Tarnestrateegiate kordamisküsimused 1.Millised on logistika erinevad juhtimistasandid ja millised toiminguid nendel teostatakse? Logistikas toimub juhtimine korraga mitmel erineval tasandil,nendeks on: Strateegiline juhtimine,kus otsused langetatakse enamasti ettevõtte tippjuhtkonna tasandil Taktikaline,kus juhtimisega tegelevad enamasti valdkondade logistikajuhid, Operatiivne tasand,mis on seotud enamus valdkonnas töötavatest inimestest.Nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ja efektiivsusele on väiksem. 2
Transport (Laojuhataja) (Autojuht) Turvateenistus (Turvamees) ANALÜÜS Koostatud hotelli struktuur kuulub mõnele suurhotellile. Suuremas organisatsioonis on oluliselt teistsugune töökorraldus kui mõnes väiksemas hotellis. Suurhotellidele on omane eraldi juhtimistasandid. Olemas on nõukogu ja juhatus, kus tehakse kõik pikemaajalised plaanid ja otsused, mis antakse täitmiseks hotelli tegevjuhile. Suurusest tulenevalt on hotellil erinevad osakonnad ja neid on skeemil loetletud 5 tükki: majutus-, toitlustus-, turundus-, personali- ja finantsosakond. Üldjuhtimine ja asjaajamine toimub pisut kõrgemal, nimelt juhatuse ja tegevjuhi tasandil. Hotelli koostoimiseks on oluline teada kõikide osakondade vastutusvaldkondi ja nende funktsioone. Iga
Tsentraliseerimine/detsentraliseerimine.Tsentraliseerimine näitab, millisel juht.tasandil on õigus midagi otsustada; kui otsuseid võetakse vastu ainult tipptasemel,võimupüramiidi tipus see on tsentrliseeritus.Kui otsustamisõigus on delegeeritud allapoole,madalamatele juht.tasanditele see on detsentraliseeritus. Juhtimistasandid:1.vahetu mõjutus tegevusele ja protsessidele; 2.mõjutus inimestele- vajalikud asjad tehakse vajalikul viisil ja ajal;3.info haldamine ja organiseerimine. JUHTIMISTASANDID: Moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Sama juht.tasandi töötajad ei allu üksteisele administratiivselt, nende omavaheline tööalane suhtlemine ja koostöö põhinevad kooskõlastamisel ja kokkulepetel. Juht.tasandite arv sõltub organisatsiooni suurusest, tööjaotusest ja juhtimisulatusest. Kõige rohkem mõjutab juhtimistasandite
II Iseseisev töö Ettevõtlusvormide võrdlev koondtabel TÖÖ EESMÄRK - teadmised Eestis võimalikest ettevõtlusvormide erisustest ÕPPEMATERJAL - http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotlusvormi_valik/ettevotlusvormide_vordlus http://rmp.ee/ettevotlus/mittetulundus/13561 TÖÖ ESITAMINE - täidetud tabel esitatakse elektroonselt õpetajale [email protected] enne järgmist õppesessiooni või paberkandjal järgmisel majanduse ja ettevõtluse tunnis. FIE OÜ AS TÜ UÜ MTÜ Tulundusühistu Osanike vastutus Fie vastutab Osanik ei Aktsionär Osanikud Vähemalt Vastavalt oma isikliku vastuta ei vastuta vastutavad üks põhikirjas Osanik ei v...
Selged eesmärgid, haritud töölised, teadlik ohtudest. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside effektiivse kasutuse. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Tegevuste planeerimine, jooksvate tegevuste organiseerimine, inimtöötajate rakendamine, liikmete motiveerimine, tegevuste kordineerimine ja kontrollimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid: moodustuvad samal tasemel olevatest ametikohtadest, nt tippjuhid, keskastmejuhid jne. (INIMESED) - juhivad mingit kindlat taset. Juhtimisvaldkonnad: konkreetsele organisatsioonile omane ülesannete jaotus/juhtimine põhietapid. (ÜLESANDED) nt haridusasutuse juhimisvadkonnad. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?
eesmärkide saavutamisele. Selle tagamiseks peab koolitustegevus olema koordineeritud ettevõtte teiste personalijuhtimise valdkondadega ning moodustama tervikliku protsessi, mis koosneb teineteisele loogiliselt järgnevatest etappidest. Lähtutakse pidevõppe tsüklist: koolitusele järgneb õpitu rakendamine, selle toetamine ning tunnustamine. Seeläbi tagatakse edasine õpimotivatsioon. Samuti on süsteemse lähenemise tunnuseks see, et kaasatakse ettevõtte erinevad juhtimistasandid ning spetsialistid. Koolitustegevus on normeeritud ning reguleeritud erinevate dokumentidega. Süstemaatiline lähenemine töötajate treenimisele ja arendamisele eeldab, et personalipoliitika raames on ära määratletud, milliseid vahendeid ning programme ettevõtte töötajate koolitamiseks kasutatakse. Samuti peab olema eelnevalt paika pandud, millist laadi väljaõpet ettevõtte eesmärkidest lähtuvalt väärtustatakse. Nii võib
Delegeerimine- otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säiitamine, arendamine. Suhtlemine inimese ideede, arvamuse edastamine teistele, et luua neis mingis asjas arusaam. Kõiki neid tegevusi seob, et need on suunatud org-i töötajatele ning aitavad juhti. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid on: tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid ning neil on kõigil erinevad ülesanded. Juhtimisvaldkonnad on ntks finants-, turundus-, tootmis- ja personalijuhid jne. Juhtimisvaldkonna juhid on keskastme juhid ehk nende ülesanne on spetsialistide tegevuse suunamine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?
· Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamal juhtimistasandile. · Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. · Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. · Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Erinevad selle poolest, et juhtimistasandid on laiem mõiste, aga juhtimisvaldkonnad on kitsam mõiste. Juhtimistasandite ( tippjuhid, keskastme juhid, esmatasandi juhid ) alla kuuluvad erinevad juhtimisvaldkonnad (finants, turundus, personali, haldus, jne). 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole
saavutada. Operatiivdes plaanid oma üldiselt lühiajalised (mõned kuud), strateegilised aga pikaajalised (üle kolme aasta). Igas olukorras ei saa kasutada üht plaani. Planeerimist võivad mõjutada mitmed asjaolud: näiteks, mis tasandil organisatsioon asub, milline on keskkond ning millised kohustused on tulevikus. Suurfirmade tippjuhtide planeerimine on enamasti strateegiline, väikefirmade omanikud/ juhid koostavad mõlemaid. Joonis. Planeerimine ja juhtimistasandid Strateegilise juhtimise protsess koosneb kuuest astmest: 1) Määratletakse ettevõtte visioon, missioon ja eesmärgid. Iga ettevõte vajab visioon, missiooni ja eesmärki, et juhid saaks hinnata, kuidas äris hea olla. 2) Analüüsitakse keskkonda. Ettevõttel on vaja teada, mida teevad konkurendid, milline on äri puudutav seadusandlus ning, milliseid teaduslikke uuringuid on tehtud ettevõtte tegutsemisvaldkonnas. Juhid peavad teadma, millised on organisatsiooni võimalused ja
· hinnata rakendatud meetmete tulemuslikkust Organisatsiooni siseehitus on koostisosade arvust, paigutusest ja omavahelistest seostest tulenev põimik või muster. Ametlik siseehitus on ettevõtte või asutuse eesmärkide saavutamiseks juhtkonna poolt kindlaks määratud koostisosad ja nendevahelised seosed. Mitteametlik siseehitus on tegutsemise käigus tekkivad, kuid ametlikult kehtestamata ajutised ja püsivailmselised koostisosad ning nendevahelised seosed. Juhtimisulatus ja juhtimistasandid Juhtimisulatus tähendab alluvate arvu, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib. Juhi kompetents mitu alluvat? Tänapäeval võib juht eudkalt ja tõhusalt juhtida 5-7 inimest kaotamata organisastsiooni üle kontrolli. Mida rohkem on juhil alluvaid, seda suurem on juhtimisulatus. Juhtimisulatust mõjutavad tegurid: · organisatsioonisisesed protseduurid · alluvate kompetentsus mida rohkem infot on neil otsustamiseks, seda suurem saab olla alluvate arv
omavahel seotud? Planeerimine ja otsustamine-eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine Organiseerimine- kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine Eestvedamine- inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks Kontrollimine- saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimisvaldkonnad: Finantsjuhid, Turundusjuhid, Tootmisjuhid, Personalijuhid, Kvaliteedijuhid, Haldusjuhid jne. Juhtimistasandid: 1. Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) Ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. 2. Keskastme juhid
Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) Mehitamine (valitsemine) – et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2) Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. 2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust 3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda 3) Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga? 1.Tehnilised oskused – teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt
o Strateegiline juhtimine (tippjuhid): äriideed, eesmärgid, sihid, strateegiad. o Operatiivne juhtimine (kõik tasemed) – tulemuste saavutamine, eelarves püsimise kindlustamine, turuolukorrale reageerimine. Valdkonnad: o Üldjuhtimine: organisatsiooni kui terviku juhtimine o Erialane ehk funktsionaalne juhtimine – tavaliselt keskastmejuhid 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi o Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. o Keskastme juhid ....ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool
võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid ....ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ..
I Personalijuhtimise funktsioonid, eesmärgid ja valdkonnad Personalijuhtimine- inimeste praktilise juhtimise küsimused org-s., funktsioonid: töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personalijuhtimise eesmärgid: 1) efektiivne personal- töövaldkonnad: planeerimine, töö analüüs, värbamine, valik, arvestus 2) tööjõu säilitamine töövaldkonnad: töötasu, palgapoliitika, soodustused, suhted, karjäär 3) efektiivsuse suurendamine- koolitus, arendamine, hindamine 4) kooskõla saavutamine org. eesmärkidega kasum, tulemus, efektiivsus, sotsiaalne vastutus, org. kultuur, ühiskonna teenindamine. Personalijuhtimise valdkonnad: 1)strateegia planeerimine; 2)personali planeerimine; 3)töö analüüs 4)töökohtade hindamine; 5)personali värbamine; 6)personali valik; 7)personali hindamine; 8)koolitus ja arendamine; 9)karjääri planeerimine; 10)töötasu ja palgapoliitika; 11)personaliarv...
tekiks neli strateegilist alternatiivi. 14. Tagasisidet takistavad ja soodustavad tegurid Soodustavad tegurid 1. Faktide objektiivne kirjeldamine 2. Probleemide lahendamisele suunatud orientatsioon 3. Teistesse kui võrdsetesse suhtumine 4. Empaatia Takistavad tegurid 1. Hindav suhtumine 2. Nn kohtumõistmine 3. Teistesse üleolekuga suhtumine 4. Külm, ükskõikne, neutraalne 15. Juhtimistasandid Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: Tippjuhid (ülesandeks firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ning kooskõlastamine) Keskastmejuhid (ülesandeks tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega) Esmatasandi juhid (ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida) 16. Kitsas ja lai juhtimisulatus (eelised ja puudused) Kitsas juhtimisulatus
2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike
liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? · Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise susteemiga, vastab kusimusele mida? · Inimeste juhtimine on seotud struktuuri ja sotsiaalse susteemi juhtimisega (kellega?) · Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine endale korralduste andmine, oma aja planeerimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtide jaotus juhtimistasandite jargi- · Tippjuhid ....ulesandeks on firma tegevuse uldine ja pohimotteline suunamine · Keskastme juhid ....ulesandeks on Spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid ...ulesandeks on juhendada uksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade jargi- · Finantsjuhid · Turundusjuhid · Tootmisjuhid · Personalijuhid · Kvaliteedijuhid
Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” 5. ÄRIIDEE JA ÄRIPLAAN 5.1. Äriidee Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest. Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasu. Äriidees antakse vastus küsimustele, kellele toodetakse, mida toodetakse, kuidas tegutsetakse ja milline kujutlus ostjaskonnas ettevõttest tekib. Mõnikord võib äriidee leidmine olla lausa juhuslik, kuid mõeldav on ka süstemaatiline tegevus perspektiivse idee leidmise nimel. Äriidee valikuprotsess: 1. äriidee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks: 2. ideede väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegelda; 3. väljavalitud ideede põhjalik majandusanalüüs; 4. idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise...
) Töö iseloom- (mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. ) Ekspertide, spetsialistide olemasolu- (mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus) 46. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand- kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: o Organisatsiooni suurus o Tööjaotuse sügavus o Alluvate tegevuse kooskõlastamine o Kontrollimise vajaduse määr o Juhtimisulatus 47. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Juhtimistasandi arv- oleneb juhtimisulatuse suurusest
otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutab: •Organisatsioonisisesed protseduurid. •Alluvate kompetentsus. •Eesmärkide standardsus •Töö iseloom •Ekspertide, spetsialistide olemasolu 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand-kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: •Organisatsiooni suurus •Tööjaotuse sügavus •Alluvate tegevuse kooskõlastamine •Kontrollimise vajaduse määr •Juhtimisulatus 13. Millised on organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted? Mehhanistlikes organisatsioonides: 1. Spetsialistide tööülesanded on
juhtimistasandile. · Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. · Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. · Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi- · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid ....ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega.
peavad talle aru andma, optimaalselt 3-7in. Juhtimisulatust mõjutab: 1. organisatsioonisisesed protseduurid 2. alluvate kompetentsus 3. eesmärkide standartsus 4. töö iseloom 5. ekspertide olemasolu 27. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 28. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandite arv omavahel seotud? Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 29
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi saavutamiseks suhtlemise abil 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Sõnastavad eesmärke Loovad usaldussuhteid Oskavad kuulata Oskavad anda positiivset tagasisidet Tuginevad prognoosidele Rõhutavad isiklikku arengut 4. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaa...
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi saavutamiseks suhtlemise abil 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Sõnastavad eesmärke Loovad usaldussuhteid Oskavad kuulata Oskavad anda positiivset tagasisidet Tuginevad prognoosidele Rõhutavad isiklikku arengut 4. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaa...
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi saavutamiseks suhtlemise abil 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Sõnastavad eesmärke Loovad usaldussuhteid Oskavad kuulata Oskavad anda positiivset tagasisidet Tuginevad prognoosidele Rõhutavad isiklikku arengut 4. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaa...
Tasakaal efektiivsuse ja säästlikkuse vahel Koostöö teiste inimestega Org eesmärkide saavutamine Juhtimise põhitegevused: Planeerimine = eesmärkide püstitamine ja saavutamine Organiseerimine = org kujundamine Eestvedamine = töötajate motiveerimine Kontrollimine =reeglistiku kehtestamine, tulemuste hindamine Juhtimistasandid: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdire, asetäitjad) Teg üldine ja põhim suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid Strat lähtuvalt kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine. Suunamine ja kontrollimine Esmastasandi juhid Üksiktoimingute elluviimine- tehniliste töötajate
väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus 46. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 47. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 48
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Struktuur on organisatsiooni ülesehitus. Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Vahend, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: 1. Tagada firma tegevuse efektiivsus 2. Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes 3. Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime 4. Määratleda ametikohtade aruandekohustused: kes kellele aru annab Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni strutkuuri loomisel, organisatsiooni laienemisel ja uute töötajate palkamisel Töökoha kavandamisel tuleb esitada järgmised küsimused: 1. Mis...
JUHTIMINE KT2 1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuuriks nimetatakse organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudelit. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Tagab firma tegevuse efektiivsuse; Koordineerib organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; Tagab paindlikkuse ja kohanemisvõime; Määratleb ametikohtade aruandekohustused. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni loomisel. 4. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimiseks nimetatakse tööjaotust, kus kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Näide: Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, kor...
des otsuseid vastavalt olukorra muutusele 5) Lähedus kliendile paremini kursis elanikkonna vajadustega 6) Vähenevad kommunikatsiooni- ja juhtimis- kulud ORGANISATSIOONI STRUKTUURIDE LOOMINE Avalike organisatsioonide juhtimistasandid: 1) ORGANISATSIOONI TIPP planeerimine, otsustamine, rahastamine · direktorite nõukogu e poliitiline komisjon · täidesaatev struktuur otsuste elluviimine 2) KESKJUHID vastutavad konkreetsete eesmärkide saavutamise eest 3) TÖÖTAJAD vahetu tootmine Avalik juhtimine Organisatsiooni kõrval kaks struktuuri:
Kohalik võim lähtub rahva valitud volikogust. Võimalik ei ole administratiivne sekkumine ja kontroll. Iseseisev tulubaas. 73. Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon? Tsentraliseerimise plussid: rahvuslik ühtsus ühetaolisus võrdsus strateegiad/ majandus Detsentraliseerimise plussid: osalus vastutus legitiimsus vabadus/paindlikkus Dekontsenratsioon on delegeerimine, kus madalamad juhtimistasandid paiknevad ruumiliselt eraldi, kuid on selgelt kõrgema juhtimistasandi osad. 74. Mis on subsidiaarsusprintsiip? Subsidiaarsuse põhimõte – otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 75. Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II omavalitused, vallad-linnad? Regionaalne omavalitsus (III tasand) - Sotsiaalmajanduslikud strateegiad ja poliitikad, regionaalpoliitikad, ELi poliitikate rakendamine
teostatavuse kontrolliga. Protsess võib alata ka progressiivselt. II) alternatiivplaanide väljatöötamine kõigi (mis tegelikult üha võimatumaks (-) ajakulu (ehk rahakulu) muutub) võimaluste leidmine, mis võimaldavad saavutada soovitud eesmärki; Enamasti langevad plaanimis- ja juhtimistasandid kokku (vähemasti tuleks seda taotleda). III) otsustamine sobivaima alternatiivi valimine; Kasutatavad planeerimismeetodid on üldjuhul seoses organisatsiooni küpsusega, mida IV) täitmise kontroll tegelike tulemuste võrdlemine kavandatud näitarvudega. iseloomustavad kasvu- ehk arengufaasid. (Sellest kohta lähemalt edaspidises).
üksikisikuile ja nende rühmadele. 3.6 Mida tähendab juhtimisulatus? Juhtimisulatus tähendab alluvate arvu, kelle tegevust ta otseselt suunab ja kontrollib. Optimaalseks alluvate arvuks 3-7 inimest. Matemaatiline piirväärtus 52 alluvat. Mida surem on alluvate kompetentsus, seda suurem saab olla juhtimisulatus. Mida laiem juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 3.7 Mis on juhtimistasandid? Juhtimistasand on võimuastmestiku samal astmel olevate juhtimise ametikohtade kogum. 9 Juhtimise alused 3.8 Iseloomusta lameda siseehitusega organisatsiooni, mis on selle plussid ja miinused? EELISED töötajate suurem iseseisvus väiksemad juhtimiskulud väiksemad juhtimis- ja koordineerimisprobleemid PUUDUSED paljude inimeste suunamine ei ole alati jõukohane
20. Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused JUHTIMISULATUS - ÜHE ÜLEMUSE ALLUVUSES OLEVATE NENDE INIMESTE ARV, KES OTSESELT PEAVAD TALLE ARU ANDMA. ERISTATAKSE KOLME LIIKI SUHTEID: · SUHTED ÜLEMUSE JA ALLUVA VAHEL; · SUHTED ÜLEMUSE JA ALLUVATE GRUPI VAHEL; · ALLUVATE VAHELISED SUHTED. OPTIMAALSEKS ALLUVATE ARVUKS LOETAKSE 3-7 INIMEST JUHTIMISTASAND - KUJUTAB ENDAST ÜHEL JA SAMAL TASANDIL OLEVATE JUHTIMISE AMETIKOHTADE KOGUMIT. JUHTIMISTASANDID MOODUSTUVAD TÖÖJAOTUSE JA SELLEST TULENEVA ORGANISATSIOONI SÜGAVUTI HARGNEMISE TULEMUSENA. JUHTIMISTASANDITE ARVU MÕJUTAVAD: · ORGANISATSIOONI SUURUS · TÖÖJAOTUSE SÜGAVUS · ALLUVATE TEGEVUSE KOOSKÕLASTAMINE · KONTROLLIMISE VAJADUSE MÄÄR · JUHTIMISULATUS 21. Rivi- ja staabiorganisatsiooni olemus. Konfliktide põhjused RIVIORGANISATSIOON - ORGANISATSIOONI ÜLESEHITUSE OSA, MIS KOOSNEB ORGANISATSIOONI EESMÄRKE VAHETULT TAOTLEVATEST (PÕHITEGEVUSE)
jõukohasteks üksikülesanneteks. Tööjaotuse eelised ja puudused: Eelised: spetsialiseerumine; efektiivsus; kvaliteet; majanduslik kasu. Puudused: äärealade ähmasus; kattuvus; ühekülgsus; töörahulolu. Mida sügavamad on tööjaotus ja spetsialiseerumine, seda jäigemaks muutub ettevõte või asutus. Väheneb suutlikkus minna kaasa muutustega keskkonnas, tehnoloogias jne. 3.4. Juhtimisulatus ja juhtimistasandid Juhtimisulatusega samaväärsed mõisted: kontrollimis-, vastutus-, võimuulatus (loeng). Juhtimisulatus tähendab alluvate arvu, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib. Juhi kompetents: juht võib edukalt ja tõhusalt, organisatsiooni üle kontrolli kaotamata juhtida 8-10 inimest. Juhtimisulatuse üldkehtivat arvulist väärtust määrata ei ole võimalik (loeng). Mida suuremat arvu inimesi juht juhib ja kontrollib, seda suurem on juhtimisulatus. Juhtimisulatust mõjutavad: (Alas, 2004)
alluvaid. * töö iseloom- mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. * ekspertide olemasolu- mida rohkem, seda suurem saab juhtimisulatus olla. Eristatakse pikka ja lamedat struktuuri ning kitsast ja laia juhtisulatust. Mida laiem on juhtimisulatus, seda väiksem on ettevõttes juhtimistasand ja vastupidi. Juhtimistasand- kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva org. sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: * org. suurus * tööjaotuse sügavus * alluvate tegevuse kooskõlastamine * kontrollimise vajaduse määr * juhtimisulatus Eelised Puudused Kitsas juhtimisulatus Tihe kontroll Rohkem juhte, Igapäevane koormus rohkem kulusid
ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus 54. Juhtimistasandi mõiste ja sisu Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. 55. Kitsa ja laia juhtimisulatuse eelised ja puudused Kitsas(eelis)-·Tihe kontroll · Igapäevane koormus on väiksem, rohkem strateegilist mõtlemist ·Jõukohane ka suhteliselt madala kvalifikatsiooniga juhtidele ·(Puudus) rohkem juhte, rohkem kulusid ·Suhtlemise ja koordineerimise probleemid Lai juhtimisulatus ·Töötajate Lai(eelis)-
täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega 2. Kesktaseme juhid juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust. Eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine 3. Tippjuhid organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. 3
huvide kaitse nii lühi- kui pikas perspektiivis. 4. raporteeritakse täies ulatuses ja tõeselt omanikele, erinevatele riiklikele institutsioonidele ja üldislet avalikkusele, et tagada aruandmine oma otsuste, tegevuse ning tööalase käitumisekohta. Põhimõte, mille organistatsioon on valinud on tegevuse läbi viimiseks, mis vastaks eelnimetatud nõudmisele, nimetatakse üldiselt org-i juhtimise kultuuri protsessiks. Selle protsessi efektiivsuse eest võivad vastutada erinevad juhtimistasandid, nagu juhatus, nõukogu, tegevjuhtkond jne. Siseauditi funktsioon peab nimetatud protsessi igati toetama, eriti selle eetilist kultuuri. Siseauditi funktsioon peab ise tegutsema kõrgel eetilisel tasemel, et neid arvestataks org-i üldise juhtimiseetika kujundamisel. Siseaudiitorite oskused ja teadmised peavad neil võimaldama mõjutada juhtkonda igati järgima juhtimise eetilisi norme. Siseauditi funktsiooni üheks väljundiks võib olla eetika spetsialisti rakendamine, kes
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisat...
2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle „tõlkimine“ organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike
250. 53. Juhtimisulatus alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib. Juhi ja tema alluvate vaheline seos (otse, rist, rühma). Optimaalseks peetakse 3-7 alluvat. 251. Juhtimisulatust mõjutab: Organisatsioonisisesed protseduurid, Alluvate kompetentsus, Eesmärkide standardsus, Töö iseloom, Ekspertide, spetsialistide olemasolu 252. 54. Juhtimistasand - ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogum. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. 253. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: organisatsiooni suurus; tööjaotuse sügavus; alluvate tegevuse kooskõlastamine; kontrollimise vajaduse määr; juhtimisulatus 254. 55. Kitsa ja laia juhtimisulatuse eelised ja puudused 255. 256. Eelis 257. Puudus 258. 259
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on ...
võib juhil olla rohkem alluvaid. • Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. • Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus 54. Juhtimistasandi mõiste ja sisu Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. 55. Kitsa ja laia juhtimisulatuse eelised ja puudused Eelised Puudused Kitsas •Tihe kontroll • rohkem juhte, rohkem kulusid juhtimisulatus •Igapäevane koormus on väiksem, •Suhtlemise ja koordineerimise
strateegiast Tegevustulemused, mida oodatakse, peavad olema saavutatavad ja olenema konkreetsest töötajast Tegevustulemustest sõltuv tasu peab olema arvestatava suurusega (20% < ...) Organisatsiooni ülesehitus Organisatsiooni ülesehitus peab toetama strateegia elluviimist Eesliin tippjuhtkond kujundab organisatsiooni tegevuse põhisuunad ja strateegia Põhitegevus teenuste osutamine ja toodete valmistamine Keskliin vahepealsed juhtimistasandid Tehnoloogiline personal süsteemid tööprotsesside ja kontrolli teostamiseks ning tagamiseks Toetav personal põhiprotsesse toetav personal Organisatsiooni ülesehituse kohandamine Organisatsiooni ülesehituse kohandamine strateegiale: Funktsionaalne spetsialiseerumine Geograafiline organisatsioon Detsentraliseeritud äriüksused Strateegilised äriüksuste grupid Maatriksstruktuur Võrgustikud Organisatsioonikultuuri kohandamine Väärtushinnangud Normid Tegevusprintsiibid
üldiselt ja konkreetselt ettevõtet mõjutav sotsiaalmajanduslik ja poliitiline olukord konkurents ja koostöö 2. organisatsiooni terviklikkus, süsteemsus, korrastatus ja toimimise järjepidevus missiooni, eesmärkide, strateegiate ja arengukavade selgus juhtimissüsteemide olemasolu ja toimimine organisatsiooni struktuur, selle lihtsus või keerukus juhtimistasandid, juhtimisulatus, juhtimisotsused organisatsiooni kultuur, ajaloo väärtustamine organisatsioonis välja kujunenud väärtushinnangud ja hoiakud 3. organisatsiooni tuleviku ja muutumisega seotud asjaolud: muutuste kiirus, ulatus ja uudsus 10 personali piisav informeerimine muudatustest muudatuste tajumine personali poolt 4
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti konte...
peamiselt välise päritoluga ja kujutaks endast sisuliselt kõrgema juhtimistaseme kujundatavat väliskeskkonda (subjektile kõrgemalt pealepandud kohustusi). Nendes tingimustes otsib madalama taseme subjekt endale oma huvidele (lahendamist vajavatele probleemidele) vastavat trajektooreesmärki, mis võimaldaks tal oma olukorda piiramatult parandada. - Lisaks ülaltpoolt antavatele kohustustele (punkteesmärkidele) suunavad kõrgemad juhtimistasandid ka madalama taseme subjektide trajektooreesmärkide kujunemist. Seda tehakse motivatsioonisüsteemide abil, kus tegevuse negatiivsete tulemuste eest karistatakse ja positiivseid tulemusi premeeritakse. Niisuguste motivatsioonisüsteemi elemendid sisalduvad riigi tasemel ettevõtetele näiteks maksusüsteemis ning ettevõtte tasandil näiteks töötajate põhipalga täiendamises esiletõstmise, boonuste ja edutamise süsteemiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
