Tallinna Ülikool Lastehoiumudeli tasakaalu otsimine kaasaegse perepoliitika kontekstis Essee Tallinn 2013 Lastehoiukohtade puudus on keskne probleem, mis võib võimendada paljusid sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas. Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on
saavutatavaid paremusi oleks harmooniline maailmavaade. Tööalade ühendamine ei oleks kasuks mitte ainult materiaalselt, vaid aitab ühtlasi kaasa silmaringi laiendamiseks ja kaasinimeste õiglaseks hindamiseks. Kuidas mõjutab ettevõtete palgapoliitika turgu? Töötasu hindamisel peaks töötaja arvestama millist tüüpi ettevõttes või organisatsioonis ta töötab, sest: Avalikõiguslikus asutuses töötades sõltub selle üldine palgatase maksumaksjate valmidusest tasuda makse, mis omakorda sõltub ühelt poolt nende hinnangust saadud teenustele ja selle kvaliteedile ning teiselt poolt nende teadlikkusest, et maksutuludest kaetakse nimetatud teenuste osutamise kulud. Eraettevõttes, mis realiseerib oma toodangut vaid siseturul, sõltub selle palgatase riigi üldisest hinnatasemest ja ettevõtte konkurentsivõimest sellel turul. Seega töötaja võib võrrelda oma töötasu vaid analoogsetes
c) Nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu 7 Tööjõuturg , 8 Maksustamine 83. Heal tasemel töötasustamisel ja headel töötingimustel on järgmised eesmärgid: ** a) Saada paremat tööjõudu b) Tänu tööjõu paremale kvaliteedile suurendada organisatsiooni tulemlikkus (kasumlikkust) c) Ainult seepärast, et nii on töötajate suhtes õiglane 84. Pakutav tööjõu kogus on seda väiksem, mida kõrgem on palgatase. a) Õige b) vale 85. Pakutav tööjõu kogus on seda suurem, mida madalam on palgatase. a) Õige b) vale Majanduse alused KT küsimused 86. Pakutav tööjõu kogus on seda suurem, mida kõrgem on palgatase. a) Õige b) vale 87. Pakutav tööjõu kogus on seda väiksem, mida madalam on palgatase.
5. Kliendisõbralikud teenuste hinnad pakkumisel. 6. Pikaajalised koostööpartnerid 4. Halvad töötingimused ( külmad tööruumid) 7. Geograaafiline asend transiitkaubateed. 5.Reklaami puudumine 8. Eurostandartitele vastavad tollilaoruumid 6.Vananenud seadmed (tõstukid) 9. Töökeskkonna koosseis hästi töötav 7. Halb transpordiühendus meeskond,puuduvad pinged. 8. Madal palgatase, puudub motivatsioon o pportunities - võimalused T hearts - ohud 1. Uue ostjagrupi tekkimine 1. Kulude kasv seoses inflatsiooniga. 2. Riigipoolne tugi tegevusalale(mis puudutab 2. Koolitatud spetsialistide puudus tollipoolset osakonda) 3. Palgatõus ei toimu, enne langus. 3. Konkurentide tagasitõmbumine tollilao 4. Teenuste ostjale eelistuste muutumine
3. Siseturism- elanike reisimine territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse piiridesse. 4. Turismiettevõtlus- ettevõtlus, mis tegeleb turismiteenuste pakkumisega 5. Visioon- tulevikuvaade, organisatsioonil 6. Eesti heade üllatuste maa! Positive suprising! 7. Turismiseadus, turismi korraldamise seadus, toiduseadus, töölepinguseadus 8. Rahvastiku vananemine, tööhõive, haridus- ja palgatase, demograafilised muutused 9. Et parandada turismiga seotud võimalusi, ettevõtlust jne. Turismisektori rahvusvahelisuse konkurentsivõime suurendamise kaudu majanduskasvu toetamine. 10. 2013. aastal käis Eestis 6 miljonit turisti Maiu Talirand HT14
Minnakse otsima helgemat tulevikku välismaale, soovitakse paremat palka mis tihitpeale ka leitakse, soovitakse paremat haridustaset mida Eestis ei ole võimalik omandada või loodetakse lihtsalt, et välismaal on parem. Statistika kohaselt lahkub Eestist kõige enam inimesi Soome kus igal aastal leiab uue kodu enale rohekem kui 5000 eestlast. Väga palju lahkutakse Eestist ka Suurbritanniasse ning Sakamaale, samuti ka Rootsi ning Norra. Nendesse riikidesse lahkutakse enim, sest palgatase on kordades kõrgem kui Eestis ning tihtipeale ongi just see väljarände põhjustajaks. Soome, Rootsi ning Norra minevad Eestlased peavad väga tähtsaks ka seda, et näiteks Soome haridussüsteem on üks maailma parimaid ning see tagab nende lastele tulevikuks hea hariduse ning samuti on need riigid ka ühed maailma juhtivatest heaoluriikidest. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi ning selle riigi elatustase on kõrge.
KU Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. 96 aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik. Aga mis maa see ikkagi on, millel me elame? Milline on meie, eestlaste, elu ja olu tegelikult? Kas asjad on tõesti nii halvasti nagu räägivad erinevad telesaated, ajakirjad ja enamik inimestest, või on meie pisikeses isamaas tegelikult palju rohkem head ja seda, mille üle me võiks uhked olla, pideva virisemise asemel? Ma nõustun, et Eestimaa ei ole kaugeltki täiuslik. Meie palgatase on mitu korda madalam kui mujal Euroopas. Meie parim tööjõud lahkub Eestist, otsidest välimaalt kõrgemat palka ja paremaid elutingimusi. Samuti puudub meil hea poliitika, valimiste ajal on kuulda palju lubadusi Eesti rahava elu parandamiseks, kuid need jäävadki ainult lubadusteks. Tunduks, nagu kõrgematel ametikohtadel olevad inimesed hoolitsevad ainult endi eest ja lihttöölistest ning rahvast ei hooli enam keegi
Tööturult kõrvalejäänud pikaajaliste töötute järjest suurenev osakaal (Kirde- ja Kagu- Eesti) Eesmärgid: · Tööturu nõudmistele vastava kaadri ettevalmistamine · Tööturult kõrvale jäänud isikute tagasipöördumise soodustamine · Ettevõtluse arengu soodustamine ääremaadel · Hoidumine majanduslikult põhjendamatust töötu abiraha ja miinimumpalga tõstmisest Kuidas seda saavutada: · Efektiivne palgatase peab välja kujunema turul toimivate jõudude mõjul, kus palk sõltub tootlikkuse kasvust · Kvalifitseeritud tööjõu puuduse vähendamiseks moodustada olemasolevate kutseõppeasutuste baasil regionaalset arengut soodustavad tööalase täiend- koolituse ning ümberõppe keskused. Kaasata protsessi ka tööandjad. · Kutsesuunitlustööga alustamine juba põhikoolis · Ettevõtluse arendamine maapiirkondades omavalitsuste suur roll. Kuidas
Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus üldjuhul ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Eesti inflatsioonitase Euroopa liidus: Kõige kõrgema inflatsioonitasemega võrreldes 2006. aasta septembrikuu hindadega on Läti 11,5protsendilise kasvuga. Eesti asub 7,5 protsendiga kolmandal kohal, teisele kohal oli Bulgaaria 11,0protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 pr...
Vastutus saavutuste eest · Tegevusvabadus (otsene järelevalve-sõltumatu tegevus) · Roll ja saavutuste mõjutamine (info tootmine poliitikat mõjutav eksperdi vastutus) · Vastutuse jagamine (ettepaneku produtseerimine vastutus lõpptulemuste eest) 8. Palgaskaala kujundamine Palgaskaala koostamisel määratakse ära: · palgaastmete arv ja astmevahed (%-des) · palgaastmetele pannakse hindamispunktide vahed · palgatasemega seotud palgatase 9. Ajapalk (plussid ja miinused) Palka arvestatakse määratud ajaühiku alusel ( tund, päev, nädal, kuu jne ). Plussid: Töötajad saavad kindlat tasu Tööjõukulud on hästi planeeritavad ja kontrollitavad Töötajatele makstakse töö kui terviku eest Lihtne ja odav rakendada Töötajatele kergesti mõistetav Ei tekita töövaidlusi Toetab koostööd Miinused: Ei toeta tulemuste saavutamist Piirab töö efektiivsust Palgamäärad kehtestatakse subjektiivselt
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. PALGAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED................................................................................5 2. PALGAKORRALDUSE ALUSED...................................................................................6 3. AMETIKOHTADE HINDAMISE PÕHIMÕTTED..........................................................8 4. PALGATASE VÕRRELDES PALGATURUGA.............................................................9 5. PALGAGRUPPIDE MOODUSTAMINE JA PALGA STRUKTUUR.......................... 10 6. TÖÖTAJATE HINDAMISE PÕHIMÕTTED.................................................................11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 12 X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 4 SISSEJUHATUS
kehtestatud palgajuhendiga). Seega ei tule ATS-ist välja, et ametnikele kehtiksid miinimumpalga reeglid. 12. Nimeta palgapoliitika eesmärgid (Rahandusministeeriumi näitel; 3)? Avaliku teenistuse palgapoliitika eesmärk on tagada vajaliku ettevalmistusega tööjõu olemasolu ning professionaalne järjepidevus. Palgasüsteem peab olema konkurentsivõimeline ning õiglane, aga arvestama riigi eelarvega. Avaliku teenistuse palgatase ei saa olla konkureerivates tööturu segmentides turuliider ega ka riigieelarve võimalusi ületav, sest see kahjustaks Eesti majanduse jätkusuutlikkust. Samas ei tohi avaliku teenistuse palgatase turu sarnaste tööde palgatasemest maha jääda, sest nii kannataks avaliku teenistuse jätkusuutlikkus. Koos konkurentsivõimega püüdleb avaliku teenistuse palgapoliitika õiglustunde suurendamise poole, mis tähendab selgeid aluseid
Vastus: Õige Vale Õige Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale Õige Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt Vastus: Õige Vale Õige Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Õige Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet Vastus: Õige Vale Õige Test3 Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi Vastus: Õige Vale Väär Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema Vastus: Õige Vale Õige Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka Vastus: Õige Vale Õige Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele Vastus:
Eesti võtab peamiselt üle suurtel turgudel välja kujunenud hinnad. Eesti ekspordi struktuuri nihetele suurema lisandväärtusega toodete või dünaamiliste turgude suunas, allhanke väärtusahela koha paranemisele, niššide olemasolule või toodete kvaliteedi paranemisele. (Eesti ... 2015:18) Maailmas leidub riike, mille eksporttoodete keerukus ja üldine jõukus ei käi käsikäes. Rikkamatel riikidel on üldiselt ka kõrgem palgatase. See tähendab, et nende võime üleilmsel turul konkureerida ei põhine mitte väikestel kuludel, vaid hoopis kõrgemal tootlikkusel ja keerukamatel toodetel. (Eesti ... 2015:20) 2. LISANDVÄÄRTUS Hiina ekspordib Ameerika Ühendriikidesse Apple iPodi, maksumusega 299 USA dollarit. Arvestades, et lõpphind sisaldub 75 dollari ulatuses Ameerika Ühendriikide ettevõttele Apple kuuluv kasum, 75 dollari eest Jaapanist ostetud seadmed ja osad, 60
Praktiliselt alustas MacDougall oma analüüsi sellega, et ta arvutas välja tööviljakused (jagades tööstusharu kogutoodangu sisendiga ehk tööjõuga) kahe riigi kõikidele tööstusharudele. Seejärel jagas ta iga tööstusharu puhul USA tööviljakuse näitaja Suurbritannia vastava haru näitajaga. Näiteks kui see oli 4, siis USA vastav tööstusharu oli 4 korda kõrgema tööviljakusega kui Suurbritannias. Analüüsi tegemise ajal oli USA palgatase keskmiselt 2 korda kõrgem kui Suurbritannias. Seega klassikalise mudeli kohaselt peaks USA olema edukas eksportija nendes tööstusharudes, kus tema tööviljakus ületab Suurbritannia näitajat rohkem kui 2 korda. Mõisted. 1. Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli:
· Mõõdetav ja objektiivne · Palgakulusid optimeeriv 21. Töö tasustamist/palga taset mõjutavad tegurid Väliskeskkonna tegurid: · Tööjõuturuga seotud tegurid: - tööjõu pakkumise ja nõudmise vahekord - muudatused tööjõu struktuuris - majanduslik olukord ja töötute osakaal · Geograafilised erinevused palgas · Seadusandlus · Sotsiaalsed ootused Organisatsioonisisesed tegurid: · Ettevõtte suurus: suuremates ettevõtetes on palgatase reeglina kõrgem · Kollektiivsete töösuhete olemasolu: palgad on kõrgemad ettevõtetes, kus palgatase kujuneb läbirääkimiste käigus töövõtjate esindajatega · Majandussektor · Ettevõtte strateegia ja sellest tulenevad nõuded tööjõule Tööga ja töötajaga seotud tegurid: · Ettevõtte palgapoliitika prioriteetsed eesmärgid · Töö väärtus ettevõtte jaoks (vt. ametikohtade segmenteerimine) · Töötingimused
importida kaupa riigist A --> impordisoov > ekspordisoov. Üleliigse nõudluse likvideerib hinna kohandumine. Kui hind tõuseb liiga palju, siis nõudlus kahaneb, aga pakkumine kasvab. Rybczynski teoreem -- Muutumatute maailmaturu hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis A kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Heckscher-Ohlin-Samuelsoni ehk tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem -- riikides, kus palgatase enne kaubavahetuse algust oli kõrge, toob kaubavahetuse algus kaasa selle alanemise ja neis riikides, kus see algul oli madal, hakkab palgatase tõusma. Olgu riik A kapitalikülluslik ja tööjõuvaene. Seega riigis A on esialgu kõrged palgad ja rent ehk kapitali kasutamise maks madal. Riigis B on olukord täpselt vastupidine. Kui algab kaubavahetus, siis kauba S tootmine riigis A suureneb ja T tootmine väheneb. Kauba S tootmisel on vaja
kuupalgamäära alusel arvutatud palk · Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. · Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. · Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. · Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud
varanduslik jne) N: Põhjamaad, Belgia 3) Korporatiivne mudel: läbi lööb inimene, kes on integreeritud mingisse gruppi (mitte indiviid) N: Pr.maa; Hispaania Astmeline tulumaks kes teeb rohkem, sellelt suuremad maksud, nt põhjamaad Proportsionaalne tulumaks kõigilt võrdsed maksud, nt Eestis 21% Regionaalselt võrdsemaks: töökohad, transport, sideteenused, palgatase ühtlasemaks, haiglad-koolid jne Varanduslikult võrdsemaks: tulumaks, sotsiaalmaksud, kättesaadav haridus, soo-ja rassikvoot nt Demokraatia levik Esimene laine - ~1820-1920.a. Prantsusmaa, USA. Lõppes kriisiga. Teine laine 1945-1960.a. Saksamaa, Itaalia. Lõppes külma sõja hoogustumisega. Kolmas laine 1970ndad. Hispaania, Portugal. Demokraatia pole levinud nt Ladina-Ameerikasse ega Araabiasse. Nendes piirkondades pole vajalikke eeldusi,
jälgimisest, saavad ettevõtted rohkem keskenduda pikaajalistele plaanidele kestusega 5-10 aastat. 37. Mida tähendab tööjõu tootlikkuse suurendamine? Tööjõu tootlikkuse suurendamine tähendab suurema lisandväärtusega tööd, aga ka kõrgemat hinna- ja palgataset. 38. Kuidas mõjutab tootlikkuse kasv palkasid? Ettevõtete tegevusnäitajate analüüsi põhjal võib öelda, et kõrgema tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka kõrgem palgatase. Ja vastupidi madalama tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka madalam palgatase. 39. Nimetage konspektis toodud 3 peamist ettevõtte finantsalase tootlikkuse mõõtmisel kasutatavat näitajat. Personalijuhtimise kontekstis on kõige enam kasutatavad alltoodud tootlikkuse valemid (tööjõu tootlikkus, tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus HC ROI). 40. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu?
süvendaks rahva kihistumist jõukaks haritud eliidiks ja vaeseks, madala haridustasemega alamkihiks. RAHVALIIT eraldab riigieelarvest vajalikud summad teaduse arengukava elluviimiseks ja loob stiimulid ettevõtetele arendustegevusse investeerimiseks. RAHVALIIDU juhtimisel töötatakse välja ja rakendatakse õpetajate töö tasustamise poliitika, mis tõstab nende keskmise töötasu rahvamajandusekeskmisest palgatasemest vähemalt 20% kõrgemale. Kõrgharidusega õpetajate palgatase peaks ületama rahvamajanduse keskmist poole võrra. RAHVALIIT töötab välja ja rakendab meetmed koolivägivalla väljajuurimiseks - kool tuleb muuta taas kasvatusasutuseks, kus õpetajad ei vastuta ainult õpikuteadmiste edastamise eest, vaid igakülgselt arenenud ja hingeliselt tasakaaluka kodaniku kasvatamise eest. RAHVALIIT hindab Eesti hariduse ja teaduse tugisambaid - eakaid dotsente ja teadureid, kehtestab nendele emeriidistaatuse ja emeriiditasu
väärtuse süstemaatiline määramine organisatsioonis. Ta mõõdab tööde väärtust organisatsioonis ja muudab need omavahel võrreldavaks. Loob võimaluse ühtsetel alustel põhineva palgasüsteemi loomiseks, mis järgib sisemise õigluse printsiipi. 3.Palgaklassid Töö väärtuse ja tasu suuruse sidumise moodustamisel on abiks palgaklassid. Palgaklass on töö väärtuse või mõne muu tunnuse alusel moodustatud sarnaste ametikohtade rühm/kogum, mille palgatase on lähedane. Seetõttu on neile otstarbekas moodustada ka ühtne palgavahemik. Ametikohad seatakse väärtuse järgi ritta ning igale neist leitakse sobiv palgatase. Saadud palgatase ei pea olema alati võrdne töötaja töölepingusse märgitava konkreetse palga suurusega. Treegeri Kohviku OÜ-s on kõigel võrdne palk. Ametikohad väärtuse järgi, kõrgemast Palga suurus vastavalt ametikoha madalamani väärtusele
lihttöölistena – seda kas siis juhuse läbi või struktuurse tööpuuduse tõttu. Käesolevas töös lähtume siiski toodud eeldusest, et parem haridus viitab kõrgemale palgatasemele. Haridustaseme iseloomustamiseks on ühe sõltumatu muutujana käesolevas töös vaatluse alla võetud kõrgharidusega inimeste osakaal kogu tööealisest rahvastikust. Palkade erinevus esineb kindlasti ka piirkondade vahel. Palgatase on kõrgem suuremates linnades ning madalam väikesemates linnades ning maakohtades. Linnalises asulas on infrastruktuur paremini arenenud, paljud ettevõtted on koondunud üksteise lähedusse, mis teeb ressursside liikumise kiiremaks. Samuti on tõhus kaubanduse areng, sest inimestele on enamikud kaubad kohe kättesaadavad. Võrreldes maapiirkondadega on linnalises asulas olevad ettevõtted ning tööstused tehnoloogiliselt rohkem arenenud ning oma olemuselt suhteliselt spetsiifilised
Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil motet vale 9. Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega vale 10. Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt vale Test 3 1. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida õige 2. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata vale 3. Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi õige 4. Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele vale 5. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka vale 6. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema õige 7. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk vale 8
ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu lõimumist sihtmaa ühiskonda. On ka võimalus, et inimene hakkab tegema oma kvalifikatsioonist madalamaid töid. See tähendab, et lähteriigi kulutused haridusele on olnud kasutud, töötaja saab väiksemat tasu ning sihtriigi töötajad on rahulolematud, kuna tunnevad et nende töökohad kaovad ning ka palgatase langeb. Näiteks praegune seis Eestis ukrainlastega. On olemas ka palju kasumeid. Lähteriik saab oma elanikele tööd ja raha, sihtriik saab endale hea töötaja ning töötaja saab parema palga, mida soovis ning kogemusi. Pooled Eesti töötajad on leidnud endale koha välisomanike tehtud tütarettevõtetes. Järjest rohkem on ka neid Eesti ettevõtteid, mis tegutsevad juba rajamisest peale välisriikides. On kasulik, et ettevõtted on ühendatud
See on viinud olukorrani 3 tööjõuturul, kus noorema põlvkonna insener-tehnilise eriharidusega ja juhivõimetega inimestel on hetkel väga head karjäärivõimalused. Kui panna kõrvale viimased 8 kud ja pöörata tähelepanu paremaja aja poole, siis võib väita, et majanduse elavnemine on viimastel aastatel mõjutanud positiivselt ka keskastmejuhtide palgataset, seda kõige enam tootmises. Tootmises sõltub keskastmejuhi palgatase palju valdkonnast (näiteks elektroonika- ja metallitööstuses on see kõrgem kui toiduainetööstuses), kogemustest, firma suurusest (suuremates ettevõtetes reeglina palk kõrgem) kui ka sellest, kas ettevõte pakub allhanget või teeb lõpptoodangut. Suurtes teabemahukates (nt finantsvahendus-) firmades peab arvestama valdkonna üldise lugupeetavusega, spetsiifilisusega (konfidentsiaalsed andmed) ja nüüd ka sama valdkonna juhtide palgatasemetega meie kultuuriga tihedalt seotud
Kindlasti kuulub personali 2 administraatorit, 2 koristajat, 2 asjaajajat ja 4 psühholoog-nõustajat. Administratori töökohustusteks on kõik klientide registreerimise ja vastuvõtuga seonduv. Koristajad hoiavad korras kõik ettevõtte ruumid ja tagavad sellega seonduva. Asjaajajad korraldavad väljasõitudega ja muuga seonduvat dokumentatsiooni korras ja loovad ettevõttele ka arhiivi. Psühholoog-nõustajad tegelevad üldiselt klientide vastuvõttuga. Palkamine toimub konkursipõhiselt. Palgatase on kuni 2 korda kõrgem keskmisest palgast, oleneb töökohast. Koolitusprogramme hakatakse korraldama kõigile töötajatele, kord poole aasta jooksul. Koolitused on töötajatele tasuta ja väljaspool tööaega. 8 5. TURUSTAMINE 5.1. TURU ISELOOMUSTUS Teenuse ostjaks on enamasti üksikisik, teistel juhtudel ka ettevõtte, kes näiteks tellib enda
(CPI Consumer Price Index) Kui suur on elukalliduse tõus olnud kolmel viimasel aastal (igal aastal eraldi)? - 2011 5,0 % 2012 - 3,9 % 2013 2,8 % Mida tähendab tööjõu tootlikkuse suurendamine? - tähendab suurema lisandväärtusega tööd, aga ka kõrgemat hinna-ja palgataset. Kuidas mõjutab tootlikkuse kasv palkasid? - Ettevõtete tegevusnäitajate analüüsi põhjal võib öelda, et kõrgema tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka kõrgem palgatase. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu? - Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv ületab tootlikkuse, ei ole toode varsti enam konkurentsivõimelike ja tööandja peab vähendama tootmissisendite maksumust. Keskmiselt kui suure osa ettevõtte kogukuludest moodustavad tööjõukulud? - Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest. Mis valemiga arvutatakse tööjõu tootlikust?
Investeeringu piirefektiivsus(IPE)= laenutulu/investeering*100 Investeeringunõudlust mõjutab: protsendimäär, äriline usaldus ja tulevikuootused, tootmistegurite hindade muutused, inflatsioon, tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega, maksupoliitika, rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid Kogupakkumine-ettevõtte poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk Kogutoodangut mõjutavad tegurid: töö tootlikus, üldine palgatase, tootmiskulude suurenemine Inflatsiooni liigid: *avalik inflatsioon-turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises * varjatud e allasurutud inflatsioon- hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Võib liigitada veel nõudlusinflatsioon, pakkumis-(kulu-) inflatsioon, palgainflatsioon, hinnainflatsioon, siirdeinflatsioon, maksuinflatsioon, majandusootuste inflatsioon, struktuurne inflatsioon
Seevastu Eesti eripära on kõrghariduse omandanute kehvemad võimalused saada kõrgemat palka ning valitseb kõrgharitute suur osatähtsus, kelle palk on keskmisest oluliselt madalam. Kui Eestis kuulub kolme kõrgemasse palgadetsiili vaid pisut üle kolmandiku kõrghariduse omandanutest, siis näiteks Saksamaal ja Ungaris ligi 60%. Ilmselt on selle põhjuseks asjaolu, et osa kõrgharidusega inimestest töötab ametikohal, mis eeldab kõrgharidusest märksa madalamat haridustaset ja mille palgatase on madal. Kui Eestis on haridustaseme mõju palgale nõrgem kui enamikus teistes analüüsitud riikides, erand on vaid Itaalia. Madalapalgaliste puhul on Eestis ja Itaalias haridusel palgale küllaltki sarnane mõju, kuna nimetatud riikides on põhihariduse mõju kolme madalamasse palgadetsiili kuulumise tõenäosusele oluliselt väiksem kui enamikus teistes võrreldavates riikides. Kui Saksamaal ja Ungaris on põhiharidusega piirdunutel on eriti suur risk kuuluda kolme
nõudluse hinnaelastsus. 12.TÖÖJÕUTURG Mikroökonoomika vaatleb tööjõudu kui ühte kolmest põhitootmistegurist. Sellest vaatenurgast lähtudes on tööjõuturg tüüpiline tootmistegurite turg ja huviobjektiks on tööjõu pakkumine ja nõudlus. Tööjõu pakkumine väljendab seost pakutava tööjõu koguse ja hinna ehk palga vahel. Inimese otsus ennast tööjõuna pakkuda sõltub palga suurusest. Tööjõu pakkumiskõver on positiivse tõusuga. Palgatase- w, tööjõu pakutav kogus L, tööjõu pakkumiskõver LS. Töötamise alternatiivkulu on kaotatud vaba aeg. Vaba aeg on normaalhüvis, kusjuures nii tööaeg kui ka vaba aeg ei oma kumbki väärtust null. Koguaeg (Tt) jaguneb tööajaks (Tw) ja tööväliseks ajaks. Töövälisest ajast moodustab ühe osa aeg, mis kulub inimese füsioloogiliste vajaduste rahuldamiseks ja teine osa on vaba aeg ( TF). Tt=TW+TF Eeldame, et inimeste sissetulek koosneb ainult palgast. Tunnipalk- w, tööaeg
- tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsüklid. Ligikaudu 20 aasta pikkused S. Kuznetsi2 poolt avastatud lained. Põhjuseks demograafilised muutused, nt sündivuse või migratsiooni kasv, mis omakorda suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast, tööjõu hulga kasvades hakkab palgatase langema, mis pidurdab nõudluse kasvu. Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest. 1 · Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus: 0 1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama,
paarisaja aasta tagustes mõhimõtetes. 2011 aastal võivad inimesed rõõmustada taas kasvama hakanud majandusest ning ühiste pingutuste tulemusena saadud uuest rahast, teiselt poolt teadmatus maailmamajanduses toimuvast ning selle mõjust meie tegemistele ja plaanidele. Kui veel aasta esimeses pooles tundus, et kiire palgakasv on mitmetele hoiatustele vaatamata ainult aja küsimus, siis aasta teine pool on sundinud tööandjaid taas ettevaatlikkusele. 2010. aastal nägime, et turu üldine palgatase oli langenud ning uued töötajad pidid sageli leppima madalama palgaga kui nad seni olid harjunud saama. Kõik märgid näitasid, et palgaturu põhi oli saavutatud ning 2011. aastal saavad palgad ainult tõusta. Reaalsus oli aga teine. Paljud inimesed olid nõus käima töö 12 tundi päevas minimum palga eest. Ettevõtte edukus on tihedalt seotud tema oskusega resursse juhtida. Seega soovivad enamus ettevõtteid, et tasu, kui oluline resurss, oleks tulusalt investeeritud,
- tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsüklid. Ligikaudu 20 aasta pikkused S. Kuznetsi2 poolt avastatud lained. Põhjuseks demograafilised muutused, nt sündivuse või migratsiooni kasv, mis omakorda suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast, tööjõu hulga kasvades hakkab palgatase langema, mis pidurdab nõudluse kasvu. Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest. 1 · Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus: 0 1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama,
huvitatud ei ole. Küll aga on mitmed kutseharidusega noored mehhatroonikud ajapikku kasvanud ja arenenud tõeliselt suurt vastutust nõudvate töölõikude spetsialistideks. Kroonpressis töötab terve rida kutseharidusega töötajaid, kes on tänaseks tublid trüki- ja köitemasinate tehnikud, mehhatroonikud ja seadistajad. Tehnilise personali palk ei sõltu haridustasemest, oluline on töö sisu ja vastutus. Kuna Kroonpressi töökeskkond ja palgatase on motiveerivad, on ka personal püsiv. Paljud noored, kes on Kroonpressis praktikal olnud, tahaksid ka sinna tööle minna, paraku aga vabu töökohti niipalju ei ole. Konkreetsemad oskused masinate ja seadmete kohta tulevad ikka praktika käigus, sest kõikide ettevõtete spetsiifikat koolis omandada ei ole võimalik. Töötajatelt eeldatakse ka head pingetaluvust, võimet tegutseda rutiinivälistes olukordades kiiresti ja professionaalselt, kuna ettevõte ei
videomakk oli kinnitamata ning edaspidi tagatakse reisijate maksimaalne turvalisus. Mittemaksmise korral õpetaja ise tirib antud juhtumi meedia ette, ning suure tõenäosusega edaspidi konkreetse firma bussivedusid ei tellita. Lõhna-test mitteväljamaksmine ei lõhna hästi, juhtum on juba aset leidnud ja õpetaja sai tõsiseid vigastusi ning oli sunnitud tegema olulisi ravikulutusi. Üldsus mõistab, et õpetajate palgatase on niigi madal ja vastutus suur. Kuigi eeskirjade järgi poleks õpetaja tohtinud sõitvas bussis liikuda, tuleb mõista, et buss oli hilinenud ning ka lapsevanemad ootasid infot ja õpetaja oli sunnitud informatsiooni saamiseks sõitvas bussis liikuma. Teise- nahas- olemise-test õpetaja seisukohalt leiaks reisibüroo juht kindlasti, et kompensatsiooni väljamaksmine oleks õigustatud. Turu- test otsus kompensatsioon välja maksta, ei annaks ilmselt turul eelist. Sest selline
Kui USA oli 1929. aastal Saksamaalt oma rahad välja tõmmanud, sattus Saksamaa majandus katastroofi äärele. Saksa valitsus otsustas rahvusliku valuuta ostuvõimet iga hinna eest hoida, sõltumata tööpuuduse tasemest. Valitsus nägi väljapääsu deflatsioonis (ringluses oleva paberraha hulga vähendamises). Sellega loodeti tõsta raha väärtust, mis omakorda pidi vähendama palku ja tekitama uusi töökohti, kuid tegelikult andis see otse vastupidise tulemuse: palgatase jäi samaks ja vähenenud rahahulk mõjus pärssivalt kogu majandusele, mis sundis tööstureid töökohti vähendama. 1931. aastal Austriast alguse saanud pankade pankrotilaine haaras peagi ka Saksamaad, mille tulemusena nii mõnigi Saksa suurpank läks pankrotti, mis tõi kaasa hoiustajatele rahakaotuse. 1932. aastal aastal õnnestus Saksamaal küll vabaks saada reparatsioonidest, kuid Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski 30%-ni. 1932.
Ettevõtte poolt ostetav tootmistegurite hulk sõltub müügiootustest, s t ettevõtte toodangu oodatavast nõudlusest. Tööjõu nõudlus on tuletatud nõudlus. See tähendab seda, et iga firma nõudlus tööjõu järele sõltub sellest, milline kogus tööjõudu maksimeerib firma kasumi. Täieliku konkurentsi tingimustes on ettevõte nii hüviste kui teguriturul hinnavõtja, st ettevõte ei saa mõjutada tootmistegurite hinda. Kuna palgatase on ettevõtte jaoks etteantud suurus, siis on tööjõu piirkulu konstantne. Tööjõu piirprodukt väheneb ja muutub lõpuks negatiivseks. See on kooskõlas kahaneva piirtootlikkuse seadusega, mille kohaselt tööjõu piirprodukt väheneb kui palgatud tööjõu kogus kasvab. Kuna palgatase on ettevõtte jaoks antud suurus ja palgatase võrdub tööjõu piirkuluga, siis on piirkulukõver horisontaalne sirge.
Samas tuleb tunnistada, et vaadeldava õppevaldkonna kõrge populaarsus õppijate hulgas pole Eesti 9 spetsiifiline fenomen, sama arengu on läbi teinud kõik Kesk- ja Ida-Euroopa ning mitmed OECD riigid. Kokkuvõttes ei saa 2005.a. üheselt väita, et pehmete erialade väga kõrge populaarsus noorte hulgas võib tähendada neile hiljem probleeme töö leidmisel. Pakutav palgatase sotsiaal- ja käitumisteaduste valdkonna lõpetajatele on 2005.a. täiesti konkurentsivõimeline. Samas tuleb arvestada, et oma õpinguid ei ole lõpetanud noored, kes on astunud tasulisse õppesse viimastel aastatel, kus tasulise õppe maht on oluliselt tõusnud kui 1998.a. alustas õpinguid sotsiaal- ja käitumisteaduste valdkonnas 4681 inimest, siis 2004.a. oli vastav arv tõusnud ligi 7000-ni.
kujundemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Kvantitatiivsed ehk ekstensiivsed nähtused – toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu. ( β ) 1 i 0 Kvalitatiivsed ehk intensiivsed nähtused – toote hind, tööliste palgatase, tööviljakus ( α ) 1 i 0 Käive, maksumus – γ αβ=γ Lihtindeks – kahe arvu jagatis. Liitindeksid – individuaalindeksite keskmine, agregaatsummade jagatis Alusindeksid – leitakse ühe kindla ajamomendi alusel Ahelindeksid – leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi alusel 5 Muutuva struktuuri indeks: Püsiva struktuuri indeks:
· Lõpetamismaksumus ja brutomaksumus · Soetusmaksusmus ja netomaksumus 5. Millisel kirjel neist kajastatakse immateriaalselt põhivara? · Arenguväljaminekud · Maa · Ehitised · Materjal · Seadmed Palgaarvestus 1. Mis on põhipalk? · 0n summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. · on töölepingus kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. · on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
10) Toodete ja teenuste kvaliteedi paranemine. 11) Meeskonnatöö arendamine. 12) Kergesti juhitav - teeb töö tasustamise lihtsaks ja kõikidele hästi mõistetavaks. 43. Millised on peamised palgapoliitika elemendid? Palgapoliitika elemendid: · ettevõttesisene palgatasemete erinevus (näitab palgatasemete erinevusi tööliste ja juhtide osas, iseloomustajaks palgasirge tõus). · palgatase võrreldes palgaturuga (palgapositsioon tööjõuturuga võrreldes). · töötasu sisemised proportsioonid (näitab, millistest komponentidest palk koosneb - mida ettevõte ja millisel määral tasustab). Tasu võib maksta tulemuste, isiksuseomaduste, kompetentside jms alusel. · paindlikkus (vältida jäika palgasüsteemi ülesehitust, nt sidumist elukalliduse indeksiga).
Demograafiline keskkond elanike arv/paiknemine/sooline tarbijakäitumine ja kasutaja staatus (aktiivsed kasutajad, koosseis/vanuseline/tööhõive. mõõdukad ja juhuslikud kasutajad, mittekasutajad); Majanduslik keskkond suhtumine tootesse (vaimustunud, positiivne, ükskõikne, eitav, inflatsioon/SKP/tööpuudus/palgatase/ostujõud/elatustase. vaenulik). Poliitika keskkond Parlamendi/valitsuse/ omavalitsuse otsused, Sihtturu valikul hinnatakse segmendi suurust, integreerumine EL-iga, suhted Venemaaga. kasvupotentsiaali, kasumipotentsiaali, konkurentide arvu ja Looduslik keskkond loodusvarude suurust, asenduskaupade arvu, ostjate ja hankijate mõjuvõimu.
Erinevate riigiasutuste juhtkonnad ja ka üldsus on veendumusel, et olukorda on võimalik parandada ja see liigubki juba paremuse poole. Eesti ettevõtete tööjõukulud suurenevad pidevalt ja oma maine ning kvalifitseeritud töötajate hoidmiseks on nad ka kohustatud lisakulutusi tegema. Tõusmas on ka keskmine palk, mis kasvas eriti kiiresti hotellides-restoranides ja ehitussektoris. Kahjuks tuleb siin jälle esile keskmise palga erinevus piirkonniti. Kirde- ja Lõuna-Eesti väikelinnade palgatase on niigi märgatavalt alla keskmise ja hotellinduse ning ehitussektori palgatõus neid samuti eriti ei puuduta, sest kogu see tegevus koondub peamiselt Tallinnasse, selle ümbrusesse ja paari Eesti suuremasse linna (Tartu, Pärnu). Teisest küljest on loogiline, et suurlinnades on kõrgema haridusega tööjõud ja korraliku käibega tipptehnoloogiat kasutavad ettevõtted, mis kõik kokkuvõttes viibki palganumbrid ja elatustaseme üles ning tõmbab enda ümber pidevalt üha rohkem ettevõtlust
vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) o Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised. J. Goldthorp’i klassimudel – ametipositsioonidel põhinev klassifikatsioon o Klassikuuluvuse ja –positsiooni peamised mõjutegurid: Turusituatsioon töösituatsioon Palgatase autoriteet Tööga kindlustatud, lepingud autonoomia Karjäärivõimalused kontroll Materiaalsed hüved vabaduse määr o Teenidusklass – kõrgemad valgekraed – Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud
Erinevate riigiasutuste juhtkonnad ja ka üldsus on veendumusel, et olukorda on võimalik parandada ja see liigubki juba paremuse poole. Eesti ettevõtete tööjõukulud suurenevad pidevalt ja oma maine ning kvalifitseeritud töötajate hoidmiseks on nad ka kohustatud lisakulutusi tegema. Tõusmas on ka keskmine palk, mis kasvas eriti kiiresti hotellides- restoranides ja ehitussektoris. Kahjuks tuleb siin jälle esile keskmise palga erinevus piirkonniti. Kirde- ja Lõuna-Eesti väikelinnade palgatase on niigi märgatavalt alla keskmise ja hotellinduse ning ehitussektori palgatõus neid samuti eriti ei puuduta, sest kogu see tegevus koondub peamiselt Tallinnasse, selle ümbrusesse ja paari Eesti suuremasse linna (Tartu, Pärnu). Teisest küljest on loogiline, et suurlinnades on kõrgema haridusega tööjõud ja korraliku käibega tipptehnoloogiat kasutavad ettevõtted, mis kõik kokkuvõttes viibki palganumbrid ja elatustaseme üles ning tõmbab enda ümber pidevalt üha rohkem ettevõtlust
Tulemused Naiste sisenemispalgad madalamad Naised, kes plaanivad pikemalt tööturul olla: eelistasid erialasid, kus ülekaalus mehed; pole seost palneeritud karjääri pikkuse ja erialavaliku vahel Ei ole tõsi, et naised töötavad erialadel, kus vaja vähe inimkapitali Kriitika - diskrimineerimine: Värbamisel mehi ei võeta tööle erialadele, kus naised on enamuses ja vastupidi Palga osas erialadel, kus naised on ülekaalus, on keskmine palgatase madalam 3. Feministlikud käsitlused Nõudlus Ametikõrgenduse lõhe (promotion gap) naiste võimalik kajääriredel on enamasti lühem kui meestel Juhtimisgeto (managerial ghetto) kõrgematel juhtimispositsioonidel on enamasti mehed; kui naised on juhid, siis anamasti teiste naiste üle. Pakkumine Inglismaa, Hispaania, Belgia, Saksamaa, Tsehhi, Rootsi, Jaapan. Naiste tüpoloogia kodule ja karjäärile orjenteerituse järgi Kodule keskendunud
2.2 Brutopalk Autor tõi ka välja brutopalga erinevused aastatel 2003-2014 jagades Eesti viieks osaks.(Tabel 3). Hoolimata kiirest majanduskasvust ja madalast töötuse määrast on Eesti ebavõrdseima sissetulekujaotusega riike Euroopa Liidus.(Rosenberg,2007). Tabelist selgub, et brutopalk on selgelt olnud suurem Põhja-Eestis ning selget väikseim Kirde-Eestis. See näitab seda, et kõrgema palgaga inimesed on koondunud Tallinnasse või selle ümbrusess ning, et maa piirkonna palgatase on madalam. Kuna suurlinnades on ka rikkamad ja jõukamad ettevõtted ning tulusamad ametikohad nagu IT spetsialistid, erinevad juhid jne, siis see on põhjuseks, miks Tallinna ja teiste suurlinnade palga tase on kõrgem kui maa piirkondade omad. Lõuna- Eesti andmeid tõstab fakt, et seal asub Tartu linn, kui see välja jätta oleks arvatavasti Lõuna- Eesti palgatase kõige väiksem. Negatiivne on ka see, et palgalõhe on läinud piirkonniti
a. Valitsussektori kulutuste vähendamist b. Rahapakkumise suurendamist c. Maksude alandamist d. Maksude tõstmist Eesti majandustsükkel on viimasel kümnendil peamiselt sõltunud a. Eurotsooni riikide majanduskasvust b. Välispankade poolsest laenukrediidi sisse ja väljavoolust c. Eesti demograafilisest olukorrast d. Maksumääradest Klassikalise majandusteooria koolkond väidab, et a. Valuutakursi stabiilsus tagab majanduse toimimise potentsiaalse tootmismahu tasemel b. Stabiilne palgatase tagab majanduses täishõive c. Paindlikud hinnad tagavad pikaajaliselt majanduse toimimise täishõive tingimustes d. Majandus vajab väliseid regulatsioone potentsiaalse täishõive saavutamiseks Keynes'i teooriast lähtudes põhjustab majanduslangust a. Intressimäära alanemine b. SKP komponentide vähenemine c. Säästmise jäikus d. Piirtarbiimise suurenemine Klassikalise majandusteooria koolkond a. Eeldab, et hinnad ja palgad on jäigad b. Kogupakkumise kõver on horisontaase kujuga c
krooni (joonis 1). Kõrgem kui keskmine oli tasu Harju maakonnas (5918 kr) ning ka Rapla maakond küündis keskmise lähedale (4167 kr). Ülejäänutes piirkondades olid palganumbrid väiksemad. Kõige vähem teeniti sellel aastal Põlva ning Võru maakonnas maakonnas (vastavalt 3480 ja 3517 kr). 2004.aastal oli Eesti keskmine ületanud juba seitsme tuhande piiri. Endiselt oli kõrgeim teenitav tasu Harju maakonnas, samuti olid jõudsalt arenenud ka Tartu, Saare ning Pärnu piirkonnad, kus palgatase küündis üle 6000 krooni. Kõige madalamate sissetulekute piirkonnaks jäid endiselt Põlva, aga ka Valga ja Võru. 2007.aastaks oli Eesti keskmine brutopalk juba kõrgem kui 1100 kr. Nii, nagu kõigil eelmistel aastatel, oli ka nüüd riigi kõrgeim Harju maakonnas ning väga vähe jäi puudu, et ka Tartu keskmine oleks tulnud kõrgem kui üldine. Üllatavalt hästi läks pidevalt viimasel kohal olnud Põlva maakonnal, sest seekord kuulusid madalaima sissetuleku
annaabi.ee 
