TABEL ADOLF HITLER JOSSIF STALIN RAHVUS austerlane grusiin SÜNNIDAATUM 20. aprill 1889 21. detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on pan...
nende klientuur on laiem. Samas, mida vähem kliente, seda väiksem käive. Väiksem käive tingib firma kitsama majandusliku seisu, mis otseselt kärbib uusi investeeringuid ja arenguid. Kui firma sisemine mikrokliima on paigas, siis on ka töötulemused paremad ning firma konkurentsivõimelisem. Soodne töökeskkond tagab suurema klientuuri, mis võimaldab omakorda suuremat käibe kasvu. Firmas, kus valitseb autoritaarne juhtimisstiil, on põhiline otsustusõigus ja vastutus juhil. Sellest lähtuvalt on alluvatel suhteliselt väiksem sõnaõigus ja isiklik vastutus oma Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 3/19 töötulemuste eest. Psühholoogiliste uuringute tulemusena on välja selgitatud, et kui juht
Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on struktuur. Organiatsiooni iseloomustavad eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur, mission, visioon. Igale organisatsiooni liikmele on oluline, milline on juhtimisstiil, kas õhkkond on posiitivne ja toetav, kas töötajad on tööle motiveeritud või mitte, milline on töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on
ja pühenduvad teise grupi tegevustele. Kuna uuenduste ja muudatuste tulemusi pole võimalik täpselt ette näha, nõuab otsustamine liidrilt suurt kompetentsust, ettenägemisvõimet ja julgust. Otsustusteoorias eristatakse kahte peamist lähenemist: kirjeldavat (deskriptiivset) ja normatiivset (preskriptiivset). Kirjeldav otsustusteooria on suunatud eelkõige inimeste käitumise uurimisele ning otsustajate vastastikusele koostoimele. Juhi isiksus ja juhtimisstiil on otsustamisel määrava tähtsusega. Normatiivne otsustusteooria tähelepanu keskmes on organisatsiooni puudutavate andmete analüüs, mis tagab majanduslikult põhjendatud otsuste vastuvõtmise. Otsustusprotsess koosneb mitmest etapist, millede sisu ja seoste analüüs eeldab otsustusmudeli koostamist, mis põhineb majandusprotsesside kvantitatiivsel analüüsil, kuid sisaldab ka intuitiivseid hinnanguid. Otsustusmudel lihtsustab otsustusprotsessi,
tunnustust, ettevõttes võetakse kiiresti otsused vastu, sest üks inimene otsustab ning ajakulu on väike, mõnedel töötajatele meeldib rangete reeglite järgi töötada. Samas võib juhtimisstiili nõrkuseks olla, et töötajatele ei pakku kontroll ja ranged reeglid motivatsiooni ettevõttes töötada ning nad ei saa juhtimisotsustes enda arvamust avaldada, mis võib teinekord ettevõtete hoopis paremate tulemusteni viia kui üks inimese ehk juhi poolt otsuste vastuvõtmine Demokraatlik juhtimisstiil Demokraatliku juhtimisstiiliga keskendutakse organisatsiooni eesmärkidele ühistegevuse läbi. Otsuse vastuvõtmisel arvestatakse ka töörajate arvamusega. Seega kehtib osalusdemokraatia, mis paneb alluvaid organisatsioonile rohkem pühenduma. Töötajate tootlikkus ja motivatsioon on suur, sest tehakse ühine otsus. Sobivus ja mittesobivus põllumajandusse Stiili eeliseks on töötajate motivatsioon ühiselt organisatsiooni eesmärke
Liidritel on teistega võrreldes rohkem mõjujõudu. Liidri omadused K. Davis: Intelligentsus üldine arukus ja taibukus. Sotsiaalne küpsus liidri emotsionaalne tasakaalukus. Sisemine motivatsioon tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid tulemusi. Hoiak inimsuhetele olla tähelepanu keskpunktis. 27. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: Autokraatlik juhtimisstiil Demokraatlik juhtimisstiil Passiivne ehk mittevahelesegav juhtimisstiil 28. Eestvedamise situatsiooniteooriad eesmärk, leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid. Liidristiili mõjutajad ülesannete olemusja selle liik, kompleksus, tehnoloogia, maht, otsese juhi liidristiilid, rühmanormid, kontrolli ulatus, välisohud ja surve, organisatsioonikultuur. 29. Töömotivatsiooni olemus, erinevad klassikalised teooriad
Paraku võibn juhtuda, et juht unustab mõjukat otsust teistega arutada või vähemalt selle vastuvõtmise tagamaid teistega arutada või vähemalt selle vastuvõtmise tagamaid ja põhjusi selgitada. Juhi käitumise määravad põhiliselt kolm tegurit: * tahte läbiviimise taktika; * osavõtt; * kontroll (tegevuse kontroll, tulemuskontroll). Erinevad juhid kasutavad erinevaid juhtimisstiile: * autoritaarne juhtimisstiil juht otsustab ja viib sunniga oma tahte läbi; * patriarhaalne juhtimisstiil juht otsustab ja viib manipulatsioonidega oma tahte läbi; * informeeriv juhtimisstiil juht otsustab ja viib veenmisega oma tahte läbi; * soovitusi andev juhtimisstiil juht informeerib ja kuulab alluvate arvamusi; * koostöövalmis juhtimisstiil grupi poolt väljatöötatud ettepanekutest teeb valiku juht; * osavõtlik juhtimisstiil grupp võib otsustada kokkulepitud raamides;
Juhtimine seisneb protsesside juhtimises organisatsioonis, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-, raha-, info- ja materiaalsed ressursid ühtseks tervikuks. Juhtimine kui tegevus, mis on seotud inimeste kui ühe olulisema ressursi, sai tähelepanu ajal, mil tehnoloogilise revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. JUHTIMISE ARENG Traditisiooniline juhtimisstiil Ettevõte kontrollib iga tulemust Kui vead on tehtud, see korrigeeritakse. Tegijat karistatakse. Juhtimine on jagatud erinevatele juhtidele harudes. (Hierarhiline süsteem ) Töötajaid motiveerib hirm põrumise ees. Tootlikusele keskendumine Kriisiolukordi lahendatakse jooksvalt Palga teenimise eesmärk MIKS VAJAB MUUTUSI? Mida ootavad inimesed oma töölt Üldine protsess on oluline (kasum ei motiveeri) Inimesed hakkavad end tundma vabanena, unikaalsena
ja keeleoskus. 33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? Karimaatilise liidri omadused: enesekindlus, dominerimine, pindlik rollid valdamine, endast mulje kujundamine, isklik veetlus, kulgetomme. 34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte tuua näitena politseid). Autokraatne juhtimisstiil - kaskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmargiks on inimesi ,,oigele teele" suunata ja neid opetada. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku ohkkonna, vastastikuse respekti ja puhendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei valista juhi ainuotsustamist. 36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Passiivne juhtimisstiil -juht valdib voimu ja vastutust
veetlus, külgetõmme. 3. 34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte tuua näitena politseid). Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) · Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi ,,õigele teele" suunata ja neid õpetada. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist.
Ülesannetele orienteeritud juhid annavad alluvatele täpseid ülesandeid ja nõuavad nendest kinnipidamist. Selliste juhtide prioriteediks on töötulemused ja üldiselt nad hoiavad töötajatest distantsi. Suhetele orienteeritud juhid on sõbralikud ja avatud, heades suhetes nii alluvate kui ka ülemustega. Sellest tulenevalt tõid Blake ja Mouton välja mitmeid juhtimisstiile: 1. laissez faire-juhtimisstiil las-minna-juhtimisstiil, juhtimine otseselt puudub; 2. country club-juhtimisstiil klubijuhtimine, liigne semutsemine; 3. autoritaarne juhtimisstiil võimukas juhtimine; 4. demokraatlik juhtimisstiil (team management) meeskondlik juhtimine; 5. middle of the road - juhtimisstiil kesktee-juhtimine 38. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise pohimote. F
tihti eksitakse täpse mõiste vastu ning samastakse mentorlusega. Referaadi eesmärgiks on tutvustada eestlastele coaching’ut. Teiseks eesmärgiks on teha võrdlus coaching’u ja mentorluse vahel ja kinnitada, et coaching ei ole sama, mis mentorlus. Töö jaguneb neljaks peatükiks ja kaheteistkümneks alapeatükiks. Esimeses osas seletatakse coaching’u mõiste lahti ja kirjeldatakse, kuidas jõudis coaching ärivaldkonda spordist. Lühidalt öeldes on coaching juhtimisstiil, mille eesmärk on küsimusi esitades, panna klient oma situatsiooni üle juurdlema ja sedasi jõuda lõpuks lahenduseni. Coaching jõudis ärisse tennisest, kui 1970. aasta kirjutas tennisist ja treener Tim Gallway raamatu, kuidas areneb sportlane kõige paremini – tuleb õpetada mängijat ise treenima. Varsti saadigi aru, et coaching’ut saab kasutada ka edukalt väljaspool sporti, sealhulgas äris.
8. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Grupis toimuvate protsesside tundmine, oskus operatiivselt mõelda, kõne- ja keeleoskus. 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Enesekindlus, domineerimine, pindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine, isiklik veetlus, külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide Autokraatlik juhtimisstiil- käskiv ja kontrolliv. Eesmärgiks on inimesi "õigele teele" suunata ja neid õpetada. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide. Demokraatlik juhtimisstiil- juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide. Passiivne juhtimisstiil- juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendvad end
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Hariduskorralduse õppekava JUHTIMISSTIIL JA ORGANISATSIOONI KULTUUR xxx KOOLIS Kodutöö Tartu 2014 Juhtumiskäitumine2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 xxx Kooli juhtimisstiilid................................................................
vahelisi konflikte. Nimetatud küsimustikus sain ma võrdsel määral kõrgeid punkte nii kohanemistaktika kui ka kompromisstaktikas. See tulemus peaks tähendama, et ma lahendan konflikte enamasti minnes kompromissile kui kohanedes vastavalt konflikti olukorrale. Väga oluline oli ka selline küsimustik nagu eesmärgi-raja teooriale põhinev juhtimisstiili küsimustik. Selles küsimustik peaks näitama, milline on minu juhtimisstiil. Selles küsimustikus sain ma kõrgeid punkte nii osalevas kui ka toetavas juhtimisstillis. Osalev juhtimisstiil peaks tähendama, et ma olen selline juht, kes osaleb otseselt töötajate juhtimises ja nende töös ning olen phendunud töötajate arendamisele. Toetav juhtimisstiil tähendab, et ma olen selline juht, kes on valmis oma töötajaid igal hetkel abistama ja toetama. Selles küsimustikus sain ma väga vähe punkte direktiivse juhtimisstiilis. See
voodi all mõistetakse iga kaltsupundart. Paljud ei magagi voodis, vaid magavad riides palja põranda peal, noored mehed ja naised, abieluinimesed ja vallalised, kõik segamini üheskoos. Loomulikult on need eluruumid enamalt jaolt pimedad, rõsked, räpased ning haisvad urkad, täiesti kõlbmatud inimeste elamiseks. Need on kolded, kust levivad haigused ja surm, nõudes endale ohvreid ka jõukate hulgast, kes lubavad pesitseda nende keskel niisugustel katku mädapaisetel. 1.6 Hinnang Juhtimisstiil oli suurt kasu toov, kui suur hulk töölisi hävis, oli veel rohkemgi neid asendamas. Kõrgklass ei hoolinud, neil polnud vajagi, kuna nad said kõik, mida soovisid. Juhtimisvõtted olid karmid ja efektiivsed, mis oligi eesmärk. Probleem on inimlikkuses, mida selles juhtimisstiilis polnud, täiesti puudulik. Selline juhtimisstiil kestab kindlasti praegu ka kuskil. Arenenud riikides on seadusega alampiird kehtestatud
6. Nimetage organisatsioonikultuuri tasandid Tehiskeskkond tehnoloogia, kunst, tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud- Määratlevad füüsilises keskkonnas, määratlevad ainult konsensuse puhul Peamised arusaamad suhe keskkond, suhe reaalsusesse, suhe inimesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse 7. Millised tegurid mõjutavad organisatsioonikultuuri? 1. Individuaalne initsiatiiv: * Tsentraliseeritus/detsentraliseeritus * Autokraatlik/demokraatlik juhtimisstiil * Alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid. 2. Riski aktsepteerimine 3. Suund - kui selged on töötajate eesmärgid 4. Integreerumine - millisel tasemel on koostöö 5. Juhtkonna toetus alluvatele 6. Kontroll - ettekirjutuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd 7. Identiteet - pühendumine organisatsioonile 8. Hüvituste süsteem - tasustamise süsteem, mis põhineb hinnangutele ja ametikohale 9
3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? K. Bartol, D. Martin organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni: planeerimine organiseerimine - korraldamine eestvedamine (vahetu juhtimine) kõrvaltegevused mehitamine, motiveerimine kontrollimine ilma kontrollita ei tea kas tulemus on saavutatud
7 Mis töötajaid takistab? 8 Rakendamise eeldused? Tööandja: Töötaja: · juhtide hoiakud ja · kas sobib kõigile? ettevõtte kultuur · osaaja illusioon · töötajate hoiakud ja huvi · milliseid probleeme tahan · paindlikkuse juhtimine lahendada? · tulemustele · võimalikud negatiivsed orienteeritud juhtimisstiil mõjud? · tööprotsessi ja ressursside ning infovahetuse mehhanismide hoolikam planeerimine 9 Kvaliteeditöörühmas osalemise kasulikkuse tunnetamine · Juhtkonna puhul oli esiplaanil kvaliteediteemade olulisuse tunnetamine, töötajate kaasamine, toimuvast selgema arusaama tekkimine. · Töötajate puhul võimalus näha organisatsioonis toimuvat süsteemselt, motivatsioon tegutsemiseks ja oma töölõigu
.) Muutke teksti laade · 1981. aastal avaldas klassikaliseks muutunud Teine tase uuringu tulemused milles eristati kolmesuguseid Kolmas tase ettevõtteid: tüüpilised Ameerika ja Jaapani Neljas tase firmad ning Z-tüüpi Ameerika firmad Viies tase · Töötas välja Z-teooria, milles väitis, et ükski juhtimisstiil ei ole parim. · Kohandas Jaapani juhtimisstiili Lääne, eelkõige USA ettevõtetele · Ouchi kohaselt on Jaapani edu aluseks eriline inimeste juhtimisviis TEISI KAASAEGSEID JUHTIMISTEOORIAID · Süsteemiteooria- Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning nende omavaheliste seoste välja toomisel · Terviklik kvaliteedijuhtimine- Terviklik kvaliteedijuhtimine on kõigi
erinevates suurustes, selles on omakorda suur mõju hetkel kiiresti kasvaval majandusel, mis annab võimalusi alustada paljudel ettevõtetel tegevust. xxx konkuretsi eelis seisneb pikas ja usaldusväärsel koostööl meie parteriga kes omab suurt positsiooni kohalikul metallitööstus turul ja ühtlasi omab võtmetähtsusega koostöö lepinguid suurte rahvusvaheliste kontsernidega. Ettevõtte sisekeskonna moodustavad sisemised faktorid, milleks on töötingimused, firma juhtimisstiil, ressursid, organisatsioonikultuur, sündmused jms, mis mängivad rolli töötajate käitumises, ettevõtte tegevuses ning otsuste langetamisel. XXX OÜ koos oma partner XXX´ga pakkuvad väga kaasaegseid ja puhast töökeskkonda. Meie eesmärk on tagada läbi turvalise töökeskkonna kiiret ja kvaliteetset toodangut. Ettevõttes toimuvad iganädalased u.10-15 min. briifingud ,tänu millele liigub info tekkinud tõrgetes kohta töötajate ja juhtkonna vahel kiiresti. Lisaks
sulle meeltmööda siis ära seda talle otse ütle, vaid küsi kas on võimalik seda natuke ladusamaks võimalik teha, kinnitades, et ülesanne lahendatakse õigeks ajaks. (Alan Chapman, 26.01.2011) X teooria probleem: McGregor väidab, et kui vajadus on rahuldatud siis pole ta enam motivatsiooniks. Firma loodab, et rahalised tasud rahuldavad töötajate alama taseme vajadusi. Kui need on rahuldatud siis motivatsioon kaob. See juhtimisstiil lausa takistab kõrgema taseme vajaduste rahuldamist. Järelikult ainus viis kuidas töötajad saavad rahuldada oma kõrgema taseme vajadusi on, et nad taotlevad rohkem kompensatsiooni ehk keskenduvad rahalistele tasudele.Kui ka raha ei pruugi olla kõige efekiivsem viis eneseteostuseks, võib see olla ainsaks viisiks. Teoorias X inimesed kasutavad tööd rahuldamaks oma alama taseme vajadusi ja taotlevad rahuldust kõrgema astme vajadustele vabal ajal. Kahjuks, töötajad on
igasse asja. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellepärast nad kardavad eksida. Juht eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad teha vähem tööd, kui oleks vaja. Paljude miinuste juures on sellel juhtimisstiilil ka eelised: kiire otsustamine, alluvad võivad olla vähekompetentsed ja nad tunnevad end kindlamana, sest et täpselt teavad, mida neist oodatakse. (Alas...1999) Autor leiab, et antud juhtimisstiil välistab koostöö alluvate ja juhi vahel ning see on puudus, sest alluvad ei saa antud juhul juhtimisel kaasa rääkida. Samuti juht ei saa teada ja näha kõike, mis organisatsiooni sees toimub, seega võib tekkida olukord, et juht langetab informatsiooni puuduse tõttu vale otsuse. Taoliste situatsioonide vältimiseks tuleb arendada koostööd oma alluvatega, mida kindlasti jäik juhtimisstiil takistab.
Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske.
liikmete vajadusi · Vasavalt funktsioonile ja eesmärgile on olemas väga palju erinevaid organisatsioonitüüpe · Organisatsioonid võimaldavad saavutada eesmärke, mida indiviididel eraldiseisvalt pole võimalik saavutada · Organisatsioonid lisavad indiviidide tegevusele tänu koostöö sünergilise efekti 8S: strateegia, struktuur, inimesed(staff), oskused ja teadmised (skills), juhtimisstiil, süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad Olemas administratiivne komponent ja juhtimine-juhid / operatiivne komponent, tööjaotus Organisatsioonide liigid Gerndorfi järgi: 1) Avalik sektor-riik ja kohalikud omavalitsused (kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud) 2) Erasektor-äriühingud, mittetulundusühingud jm
Situatsioonilise koolkonna loojateks on Paul Hersey ja Ken Blanchard ja see pärineb 1970.-1980. aastatest. Hersey ja Blanchard eeldavad, et juhtimises ette tulevad olukorrad on erinevat laadi ja et neile ei saa läheneda ainult ühe juhtimisstiiliga. Hea juht kohandab enda juhtimist vastavalt alluva valmisolekule, s.h. tema motivatsioonile ja oskusele konkreetset tööülesannet täita. Hersey-Blanchardi teooria alustaladeks ongi juhtimisstiil ja alluvate küpsus. Alluvate küpsus jaguneb vastavatesse tasemetesse: M-1: ebakompetentsus või soovimatus teha endale määratud tööülesannet M-2: oskamatus ülesannet täita, aga soov seda teha M-3: ülesandega hakkama saamine, aga endas kahtlemine M-4: valmisolek ja oskus ülesannet täita. Hersey ja Blanchardi järgi jagunevad oskuse-motiveerituse kombinatsioonid vastavateks: D1 – madal oskusetase ja madal motiveerituse tase D2 – madal oskusetase ja kõrge motiveerituse tase
7) Milliseid eelduseid nõuab bürokraatia koolkonna ideede elluviimine? Bürokraatia koolkonna ideede elluviimiseks on organisatsioonis vaja: selget tööjaotust, selget hierarhiat, formaalseid reegleid ja protseduure, reeglite sõltumatust isikust, kes sellel töötab tulemuste hindamiste alustel toimuv edutamissüsteem. 8) Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused? x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9) Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused?
R.Reagani ja M.Gorbatsovi tippkohtumine Sveitsis. loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist Gorbatsovi vastased ja pooldajad Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks
kattuks. Samuti muuta töölepingud detailsemaks, et vältida arusaamatusi. 7. Selle olukorra lahendaksin mina läbi rääkimistega. Ingale tuleks kõik rahumeelselt lahtiseletada ja mitte emotsionaalseks muutuda. Ingal tundub kodus probleeme olevat seega tuleks arvestada, et Inga ei ole emotsionaalselt stabiilne. Case NR4. Küsimused: 1. Kuidas iseloomustada sellist ettevõtet ning seal valitsevat töökultuuri? 2. Äkki on Angermaa juhtimisstiil õige ja tõhus ja ilus jutt pehmetest väärtustest ei vii kuhugi? 3. Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia? 4. Kuidas seda olukorda lahendada? 5. Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud? 6. Kas saaks kuidagi tegevjuhti nõusse, et taktikat tuleb muuta? 7. Mida sa Oti asemel teeksid? Vastused: 1. Ettevõtte tundub olevat püramiid struktuurriga. Kuid tegevdirektor on antud ettevõttes
reeglitel. 32. Mida selgitab M.Porteri Viie konkurentsijõu mudel? Porteri viie konkurentsijõu mudel aitab välja selgitada tegevusvaldkonna olukorra. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad. 33. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused? X inimene (autoritaarne juhtimisstiil): laisk, teeb tööd karistuse kartuses, on vaja vahetult suunata, väldib vastutust, pole suuteline loovaks tööks. Y inimene (kaasav juhtimisstiil): töö on nagu mäng või puhkus – loomulik tegevus, on võimeline ise ennast kontrollima ja juhendama, kui on pühendunud tulemuse saavutamisele, on õpetav võtma vastutust, on võimeline loominguliseks tööks, tema intellektuaalne potentsiaal on osaliselt kasutatud. 17
Kui vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte juhtimisviis kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult, konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub näiteid kõikide viiside kohta, tänapäeval on demokraatlikus ühiskonnas valdavalt konsulteerivad ja demokraatlikud juhid. Ka Mart Helme juhtimisstiil paigutuks konsulteeriva ja demokraatliku viisi vahepeale. Erakonnasiseselt on võim jagatud ja liikmetel on võimalus kaasa rääkida, Helme üksi ei otsusta, ei dikteeri ette, mida teha või ei mõjuta, kontrolli kuidagi otseselt liikmeid. Lisaks juhtimisviisile eristab erakonnajuhte kõige enam inimese isikupära ja maailmavaade. Sellest sõltub suuresti erakonna maine, vähemal määral mõjutab see ka erakonnasiseseid ja erakondadevahelisi suhteid ja võimustruktuure
ettevõtte sihtidest, väärtustest ning nende teostusest..Antud situatsioon on probleem ettevõtte juhtimises kuna tööga seotud probleemide kohta tehtud märkusi võetakse isiklikult ning tegevjuht hakkab finantsjuhti taga kiusama.Finantsjuhi ning tegevjuhi suhtlemine muutub pingeliseks ning selle tagajärjel lahkub finantsjuht ettevõttest. Iseloomustades juhtimisprobleemi olemust,siis kui varem oli ettevõttes demokraatlik juhtimisstiil siis nüüd on ettevõttes autokraatne stiil. Varem arvestas juhtkond finantsjuhi nõuannetega, kuid uus tegevjuht tegutses oma pead ning ei talunud finantsjuhi kriitikat.Antud situatsioonis on tegevjuhile isiksuseeooria(L.Randman) järgi snaiperi isiksuseomadused.Ta reageerib teravalt on kahemõtteline, narritav, osatav ja mõnitav.Mõjutatud on kogu ettevõtte olemasolu (eksisteerimine)eelkõige aga finantsnäitajad.Kuna juhtkond usaldas liialt tegevjuhti
kõrvaldavat tegevust, näiteks kaitsevahendite kandmist. 3. Karistamine (Punishment) - ebasoodne tagajärg soovimatu tegevuse eest. 4. Kustutamine, väljasuretamine, jahenemine (Extinction) - ebasoovitava tegevuse puhul kõrvaldatakse soodsad tagajärjed, näiteks pole juht töölise eksimuse puhul enam sõbralik. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Eestvedamise käitumiseteooria: 1. Autokraatne juhtimisstiil Koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt; Alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad täitma käske; Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse; Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja; Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi; Alluvatel on vähe infot org.-i kohta ning vähe võimalusi enesealgatusteks. 2
• Meeskonna- ja koostöö oskused; • Suhtlemise, sh kuulamisoskused; • Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; • Otsustus- ja vastutusvõime; • Tasakaalukus kriitilises olukorras. 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? enesekindlus, dominerimine, pindlik rollid valdamine, endast mulje kujundamine, isklik veetlus, külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi „õigele teele” suunata ja neid õpetada. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt
saavutamiseks, nii motiveerid ka oma töötajad täitma oma eesmärke. Interneti väljavõttest leidsin infot juhtimisstiili ja käitumise teooriate kohta. Väljavõte on järgmine: ,,Juhtimisstiili ja käitumise teooriad hakkasid levima 1950ndail aastail kritiseerides isiksuseomaduste ja oskuste teooriad selle poolest, et need ei aita siiski piisavalt hästi eristada edukaid juhte ebaedukatest. Neis teooriates väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist kuivõrd juhtimisstiilist. Juhtimisstiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Varasematest käitumisteooriatest on tuntuimad Ohio ja Michigani uurimused (1950-ndatel), mille edasiarendus ja kokkuvõte on Blake-Mouton'i juhtimisvõrgustik (1980-ndate algus). Viimasega püütakse öelda, et olenevalt olukorrast tuleb juhil keskenduda inimestele või toodangule, faktoreid (inimesele ja toodangule orienteeritus) ei ole otstarbekas teineteisest eraldada.
Uute sisenejate oht ja sisenemisbarjäärid. 2) Olemasolev konkurents. 3) Ostjate võim. 4) Tarnijate võim. V5) Asendajate oht. 41. Tulemusjuhtimise mõiste Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise. 42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav; · Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust; · Tuginetakse konsensusele ja koostööle; · Individuaalsete teadmiste ja kogemuste põhjal arenetakse õppiva org. poole; · Tulemusjuhtimist peab rakendama kogu org. töötajaskonnale; · Kogu tulemusjuhtimise protsess peab olema õiglane, läbipaistev. 43. Organiseerimise mõiste
Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning
Töötajad saavad järjest vabamalt otsustada, kus töötada ja elada, kellega koos töötada ja millist tööd teha. Samas on ka tänapäeval töötajatel suurem teadlikkus inimesed teavad mitte ainult oma ettevõttes toimuvat, vaid ka seda, kuidas mujal juhitakse, milliseid soodustusi ja preemiaid mujal makstakse, nädala töötundide arvu samaväärsetes ettevõtetes välismaal, näiteks Soomes, Rootsis, USA-s. Ühesõnaga juhina tuleb arvestada, et agressiivne juhtimisstiil on oma aja suuresti ära elanud. Erandiks on kriisiolukorrad: katastroofid, sõda, rahutused. Niisiis on kõik ülejäänud juhtimisstiilid peale agressiivse ainult teretulnud. Juhtimisstiili valikul tuleb arvestada inimestega. Tuleb valida selline stiil, kus oleks võimalikult palju suhtlemist töötajate ja juhi vahel. Peab tekkima tunne, et juht ei ole ainuisikuline otsustaja. Töötajate võimalus kaasarääkida ja otsustada annab neile
100 USA dollarit päevas Detsembris 2004 keelati kogu riigis tubaka müük ja avalikus kohas .suitsetamine. Bhutan on ainuke sellise keeluga riik maailmas iga päeva eest, mis sa Bhutanis veedad, pead maksma kakssada .dollarit :Äripraktika ja protokollilised kombenõuded Bhutaanlased ei ole eriti täpsed, nende elurütm on palju aeglasem kui Aeg(punktuaalsus) .euroopas Kõik toimub Bhutanis aeglases rütmis ka lepingutesõlmimine. Juhtimisstiil vajavad palju aega mõtlemiseks Bhutanlased Bhotia meeste traditsiooniline rõivastus on gho, põlvedeni ulatuv rüü, mis Rõivastus .(kinnitatakse riidest puusavööga (kera Naised kannavad kederluudeni ulatuvat kira't, mis seisab ühest õlast koos ning on puusast seotud. Kira'ga käib kaasas pikkade varrukatega pluus, .mida kantakse kira all Rõivaste koe, värvi ja kaunistused määrab sotsiaalne staatus. Sotsiaalset
Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida
10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide Juht otsustab ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid alluvatele põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viiimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske, kuid võtab arvesse ka alluvate arvamusi. Peab oluliseks teada saada alluvate arvamust. Juht peab ennast rohkem nagu kohtunikuks alluvate vahel, kellel on otsustamisõigus. Õigused on laiali jagatud. Juht usaldab oma alluvaid. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage ‘näide.
taasalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks ja loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist. 1987. aastal kirjutasid president R.Reagan ja NSV Liidu juht M.Gorbatsov alla USA ja NSV Liidu kesk-ja lähimaarakettide hävitamise lepingule, mis oli pöördeliseks sündmuseks külmas sõjas. Gorbatsovi pooldajad ja vastased: Kuigi Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastasseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, osutus ta välismaal ülimalt populaarseks. Paljud välisriigid andsid NSV Liidule tohutuid laene.1990. aastal pälvis ta ka Nobeli rahupreemia. Gorbatsov NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president: Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning
Juht on ka hea psühholoog, kes suudab jälgida ja reguleerida iseenda ja teiste tundeid ning oskab kasutada neid tundeid oma mõtete ja tegevuste juhtimiseks. Oskab hea töö eest tunnistada. Vahest, isegi siis kui oled väsinud, tunned rõõmu juhi heast sõnast. Sest tunnistamine ei ole alati mingi materjale asi, piisab ka kiidust. Olen ka nõus sellega et kiita on vaja kõikide eest ja noomida on vaja individuaalselt. Olen ka kuulnud, et igal juhil on oma juhtimisstiil. Tervishoiuorganisatsioonis see on väga hästi tajutav. Sest olen mitu korda tähistanud, kui vaheldub õendusjuht, vaheldub ka meeskond, sest töötajad ei ole nõus uue juhtimisstiiliga. Mulle meeldib ka Fred Fiedler mõte: ,,Ei ole olemas ideaalset juhtemisstiili, mis sobiks igas olukorras. Olukord määratleb, missugune stiil ja isiksuse omadused on tulemuslikud". Arvan, et Edukas juht just see inimene, kes oskab vastavalt olukorrale valida sobivat juhtimisstiili.
Mis on neis erilist? Enesekindlus; domineerimine; endast mulje kujundamine; isiklik veetlus ja külgetõmme. See on oskus, mis võimaldab mõjutada või inspireerida suurt hulka inimesi, tekitades entusiasmi ja pühendumist. Steve Jobs, Adolf Hitler 26. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide Autokraatlikus juhtimisstiilis on üks juht, kes teeb iseseisvalt otsuseid ega arvesta alluvate arvamusega. Käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Kõik õigused ja vastutus on liidril, Töötajatele antakse selgelt määratletud tööülesanded, Info liikumine ülemiselt tasemelt alla NT: Stiili kasutab politsei ja sõjavägi, kus juhile on antud vastav väljaõpe ning korraldusi täidetakse ilma kõhkluste ja küsimusteta. 27. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Demokraatlik juhtimisstiil: saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja kõik otsustavad
oskused? X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed ei taha töötada ja ei armasta tööd. Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks on töötajaid vaja pidevalt kontrollida , tööle sundida ja karistada. Niisugused inimesed väldivad tööd ja eelistavad turvalisi ning stabiilseid töökohti. Nad väldivad vastutust ning eelistavad töötada alluvatena. Juhi jaoks on inimesed nagu vahendid taotluste realiseerimiseks. (autoritaarne juhtimisstiil) Y-tüüpi juhid peavad töötajaid loomingulisteks, aktiivseteks ja innovaatilisteks organisatsiooni probleemide lahendamisel. Nad peavad endastmõistetavaks, et inimesed armastavad tööd, tahavad vastutada. Niisugustel inimestel on peamiselt kõrgemad vajadused ja töö on neile hobiks. Nad on vastutusvõimelised, suudavad end ise kontrollida. Juhi ülesandeks on kujundada tingimused ning julgustada alluvaid enda ja organisatsiooni eesmärke saavutama. Töötajaid on
See võim ei pruugi ega peakski kuuluma vaid juhtidele. Professionaalsus on saanud üheks tähtsaimaks mõjutusvahendiks tänu kogu maailma järjest suurenevale tehnilisele orienteeritusele. Kuna tööd ise muutuvad järjest rohkem spetsiifilisemaks, oleme me rohkem sõltuvad ekspertidest oma eesmärkide saavutamisel. Juhtide ülesanne on võimaldada oma töötajatel ekspertvõimu kasutamist otsuste langetamisel ja mitte lähtuda oma positsioonivõimust. Juhtide juhtimisstiil kujuneb välja erinevate võimuliikide kasutamise ja kombineerimise tulemusena. Ühte ja ainuõiget kombinatsiooni pole olemas, kõik sõltub konkreetsest olukorrast ja inimestest.. Juhi edukuse määrab oskus kasutada õiget võimuliikide vahekorda õiges olukorras. Võimu omandamiseks võib liider valida kolme strateegia vahel. Positsioonist tulenevale võimule pürgimine. Sellisel juhul käitub liider
eeskätt juhitakse spetsialistide tegevusi. ·Esmajuhtimine - ametiredeli alumisel pulgal, uksikasjaliste täidesaatva iseloomuga toimingute täitmise juhendamine ja kontrollimine Juhtide ülesanded- Juht planeerib ja jaotab tööd, organiseerib tööd, edastab ulesanded alluvatele, kontrollib ja hindab jooksvalt alluvate tööd. Lisaks peab kontakte, vahetab infot, viib nõupidamisi läbi, tellib vajalikke materjale ja infot, langetab otsuseid, jaotab tulusid. Juhtimisstiil- juhi käitumise viis alluvate suhtes. Juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud tegevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad viisid ja võtted. Juhtimiskultuur- võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist. Arutle, millised on juhtimisprotsessi iseärasused- Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus. Vajadus juhtimistegevust ette valmistada.
arvutiprogramme, teada organisatsiooni põhitegevusega seotut, juhatada koosolekut. · Suhtlemisoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd. · Konseptuaalsed oskused oskus saada üldpilt organisatsioonist ja teda ümbritsevast keskkonnast. Eestvedamise käitumuslik teooria püüb välja tuua mingit konkreetsed liidrile sobivat käitumismalli. Juhtimisstiil on liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke. Eristatakse kolme juhtimisstiili: *Autokraatne *Demokraatlik *Mittesekkuja Mina juhina eelistaksin demokraatliku stiili. Kuna autokraatne ja mittesekkuja on liiga äärmuslikud. Demokraatlik on selline "kuldne kestee". Juht eelkõige suunab töötajaid mitte ei käsuta. Otsutatakse, kas koos juhiga või tehakse seda üheskoos. Mulle meeldib see, et tänapäeval mõeldakse ikka igasuguseid asju välja
Juhendaja: Antek Kasemaa Tallinn 2016 Juhtum 1. M. maakonna politseiprefektuuri juhtum Küsimused: 1. Analüüsi antud situatsioonis olevaid kõiki lahendusalternatiive, tuues välja iga variandi positiivsed ja negatiivsed küljed. Too lisaks olemasolevatele välja üks omapoolne alternatiiv ja analüüsi seda samamoodi. Lähtuvalt oma analüüsist, tee valik ja põhjenda seda. 2. Milline on situatsioonist lähtuvalt politseiprefekti juhtimisstiil? 3. Kas antud olukorras on tegemist programmeeritud või mitteprogrammeeritud otsusega? Põhjenda oma vastust. 4. Kas sinu otsus jääb määramatuse, riski, ebamäärasuse või mitmemõttelisuse piirkonda ning millisesse kolmest otsustusmudelist võib prefektuuri juhtide otsustusprotsessi liigitada? Põhjenda oma vastust. Vastused: 1. Esimeseks lahenduseks pakuti välja variant: taodelda teabetalitusse politseiametniku töökoht
võimusuhetes, kontrollimises ja rohkemas bürokraatias. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Hawthorne’i ja E. Mayo eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele. Eksperimentide käigus pöörati inimestele tähelepanu, mille puhul tootlikkus tõusis. 10. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused? x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 11. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Süsteemi koolkonna põhimõteteks on: organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest;
annaabi.ee 
