Tarnestrateegiate kordamisküsimused 1.Millised on logistika erinevad juhtimistasandid ja millised toiminguid nendel teostatakse? Logistikas toimub juhtimine korraga mitmel erineval tasandil,nendeks on: Strateegiline juhtimine,kus otsused langetatakse enamasti ettevõtte tippjuhtkonna tasandil Taktikaline,kus juhtimisega tegelevad enamasti valdkondade logistikajuhid, Operatiivne tasand,mis on seotud enamus valdkonnas töötavatest inimestest.Nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ja efektiivsusele on väiksem. 2
Transport (Laojuhataja) (Autojuht) Turvateenistus (Turvamees) ANALÜÜS Koostatud hotelli struktuur kuulub mõnele suurhotellile. Suuremas organisatsioonis on oluliselt teistsugune töökorraldus kui mõnes väiksemas hotellis. Suurhotellidele on omane eraldi juhtimistasandid. Olemas on nõukogu ja juhatus, kus tehakse kõik pikemaajalised plaanid ja otsused, mis antakse täitmiseks hotelli tegevjuhile. Suurusest tulenevalt on hotellil erinevad osakonnad ja neid on skeemil loetletud 5 tükki: majutus-, toitlustus-, turundus-, personali- ja finantsosakond. Üldjuhtimine ja asjaajamine toimub pisut kõrgemal, nimelt juhatuse ja tegevjuhi tasandil. Hotelli koostoimiseks on oluline teada kõikide osakondade vastutusvaldkondi ja nende funktsioone. Iga
Grupinormid arenevad paindlikkuse suunas, tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine. koostöötavale meeskonnale on iseloomulik "meie-tunde" tekkimine. Formaalne juhtimishierarhia laguneb, liidriroll jaotub situatsioonist lähtuvalt. Tekib initsiatiiv ja vastutustunne, meeskonna heaks töötamine. Emotsionaalne rahulolu on suur ning ei lahkuta enam kergelt. Töötulemused paranevad jätkuvalt. 7.Juhtimisulatus, detsentraliseerimine, tsentraliseerimine.Juhtimistasandid.Millised on juhi emotsionaalse intelligentsuse näitajad? Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). JUHTIMISULATUS: Juhtimisulatus kujutab endast alluvate arvu, kelle tegevust üks juht võib tõhusalt suunata ja järele vaadata. Leedu juhtimiskonsultandi Vladas Graiunase seisukoht on , et juhi ja tema vahetute alluvate vahel esineb kolme liiki seoseid: 1.otseseosed, mis tekivad juhi ja ühe alluva vahel 2
Kohustuslik Kohustuslik Ühingu osaühingul aktsionäride ühingu organ, otsused ud ud esindusõigus/juhtimistasandid Juhtimisorgan peab olema üldkoosolek kõrgeimaks tehakse juhtimisorg juhtimisorg id puuduvad nõukogu ; organiks on hääletusel, kus anid anid
Selged eesmärgid, haritud töölised, teadlik ohtudest. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside effektiivse kasutuse. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Tegevuste planeerimine, jooksvate tegevuste organiseerimine, inimtöötajate rakendamine, liikmete motiveerimine, tegevuste kordineerimine ja kontrollimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid: moodustuvad samal tasemel olevatest ametikohtadest, nt tippjuhid, keskastmejuhid jne. (INIMESED) - juhivad mingit kindlat taset. Juhtimisvaldkonnad: konkreetsele organisatsioonile omane ülesannete jaotus/juhtimine põhietapid. (ÜLESANDED) nt haridusasutuse juhimisvadkonnad. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?
eesmärkide saavutamisele. Selle tagamiseks peab koolitustegevus olema koordineeritud ettevõtte teiste personalijuhtimise valdkondadega ning moodustama tervikliku protsessi, mis koosneb teineteisele loogiliselt järgnevatest etappidest. Lähtutakse pidevõppe tsüklist: koolitusele järgneb õpitu rakendamine, selle toetamine ning tunnustamine. Seeläbi tagatakse edasine õpimotivatsioon. Samuti on süsteemse lähenemise tunnuseks see, et kaasatakse ettevõtte erinevad juhtimistasandid ning spetsialistid. Koolitustegevus on normeeritud ning reguleeritud erinevate dokumentidega. Süstemaatiline lähenemine töötajate treenimisele ja arendamisele eeldab, et personalipoliitika raames on ära määratletud, milliseid vahendeid ning programme ettevõtte töötajate koolitamiseks kasutatakse. Samuti peab olema eelnevalt paika pandud, millist laadi väljaõpet ettevõtte eesmärkidest lähtuvalt väärtustatakse. Nii võib
Delegeerimine- otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säiitamine, arendamine. Suhtlemine inimese ideede, arvamuse edastamine teistele, et luua neis mingis asjas arusaam. Kõiki neid tegevusi seob, et need on suunatud org-i töötajatele ning aitavad juhti. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid on: tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid ning neil on kõigil erinevad ülesanded. Juhtimisvaldkonnad on ntks finants-, turundus-, tootmis- ja personalijuhid jne. Juhtimisvaldkonna juhid on keskastme juhid ehk nende ülesanne on spetsialistide tegevuse suunamine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?
· Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamal juhtimistasandile. · Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. · Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. · Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Erinevad selle poolest, et juhtimistasandid on laiem mõiste, aga juhtimisvaldkonnad on kitsam mõiste. Juhtimistasandite ( tippjuhid, keskastme juhid, esmatasandi juhid ) alla kuuluvad erinevad juhtimisvaldkonnad (finants, turundus, personali, haldus, jne). 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole
saavutada. Operatiivdes plaanid oma üldiselt lühiajalised (mõned kuud), strateegilised aga pikaajalised (üle kolme aasta). Igas olukorras ei saa kasutada üht plaani. Planeerimist võivad mõjutada mitmed asjaolud: näiteks, mis tasandil organisatsioon asub, milline on keskkond ning millised kohustused on tulevikus. Suurfirmade tippjuhtide planeerimine on enamasti strateegiline, väikefirmade omanikud/ juhid koostavad mõlemaid. Joonis. Planeerimine ja juhtimistasandid Strateegilise juhtimise protsess koosneb kuuest astmest: 1) Määratletakse ettevõtte visioon, missioon ja eesmärgid. Iga ettevõte vajab visioon, missiooni ja eesmärki, et juhid saaks hinnata, kuidas äris hea olla. 2) Analüüsitakse keskkonda. Ettevõttel on vaja teada, mida teevad konkurendid, milline on äri puudutav seadusandlus ning, milliseid teaduslikke uuringuid on tehtud ettevõtte tegutsemisvaldkonnas. Juhid peavad teadma, millised on organisatsiooni võimalused ja
suurem vara, väärtus ja jõud peitub temasse kuuluvates inimestes. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Juhtimise ülesanded - kooskõlastada tegevusi, korraldada inimeste tööd, juhtida organisatsiooni talitlemist. Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud ehk menetlused, mis tähendavad osategevuste ja toimingute sooritamise laadi. Juhtimistasandid: erialajuhtimine tööjaotuse tagajärjel tekivad kitsamad tegevusvaldkonnad , üldjuhtimine eesmärkide saavutamiseks erialavaldkondade üheks tervikuks kokkusulatatu. Juhtimisalane tööjaotus: · Tippjuhtimine toimub organisatsiooni tipptasandil( ümbruskond, eesmärgid, strateegia, siseehitus, üldküsimused) · Keskjuhtimine esineb ametiredeli keskmistel pulkadel, spetsialistide tegevuse juhtimine ( kooskõlastamine, evitamine)
omavahel seotud? Planeerimine ja otsustamine-eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine Organiseerimine- kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine Eestvedamine- inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks Kontrollimine- saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimisvaldkonnad: Finantsjuhid, Turundusjuhid, Tootmisjuhid, Personalijuhid, Kvaliteedijuhid, Haldusjuhid jne. Juhtimistasandid: 1. Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) Ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. 2. Keskastme juhid
Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) Mehitamine (valitsemine) – et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2) Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. 2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust 3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda 3) Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga? 1.Tehnilised oskused – teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt
o Strateegiline juhtimine (tippjuhid): äriideed, eesmärgid, sihid, strateegiad. o Operatiivne juhtimine (kõik tasemed) – tulemuste saavutamine, eelarves püsimise kindlustamine, turuolukorrale reageerimine. Valdkonnad: o Üldjuhtimine: organisatsiooni kui terviku juhtimine o Erialane ehk funktsionaalne juhtimine – tavaliselt keskastmejuhid 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi o Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. o Keskastme juhid ....ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool
võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid ....ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ..
hindamine hindamine personali hindamine töökoha töösoorituse hindamine hindamine Personali hindamise eesmärgid: 1)töö tulemuslikkus; 2)kompen-seerimine (seot. palgaga, kas vastab töö sisule, mahule, kvaliteedile); 3)ametikohale sobivus (kriteeriumite alusel); 4)arenguvajadused; 5)karjäär; 6)"nõrgad kohad"; 7)töökorraldus (alluvussuhete fiksee-rimine- juhtimistasandid, -üksused); 8)tööjaotuse parandamine; 9)tööd segavad asjaolud; 10)tagasiside juhtimisele; 11)motiveerimine; 12)töö-tulemuste dokumenteerimine; 13)väliskekskonna mõjude hindamine (tööturu tase: 1. Demograafiline str., 2.töötajate jaotam. Vastavalt kvalif. 3. Nõudmise- pakkumise tasakaal); 14) tasustamise alused Personali hindamise meetodid: 1.võrdlemine paarides: *võrdlus samalaadse ametikohaga; *määraletakse iga töötaja osakaal
tekiks neli strateegilist alternatiivi. 14. Tagasisidet takistavad ja soodustavad tegurid Soodustavad tegurid 1. Faktide objektiivne kirjeldamine 2. Probleemide lahendamisele suunatud orientatsioon 3. Teistesse kui võrdsetesse suhtumine 4. Empaatia Takistavad tegurid 1. Hindav suhtumine 2. Nn kohtumõistmine 3. Teistesse üleolekuga suhtumine 4. Külm, ükskõikne, neutraalne 15. Juhtimistasandid Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: Tippjuhid (ülesandeks firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ning kooskõlastamine) Keskastmejuhid (ülesandeks tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega) Esmatasandi juhid (ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida) 16. Kitsas ja lai juhtimisulatus (eelised ja puudused) Kitsas juhtimisulatus
2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike
liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? · Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise susteemiga, vastab kusimusele mida? · Inimeste juhtimine on seotud struktuuri ja sotsiaalse susteemi juhtimisega (kellega?) · Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine endale korralduste andmine, oma aja planeerimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtide jaotus juhtimistasandite jargi- · Tippjuhid ....ulesandeks on firma tegevuse uldine ja pohimotteline suunamine · Keskastme juhid ....ulesandeks on Spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid ...ulesandeks on juhendada uksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade jargi- · Finantsjuhid · Turundusjuhid · Tootmisjuhid · Personalijuhid · Kvaliteedijuhid
2.2. Tootmisprotsess Kirjeldatakse toote (teenuse) valmistamise protsessi. Missugust toorainet, allhanget vajatakse (kogus, kvaliteet). Kes on hankijad, alltöövõtjad? Hankijate asukoht, usaldusväärsus, vastavus esitatud kvaliteedinõuetele. Kulutused tarnetele (transport, laokulud, maksetingimused). Alternatiivsed hankijad (asukoht, hinnad, kogused). Hankijate eelised ja puudused. Tootmistegevus Tootmistegevuse korraldus Kes võtab vastu tootmistegevusega seonduvaid otsuseid (juhtimistasandid). Kas tootmistegevus on hooajaline? Laomajandus (tarnetähtajad, varade säilivus). Personalile esitatavad nõuded, oskustööliste vajadus. Personali väljaõppe vajadus ja võimalused. Tootmismahu ja kvaliteedi suurendamise võimalused. Uudistoodangu juurutamise võimalused. Kuidas uudistoodangut on võimalik ühildada olemasoleva tehnoloogiaga? Laiendamiseks vajaminevad investeeringud. Tootmisprotsessi seosed raamatupidamisega (omahind, laoarvestus).
) Töö iseloom- (mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. ) Ekspertide, spetsialistide olemasolu- (mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus) 46. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand- kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: o Organisatsiooni suurus o Tööjaotuse sügavus o Alluvate tegevuse kooskõlastamine o Kontrollimise vajaduse määr o Juhtimisulatus 47. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Juhtimistasandi arv- oleneb juhtimisulatuse suurusest
otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutab: •Organisatsioonisisesed protseduurid. •Alluvate kompetentsus. •Eesmärkide standardsus •Töö iseloom •Ekspertide, spetsialistide olemasolu 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand-kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: •Organisatsiooni suurus •Tööjaotuse sügavus •Alluvate tegevuse kooskõlastamine •Kontrollimise vajaduse määr •Juhtimisulatus 13. Millised on organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted? Mehhanistlikes organisatsioonides: 1. Spetsialistide tööülesanded on
juhtimistasandile. · Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. · Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. · Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi- · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid ....ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega.
peavad talle aru andma, optimaalselt 3-7in. Juhtimisulatust mõjutab: 1. organisatsioonisisesed protseduurid 2. alluvate kompetentsus 3. eesmärkide standartsus 4. töö iseloom 5. ekspertide olemasolu 27. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 28. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandite arv omavahel seotud? Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 29
aru andma. Juhtimisulatust mõjutab: Organisatsioonisisesed protseduurid. Alluvate kompetentsus. Eesmärkide standardsus Töö iseloom Ekspertide, spetsialistide olemasolu 27. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: Organisatsiooni suurus Tööjaotuse sügavus Alluvate tegevuse kooskõlastamine Kontrollimise vajaduse määr Juhtimisulatus 28. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandite arv omavahel seotud?
aru andma. Juhtimisulatust mõjutab: Organisatsioonisisesed protseduurid. Alluvate kompetentsus. Eesmärkide standardsus Töö iseloom Ekspertide, spetsialistide olemasolu 27. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: Organisatsiooni suurus Tööjaotuse sügavus Alluvate tegevuse kooskõlastamine Kontrollimise vajaduse määr Juhtimisulatus 28. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandite arv omavahel seotud?
aru andma. Juhtimisulatust mõjutab: Organisatsioonisisesed protseduurid. Alluvate kompetentsus. Eesmärkide standardsus Töö iseloom Ekspertide, spetsialistide olemasolu 27. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: Organisatsiooni suurus Tööjaotuse sügavus Alluvate tegevuse kooskõlastamine Kontrollimise vajaduse määr Juhtimisulatus 28. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandite arv omavahel seotud?
Tasakaal efektiivsuse ja säästlikkuse vahel Koostöö teiste inimestega Org eesmärkide saavutamine Juhtimise põhitegevused: Planeerimine = eesmärkide püstitamine ja saavutamine Organiseerimine = org kujundamine Eestvedamine = töötajate motiveerimine Kontrollimine =reeglistiku kehtestamine, tulemuste hindamine Juhtimistasandid: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdire, asetäitjad) Teg üldine ja põhim suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid Strat lähtuvalt kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine. Suunamine ja kontrollimine Esmastasandi juhid Üksiktoimingute elluviimine- tehniliste töötajate
väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus 46. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 47. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 48
Mida saab teada organisatsiooni skeemilt? •Tööjaotus–ametikohad näitavad vastutust •Alluvussuhted–kes kellele “raporteerib” •Kontrolliulatus–inimeste arv, kes nn raporteerib ühele juhile •Kommunikatsioonikanalid –ametikohtade vahel paiknevad jooned näitavad ametliku kommunikatsiooni kulgemist. •Peamised allüksused–missugused ametikohad on grupeeritud allüksusteks •Tugistruktuurid–tugipersonal, kes toetavad teisi ametikohti ja allüksusi •Juhtimistasandid–juhtimistasandite arv Organisatsiooni komplitseeritus •... näitab, millised alluvussuhtedtoimivad ülesande täitmisel, otsustamisel ja vastutuses. Näitab, kuidas organisatsiooni liikmed on üksteisest eristunud. •Eristumise võimalused•Horisontaalne eristumine (spetsialiseerumine, osakonnastumine) •Vertikaalne eristumine (erinevused organisatsiooni hierarhias; kõrge organisatsioon -palju tasandeid) •Ruumilineeristumine (füüsiline või geograafiline eristumine)
juhtimisulatus, kuna juht ei pea pöörama tähelepanu kitsalt erialastele küsimustele Eristatakse pikka ja lamedat struktuuri ning kitsast ja laia juhtimisulatust. Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - on ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogum. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena Juhtimistasandite arvu mõjutavad: 1. Organisatsiooni suurus 2. Tööjaotuse sügavus 3. Alluvate tegevuse kooskõlastamine 4. Kontrollimise vajaduse määr 5. Juhtimisulatus 13. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Juhtimisulatus alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib ning kes talle otseselt aru peavad andma
väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 13. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Kitsas juhtimisulatus väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju juhtimistasandeid.
des otsuseid vastavalt olukorra muutusele 5) Lähedus kliendile paremini kursis elanikkonna vajadustega 6) Vähenevad kommunikatsiooni- ja juhtimis- kulud ORGANISATSIOONI STRUKTUURIDE LOOMINE Avalike organisatsioonide juhtimistasandid: 1) ORGANISATSIOONI TIPP planeerimine, otsustamine, rahastamine · direktorite nõukogu e poliitiline komisjon · täidesaatev struktuur otsuste elluviimine 2) KESKJUHID vastutavad konkreetsete eesmärkide saavutamise eest 3) TÖÖTAJAD vahetu tootmine Avalik juhtimine Organisatsiooni kõrval kaks struktuuri:
Võimalik ei ole administratiivne sekkumine ja kontroll. Iseseisev tulubaas. 73. Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon? Tsentraliseerimise plussid: rahvuslik ühtsus ühetaolisus võrdsus strateegiad/ majandus Detsentraliseerimise plussid: osalus vastutus legitiimsus vabadus/paindlikkus Dekontsenratsioon on delegeerimine, kus madalamad juhtimistasandid paiknevad ruumiliselt eraldi, kuid on selgelt kõrgema juhtimistasandi osad. 74. Mis on subsidiaarsusprintsiip? Subsidiaarsuse põhimõte – otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 75. Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II omavalitused, vallad-linnad? Regionaalne omavalitsus (III tasand) - Sotsiaalmajanduslikud strateegiad ja poliitikad, regionaalpoliitikad, ELi poliitikate rakendamine
teostatavuse kontrolliga. Protsess võib alata ka progressiivselt. II) alternatiivplaanide väljatöötamine kõigi (mis tegelikult üha võimatumaks (-) ajakulu (ehk rahakulu) muutub) võimaluste leidmine, mis võimaldavad saavutada soovitud eesmärki; Enamasti langevad plaanimis- ja juhtimistasandid kokku (vähemasti tuleks seda taotleda). III) otsustamine sobivaima alternatiivi valimine; Kasutatavad planeerimismeetodid on üldjuhul seoses organisatsiooni küpsusega, mida IV) täitmise kontroll tegelike tulemuste võrdlemine kavandatud näitarvudega. iseloomustavad kasvu- ehk arengufaasid. (Sellest kohta lähemalt edaspidises).
üksikisikuile ja nende rühmadele. 3.6 Mida tähendab juhtimisulatus? Juhtimisulatus tähendab alluvate arvu, kelle tegevust ta otseselt suunab ja kontrollib. Optimaalseks alluvate arvuks 3-7 inimest. Matemaatiline piirväärtus 52 alluvat. Mida surem on alluvate kompetentsus, seda suurem saab olla juhtimisulatus. Mida laiem juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 3.7 Mis on juhtimistasandid? Juhtimistasand on võimuastmestiku samal astmel olevate juhtimise ametikohtade kogum. 9 Juhtimise alused 3.8 Iseloomusta lameda siseehitusega organisatsiooni, mis on selle plussid ja miinused? EELISED töötajate suurem iseseisvus väiksemad juhtimiskulud väiksemad juhtimis- ja koordineerimisprobleemid PUUDUSED paljude inimeste suunamine ei ole alati jõukohane
20. Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused JUHTIMISULATUS - ÜHE ÜLEMUSE ALLUVUSES OLEVATE NENDE INIMESTE ARV, KES OTSESELT PEAVAD TALLE ARU ANDMA. ERISTATAKSE KOLME LIIKI SUHTEID: · SUHTED ÜLEMUSE JA ALLUVA VAHEL; · SUHTED ÜLEMUSE JA ALLUVATE GRUPI VAHEL; · ALLUVATE VAHELISED SUHTED. OPTIMAALSEKS ALLUVATE ARVUKS LOETAKSE 3-7 INIMEST JUHTIMISTASAND - KUJUTAB ENDAST ÜHEL JA SAMAL TASANDIL OLEVATE JUHTIMISE AMETIKOHTADE KOGUMIT. JUHTIMISTASANDID MOODUSTUVAD TÖÖJAOTUSE JA SELLEST TULENEVA ORGANISATSIOONI SÜGAVUTI HARGNEMISE TULEMUSENA. JUHTIMISTASANDITE ARVU MÕJUTAVAD: · ORGANISATSIOONI SUURUS · TÖÖJAOTUSE SÜGAVUS · ALLUVATE TEGEVUSE KOOSKÕLASTAMINE · KONTROLLIMISE VAJADUSE MÄÄR · JUHTIMISULATUS 21. Rivi- ja staabiorganisatsiooni olemus. Konfliktide põhjused RIVIORGANISATSIOON - ORGANISATSIOONI ÜLESEHITUSE OSA, MIS KOOSNEB ORGANISATSIOONI EESMÄRKE VAHETULT TAOTLEVATEST (PÕHITEGEVUSE)
Osategevused ja toimingud vastavad küsimusele "mida teha?", toimimisviisid ja -võtted aga küsimusele "kuidas teha?". Juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ning võtted moodustavad juhi juhtimisstiili. Mõne mõjuka juhi poolt pikema aja jooksul viljelduna ning teiste juhtide poolt ulatuslikult järgituna võib juhtimisstiilist kujuneda organisatsioonis juhtimiskultuur. Juhtimistasandid: Tegevuse ulatuse järgi jaguneb juhtimine (põhjustab organisatsiooni hargnemist laiuti, horisontaalselt): erialajuhtimine - tööjaotuse tagajärjel tekivad kitsamad tegevusvaldkonnad (raamatupidamine, tootmine jt); üldjuhtimine - eesmärkide saavutamiseks erialavaldkondade üheks tervikuks kokkusulatatu (minister, juhatuse esimees, direktor). Suuremates organisatsioonides võib esineda ka juhtimisalane tööjaotus, mis toob kaasa
alluvaid. * töö iseloom- mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. * ekspertide olemasolu- mida rohkem, seda suurem saab juhtimisulatus olla. Eristatakse pikka ja lamedat struktuuri ning kitsast ja laia juhtisulatust. Mida laiem on juhtimisulatus, seda väiksem on ettevõttes juhtimistasand ja vastupidi. Juhtimistasand- kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva org. sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: * org. suurus * tööjaotuse sügavus * alluvate tegevuse kooskõlastamine * kontrollimise vajaduse määr * juhtimisulatus Eelised Puudused Kitsas juhtimisulatus Tihe kontroll Rohkem juhte, Igapäevane koormus rohkem kulusid
ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus 54. Juhtimistasandi mõiste ja sisu Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. 55. Kitsa ja laia juhtimisulatuse eelised ja puudused Kitsas(eelis)-·Tihe kontroll · Igapäevane koormus on väiksem, rohkem strateegilist mõtlemist ·Jõukohane ka suhteliselt madala kvalifikatsiooniga juhtidele ·(Puudus) rohkem juhte, rohkem kulusid ·Suhtlemise ja koordineerimise probleemid Lai juhtimisulatus ·Töötajate Lai(eelis)-
täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega 2. Kesktaseme juhid juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust. Eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine 3. Tippjuhid organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. 3
huvide kaitse nii lühi- kui pikas perspektiivis. 4. raporteeritakse täies ulatuses ja tõeselt omanikele, erinevatele riiklikele institutsioonidele ja üldislet avalikkusele, et tagada aruandmine oma otsuste, tegevuse ning tööalase käitumisekohta. Põhimõte, mille organistatsioon on valinud on tegevuse läbi viimiseks, mis vastaks eelnimetatud nõudmisele, nimetatakse üldiselt org-i juhtimise kultuuri protsessiks. Selle protsessi efektiivsuse eest võivad vastutada erinevad juhtimistasandid, nagu juhatus, nõukogu, tegevjuhtkond jne. Siseauditi funktsioon peab nimetatud protsessi igati toetama, eriti selle eetilist kultuuri. Siseauditi funktsioon peab ise tegutsema kõrgel eetilisel tasemel, et neid arvestataks org-i üldise juhtimiseetika kujundamisel. Siseaudiitorite oskused ja teadmised peavad neil võimaldama mõjutada juhtkonda igati järgima juhtimise eetilisi norme. Siseauditi funktsiooni üheks väljundiks võib olla eetika spetsialisti rakendamine, kes
töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. ekspertide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus Eristatakse pikka ja lamedat struktuuri ning kitsast ja laia juhtimisulatust. Mida laiem on juhtimisulatus, seda väiksem on ettevõttes juhtimistasand ja vastupidi. Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: organisatsiooni suurus tööjaotuse sügavus alluvate tegevuse kooskõlastamine kontrollimise vajaduse määr juhtimisulatus Kitsa ja laia juhtimisulatuse eelised ja puudused Eelised Puudused
2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle „tõlkimine“ organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike
250. 53. Juhtimisulatus alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib. Juhi ja tema alluvate vaheline seos (otse, rist, rühma). Optimaalseks peetakse 3-7 alluvat. 251. Juhtimisulatust mõjutab: Organisatsioonisisesed protseduurid, Alluvate kompetentsus, Eesmärkide standardsus, Töö iseloom, Ekspertide, spetsialistide olemasolu 252. 54. Juhtimistasand - ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogum. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. 253. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: organisatsiooni suurus; tööjaotuse sügavus; alluvate tegevuse kooskõlastamine; kontrollimise vajaduse määr; juhtimisulatus 254. 55. Kitsa ja laia juhtimisulatuse eelised ja puudused 255. 256. Eelis 257. Puudus 258. 259
Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine (organiseerimine, mehitamine, siirmine, kooskõlastamine, suhtlemine, otsustamine) 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine Juhtimistasandidvertikaalselt Juhtimisfunktsioonide sisu järgi saab eristada kolme tasandit: · Operatiivne · Taktikaline · Strateegiline Sügavuti kolm juhtimistaset · Esmane tase · Kesktase · Tipptase Juhtimistasandid horisontaalselt Tegevuse ulatuse järgi mille eest juhid vastutavad · Erialajuhtimine funktsionaalsed juhid, vastutavad teatud funktsionaalse tegevusala eest · Üldjuhtimine-vastutavad kas kogu organisatsiooni või mõne suurema allüksuse tegevuse eest tervikuna · Projektijuhid-vastutavad teatud projekti teostamiseks erinevatest allüksustest kokku pandud töötajate tegevuse koordineerimise eest TEEMA2: juht, juhi karjäär, eetilise juhtimise põhimõtted Juht
võib juhil olla rohkem alluvaid. • Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. • Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus 54. Juhtimistasandi mõiste ja sisu Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. 55. Kitsa ja laia juhtimisulatuse eelised ja puudused Eelised Puudused Kitsas •Tihe kontroll • rohkem juhte, rohkem kulusid juhtimisulatus •Igapäevane koormus on väiksem, •Suhtlemise ja koordineerimise
strateegiast Tegevustulemused, mida oodatakse, peavad olema saavutatavad ja olenema konkreetsest töötajast Tegevustulemustest sõltuv tasu peab olema arvestatava suurusega (20% < ...) Organisatsiooni ülesehitus Organisatsiooni ülesehitus peab toetama strateegia elluviimist Eesliin tippjuhtkond kujundab organisatsiooni tegevuse põhisuunad ja strateegia Põhitegevus teenuste osutamine ja toodete valmistamine Keskliin vahepealsed juhtimistasandid Tehnoloogiline personal süsteemid tööprotsesside ja kontrolli teostamiseks ning tagamiseks Toetav personal põhiprotsesse toetav personal Organisatsiooni ülesehituse kohandamine Organisatsiooni ülesehituse kohandamine strateegiale: Funktsionaalne spetsialiseerumine Geograafiline organisatsioon Detsentraliseeritud äriüksused Strateegilised äriüksuste grupid Maatriksstruktuur Võrgustikud Organisatsioonikultuuri kohandamine Väärtushinnangud Normid Tegevusprintsiibid
üldiselt ja konkreetselt ettevõtet mõjutav sotsiaalmajanduslik ja poliitiline olukord konkurents ja koostöö 2. organisatsiooni terviklikkus, süsteemsus, korrastatus ja toimimise järjepidevus missiooni, eesmärkide, strateegiate ja arengukavade selgus juhtimissüsteemide olemasolu ja toimimine organisatsiooni struktuur, selle lihtsus või keerukus juhtimistasandid, juhtimisulatus, juhtimisotsused organisatsiooni kultuur, ajaloo väärtustamine organisatsioonis välja kujunenud väärtushinnangud ja hoiakud 3. organisatsiooni tuleviku ja muutumisega seotud asjaolud: muutuste kiirus, ulatus ja uudsus 10 personali piisav informeerimine muudatustest muudatuste tajumine personali poolt 4
Heas majanduskeskkonnas ja turu laienemise tingimustes saavutatakse sageli häid tulemusi omades vaid taktikalist turundusplaani. Majandusraskuste (kriisi) korral jäävad aga püsima need, kes on tugevad strateegilises planeerimises ja analüüsis. Soovitused: kõigepealt tuleks välja töötada strateegiline plaan. See tagab suurema tähelepanu tegevuskeskkonna ja konkurentsijõudude analüüsile. Plaani väljatöötamisse tuleks kaasa haarata kõik juhtimistasandid; strateegiline plaan peaks katma 3-5 aastat (sõltuvalt tegevusharust võib siin olla erinevusi). Alles strateegilise plaani valmimise järel koostatakse aastane tegevusplaan; nende plaanide ülesehitus on ligikaudselt sama, kuid aastaplaani detailsus on suurem. Strateegiline turundusplaan on alus, millega võrreldakse lühemaajalisi ettevõetavaid samme. Tuleks vältida tema liigset mahukust ja detailiderohkust. Turundusplaani lühistruktuur:
peamiselt välise päritoluga ja kujutaks endast sisuliselt kõrgema juhtimistaseme kujundatavat väliskeskkonda (subjektile kõrgemalt pealepandud kohustusi). Nendes tingimustes otsib madalama taseme subjekt endale oma huvidele (lahendamist vajavatele probleemidele) vastavat trajektooreesmärki, mis võimaldaks tal oma olukorda piiramatult parandada. - Lisaks ülaltpoolt antavatele kohustustele (punkteesmärkidele) suunavad kõrgemad juhtimistasandid ka madalama taseme subjektide trajektooreesmärkide kujunemist. Seda tehakse motivatsioonisüsteemide abil, kus tegevuse negatiivsete tulemuste eest karistatakse ja positiivseid tulemusi premeeritakse. Niisuguste motivatsioonisüsteemi elemendid sisalduvad riigi tasemel ettevõtetele näiteks maksusüsteemis ning ettevõtte tasandil näiteks töötajate põhipalga täiendamises esiletõstmise, boonuste ja edutamise süsteemiga
annaabi.ee 
