5) Töösuhete stabiilsuse põhimõte 6) Tööst mittetulevate sedusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus 7) Õigus töötasule vasatvalt töötulemustele ja lähtudes kokkulepitud palgatingimustest 8) Õigus puhkusele 9) Tootja suhtes soodsama sätte koheldamine põhimõtte Tööõiguse allikad: · Tahvusvaheline tööorganisatsioon konvesioonid · Eestivabariigi põhisedus · Seadused( Palgaseadus 1994, töö ja puhkuse seadus, eesti vabariigi puhkuse seadus;Eesti Vabariigi Töölepinguseadus võeti vastu 1992) · Kollektiiv lepin jne Töölepingu mõiste: Töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mille aluse töötaja on kohustatud tegema tööandjale tööd alludes tema juhtivusele ja kontrollile ning tööandja kohustab maksma töötajale tasu. Seega võig töölepingu kohta öelda: 1) See on vahepealne kokkulepe mille poolt õigused on vastastikkused
keskmise brutotunnipalga erinevus 24,6% ● Maailmas on ligi 880 miljonit kirjaoskamatut täiskasvanut- neist ligi 590 miljonit on naised ● Rohkem kui 80% vaestest töötajatest on naised- seda suuresti osalise tööajaga töötamise ja madalamate palkade tõttu. Eesti seadusandlus ● EV Põhiseadus § 12. (1)Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, […], soo, […] tõttu ● Palgaseadus § 5. Keelab palga vähendamist või suurendamist olenevalt töötaja soost Õiguste kaitse ● Kohus ● Politsei – kriminaal- või väärteoasjades ● Töövaidluskomisjon – töövaidlusasjades ● Soolise võrdõiguslikkuse voliniku arvamus- soovituslik Volinik ● Mari-Liis Sepper on eesti jurist ja tõlkija, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ENUT
.......................................................................................... 24 3 Sissejuhatus Elame pidevalt muutuvas maailmas. Eestis seadusandluses olnud palju muudatusi peale iseseisvumist. Need hõlmavad ka raamatupidamise aluseks olevat seadusandlust. On vastu võetud uusi seadusi ja neid vastavalt muutuvatele vajadustele ka korduvalt muudetud. Peale iseseisvumist on vastu võetud Töölepingu seadus, Palgaseadus, Maksukorralduse seadus, Tulumaksu seadus ja Puhkuseseadus. On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti
tööõigus, mis paneb paika üldised reeglid. Tööõiguse allikad: EV põhiseadus, kus on sätestatud üldpõhimõtteid nii töötaj ategevusala, elukutse, töökoha valikul, perekonnaja sõnavabaduse kaitsel, kui ka töötaja võrdsel kohtlemisel. Euroopa sotsiaal…. EL direktiivid Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konvensioonid EV töölepingu seadus Teise tööõigust reguleerivad õigusaktid, nt puhkuseseadus, palgaseadus, tööja puhkeajaseadus ENSV töökoodeks materiaalse vastutuse kohandamise osas. Töölepingute eritatakse teistest lepingutest: kes korraldab ja juhib töö protsessi; kas tööd teostav isik on allutatud isik on allutatud töö eest maksva ettevõttes kehtestatud töö sisekorra eeskirjale; kes määrab töö tegemise aja, koh aja viisi;kas tööd tegev isik on arvatud ettevõtte töötajate koosseisu; kellel lasub töötegemisega kaasnav risk; kes
arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). · Tööpäev on ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. · Töövahetus on ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl. Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval. · Töönädal on ajavahemik nädalas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid PALGASEADUS (1. PEATÜKK) · Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. · Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk
organisatsioonidest ning riiettevõtetest. 2)Tänapäevastes demokraatlikes ühiskondades võib valitsuse majanduslikud ülesanded kokku võtta järgmiselt: *majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine *vaba konkurentsi tagamine turul *majandusarengu soodustamine *tulude ümberjaotamine 3)Tööandjate ja töövõtjate põhikohustuste reguleerimisel on olulisel kohal Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus ja Palgaseadus. 4)Teguriturgudelt palkab valitsus nii tööjõudu, kapitali kui maad. Valitsus pakub inimestele tööd avalikus sektoris. 5)kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha.Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. 6)Kõige suurema osa riigieelarve kuludest on suunatud sotsiaalkuludeks, millest suure osa moodustavad pensionid ja sotsiaaltoetused. Sotsiaalne kaitse 31% , Muud 20%, Riigivalitsemine 5%, Korrakaitse 6%, Transport ja side 6%, Haridus 11%, Tervishoid 16%
Sotsiaalne keskkond – elaniku arvu muutumine, ilmaolud, hooaeg ( suvel rohkem kliente ja talvel vähem). Piirkonnas arendada aiasaaduste ja metsaandide kokkuostu, mis annab kohviku tegevuseks rohkem eeldusi – küpsetised ja road odavamalt kätte ja kodumaisest toorainest. Pakub hooajalist tööd inimestele, kes seda vajavad. Poliitiline keskkond – rahvusvaheline konflikt. Õiguslik keskkond – töölepinguseadus, palgaseadus, rahvusvaheliste lepingute muutumine, reklaamiseadus, raamatupidamisseadus, kaubandusseadus. Makrokeskkond – Konkurendid – konkurente pole, on ainult Konsum tüüpi kauplus. Kohviku eeliseks on kohapeal tarbimise võimalus. Tarbijad – igas vanuses maksuvõimelised isikud. Teaddlik tarbija, kes eelistab kohapeal tarbimise võimalust kiirsöögikohtadele. Huvigrupp – Facebookis luua huvigrupp, kust on leida uudiseid firma tegevuse kohta
Varade ja kohustuste kaasnevate sisekontrolli inventeerimine meetmete rakendamisega Raamatupidamisregistrite seotud asjaolud pidamine Arvutitarkvara kasutamine Tulude ja kulude kajastamist Aruannete koostamisekord kasumiaruande kirjetel 10.1.13 Mai Takkis 18 Raamatupidamise vastavus seadustele RPS Palgaseadus § 6 majandustehingute Palga arvutamine ja maksmine dokumenteerimine ja Palgast kinnipidamised kirjendamine § 7 algdokument Puhkuseseadus §9 Raamatupidamisregistrid Puhkusetasu arvutamine (raamatupidamislausendi Tulumaksuseadus vormistamine) Füüsilise isiku tulumaks § 11 Raamatupidamise sise eeskiri Erisoodustuste tulumaks
· Õigus töötasule vastavalt tulemuslikkusele ja lähtudes kokkulepitud palgatingimustest. · Õigus puhkusele. · Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. Tööõiguse allikad: · Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid(riikidevahelised kokkulepped). · Eesti Vabariigi põhiseadus(15; 29; 30; 31). · Seadused: Eesti Vabariigi töölepinguseadus(TLS)(1992) EV palgaseadus(1994) EV puhkuseseadus(1992) Töö ja puhkeaja seadus(1993) Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus(1993) · Vabariigi valitsuse ja ministrite ning ametite juhtide määrused. · Kohaliku omavalitsuse normaktiivaktid. · Kollektiivlepingud. Töölepingu mõiste Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, millega tööandja kohustub tööd andma ja töötaja kohustub tööd tegema.
mingi perioodi (tund, päev, kuu, aasta) tasuna. Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Vastavalt kehtivale seadusandlusele arvestatakse palgast maha tulumaks, mis laekub riigile. Tulumaksu maksmise kohustus võib olla kas palga maksjal või palga saajal. Palga suuruse määramisel ja maksude arvestamisel, samuti töö tingimusi reguleerib riik tööseadusandlusega. Eestis reguleerib palga arvestamist palgaseadus ja tulumaksu arvestamist tulumaksuseadus. Miinimumpalk (ka alampalk) on rahasumma, millest vähem on töötajale seadusega keelatud maksta. Samuti kasutatakse riigist kehtestatud miinimumpalga summat erinevate trahvide ja lõivude arvestamisel Lisatasu on rahasumma, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist.
vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995 Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine
aastal Tööinspektsiooni põhimääruse ja selle kohaselt oli põhiülesandeks Tööinspektsioonil riiklik järelevalve tööõigusaktide, riikliku töökaitsepoliitika kavandamine ja töökaitsealase tegevuse suunamine. Selleks ajaks oli juba töökaitseinspektsioonis tööl 124 inimest. 27. juunil 1994. a. moodustati Tallinna ja kõigi maakondade järelevalvepiirkonnad. Jõustusid uued seadused : 1993.a. jõustusid puhkuseseadus ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, 1994.a. palgaseadus ning töö- ja puhkeaja seadus. Töösuhteid reguleerivate õigusaktide tegemisest tulenevad probleemid on olnud aastaid üks olulisemaid tegevusvaldkondi Tööinspektsioonis. 90% Tööinspektsiooni kohalikesse asutustesse pöördumistest, suuliselt või kirjalikult, oli seotud töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise probleemidega. 1994. aastal toetas Tööinspektsiooni arengut mitmed välisriigid, põhiliselt Taani, Rootsi, Soome ja hiljem lisandus oma üksustega ka Euroopa Liit. 4
tingimustes. III Võlaõigusseadus IV Maksukorralduse seadus Seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. V Maksuseadused · tulumaksuseadus · käibemaksuseadus · sotsiaalmaksuseadus · töötuskindlustuse seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus VII Määrused - töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär - keskmise palga arvutamise kord - puhkusetasu arvutamise kord VIII Raamatupidamistoimkonna juhendid · RTJ 1 Üldpõhimõtted · RTJ 2 Aruannete esitusviis · RTJ 3 Finantsinstrumendid
finantsaruandluse korraldamiseks. 2. Äriseadustik, vastu võetud 15.veebruaril 1995. a., jõustunud 1. septembrist 1995.a., muudatused-täiendused. 3. Maksukorralduse seadus. 4. Tulumaksuseadus. 5. Käibemaksuseadus. 6. Sotsiaalmaksuseadus. 7. Töötuskindlustuse seadus. 8. Muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, tollimaks, hasartmängumaks). 9. Tööseadusandlus (palgaseadus, töö-ja puhkeaja seadus, puhkuseseadus) 10. Määrused. Näit. keskmise palga arvutamise kord; töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord. 11. Raamatupidamise Toimkonna juhendid- RTJ. Meil suunab raamatupidamisalast tööd Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond, kes annab välja juhendeid (RTJ) ja metoodilisi soovitusi. Raamatupidamise Toimkond on valitsusasutus juriidilise isiku õigustes. Tema
põhimäärused. RT 1921, 28, 25. 25. mail 1921 · Seadus välisvaluuta sisseveo kohta. 25. mai 1921. RT 1921, 43, 36. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 74. · Seadus kohtunikkude, prokuratuuri ja kohtuministeeriumi kodifikatsiooni osakonna ametnikkude palga kohta. RT 1921, 44, 37. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 75. · Tartu ülikooli õppejõudude palgaseadus. RT 1921, 44, 38. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 87. · Määrus Asutava Kogu seadusandliku delegatsiooni poolt 5. märtsil 1920 a. vastuvõetud määruse maakonna- ja linnakoolinõunikkude kohta § 5, 6. ja 7. muutmiseks. RT 1921, 44, 39. 1. juunil 1921 · Seadus Vene Valitsuse poolt kinnitatud aktsiapankade kohalikkude osakondade likvideerimise kohta. RT 1921, 47, 42. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921.
seotud suhteid. Siia õigusharusse kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõoetamist ning töötajate tööaja kasutamist. Tööõigusnormid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimust, töövaidluse lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Autonoomne meetod, kuid pole tsiviilõiguse instituut. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on töölepingusedus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja sedus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 10) Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekkivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a) Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid;
pakkumise tulemusena ei jõutaks ühiskonnale soovitava tulemuseni. Majandustegevuse raamide ja eraomandi õiguslike raamide määratlemiseks kehtestab riik kõikide jaoks ühised reeglid. Äriseadustik näiteks määrab kindlaks kõigi ettevõtete õiguslikud alused, tarbijakaitseseadus määrab kindlaks tarbijate põhiõigused ja viisid, kuidas neid tagatakse. Töösuhteid reguleerivad töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus jne. Vaba konkurentsi kaitse tagamiseks ja monopolide mõjuvõimu vältimiseks on enamikus riikides vastu võetud monopolivastased seadused. Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele. Negatiivsed välismõjud on näiteks saastatus, reostus, müra jne. Ühishüvised on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse)
Majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja kaitse ( riik kehtestab kõikide jaoks ühised reeglid. Äriseadustik näiteks määrab kindlaks kõigi 7 ettevõtete õiguslikud alused, tarbijakaitseseadus määrab kindlaks tarbijate põhiõigused ja viisid, kuidas neid tagatakse. Töösuhteid reguleerivad töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus jne). Peale loetletud ülesannete tegeleb riik riigikaitse ja avaliku korra tagamisega, tervishoiu, hariduse ja kultuuri edendamisega ning mitmete muude valdkondadega, kus vaid nõudmise ja pakkumise tulemusena ei jõuaks ühiskonnale soovitava tulemuseni. 17. Merkantilism ja selle põhisuunad Merkantilism on majanduspoliitiline suund 16.-18.sajandi läänemaailmas. Riigi heaolu sidumine kulla ja hõbedaga. Juhtmõte nö raha sünnitab raha. Eesmärgiks saab
esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus, - käibemaksuseadus, - sotsiaalmaksuseadus - muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud
osapoolte vahelises tehingus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingukulutusi, üle- ja alakursse. 11 3 TÖÖÕIGUS JA TÖÖTASUARVESTUS 3.1 Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik Töösuhteid reguleerivad õigusaktid on Töölepinguseadus, Palgaseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Võlaõigusseadus. Legaalsete töösuhete aluseks on leping. Töö tegemiseks võib sõlmida töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu. 3.2 Töötasu arvestamine, seonduv maksuarvestus Raamatupidamisteenusel on selles ettevõttes väljakujunenud teenusehind, mis rakendub kõikidele ettevõttetele üldjuhul samas summas. Töötasu arvestatakse ainult vastavalt tehtud töödele
kaasa mitmed riigiorganid ja asutused, näiteks tööturuorganid, töökaitse järelevalve- ja kontrollorganid, samuti töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud. Nende suhted töötajate ja tööandjatega on samuti tinglikult tööõiguse esemeks. Tööõiguse sfääri kuulub ka töövaidluste kohtuväline lahendamine. Olulisemad seadused, mida tööandja peaks teadma ja vastavalt lähtuma: on töölepinguseadus, palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, töö tervishoiu ja tööohutuse seadus. Arvestama peab seaduste pideva muutumisega. Ajakohane info leitav www.riigiteataja.ee . Eesti Vabariigi töölepingu seadus Jõustus 01.07.1992, viimane redaktsioon 01.01.2007 Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma
Nende oskuste omavaheline osakaal sõltub suuresti ettevõtte mastaabist. Juhtimise arendamise valdkonnad : Oskusteabe andmine ; Mõtlemise arendamine ; Motivatsiooni suurendamine ; Sotsiaalse võimekuse arendamine. 22. Tööandja ja töövõtja vahelised suhted Personalitööd reguleerivad seadused Töölepingu seadus kuidas peab sõlmima, kuidas võib muuta, kuidas peab lõpetama. Kokkulepped tööandja ja töövõtja vahel mis peavad olema lepingus fikseeritud. Palgaseadus töö tasustamise ja töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õiguslik korraldus. Õigus muuta vaid poolte kokkuleppel. Keelatud kehtestada eri soost/rahvusest/vanusest töötajatel sama töö eest eri tasud. Puhkuseseadus töötaja on tööandjast vaba. Töö- ja puhkeaja seadus ; Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ; Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ; töökaitseseadus ; Töötajate usaldusisiku seadus ; Pühade ja tähtpäevade seadus. Ametiühingud
millega määratakse turul tegutsemise piirid. Ettevõtluse õiguslikud alused määratakse kindlaks Äriseadustikuga, kus sätestatakse erinevate ettevõtluse vormidega seotud tingimused. Tarbijate õiguste kaitseks on vastu võetud Tarbijakaitseseadus, millega määratakse tarbijate põhiõigused ning nende tagamine. Tööandjate ja töövõtjate põhikohustuste reguleerimisel on olulisel kohal Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus ja Palgaseadus. Vaba konkurentsi tagamiseks peavad ettevõtjad oma tegevuses lähtuma Konkurentsiseadusest. Lisaks eelpoolnimetatud seadustele peavad majanduslikud subjektid oma tegevuses lähtuma veel paljudest muudest seadustest ja määrustest. Selleks, et majandussüsteem toimiks oma tootmisvõimaluste rajal peab ta kasutama ära kõik võimalikud ressursid ja tehnoloogia. Kas me saame aga olla kindlad, et vaba turumajandus tagab kõigi ressursside efektiivse kasutamise
Töölepingu sõlmimine peab olema vabatahtlik. Kui selle sõlmimisel on eiratud vabatahtlikkuse põhimõtet, siis võidakse tööleping tunnistada kehtetuks. 9. Töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid suhteid (töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korda, töölepingu poolte põhikohustusi jm) reguleerib TLS. Töölepingu poolte õiguste ja kohustuste täpsemaks määratlemiseks on vaja tunda ka muudes tööseadustes (töö- ja puhkeja seadus, puhkuseseadus, palgaseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus jt) sätestatud reegleid. 10. Lisaks tööseadustes ettenähtule tuleb töötaja ja tööandja vaheliste suhete õiguslikul kujundamisel arvestada ka VÕS-i üldosa norme. VÕS-i § 1 lõike 1 järgi kohaldatakse selle seaduse üldosas sätestatut kõikidele selles seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule. Siinjuures tuleb silmas pidada, et kuna TLS ning muud
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid).
tööalane diskrimineerimine riigi seadusandlus ametiühingud Tööalane Tööalane diskrimineerimine on ühe inimese diskrimineerimine eelistamine teisele põhjustel, mis pole seotud tema võimekusega seda tööd teha. Kõige levinum on vanuseline, sooline ja rassiline diskrimineerimine. Riigi seadused Palgaseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Puhkuseseadus, Töölepinguseadus. Ametiühingud Ametiühingud on töötajate organisatsioonid, mis püüavad kaitsta oma töötajate huve ja õigusi eelkõige palga, sotsiaalkindlustuse, tööhõive ja töötingimuste küsimustes. 1905.a. valiti Eestis esimesed töölisvanemad. Taasiseseisvunud 1989.a
1) majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine 2) vaba konkurentsi tagamine turul 3) majandusarengu soodustamine 4) tulude ümberjaotamine Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamiseks kehtestab valitsus majandussubjektidele reeglid, millega määratakse turul tegutsemise piirid. Ettevõtluses-Äriseadustik. Tarbijate õiguste kaitseks- Tarbijakaitseseadus. Tööandjate ja töövõtjatele- Töölepinguseadus. Töö ja puhkeajaseadus. Palgaseadus. Vaba konkurentsi tagamiseks-Konkurentsiseadus. 16 Neile lisaks veel mitmed seadused ja määrused, millest peavad lähtuma majanduses tegutsevad subjektid. Tulude ümberjaotajana töötatakse välja programme, mis tagavad tulude ühtlasema jaotuse ühiskonna liikmete vahel. Võetakse rikastelt ja antakse rohkem vaestele, seega pakutakse
8.5.1 Tööleping 8.5.1.1 Üldine informatsioon Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille järgi töötaja kohustub tegema tööandjale tööd ja alluma tema juhtimisele ning kontrollile. Sama lepingu järgi tööandja kohustub maksma töö eest tasu ja kindlustama ettenähtud töötingimused. Töölepingu alusel laienevad töötajale tööseadused: töölepingu seadus; töökaitseseadus; puhkuse seadus; palgaseadus; töö- ja puhkeaja seadus- Töölepingu alusel on töötajale ette nähtud olulised tagatised, õigus iga-aastasele tasutud puhkusele, haigestumise korral haigustoetusele ja koondamisel hüvitusele. Töötamisel muude lepingute alusel (tööettevõtuleping, käsundusleping) sellised tagatised puuduvad. Tööleping peab olema vormistatud kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb tööandjale ja teine töötajale
teadmistes, oskustes või hoiakutes, mille parandamine (kõrvaldamine) tõstab töösooritust. · Kujundlik määrtlus- koolitusvajadus on lõhe soovitud ja tegeliky olukorra vahel organisatsioonis, mille saab ületada töötajate koolitamisega. Koolitusvajaduse analüüsi eesmärk on määratleda kus ja kuidas saab koolitus parandada organisatsiooni tegevust. Hindamine ja palgakorraldus 1. Palgaseadus Palgaseadus määrab kindlaks töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise ning neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õigusliku korralduse. 2. Palgapoliitika Palgapoliitika toetab organisatsiooni personalipoliitikat eesmärgiga kindlustada organisatsiooni strateegiline areng. Eesmärgiks on ligi tõmmata, sälitada ja motiveerida organisatsiooni vajalikke töötajaid. Palgapoliitka määratleb kesksed põhimõtted, eesmärgid
vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. o Riik ja majandus Riigi ülesandeid majandused: · Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine (Äriseadustik, Tarbijakaitseseadus, Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus, Palgaseadus, Konkurentsiseadus) · Vaba konkurentsi tagamine turul - konkurentsiamet · Majandusarengu soodustamine · Tulude ümberjaotamine nn Robin Hoodi funktsioon · Turutõrgete leevendamine ja ühishüvede tagamine Turu mittetäielik toimimine, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja sissetulekute ebaühtlane jaotus ühiskonnas muudavad vajalikuks valitsuse sekkumise majandusellu.
efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 2. Riik ja majandus. (lk.33) majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine (Äriseadustik, Tarbijakaitseseadus, Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus, Palgaseadus, Konkurentsiseadus) vaba konkurentsi tagamine turul - konkurentsiamet majandusarengu soodustamine tulude ümberjaotamine nn Robin Hoodi funktsioon Turutõrgete leevendamine ja ühishüvede tagamine 19 Turu mittetäielik toimimine, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja sissetulekute ebaühtlane jaotus ühiskonnas muudavad vajalikuks valitsuse sekkumise majandusellu.
autonoomne (tööõigusliku suhte pooled on võrdses õiguslikus seisundis), mistõttu tuleb tööõigust lugeda eraõiguse valdkonda kuuluvaks. Teiselt poolt on aga riiklik imperatiivne regulatsioon töösuhetes tunduvalt suurema osakaaluga kui teistes eraõiguslikes harudes, mistõttu teda ei saa lugeda tsiviilõiguse üheks instituudiks. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 10. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid;
autonoomne (tööõigusliku suhte pooled on võrdses õiguslikus seisundis), mistõttu tuleb tööõigust lugeda eraõiguse valdkonda kuuluvaks. Teiselt poolt on aga riiklik imperatiivne regulatsioon töösuhetes tunduvalt suurema osakaaluga kui teistes eraõiguslikes harudes, mistõttu teda ei saa lugeda tsiviilõiguse üheks instituudiks. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 10. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et o suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid;
võrdväärne (ei hõlma töötasu või kõiksugused hüvitised ja boonused) o statistiliselt on naiste töötasud Eestis väiksemad kui meestel, nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus vaidlusi selle üle, naistöötaja leiab et ta saab väiksemat palka kui mees, tihti TA põhjendab ära miks on mehe palk kõrgem - (TLS § 5 lg 1 p 5, TLS § 29 lg 3, SoVS § 6 lg 2 p 3, VõrdKS § 2 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2) - Enne 2009 oli palgaseadus. Töötasu=palk, töötasu võeti palga asemel, et ta oleks VÕSiga samas süsteemis, et räägime tasust mitte palgast. Aga terminoloogiised erinevused Töölepingus ei ole kindlasti määrav, kuid palgapäev on jäänud seadusesse. Kui TA pakub välja ka tulemustasu, siis seadus siin ei sekku. 6.2 Töörasu koostisosad - töötasu koostisosades ja nende kindlaksmääramise viisides võivad pooled kokku leppida
põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele ning panustades Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu. Kehtiv tööõigus on oma põhiolemuselt nõukogude tööõiguse edasiarendus. TLS võeti vastu üleminekuseadusena 1992. aastal (jõustus 01.07.1992) ENSV tsiviilkoodeksi kehtimise ajal. Kuna majanduslik, õiguslik ja sotsiaalne keskkond on vahepeal oluliselt muutunud, siis on selge, et kehtiv tööõigus (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, puhkuseseadus jm töösuhteid reguleerivad aktid) vajasid terviklikult kaasajastamist. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kehtivasse õigusesse tehtud küll hulgaliselt muudatusi, kuid need on jäänud enamjaolt kehtiva kontseptsiooni täpsustamise-parandamise tasemele. Hinnang 1. Töölepingus on nii tööandja kohustused ja õigused, kui ka töötaja õigused ja kohustused, millest mõlemad pooled peavad kinni pidama. Mina isiklikult arvan, et meil on piisavalt tagatud töötajale
Majandustegevuse raamide ja eraomandi õiguslike raamide määratlemiseks kehtestab riik kõikide jaoks ühised reeglid. Äriseadustik näiteks määrab kindlaks kõigi ettevõ- tete õiguslikud alused, tarbijakaitseseadus määrab kindlaks tarbijate põhiõigused ja viisid, kuidas neid tagatakse. Töösuhteid reguleerivad töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus jne. Vaba konkurentsi kaitse tagamiseks ja monopolide mõjuvõimu vältimiseks on enami- kus riikides vastu võetud monopolivastased seadused. Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isiku- tele. Negatiivsed välismõjud on näiteks saastatus, reostus, müra jne.
majandustegevust. Kindlasti tuleb märkida töölepingusse punkt töö eritingimuste kohta. - Töö teostamise koht või piirkond Koht peab olema näidatud vähemalt asula täpsusega. Piirkond kirjutatakse töölepingusse sel juhul, kui töö on liikuva iseloomuga (nt autojuhil võib tööpiirkonnaks olla maakond või kogu Eesti). - Palgatingimused Palgatingimusi reguleerib palgaseadus. Ära tuleb näidata palgamäär põhipalk (tunni-, päeva-, nädala- või kuupalk), lisatasud, juurdemaksed, palga arvutamise viis (palgasüsteem) ja palga maksmise kord, st palga maksmise tähtaega (palgapäeva) ja tingimust, kas palka makstakse töökohal või kantakse üle töötaja pangakontole. Palga maksmise aja ja koha määratlemine omab tähtsust eelkõige palgaseaduse §35
mistõttu tööõigust tuleb lugeda kuuluvaks eraõiguse valdkonda. Teiselt poolt on aga riiklik imperatiivne regulatsioon töösuhetes tunduvalt suurema osakaaluga kui teistes eraõiguslikes harudes, mistõttu teda ei saa lugeda tsiviilõiguse üheks instituudiks. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on Eesti Vabariigi töölepinguseadus (RT , 1992, 15/16, 241), Eesti Vabariigi puhkuseseadus (RT I 2001, 42, 233 ), töö- ja puhkeaja seadus (RT I 2001, 17, 78), palgaseadus (RT I 1994, 11, 154), töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (RT I 1993, 26, 441). 10. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et
annaabi.ee 
