a) Täielik konkurents b) Monopol c) Riigiasutused d) Kõik vajavad turundust KT1 1. Tootmiskontseptsiooni fookuses on a) Toote funktsionaalsed omaduse b) Toote füsioloogilised omadused c) Tootja tehnilis-tehnoloogilised ja majanduslikud omadused 2. Allahindluse arvutamine kuulub a) Turunduse kaudeste ülesannete hulka b) ..otseste ülesannete hulka c) Ükski pole õige 3. 1970.aastate turundust iseloomustas a) Massturundus b) Teenuste turunduse areng c) Toodete kvaliteedi tõstmise ajastu d) IT-areng 3.1 1950. aastate turundust iseloomustas a) Massturundus b) Teenuste turunduse areng c) Toodete kvaliteedi tõstmise ajastu d) IT-areng 3.2 1980. aastate turundust iseloomustas a) Massturundus b) Teenuste turunduse areng c) Toodete kvaliteedi tõstmise ajastu d) IT-areng 3.4 1990. aastate turundust iseloomustas a) Massturundus
Turg on koht kus tootjad müüvad oma kaupu. Turunduskommunikatsioon-müügitoetus, müügi tõhustamine. Sihtturundus Põhimuster-->äriettevõtted-->omanikule teenida kasumit (kasum)!Kuidas? 1)tootmised 2)teenused }müük 3)vahendus Massturundus ja sihtturundus · Massturundus - põhineb(mass) tootmisel ja (mass) turundudamisel.Levinud universaalsete toode puhul(piim, leib). · Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate rühmas(segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmeted vastavalt valitud rühmade(sihtrühmale). Turu määratlemine · "Turg" on potentsiaalsete ja tegelike ostjate kogum. · "Turg" on "koht", kus ettevõtted realiseerivad oma tooteid ja teenuseid.
ja selle kaudu vaadatakse milline sihtrühm seda tarbiks. 5. Kuidas määratletakse turgu kui lähtutakse tarbija vajadusest või probleemist? 6. Tarbija vajadustest lähtudes, otsitakse esmalt probleem ja siis lahendatakse see läbi toote. N: katta liiklusõnnetuse kahju- liikluskindlustus jne. 7. Tooge näiteid ettevõtete kohta, mis kasutavad turu segmenteerimise tasandina massturundust, segmentide turundust, nisiturundust ja mikroturundust. Massturundus- pesupulber Ariel Segmentide turundus- autofirma WV-koda; jaekaubandus Rimi-Säästumarket Nisiturundus-mainekad disainifirmad, kes müüvad kaupu butiikidest; Mikroturundus- ,,vanaaegse" mööbli valmistamine 8. Valige välja üks ettevõte, mille tooteid Te tarbite. Uurige (näiteks ettevõtte kodulehelt), milliste tunnuste alusel ta oma tarbijaid segmenteerib ( näiteks kas see on vanus, sissetulek, huvid või midagi muud).
Kahesuunaline kommunikatsioon Saadetakse sõnum, millega saadakse ka tarbija reaktsioon. Nt: e-mail. Saadetud konkreetsele inimesele, konkreetne inimene reageerib. Internet, sotsiaalmeedia. (samuti helistamine, tagasiside andmine veebis, aktiivne osalus kampaanias, osalemine üritustel) Turunduskommunikatsiooni arenguetapid Preindustriaalne ajastu- isiklik suhtlus (olid teada inimesed, kelle käest sai osta teatud asju; kelle käest piima, mett jne) Massturundus ja massikommunikatsioon – alates 50ndatest (massturundus töötas hästi, kuna turg oli tühi ja nõudlus piisav) Müügiedenduse osatähtsuse kasv 70-80.a. Sõnum on see, et toote omaduste asemel rõhutatakse hinda. Eesmärk võtta konkurentidelt kliente ära. Sunnitud minema hinnakommunikatsiooni peale, brändi arendamine ei olnud oluline. Suhtlusturunduse teke Turundajaid piinas mõte, et suur osa reklaamist läheb raisku
tegurid Teenindusolukorra tajumisega liituvad tegurid Demograafilised tunnused Geograafilised tunnused Psühholoogilised tunnused Vertikaalne alla suunatud teave Vertikaalne üles suunatud teave Horisontaalne teave Riski vähendamine Riski ülekandmine Riski aktsepteerimine Riskist hoidumine Finantsaudit Tulemusaudit Vastavuse audit Tegevuse audit Analüütilised auditid Reaalaja auditid Vaatlus Suuline küsitlus Kirjalik küsitlus Toote turundus Massturundus Sihtgruppidele suunatud turundus Strateegiline ehk integreeritud turundus Kutse-eetika Klienditeenindus sõnastik ladina keeles servio, mis tähendab kellegi teenistuses olla, alluda, olla teenindusvalmis. teenindamise all tuleb seega mõista äritegevusele iseloomulikku tegevuse ja teenindaja omaduste kogu protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel klientide probleemide
Sisemise turunduse kontseptsioon: 1. Ettevõtte töötaja 2. Töötajatega suhtlemine ja nende väärtustamine 3. Suhtumine töötajasse kui klienti 4. Kasum töötaja rahulolult Värbamisturunduse kontseptsioon: 1. Tööturg 2. Potentsiaalsed töötajad 3. Tööle kutsumise meetodid 4. Kasum ettevõtte imidži ja tuntuse tõstmiselt - Kontseptsioonid eristuvad lähtealuse, fookuse, vahendite ja eesmärkide poolest BCG maatriks: Turunduse areng: 1950-dad massturundus, sihtturunduse teke 1960-dad segmentimise buum ja rõhk disainil 1970-dad teenuste osatähtsuse suurenemine 1980-dad toodete kvaliteedi tõstmine 990-dad infotehnoloogia areng, suhteturundus 2000-2010 andmebaasiturundus, mobiilne turundus 2011-2020 sotsiaalmeedia Demograafiline segmentimine Sugu Vanus Rass Rahvus Amet Haridus Sissetulek Perekonnaseis ja pere elutsükkel Religioosne kuuluvus Seksuaalne orientatsioon
Esmased andmed on need, mis hangitakse spetsiaalselt uuritava probleemi lahendamiseks. Teisesed andmed on kellegi poolt juba kogutud, kuid need tuleb üles leida ja läbi töötada. https://ariregister.rik.ee/ http://www.stat.ee/ Turundusinformatsioon Pange kirja kolm põhjust, milleks turundusinformatsiooni koguda. Sihtturg ja turusegment: Sihtturg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ettevõttel valida 3 sihtturu strateegiat: Massturundus – ettevõte üritab rahuldada kogu turu vajadusi, pakkudes kõigile tarbijatele ühesuguseid tooteid. Diferentseeritud turundus – ettevõtte võtab sihikule mitu selgelt määratletud turusegmenti, mille jaoks töötab välja neile kohandatud erinevad tooted või teenused. http://www.valemivihik.ee/ Fokuseeritud turundus – turul valitakse välja kindel kliendigrupp (turusegment) ja keskendutakse selle grupi vajaduste rahuldamiseks.
lõpptarbijad, millist kauba edasimüüjad? Sihtturu valikul hinnatakse segmendi suurust, kasvupotentsiaali, kasumipotentsiaali, konkurentide arvu ja suurust, asenduskaupade arvu, ostjate ja hankijate mõjuvõimu. Edasi tuleb leida vastus küsimusele, kuidas valitud segment vastab ettevõtte eesmärkidele ja olemasolevatele ressursssidele. Turu haaramise kolm strateegiat. Diferentseerimata turundus (massturundus) - firma ignoreerib segmentide erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. Madalad kulud, suured kogused, mis alandavad kulusid tooteühikule. Diferentseeritud turundus - mitmes turusegmendis tegutsetakse erinevate turundusprogrammidega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini. Kontsentreeritud turundus (sihtturundus) - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äriedu saadab
tühjendusmüügid jne. 3) Tootekontseptsioon- keskendub tootele ja eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kasutavad keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele. 4) Tootmiskontseptsioon- kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav. Kogu ettevõtte eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. See kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. 5) Turukontseptsioon- ettevõtte eesmärkide ning konkurentsieelise loomiseks on tarvilik kõrgema tarbijaväärtuse loomine, kohaletoimetamine ning kommunikatsioon, valitud sihtturgudel. Aluseks on tarbija vajaduste väljaselgitamine, mõistmine ning rahuldamine. Vahetuse aluseks oleva
pärast. Turumajanduse loogika järgi valivad kliendid turult parima hinna ja toote kombinatsiooni. Ettevõtte turundustegevuse sisuks on määrata kindlaks tarbijate rühm või rühmad, kellele oma pakkumine suunata, ning seejärel kohandada kogu turundusmeetmestik vastavalt valitud tarbijaskonnale ehk sihtrühmale. Sihtturg Sihtturg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ettevõttel on võimalik valida kolme sihtturu strateegia vahel: Massturundus kogu turu vajaduste rahuldamine Diferentseeritud turundus- selgelt määratletud (neile kohandatud toode) kliendigrupp Sihtturg O Fokusseeritud turundus üks kindel kliendigrupp (spetsiifilise vajadusega) Segmenteerimine on turu jaotamine väiksemateks osadeks sarnaste vajadustega tarbijarühmadeks, kes reageerib sarnaselt teatud turundustegevusele. 10 tund Turunduse juhtimine, strateegiline turunudus, ökoloogiline turundus, tasuta
communication 34. Turundusuuringu protsess, erinevad infoallikad, primaarsed ja sekundaarsed andmed. Protsess: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs, eriuurimine, andmete töötlemine ja analüüs. Allikad jagunevad esmasteks ja teisejärgulisteks. Esmased on küsitlused, vaatlused ja eksperiment, test. Teisejärgulised on ettevõtte sisene ja etteväline info. 35. Sihtturud. Massturundus, toote diferentseerimine, sihtturundus. Sihtturg tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov rahuldava kauba või teenuse tootmiseks. Klientideks võivad olla nii üksikisikud/pered kui ka organisatsioonid. Massturundus põhineb masstootmisel ja turustamisel Toote diferentseerimine omadustelt mõnevõrra erinevaid tooteid, toodang eristub konkurentide omast, iga toote sihttarbija ei
lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbjatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt(toode), Price(hind), Place(koht), Promotion(edustus) Kontseptsioon - strateegia, kuidas ettevõte seab oma sihid ja eesmärgid. Turunduskontseptsioone on 5: * Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbjate jaoks odav ning kättesaadav. Kogu ettevõtte eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. See kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. * Tootekontseptsioon - keskendub tootele ning eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kontseptsiooni kasutavad, keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele.
segmentidesse uurimisleidude alusel. Sihtturunduse sammud: Turu segmenteerimine 1) segmenteerimise printsiibid lähenemised A priori Post Hoc. Alused geograafiline, demograafiline, psühhograafiline, käitumuslik. 2) segmentide profiili määramine segmendi suurus ja kasv, segmendi püsivus ajas, struktuurne paeluvus, reageeringu erinevused. Sihtsegmendi valik 3) segmendi paeluvuse hinnang mõõdetavus, mõttekus, kättesaadavus, 4) ühe või mitme segmendi valik massturundus, diferentseeritud turundus, kontsentreeritud turundus. Kauba positsioonimine 5) otsused kauba positsioonimisest (igas segmendis eraldi). Võimalused: tunnuse või kasu järgi, kvaliteedi/hinna suhte järgi, kasutamise järgi, kasutaja järgi, toote kategooria järgi, konkurentide järgi. 6) turunduskompleks (igale segmendile) kaup, hind, jaotus, müügi soodustamine. 16. Sihtturu valiku strateegiad: massturundus, diferentseeritud turundus ja kontsentreeritud turundus.
väärtuselõhe, koguselõhe, omandiõiguselõhe, valikulõhe. Turunduse probleemid: inimeste probleem, turustamise probleem, väärtuse problemaatika, hinna kujundamise problemaatika, teavitamise ja veenmine problemaatika Turunduse funktsioonid: müük, realiseerimine, ost, müügi-eelne ja järgne teenindamine, reklaam, avalikkusega sidemete loomine, transport, standardiseerimine, turunduse finantseerimine, riski vähendamine. 3. Sihtturunduse olemus On massturundus ja sihtturundus. Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate grupid(segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile. Kui tarbijate vajadused on enam-vähem sarnased, siis on homogeenne turg ja kui täiesti erinevad, siis on heterogeenne turg. Viimasel juhul vajab turg segmenteerimist. Selleks jaotatakse koguturg sarnaste vajadustega tarbijate rühmadeks. Saadud segmentide hulgast valitakse sihtturud
4)Iga osaline võib pakkumise vastu võtta või sellest keelduda 5)Iga osaline usub, et vahetatav kaup on teise osalise poolt soovitud või vähemalt vastuvõetav (õpik lk 19-20) 1.Tootmiskontseptsioon: olemus, kasutamine, positiivsed ja negatiivsed küljed. Üks vanemaid turunduskontseptsioone. Seisneb selles, et kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ja kättesaadav. Eesmärgiks efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. Saavutab edu suurtel või vähe arenenud turgudel (nt Hiina arvutitug) (õpik lk 30) 2.Tootekontseptsioon: olemus, kasutamine, positiivsed ja negatiivsed küljed. Keskendub tootele ning eeldab, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovatiivsust (negatiivne-toote eriti keeruline ja innovatiivne lahendus ei pruugi olla edukas, sest kliendid ei pruugi mõista nende kasulikkust, hind liiga kallis. Positiivne-toote
Nad ei suuda katta oma tegevusega seotud kulusid. Nõuavad investeeringuteks ressursse teistelt üksustelt. Koerad: Väike turuosa stabiilsel turul. Ta saab hakkama, kuid suurt tulu ei tooda, Ei vaja suuri investeeringuid, Arenguvõimaluseks on turuniši leidmine. Honda täiendused: Ratsahobused - suur turuosa kahaneval turul, kaitse, taandumine; Tiivutud linnud - väike turuosa kahaneval turul, taandumine. !Turunduse arenemise dünaamika! 1950-dad massturundus, sihtturunduse teke 1960-dad segmentimise buum ja rõhk disainil 1970-dad teenuste osatähtsuse suurenemine 1980-dad toodete kvaliteedi tõstmine 1990-dad infotehnoloogia areng, suhteturundus 2000-2010 andmebaasiturundus, mobiilne turundus 2011-2020 sotsiaalmeedia??? 3. Tarbijauuringu koostamise alused Uurimuse andmed Esmased andmed (küsitlus, vaatlus, eksperiment) Teisesed andmed (internet, varem tehtud turu-uuringud,
kolmest võimalikust seisundist: kõrgendatud rahulolu, tavarahulolu, rahulolematus. Kui ootused on olnud kõrged, kogemus aga oluliselt madalam, on tulemuseks rahulolematus. Tavarahulolu tekib siis, kui kogemus ja ootus enam-vähem ühtivad. Kuid kogemus võib ka ootusi ületada, siis on tulemuseks kõrgendatud rahulolu. Mida suuremaks kujuneb rahulolu, seda rohkem on lojaalseid tarbijaid ja edukam ettevõtte tegevus. 28. Massturundus, toote diferentseerimine ja sihtturundus. Massturunduse korral valmistatakse ühte toodet kõikide tarbijate jaoks ning arendatakse selle jaoks massjaotust ja edustust. Toote diferentseerimise puhul turustatakse mitut erinevat varianti samaaegselt. Sihtturundus eeldab turu segmentimist, segmentidest sobilike valiku ja turundus komplekside loomist iga ühe jaoks eraldi. 29. Turu segmentimine. Eelised: rakendab ellu turukonseptsiooni tarbijate vajaduste parema
selle jaoks massjaotust ja -edustust. Coca-Cola praktiseeris oma tegevuse algperioodil massturundust, väljastades jooki üksnes 6,5 untsistes pudelites. Massturunduse kõige olulisemaks positiivseks argumentideks loetakse suurt turgu, mis tänu mastaabiökonoomiale ning õpikõverale võimaldab alandada kulusid, seega kas müüa madalamate hindadega või sama hinna korral saada suuremaid kasumeid. Massturundus on edukas kahel juhul: 1. tarbijate tootevajadused ja -nõuded on ühesugused 2. toote- ja margipaljususe tingimustes on firmal piisavalt ressursse ja kogemusi koguturu hõlvamiseks Toote diferentseerimise puhul turustatakse mitut erinevat varianti samaaegselt (erinevus võib seisneda kvaliteedis, parameetrites, kujunduses jms.). Loodetakse, et valiku mitmekesistamise abil on võimalik tarbimist suurendada ja turgu laiendada. Näiteks Coca-
Mittejuhuvalimis- mugavus, omaotsustus, kvoot, lumepall. Valimi koostamise etapid: Üldkogumi määratlemine Valimiraami identifitseerimine Valimi meetodi valik Valimi suuruse määratlemine Valimi moodustamine 5. SIHTTURUNDUS JA POSITSIONEERIMINE Füüsilisest isikust tarbijate vajadused: · Baasvajadused- igapäevaseks eluks vajalik toit, riietus, peavari ja puhkus. · Luksussoovid · Impulsiivsed soovid tekivad äkki ja ost toimub hetketuju ajel. Massturundus põhineb masstootmisel ja -turustamisel ning massikommunikatsiooni vahendite kasutamisel toote reklaamimisel. Püütakse meeldida kõigile tarbijagruppidele üheaegselt ja ühesuguse toodanguga. Kavandatakse vaid üks turundusmeetmestik. Massturundust sobib kasutada, kui tarbijate vajadused on sarnased, näiteks paljude toidukaupade (sool) korral. Sihtturunduse korral tehakse kindlaks grupid, kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupi jaoks.
,,Toota seda, mida saab müüa". ,,leida · SEKUNDAARNE (teisane) vajadus ja see rahuldada" Ettevõtte sisene 5. Sotsiaalne turundus ühiskonnakeskne lähenemine. Ettevõtte väline 4P 36. Sihtturud. Massturundus, toote diferentseerimine, sihtturundus. · Tootepoliitika (product) käsitleb, millist sortimenti, millise SIHTTURUD: teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, kvaliteediga, kuidas pakendatult, millise teeninduse ja garantiidega ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse
Elamuse loomine. Alternatiivsed jaekanalid. Vahendusvajaduse kadumine: Internet, (Amazon, eBay) Turunduskonseptsioonid: 3 Passiivsed: ettevõtte eesmärgid Aktiivsed: tarbijate vajadused. Tootmiskonseptsioon: Kaup peab olema tarbijate jaoks odav ja kättesaadav. Ettevõte: efektiivne toomine, madalad kulud, massturundus. Tootekonseptsioon: toode, tarbija hindab kvaliteeti, tulemust, innovaatilisust. Kõrgtehnoloogia. Müügikonseptsioon: Agressiivne müügitegevus ja reklaam. Kasutatakse tihti siis kui turundatakse toodet mida ei tarbita nii aktiivselt. Eesmärk müüa seda mida toodetakse mitte seda, mida tarbijad tahaksid osta. Turunduskonseptsioon: Tarbijate vajadused. Õigete toodete tootmine tarbijatele.
5. Positsioneerimine - Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted/teenused saavad oma asukoha tarbijate teadvuses, sõltuvalt nende eelistest võistlevate toodete suhtes. 6. Sihtturundus / otseturundus sihtturundus, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale). Postulaat enam ei ole toodet, mis võrdväärselt rahuldaks kõigi vajadusi ja soove. 7. Massturundus massturundus, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel. Toode paisatakse turule lootuses, et seda ostetakse. Toode kõigile ja mitte kellelegi. 8. Turundusmeetmestik Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Turundaja on koostisosade miksija, ta kombineerib erinevaid turundusvõtteid, jõudmaks firma jaoks optimaalse lahenduseni. Klassikalisse turundusmeetmestikku kuulub neli
turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende erinevus seisneb ettevõtte, tarbija ja ühiskonna eesmärkide osatähtsustes. Tootmis-, toote ja müügikontseptsioon on passiivsed. Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav. Kogu ettevõtte eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. See kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. Tootekontseptsioon - keskendub tootele ning eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kontseptsiooni kasutavad, keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele. Selle kontseptsiooniga on kaasnenud
plaanide väljatöötamine; toodete kujundamine; vahendajad; hinnakujundamine; tarbija informeerimine Turundusettevõtte ajastu – keskmes on klient (otsuseid tehakse lähtuvalt kliendist); agressiivne konkurents; pikaajalised plaanid; kliente tuleb hoida Turunduse kontseptsioonid Tootmiskonseptsioon – seda iseloomustab efektiivsus. Ettevõtte eesmärk on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ja massturundus. Ohud ja probleemid rakendamisel: madal kvaliteet, ületootmine ja ei ole valikuvõimalust. Tootekontseptsioon – seda iseloomustab kvaliteet. Ettevõtte eesmärk on toote arendamine (innovatiivsus) ja anda tootele lisandväärtust ja kvaliteeti. Ohud ja probleemid rakendamisel: liiga kallis toode – selle tõttu vähe tarbijaid ning kliendid ei pruugi mõista toote väärtust. Müügikontseptsioon – seda iseloomustab agressiivne müük
1. baasvajadused: igapäevaseks eluks vajalik toit, riietus, peavari ja puhkus (A.Maslow vajaduste teooria järgi - ainult siis, kui need vajadused on rahuldatud, tehakse muid oste); 2. luksussoovid (mõjutatud - stiil, mood, maitse, mugavus jne); 3. impulsiivsed soovid tekivad äkki ja ost toimub hetketuju ajel (sageli mängib siin rolli hind - inimestel meeldib hoobelda kasulike tehingutega). 178. MASSTURUNDUS põhineb masstootmisel ja -turustamisel ning massikommunikatsiooni vahendite kasutamisel toote reklaamimisel. Püütakse meeldida kõigile tarbijagruppidele üheaegselt ja ühesuguse toodanguga. Kavandatakse vaid üks turundusmeetmestik. Massturundust sobib kasutada, kui tarbijate vajadused on sarnased, näiteks paljude toidukaupade (sool, suhkur jne) korral. 179. SIHTTURUNDUSE korral tehakse kindlaks grupid (segmendid), kellest turg
millised on nende ootused toote osas. Kui eksisteerib üks bränd, siis üritab valitud ettevõte kõikide klientide eelistusi täita. Kui siseneb uus bränd, üritab ta võistelda turuosa eest. Rühmitunud eelistused: turul võib olla mitmeid eelistuste rühmi ning tekivad loomulikud turu segmendid. Ettevõte võib keskenduda kõikidele gruppidele, ühele grupile või siis luua mitmeid brände. 4) Diferentseerimata turundus (massturundus) - firma ignoreerib segmentide erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. Madalad kulud, suured kogused, mis alandavad kulusid tooteühikule. 5) Diferentseeritud turundus – mitmes turusegmendis tegutsetakse erinevate turundusprogram-midega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini. 6) Kontsentreeritud turundus (nišiturundus) - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äriedu saadab neid, kes tegutsevad nišis
Otsemüük ei ole müümine interneti, telefoni või posti kaudu tellimise teel. Viimati nimetatud müümise võimalused kuuluvad vahendatud müügi alla. Otsemüügi levinumad tooted - isikliku hügieeni tooted (kosmeetika, parfümeeria, hügieenitarbed); moeaksessuaarid ja - ehted; majapidamiskaubad (elektriseadmed, iluesemed jms); toidukaubad ja heaolutooted; kaubad kogu perekonnale (raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad) Massturundus vs otseturundus RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor
49. Sihtturud, turu segmenteerimine. TURG tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse tootmiseks. Tarbijateks võivad olla: * üksikisikud, pered; * organisatsioonid (vähem ostjaid, kuid ostud suuremad, regulaarsemad): - tööstusturg (tootmisvahendite ost); - kaubandusturg (ost edasimüügiks); - ametkonnaturg. Massturundus põhineb masstootmisel ja turustamisel, püütakse meeldida kõigile tarbijagruppidele üheaegselt, ühtmoodi. Toote diferentseerimine: Omadustelt mõnevõrra erinevaid tooteid. Toodang eristub konkurentide omast. Iga toote sihttarbijad ei pruugi olla täpselt määratletud, kuid tarbijal on valikuvõimalus. Sihtturundus: tehakse kindlaks grupid, kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupi(gruppide) jaoks. TURU SEGMENTEERIMINE
18. Toetus Müügitoetus kujutab endast parimat suhtlusviisi veenmaks tarbijaid ostma toodet. 19. Kontsentreeritud turundus (nisiturundus) - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äri edu saadab neid, kes tegutsevad nisis. 20.Diferentseeritud turundus mitmes turusegmendis tegutsetakse erinevate turundus programmidega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini. 21.Diferentseerimata turundus (massturundus) - firma ignoreerib segmentide erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. Madalad kulud, suured kogused, mis alandavad kulusid tooteühikule. 22.Mis on pesa Tarbija elutsükli faas turunduses 23.Suhtekorraldus inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust. Suhtlus ametivõimude, pressi, klientide, äripartnerite ja oma töötajatega, võitmaks nende tähelepanu ja loomaks soodsat imidzit
ja kasutuse efektiivsus. Tarbe- ja äriturul on turundustegevust mõjutavatel teguritel (ostumaht, individuaalmüügi osakaal, hind, pakend, kättetoimetamise kiirus ja krediteerimine) oma iseärasused. Iga turgu tuleb analüüsida eraldi ja iga turu jaoks on vaja luua turundusstrateegia. 4.2 Lähenemine turule Turuleminekuks võib kaubapakkuja kasutada mitmesuguseid viise. Turunduses tuntakse kolme turule lähenemisviisi. Kõige vanem neist on massturundus ehk diferentseerimata turundus, mis tähendab teatud toote masstootmist ja massturustamist, katset meeldida kõigile tarbijagruppidele järelikult lähenetakse koguturule. Teatud toote sihtturuks võib olla koguturg. Sellisel juhul planeerib firma ainult ühe turundusmeetmestiku. Sihtturu ostjatel on sarnased vajadused, mistõttu organisatsioon rahuldab ühtse turundustegevusega valdava osa tarbijaid. Koguturule orienteeritud turunduse juhtimine
ettevõte kõikide klientide eelistusi täita. Kui siseneb uus bränd, üritab ta võistelda turuosa eest. ● Kobardunud eelistused, rühmitunud eelistused (clustered preferences) Rühmitunud eelistused: turul võib olla mitmeid eelistuste rühmi ning tekivad loomulikud turu segmendid. Ettevõte võib keskenduda kõikidele gruppidele, ühele grupile või siis luua mitmeid brände. ● Diferentseerimata turundus, massturundus (undifferentiated marketing, mass marketing) Mass ehk laus ehk diferentseerimata turundust kasutatakse homogeensele turule minekuks: kõigi ostjate rahuldamiseks rakendatakse ühte turundusmeetmestikku. Massturunduse kasutamise otsus langetatakse kui selgelt eristuvaid segmente pole võimalik välja tuua või kui on tegemist väga üldtoote lähedase tootega. Sellisel juhul on tootel tarvis
- organisatsiooniturg – isikud ja organisatsioonid, kes ostavad tooteid edasimüügiks, teiste toodete valmistamiseks või organisatsioonisiseseks tarbimiseks. Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele ja ostukäitumisele. Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijate rühm, kes reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmestikule. Tootega turuleminekuks võib pakkuja kasutada erinevaid viise: - massturundus – kõigi ostjate rahuldamiseks kasutatakse ühte turundusmeetmestikku; - diferentseeritud turundus – firma üritab eraldada oma toodet konkurendi omast; 12 - sihtturundus – siin tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijarühmad ja tooteid pakutakse just neile. Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume:
teised tooted. 6. Sihtturundus/otseturundus Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud sihtrühmale. Sihtturunduses saab eristada nelja põhietappi: turu määratlemine, turu segmenteerimine, sihtgruppide valimine ja toote/teenuse positsioneerimine valitud sihtturule. 7. Massturundus Massturundus, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel. Toode paisatakse turule lootuses, et seda ostetakse. 8. Turundusmeetmestik Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Turundaja on koostisosade miksija, ta kombineerib erinevaid turundusvõtteid, jõudmaks firma jaoks optimaalse lahenduseni. Klassikalisse turundusmeetmestikku kuulub neli osa: Toode (Milliseid tootega seotud otsuseid on vaja vastu võtta?);
ja kasutuse efektiivsus. Tarbe- ja äriturul on turundustegevust mõjutavatel teguritel (ostumaht, individuaalmüügi osakaal, hind, pakend, kättetoimetamise kiirus ja krediteerimine) oma iseärasused. Iga turgu tuleb analüüsida eraldi ja iga turu jaoks on vaja luua turundusstrateegia. 4.2 Lähenemine turule Turuleminekuks võib kaubapakkuja kasutada mitmesuguseid viise. Turunduses tuntakse kolme turule lähenemisviisi. Kõige vanem neist on massturundus ehk diferentseerimata turundus, mis tähendab teatud toote masstootmist ja massturustamist, katset meeldida kõigile tarbijagruppidele järelikult lähenetakse koguturule. Teatud toote sihtturuks võib olla koguturg. Sellisel juhul planeerib firma ainult ühe turundusmeetmestiku. Sihtturu ostjatel on sarnased vajadused, mistõttu organisatsioon rahuldab ühtse turundustegevusega valdava osa tarbijaid. Koguturule orienteeritud turunduse juhtimine
3. tõstab konkurentsivõimet Segmentimine on eluliselt oluline just väikefirmadele. Öeldakse, et kui väikefirma ei suuda jaotada segmentideks turgu, jaotab turg segmentideks firma. Kuigi turu segmentimisel on olulisi eeliseid, sisaldab ta ka piiranguid, mida tuleks arvestada. Esiteks on segment alati väiksem kui koguturg, seepärast ei pruugi seal realiseeruda mahuökonoomia. Teiseks, erinevate segmentide teenindamine kujuneb harilikult kulukamaks kui massturundus. Seepärast tuleb siin hoolikalt analüüsida kasumi moodustumist: kas tänu sobivamale tootele on tarbijad nõus maksma ka kõrgemat hinda (hinnapreemia olemasolu). Tähtis on rõhutada, et turundustegevuse edukus sõltub põhiliselt sellest, kuivõrd hästi me oskame läbi viia tarbijaskonna segmentimist. Kui siin tekib "möödalaskmisi", siis kõik jõupingutused, et firma poolt "pakutav" ja tarbijate poolt "oodatav" kattuksid, on suures osas määratud nurjumisele
Kriitika okei, teooria halb: funktsionaalsus on üsna mahajäänud ja vähepopulaarne teoreetiline joon. Peaks hoopis rohkem nautima ehk konsumerism ja hedonismi eetos Igavuse, bürokraatia ja industrialismi tasakaalustamiseks on peetud tarbimist alates 1956 C.W. Millsi tähelepanekust, et valgekraede töö on muutunud ainult vahediks hea elu saavutamiseks. Hedonism, mis nüüd on loomulik tarbimiskultuuri osa - konsumerism - põhineb soovide ja ihade demokratiseerumises: reklaam, massturundus. Tegemist on moodsa hedonismiga, mis põhineb väljaspoolsel naudingul, mitte seespoolsetel naudingutel, nagu me nägime Campbelli puhul. Niivõrd, kui hedonismiteooriad toovad esile ja polemiseerivad inimese omandi ja tema individuaalsuse vahelist sidet, on tegemist tarbimiskriitikaga. Samamoodi nagu tõusev tarbimine kindlustas tõusva tootmise, nii kindlustas konsumerismi tõus hedonismi kui suhtluse sisu ja elustiili kinnistumist ja levikut.
annaabi.ee 
