a) Täielik konkurents b) Monopol c) Riigiasutused d) Kõik vajavad turundust KT1 1. Tootmiskontseptsiooni fookuses on a) Toote funktsionaalsed omaduse b) Toote füsioloogilised omadused c) Tootja tehnilis-tehnoloogilised ja majanduslikud omadused 2. Allahindluse arvutamine kuulub a) Turunduse kaudeste ülesannete hulka b) ..otseste ülesannete hulka c) Ükski pole õige 3. 1970.aastate turundust iseloomustas a) Massturundus b) Teenuste turunduse areng c) Toodete kvaliteedi tõstmise ajastu d) IT-areng 3.1 1950. aastate turundust iseloomustas a) Massturundus b) Teenuste turunduse areng c) Toodete kvaliteedi tõstmise ajastu d) IT-areng 3.2 1980. aastate turundust iseloomustas a) Massturundus b) Teenuste turunduse areng c) Toodete kvaliteedi tõstmise ajastu d) IT-areng 3.4 1990. aastate turundust iseloomustas a) Massturundus
Turunduskommunikatsioon-müügitoetus, müügi tõhustamine. Sihtturundus Põhimuster-->äriettevõtted-->omanikule teenida kasumit (kasum)!Kuidas? 1)tootmised 2)teenused }müük 3)vahendus Massturundus ja sihtturundus · Massturundus - põhineb(mass) tootmisel ja (mass) turundudamisel.Levinud universaalsete toode puhul(piim, leib). · Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate rühmas(segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmeted vastavalt valitud rühmade(sihtrühmale). Turu määratlemine · "Turg" on potentsiaalsete ja tegelike ostjate kogum. · "Turg" on "koht", kus ettevõtted realiseerivad oma tooteid ja teenuseid.
5. Sihtturundus ja positsioneerimine 1. Tooge näiteid toodetest: 1) mida tarbib väga suur hulk tarbijaid (kus turg on üsna homogeenne) ja 2) mida tarbib üsna väike osa tarbijatest (kus turg on üsna heterogenne). Homogeenne turg- tavaline poe piim Heterogenne turg- laktoosivaba piim 2. Kuidas Te selgitaksite sõbrale, miks ikkagi on vaja eristada turunduses erinevate vajaduste või tunnustega tarbijaid? Kuna turul valitseb tihe konkurents, peame tegema valiku kas me toodame ühte toodet, mis sobib paljudele tarbijatele või keskendume kahe-ühe väga spetsiifilise tootele. Sellest otsusest lähtuvalt, peame välja selgitama millisele tootele on veel turgu ja milline oleks meie positsioon seal turul. Ei ole mõtet toota sama toodet, mis on eelnevalt juba turul. 3. Pange kirja üks tarbija vajadus või probleem, mida ta soovib lahendada. Tooge erinevaid võimalusi...
Kahesuunaline kommunikatsioon Saadetakse sõnum, millega saadakse ka tarbija reaktsioon. Nt: e-mail. Saadetud konkreetsele inimesele, konkreetne inimene reageerib. Internet, sotsiaalmeedia. (samuti helistamine, tagasiside andmine veebis, aktiivne osalus kampaanias, osalemine üritustel) Turunduskommunikatsiooni arenguetapid Preindustriaalne ajastu- isiklik suhtlus (olid teada inimesed, kelle käest sai osta teatud asju; kelle käest piima, mett jne) Massturundus ja massikommunikatsioon – alates 50ndatest (massturundus töötas hästi, kuna turg oli tühi ja nõudlus piisav) Müügiedenduse osatähtsuse kasv 70-80.a. Sõnum on see, et toote omaduste asemel rõhutatakse hinda. Eesmärk võtta konkurentidelt kliente ära. Sunnitud minema hinnakommunikatsiooni peale, brändi arendamine ei olnud oluline. Suhtlusturunduse teke Turundajaid piinas mõte, et suur osa reklaamist läheb raisku
Klienditeenindus s Service Olemus Teenindus Tolerantsus Klient Hoiak Roll Klienditeenindaja tüüp SÜGAVKÜLMIK Klienditeenindaja tüüp SÕBRALIK LOOMAAED Klienditeenindaja tüüp TEHAS/KONVEIER Klienditeenindaja tüüp KVALITEET-TEENINDUS Spetsiifiliste vajadustega kliendid Erivajadustega kliendid Sümbolid Iidolid Rituaalid Väärtused Püsikliendid Juhukliendid Veel –mitte -kliendid Endised kliendid Apostlid Palgasõdurid Pantvangid Terrorist Teenindusmenetlemisega liituvad tegurid Klienditeenindusega liituvad tegurid Teenindusolukorra tajumisega liituvad tegurid Demograafilised tunnused Geograafilised tunnused Psühholoogilised tunnused Vertikaalne alla suunatud teave Vertikaalne üles suunatud teave Horisontaalne teave Riski vähendamine Riski ülekandmine Riski aktsepteerimine Riskist hoidumine Finantsaudit Tulemusaudit Vastavuse audit T...
Sisemise turunduse kontseptsioon: 1. Ettevõtte töötaja 2. Töötajatega suhtlemine ja nende väärtustamine 3. Suhtumine töötajasse kui klienti 4. Kasum töötaja rahulolult Värbamisturunduse kontseptsioon: 1. Tööturg 2. Potentsiaalsed töötajad 3. Tööle kutsumise meetodid 4. Kasum ettevõtte imidži ja tuntuse tõstmiselt - Kontseptsioonid eristuvad lähtealuse, fookuse, vahendite ja eesmärkide poolest BCG maatriks: Turunduse areng: 1950-dad massturundus, sihtturunduse teke 1960-dad segmentimise buum ja rõhk disainil 1970-dad teenuste osatähtsuse suurenemine 1980-dad toodete kvaliteedi tõstmine 990-dad infotehnoloogia areng, suhteturundus 2000-2010 andmebaasiturundus, mobiilne turundus 2011-2020 sotsiaalmeedia Demograafiline segmentimine Sugu Vanus Rass Rahvus Amet Haridus Sissetulek Perekonnaseis ja pere elutsükkel Religioosne kuuluvus Seksuaalne orientatsioon
Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Nool Turunduse olemus Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: - turuuuringuid, - toote/teenuse kujundamist, - turustuskanalite valikut, - hinnapoliitikat, - müügi toetamist ja - müüki ennast. Turunduse eesmärgiks on tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundustegevus algab pikalt enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele (Joonis 1), kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel. Joonis 1 Kliendi vajadusi arvestav turunduse juhtimine Turunduse rolliks on mõjutada nõudluse suurust. Turunduse eesmärgiks ei ole mitte ühekordselt müügitehingult maksimaalse kasu saamine, vaid vastastikku kasulik...
1. Keskkond-mida need elemendid(tegurid) tooteid mõjuavad. N. tööjõud-haridus 2. Tarbijaturg - Maslow Füsioloogilised vajadused - õhk, vesi, toit, magamine, seksuaalsed vajadused jmt Turvalisuse vajadused - stabiilsus, tuttav ja turvalinne ümbrus, riski vältimine, füüsilie turvalisus jmt Kuuluvusvajadused - soov olla armastatud, kuuluda gruppi, olla grupi poolt aktsepteeritud, omada sõpru jne Lugupidamise vajadused - vajadus staatuse, eneseaustuse, prestiizi, üleoleku jmt järele Eneseteostamise vajadused - tarvidus end arendada, olla loov, kasutada oma võimeid jmt Turunduse seisukohast on oluline märkida, et vajadusi saab jagada ratsionaalseteks ja emotsionaalseteks. Sellest tulenevalt võivad ka tarbija ostumotiivid olla kas ratsionaalsed (hind, töökindlus, toitvus jmt) või emotsionaalsed (ilu, köitvus, seksikus, mai...
tühjendusmüügid jne. 3) Tootekontseptsioon- keskendub tootele ja eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kasutavad keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele. 4) Tootmiskontseptsioon- kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav. Kogu ettevõtte eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. See kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. 5) Turukontseptsioon- ettevõtte eesmärkide ning konkurentsieelise loomiseks on tarvilik kõrgema tarbijaväärtuse loomine, kohaletoimetamine ning kommunikatsioon, valitud sihtturgudel. Aluseks on tarbija vajaduste väljaselgitamine, mõistmine ning rahuldamine. Vahetuse aluseks oleva
Majandusõpetus Vabaaine 9. ja 10. tund Turundus Turunduse juhtimine Turunduse juhtimine on ettevõttes kesksemaid äriprotsesse, mis seob endaga kõik teised valdkonnad selleks, et luua võimalused klientide ootuste täitmiseks ja ületamiseks. Turundus Turundus ehk marketing (ingl. k marketing) on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. Turundus Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja või nad arvavad seda, aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada. Turunduse juhtimine Turundus on tegevuste kogum, mis hõlmab järgnevaid tegevusi: turundusuuringuid, toote kujundamist, jaotuskanalite valikut, ...
communication 34. Turundusuuringu protsess, erinevad infoallikad, primaarsed ja sekundaarsed andmed. Protsess: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs, eriuurimine, andmete töötlemine ja analüüs. Allikad jagunevad esmasteks ja teisejärgulisteks. Esmased on küsitlused, vaatlused ja eksperiment, test. Teisejärgulised on ettevõtte sisene ja etteväline info. 35. Sihtturud. Massturundus, toote diferentseerimine, sihtturundus. Sihtturg tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov rahuldava kauba või teenuse tootmiseks. Klientideks võivad olla nii üksikisikud/pered kui ka organisatsioonid. Massturundus põhineb masstootmisel ja turustamisel Toote diferentseerimine omadustelt mõnevõrra erinevaid tooteid, toodang eristub konkurentide omast, iga toote sihttarbija ei
lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbjatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt(toode), Price(hind), Place(koht), Promotion(edustus) Kontseptsioon - strateegia, kuidas ettevõte seab oma sihid ja eesmärgid. Turunduskontseptsioone on 5: * Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbjate jaoks odav ning kättesaadav. Kogu ettevõtte eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. See kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. * Tootekontseptsioon - keskendub tootele ning eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kontseptsiooni kasutavad, keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele.
segmentidesse uurimisleidude alusel. Sihtturunduse sammud: Turu segmenteerimine 1) segmenteerimise printsiibid lähenemised A priori Post Hoc. Alused geograafiline, demograafiline, psühhograafiline, käitumuslik. 2) segmentide profiili määramine segmendi suurus ja kasv, segmendi püsivus ajas, struktuurne paeluvus, reageeringu erinevused. Sihtsegmendi valik 3) segmendi paeluvuse hinnang mõõdetavus, mõttekus, kättesaadavus, 4) ühe või mitme segmendi valik massturundus, diferentseeritud turundus, kontsentreeritud turundus. Kauba positsioonimine 5) otsused kauba positsioonimisest (igas segmendis eraldi). Võimalused: tunnuse või kasu järgi, kvaliteedi/hinna suhte järgi, kasutamise järgi, kasutaja järgi, toote kategooria järgi, konkurentide järgi. 6) turunduskompleks (igale segmendile) kaup, hind, jaotus, müügi soodustamine. 16. Sihtturu valiku strateegiad: massturundus, diferentseeritud turundus ja kontsentreeritud turundus.
väärtuselõhe, koguselõhe, omandiõiguselõhe, valikulõhe. Turunduse probleemid: inimeste probleem, turustamise probleem, väärtuse problemaatika, hinna kujundamise problemaatika, teavitamise ja veenmine problemaatika Turunduse funktsioonid: müük, realiseerimine, ost, müügi-eelne ja järgne teenindamine, reklaam, avalikkusega sidemete loomine, transport, standardiseerimine, turunduse finantseerimine, riski vähendamine. 3. Sihtturunduse olemus On massturundus ja sihtturundus. Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate grupid(segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile. Kui tarbijate vajadused on enam-vähem sarnased, siis on homogeenne turg ja kui täiesti erinevad, siis on heterogeenne turg. Viimasel juhul vajab turg segmenteerimist. Selleks jaotatakse koguturg sarnaste vajadustega tarbijate rühmadeks. Saadud segmentide hulgast valitakse sihtturud
4)Iga osaline võib pakkumise vastu võtta või sellest keelduda 5)Iga osaline usub, et vahetatav kaup on teise osalise poolt soovitud või vähemalt vastuvõetav (õpik lk 19-20) 1.Tootmiskontseptsioon: olemus, kasutamine, positiivsed ja negatiivsed küljed. Üks vanemaid turunduskontseptsioone. Seisneb selles, et kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ja kättesaadav. Eesmärgiks efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. Saavutab edu suurtel või vähe arenenud turgudel (nt Hiina arvutitug) (õpik lk 30) 2.Tootekontseptsioon: olemus, kasutamine, positiivsed ja negatiivsed küljed. Keskendub tootele ning eeldab, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovatiivsust (negatiivne-toote eriti keeruline ja innovatiivne lahendus ei pruugi olla edukas, sest kliendid ei pruugi mõista nende kasulikkust, hind liiga kallis. Positiivne-toote
Nad ei suuda katta oma tegevusega seotud kulusid. Nõuavad investeeringuteks ressursse teistelt üksustelt. Koerad: Väike turuosa stabiilsel turul. Ta saab hakkama, kuid suurt tulu ei tooda, Ei vaja suuri investeeringuid, Arenguvõimaluseks on turuniši leidmine. Honda täiendused: Ratsahobused - suur turuosa kahaneval turul, kaitse, taandumine; Tiivutud linnud - väike turuosa kahaneval turul, taandumine. !Turunduse arenemise dünaamika! 1950-dad massturundus, sihtturunduse teke 1960-dad segmentimise buum ja rõhk disainil 1970-dad teenuste osatähtsuse suurenemine 1980-dad toodete kvaliteedi tõstmine 1990-dad infotehnoloogia areng, suhteturundus 2000-2010 andmebaasiturundus, mobiilne turundus 2011-2020 sotsiaalmeedia??? 3. Tarbijauuringu koostamise alused Uurimuse andmed Esmased andmed (küsitlus, vaatlus, eksperiment) Teisesed andmed (internet, varem tehtud turu-uuringud,
kolmest võimalikust seisundist: kõrgendatud rahulolu, tavarahulolu, rahulolematus. Kui ootused on olnud kõrged, kogemus aga oluliselt madalam, on tulemuseks rahulolematus. Tavarahulolu tekib siis, kui kogemus ja ootus enam-vähem ühtivad. Kuid kogemus võib ka ootusi ületada, siis on tulemuseks kõrgendatud rahulolu. Mida suuremaks kujuneb rahulolu, seda rohkem on lojaalseid tarbijaid ja edukam ettevõtte tegevus. 28. Massturundus, toote diferentseerimine ja sihtturundus. Massturunduse korral valmistatakse ühte toodet kõikide tarbijate jaoks ning arendatakse selle jaoks massjaotust ja edustust. Toote diferentseerimise puhul turustatakse mitut erinevat varianti samaaegselt. Sihtturundus eeldab turu segmentimist, segmentidest sobilike valiku ja turundus komplekside loomist iga ühe jaoks eraldi. 29. Turu segmentimine. Eelised: rakendab ellu turukonseptsiooni tarbijate vajaduste parema
selle jaoks massjaotust ja -edustust. Coca-Cola praktiseeris oma tegevuse algperioodil massturundust, väljastades jooki üksnes 6,5 untsistes pudelites. Massturunduse kõige olulisemaks positiivseks argumentideks loetakse suurt turgu, mis tänu mastaabiökonoomiale ning õpikõverale võimaldab alandada kulusid, seega kas müüa madalamate hindadega või sama hinna korral saada suuremaid kasumeid. Massturundus on edukas kahel juhul: 1. tarbijate tootevajadused ja -nõuded on ühesugused 2. toote- ja margipaljususe tingimustes on firmal piisavalt ressursse ja kogemusi koguturu hõlvamiseks Toote diferentseerimise puhul turustatakse mitut erinevat varianti samaaegselt (erinevus võib seisneda kvaliteedis, parameetrites, kujunduses jms.). Loodetakse, et valiku mitmekesistamise abil on võimalik tarbimist suurendada ja turgu laiendada. Näiteks Coca-
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu ...
,,Toota seda, mida saab müüa". ,,leida · SEKUNDAARNE (teisane) vajadus ja see rahuldada" Ettevõtte sisene 5. Sotsiaalne turundus ühiskonnakeskne lähenemine. Ettevõtte väline 4P 36. Sihtturud. Massturundus, toote diferentseerimine, sihtturundus. · Tootepoliitika (product) käsitleb, millist sortimenti, millise SIHTTURUD: teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, kvaliteediga, kuidas pakendatult, millise teeninduse ja garantiidega ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse
Elamuse loomine. Alternatiivsed jaekanalid. Vahendusvajaduse kadumine: Internet, (Amazon, eBay) Turunduskonseptsioonid: 3 Passiivsed: ettevõtte eesmärgid Aktiivsed: tarbijate vajadused. Tootmiskonseptsioon: Kaup peab olema tarbijate jaoks odav ja kättesaadav. Ettevõte: efektiivne toomine, madalad kulud, massturundus. Tootekonseptsioon: toode, tarbija hindab kvaliteeti, tulemust, innovaatilisust. Kõrgtehnoloogia. Müügikonseptsioon: Agressiivne müügitegevus ja reklaam. Kasutatakse tihti siis kui turundatakse toodet mida ei tarbita nii aktiivselt. Eesmärk müüa seda mida toodetakse mitte seda, mida tarbijad tahaksid osta. Turunduskonseptsioon: Tarbijate vajadused. Õigete toodete tootmine tarbijatele.
5. Positsioneerimine - Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted/teenused saavad oma asukoha tarbijate teadvuses, sõltuvalt nende eelistest võistlevate toodete suhtes. 6. Sihtturundus / otseturundus sihtturundus, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale). Postulaat enam ei ole toodet, mis võrdväärselt rahuldaks kõigi vajadusi ja soove. 7. Massturundus massturundus, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel. Toode paisatakse turule lootuses, et seda ostetakse. Toode kõigile ja mitte kellelegi. 8. Turundusmeetmestik Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Turundaja on koostisosade miksija, ta kombineerib erinevaid turundusvõtteid, jõudmaks firma jaoks optimaalse lahenduseni. Klassikalisse turundusmeetmestikku kuulub neli
turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende erinevus seisneb ettevõtte, tarbija ja ühiskonna eesmärkide osatähtsustes. Tootmis-, toote ja müügikontseptsioon on passiivsed. Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav. Kogu ettevõtte eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. See kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. Tootekontseptsioon - keskendub tootele ning eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kontseptsiooni kasutavad, keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele. Selle kontseptsiooniga on kaasnenud
plaanide väljatöötamine; toodete kujundamine; vahendajad; hinnakujundamine; tarbija informeerimine Turundusettevõtte ajastu – keskmes on klient (otsuseid tehakse lähtuvalt kliendist); agressiivne konkurents; pikaajalised plaanid; kliente tuleb hoida Turunduse kontseptsioonid Tootmiskonseptsioon – seda iseloomustab efektiivsus. Ettevõtte eesmärk on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ja massturundus. Ohud ja probleemid rakendamisel: madal kvaliteet, ületootmine ja ei ole valikuvõimalust. Tootekontseptsioon – seda iseloomustab kvaliteet. Ettevõtte eesmärk on toote arendamine (innovatiivsus) ja anda tootele lisandväärtust ja kvaliteeti. Ohud ja probleemid rakendamisel: liiga kallis toode – selle tõttu vähe tarbijaid ning kliendid ei pruugi mõista toote väärtust. Müügikontseptsioon – seda iseloomustab agressiivne müük
1. baasvajadused: igapäevaseks eluks vajalik toit, riietus, peavari ja puhkus (A.Maslow vajaduste teooria järgi - ainult siis, kui need vajadused on rahuldatud, tehakse muid oste); 2. luksussoovid (mõjutatud - stiil, mood, maitse, mugavus jne); 3. impulsiivsed soovid tekivad äkki ja ost toimub hetketuju ajel (sageli mängib siin rolli hind - inimestel meeldib hoobelda kasulike tehingutega). 178. MASSTURUNDUS põhineb masstootmisel ja -turustamisel ning massikommunikatsiooni vahendite kasutamisel toote reklaamimisel. Püütakse meeldida kõigile tarbijagruppidele üheaegselt ja ühesuguse toodanguga. Kavandatakse vaid üks turundusmeetmestik. Massturundust sobib kasutada, kui tarbijate vajadused on sarnased, näiteks paljude toidukaupade (sool, suhkur jne) korral. 179. SIHTTURUNDUSE korral tehakse kindlaks grupid (segmendid), kellest turg
4) Individualism Postmodernne tarbija soovib olla omaette isiksus ja eristuda teistest. Ta soovib individuaalset lähenemist. Kui toote juures on hind selgelt kirjas, siis tarbija ei taju seda lõpliku hinnana. Segmentide hulk suureneb ning segmentide suurus väheneb. Võidukäiku teeb personaalne suhtlus kliendiga. Ideaalne toode on see, mis eristab tarbijat teistest tarbijatest – see, mida teistel pole. Massturundus asendub paindliku ja personaalse tootmisega. Liikudes massturunduselt paindlikule ja personaalsele tegevusele kaotab ettevõtja mastaabisäästu, kuid kulueelis ei ole postmodernistlikus äris “moes”. Kasumit maksimeeritakse kõrgema marginaali arvelt. Auto hind võib olla 69 000, kuid võib ka olla 69 000 000, olgugi, et erinevus kuludes on ehk 10-100 kordne.
Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum...
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole...
TURUNDUSE EKSAM 1. Ansoffi maatrix ja milles seisneb selle tähtsus. Kasvustrateegia on firma tegevuse laiendamiseks, kvalitatiivseks arendamiseks. Põhilisi strateegiaid eristatakse kahe muutuja, toote ja turu alusel. Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises. l. Ekspansioon turule ehk turu hõlvamine -- käibe kasvatamine vanadel turgudel vanade toodetega, kuid uue turundusstrateegiaga (reklaami suurendamine, hinna alandamine, müügisoodustuste pakkumine jm). 2. Toote arendamine - uute toodete loomine vanade turgude jaoks. Tungimine uutele turgudele (või segmentidesse) võib võimaldada firmal saada ajutist konkurentsieelist ja suuremat kasumit. On loomulik, et turgu tuleb enne hoolikalt uurida ning selgitada vajadused toote järele. Risk on selle strateegia puhul märgatavalt suurem kui esimese võimaluse puhul. 3. Turu arendamin...
ja kasutuse efektiivsus. Tarbe- ja äriturul on turundustegevust mõjutavatel teguritel (ostumaht, individuaalmüügi osakaal, hind, pakend, kättetoimetamise kiirus ja krediteerimine) oma iseärasused. Iga turgu tuleb analüüsida eraldi ja iga turu jaoks on vaja luua turundusstrateegia. 4.2 Lähenemine turule Turuleminekuks võib kaubapakkuja kasutada mitmesuguseid viise. Turunduses tuntakse kolme turule lähenemisviisi. Kõige vanem neist on massturundus ehk diferentseerimata turundus, mis tähendab teatud toote masstootmist ja massturustamist, katset meeldida kõigile tarbijagruppidele järelikult lähenetakse koguturule. Teatud toote sihtturuks võib olla koguturg. Sellisel juhul planeerib firma ainult ühe turundusmeetmestiku. Sihtturu ostjatel on sarnased vajadused, mistõttu organisatsioon rahuldab ühtse turundustegevusega valdava osa tarbijaid. Koguturule orienteeritud turunduse juhtimine
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
- organisatsiooniturg – isikud ja organisatsioonid, kes ostavad tooteid edasimüügiks, teiste toodete valmistamiseks või organisatsioonisiseseks tarbimiseks. Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele ja ostukäitumisele. Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijate rühm, kes reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmestikule. Tootega turuleminekuks võib pakkuja kasutada erinevaid viise: - massturundus – kõigi ostjate rahuldamiseks kasutatakse ühte turundusmeetmestikku; - diferentseeritud turundus – firma üritab eraldada oma toodet konkurendi omast; 12 - sihtturundus – siin tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijarühmad ja tooteid pakutakse just neile. Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume:
teised tooted. 6. Sihtturundus/otseturundus Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud sihtrühmale. Sihtturunduses saab eristada nelja põhietappi: turu määratlemine, turu segmenteerimine, sihtgruppide valimine ja toote/teenuse positsioneerimine valitud sihtturule. 7. Massturundus Massturundus, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel. Toode paisatakse turule lootuses, et seda ostetakse. 8. Turundusmeetmestik Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Turundaja on koostisosade miksija, ta kombineerib erinevaid turundusvõtteid, jõudmaks firma jaoks optimaalse lahenduseni. Klassikalisse turundusmeetmestikku kuulub neli osa: Toode (Milliseid tootega seotud otsuseid on vaja vastu võtta?);
ja kasutuse efektiivsus. Tarbe- ja äriturul on turundustegevust mõjutavatel teguritel (ostumaht, individuaalmüügi osakaal, hind, pakend, kättetoimetamise kiirus ja krediteerimine) oma iseärasused. Iga turgu tuleb analüüsida eraldi ja iga turu jaoks on vaja luua turundusstrateegia. 4.2 Lähenemine turule Turuleminekuks võib kaubapakkuja kasutada mitmesuguseid viise. Turunduses tuntakse kolme turule lähenemisviisi. Kõige vanem neist on massturundus ehk diferentseerimata turundus, mis tähendab teatud toote masstootmist ja massturustamist, katset meeldida kõigile tarbijagruppidele järelikult lähenetakse koguturule. Teatud toote sihtturuks võib olla koguturg. Sellisel juhul planeerib firma ainult ühe turundusmeetmestiku. Sihtturu ostjatel on sarnased vajadused, mistõttu organisatsioon rahuldab ühtse turundustegevusega valdava osa tarbijaid. Koguturule orienteeritud turunduse juhtimine
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
Kriitika okei, teooria halb: funktsionaalsus on üsna mahajäänud ja vähepopulaarne teoreetiline joon. Peaks hoopis rohkem nautima ehk konsumerism ja hedonismi eetos Igavuse, bürokraatia ja industrialismi tasakaalustamiseks on peetud tarbimist alates 1956 C.W. Millsi tähelepanekust, et valgekraede töö on muutunud ainult vahediks hea elu saavutamiseks. Hedonism, mis nüüd on loomulik tarbimiskultuuri osa - konsumerism - põhineb soovide ja ihade demokratiseerumises: reklaam, massturundus. Tegemist on moodsa hedonismiga, mis põhineb väljaspoolsel naudingul, mitte seespoolsetel naudingutel, nagu me nägime Campbelli puhul. Niivõrd, kui hedonismiteooriad toovad esile ja polemiseerivad inimese omandi ja tema individuaalsuse vahelist sidet, on tegemist tarbimiskriitikaga. Samamoodi nagu tõusev tarbimine kindlustas tõusva tootmise, nii kindlustas konsumerismi tõus hedonismi kui suhtluse sisu ja elustiili kinnistumist ja levikut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
