1. Millist sajandit loetakse arvestuse (raamatupidamise) alguseks a) 13. b) 14. c) 15. d) 16. 2. Milline neist seostest on õige: a) kohustused = varad omakapital b) omakapital = kohustused + põhivarad c) lühiajalised kohustused = varad omakapital pikaajalised kohustused 3. Majandustehingute jooksev arvestus toimub: a) raamatupidamise bilansis b) raamatupidamise kontodes c) raamatupidamise bilansi lisades 4. Kohustusliku reservkapitali lõppsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Milline neist väljenditest on vale: a) iga majandustehing kajastub vähemalt ühel kontol b) iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol c) majandustehing kajastub kolmel kontol 6. Milliseid aruandeid sisaldab raamatupidamise aastaaruandlus. täielik loetelu 1. bilanss 2. kasumiaruanne 3. aastaaruande lisad 7. Mitu komplekti kassaruumi ja seifi võtmeid peab firmal olema a) üks b) kaks c) kolm d) neli 8
poolel. Seega kontode suurenemine asub alati kontode algsaldoga ühel poolel, vähenemised asuvad konto vastaspoolel. Saldo- konto jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Kontod oma nimetustega avatakse algbilansi alusel, ning igale bilansikirjele avatakse vastavad aktiva või passivakontod. Algsaldo kirjendatakse alati konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontodel deebetis ja passivakontodel kreeditis ning lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel). Kontode avamisel kehtib kolm reeglit: a) algsaldod kontodele kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontol deebetis ja passivakontol kreeditis) b) varade sissetulek ja kohustuste ning kapitali suurenemine asuvad konto sellel poolel kus asub algsaldo kontol. c) Konto lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel.
4. Kreeditorid on firmad või isikud, kes on meie firmale võlgu. 5. Akumuleeritud kulumi kontol on raha põhivara asendamiseks. Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni. Ostud 90 toodet, soetushind 9 kr/tk. Toodud andmete põhjal kaalutud keskmise meetodil arvutatud lõppvaru (ümardatud) maksumus on a) 346 krooni; b) 1210 krooni; c) 360 krooni; d) 400 krooni. 3. Korrigeerimiskanne kulumi näitamiseks on järgmine: a) D: Amortisatsioonikulu K: Seade
31. 32. Põhikonto – kontrakontoga või täiendkontoga seotud aktiva- ja passivakontod. 33. 34.Aktiva 35.Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid vähendab selle jääki bilansis. Kontraaktiva normaalsaldo on kreeditis. 36.Täiendaktivakonto on alati seotud mingi konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid suurendab selle jääki bilansis. Konto saldo on deebetis. 37. 38. Näide: 39. 1. jaanuaril osteti seade 1000 euro eest. 31. detsembril kajastati seadme soetusmaksumusest osa kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a 40. 41. 42.Passiva 43.Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. 44. Näide: 45. 1. jaanuaril on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. Samal aastal
et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust: Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis, passiva kreeditis); varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastas poolele. Sünteetilise või Analüütline arvestus: Iga tehing tuleb kirjendata üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontode; Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetiliste kontode; Analüütiliste kontode
b) 7 aastat; c) 10 aastat; d) Firma kogu eksisteerimise aja jooksul 21. Firma ostab maad. Ettemaksena tasutakse 100 000.- ja kohustisena kajastatakse 400 000.-. Tehinguga seoses: a) Debiteeritakse kontot Põhivara (Maa) summas 500 000.-; b) Debiteeritakse Pangakontot summas 100 000.-; c) Debiteeritakse Kohustiste kontot summas 400 000.-; d) Krediteeritakse kontot Põhivara (Maa) summas 100 000.-. 22. On õige, et: a) Bilansi aktivakontod vähenevad deebetis ning passivakontod kreeditis; b) Deebetkanded suurendavad ja kreeditkanded vähendavad kontode saldot; c) Bilansi aktivakontod suurenevad kreeditis ning passivakontod deebetis; d) Kreeditkanded suurendavad ja deebetkanded vähendavad kontode saldot; e) Kontraaktivakontod suurenevad kreeditis ja vähenevad deebetis. 23. Tõene või Väär. Tõmba ring ümber õigele väitele: a) Tulevase perioodi ettemakstud kulu kajastatakse varaobjektina. T V
Kontorist on kõige lihtsam vorm konto kirjutamiseks. Kontoristi iseärasused: Kontode avamine: konto avatakse aruande , igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot, aktiva kirjetele aktiva kontod ja passiva kirjetele passiva kontod. Kontode avamise neile majandus kirjend ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust. 1) Algsaldot kirjendatakse konto sellel poolel kus asub bilansis : Aktiva konto- algsaldo deebetis Passiva konto- algsaldo kreedetis 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine, kantakse sellelel poolele, kus on algsaldo varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3) Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel(deebetis) KONTO NIMI: Aluseks võetakse bilansi skeem ja kasumi aruande skeem, ning lisatakse või muudetakse kontosid(nimesid) vastavalt ettevõtte vajadusele(kasumiaruande skeem 1, lk 22)
Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on: Tulukontode sulgemine
olenemata erisoodustuse andmise ajast Vali üks: Tõene Väär Küsimus 34 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine RPK siseeeskirjades sätestatud tähtaja jooksul. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 35 Kontraaktivakonto on Vali üks: ükski eeltoodud vastus ei ole õige kreeditis asuva lõppsaldoga aktivakonto deebetis asuva lõppsaldoga ajutine konto deebetis asuva lõppsaldoga passivakonto Küsimus 36 Bilansi aktiva poolel on kohustused Vali üks: Tõene Väär Küsimus 37 Lähetusraha võib maksuvabalt maksta kui Vali üks: lähetuskoht on välisriigis lähetuskoht on töökohast eemal lähetuskoht on välisriigis ja kaugemal kui 50 km Küsimus 38 Mõõtmine on majandusarvestuse funktsioon Vali üks: Tõene Väär Küsimus 39 Aktsia väiksem nimiväärtus on Vali üks: a. 10 senti b. pole määratud c. 4 d. 1 Küsimus 40
MÕISTED · Vara- on rahaliselt hinnatav asi või õigus, kuulub RPK-le, kasutatakse tulu saamiseks tegevuse käigus · käibevara- on igapäevaseks tegevuseks vajalik vara, mis kuni 1 aasta jooksul, kas muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses. · Põhivara- on vara, mis on ettevõttes kasutusel kauem kui 1 aasta ja mille maksumus on ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool...
S1= S0+ KK DK Kontod detailiseerituse astmest lähtuvalt Kontod Sünteetilised kontod Analüütilised kontod (info kogumina) (detailne info) Kaup, volad tarnijatele Majandussündmuste arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendaminemajandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. Lausumine ari keeles. Kirjend(lausend), (Raamatupidamis)Kanne(pannakse kirja), Konteering(kontole kandma) Kontode omavahelist seost, mille tingib majandussündmus, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Lausendit, kus korrespondeeruvad kaks kontot, nimetatakse lihtlausendit. Lausendit, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot, nimetatakse liitlausendit. Kontoplaan ..
Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question2 Hinded: 1 Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale (juhatuse liikmele) või tema abikaasale, vanematele, lapsele ja teistele sugulastele olenemata erisoodustuse andmise ajast Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question3 Hinded: 1 Kontraaktivakonto on Vali üks vastus. ükski eeltoodud vastus ei ole õige deebetis asuva lõppsaldoga passivakonto kreeditis asuva lõppsaldoga aktivakonto deebetis asuva lõppsaldoga ajutine konto Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question4 Hinded: 1 Käibemaks on otsene maks Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question5 Hinded: 1 Aktsia väiksem nimiväärtus on Vali üks vastus. a. 4 b. pole määratud c. 1 d
Valem : Vara = kohustused + Tulu, kulu ja kasum Valem : Kasum= tulu kulu Majandusaasta aruanne aega teha 6 kuud aruanne esitatakse äriregistrile BILANSS Näitab ettevõte finantsseisundit (vara, kohustus, omakapital) ühes momendis, mingil kindal päeval. Kontod ja kahekorde kirjutamine konto avatakse bilantsi iga alakirja kohta. Kontod jagunevad algul Aktiva ja passiva kontodeks. (kulude, tulude, vahekontod) Kõik aktiva kontod käituvad ühte moodi. Aktivakonto suureneb deebetis, passivakonto suureneb kreeditis. Aktivakonto väheneb kreeditis, passivakonto väheneb deebetis. Kasumiaruanne Müügitulu +50 000 Materjalikulu -10 000, tööjõukulu (palg ja sots. Maks) -20 000, -6 600 muud tegevuskulud : rendikulud -1 000 amortisatsiooni kulu -3 000 muud ärikulud : kingitused, trahvid jms -2 000 muud äritulud ------------------------------- Ärikasum finantskulud ja tulud : intressikulu -500 (s.h. Intressikulud) -----------------------------------
debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa 2502 K: Müügitulu 2500 Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida. Seega ÜLEJÄÄK ON KREEDITIS, PUUDUJÄÄK DEEBETIS. T-7.5 Konto Kassapuudujäägid ja ülejäägid deebetsaldo kajastub kasumiaruandes kirje Mitmesugused kulud koosseisus. Sest mul on puudujääk. Kui oleks ülejääk, siis kajastaksin seda tuludes. ÕPIK LK 186 ÜLESANDED Ü-7.3 Firma ostis X, Y ja Z liiki aktsiaid, makstes X aktsiate eest 23 150 krooni, Y aktsiate eest 15 430 krooni ja Z aktsiate eest 14 110 krooni. X aktsiad müüd üks kuu hiljem 21 500 krooni
Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. 2. Maksebilansi koostamise põhimõtted: · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. · Iga tehing, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. · Makse saamine registreeritakse deebetis. · Vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina, makse aga kreeditina. · Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, st kõik tehingud kajastatakse toimumise hetkel. 3. Välisnõudluse taastumise (soodne mõju kaupade ekspordi kasvule), majandustegevuse elavnemise (suurenes Eestis asuvate välisosalusega ettevõtete
Vali üks: Deebet, kreedit, aktiva, pasiiva ja omakapital Varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud Aktiva, Passiva, Kasum, kahjum ja kohustused Käibevara, põhivara ja lühiajalised kohustused, pikaajalised kohustused, omakapital Tagasiside Õige vastus on: Käibevara, põhivara ja lühiajalised kohustused, pikaajalised kohustused, omakapital . Küsimus 35 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Kahekordse kirjendamise puhul iga tehing: Vali üks: Kajastatakse deebetis ja kreeditis samas summas Mõjutab bilansi mõlemat poolt Kajastatakse raamatupidamiskandega ja konteerimisega Kajastatakse nii päevaraamatus kui ka pearaaraamatus Tagasiside Õige vastus on: Kajastatakse deebetis ja kreeditis samas summas. Küsimus 36 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Millised majandustehingud mõjuvad omakapitalile suurendavalt: Vali üks: Kulu tekkimine Kohustuse tasumine Omaniku rahaline s.h mitterahaline investeering
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
finantsinvesteeringud (aktsiad, pikaaj.laenukohustused (laenud, varad=koh+omakap+(tulud-kulud) väärtpaberid, pikaajalised nõuded), võlakirjad, kapitalirent, konvent. kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara Võlakoh. Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis, (maa, ehitised, masinad ja seadmed, Omakapital: ülekurss, oma osad tulukontol kreeditis. Tulukontodel pole mitte kunagi saldosid, kulukontodel võib muu mat. Põhivara, lõpetamata ehitised või aktsiad, kohustuslik vahepeal olla. ja ettemaksud), immateriaalne põhivara reservkapital, muud reservid, (firmaväärtus, arenguväljaminekud, eelmiste perioodide jaotamata
b) raamatupidamiskohustlase igapäevastegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud. c) raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. d) aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapit 18. Vasta küsimusele. Kus leiutati umbes 4600 aastat tagasi esimene kuulikestega arvelaud? 19. Kas järgnevad sündmused kajastatakse konto deebetis või kreeditis? 1) Varade vähenemine 2) Kulude vähenemine 3) Tulude suurenemine 4) Omaniku aktsiakapitali suurenemine 20. Finantsarvestuse poolt toodetud info tarbijad on: a) omanikud b) võlgnikud c) valitsus d) naabrid e) tarnijad f) avalikkus 21. Jaga majandustegevuse aspektid õigetesse tulpadesse. Vara suurenemine Vara vähenemine Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Omanike aktsiakapitali suurenemine
Ostjate arved (euro) Arvete vanus Ebatõenäolise laekumise osatähtsus 40000 1-30 päeva 1% 400 5000 31-60 päeva 10% 500 1000 61-180 päeva 30% 300 3000 üle 180 päeva 95% 2850 Kontol Ebatõenäoliselt laekuvad arved on algsaldo deebetis 100 eurot, perioodi jooksul kanti maha lootusetuid nõudeid summas 800 eurot. Arvuta nõuded ostjate vastu netosumma. D Ebatõenäoliselt laekuvad arved 800 D Ebatõenäoliste nõuete kulu 4950 K Nõuded ostjate vastu 800 K Ebatõenäoliselt laekuvad arved 4950 Ebatõenäoliselt laekuvad arved lõppsaldo D 100 + D 800 – K 4950 = K 4050 Nõuded ostjate vastu netosumma 49000 – 4050 = 44950 €
P.s: Amortisatsioon ei ole rahakulu KONTODD Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja ettevõtte sisestest faktoritest Konto saldo Deebetkäive Kreeditkäive Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod KAHEKORNE KIRJENDAMINE Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige RP ARVESTUS Kasutusiga üle ühe aasta Olulisuse printsiip (põhivarade alampiir määratakse ettevõtte sise-eeskirjades) Põhivarade soetusmaksumus kantakse kuluks põhivarade kasuliku eluea jooksul Kui kõrge peaks olema põhivarade arvelevõtmise alampiir ?
Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 14. Ühe ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis. Kahekordse kirjendamise eelised sisemise kontrolli võimalikkus; võimaldab perioodiliselt bilansse koostada lihtsamalt; lihtne selgitada majandustulemit. 15. Kassa- ja tekkepõhine arvestus Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt
Ettevõtte arvelduste vormid on kassa ja pangakontod. Kassasse raha laekumise vormistamise aluseks on kassa sissetuleku order. Raha väljamaksmisel kassast vormistatakse kassa väljaminekuorder. Kõik kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastatakse kassajääk päeva alguses, raha laekumine ja väljamaksed ning raha jääk päeva lõpuks. Kassatehinguid kajastatakse kontol Kassa, mille deebetis kajastatakse raha laekumist ja kreeditis väljamakseid. Pangatehinguid kajastatakse kontol Pank, mille deebetis kajastatakse raha laekumisi ja kreeditis raha väljamakseid. Pangatehingute sooritamist kinnitab pank kontoväljavõtte kaudu. Pank kajastab firma pangakontot passivapoolel kohustistena . Ettevõttele laekunud raha, tähendab seda, et panga kohustis firma ees suureneb, seega pank krediteerib ettevõtte kontot.
valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus.
muutused varade ja kapitali jääkides. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varad ja kapital 2. Varade ja kapitali olem vastavaks ajamomendiks 3. Ainult firma varad ja kapital 4. Ainult rahalises väljenduses 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Konto on tabel, kus vasak pool on deebet ja parem on kreedit. Aktivakontod (varad ja liikumine), passivakontod (kapital ja liikumine). Kontode jääk nimetatakse saldoks. Aktiva kontodel jääk on deebetis ja passiva kontodel - kreeditis. Üldreegel : Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive . Aktivakontode lõppsaldo = Deebet-algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumi aruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest kasumiaruande skeemist:
· kontraaktiva-ja kontrapassiva kontod · tulude ja kulude kontod · · Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. · · Kahekordne kirjendamine · Majandustehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. · Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis · · Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: · iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol · aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus · · Raamatupidamislausend · Majandustehingute kontodel registreerimise eeskiri. · Näitab, milliseid kontosid tuleb debiteerida ja milliseid krediteerida. · · Kontode korrespondeeruvus
(Sulgemine) (Suurenemine) (Suurenemine) (Sulgemine) D Koondkonto K D Koondkonto K Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Kulud ja kasum) (Tulud) (Kulud) (Tulud ja kahjum) Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi
"Muud lühiajalised nõuded". Kui juhatuse liige teeb sularaha arveldusi sagedamini on soovitav määrata sise-eeskirjadega kindlaks arvelduste ja aruandluse kord ning luua raamatupidamises selle jaoks eraldi konto. Paljudes väikestes äriühingutes kus kogu sularaha ongi juhatuse liikme käes kasutatakse taolist arvelduste kontot tihti kassakonto asemel. Sellise kuluaruande konto eelis on see, et erinevalt kassast võib saldo olla nii deebetis kui ka kreeditis. Kui arvelduste saldo pikemat aega näitab juhatuse liikme võlgnevust äriühingule ning võlgnevuse saldo ületab märkimisväärselt käibeid, siis on riskide maandamiseks otstarbekas arvestada igakuiselt saldolt intressi määraga 2% aastas. 4 VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Keskne
sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 12) Ühe- ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis. Kahekordse kirjendamise eelised – sisemise kontrolli võimalikkus; võimaldab perioodiliselt bilansse koostada lihtsamalt; lihtne selgitada majandustulemit. 13) Kassa- ja tekkepõhine arvestus: Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
Tegevuspõhise meetodi rakendamisel on Akumuleeritud kulumi konto jääk 31. Detsembri 20X9 seisuga arvutatav järgmiselt: (100 000 : eeldatav läbisõit kokku) * 20X8 a ja 20X9 a summaarne läbisõit. T-10.4 Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud raamatupidamiskandes ühe osana debiteeritakse kontot Kadum. (Sest raha kaotatakse). Sest kadum on nagu kulu ja kui see suureneb, siis kasum väheneb ja kulu suurenes ju deebetis. T-10.5 Ainelise põhivahendi akumuleeritud kulum on kreeditsaldoga kontraaktivakonto. T-10.6 Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot. SEST... = 0,6 0,6 * 2 000 000 = 1 200 000 PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine ÜLESANNE 1
Deebetkäive DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning kreeditkäive KK on konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimiseks nimetatakse sissekande tegemist konto deebetisse ja krediteerimine sissekande tegemine konto kreeditisse. Konto lõppsaldo S1 ehk lõppjääk asub algsaldo poolel. Kehtib järgmine seos: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive (5) Aktivakonto suurenemine kajastatakse konto deebetis ja vähenemine konto kreeditis. Passivakonto suurenemine kajastatakse konto kreeditis ja vähenemine deebetis. Aktivakonto jäägi ehk lõppsaldo (S1) leidmisel perioodi lõpul liidetakse jäägile perioodi algul ehk algsaldole (S0) antud perioodil suurenemisega seotud majandustehingute summa ehk deebetkäive (DK) ja lahutatakse antud perioodil vähenemisega seotud majandustehingute summa ehk kreeditkäive (KK). Lähemalt saab tutvuda aktivakontoga näites 1. Lühidalt
1) majandustehingu kuupäev; 2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodel registreerimise võte, mille abil iga majandustehingu poolt esilekutsutud muutused varade koosseisus ja nende moodustamise allikates kajastatakse ühesuguses summas kahel kontol - ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 6 Seos, mis tekib kontode vahel kahekordse kirjendamise tagajärjel nimetatakse korrespondeerivuseks, ja kontosid, mille vahel seos tekkis nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. Majandustehingute kirjendamiseks on vaja teada korrespondeeruvaid kontosid, mis vastaksid majandustehingu sisule. Eelpool nimetatud tegevust nimetatakse raamatupidamises lausendi moodustamiseks
raamatupidamise tavast, raamatupidamise seadusest 19. Tulu ja kulukontode eripära. Mis neil puudub? Kasumiaruandes kajastatakse tulusid ja kulusid ning sellest tulenevalt esinevad seal tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks ehk nominaalseteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes kontod suletakse. ka puuduvad nendel kontodel perioodi alguses algsaldod. 20. Mis kantakse aktivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Aktivakontodel näidatakse algsaldod deebetis, deebetpoolele kantakse kõik sissetulekud (suurenemised) ja kreeditpoolele kõik väljaminekud (vähenemised) 21. Mis kantakse passivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Passivakontodel kantakse algsaldod kreeditisse. Sissetulekud (suurenemised) näidatakse kreeditis, väljaminekud (vähenemised) näidatakse deebetis.Raamatupidamise korraldamise alusprintsiibid. 22. Mis on ja mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
andmetega. (registreerimata maksukohustuslane ei pea arvel kajastama käibemaksu) Registreeritud maksukohustuslane peab kronoloogilises järjestuses säilitama arved ning soetatud kaupade müüjatelt ja saadud teenuste osutajatelt saadud arved väljastamise või saamise päevast alates seitsme aasta jooksul. NÕUDED OSTJATE VASTU Nõudmised ostjate vastu kajastatakse bilansikirjel ,,nõuded ostjate vastu", mis on aktiva konto, seega suurenemine ehk ostjate võlgnevus on deebetis ja ostjate tasumine ehk võlgnevuse vähenemine on kreeditis. Saldo näitab ostjate tegelikku võlgnevust. Ostjate laekumata arved, mille laekumises kaheldakse, kantakse kuluks ja mis vähendab ettevõtte kasumit. Seega on bilansipäeval kontol ,,nõuded ostjate vastu " oletatav ja tõenäoliselt laekuv väärtus. Näiteks: müüdi ostjatele kaupa 5000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18% Ostja tasub kauba eest 14 päeva jooksul 5000x 18% = 900
Konto liigid Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod, kontraaktivakontod, kontrapassivakontod ja tulemuskontod. Jagamine-liigitamine käib selle järgi, millisele konto poolele (kas vasakule-deebetisse või paremale- kreeditisse) peab konto saldo jääma. · Aktivakontod on bilansi aktivakirjete tütred, kuhu kogutakse kokku kõik andmed varade jääkide ja liikumiste kohta. Aktivakonto algsaldo on deebetis ja lõppsaldo samuti deebetis. Konto käive seevastu võib ja peabki toimuma nii ühel kui teisel konto poolel. Heaks näiteks on siinkohal aktivakontona konto Lemmikpanga kohta tema alg- ja lõppsaldo on deebetis (reaalne raha pangakontol). · Passivakontod on bilansi passivakirjete pojad, kus vaadeldakse kõiki andmeid kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakonto näiteks laenukapitali arvestus kreeditpoolel on nii alg- kui ka lõppsaldo
16 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Eestisse tehtud otseinvesteeringud miljardites kroonides 17 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Ametliku reservi tehingute konto Jooksev ja kapitalikonto kajastavad kaupade ja teenustega kauplevate isikute autonoomseid tehinguid ja kajastatakse maksebilansi deebetis ja kreeditis. Valitsuse tehingud, mis leiavad kajastamist ametliku reservi tehingute kontol, peavad mõjutama otseselt maksebilanssi. Ametliku reservi tehingute konto kajastab kahte põhilist liiki tehinguid. 1. Kui autonoomsed tehingud on miinuses, siis keskpank võib finantseerida defitsiiti, müües reservis olevaid väärtpabereid. Kasutatakse reservis olevaid aktivaid: välisvaluutat, kulda. 2
inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15. Registri nõuded. Peab oskama kirjeldada kassapõhist ja tekkepõhist registrit ning nende erinevusi. Miks on registrit üldse ettevõtjale vaja? Nõuded: kronoloogiline järjekord(päevaraamat), kontode kaupa(pearaamat) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le
kohustuste summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Samas kohustus maksta tellitud, kuid kätte saamata kauba eest bilansis harilikult kohustusena ei näidata, kuna see on tavaliselt mõlema osapoole võrdselt täitmata lepinguline kohustus.(Kallas, 2002, lk 134) Bilansis kajastatakse kohustusi passiva poolel. Algsaldo ja lõppsaldo asub kreeditis. Kohustuste suurenemine toimub kreeditis ning vähenemine deebetis. Lühiajaliste kohutuste alla kuuluvad järgmised kirjed 1. Laenukohustused 1.1 Lühiajalised laenud 1.2 Pikaajalise laenu tagasimaksed järgmisel perioodil 1.3 Konventeeritavad laenukohustused 2. Võlad ja ettemaksed 2.1 Võlad tarnijatele 2.2 Võlad töövõtjatele 2.3 Maksuvõlad 2.4 Muud võlad 2.5 Saadud ettemaksed 3. Eraldised 4. Sihtfinantseerimine Pikaajalised laenud koosnevad neljast kirjest 1. Laenukohustused 1.1
PASSIVAKONTO deebetpoolel: vähenemine kreeditpoolel: algsaldo suurenemine lppsaldo 12 4.1 Kirjdendamise eeskiri Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri nn lausend (nim ka konteering, kirjend, kanne), milles fikseeritakse tehingu registreerimissumma ja kuupäev, antud tehingu registreerimisel kasutatavate kontode nimetused (koodid), mille deebetis ja kreeditis antud tehingu summad registreeritakse. Raamatupidamislausend märgitakse dokumendile, mille põhjal majandustehingut kajastatakse kontodel. Kõigi bilansikirjete summa annab bilansi kokkuvõtte, mis peab olema võrdne. Kui kirjendamiseks kasutatakse ainult kahte kontot, siis on tegemist lihtlasendiga (Näide 2); kui rohkem kontosid, siis liitlausendiga (Näide 3). Näide 2 Pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Pank 500
Kassa sissetuleku ja väljamineku orderite alusel kantakse tehingud läbi kassaraamatust. Kui kassatehinguid toimub harva, on lubatud kassaraamatu lehele koondada mitme päeva tehingud. Kassaorderitel mingeid parandusi ei ole lubatud teha. Kassatehingut võib teha vaid orderi väljakirjutamise päeval. Kassaarveldusi arvestatakse kontol Kassa, mis on aktivakonto. Raha sissetulekud kassasse kantakse alati deebetisse ja raha väljaminekud kassast kreeditisse. Saldo esineb ainult deebetis. 5.1.2 Arvelduskonto Pangatehinguid kajastatakse kontol "Arvelduskonto". Ettevõttel võib olla arvelduskontosid mitmes erinevas pangas. Arvelduskonto on aktivakonto. Raha laekumine arvelduskontole kantakse deebetisse ja maksmine arvelduskontolt kreeditisse. Saldo esineb ainult deebetis. Pangas peetakse iga klientide kohta eraldi registrit, millest tehakse ettevõttele perioodiliselt väljavõtteid. Deebeti ja kreediti tähendus on panga väljavõttel
finantsvoogusid. Sellel kontol tuuakse välja otseinvesteeringute netobilanss, portfelliinvesteeringute ja teiste investeeringutega seotud tehingud 74. Riigi puhul deebet/kreedit - Riigi maksebilansi koostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist, st kõik tehingud kirjendatakse deebeti ja kreeditina. Antud riigi seisukohalt kajastuvad deebetis tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja ning kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riiki sisse. Eksport, dividendide ja intresside saamine ning antud riigi finantsvahendite ostmine väliskodanike poolt kajastuvad maksebilansi kreeditis. 75. Kodumajapidamised müüvad oma käsutuses olevaid ressursse (tööjõudu ja maad) tootmistegurite turul, kust firmad neid ostavad.
4. DANSKE BANK 4.1. Arvelduslaen Lühiajaline laenulimiit, mis on mõeldud ettevõtte käibevahendite paindlikumaks finantseerimiseks. Ettevõte saab kasutada panga vahendeid vastavalt vajadusele lepingus kindlaks määratud summa ja tähtaja piires. Arvelduslaen sobib: ootamatute väljaminekute katmiseks ebakorrapäraste rahavoogude silumiseks. Intressi tuleb maksta ainult sellelt summalt, mille ulatuses ettevõtte arvelduskonto on deebetis ehk arvelduskonto päevalõpu miinussaldolt. Limiidi kasutamata osalt tasutakse limiiditasu. Tingimused: Summa: alates 6500 eurot Tähtaeg: kuni 1 aasta Intressimäär: - Danske Bank EUR Prime Eesti, millele lisandub riskipreemia või - Danske Bank USD Prime Eesti, millele lisandub riskipreemia Limiiditasu: kuni 2 % laenu kasutamata jäägilt aastas
Punktides 68 sätestatud andmed võivad olla kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. 11. Konto Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 12. Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 13. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. 14. Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu)
· Käibeandmik kajastatakse kõigi kontode algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Peab kehtima debiteeritud ja krediteeritud algsaldode, käivete ja lõppsaldode võrdus Käibeandmik kajastatakse kõigi kontode (käibevara-, põhivara-, kohustiste-, omakapitali-, tulu- ja kulukontode): Algjäägid (saldod) Käibed Lõppjäägid (saldod) Käibeandmikus kehtivad järgmised võrdused 1. Algjääkide (saldo) kokkuvõte deebetis = algjääkide (saldo) kokkuvõte kreeditis 2. Deebetkäivete kokkuvõte = kreeditkäivete kokkuvõte 3. Lõppjääkide (saldo) kokkuvõte deebetis = lõppjääkide (saldo) kokkuvõte kreeditis 11 Dokumendikäive dokumentide liikumine nende vormistamisest kuni üleandmiseni arhiivi. Ettevõttes koostatakse sobivate algdokumentide loetelu vajadusel nende dokumentide lühendi,
majandusüksuste laenamisega (näiteks riigilaenud ja omavalitsuste laenud) kaasnevaid finantsvoogusid. Sellel kontol tuuakse välja otseinvesteeringute netobilanss, portfelliinvesteeringute ja teiste investeeringutega seotud tehingud. 74. Riigi puhul deebet/kreedit - Riigi maksebilansi koostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist, st kõik tehingud kirjendatakse deebeti ja kreeditina. Antud riigi seisukohalt kajastuvad deebetis tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja ning kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riiki sisse. Eksport, dividendide ja intresside saamine ning antud riigi finantsvahendite ostmine väliskodanike poolt kajastuvad maksebilansi kreeditis. 25. Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka
4.5 Aruandeaasta kasum/kahjum Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. 4.6 Omakapitali kajastamine aruannetes Bilanss - Omakapital kajastatakse bilansis passivas ja selle suurenemine toimub kreeditis ja vähenemine deebetis. Kajastamine toimub kirjetel aktsiakapital nimiväärtuses, kohustuslik reservkapital, eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjumi ja aruandeaasta kasum/kahjumi ridadel. Vastavalt 2016 MAA-le on omakapital suurenenud üle 300 000€. Kasumiaruanne – KA-s on omakapital esitatud vaid osaliselt, seda aruandeaasta kasumina. Rahavoogude aruanne – RVA-s on omakapital esitatud samuti vaid osaliselt, seda kirjel ärikasum/kahjum.
4 Maksebilansi koostamise põhimõtted Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil. Igal tehingul ja toimingul on kaks võrdset poolt. Nendeks poolteks on deebet ja kreedit. Iga tehing ehk transaktsioon, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (inglise keeles ,,receipt") registreeritakse deebetis. Seega vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (inglise keelse väljendina ,,payment") aga kreeditina. Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, see tähendab, et kõik tehingud kajastatakse just toimumise hetkel. Horisontaalselt jaotub maksebilanss kolme suurde alabilanssi võ teisiti nimetades kolme suurde kontosse:
Saue male-kabeklubi MTÜ, Viljandi maleselts, Maardu Maleklubi jne. 7.3. Muud lühiajalised kohustused ja ettemaksete arvestus Baltic Chess Group OÜ ühe aasta jooksul tasumisele kuuluvad kohustused on lisaks "Võlad tarnijatele" ka "Maksuvõlad" ja "Viitvõlad". Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot (arvestuslikku käibemaksu kontot, mille kreeditis kajastatakse müügikäibemaksu ja deebetis mahaarvatavat sisendkäibemaksu; põhivara soetamistel arvestatud käibemaksude konto; tollis makstud käibemaksude arvestamise konto jne). Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded teeb juhatus. Tüüpiline sisendkäibemaksu registreerimise kanne ostuarvel on: 17 D 4300 Ostetud teenused D 1510 Sisendkäibemaks K 2131 Võlad tarnijatele
teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi "reserve tranche" IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas. Maksebilansi koostamise põhimõtted · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. Iga tehing (transaktsioon), mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (receipt) registreeritakse deebetis. Vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (payment) aga kreeditina. · Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, st. kõik tehingud kajastatakse toimumise hetkel. Resident. Füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis (alaliselt Eestis viibiv füüsiline isik); Füüsiline isik, kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt üheks aastaks;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
