...................................................................................10 3.8 Tööjõud...............................................................................................................................11 3.9 Kommunaalkulud (kuus).....................................................................................................11 3.10 Muud kulud.......................................................................................................................11 3.11 Stardikapital......................................................................................................................12 3.12 Laenukulud........................................................................................................................12 3.13 Omahind............................................................................................................................13 3.14 Konkurentsi analüüs.............................................................................
................................................................................................7 3.2. Väikevahendid............................................................................................................8 3.3. Materjalid....................................................................................................................8 3.4. Side- ja reklaamikulud..............................................................................................10 3.5. Stardikapital ja tegevuskapital..................................................................................10 4. TOOTED/TEENUSED....................................................................................................12 5. KONKURENTSI ANALÜÜS..........................................................................................13 6. PERSONAL.....................................................................................................................14 7. HINNAKUJUNDUS.............
Varstu Keskkool 12.klass Margareth Tenno MTÜ Loomapesa Äriplaan Varstu2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................. MTÜ Loomapesa andmed....................................................................................................... Teenuse kirjeldus..................................................................................................................... Visioon..................................................................................................................................... Missioon.................................................................................................................................. Turg...................................................................................................
finantsprognoosid Nende koostamisel võetakse sisendina arvesse finantsplaanis tehtud oletused ning arvestused ettevõtte tulude ja kulude, kasumiläve, investeeringute ja rahastamise kohta. Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. Vajalik stardikapital arvutatakse välja äriplaani koostamise käigus ja see sisaldab kõiki kulusid, sh investeeringuid. Enamik klientuurist või äripartneritest kasutab internetti igapäevaseks asjaajamiseks ja äri korraldamiseks. Üsna tavapäraseks on saanud, et esimene koht, kust infot otsitakse, on internet. Seepärast peaks ka alustaval ettevõttel olema oma kodulehekülg. Ettevõtte kodulehekülge on võimalik teha ise, kasutades selleks tasuta tehnilisi lahendusi. Keerulisema kujunduse ja tehnilise
7.Ettevõtja on palgatöötajale- Tööandja 8.Äri põhieesmärk on- Teenida tulu 9.Miks kirjutatakse äriplaan ja millest see koosneb? Selle eesmärk? Seda koostatakse, sest see annab võimaluse kavandada tegevusi, läbi mängida stsenaariume, loob ideede vahel seoseid ja hiljem on olemas tegevuskava. Koosneb: Visioonist, missioonist, eesmärkidest. Eesmärk ongi see, et sellele hiljem toetuda äri luues. 11.Stardikapitaliks nim.: Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. 12.Mis on käibevara? Näited. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital 13.Mis on põhivara? Näited. Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul
..................................................................................7 3.9 Tööjõud.................................................................................................................................9 3.10 Kommunaalkulud (kuus).....................................................................................................9 3.11 Muud kulud.........................................................................................................................9 3.12 Stardikapital......................................................................................................................10 3.13 Laenukulud........................................................................................................................10 3.14 Omahind............................................................................................................................11 3.15 Konkurentsi analüüs.............................................................................
ideed, kui nad näevad mingit probleemi, millele nad näevad lahendust. Tavaliselt lahendusestki sünnibki ettevõtte, nt nad pakuvad mõnda toodet või teenust, mis aitaks teiste elu lihtsamaks teha. Ettevõte ei saa sündida ilma äriplaanita. Eelkõige tuleks hoolikalt läbi mõelda, kas ettevõtmine ikka saavutaks edu ja kas see muudaks midagi paremaks. Kui äriplaan paigas ning määratletud tuleks hakata mõtlema, kuidas seda reaalselt teostama hakata. Ettevõttel peaks olema mingisugune stardikapital, selleks on hea võimalus kirjutada oma äriideest projekt raha saamiseks, või taotleda mujalt kapitali äri püsti ajamiseks. Kõige sagedamini asutatakse ettevõtteid perekonna finantseeringul. Kui äritegevusega on algust tehtud, siis on kõige tähtsam esimene müük. Esimene müük on kriitilise tähtsusega, sest see tõestab, et ettevõte suudab midagi pakkuda ning sellel on potentsiaali. Edasi on tähtis tasakaalupunkti jõudmine, s.t et firma hakkab kasumit tootma.
1.Ettevõtja - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid,sealjuures kaupade müük/teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing.Ettevõtjal peaksid olema:vaimne võimekus,teotahe,suhtlemisoskus,kompetentsus,enesekindlus,otsustusvõime. 2.Aktsiaslts on äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital;vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000.- Väikseim nimiväärtus on 10krooni. 3.Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel.See lubab frantsiisivõtjall kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust.Sinna kuulub näiteks nimi,kaubamärk ja muu sümboolika,tootmistehnoloogia,väljaõppemetoodika ja muu info.Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. 4.Äriidee on idee,mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijate kasu.Äriplaan on ettevõt...
on positiivne ja ettevõte toodab kasumit. Selleks, et äri edukalt käivitada on vajalik stardikapitali olemasolu. Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss. Stardikapitali on vaja selle ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. Enne kui ettevõtlusega alustatakse on vaja üsna täpselt teada, kui palju on selleks raha vaja ja kui kauaks ning kust seda võiks saada. Rahastamisallikate järgi võib stardikapital koosneda oma ja partnerite rahast, võetud laenudest vms. Äriplaani koostamise käigus arvutatakse välja vajaminev stardikapital, mis sisaldab kõiki kulusid, sealhulgas ka vajaminevaid investeeringuid. Investeeringud on see osa stardikapitalist, mida tehakse üldjuhul üks kord s.o vajaliku põhivara soetamiseks. Vahel võivad investeeringud ja stardikapital rahas mõõdetuna olla sama suured ehk investeeringud = stardikapital. Stardiperioodi jääb ka tasuvuspunkti saavutamine
....................................................................12 Tabel 7 Ostetud teenused..............................................................................12 Tabel 8 Reklaamikulud................................................................................13 Tabel 9 Tööjõukulud...................................................................................14 Tabel 10 Kindlustuskulud.............................................................................15 Tabel 11 Stardikapital.................................................................................16 Tabel 12 Muud kulud..................................................................................17 Laenukulud..............................................................................................18 Omahind..............................................................................................19-20 Paranduskoefitsent.................................................................................
........... 17 3.10 Tööjõukulu....................................................................................................................18 Töötajatele on ette nähtud 28 kalendripäeva puhkust, mida tasustatakse vastavalt kehtivale seadusele, seetõttu arvestatakse iga kuu reservi puhkusekuludeks 1/12 tööjõukuludest, s.o. 3248 krooni........................................................................................................................... 18 3.11 Stardikapital.................................................................................................................. 19 3.12 Muud kulud...................................................................................................................20 3.13 Omahind........................................................................................................................21 3.14 Paranduskoefitsent...................................................................................
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Autor Äriplaan Eksamitöö majandusõpetuses Juhendaja: Rapla 2011 Sissejuhatus Äriplaani koostamise eesmärk on saada praktiline kogemus majandusvallas. See on kohustuslik, sest arvestatakse üleminekueksamina. Teema valisin, sest pakub veidikene huvi ja olen ise säärase riiete ümbertegemisega mingil määral tegelenud. Lisaks tuli kasuks see, et sain nõu ja abi vastava valdkonna inimeselt. Samuti tundus päris huvitav niivõrd teistsuguse idee arendamine ja tulemus, kas taolise firma rajamine oleks heade perspektiividega. Tootekirjeldus Mida? Kasutatud riiete ümbertegemine, värskendamin ja nende müümine. Kellele? Loodusest hoolivatele ja teiste...
rahast. Milline peaks olema minimaalne osalejate arv, et kursuste korraldamisest ei saaks kahjumit. Kuidas toimiksid, kui osavõtjaid registreerub sellest ühe võrra vähem? Ülesanne 7 Mööbliettevõtte rajamiseks kulub 80000 seadmete, mööbli ja sõiduki ostuks, materjalivarusid soetatakse 15000 eest, rahaline reserv pangaarvel o 5000 Aktsiaid müüakse 30000 krooni eest, ülejäänud vajalik stardikapital hangitakse võlakirjade väljalaskmisega. Võlakirjade lunastamistähta 3 aasta pärast, iga aasta makstakse intressi 10% Müügikäive on esimeseks aastaks planeeritud 850000 , mitmesugused tegevuskulud (tööjõu ning materjalikulude ja amortisatsioonita) on 100000 Amortisatsiooni arvestatakse 20% põhivahendite maksumusest aastas. Materjalikulu moodustab 35% käibest,
.......................................................................... 17 10. ASUKOHA VALIK............................................................................................................................... 18 11. JUHTKOND, PERSONAL, MEESKOND ............................................................................................... 21 12. VAJAMINEVAD VAHENDID .............................................................................................................. 26 13. STARDIKAPITAL, INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE.................................................................... 33 14. LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK ................................................................................................ 40 15. TURUNDUS- JA JAOTUSKANALID ..................................................................................................... 42 16. HINNAPOLIITIKA ...............................................................................................................
..................................................................10 3.6 Reklaamikulud.........................................................................................................................11 3.7 Tööjõu kulud............................................................................................................................12 3.8 Kindlustus kulud......................................................................................................................12 3.9 Stardikapital.............................................................................................................................12 3.10 Laenukulu..............................................................................................................................13 3.11 Muud kulud............................................................................................................................13 3.12 Omahind............................................................................
- Sisustus / söögi-ja jooginõud 55 000.- Ruumide remont 10 000.- Esialgsed jooksvad kulud 6000.- KOKKU 170 995.- Tulu Omakapital 55 000.- EAS-i stardikapital 120 000.- Tuluprognoos (1 päeva kohta) 1000.- 2.9 Teenuse kvaliteet Korraldame küsitlusi klientide ja linnakodanike seas, et saada tagasisidet ning mõista kliendi ootusi ja vajadusi. Teenuse kvaliteedi kontrolli teostab Tervisekaitse ispektsioon, Tarbijakaitseamet ja Pärnu Linnavalitsus. 2.10 Turustamine 10
); 3) füüsiline keskkond (tehnilise infrastruktuuri – teed, energiavarustus, välisühendused jmt. - tagamine); 4) lihtne regulatiivkeskkond (bürokraatia vähesus, optimaalsed piirangud äritegevusele); 5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus, info arusaadavus jne.); 6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid, majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) Mastaabiefekt, tehnoloogia trajektoorid ja rajasõltuvus Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt. Negatiivne- tootmise laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu suurenemine. Positiivne tootmise laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu vähenemine
1.Väike ettevõtete olulisus.:Loovad uusi töökohti,elavdavad piirkonna elu, maksude laekumine 2.Ettevõtja: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3.Kasumivalem:Tulud-kulud=kasum 4.Ettevõtja omaadused ja oskused: Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused: 1. Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne 2. Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikul...
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) ``Enterpreneur'' PRS päritolu (15. Saj), tähistati isikut kes on aktiivne ja saavutab midagi. Kasutati ka vahendaja tähenduses kelleks olid maadeuurijad, kes sõlmisid kaupmeestega lepinguid nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad v...
homogeense kauba tootmisel. Iga muutus firma toodangu kvaliteedis, hinnas, tootmismahus või reklaamipoliitikas kutsub esile konkurentide reaktsiooni. Oligopolil on turukaitsetõkked, milles kõige peamiseks on mastaabisääst. Mastaabisääst tähendab, et firma keskmine kogukulu pikal perioodil väheneb, kui tootmismaht kasvab. Oligopol ei koonerda reklaamikuludega, sest tarbijad saavad informatsiooni pakutava kauba kohta. Uute firmade juurdetulek on keeruline, sest tal peab olema suur stardikapital ning peab suutma tekitada endale sama hea või parema maine, kui juba sellel oligopoolse turu firmadel on. Lisaks peab uus tulija arvestama kõrgete reklaamikuludega. Edutu katse võib lõppeda hiiglasliku kahjumiga. Oligopoli mudelid Cournot’ mudel sobib kirjeldama homogeense toodanguga oligopoolsete firmade tegevust. Kuna toodang on identne kehtestavad mõlemad firmad oma toodangule ühesuguse hinna. Ainuke otsus, mida firmad selles mudelis teevad on otsus tootmismahu kohta
38. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. FIE vs OÜ kulu äriregistrisse kandmisel: 200 vs 2200 EEK OÜ vajab rendipinda, FIE võib olla ka kodusel pinnal käive alla 250 000, üle 250 000 raamatupidamine kassapõhine vs tasu eest raha kasutamine: ettevõtlustulu vs palk/dividendid OÜ saab vältida sotsiaalmaksu OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik stardikapital: 0 vs 40 000 EEK 39. FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). Kohustus maksta tulumaksu esitada tuleb tuludeklaratsioon erikontol olev raha ei lähe maksu alla sotsiaalmaks 33% maksustavalt tulult, kohustuslik kõigile 40. Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Ei ole sama. 41. Ettevõtte missioon. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see organisatsioon
37. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. FIE vs OÜ kulu äriregistrisse kandmisel: 200 vs 2200 EEK OÜ vajab rendipinda, FIE võib olla ka kodusel pinnal käive alla 250 000, üle 250 000 raamatupidamine kassapõhine vs tasu eest raha kasutamine: ettevõtlustulu vs palk/dividendid OÜ saab vältida sotsiaalmaksu OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik stardikapital: 0 vs 40 000 EEK 38. FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). Kohustus maksta tulumaksu esitada tuleb tuludeklaratsioon erikontol olev raha ei lähe maksu alla sotsiaalmaks 33% maksustavalt tulult, kohustuslik kõigile 39. Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Ei ole sama. 40. Ettevõtte missioon.
37.Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. FIE vs OÜ kulu äriregistrisse kandmisel: 200 vs 2200 EEK OÜ vajab rendipinda, FIE võib olla ka kodusel pinnal käive alla 250 000, üle 250 000 raamatupidamine kassapõhine vs tasu eest raha kasutamine: ettevõtlustulu vs palk/dividendid OÜ saab vältida sotsiaalmaksu OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik stardikapital: 0 vs 40 000 EEK 38.FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). Kohustus maksta tulumaksu – esitada tuleb tuludeklaratsioon erikontol olev raha ei lähe maksu alla 9 sotsiaalmaks 33% maksustavalt tulult, kohustuslik kõigile 39.Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Ei ole sama. 40.Ettevõtte missioon.
); 3) füüsiline keskkond (tehnilise infrastruktuuri teed, energiavarustus, välisühendused jmt. - tagamine); 4) lihtne regulatiivkeskkond (bürokraatia vähesus, optimaalsed piirangud äritegevusele); 5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus, info arusaadavus jne.); 6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid, majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) 10) jne. Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis
37.Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. FIE vs OÜ kulu äriregistrisse kandmisel: 200 vs 2200 EEK OÜ vajab rendipinda, FIE võib olla ka kodusel pinnal käive alla 250 000, üle 250 000 raamatupidamine kassapõhine vs tasu eest raha kasutamine: ettevõtlustulu vs palk/dividendid OÜ saab vältida sotsiaalmaksu OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik stardikapital: 0 vs 40 000 EEK 38.FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). Kohustus maksta tulumaksu – esitada tuleb tuludeklaratsioon erikontol olev raha ei lähe maksu alla sotsiaalmaks 33% maksustavalt tulult, kohustuslik kõigile 39.Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Ei ole sama. 40.Ettevõtte missioon. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see
Manitseb isandaid mitte unustama, et kõik loomupäraselt võrdsed. Orjust nähti karistusena pattude eest, mis puhul võis orjadel orjus olla õnnistuseks, saad patust puhtaks kergemini. Orjade vabastamist soositi, ka Püha Gregorius vabastas oma orjad teistele eeskujuks. Kuid kirikul ja kloostril orjade pidamine väga tavapärane kogu keskaja vältel. Juudist orjade kaitseseadusi, mis seotud Moosese vangipõlvega. Heebrea võlaori tuli vabastada peale kuut aastat teenistust, anda kaasa stardikapital. Rheini kirikukogu 630 keelas müüa ristitud orje mittekristlastele. 650 Prantsusmaal keelati müüa orje väljaspoole Prantsusmaad. Tolouse ühtegi vaba meest ei tohi sundida orjusesse. 19. sajandil hakkas kirik alles orjust hukka mõistma. 1839 Gregorius XVI esimene paavst, kes nõudis orjade kaotamist, inimsuse tõttu. Leo XIII 1888-1890 mõistis orjuse hukka. 30.09.09. 20. Mis olid pärisorjuse peamised tunnused Prantsusmaal 11.-14. sajandil?
· Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 18. Ettevõtja ärivõimaluste märkajana ja ärakasutajana. Võimaluste allikad. Ärivõimaluse leidmiseks: Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi), leia ja lahenda probleem, täida lünk turul. Muutuse toimumine ja võimaluse teke - Ettevõtja tajub avanenud võimalust, sageli eeldab selle ärakasutamine innovatsioone - Vajalikke ressursside (töötajad, stardikapital jms) leidmine - Organisatsiooni loomine ja tema tegevuse korraldamine, suhtevõrgustiku rajamine Äriidee allikaid: · varasem töökogemus · hobid, lisategevused · toote vajamine tarbijana või kogemused tarbijana · reisimine · (juhuslik) lugemine millestki · tarbijad · olemasolevad ettevõtted · turustuskanalid · uurimis- ja arendustööde tulemused · süstemaatiline otsing · spetsiaalsed meetod 19. Erinevad ettevõtlusvormid (lühikirjeldus)
); 3) füüsiline keskkond (tehnilise infrastruktuuri teed, energiavarustus, välisühendused jmt. - tagamine); 4) lihtne regulatiivkeskkond (bürokraatia vähesus, optimaalsed piirangud äritegevusele); 5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus, info arusaadavus jne.); 6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid, majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevõtjaid toetades Eesti majandust kõige efektiivsemalt mõjutaks. Samas toimivad
OÜ saab vältida sotsiaalmaksu OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal 1. Määratle kriteerium, mille alusel erinevaid variante hinnata (nt. kasumi suurus). täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik 2. Määratle olulised tegurid (nt. turgude või tooraine asukoht). stardikapital: 0 vs 40 000 EEK 3. Tööta välja asukoha variandid: üldine regioon või maa-ala; 48. FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). konkreetsed asulad; Kohustus maksta tulumaksu esitada tuleb tuludeklaratsioon
frantsiisi ulatus olla erinev. Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. Järgnevalt frantsiisi eelised ja puudused niin frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. 17. Tegevusala valik, olukorra hinnang tegevusalal 18. Finantseerimisallikad, stardikapital, tasakaalupunkt 19. Ettevõtusvormi valik, äriseadustik - Äriühingute liigid: · Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. · Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu
Question 72 (1 point) Reinvesteerimise all mõeldakse a. varasematel aastatel ebaõnnestumisega lõppenud investeeringutesse täiendava raha paigutamist b. ettevõtte poolt saadud kasumi investeerimist c. ettevõtte poolt saadud kasumi jaotamist ainult eelisaktsiate omanike vahel d. varem tehtud investeeringute realiseerimist e. maha müümist, eesmärgiga ettevõtte kasumit suurendada Question 73 (1 point) Eraettevõtte eeliseks on a. täisvastutuse olemasolu b. madal stardikapital c. järjepidevuse puudumine d. raskused seoses täiendava kapitali hankimisega Question 74 (1 point) Kapitaliühingu puuduseks on a. piiratud vastutus b. eksistentsi järjepidevus c. omand on ülekantav d. kõige kulukam organisatsioonivorm Question 75 (1 point) Streik kui töövõitluse vahend on õiguspärane siis a. kui selleks on saadud tööandjate kirjalik luba b. siis kui selles osalevad ka tööandjad c
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
vormi kasutavad väike- ja keskmised ettevõtted. Kooperatiivid – on olemuselt liikmete enesekaitse organisatsioonid, nii saadakse soodsamaid tingimusi kui üksinda töötades, tavaliselt on ühinetud liitudesse, juhtorganiteks on üldkoosolek, juhatus, direktsioon, esindajate üldkoosolek. Eeltoodud tüüpe ehk õigusvorme kombineeritakse. Õigusvormide valikul arvestatakse nende puudusi ja eeliseid. Eraettevõte Eelised: Puudused: 1.Väike stardikapital 1.Täisvastutus 2.Suurim tegevusvabadus 2.Järjepidevuse puudumine 3.Omaniku otsene kontrollimine 3.Kapitali on raske suurendada 4.Minimaalne kapitalivajadus 5.Maksusoodustused väikeomanikele 6.Kogu kasum jääb omanikule Isikuühing Eelised: Puudused: 1.Lihtne moodustada 1.Täisvastutus 2
" Hunt hakkas raba peal uluma. Lorene näitas käega, et seal on venelaste mässa. Ohvitser arvas, et ta pilkas ja hakkas karjuma. Lorene ei löönud verest välja, vaid hakkas vastu. Lõpuks tuli hunt ja murdis nende sälu maha. Kolhoosi ajal kolisid nad talust ära, hakkasid Haralasse maja ehitama. Perekond: poeg; mees; Surmapõhjus: loomulik surm 4.155. Luule Uuden Sünnikoht: Harala Ametid: raamatupidaja; hiljem koristaja; Lugu: Abikaasa korrutas, et elujõulise talu stardikapital on miljon krooni, vähemaga pole mõtet proovidagi. See miljon ei jätnud teda kuskil rahule. Haralas tööd polnud, ta läks Tallinnasse. Algul käis kodus nädalalõppudel, hiljem korra kuus. Siis läks Armin Soome tööle. Rohkem Luule abikaasat ei näinud. Enne, kui firma läks pankrotti, vallandati naine ebaseaduslikult. Ta oli teinud ühe märkuse Rait Vadi töökorralduse kohta. Linnas ütles jurist talle, et ta ei võida niikuinii, sest
Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. Järgnevalt frantsiisi eelised ja puudused niin frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. 17. Tegevusala valik, olukorra hinnang tegevusalal 18. Finantseerimisallikad, stardikapital, tasakaalupunkt 19. Ettevõtusvormi valik, äriseadustik Äriühingute liigid: Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma
uudseid harusid - nt rõivatööstus (varem valmisrõivaid siin ei toodetud) - Oskar Kilgas sai tuntuks trikotaazivabriku loomisega. Tekkis terve rida toiduainete tööstusettevõtteid. Kuna käimas oli maareform, uute talude ehitamine - tagatud siseturg ka kohalikule ehitustööstusele. Ka tööstuslik orientatsioon näis ennast väga kenasti õigustavat. Siiski tagant järele pilgule vaadates oli tegemist ka kitsaskohaga - kohalike ettevõtjatel puudus enamasti stardikapital, väliskapital Eesti turule ei tulnud, Eesti püsimises ei olnud täielikku kindlust - kogu see tööstuslik areng toimus suurelt jaolt pangalaenude abil - aastatel 1920-1924 laenas Eesti pank 5 mld marka välja, u poole panid ettevõtjad ise juurde. Kaubandusettevõtete arv kasvas neil aastatel väga kiiresti. Kaubanduse arengust tuleb rõhutada ka mittepositiivseid momente - tekkis hulgaliselt nn ahelkauplemise firmasid. Kõik need vahepealsed võtsid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
