HEA ÕPPIJA Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA Tallinn 2012 2 HEA ÕPPIJA 3 Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA 1. Sissejuhatus Järgnevas töös kirjeldab ja analüüsib autor oma õppetööd Tallinna Majanduskoolis kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Tallinna Majanduskool Aadress: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915 Peamised tegevusvaldkonnad: Kooli eesmärki järgiv õppe- ja arendustegevus Missioon: Õppijatele kvaliteetse praktilise suunitlusega hariduse pakkumisega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas aidata kaasa Eesti majanduse arendamiseks vajalike ning elukestvaks õppeks motiveeri...
Õpetaja enesehindamine ja eneseanalüüs lähtuvalt oma praktikast. Minu õpetajakogemus ei ole just väga muljetavaldav. Seda aega on minu elus olnud viimased kolm aastat. Oma põhitöö tõttu politseinikuna, olen ma küll väga palju puutunud kokku õpetamisega koolides, lasteaedades, vms kooslustes, kuid õpetajaks saan ennast nimetada sellest ajast peale, kui minuga sõlmiti vastav leping. Samas ei saa, minu meelest, antud kirjatüki pealkirja arvestades, arutleda vaid õpetaja kui ameti enesehindamise ja analüüsi üle. Õpetajaks oleme me ju kõik, kasvõi oma laste jaoks ja siinjuures saaks seda teemat ju väga laiaks ajada, aga ilmselgelt tuleb püüda jääda ikkagi raamidesse ja arutleda selle üle kas üldse ja kuidas ma õpetajana oma tegevust hindan ja analüüsin. Kuna mina õpetajana olen siiski vaid valikaine õpetaja, siis ei pea ma ise end täieõiguslikuks õpetajaks ja ei ole sellest lähtuvalt enesehindamisele ja analüüsile väga palju tähelepa...
edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, arengut ja eksperimenteerimist. Enesehindamine aitab kaasa ka vajaliku muutuse
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU INIMESE ELULE Referaat Koostaja: Kelly Saame 10B klass Juhendaja: Õp. Marika Kaasik Tartu 2015 Sissejuhatus Enesehinnang on enda võimekuse hindamine ja võrdlemine oma võimekust teistega. Enesehindamine tuleb meie tänapäevase eluga kaasa. On kõrge enesehinnang, madal enesehinnang ja enesehinnang mis ei mõjuta inimese võimekust elus. Valisin selle teema kuna me puutume sellega kokku mitte ainult koolis vaid ka väljaspool kooli. Kõrge ja ülikõrge enesehinnang Kõrgelt hindavad ennast need inimesed kes arvavad, et suudavad saavutada mida iganes nad soovivad saavutada. Nende õppimine võib päris hästi minna tänu sellele ja kui halvasti läheb siis
Õigusakt Lasteasutuse liigid Õigusnormi väljendusvorm. Dokument, milles *Lastesõim (kuni 3a); *Lasteaed – (kuni 7a); riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas. Koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja *Sisekontroll on õppe- ja kasvatustegevuse üle Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava, teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab
.....................4 1.1. Auhinna tekke ajalugu............................................................................................4 1.2. MBNQA eesmärk...................................................................................................4 2. Malcolm Baldrige’i Kvaliteediauhinna kasutatavus......................................................6 2.1. Baldridge’i kriteeriumid toimimise täiuslikkuse hindamiseks...............................6 2.2. Ettevõtte enesehindamine kasutades MBNQA kriteeriume...................................7 Kokkuvõte.........................................................................................................................8 Viidatud allikad..................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Terviklik kvaliteedijuhtimine on avar kultuuri muutmise vahend, mis hõlmab nii
Ettevõtte tunustust pikendatakse veel kahe aasta võrra, juhul kui ettevõte teise tunnustuse omamise aasta jooksul: · Teeb läbi enesehindamise · Viib ellu uued parendusvaldkonnad · Kogub ja analüüsib pidevalt klientide tagasisidet ja kõrvaldab välja toodud puudujäägid · Esitab komisjonile eduraporti · Läbib edukalt välishindamise 1.3 Kvaliteediprogrammi tsüklid 1.3.1 Ettevõtte enesehindamine Enesehindamine- protsess, mille käigus ettevõte teadvustab oma harjumuspäraseid tegutsemisviise ning püüab leida võimalusi nende parenamiseks. Ettevõte peaks enesehindmise teostama perioodiliselt, see võimaldab teadvustada, kas süsteemid, rutiinid, protseduurid täidavad neile pandud eesmärke- ülesandeid ning kas neid ka süsteemselt parendatakse.4 Enesehindamise kasulikkus: · Tähelepanu pidevale parendamisele suureneb · Ettevõtte edusamme saab efektiivsemalt mõõta
Pärani või mahalöödud silmad (9) Kõrge enesehinnangu tunnused: · Mõtteviisis: Rohkem ennast ja teisi usaldavad Väljendusrikkamad Lasevad ennast vähem häirida sisemistest probleemidest ja kriitikast Sõbralikumad ja aktiivsemad Enesehindamine põhineb: · Kehakeeles: · mineviku sündmustel Uuele ülesandele vastu astudes on tal: · suunitlustel ja eesmärkidel Selg sirge tulevikuorientatsiooniga(9) 5 Pea püsti Õlad lõdvestatud
?ratlemise m??ratlemise protsess enesehindamine s?stemaatiline s?stemaatiline s?stemaatiline m??ratlemise
ettevõte lähtuma oma vajadustest ja sellest, kuhu tahetakse kvaliteedi parandamise tulemusena välja jõuda. Kvaliteedi mõiste on aegade jooksul muutunud ja ka praegugi on erinevatel inimestel erinev arusaam kvaliteedi olemusest. 1 Kvaliteedijuhtimise areng2 Standartiseerimine pidev parendamine läbimurre * 1940 masstootmine;* 1970 konkurents; * 2000 globaliseerumine; * standartide väljatöötamine * enesehindamine Bench- * loova töö meetodid; ja kasutamine; marking kvaliteediauhinnad; * eesmärk: tulla esimesena * eesmärk: vastata stabiilselt * eesmärk: olla parem kui välja uue toote/teenusega nõuetele. konkurent. Kliendi vajaduste muutumine ajas viib ajas välja uue rahulolu tasandile ehk järjekindlalt kliendi nõudeid täites me liigune uuele rahulduse astmele - kliendi heameele valmistamine. Turunduse kvaliteet
õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ülesannet Juhtimis alused - Tlü Juhi 5 peamist ülesannet 1) Planeerimine 2) Organiseerimine 3) Valitsemine 4) Koordineerimine 5) Kontrollimine Juhtimisteooriate areng 4 - INIMSUHETE KOOLKOND 1920-30ndad - Hawthorne'i eksperimendid - Elton Mayo, Mary Parker Folett - Tulemuse määrab inimestesse suhtumine - Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine - Xja Y teooria (Douglas McGregor) X ja Y teooria X teooria : Inimesed on laisad, neid tuleb suunata, töötabkaristuse kartus, välditakse vastutust, puuduvad ambitsioonid, peamine on turvalisus, pole võimelised loominguliselt töötama Y teooria : Töö on loomulik tegevus, tulemusele keskendumine tagab enesekontrolli ja motivatsiooni, võetakse vastutust, ollakse loomingulised, potensiaal (intellektuaalne)osaliselt kasutatud Juhtimisteooriate areng 5
klassile tööjuhisega töötades karjääri planeerimine: Kontrolltööd 8. klassile, teksti mõistmine, õpioskuste kujundamine Avita jooniste ja skeemide ja enesehindamine analüüs ja hinnangu andmine, vastuste keeleline vormistamine 10. Taimeraku võrdlus 1) Kontrolltöö Loodusõpetus: rakk, Ohutus ohutusreeglite Õppematerjal: loomarakuga
etapid Koolitusprotsessi kavandamine Täiskasvanute õpetajale on oluline eesmärgiteadlikkus, situatsiooni teadlikkus, meetoditeadlikkus, eetilisus. Oluline on õpetaja pidev õppimine, kriitilise ja süsteemse mõtlemise arendamine, enesehindamine aj reflektsioon, õpetamistegevuse sisu teadvustamine ja analüüs, realistlik orientatsioon ja eesmärkide olemasolu. Oluline: Õppimises domineerib uute tähenduste otsimine. Õppimine eeldab uute tähenduste otsimist, mille põhjal täiskasvanu kinnitab või loob uusi tähendusi. Oluline on õpitu reflekteerimine. Inimest ei arenda kogemus, vaid inimese poolt sellele omistatud tähendused, see milleks kogetu teda inspireerib nii tunnetuslikul kui tegevuse tasandil.
tervikuna, mitte arengu spetsiifilisi valdkondi. (Veisson, Nugin, 2008). Lapse arengu hindamise põhiliseks eesmärgiks on tervikliku arusaama saamine tugevatest ja parendamist vajavatest külgedest. Alles selle järel saab luua lapsele kõige sobivamad arengutingimused. Laste arengut hinnates võimalik saab õpetaja ka tagasisidet oma läbi viidud õppe- ja kasvatustegevuste sobivusele. Sellest seisukohast vaadatuna on lapse arengu hindamine ka iga õpetaja enesehindamine! Lõpetuseks, minu lasteaias on lapse arengu hindamise meetodiks lapse arengu jälgimise mäng. Alates 2011/2012 õppeaastast viime iga lapsega läbi lapse arengu jälgimise mängu, mille käigus hinnatakse lapse oskusi valdkondade pädevuste osas ja tulemused märgitakse tabelis ning säilitatakse lapse arengumapis. Mängu tulemused on aluseks lapse arenguvestluse läbiviimiseks vanemaga. Lapse arengut kirjeldame lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut
Komponendid: Keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal (optimaalsus: ressurss vs eesmärk) OLUKORRAST lähtuv Võtmesõna: paindlikus Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) Tööd hästi teha on palju viise Iga olukord on unikaalne Üks õige suund + keskkond Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Erinevad tehnikad ja meetodid (plussid ja miinused) INIMESEST lähtuv juhtimine Tulemuse määrab inimestesse suhtumine Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine ADMIN. Juhtimine 20. sajandi algupoolel 1. Planeerimine 2) Organiseerimine 3) Valitsemine 4) Koordineerimine 5) Kontrollimine Tööjaotus, Võim, Distsipliin, Käskude ühtsus, Suundade ühtsus, Firma huvide ülimlikus, Õiglane hüvitus, Tsentraliseerimine, Ahel, Kord, Õiglus, BÜROKRAATLIK juhtimine Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk 20. sajandi algupoolel 1) Selge tööjaotus 2) Selge hierarhia 3) Formaalsed reeglid ja protseduurid 4) Reeglite sõltumatus isikust ametikohal
Elukestev õpe - sihipärane protsess teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning täiendamiseks terve elu jooksul. Põhimõte, mille kohaselt inimene õpib kogu oma elu jooksul, alates sünnieelsest perioodist kuni surmani. Emotsionaalne intelligentsus (EQ) - ehk tundetarkus ehk tundetaip. Võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida, väljendada. Empaatiavõime (teiste hingeelu mõistmine); sotsiaalne pädevus. Eneseanalüüs - laiem mõiste kui enesehindamine. Sisaldab ka oma vajaduste, kogemuste ja huvide teadvustamist, eesmärkide vastavuse analüüsi jms. Õpetaja (ja õpilase) tegevusele saab ja on mõttekas kõrvalt hinnangut anda, kui õpetaja (ja õpilane) ise oma tegevust analüüsib ja ainult selles ulatuses, milles eneseanalüüsiga tegeletakse. Õppimise, sotsialiseerumise alus ja eeldus. 1 Adekvaatse enesehinnangu korral on ka tegevus adekvaatne, üle-, ala- või väärhindamine
kasutada ekspediitorfirmat, kui hakata ise potentsiaalsetelt klientidelt kaupa peale otsima. Ühe rekka seisupäeva hinnaks arvestatakse keskmiselt 2 000 EEK päevas; kui auto seisab kaubata 5 päeva on kahju juba 10 000 Eesti krooni. Kvaliteediaudit aitab märgata vigu igapäevases rutiinses töös ja õppida tundma paremini kaastöötajate tööd. Seda viivad läbi tavaliselt töötajad, kes täidavad ettevõttes ülesandeid, mis erinevad auditeeritavat valdkonnast. Enesehindamine annab organisatsioonile selge ülevaate tugevusest, nõrkustest ja parandusvaldkondadest ja aitab märgata seda olulist, mille arendamisega on vaja tegelda. Ja aitab veel töötajatel mõista paremini tegevuste ja nende tulemuste seost. Ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteem Ettevõtte protsesse tuleb näha tervikuna ja selle väljundiks on kliendi rahulolu. Kvaliteedijuhtimise üheks olulisemaks eesmärgiks on klientide rahulolu pidev säilitamine
tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine. 3) Administratiivne juhtimine: Henry Fayol. 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: nt tööjaotus, võim, distsipliin, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ül: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. 4) Inimsuhete koolkond 1920-30ndad. Mayo, Folett. Hawthorne'i eksperimendid (nt valgusti teema, kontrolli vihikust üle!!). Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine. X ja Y teooria: X: inimesed on laisad, neid tuleb suunata, loomingulisus puudub. Y teooria: töö on loomulik tegevus. 5) Süsteemi koolkond 60ndad. Sisend-> organisatsioon-> väljund. Suletud ja avatud süsteemid, kui süsteem ei saa keskonnast sisendit, lõpeb töö iseenesest. 6) Olukorraline koolkond 70ndad. Võtmesõna: paindlikkus. Tööd saab hästi teha paljudel viisidel. Iga olukord on unikaalne
Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Seetõttu suundus ta 1893.a. Alatskivile ja kirjutas jutustused ,,Käkimäe kägu" ja ,,Nõia tütar". Vaimsed ebastabiilsused hakkasid ilmnema 1894. a., Liiv hakkas põletama enda käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvihiglasse. Juba 25-aastaselt ilmnesid Liivil sellised tervisehäired nagu seedehäired, peavalud, unehäired, kergesti kalduv meeleolu, tundeline ägedus ja kõikuv enesehindamine. Juhan Liiv oli suur suitsetaja, kuid isegi teades, et see oluliselt nõrgestab veelgi tema tervist, ei suutnud ta sellest kuidagi loobuda. Seejärel kadus ta avalikkuse eest kümneks aastaks. 2 Juhan Liivi viimased 10 aastat Juhan Liivi vaimuhaigus süvenes üha enam ja ta elas sugulaste ja vanemate juu-res teadmisega, et ei suuda ennast ise ülal pidada. Peeter Grünfeldt meenutab:
tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine. 3) Administratiivne juhtimine: Henry Fayol. 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: nt tööjaotus, võim, distsipliin, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ül: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. 4) Inimsuhete koolkond 1920-30ndad. Mayo, Folett. Hawthorne'i eksperimendid (nt valgusti teema, kontrolli vihikust üle!!). Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine. X ja Y teooria: X: inimesed on laisad, neid tuleb suunata, loomingulisus puudub. Y teooria: töö on loomulik tegevus. 5) Süsteemi koolkond 60ndad. Sisend-> organisatsioon-> väljund. Suletud ja avatud süsteemid, kui süsteem ei saa keskonnast sisendit, lõpeb töö iseenesest. 6) Olukorraline koolkond 70ndad. Võtmesõna: paindlikkus. Tööd saab hästi teha paljudel viisidel. Iga olukord on unikaalne
trükkimasina hooldus. Areneda trükitööstusel on vajalik kindlasi olla enesekinel. Vörreldes praktikat Eestis koos Välispraktikaga võib öelda seda et praktika Portugalis oli parem sellest andis rohkem erialast tööd trükimasinatega. Aga Eesti praktika pluss on selline et annab erinevates valdkonnas kogemused trükitööstusel. Praktikaajal praktikant sai tedmised trükitööstuse tööd tehakse põhimõtted ja praktikakäigus enesehindamine, kui ka materjalide korjamine. 12 TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond Trükitehnoloogia Jelizaveta Shornikova TT - 15T PRAKTIKAPÄEVIK Printcenter Praktika algus: ...18.01.2018........ Praktika lõpp:27.04.2018... Praktikakoha juhendaja: ...Eda Lähtmäe...............................
VÄLTIMINE AVASTAMINE Kvaliteedisuundumised Kvaliteediliikumine masstootmisest kogu ühiskonda (sotsiaalne aspekt) Tööstus Teenused Avalik setor Kogu ühiskond 1920 1940 1950 1970 1980 1990 2000 Kvaliteedijuhtimise areng Standardiseerimine Pidev parendamine Läbimurre * 1940 – mass- * 1970 – konkurents, * 2000 – globali- tootmine, * Enesehindamine seerumine * Standardite välja- Benchmarking * Loova töö meetodid töötamine ja Kvaliteediauhinnad, * Eesmärk: kasutamine, * Eesmärk: tulla esimesena * Eesmärk: olla parem kui välja uue toote/ vastata stabiilselt konkurent teenusega nõuetele Standardimine Tehniline juhtimine
võimu jagamine alluvatega nii, et alluvad täidavad osa juhi ülesandeid. Delegeerida saab õigusi ja kohustusi, mitte vastutust. Eduka juhi tunnused: Intellektuaalsed omadused: 1. loogiline mõtlemine; 2. teooria tundmine; 3. teooriate praktikasse rakendamine; Ettevõtlusalane kompetentsus: 1. orienteerumine kasulikkuses; 2. initsiatiiv; Sotsiaalne- emotsionaalne kompetentsus: 1. enesekontroll; 2. spontaansus; 3. õiglus, objektiivsus; 4. õige enesehindamine; 5. järjekindlus ja kohanemisvõime; Kompetentsus inimsuhetes: 1. enesekindlus; 2. mõjukus; 3. valmidus võimu rakendamiseks; 4. eneseväljendamisoskus; 5. positiivne orienteeritus; 6. kaastöötajate arendamine; 7. grupiprotsesside juhtimine. Juhtimisel peab juht lähtuma järgmistes põhimõtetest: * juhtimiskorraldus peab vabastama juhid rutiinsest tööst; * juhtimiskorraldus peab andma töötajatele maksimaalse iseseisvuse ja loovuse;
Sellises ühises jõupingutuses, õpetajad, kes võtavad endale vastutuse ja töö autorluse võib tulla organiseeritud õppeaasta, kohtumised kaasosalistega või liidrite ajurünnak õppeaastal jagades nende seisukohti, asjatundlikkust ja nägemust. Sõltuvalt rollist, võivad nemadki võtta vastutuse juhendamises ja treenimises vähem kogenud õpetajaid või töötada meeskondades kavandamisega ja arendamisega, nagu näiteks integreeritud õppekava või enesehindamine. Teisisõnu vastastikune planeerimine pakub lubadust ja potentsiaalselt soodsat arengu kasvu, mitte ainult pädevusi vaid ka suutlikkust õppida kollektiivse meeskonnana. See tekitab uudse tunde õpetajate ja juhtkonna funktsionaalses suhtlemises. Lisaks vastastikune planeerimine loob tasakaalu konkurentsi ja koostöö vahel, sest meeskonnatöö avab peegeldava mõtlemise, mis muudab oletusi füüsilisest isikust enesekindlaks objektiivsuseks. Vajadused ja huvid
käitumisestiil, mis loob aluse ettevõtte sümboolikale. Eduka juhi omadused : (vali mõned) A. Intellektuaalsed omadused: *loogiline mõtlemine; *teooria tundmine (mõistete ja seoste tundmine); *teooriate diagnostiline kasutamine. B. Ettevõtlusalane kompetentsus: *orienteerumine kasulikkuses; *initsiatiiv. C. Sotsio-emotsionaalne kompetentsus: *enesekontroll; *spontaansus; *õiglus, objektiivsus; *õige enesehindamine, oma võimaluste hindamine; *järjekindlus ja kohanemisvõime. D. Kompetentsus inimsuhetes: *enesekindlus(usk); *kaastöötajate arendamine; *eneseväljendamisoskus (suuline kommunikatsioon); *positiivne orienteeritus; *grupiprotsesside juhtimine. 42) Palgaõiguse kontseptsioonid nõudjaõigus ja tulemusõigus. Nõudjaõigus peab garanteerima, et palga suurus on seotud tööraskusega ja see eeldab töö raskuse hindamist.
(2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Tooman, H. (2006) Mõisa külalise teekond ja teenindamine. Tallinn [http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/turism/m6isa_kliendi_teekond.pdf] 30.11.2015 H. Tooman TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond 11. Mida peaks sisaldama kvaliteedijuhtimise põhimõtetele tuginev enesehindamine ettevõttes? Kvaliteedijuhtimise põhimõtetele tuginev enesehindamine peaks sisaldama järgmiste aspektide analüüsi: 1. eestvedamine; 2. poliitika ja strateegia; 3. töötajad; 4. partnerlus ja ressursid; 5. klienditeekonda toetavad protsessid; 6. kvaliteedijuhtimissüsteem ja protsessid; 7. klientidega seonduvad tulemused; 8
probleemidest ning on seotud ettevõtte strateegiliste tulemustega. (Virovere 2004) Tuntumad hindamise meetodid loetletud järgnevalt. 1) 360 ° tagasiside leiab rakendamist enne kõike juhtide enda hindamisel. See on protsess, mille käigus töötaja hindab ennast ja lisaks hindavad teda tema ülemus, kolleegid ja otsesed alluvad. Tulemusena valmib analüüs, mis näitab vahet selle vahel, kuidas ta end ise näeb ja kuidas näevad teda teised. 2) Enesehindamine annab ettevõtte kohta enesehindamiseraporti, mis saadakse grupitöö või seminari raames. Selle tulemusena on võimalik kasutades ettevõtte tugevusi viia ellu parandustegevusi. (Eensalu 2012: 214- 218). 3) Võrdlusanalüüs (benchmarking). Tegemist on ettevõtete võrdlusega, mis aga on laiahaardelisem kui kulunäitajate võrdlused. See on teistelt õppimine, võrreldakse oma ettevõtte kogemusi parimate kogemustega. Hindamine on pikaajaline ja nõuab süstemaatilist lähenemist
tarbeks ning standardi protsesside, tegevuste ja tööde peegeldamine selles mudelis. CMMI Sisu: · sisaldab mitut mudelit (hange, arendus, teenused, inimesed) · laiendab ja kombineerib eelnevaid mudeleid - the Capability Maturity Model for Software (SW-CMM), the Systems Engineering Capability Model and the Integrated Product Development Capability Maturity Model. · tarkvara arenduse, hoolduse ja muude protsesside head tavad · enesehindamine, võrdlus teistega · 5 taset: Level 1 (initial), 2 (managed), 3 (defined), 4 (predictable) and 5 (optimizing) · taseme- ja jätkuv mudel · protsessid ütlevad, mida tehakse · tasemed ütlevad, kui hästi seda tehakse Tugevused: · Võib valida sobiva mudeli · Detailne · Spetsiaalselt tarkvara arendavatele organisatsioonidele · Rõhub pidevale arengule, mitte vaid sertifitseerimisele
tahtmatult õigusrikkujaks ainuüksi seetõttu, et ta ei suutnud aru saada, et on sattunud eramaale. 15. Mis on kirjas noorsootöötaja kutsestandardis? Lühikokkuvõte. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine 1. Kutsekirjeldus * Töö kirjeldus * Tööks vajalikud isikuomadused * Tööosad * Kutsealane ettevalmistus
Suundade ühtsus, Firma huvide ülimlikus, Õiglane hüvitus,Tsentraliseerimine, Ahel, Kord, Õiglus, Stabiilsus, Initsiatiiv, Kooskõlastatus. + juhi 5 peamist ülesannet Juhi 5 peamist ülesannet 1) Planeerimine 2) Organiseerimine 3) Valitsemine 4) Koordineerimine 5) Kontrollimine Juhtimisteooriate areng 4 • INIMSUHETE KOOLKOND 1920-30ndad • Hawthorne’i eksperimendid • Elton Mayo, Mary Parker Folett, • Tulemuse määrab inimestesse suhtumine • Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine • X jaY teooria (Douglas McGregor) X ja Y teooria X teooria: Inimesed on laisad, neid tuleb suunata, töötab karistuse kartus, välditakse vastutust, puuduvad ambitsioonid, peamine on turvalisus, pole võimelised loominguliselt töötama Y teooria: Töö on loomulik tegevus, tulemusele keskendumine tagab enesekontrolli ja -motivatsiooni, võetakse vastutust, ollakse loomingulised, potentsiaal (intellektuaalne) osaliselt kasutatud Juhtimisteooriate areng 5 • SÜSTEEMI KOOLKOND 1960ndad
2.5 Indigolaste õpetamine. See on keeruline. Et indigolaps süsteemi ära mahuks, tuleks ja peab süsteemi muutma. USA´s erivajadustega lastega töötav õpetaja Cathy Patterson toob välja hulga tähelepanekuid indigolaste kohta ja jagab ka soovitusi lapsevanematele. Kaasaegsed haridustöötajad on välja mõelnud hulga meetodeid ja strateegiaid, mis on rohkem õpilasekesksed, nagu individuaalsed õppeplaanid, enesehindamine, iseseisvad uurimustööd ning õpilaskonverentsid. Suur edasiminek on Briti Columbia algkoolides seal ei kasutada enam hinnet ,,F"( failure nurjumine, läbikukkumine). Selle asemel kasutatakse IP-d (in progress töö jätkub). See siis vihjena, et õpilane vajab veidi rohkem aega aine omandamiseks. Sellisel juhul töötab õpetaja välja individuaalse plaani, mille alusel laps vajalikud teadmised omandab. Indigolapsed vajavad sünnist saati tunnustust ja tähelepanu
Käitumise eneseregulatsioon Eneseregulatsioon kujutab endast suutlikkust kasutada teadmisi ja oskusi nende eesmärkide saavutamiseks, mida usume meie huvides olevat või mis meid lihtsalt lihtsalt õnnelikuks teeksid. Selleks ei piisa headest kavatsustest, vaid need tuleb ka tegevusteks kujundada. Käitumise eneseregulatsiooni teooriad põhinevad käitumise sotsiaalsetel tunnetuslikel teooriatel. Eneseregulatsiooni osaks on kolm protsessi: (1) enesevaatlus (ehk eneseseire), (2) enesehindamine ja (3) eneseajendatud isereageerimine (Bandura, 1991). 1. Eneseseire Enne kui käitumist muuta, tuleb sellest teadlikuks saada. Teadlikuks saamine eeldab omakorda oma käitumise seiramist. Mida süstemaatilisemalt me seda teeme, seda kiiremini saame tehtavast teadlikuks. Oma sooritust hoolikalt tähele pannes hakkame püstitama eesmärke, mis positiivsetele arengutele viivad. 2
väärtushinnangud, käitumine, motivatsioon jne. Eduka juhi omadused : A. Intellektuaalsed omadused. *loogiline mõtlemine; *teooria tundmine (mõistete ja seoste tundmine); *teooriate diagnostiline kasutamine. B. Ettevõtlusalane kompetentsus. *orienteerumine kasulikkuses; *initsiatiiv. C. Sotsio-emotsionaalne kompetentsus. 55 *enesekontroll; *spontaansus; *õiglus, objektiivsus; *õige enesehindamine, oma võimaluste hindamine; *järjekindlus ja kohanemisvõime. D. Kompetentsus inimsuhetes. *enesekindlus(usk); *kaastöötajate arendamine; *mõjukus, *valmidus võimu rakendamiseks (kasutamiseks); *eneseväljendamisoskus (suuline kommunikatsioon); *positiivne orienteeritus; *grupiprotsesside juhtimine. 7.Organisatsiooni mõiste Ettevõte peab funktsioneerima teatud kindlas korras. Kaetud peavad olema kõik tegevused: tootmine, turustamine, põhifondide majandamine, finantseerimine,
väravavahid ja standardite määrajad. Enesele orienteeritud takistajatest on enam levinud- blokeerijad, tunnustuse otsijad, domineerijad ja vältijad. Peale nende esineb tavaliselt ka selliseid rolle nagu passiivsed järgijad ja kõrvalseisjad. Edu tagavateks teguriteks võib pidada, kui grupis on olemas usaldus, ühtsustunne ja edutunne. Grupi emotsioonidega tegelemine Enesehindamine: tagasiside küsimine oma funktsioneerimisele Rrühma emotsioonide reguleerimine · Meeskonnatunde loomine ja arendamine · Reeglite loomine, mis tugevavad grupi võimet vastata igapäevastele emotsionaalsetele katsumustele. Saavutatakse kolme peamist asja: nad loovad ressursid, et töötada emotsioonidega soosivad jaatavat keskkonda ning julgustavad proaktiivset probleemide lahendamist. 20. Grupi psühholoogiline areng ja grupiprotsessid
annaabi.ee 
