Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni. Sisemised huvigrupid on personal, juhid jne. Välimised huvigrupid on kliendid, tarnijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon ka mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiuorganisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Sama oluline huvigruppide analüüsil on läbi mõelda ka see, et kuidas organisatsioon omaltpoolt saab huvigruppe mõjutada – millised on organisatsiooni huvid huvigrupi vastu ja millised on ühishuvid koostöö tegemiseks 19
Sotsiaalsed lõhed Sotsiaalse lõhe ehk sotsiaalse erisuse aluseks võivad olla mitmesuused kriteeriumid,mille põhjal moodustuvad lõhede tüübid: 1) varanduslikud lõhed 2)piirkondlikud lõhed 3)etnilised lõhed 4)ideoloogilised lõhed(usulised). Ühiskonnad, milles on mitu erinevat lõhet kusjuures ükski neist ei pääse tugevasti domineerima vaid osutuvad stabiilseteks. Lobitöö ehk kuluaaripoliitika on avalike otsustajate kavakindel mõjutamine mingi huvigrupi (suurettevõte, ettevõtlusorganisatsioon, kutsealaliit, poliitiline liikumine vm) esindajate poolt selles suunas, et vastu võetavad otsused (seadused, poliitikad, hanked, toetused jms) oleksid kooskõlas selle grupi huvidega. Lobitöö tegijaid nimetatakse ka lobistideks, lobitöö tegemist on nimetatud lobeerimiseks, lobimiseks või lobistamiseks.
*Süsteem on piisavalt mahukas ja võimaldab kasutada kõiki süsteemi poolt pakutavaid teenuseid. *Süsteem minimaliseerib kasutajate ja kliendirakenduste viite- ja reaktsiooniaega. *Süsteem on vastupidav tõrgetele, seda kontrollib IT haldur. *Süsteemi lubatav rikkeaeg on 99.99% (4 üheksat) ehk 52 minutit/aastas. 3.Strateegilise taseme mõõtmed *Süsteemi on lihtne mahtu lisada, kasutajate ja andmestiku maht, mida süsteem toetab suurendatakse vastavalt huvigrupi suurenemisega. * Süsteem on paindlik ja on võimalik pakkuda uusi teenuseid. 4.Süsteemi taseme mõõtmed *Süsteemil on turvanõuded, mis eeldavad kasutajate audentimist. Erinevatel kasutajatel on erinevad volitused, mida süsteem erinevatele rollidele annab. *Ülekande ajal on andmestik kaitstud, et andmevahetus oleks võimalikult turvaline. *Süsteemil on kaks serverit, millest üks võetakse kasutusele, kui tehakse parandusi või
Meile, linnainimestele paistab maaelu puhta ja tervisliku elamise võimalusena. Siiski ei torma me oma elu muutma ja vahetama oma elu siin Eestimaal eistsuguse elu vastu. Selliseid inimesi, kes näevad elu Eestimaal väga erinevalt on palju. Põhjusedki miks nii on kujunenud, on erinevad. Mida rohkem inimeste mõttemaailm hakkab erinema, seda vähem aga hoolitakse meie keelest ja kultuurist. Iga hea ettepanek hävib mingi teise huvigrupi vastuseisu tõttu. Ja mida aeg edasi läheb, seda raskem on taas olla väljas ühe ja ainsa Eesti eest.
lubada. Meie aga heidame asjad hoolimatult kõrvale ning unustame vastumeelse halvasti lõhnava ja visuaalselt reostatud paiga, mida toidame. 21. sajandil on ühiskonnas palju mitmesuguseid grupeeringuid ja eluviise, millega rahul ei olda. Hipid, boheemlased, usklikud, mustanahalised - kõik nad moodustavad koos massiga terviku, kuid Nemad julgevad erineda, ja see ongi meie kui tavainimeste probleem. Richard Brautigan kirjeldas raamatus "Arbuusisuhkrus" ühe huvigrupi elu järgmiselt: "inBOIL elas oma bandega Unustatud Töökoja värava kõrval väikestes viletsates hurtsikutes, mille katused lasksid läbi. Nad elasid seal oma vääritu lõpuni. Kokku võis neid olla kahekümne ringis. Nagu inBOIL ees, nii olid ka kõik teised mehed kõlvatumad." Raamatus "Arbuusisuhkrus" meenutavad inBOIL ja tema bande kõrvale jäänud ühiskonna osa, kellega suhtlemine on taunitud, sest nad on need, kes nad parasjagu tahavad olla. Ja nii on ka meil. Me lükkame
alatiseks kummitama. Mehed on harjunud sõdima, sõjaväljal on langenud nende kaasvõitlejad ja nad ise kuuluvad ka sinna. Nad on elanud maailmas, kus peamiseks väärtuseks on sotsiaalsed suhted, eriti just sõprus. Raha ega materiaalsus ei loe üldse ja seda raskem on tagasi tulla ühiskonda, kus kõik hierarhia on määratud materiaalsete väärtustega. Alguses hoiavadki nad kõik ühte ja moodustavad eraldi huvigrupi, mida suhteliselt kiiresti hakkavad raha ja positsioon lagundama. Remarque on väga hästi suutnud kirjeldada kodanlike väärtuste destruktiivset mõju inimsuhetele. Nii variseb sõduri jaoks kogu elu kokku ja alati ei suudeta näha mõtet selle ülesehitamisel. Tähtis aspekt teel tagasi, on saada üle motivatsiooni puudusest. Mehed on elanud nii kaua sõdides surma vastu, et nende elu mõte on lihtsalt ellu jääda. Tagasi tulles on kõik muud
, kuid selleks vajab ta mingi teise institutsiooni ettepanekut või nõusolekut. Lisaks võiks nimetada, et president on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja tal on erakondade vahelise vahekohtuniku roll. Samuti on presidendil mitmed tseremoniaalsed ül: ordenite ja aumärkide jagamine, kohtumised kõrgete riigijuhtidega. Huvigruppide ressursid Enamik tunnustatud huvigruppide uurijaid on leidnud, et huvigrupi edukuseks on vaja täita teatud tingimused ehk grupi mõjukus sõltub vahenditest, mida grupp omab. Kuigi taolisi tegureid võib 35 leida rohkesti, mis tagavad huvigruppidele edu või vastupidi, tekitavad probleeme, leidub 5 tegurit, mis on peamised: 1. SUURUS – kõige olulisem tegur, sest sellest oleneb kõige rohkem mõjujõud. Samas ei tohi
Ekspertmeetodi objektiivsus on õigete tööpõhimõtete rakendamisel oluliselt suurem organoleptilisest meetodist. Üks enamlevinud moodus ek- spertmetoodika kasutamisel on välja töötatud 50-ndatel aastatel USA-s O.Helmeri ja T. Gordoni poolt ja kannab Delfi meetodi või ka Delfi oraakli meetodi nime. sotsioloogiline meetod. Siin määratakse kvaliteedinäitajad sotsioloogilise uuringuga. Kasutatakse erinevaid turu-uuringute metoodikaid, et välja selgitada huvigrupi hinnang. Meetod on enamlevinud garderoobikaupade kvaliteedi hindamisel. 16. Pakendi funktsioonid. komplekteeriv, kooshoidev pakend on vajalik, et kaup vajalikus koguses koos seisaks ( kott, nõu, karp puisteainetele, pudel või tuub vedelikele ja pastadele, kast või karp naeltele, kompvekkidele jne.); kaitsev pakend on vajalik, et kaup säilitaks oma tarbeomadused (konservikarp, hermeeti-line kilepakend, õliga immutatud paber jne.);
3 päeva jooksul valitsuse ametisse. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande. Enamusvalitsus parlamendi kohtade enamus. Vähemusvalitsus valitsus, millel on parlamendis vähemus. Koalitsioonivalitsus valitsus, mis koosneb vähemalt 2 parteist. Esindab rohkem huve. Üheparteiline enamusvalitsus valitsus, mis koosneb 1 parteist, millel on parlamendis enamus. Stabiilne, kerge oma poliitikat ellu viia. Kaitseb kitsa huvigrupi huve. Üheparteiline vähemusvalitsus valitsus, mis koosneb 1 parteist, millel on parlamendis vähemus. Otsuseid on raske vastu võtta, sest toetajaid on vähe. Edukas, kui opositsioon on tülis. Valitsuse ülesanded: Viib ellu riigi sise ja välispoliitikat Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist Esitab Riigikogule seaduseelnõusid ja välislepinguid
tugeva riigi vastu, võib teatud riikides olla valitsuse pragmaatiliseks ideoloogiaks. Kristlik demokraatia on mitmete lääneriikide parempoolsemaks vooluks (http://www.hot.ee). 3.4. Arutlusdemokraatia Demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suuregi huvigrupi esindusorganis. Siia alla mahuks ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt väljaspoole riigi piiregi (http://www.hot.ee). 3.5. Konstitutsiooniline demokraatia Konstitutsioonilises demokraatias ülimaks arbiteriks on riigi põhiseadus. Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus ja seejuures peab omakorda määratlema
huvigruppidesse. USA on osalusdemokraatias Lääne-Euroopa maadest tunduvalt kaugemale jõudnud. (G.Kurian, lk.257) 5 1.8 Arutlusdemokraatia Demokraatia mis rõhutab lahenduse leidmisel vestluse ja diskussiooni tähtsust, hääletamise tähtsuse arvelt, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii väikekollektiivis kui ka suure huvigrupi esindusorganis. (Demokraatia, 2004) 1.9 Kaasühiskondlik demokraatia Demokraatia vorm, kus lõhestumised on aktsepteeritud ja võim valitsuses on jagatud kõigi tähtsamate etniliste, religioossete või keeleliste gruppide järgi. Võimalusel võim detsentraliseeritakse territoriaalselt. Kaasühiskondlik demokraatia omab sellist mehhanismi, mis peaks ühiskonnas edendama kompromisse ja konsensusi erinevate gruppide vahel. Iga sotsiaalne grupp omab vetoõigust. (G
I I 14 D E R Huvigrupid (pangad, aktsionärid, ajakirjandus, tarbija- ja keskkonnakaitse, võimuorganid, lokaalsed huvigrupid). Need on jõud, kellele firma edukus on tegelikult ja potentsiaalselt tähtis ja kes mõjustavad seda. Huvigrupp võib firma tegevust soodustada või takistada. Tehakse vahet heategeva huvigrupi (näiteks annetaja), otsitava huvigrupi (firma ise taotleb huvitatust, näiteks massikommunikatsioon) ja ebameeldiva huvigrupi (näiteks tarbijate pikett, sellega firma peab arvestama). Firma põhilisi huvigruppe on seitse: Finantsorganisatsioonid need on pangad, investeerimiskompaniid, börsimaaklerid, aktsionärid. Nad mõjutavad kapitali hankimist ja suurendamist. Massikommunikatsioon need on informatsiooni levitavad organisatsioonid
arengujärku tsiviliseeritud seisundit. Kõige üldisem tähendus: kodanike poliitilise aktiivsuse areen. · Avalik sektor riigisektor · Majandusektor majandus · Kolmas sektor algselt 'hall tsoon' riigi ja majanduse vahel, mittetulunduslikud organisatsioonid Huvigrupp ehk huvirühm mõiste võttis kasutusele 1908 aastal ilmunud raamatus 'Valitsemise protsess' kasutusele Ameerika nüüdisaegse poliitikateaduse rajaja Arthur Bentley. Huvigrupi tunused: · Ühine huvi · Tegutsev organisatsioon · Püüd mõjutada poliitilist võimu · Ei ole riigivõimu asutused · Ei ole parteid 10 · Massile suletud · Ei osale valimistel oma kanditaatidega, toetab mõne erakonna kanditaate · Kaitseb vähemuse huve · Püüab võita võimukandjate toetust
(Valitsuse kommunikatsioon, valitsuse pressikonverentsid) Avaliku sektori kampaaniad Eesmärk teavitada, mõjutada või motiveerida käitumise muutust Lai auditoorium Ei taotle kasumit, kasulik inimesele ja ühiskonnale Kindel ajaperiood Massimeedia Muud kanalid täiendavad Kampaaniad: Hiv/Aids vastu,narkovastane, internetiturvalisus, Turvalisus maanteel (Kanna helkurit nt) Lobby: Kuluaaripoliitika, lobitöö Huvigruppide teadlik ja järjekindel töö eesmärgiga mõjutada otsustajaid otsustama huvigrupi huvides Riiklik tasand Kohalik tasand Organisatsiooni tasand Poliitiline turundus: *Valijate poole pöördumine teatud poliitika toetuseks, võita hääli vmt *Reklaam Poliitreklaamid : Usas (presidendid: Kennedy,Reagan), Eestis Poliitika reklaamid: IRL;Keskerakond,Reformierakond. ORGANISATSIOON JA SISEKOMMUNIKATSIOON Organisatsioon •Grupp, mis süstemaatiliselt tegutseb kindlate eesmärkide saavutamise nimel ning kasutab selleks kättesaadavaid ressursse
ka kolmandatele isikutele, sealhulgas ajakirjanikele. Õiglase kohtupidamise nõudest tuleneb teatud juhtudel isegi riigi kohustus takistada informatsiooni levimist eesseisva või käimasoleva kohtuprotsessi kohta. 20 Sõnavabadusega seonduvad kaitse- ja toetuskohustused Sõnavabaduse tähtusus demokraatlikus ühiskonnas nõuab, et riik astuks aktiivseid samme sõnavabaduse kaitsel. Sõnavabadust piirab oluliselt meediaettevõtete kontsentreerumine kindla huvigrupi kätte ning seetõttu erinevate vaadete esitamise võimalus kahaneb. Riigil peaks siin olema kohustus sekkuda, nähes ette vahendeid, mis tagaksid meedia tasakaalustatuse. Info levitamine eeldab selleks sobivate vahendite olemasolu. Kui inimesel puudub võimalus oma ideede andmiseks üldlevitatavatesse meediaväljaannetesse, on sõnavabadust teatud määral häiritud. Ometigi ei saa sõnavabadusest tuleneda igaühe õigus nõuda endale eetriaega või ajaleheruumi
Huvigruppide kaardistamine on suuresti seotud keskkonnategurite kaardistamisega, kuid meeles tuleb pidada, et huvigruppide puhul räägime konkreetsetest inimgruppidest (organisatsioonidest, töötajatest, klientidest, konkurentidest jne) ning nende tegevuse mõjust organisatsioonile. Sama oluline huvigruppide analüüsil on läbi mõelda ka see, et kuidas organisatsioon omaltpoolt saab nimetatud huvigruppe mõjutada millised on organisatsiooni huvid huvigrupi vastu ja millised on ühishuvid koostöö tegemiseks. Sisekeskkond Organisatsiooni sisekeskkonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni sisekeskkonda mõjutavad järgmised tegurid: · Inimesed , nende teadmised, oskused, võimed, haridustase. · Organisatsiooni kultuur - normid, väärtused ja üldtunnustatud tõekspidamised.
tüübi vms alusel (näiteks kohvimasinad, pesumasinad jms). Margikonkurentsis võistlevad ühe ja sama toote margid (näiteks NIKE dressid ja ADIDAS dressid). Huvigrupid (pangad, aktsionärid, ajakirjandus, tarbija- ja keskkonnakaitse, võimuorganid, lokaalsed huvigrupid). Need on jõud, kellele firma edukus on tegelikult ja potentsiaalselt tähtis ja kes mõjutavad seda. Huvigrupp võib firma tegevust soodustada või takistada. Tehakse vahet heategeva huvigrupi (näiteks annetaja), otsitava huvigrupi (firma ise taotleb huvitatust, näiteks massikommunikatsioon) ja ebameeldiva huvigrupi (näiteks tarbijate pikett, sellega firma peab arvestama) vahel. Firma põhilisi huvigruppe on seitse. Finantsorganisatsioonid need on pangad, investeerimiskompaniid, börsimaaklerid, aktsionärid. Nad mõjutavad kapitali hankimist ja suurendamist. Massikommunikatsioon need on informatsiooni levitavad organisatsioonid ajalehtede
2.Uute IT võimaluste jälgimine ning nende kaasamine organisatsiooni strateegiatesse, plaanidesse ja praktikatesse. Põhieesmärgiks on terviklikul viisil valitseda ja hallata informatsiooni ja vastavat IT-d ettevõttes, et võimaldada ettevõttel väärtuse loomist; suurendada ettevõttega seotud osapoolte rahulolu. Süsteemitehnika ja selle rakendamise eesmärgid Süsteemitehnika rakendamise eesmärk on edukate (kasulike) süsteemide loomine, mis saavutatakse läbi tellija (huvigrupi) vajaduste mõistmise; nende alusel võimaluste väljaselgitamise; nõuete dokumenteerimise; lahenduste sünteesimise; verifitseerimise ja valideerimise ja väljatöötamise võttes arvesse tervikprobleemi alates süsteemi kontseptsiooni/spetsifikatsiooni väljatöötamisest kuni süsteemi eemaldamiseni. Nõuded IT-spetsialistidele Eksisteerib vajadus IT-spetsialistide järele, kes oleksid võimelised määratlema organisatsiooni vajadusi
käepärast võtta ei olnud. CCC kehtima hakkamine oli Saksamaale ning õigusajalooliselt ka teistele Euroopa maadele väga oluline, põhjapanev ja suunda näitav terviklik kuritegude kataloog ning karistuse mõistmise ettekirjutuste kogu. CCC kehtimise ajal oli karistus e. kriminaalkaristus jumala, kellel maiseks esindajaks oli valitsev monarh, nimel rakendatav sunni meetod mis kajastas peamiselt võimul oleva huvigrupi, kuid ka ühiskonna igapäeva väärtushinnangute hukkamõistu määra oluliste ja vähemoluliste kuritegude osas. CCC-s sätestatud kohtupidamise põhimõtteid ei sätestatud regionaalselt ühtviisi suured erinevused on tuvastatavad juba Lõuna- ja Põhja Saksamaa tolleaegsetes kohtupidamise ülestähendustes, rääkimata muudest paikadest. Ometigi on kõigi kohtupidamiste ühiseks oluliseks jooneks tõendamine, mis andis tõuke kohtuekspertiisi ja selle allharude tekkimisele. 1
ebastabiilsuse, mis paratamatult kandub üle majandusele. Peamiselt toimubki riikide majanduse hindamine inflatsioonitasemete alusel, mis omakorda määrab ära riikidevahelise usalduse ja nendevahelised majandussuhted. Rahapoliitikat mõjutavad demokraatlikus ühiskonnas ka erinevad poliitilised huvid. Ükskõik kui sõltumatu on keskpank, mõjutab usaldust tema vastu poliitikute tegevus ja keskpanga positsioon sõltub parlamenti valitud poliitikute tegevusest. Seega võib mõne poliitilise huvigrupi tegevus vähendada usaldust keskpanga vastu küll kaudselt, sõltumata milline on keskpanga rahapoliitika. Kõrge inflatsiooniga riikides ei pruugi poliitikud alati suhtuda sellesse negatiivselt, mis omakorda võiks süvendada inflatsiooni arengut. Keskpanga sõltuvust saab jagada poliitiliseks ja majanduslikuks. Poliitiline sõltumatus ilmneb selles, kui tugevalt parlament ja valitsus keskpanga tegevust kontrollivad. Kontrolli
Kas firma üldkulud sisaldavad saamata jäänud kasumit? Jah Missugune lause järgnevatest kirjeldab kõige paremini IT-osakonna sise- ja väliskliendi erinevusi? IT osakonna ja sisekliendi koostöös luuakse ja hooldatakse reeglina organisatsiooni infosüsteeme teenuste osutamiseks väljapoole ning oma töö korraldamiseks. Koostöös väliskliendiga luuakse temale vajalikke IT lahendusi kasutades oma organisatsiooni teadmisi ja oskusi. Missugune järgnevatest annab õigeima huvigrupi loetelu IT ettevõtte jaoks? Kliendid, töötajad ja juhtkond, omanikud, hankijad, kreeditorid, valitsus, kohalik omavalitsus ja eriala liidud. Missugust arvutikasutajat loetakse regulaarseks kasutajaks? Kas seda, kes kasutab arvutit: vähemalt kord nädalas? Missugune dokumendi kooskõla organisatsiooni strateegiaga järgneva loetelu seast on kõige olulisem? infotehnoloogia strateegia Missugusele küsimusele otsitakse vastust majandusliku teostatavuse uuringuga? planeeritava
Sellise tegevuse juures on seaduslikkuse ja seaduse rikkumise piir erinevates kultuurides suuresti erinev. USAs on selline raha ja toodete pakkumine väga laialdane. 28 29 3. Informatsiooni varumine. Mõningates spetsiifilistes valdkondades on huvigruppidel täpsemat infot ning kui antud informatsiooni teadmine hõlbustab huvigrupi eesmärgi täitmist, siis seda ka poliitilistele tegijatele pakutakse. 4. Koostöö. Poliitilised huvigrupid võivad mõju avaldada ka nõustumise ja mittenõustumisega poliitika täideviimise suhtes. Riigitegelased saavad aru, et poliitika täideviimist teeb edukamaks see, kui arendatakse poliitikat koostöös huvigruppidega. Piirangud grupi käitumises Piiranguid huvigrupi tegevusele seavad: 1. Ressursid.
mõju kogu järgneva aja Euroopa filosoofia-traditsioonile. Kuid oli ka sisulisi põhjusi, miks sofistide renomee ei olnud juba nende kaasajal kõige parem. See johtub samast eespoolkirjeldatud ühiskondlikust situatsioonist – turumajanduslike suhete kujunemisest, ühiskonna kihistumisest ja erinevate huvigruppide väljakujunemisest. Ühiskonna kui terviku huvi kujuneb nii erinevate huvigruppide liikuvas tasakaalus. Ühegi huvigrupi huvi ei lange täielikult kokku teise omaga ega ka ühiskonna kui terviku huviga (mis on üldse abstraktsioon). Ühiskonna kui terviku huvi peaks sel juhul olema eri huvigruppide taotluste ühisosa. See tuleks avaliku debati kaudu alles välja selgitada ja peaks seejärel kajastuma seadustes kui ühiskonnaelu üldises regulatsioonis. Seetõttu on aga paratamatu, et püsib diferents universaalsete seaduste ja partikulaarsete huvide vahel. Nii toimub avalik
planeerija roll on seotud olemasoleva olukorra muutmisega. Samas võib ka planeerija roll olla küllaltki varieeruv, sõltudes planeerimistegevuse eesmärgist ja tööpositsioonist. Planeerimise eesmärk on seotud rohkem ressurssi jagamisega (nn jaotuse planeerimine) tarbija ehk avalikkuse poolt vaadatuna, kui planeerija esindab avalikku sektorit, töötades mingi haldusaparaadi koosseisus. Samas kui planeerija esineb mingi kitsama huvigrupi "advokaadina", on tegemist nn innovatiivse planeerija rolliga. Tarbija peab otseses mõttes elama selles keskkonnas (ja võib olla, et terve elu), mida haldusaparaat haldab vastavalt poliitikute poolt kehtestatud, kuid planeerijate väljatöötatud ja soovitatud planeeringute järgi. Tarbija peab oma soovid, vajadused ja argumendid poliitikutele, haldajatele ja planeerijatele teatavaks tegema, selleks et need saaksid neid soove, vajadusi ja argumente planeerimisprotsessis arvestada
koosolekul või istungil. Veenmiskõne eesmärgiks võib olla ka inimeste liikluskäitumise või toitumisharjumuste muutmine, alkoholi ja suitsetamise või narkootiliste ainete vastu võitlemine. Veenmiskõne eesmärk on muuta inimeste suhtumist või käitumist. Veenmisel kasutatakse ühepoolseid argumente, s.t vastavalt vajadusele kas siis ainult poolt- või vastuargumente eesmärgiga häälestada kuulajaid millegi poolt või vastu. Kõneleja esitab argumendid, mis toetavad tema või tema huvigrupi seisukohti, teiste huvigruppide seisukohad jäetakse kajastamata. Sageli ei kasutatagi veenmisel argumente, tuginetakse eelkõige kõneleja mainele ja emotsionaalsusele. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia - kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Demagoog ei esita oma väidete tõestamiseks argumente, vaid mängib kuulaja tunnetel. Sõltub kuulaja ettevalmistusest ning kriitilisest meelest, kas ta jääb kõnelejat uskuma või mitte.
Näiteks võib tuua ametiühingute liitude tegevust, üliõpilaskorporatsioone, spordiseltse, kirikut jm. Eestis tegutsevad -Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Maksumaksjate Liit, Eesti Korteriühistute Liit jm. Huvigrupid erinevad poliitilistest parteidest. Kui partei eesmärk on saavutada ja teostada rikklikku võimu, siis huvigruppide tegevus taotleb riigivõimu struktuuride mõjutamist, teatud suunamist, ilma et seejuures ise võim enda kätte haarata või seda teostada. Huvigrupi ülekaalukaks vormiks tänapäeval esinevad assotsiatsioonid ehk seltsid ja ühendused. Huvigruppide erivormiks on survegrupid,mis tegutsevad kitsamal sotsiaalsel või majandusliku võimu alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (lobby) püüavad nad avaldada survet riiklikule (tihti parlamendiliikmetele, omavalitsusasutustele) omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks. Avalik arvamus.Massikommunikatsioon ja massimeedia
gruppide seas on keskkonnakaitsjad. Vanimaks keskkonnakaitsealaseks huvigrupiks on Sierra Klubi (The Sierra Club), mille juured ulatuvad juba 1890ndatesse ning mille eesmärgiks on eeskätt looduskaunite paikade säilitamine. Samuti on esinduslike keskkonnagruppide seas nt Keskkonnakaitse Fond, Greepeace U.S.A., Izaak Waltoni Liiga jt. Viimaste hinnangute kohaselt eksisteerib USAs praeguseks juba üle 10 000 keskkonnakaitsealase huvigrupi, mis kõik soovivad edendada poliitikaid, kontrollimaks saastamist, võitlemaks kliima soojenemisega ning kaitsmaks kõrbealasid ja ohustatud liike. (Patterson, 2013, p. 226; G. C. Edwards et.al., 2014, p. 350) Enamik kodanikualgatuslikke huvigruppe omavad teemapõhist poliitilist agendat, mis tähendab, et tegu on nn. üksikprobleemi huvigruppidega (single issue groups). Selliste huvigruppide arv on viimase poole sajandi jooksul jõudasalt kasvanud ja nad avaldavad
E-poe loomise projekti avakoosoleku liikmeteks on projekti-, finants- ja personalijuht, kes kuuluvad projektimeeskonda. Tabel 9. Avakoosoleku päevakord (Autorite koostatud) Päevakorra etapp Sisu 1. Avasõnad Juhatatakse sisse koosolek, tutvustatakse projektimeeskonna liikmeid ja nende kompetentse 2. Projekti tutvustus Kirjeldatakse projekti olemust, selle eesmärki ja vajadust 3. Huvigruppide Räägitakse iga huvigrupi olulisusest ning kaardistatakse nende kaardistus huvide osakaal 4. Rollide jagamine Pannakse paika kindlad rollid ja vastutusalad projekti tegevustes 5. Riskide ja ressursside Hinnatakse projekte mõjutavaid riske ning analüüsitakse võimalike hindamine maandajaid. Vaadatakse üle projekti eelarve ja ressursid. 6. Projekti portaali Asana keskkonna tutvustamine projektimeeskonnale tutvustamine 7
alt ja vahendada erinevaid kogemusi. 2. Meedia pakub kõigile sõltumatut teavet ja on meie ,,vabaduse valvekoer"; vaba ajakirjandus on inimeste teenistuses, teenib avalikku huvi. 3. Tagab ühiskonna arengu läbi ausa kokkuleppe, mis sünnib erinevaid huve esindavate ühiskonnagruppide survel. Eesti meedia on sellest ideaalist veel kaugel. Paljude ühiskonnagruppide huvid ei ole meediakommunikatsioonis esindatud ja mitmed väljaanded on selgelt ühe või teise huvigrupi suunas ,,kallutatud". See pärsib ausat konkurentsi poliitikas, vähendab võimu efektiivsust ja poliitikute vastutust valijate ees. Põhiliseks ohuks sõnavabadusele ja mitmekesise info kättesaadavusele on meedia kontsentratsioon. Meediasüsteem on aruandekohustuslik küll välisomanike, kuid mitte oma lugejate-vaatajate, Eesti kodanike ees. See on vastuolus demokraatliku ajakirjanduse tavade ja Eesti ühiskonna huvidega. Eestis tegutseb ainult üks, monopoolses seisundis uudisteagentuur
[Infosüsteemi] Põhieesmärgiks on terviklikul viisil valitseda ja hallata informatsiooni ja vastavat IT-d ettevõttes, et võimaldada ettevõttel väärtuse loomist; suurendada ettevõttega seotud osapoolte rahulolu. Nende [eesmärkide] täitmisega tegeleb süsteemitöö. Põhimeetodiks süsteemitöö tegemisel on süsteemitehnika (systems engineering). Süsteemitehnika rakendamise eesmärk on edukate (kasulike) süsteemide loomine, mis saavutatakse läbi tellija (huvigrupi) vajaduste mõistmise; nende alusel võimaluste väljaselgitamise; nõuete dokumenteerimise; lahenduste sünteesimise; verifitseerimise ja valideerimise ja väljatöötamise võttes arvesse tervikprobleemi alates süsteemi kontseptsiooni/spetsifikatsiooni väljatöötamisest kuni süsteemi eemaldamiseni. · Nõuded IT-spetsialistidele Infosüsteemi valdkonna arengu algusaegadel oli infosüsteemi puudutavate otsuste tegemine organisatsioonis nö "tehniliste juhtide" pädevus
intervjuust olulist kinnitust teooriaosa paikapidavusele ja selgusid enim tähelepanu vajavad aspektid. Kõige tähtsam on soodustada koostööd kolme osapoole linna- kodaniku, -valitsuse ja -ettevõtte vahel juba varases planeerimisstaadiumis. Ebameel- divuste ennetamiseks tuleb leida osapoolte ühisosa ja kõigi jaoks parimad lahendid. Võimalikult palju tuleks eelnevalt n.ö paberil läbi mängida. Pärnu kohalike elanike huvigrupi valim moodustati põhimõttel, et oleks võimalikult palju informatsiooni jagavaid ja kindla seisukohaga vastajaid. Kuna eeltoodud Heli Müristaja tehtud kvantitatiivse uuringu käigus on kogutud juba piisavalt informatsiooni linnakodanike turismi suhtumise ja hinnangute kohta, siis on magistritöö jaoks seda infot vaja kvalitatiivse meetodiga ainult kontrollida ning peamiselt kuurordikontsept- siooni ettepanekuid koguda. Uue ajamahuka kvantitatiivuuringu läbiviimine ei annaks
Peamiselt toimubki riikide majanduse hindamine inflatsioonitasemete alusel, mis omakorda määra b ära riikide vahelise usalduse ja nendevahelised majandussuhted. Rahapoliitikat mõjutavad demokraatlikus ühiskonnas ka erinevad poliitilised huvid. Ükskõik kui sõltumatu on keskpank mõjutab usaldust tema vastu poliitikute tegevus ja keskpanga positsioon sõltub parlamenti valitud poliitikute tegevusest. Seega võib mõne poliitilise huvigrupi tegevus vähendada usaldust keskpanga vastu küll kaudselt sõltumata milline on keskpanga rahapoliitika. Kõrge inflatsiooniga riikides ei pruugi poliitikud alati suhtuda sellesse negatiivselt, mis võib süvendada inflatsiooni arengut. Keskpanga sõltuvuse valitsusest võib jagada poliitiliseks ja majanduslikuks sõltuvuseks. Poliitiline sõltumatus ilmneb selles, kui tugevalt parlament ja valitsus keskpanga tegevust kontrollivad.
töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik miline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna
projektikommunikatsioonis ,,väravavaht" ning (esialgu) varjatud huvigrupid. Mõned huvigruppide esindajad võivad olla omavahel seotud (ka informaalselt) või võivad tekkida suhted seoses projektitöö arenguga. Selliste seoste teadvustamine ja huvigruppide kaardile lisamine aitab huvigruppide mõjutamise tagajärgede ennustamisel. Informaalseid kanaleid pidi levivad huvigruppide esindajate vahel nii head kui halvad uudised projekti kohta. Suhtlemine ei pruugi projektijuhi ja huvigrupi vahel toimuda vahetult vahendajaks võib olla nn. väravavaht (gatekeeper). Selles rollis võib olla näiteks mõne teise osakonna juhataja, kellele alluvad töötajad projekti vastu huvi tunnevad. Mitte kõik projektist huvitatud või mõjutatud ei ole projekti alguses alati selgelt identifitseeritavad. Projekti arenedes võivad sellised huvigrupid asuda tegutsema ootamatult. Seega on mõttekas projekti käigus veelkord analüüsida potentsiaalseid uusi projektist mõjutatuid. Kas
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
2. komiteed ja komisjonid, mille eesmärgiks on probleemide lahenduste koordineerimine; 3. otsustusgrupid, mille peamiseks ülesandeks on otsustamiseks vajaliku info kogumine, hindamine ja otsuste vastuvõtmine; 4. probleemilahendusgrupid kitsaskohtade kõrvaldamiseks; 5. kvaliteediringid tootmise tõhususe ja toodangu kvaliteedi parandamiseks. Mitteformaalseid gruppe on kaht tüüpi: 1. huvigrupid; 2. sõprusgrupid. Huvigrupi moodustavad teatud ühiste huvidega organisatsiooniliikmed. Sõprusgrupid kujunevad peamiselt omavaheliste suhete alusel. 20. Personalipoliitika sisu ja põhisuunad Personalipoliitika on põhimõtete ja seisukohtade kogum firmas, millest lähtutakse personali juhtimisel. Eesmärk on kasutada olemasolevat töötajat maksimaalselt. Personali juhtimine peab tagama inimressursi maksimaalselt efektiivse rakendamise organisatsiooni eesmärkide
koosolekule. Osalejad: suusakeskuse rajajad, looduskaitsjad, kohalikud elanikud, vallavalitsuse liikmed, koosoleku juhataja, ajakirjanikud Tegevused 1. Huvigrupid sõnastavad oma argumenteeritud seisukoha; 2. Ajakirjanikud valmistuvad küsimuste esitamiseks ja väitluse kajastamiseks. 3. Koosoleku juht valmistub avaliku väitluse läbiviimiseks. 4. Toimub televäitlus. Ajajaotus 1. tund Ajurünnak tegevusprogrammi sõnastamiseks ja vormistamiseks. Kodune ülesanne: koostada huvigrupi seisukohti kajastav kõne. 2. tund Koduste tööde analüüs. Seejärel koostatakse rühmatööna põhjalikum programm. Grupid valmistuvad esinemiseks kodus. 3. tund Kandidaatide väitlus, küsimuste esitamine sõnavõtjaile, hääletamine ja hääletamise tulemuste teatamine. 4. tund Avaliku debati videoanalüüs. Kodus: kirjutada sündmuse kohta uudislugu, -nupuke, artikkel. Projektitöö ,, Töö kiidab tegijat" 1. Korralduslikud andmed
- Iga ühe jaoks midagi (töötutele, põllumeestele, töölistele, noortele, rahvuslastele, militaaridele jne). - Antud lubadused olid sageli omavahel vastuolus, aga see ei häirinud toetajaid. - Lubas taastada mineviku hiilguse ja anda sakslastele parema tuleviku. - Uus lootus ja uus religioossete sugemetega missioon: uus Saksamaa, uus eluviis, uus inimene. - NSDAP on Hitleri arvates tõeline rahvaliikumine, mitte kitsa huvigrupi klikipartei (nii nagu teised parteid) = universaalne lahendus. Hitler = ,,reaktsiooniline modernist": Weimari Vabariigi demokraatia, moodne kultuur ja rahvusvaheline kapitalism on üdini mäda (vanameelne suhtumine), aga samas kasutas kõige moodsamat tehnikat oma eesmärkide saavutamiseks (propaganda ja militaaria vallas). Uued toetajad majandusliku depressiooni tingimustes: (vanad toetajad: noored mehed ja alamkeskklass) enamus uutest toetajatest olid varem hääletanud
maakonna ja nende elanikega ettetulevaid probleeme). · Avalikkus rahva poolt loodud kuvand mõjutab firmat tugevasti. Ettevõttes tuleb pidevalt jälgida, kuidas lai üldsus suhtub tema tegevusse ja tootesse. Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt. · Firmasisesed huvigrupid need on firma juhid, teenistujad, töölised jt. Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid. Kui töötaja on heal arvamusel oma firmast ja selle tootest, siis kannab ta selle positiivse meelestatuse teistelegi huvigruppidele, nii sisemistele kui välistele. 13. Konkurentsi liigid · Täielik konkurents esineb turul, kus on palju homogeense kaubaga kauplevaid ostjaid ja müüjaid. Osalejaid peab olema
Huvigruppide kaardistamine on suuresti seotud keskkonnategurite kaardistamisega, kuid meeles tuleb pidada, et huvigruppide puhul räägime konkreetsetest inimgruppidest (organisatsioonidest, töötajatest, klientidest, konkurentidest jne) ning nende tegevuse mõjust organisatsioonile. Sama oluline huvigruppide analüüsil on läbi mõelda ka see, et kuidas organisatsioon omaltpoolt saab nimetatud huvigruppe mõjutada millised on organisatsioonid huvid huvigrupi vastu ja millised on ühishuvid koostöö tegemiseks. Mudeli kasutamise etapid: · Huvigruppide ja nende esindajate kaardistamine · Positsiooni analüüs huvigruppide hoiakute, ootuste, mõjukuse kaardistamine · Organisatsiooni ja huvigruppide vastastikuste mõjude/huvide kaardistamine · Huvigruppide arvamuse mõjutamiseks vajalike tegevuste kaardistamine · Võimalike huvikonfliktide (koalitsioonide tekke võimaluste) kaardistamine · Kaasava otsustusprotsessi kaardistamine
või solvatud parlamenti või teist deputaati. Indemniteedi maht on riigiti erinev ja sõltub selle õiguslikust regulatsioonist. Indemniteet esimeses tähenduses kestab ka pärast deputaadi volituste lõppu. Harvemini tähistatakse mõistega "indemniteet" parlamendiliikme palka, talle seoses parlamenditööga antavaid muid hüvesid ja rahasummasid, pensioni. 59. Mida kujutab endast lobby? Kas lobby on õiguslikult reguleeritav? Lobby on deputaatide mõjutamine parlamendivälise huvigrupi poolt selleks, et deputaat esitaks sellele grupile sobiva eelnõu, hääletaks sellele grupile sobivalt ja ka mõjutaks vastaval viisil teisi deputaate. Huvigruppe (lobiste) on mitmesuguseid (äriringkonnad, ametiühingud jne). Lobistid võtavad kontakti mingi deputaadiga ja püüavad teda vajalikus suunas veenda. Eriti levinud on lobbytöö USA-s kus on isegi spetsiaalsed lobbyle spetsialiseerinud firmad. Lobby korruptsiooniohtlikkuse tõttu on seda õiguslikult püütud reguleerida