad, intensiivne töö avalikkusega, perfektse kaubandusvõrgu loomine. Nisistrateegia- ettevõte määrab oma sihtsegmendi täpsemalt kui konkurendid. Arvestus Raamatupidamine tuumaks, ja kõik teised põhinevad sellel. Koosneb kahest osast bilansist ja kasumiaruandest, mis tuleb koostada vähemalt kord aastas. Bilanss annab teatud seisuga pildi ettevõtte varadest ja kohustustest, kasumi-kahjumi arvestus selgitab välja nende tekkepõhjuse. Raamatupidamise usaldusväärsus sõltub sellest, kas raamatupidajal on piisavalt teadmis, kas kontoplaan vastab ettevõtte reaalsele tegevusele, kas kõik on seaduspäraselt dokumenteeritud. Eelarve kasumiarvestus järgnevaks perioodiks, mis sunnib ettevõtjat realistlikult tulevikku vaatama.
planeeritavaid investeeringuid, 3) olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel, 4) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne: 1) bilansist; 2) kasumiaruandest; 3) rahavoogude aruandest; 4) omakapitali muutuste aruandest; 5) raamatupidamise aastaruande lisadest. Bilanss Raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Lähtutakse raamatupidamise seaduses toodud bilansiskeemist. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele
Kõige olulisem ja põhjalikum aruandlusdokument on majandusaasta aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest. Lisaks sellele tuleb teil esitada regulaarselt Maksu- ja Tolliametile ka maksudeklaratsioone [4]. Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest [4]. Majandusaasta aruande koostamise etapid: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks [4]. 10 SISEKONTROLLI MEETMETE RAKENDAMINE
toodud raamatupidamise seaduses ja RTJ 1-s. 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas kas: Eesti hea raamatupidamistavaga või rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). RS § 15,16,17,18,19,20,21,22 ja RTJ 1, RTJ 2. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest. Aastaaruande koostamisel lähtutakse raamatupidamisregistritesse kirjendatud majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest. Aastaaruande koostamisel: 19 1) inventeeritakse varade ja kohustuste saldod Varad, arvelduste jäägid ja kohustused inventeeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud korras
SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt ettevõttete majandustegevuse aruandlusele tuginedes, see tähendab lähtumist bilansist, kasumiaruandest ning põgusalt rahavooge uurides. Uurides kahe ettevõtte 2009-2010 aastaaruande näitajaid, sai analüüsitud ja võrreldud neid vertikaal-ja horisontaalanalüüsi abil ning erinevate suhtarvude baasil, vaatamata sellele, et AS Starman on võrreldes AS STV-ga tunduvalt suurem ja tugevam tegija AS STV esmakande kuupäev äriregistrisse oli 10.02.1997 ning aktsikapitaliks on 2 214 400 EUR. AS Starman esmakande kuupäev äriregistrisse oli 21.08.1996 ning aktsiakapitaliks on 8 342 751.78 EUR.
soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega. Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed: Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne aruanne BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS seisuga 0001 a. seisuga 31.12
soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega. Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed: Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne aruanne BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS seisuga 0001 a. seisuga 31.12
soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega. Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed: Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne aruanne BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS seisuga 0001 a. seisuga 31.12
Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne. Põhivalem: Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul – väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi põhiskeem: Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks).
hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal (Raamatupidamise seadus, § 24). Raamatupidamise aastaaruande eesmärk õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamis- kohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise 6 aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ( bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (Raamatupidamise seadus § 15). Tähtsamad infoallikad finantsanalüüsi koostamise seisukohalt on raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne. Raamatupidamisbilanss loetleb aruandeperioodi lõpus ülesse kõik ettevõtte varad, kohustused ja omakapitali. Varad näitavad ettevõtte poolt kontrollitavaid majanduslikke resursse
tarnijatelt. 2. Käibekapitali positsiooni tugevust saab kindlaks määrata mitmete käibekapitali suhtarvudega, mis aitavad kindlaks teha ettevõtte arvatavat võimet täita oma lühiajalisi kohustusi, mida kaetakse likviidsete varade arvelt. 10 3. Kombineerides bilansist ja kasumiaruandest saadavaid andmeid, saab arvutada mitmesuguseid suhtarve ja uurida seoseid firma rentaabluse, varade ja finantsstruktuuri vahel.1 Kokkuvõttes võib öelda, et ilma bilansita ei ole võimalik saada ettekujutust firma edasitegevuse ja arendamise võimalustest. 1 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, ,,Haabneeme", 2007
Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne. Põhivalem: raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul väljaminekud perioodi jooksul = raha perioodi lõpul. Ei tohi olla negatiivne. Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastatavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks).
tähendab panna paika küsimused millele soovitakse vastust saada. Tavaliselt huvitab analüüsijat ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused aruandeperioodil, samuti ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed ning võimalikud variandid ettevõtte tegevuse edendamiseks tulevastel perioodidel. Analüüs teostatakse põhiliselt firma majandustegevuse aruandlusele tuginedes, see tähendab lähtumist bilansist, kasumiaruandest, aastaaruande lisadest, samuti ka ajalehtede artiklitest, juhatuse sõnavõttudest, ettevõtte pressiteadetest ja kõikvõimalikest muudest allikatest saadud materjalidest. Analüüsi võib teostada põhiliselt näitajate analüüsina, struktuuri analüüsina või horisontaalanalüüsina. Näitajate analüüsi puhul arvutakse ettevõtte finantssuhtarvud (lühi-ja pikaajalised likviidsusenäitajad, ressursside kasutamise efektiivsuse näitajad, võõrkapitali kasutamise
Koondkasumiaruanne Ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või kahjum), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. Kasumiaruanne [Koostatud kas vastavalt skeemile 1 või 2 ] Koondkasumiaruanne Aruandeaasta kasum (kahjum) Kasumiaruandest Muu koondkasum (-kahjum) Realiseerimata kursivahed Välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed (RTJ 1 paragrahv 91) (Muu kasumi või kahjumi nimetus) Muud kasumid ja kahjumid, mille kajastamist
8 1 TULUDE JA KULUDE KÄSITLUS KASUMIARUANDE SKEEMIS 2 Lähtuvalt raamatupidamise seadusest on kõik raamatupidamiskohustuslased kohustatud koostama raamatupidamise aastaaruande, mille eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (RPS, § 15). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb järgida järgmisi alusprintsiipe: • majandusüksuse printsiip; • jätkuvuse printsiip; • arusaadavuse printsiip; • olulisuse printsiip, • järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip; • tulude ja kulude vastavuse printsiip; • objektiivsuse printsiip; • konservatiivsuse printsiip; • avalikustamise printsiip, • sisu ülimuslikkuse printsiip,
Seega, hoia oma ettevõtte visiitkaart korrektne ja arusaadav. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). TULU-KULU=KASUM Ja siin on bilansiga võrreldes teistmoodi ajamõõde kasumiaruanne koostatakse perioodiliselt, näiteks aasta 2009 kohta tervikuna, või pooleks aastaks või kvartaliks või kuuks, aga ikka viimasest kasumiaruandest kajastatava kuu lõpuni. Ning äramärkimist leiavad kauba (plekkämbrite) müügisummad, ostusummad, kulud üldisele tegevusele (rendid, telefoniarved), palgakulud ja finantskulud-tulud. Neid andmeid kokku liites-lahutades saadki kasumiaruande reale ,,Aruandeaasta kasum" õige ja ilusa numbri, millise kajastad omakorda bilansis (noo, millisel real?) aruandeperioodi kasumina (kahjumina). Kasumiaruanne on alati bilansi juurde kuuluv osa, lahutada neid ei saa. Kontod Kontodest üldiselt
Müügimaht 16 19. Finantsülesanded võib tulla lihtsate arvudega peastarvutamise ülesandeid, kalkulaatorit vaja ei lähe. Rahavoogude prognoos: põhivalem Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks).
annaabi.ee 
