ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Intress (%) e. kapitali hind – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest Nominaalintress (i)– rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind Reaalintress (r) – saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel r i REAALINTRESS = NOMINAALINTRESS – INFLATSIOONI MÄÄR Kapitali hinda mõjutavad: tootmisvõimalused, tarbimise/säästmise eelistamine, risk, Inflatsioon. Kõrgete intressimäärade tulemusena:
d. Väiksema tööpuudusega naiste seas võrreldes meestega Majandustsükli kasvufaasis tavaliselt tööpuudus suureneb. Vale, Struktuurne tööpuudus on olukord, kus a. töötajate erialased oskused ei vasta ettevõtete poolsele nõudlusele b. tööpuudus on suurem linnapiirkondades c. töötajad on ilma erialase ettevalmistuseta d. naiste tööpuudus on suurem kui meeste oma Pangalaenu nominaalne intress a. on konstantne b. võrdub reaalintressi ja inflatsioonimäära summaga c. võrdub reaalintress miinus inflatsioonimäär d. on alati suurem kui reaalintress Raha kui väärtuse mõõt tähendab, et a. raha on ühtseks võrdlusaluseks erinevatele kaupade ja teenuste hindadele b. rahaks saab olla ainult ülemaailmselt tuntud rahad nagu dollar või euro c. kõiki kaupu ja teenuseid võrreladakse kulla väärtusega d. tema väärtus ajas ei vähene Fikseeritud valuutakursreziim tähendab olukorda, mille puhul valuutakurss sõltub riigieelarve tasakaalust. - Vale
soodsad. See toob kaasa vähese nõudluse ning suur tarbimine avaldub hiljem tarbimise kokkuvarisemisega. Mida rohkem tarbimine väheneb, sest rohkem muutuvad hinnad madalamaks. Inimestel ei ole enam põhjust osta korraga , kui on teada , et hinnad lähevad veel odavamaks. Tekib olukord , kus pole enam mõtet investeerida , kui kasumid muutuvad negatiivseks. Teiseks põhjuseks, miks deflatsioon on kahjulik, on raha väärtuse kallinimine. Laenumaksjatel reaalintress suureneb ja pärast märkimisväärset hindade alanemisperioodi on laenumakseteks tehtavad maksed suurema ostujõuga kui enne. Lisaks võivad väheneda palgad deflatsiooni tõttu ja see muudab laenumaksjate olukorra veelgi raskemaks. Maailma suuremate deflatsioonide kogemused on olnud Suure Depressiooni aegu USA-s ja 1990-ndate alguses Jaapanis. Suure Depressiooni aegu langesid hinnad kolme aasta jooksul igal aastal 10%. Jaapanis kestis deflatsioon pea terve kümnendi
PPP Purchase power parity Паритет покупательской Ostujõu pariteet способности π Inflation Инфляция Inflatsioon Π Profit Прибыль Kasum Q Quantity Количество Kogus r Real interest Реальный процент Reaalintress R Reserve Резервы Reservid S Supply Предложение Pakkumine SAS, Aggregate supply, short Совокупное предложение, Lühiajaline pakkumine ASSR run краткосрочное SR Short Run Краткосрочно Lühiajaliselt T Tax Налог Maksud
kusjuures säästuks läheb see, mis tarbimisest üle jääb. Sel juhul mõjutab säästu ja investeeringuid eelkõige sissetulekute muutumine ning intressimääral on väiksem roll. Viimaste uuringute andmeil sõltub arengumaa perede säästukäitumise intressitundlikkus suuresti sellest, kas ja millises ulatuses on tarbimist võimalik edasi lükata - s.t. kas hädavajalikust tarbimisest midagi üle jääb -, ning ka sellest, kui kiire on tarbijahinnaindeksi kasv ja kui suur hoiuse reaalintress. Ka Eesti perekondade hulgas on kindlasti küllalt selliseid, kus säästmiseks vaevalt midagi üle jääb. Sama võiks eeldada Mehhiko kohta. Ent tuleb arvestada, et see, mida ühel maal, konkreetses kultuuri- jm. keskkonnas käsitatakse hädavajadusena, võib teisal tunduda lausa liigse luksusena. Ning hädavajadust ei defineeri erinevalt mitte ainult pered, vaid ka ettevõtete juhid ja riiklike kulutuste üle otsustajad.
Negatiivne pakkumisšokk vähendab kogutoodangut (halb!) ja suurendab inflatsiooni (samuti halb) Keskpangal on nende kahe halva tulemuse vahel dilemma-püüdes negatiivset mõju kogutoodangule vähendada, on tagajärjeks inflatsiooni edasine kasv (ja vastupidi) Mudeli rakendamine: Taylori printsiip -> ei ole kohustuslik Taylori printsiip- soovitus, mille kohaselt keskpank peaks vastama inflatsiooni kasvule veelgi suurema nominaalintressi kasvuga (nii, et kokkuvõttes reaalintress kasvaks) St keskpank peab kehtestama Vastasel juhul on DAD positiivse tõusuga, majandus on ebastabiilne ja inflatsioon võib spiraalselt suurenedes kontrolli alt väljuda SEMINAR pi on siin hinnataseme muutus e inflatsioon pikaajaline kogupakkumise joon vertikaalsena Esimesena nihkub lühiajaline kogupakkumise joon, sest potentsioaalse tootmismahu kasv tähendab et meil on rohkem ressursse, võimalik ka lühiajaliselt rohkem toota. Pikaajaliselt
..... (C +F)/ (1+r) (1+r)) + C / (1+r) (1+ )n PVV = 9000 / 1,137 + 9000/1,1372 + 9000/ 1,1373 + 9000/1,1374 + 109000/ 1,9 PVV =7916 + 6923 +6081 + 5357 + 57368 = 83645 krooni 11. Leida 10000 kroonise nimiväärtusega kupongvõlakirja müügihind, kui realiseerimistähtaeg on kahe aasta pärast ja nominaalne intressimäär on 14 %. Eeldatav inflatsioon on 4 % aastas;; PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 +.. (C +F)/ (1+r)n; r soovitav tulumäär või ka reaalintress; n - perioodide arv 1 Milline 1. Milli oleks l k reaalne l tehingu hi hind? hi d? A Arvutatakse k reaalsel iintressii baasil b il PVV = 1400/ (1+(0,14 - 0,04)) + 11400 / 1,12 = 1273 +9421,5 = 10694,5 krooni 2 Millise 2. Milli hinnaga
tõus, kaudsete maksude tõstmine. Inflatsioonispiraal kujutab endast inflatsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise. Näiteks hinna ja palga spiraali korral toob nõudluse kasv kaasa hinnatõusu, mis tekitab vajaduse tõsta palkasid ja see omakorda suurendab nõudlust ning põhjustab uue hinnatõusu. Nominaalintress on määr, mis tuleb tasuda rahaliste vahendite kasutamise eest teatud perioodil. Reaalintress on hüviste väärtuses väljendatud määr, mis ligikaudu võrdub nominaalintressimäära ja inflatsioonimäära vahega. Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas inimesi, kes oleksid nõus kehtivate palkadega töötama, kuid kes ei leia tööd. Majanduslikult mitteaktiivsed on inimesed, kes pole võimelised töötama või kes ei soovi töötada ja nn. heidutatud isikud, st sellised inimesed, kes on loobunud töö otsimisest, sest peavad seda lootusetuks.
intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. NATUKE SEGANE Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19. Nominaal- ja reaalintress - Nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind. Reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel 20. Inflatsioon: liigid, positiivne ja negatiivne mõju - Kuna inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, siis on ta seotud muutustega kogunõudluses või kogupakkumises ning tulenevalt sellest eristatakse ka nõudluspoolset ja pakkumispoolset inflatsiooni
rahvuslik kogutoodang, RKT - riigi tootmistegurite poolt teatud perioodil, tavaliselt 1 aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses rahvuslik puhastoodang - sisemine kogutoodang, millest on maha arvatud amortisatsioonikulutused ja puhaseksport rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss reaalintress - saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga realiseerimise printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Realiseerimise
Valitusprogrammi rahaline väljendus Planeeritud tulud ja kulutused Määrab avalike hüvite pakkumise · Eelarve koostamise printiibid Eestis Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve Suhteliselt madalad maksud Eesti Pank: kiire majanduskasvu korral vahalik EA ülejääk (min 2% SKP-st) Avaliku sektori tulud ja kulud Kulud: · Tarbimiskulutused (G) · Investeeringud (Ig) · Tulusiirded (TR) (pensionitoetused, lastetoetused) · Võlaintress (rDg) (r reaalintress, D debt, g government) Tulud: · Maksutulud (To, Tk) · Riigiettevõtete kasumid · Riigivara võõrandamine · Laenud* (toetused EL-ist) (viimases hädas kasutatav, sellele ei saa arengut üles ehitada) Eelarvedefitsiit EAD = kulud - tulud 4,8 = 92,7 87,9 (Eesti EA 2011, mld. EEK) Eesti eelarve praegu on umbes 8 miljardit eurot. Riigieelarve kulude osakaal 2014 · Sotsiaalne kaise 33% · Üldised kulutused 17% · Tervishoid 13% · Majanduskulud 12% · Haridus 9%
· ratsionaalne ignorantsus ratsionaalne on olla ignorantne, kui ratsionaalseks käitumiseks vajalik informatsioon maksab oma väärtusest rohkem · ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides · ratsionaalsete ootuste hüpotees majandusprotsesside analüüsimisel võetakse vaatluse alla ka ootused, mis tekkivad kogemustest ja õppimisest. · reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel · reaalinvesteering investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne · reaalkurss koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes · reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga · regionaalne fond investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse
huvides ratsionaalne ignorantsus - ratsionaalne on olla ignorantne, kui ratsionaalseks käitumiseks vajalik informatsioon maksab oma väärtusest rohkem ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides ratsionaalsete ootuste hüpotees - majandusprotsesside analüüsimisel võetakse vaatluse alla ka ootused, mis tekkivad kogemustest ja õppimisest. reaalintress - saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne reaalkurss - koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse
korral toob nõudluse kasv kaasa hinnatõusu, mis tekitab vajaduse tõsta palkasid ja see omakorda suurendab nõudlust ning põhjustab uue hinnatõusu. Inflatsiooni mõjud 1) Mõju inimeste elatustasemele: toimub jõukuse ümberjaotus nende kahjuks, kelle nominaalsissetuleku kasv jääb inflatsioonist maha. Põhjuseks on nominaalintressi jäikus. Nominaalintress on määr, mis tuleb tasuda rahaliste vahendite kasutamise eest teatud perioodil. Reaalintress on hüviste väärtuses väljendatud määr, mis ligikaudu võrdub nominaalintressimäära ja inflatsioonimäära vahega. 2) Raha hoiustamise ja investeerimise pidurdumine 3) Tehingukulud: ''kingatallakulu'' ja ''menüükulu'' (sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu). Töötus Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas inimesi, kes oleksid nõus kehtivate palkadega töötama, kuid kes ei leia tööd.
Kapitalikulu koosneb kahest komponendist intressikulust ja amortisatsioonist. Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hinnaga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidiselt toimib inflatsioon, mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inflatsiooni asemel toimib deflatsioon ehk raha kallinemine. Reaalintress näitab ära, kas raha väärtus lõppkokkuvõttes suureneb või väheneb ja seda, milline on muutumise suhteline määr. Reaalintress = intress äritegevusest inflatsioon Näide: Kui kapitali tootlikkus ehk nominaalne intress äritegevusest on 12% aastas ja inflatsioon 18%, on reaalintress - 6%. Kui intress äritegevusest on 12% ja inflatsioon 4%, on reaalintress +8%. Logistikatoimingute tasemel korraldatus aitab enamasti kaasa ettevõtte väärtuse suurenemisele. Iga kroon, mis
Kapitalikulu koosneb kahest komponendist – intressikulust ja amortisatsioonist. Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hinnaga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidiselt toimib inflatsioon, mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inflatsiooni asemel toimib deflatsioon ehk raha kallinemine. Reaalintress näitab ära, kas raha väärtus lõppkokkuvõttes suureneb või väheneb ja seda, milline on muutumise suhteline määr. Reaalintress = intress äritegevusest – inflatsioon Näide: Kui kapitali tootlikkus ehk nominaalne intress äritegevusest on 12% aastas ja inflatsioon 18%, on reaalintress - 6%. Kui intress äritegevusest on 12% ja inflatsioon 4%, on reaalintress +8%. Logistikatoimingute tasemel korraldatus aitab enamasti kaasa ettevõtte väärtuse suurenemisele
muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19. Nominaal- ja reaalintress Nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind. Reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel. 20. Inflatsioon: liigid, positiivne ja negatiivne mõju 21. Kuna inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, siis on ta seotud muutustega kogunõudluses või kogupakkumises ning tulenevalt sellest eristatakse ka nõudluspoolset ja pakkumispoolset inflatsiooni. Liignõudlusest tulenevat inflatsiooni nimetatakse
..... (C +F)/ (1+r) (1+r)) + C / (1+r) (1+ )n PVV = 9000 / 1,137 + 9000/1,1372 + 9000/ 1,1373 + 9000/1,1374 + 109000/ 1,9 PVV =7916 + 6923 +6081 + 5357 + 57368 = 83645 krooni 11. Leida 10000 kroonise nimiväärtusega kupongvõlakirja müügihind, kui realiseerimistähtaeg on kahe aasta pärast ja nominaalne intressimäär on 14 %. Eeldatav inflatsioon on 4 % aastas;; PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 +.. (C +F)/ (1+r)n; r soovitav tulumäär või ka reaalintress; n - perioodide arv 1 Milli 1. Milline oleks l k reaalne l müügihind? üü ihi d? Arvutatakse A k reaalsel iintressii baasil b il PVV = 1400/ (1+(0,14 - 0,04)) + 11400 / 1,12 = 1273 +9421,5 = 10694,5 krooni 2 Milli 2. Millise hi hinnaga sooviks ik asjatundlik
naga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidi toimib inlatsioon, mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inlatsiooni asemel toimib delatsioon ehk raha kallinemine. Reaalintress näitab ära, kas raha väärtus lõppkokkuvõttes suureneb või väheneb ja seda, milline on muutumise suhteline määr. Näide: Kui kapitali tootlikkus ehk nominaalne intress äritegevusest on 12% aastas ja inlatsioon 18%, on reaalintress – 6%
annaabi.ee 
