2)Turundus on tarbijate vajaduste määratlemine ja tulutoov rahuldamine 3)Turundus on tegevus,mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu. Toode tähisab toote ja teenuse kombinatsiooni. Hind.rahasumma,mida tarbija peab maksma toote omandamiseks. Turg on koht kus tootjad müüvad oma kaupu. Turunduskommunikatsioon-müügitoetus, müügi tõhustamine. Sihtturundus Põhimuster-->äriettevõtted-->omanikule teenida kasumit (kasum)!Kuidas? 1)tootmised 2)teenused }müük 3)vahendus Massturundus ja sihtturundus · Massturundus - põhineb(mass) tootmisel ja (mass) turundudamisel.Levinud universaalsete toode puhul(piim, leib).
5. Sihtturundus ja positsioneerimine 1. Tooge näiteid toodetest: 1) mida tarbib väga suur hulk tarbijaid (kus turg on üsna homogeenne) ja 2) mida tarbib üsna väike osa tarbijatest (kus turg on üsna heterogenne). Homogeenne turg- tavaline poe piim Heterogenne turg- laktoosivaba piim 2. Kuidas Te selgitaksite sõbrale, miks ikkagi on vaja eristada turunduses erinevate vajaduste või tunnustega tarbijaid? Kuna turul valitseb tihe konkurents, peame tegema valiku kas me toodame ühte toodet, mis sobib paljudele tarbijatele või keskendume kahe-ühe väga spetsiifilise tootele. Sellest otsusest lähtuvalt, peame välja selgitama millisele tootele on veel turgu ja milline oleks meie positsioon seal turul. Ei ole mõtet toota sama toodet, mis on eelnevalt juba turul. 3. Pange kirja üks tarbija vajadus või probleem, mida ta soovib lahendada. Tooge erinevaid võimalusi...
Positsioneerimine turul Positsioneerimine ``..positsioneerimine pole midagi sellist,mida saab teha tootega.Positsioneerimine on see,mida sa teed potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega. See tähendab,et toodet positsioneeritakse potentsiaalse kliendi peas.'' Jack Trout ja Al Ries Positsioneerimine Ettevõtted kasutavad positsioneerimist selleks, et luua tarbijate teadvuses tootele, teenusele või brändile unikaalne ehk eristuv, väärtuslik ja atraktiivne kuvand. See lihtsustab tarbijale oma toote või teenuse müümist. Positsioneerimine on turundaja poolt teadlikult kujundatud protsess. Positsioneerimisega tegeleb ettevõte, kuid positsioon tekib tarbija teadvuses. Positsioneerimine Sageli pole tarbijad oma vajadustest teadlikud, s.t need on uinuvas olekus ning hea õnne korral on ühel toote/teenuse arendajal võimalik neid esimesena teenindama hakata. Nt, kui Evian tuli esimesena turul...
Tannik SISUKORD 1. TURUNDUSE OLEMUS.......................................................................................... 2 1.1. Turunduse mõiste ja olemus................................................................................ 3 1.2. Turulõhed ja turunduse funktsioonid...................................................................4 2. TURUNDUSKESKKOND........................................................................................ 4 3. SIHTTURUNDUS..................................................................................................... 5 3.1. Turu määratlemine .............................................................................................6 3.2. Turu segmenteerimine ........................................................................................ 6 3.3. Sihtturgude valimine............................................................................................7 3.4. Positsioneerimine.....
proportsioone üldkogumiga. Lumepallivalim – moodustub üldkogumi liikmetelt saadud kontaktide kaudu. Nt on uuringu sihtrühmaks inimesed, kellel on oskusteave mingi uue tehnoloogia kohta. Kui uurijal on teada vähemalt üks sihtrühma liige, saab ta tema kaudu teada järgmise liikme kontaktid. Niiviisi suureneb valim nagu lumepall. Sobilik kasutada spetsiifilisemate teemade ja väikeste valimite korral. 5. Sihtturundus ja positsioneerimine Turg on ühendatud tarbijate grupp, kellel on sarnased vajadused. Sihtturunduse strateegia puhul püüab ettevõte rahuldada teatud turusegmenti või –segmente. Turusegmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse ühe toote või teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks klientide eripära alusel. Segmenteerimisalused: Kliendi omadused: Geograafilised (regioon, linna suurus, turu tihedus)
modifitseeritud kordusost, 3) ost uute ülesannete lahendamiseks. Ärituru ostuprotsess: 1) vajaduse (probleemi) tunnetamine, 2) vajamineva toote (materjali) üldiste omaduste ja koguse määratlemine, 3) vastavate spetsifikatsioonide koostamine, 4) võimalike hankijate otsimine ja hindamine, 5) ettepanekute hindamine ja analüüs, 6) hankijate valik, 7) hangete korra reglementeerimine, 8) hanke edukuse tagasiside (hinnang). 14. Sihtturundus. Turu segmenteerimine: segmenteeri-mise definitsioon. Segmenteerimise kriteeriumid (demo-graafilised, geograafilised, psühhograafilised ja käitu-muslikud). Turu segmenteerimine tähendab: sarnaste vajadustega, sarnaste võimalustega ja turunduskompleksi ärritajatele sarnaselt reageerivate tarbijate gruppide selgitamist turul. Turu-uuringutes on segm. alusena enam kasutatavad järgm. näitajad: geograafiline printsiip (regioonid, piirkonnad, üksikud linnad, asustustihedus, kliima),
esitada suunavaid küsimusi ning kuulata, millest klient pajatab; Kogemus on vundament, millele saab rajada oma ainulaadse ja isikupärase viisi osutada tipptasemel teenust. Kasutatud kirjandus: http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBMQFjAA&url=http%3A %2F%2Fkoolielu.edu.ee%2Fmerlevilson%2Foppematerjalid %2Fpositiivne_klienditeenindus_pildiseeria.ppt&rct=j&q=klienditeenindus&ei=VbzbTO e_HoT4sgbG6v2hBA&usg=AFQjCNElPFBbdS5LxFNv9Ic58A-SHzAQmw Sihtturundus 1) Mida mõeldakse sihtturunduse all? Kuidas määratletakse? V: Sihtturustamine ehk kontsentreeritud turundus- iseloomustab otsus teha kindlaks grupid, kellest turg koosneb, ja kujundada nii tooted kui ka marketingiprogrammid valitud sihtgruppide jaoks. 2) Mida mõeldakse turunduse segmenteerimise all? Kuidas seostub segmenteerimine sihtturundusega? V: Enam ei toodeta tervikuna ja kõik on hoolikalt läbi mõeldud. Seostub - Iga
pakkuda. Ärituru segmendid võib jagada kolme põhirühma: organisatsiooni tunnused kasutamistunnused ostja käitumuslikud tunnused. Ülesanne – Loetle tarbijarühmale vajalikud tooted ja teenused lähtuvalt nende elustiilist, vajadustest ja soovidest. Tarbijarühm: Noored vanuses 17–18 aastat Pensionärid, kes ei käi tööl Jalgrattasportlased Koerapidajad Lasteaialapsed vanuses 4–6 aastat Positsioneerimine ja sihtturundus Positsioneerimine on turundaja poolt teadlikult kujundatud protsess, mille käigus luuakse ettevõttest või tootest potentsiaalse kliendi teadvuses eristuv, väärtuslik ja atraktiivne kuvand. Sihtturundus Oma tegevuses keskendub ettevõtja eelkõige neile tarbijatele, kellel võiks olla vaja tema poolt pakutavat toodet või teenust. Seda võimalike tarbijate hulka nimetatakse ettevõtte sihtrühmaks ehk sihtturuks. Selleks, et sihtrühmale oma toodet või teenust
Selgitage. (4)mis on infosüsteem? Mis on nende allsüsteemideks? Kirjeldage igat allsüsteemi! Erinevused: 1) äriturul on vähem ostjaid, kuid ostjad ise suuremad 2) äritarbijate nõudlus on tuletatud nõudlus 3)ostjad on teadlikumad 4)nõudlus äriturul muutub kiiremini Sarnasused: 1) ressursid ostmiseks on piiratud 2) mõlemad algavad vajaduse teadvustamisega 3) toimub alternatiivide hindamine 4) informatsiooni otsitakse erinevatest allikatest 4. Selgitage mõistet sihtturundus. Millal võib öelda, et ettevõte tegeleb sihtturundusega? Tooge näide. (2) Ei mäleta praegu Sihtturundus on protsess, mille käigus jagatakse turg vajaduste alusel erinevateks segmentideks ning valitakse välja üks või mitu segmenti, kellega hakatakse tegelema. Ettevõte tegeleb sihttuturndusega kui ta on enda jaoks välja valinud teatud tarbijate rühma, nt lapsed ja hakkab neile vajaminevaid tooteid tootma. Nt Lenne kaubamärk, mis toodab lastele kõiksugu vajaminevaid riideid. 5
kolmest võimalikust seisundist: kõrgendatud rahulolu, tavarahulolu, rahulolematus. Kui ootused on olnud kõrged, kogemus aga oluliselt madalam, on tulemuseks rahulolematus. Tavarahulolu tekib siis, kui kogemus ja ootus enam-vähem ühtivad. Kuid kogemus võib ka ootusi ületada, siis on tulemuseks kõrgendatud rahulolu. Mida suuremaks kujuneb rahulolu, seda rohkem on lojaalseid tarbijaid ja edukam ettevõtte tegevus. 28. Massturundus, toote diferentseerimine ja sihtturundus. Massturunduse korral valmistatakse ühte toodet kõikide tarbijate jaoks ning arendatakse selle jaoks massjaotust ja edustust. Toote diferentseerimise puhul turustatakse mitut erinevat varianti samaaegselt. Sihtturundus eeldab turu segmentimist, segmentidest sobilike valiku ja turundus komplekside loomist iga ühe jaoks eraldi. 29. Turu segmentimine. Eelised: rakendab ellu turukonseptsiooni tarbijate vajaduste parema
mida tarbijad sooviksid osta(Teadlik turundus, 2010:31). Turunduse sünniloos oli oluline osa ka USA Kaubandusministeeriumi poolt korraldatud jaekaubandusettevõtete loendusel ja sellealastel uurimustel. Kirjutati esimesed kaalukamad turundusalased raamatud J.Robinsoni ja E.H.Chamberlini poolt. Turundusosakondade arv hakkas suuresti kasvama. (Vihalem, 1997:7) 1.4. Turuperiood: 50ndad 50ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgajaks (Vihalem, 1997:7). Esile kerkis sihtturundus. Tootekeskse"teeme ja müüme"põhimõtte asemel hakkas levima põhimõte"tunneta ja vasta", mille idee seisneb mitte oma toodetele ostjate otsimises vaid õigete toodete tootmises oma tarbijale. (Teadlik turundus, 2010: 31) Turu segmentimisel lähtuti 20-80% reeglist ehk väiksem osa tarbijatest annab suurema osa tulust. Kasutati valdavalt demograafilisi näitajaid. (Vihalem, 2003:19) Sel ajal pakkus Coca-Cola Company
Diferentseerimata turundus (massturundus) - firma ignoreerib segmentide erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. Madalad kulud, suured kogused, mis alandavad kulusid tooteühikule. Diferentseeritud turundus - mitmes turusegmendis tegutsetakse erinevate turundusprogrammidega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini. Kontsentreeritud turundus (sihtturundus) - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äriedu saadab neid, kes tegutsevad nisis. Turuniss - osa turust, mida tootjad ei ole rahuldanud. Turunduse juhtimises ja turundusplaanide elluviimisel on keskseks küsimuseks turunduskompleksi juhtimine. Klassikalisse turunduskompleksi kuulub neli olulist tegurit, mida kujundab pakkuja ja mis avaldavad mõju ostja nõudmisele. Nendeks on toode, hind/tasu, jaotus/turg (turg/müügikoht) ja edustamine (toetus).
Ostuprotsess võib kesta mõne minuti( leib, piim) või mitu kuud ( kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiine, limiteeritud või ulatuslik probleemi lahendus. 19. Tuletatud nõudlus kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks, vaid seda kasutatakse mingi uute toodete valmistamiseks. (nisu- pagaritoodeteks, mais ja oder- jõusööt) 20. Sihtturundus strateegia mille puhul püüab ettevõte rahuldada teatud turusegmenti või- segmente. Selle kasutamisel eeldatakse, et tarbijatel on erisugused omadused, vajadused ja soovid. 21. Sihtturg teatud grupp kliente, kellel on ühised soovid ja vajadused, kellele ettevõte suunab enda tooted. 22. Segment- kindel sihtturg, mille jaoks kasutatakse erinevat turundusmeetmestikku. 23. Konkurentsieelis ettevõtte eelis konkurentide ees. 24
ning turunduse võimaluste leidmist. Teisesed andmed on need, mis on juba olemas, st informatsioon, mis on varem kogutud teistel eesmärkidel kui uuringu probleemi lahendamine. Ettevõttesisesed: finantsandmed, turundustegevus. Ettevõttevälised andmed: internet, statistika, ajalehed Esmased andmed on niisugused, mida kogutakse spetsiaalselt, et lahendada püstitatud uuringuprobleem. 10 5. Sihtturundus ja positsioneerimine Segmenteerimise olemus, alused, segmentide profiil, strateegia valik, ohud, võimalused; konkurentsieelised ja positsiooneerimine. Segmenteerimine: tarbijate grupeerimine turul. Esimesena valida tunnused, mille alusel hakatakse segmenteerima. (vanus, sugu) Geograafilised tunnused: (linna suurus) Demograafilised tunnused: (vanus) Sotsiaal-majanduslikud: haridus, sissetulek, ametiala.
communication 34. Turundusuuringu protsess, erinevad infoallikad, primaarsed ja sekundaarsed andmed. Protsess: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs, eriuurimine, andmete töötlemine ja analüüs. Allikad jagunevad esmasteks ja teisejärgulisteks. Esmased on küsitlused, vaatlused ja eksperiment, test. Teisejärgulised on ettevõtte sisene ja etteväline info. 35. Sihtturud. Massturundus, toote diferentseerimine, sihtturundus. Sihtturg tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov rahuldava kauba või teenuse tootmiseks. Klientideks võivad olla nii üksikisikud/pered kui ka organisatsioonid. Massturundus põhineb masstootmisel ja turustamisel Toote diferentseerimine omadustelt mõnevõrra erinevaid tooteid, toodang eristub konkurentide omast, iga toote sihttarbija ei
Ostuprotsess võib kesta mõne minuti (leib, piim) või mitu kuud (kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiinne, limiteeritud või ulatuslik probleemilahendus. Tuletatud nõudlus - terminit kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks, vaid seda kasutatakse mingite uute toodete valmistamiseks (nisu- pagaritoodeteks või makaronisaadusteks, mais ja oder jõusöödaks..) Sihtturundus - Strateegia, mille puhul püüab ettevõte rahuldada teatud turusegmenti või -segmente. Sihtturunduse kasutamisel eeldatakse, et tarbjatel on erisugused omadused, vajadused ja soovid. Sihtturg - Teatud grupp kliente, kellel on ühised soovid ja vajadused, kellele ettevõte suunab enda tooted Segment - kindel sihtturg, mille jaoks kasutatakse erinevat turundusmeetmestikku Konkurentsieelis - ettevõtte eelis konkurentide ees, nt madalamad kulud, ajaulooline taust..
Plussid: Miinused: 5. Kirjelda, mis on turunduse mitmesegmendiline strateegia – plussid-miinused. Turunduse mitmesegmendiline strateegia tähendab, et ettevõte on oma huviorbiiti võtnud kaks või enam sihtsegmenti, kellele turundus on suunatud. Plussid: Miinused: 6. Siht –ja lausturunduse olemus, võrdle neid. Sihtturunduse puhul üritatab ettevõte rahuldada teatud segmendi või segmentise soove ja vajadusi. Tänapäeval on sihtturundus laialdaselt kasutusel, sest enamasti ei suudata ühe tootega kõigi tarbijate vajadusi rahuldada(see oleks liiga kulukas) ja seetõttu ongi sihtturunduse eelduseks see, et tarbijatel on erinevad omadused, soovid ja vajadused. Massturunduse puhul üritab ettevõte rahuldada kogu turu vajadusi. Massturunduse puhul kasutab ettevõte kõigi potentsiaalsete klientide jaoks ühesugust turundusmeetmestikku – standardne toode ja sarnased hinnad. Selleks, et
andmete kogumine ja analüüs, Toote diferentseerimine - toodetakse vähemalt paari omadustelt tuemuste interpreteerimine ja esitamne. erinevat toodet, mis eristuvad konkurentidest. Probleemi püstitamisel aitavad järgmised küsimused: Sihtturundus - tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad missugustest olulistest teguritest tuleneb probleem, tarbijagrupid ja nii tooted kui ka turundusmeetmed kujundatakse missuguseid infoallikaid saab kasutada probleemi valitud sihtgruppide jaoks. mõistmiseks, Turu segment - sarnaste vajadustega terbijarühm, kes reageerib
väärtuselõhe, koguselõhe, omandiõiguselõhe, valikulõhe. Turunduse probleemid: inimeste probleem, turustamise probleem, väärtuse problemaatika, hinna kujundamise problemaatika, teavitamise ja veenmine problemaatika Turunduse funktsioonid: müük, realiseerimine, ost, müügi-eelne ja järgne teenindamine, reklaam, avalikkusega sidemete loomine, transport, standardiseerimine, turunduse finantseerimine, riski vähendamine. 3. Sihtturunduse olemus On massturundus ja sihtturundus. Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate grupid(segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile. Kui tarbijate vajadused on enam-vähem sarnased, siis on homogeenne turg ja kui täiesti erinevad, siis on heterogeenne turg. Viimasel juhul vajab turg segmenteerimist. Selleks jaotatakse koguturg sarnaste vajadustega tarbijate rühmadeks. Saadud segmentide hulgast valitakse sihtturud. Lõpuks tuleb sihtturul luua pakutavale kaubale parim positsioon
müügiinimesed, klienditeenindajad, tootearendajad jne) INTEGREERITUD TURUNDUS kõik turundustegevused toode ja hinnakujundus -> kommuni-katsioon (reklaam, müügitoetus, üritused, avalikud suhted, otseturundus, isiklik müük) -> jaotuskanalid -> SIHTTURG SOTSIAALSELT VASTUTUSTUNDLIK TURUNDUS tarbijate vajaduste rahuldamine, samal ajal võimalikult minimeerides ümbritsevale keskkonnale tehtavat kahju SIHTTURUNDUS parnerlus kõigi ettevõtte osapooltega (kliendud, hankijad, vahendajad jne) -> kliendisuhete juhtimine põhineb headel kliendiandmetel; -> väärtuspõhine juhtimine põhineb turunduse kui investeeringu käsitlemisel; -> suust-suhu turunduse puhul ärgitatakse oma lojaalseod kliente soovitama konkreetseid tooteid ka oma sõpradele Ettevõtte edukus 1. Konkurentsivõime - Turuosa - Suhteline turuosa - Patendid - Sihtgrupi katvus 2
Ettevõttevälise keskkonna analüüsi eesmärgiks on välja tuua uued võimalused ja ohud. Ettevõttesisese keskkonna analüüsi korral tuleb perioodiliselt hinnata ettevõtte tugevusi ja nõrkusi. Tugevad ja nõrgad küljed puudutavad ettevõtet ennast ja selle tooteid. SWOT-analüüsi võib koostada: 1) ettevõtte kohta tervikuna: Olulisemate punktidena võiks SWOT-analüüsis käsitleda: 2) valdkonna siseanalüü. 4. Sihtturundus Sihtturunduses võib eristada kolme põhietappi: - turu segmentimine - sihturu valik - toote positsioonimine Turu segmentimine tähendab tarbijate rühmitamist vastavalt nende vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Sihtturu valik võib olla kas ühesegmendiline (üks toode ühele turule) või mitmesegmendiline ja kokku võib eristada sihturu valikul viit võimalust. Mitmesegmendiline sptsialiseerumine: turujärgne spetsialiseerumine (teatud tarbijale)
Uuringumeetodist(kvalitatiiv,kvantitatiiv) Kestuse ja korraldamise alusel(ühekordsed, jätku,monopoolne,mitme tellija, valmis) Valimi koostamise meetodid: Juhuvalemid- lihtne, süstemaatiline, kiht, klaster. Mittejuhuvalimis- mugavus, omaotsustus, kvoot, lumepall. Valimi koostamise etapid: Üldkogumi määratlemine Valimiraami identifitseerimine Valimi meetodi valik Valimi suuruse määratlemine Valimi moodustamine 5. SIHTTURUNDUS JA POSITSIONEERIMINE Füüsilisest isikust tarbijate vajadused: · Baasvajadused- igapäevaseks eluks vajalik toit, riietus, peavari ja puhkus. · Luksussoovid · Impulsiivsed soovid tekivad äkki ja ost toimub hetketuju ajel. Massturundus põhineb masstootmisel ja -turustamisel ning massikommunikatsiooni vahendite kasutamisel toote reklaamimisel. Püütakse meeldida kõigile tarbijagruppidele üheaegselt ja ühesuguse toodanguga. Kavandatakse vaid üks turundusmeetmestik.
suuruse, suhtekorralduse ja otseturunduse. Oluline on ettevõttel koguaeg jälgida turunduskeskkonnas toimuvat. Samuti sõltub ettevõtte finantsiline edukus turunduse võimekusest. Võtmesõnaks on turundusmeetmestik = turunduskompleks = turundus-mix. Tegemist on instrumentide kogumiga, mida varieeritakse lähtuvalt tarbijate vajadustest. Kujundades erinevate vajaduste ja soovidega tarbijale erinev turundusmeetmestik = sihtturundus. Kuna aga turundusobjekte on erinevaid ning ei saa ühtemoodi läheneda, siis on näiteks teenuste puhul kasutusel natuke kohandatud turundusmeetmestik - 7P, lisades 4P-le inimesed, protsessi ja füüsilise tõenduse. ARENG: turunduse alguseks loetakse 19 ja 20 saj vahetus, kuigi ka enne olid juba mingid ilmingud. Nt 1744. kaubakataloogid USAs ja 1800. reklaamiagentuurid Inglismaal. 1920-30. ilmus turundus kui ärifunktsioon (autoturu segmenteerimine) 1950.
,,leida · SEKUNDAARNE (teisane) vajadus ja see rahuldada" Ettevõtte sisene 5. Sotsiaalne turundus ühiskonnakeskne lähenemine. Ettevõtte väline 4P 36. Sihtturud. Massturundus, toote diferentseerimine, sihtturundus. · Tootepoliitika (product) käsitleb, millist sortimenti, millise SIHTTURUD: teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, kvaliteediga, kuidas pakendatult, millise teeninduse ja garantiidega ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse pakutakse tootmiseks.
seostuvad kas toote ostmisega või kasutamisega. Tulemusena kujunevad ühesuguste soovidega tarbijarühmad, kes reageerivad sarnaselt erinevatele turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam, hind, ostujärgne teenindus jms). 5. Positsioneerimine - Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted/teenused saavad oma asukoha tarbijate teadvuses, sõltuvalt nende eelistest võistlevate toodete suhtes. 6. Sihtturundus / otseturundus sihtturundus, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale). Postulaat enam ei ole toodet, mis võrdväärselt rahuldaks kõigi vajadusi ja soove. 7. Massturundus massturundus, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel. Toode paisatakse turule lootuses, et seda ostetakse. Toode kõigile ja mitte kellelegi. 8
Nõudlus Toode Kaup Teenus Turundusmeetmestik Turunduse kontseptsioonid Turunduse mikro- ja makrokeskkond Lõpptarbija Äritarbija Ostuosalus Võrdlusrühm Arvamusliider Taju Väärtushinnang Hoiak Ostuprotsess Tuletatud nõudlus Sihtturundus Sihtturg Segment Konkurentsieelis Eristumine Positsioneerimine Toote paradigma (toote kolm tasandit) Kvaliteet Mugavustooted Valiktooted Eritooted Mitteotsitavad tooted (võõrtooted) Tabutooted Sortiment (sh kaubagrupp) Tootekompleks (sh tooteseeria) Toote elutsükkel Kaubamärk
küsitakse. Pull „tõmbamine“: tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Lase kliendil tõmmata (pull) väärtuslik toode endani, kus iga järgnev töökeskus on eelnevast töökeskuse tellija. Eeldab uut lähenemist turundusele: pull = vajaduste segmentide tuvastamine, sihtturundus VS push = lausturundus, üks sõnum kõigile. Kokkuvõte pullist: Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta“, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest. -- Tarneahela üleminekupunktid tihedalt seotud push ja pull strateegiaga. 1)Tellimuspõhine tootedisain (engineer to order) - tootmise korraldus, kus toode on niivõrd kliendi-spetsiifiline, et mitte ainult tootmine ei toimu puhtalt
- tööstusturg (tootmisvahendite ost); - kaubandusturg (ost edasimüügiks); - ametkonnaturg. Massturundus põhineb masstootmisel ja turustamisel, püütakse meeldida kõigile tarbijagruppidele üheaegselt, ühtmoodi. Toote diferentseerimine: Omadustelt mõnevõrra erinevaid tooteid. Toodang eristub konkurentide omast. Iga toote sihttarbijad ei pruugi olla täpselt määratletud, kuid tarbijal on valikuvõimalus. Sihtturundus: tehakse kindlaks grupid, kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupi(gruppide) jaoks. TURU SEGMENTEERIMINE Turg jagatakse erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele.
MÜÜB jalatseid. Tarbija OSTAB jalatseid. 8.Turu segmentimine ja toote positsioonimine Segmentimine on tarbijate rühmitamise meetod. Tarbijad jaotatakse ühe või mitme tunnuse alusel rühmadesse. Ühte rühma ehk segmenti kuuluvad tarbijad on valitud tunnuste järgi sarnased. Segmentimise aluseks on tavaliselt tarbija vajadused või eelistused, ostukäitumine jms. Turu segment - sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib üheselt teatud turundusmeetmestikule. Sihtturundus - protsess, mille käigus tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijarühmad ja tooteid valmistatakse valitud sihtrühma või – rühmade jaoks. Sihtturunduse kavandamise protsess turu segmentimine; sihtturu valimine; pakkumise positsioneerimine. Segmentimine B2C turul Demograafiline segmentimine Sugu Vanus Rass Rahvus Amet Haridus Sissetulek Perekonnaseis ja pere elutsükkel Religioosne kuuluvus
välja tuua või kui on tegemist väga üldtoote lähedase tootega. Sellisel juhul on tootel tarvis kujundada võimalikult paljude ostjate jaoks sobiv omaduste kompleks. 4 ● Diferentseeritud turundus (differentiated marketing) Diferentseeritud turundus on sihtturunduse üks vorm. Sihtturundus on protsess, mille käigus tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijarühmad ja tooteid valmistatakse valitud sihtrühma või rühmade jaoks. Diferentseeritud turunduse korral lähenetakse segmenditud turule. Firma valib mõned segmendid ja koostab eraldi turundusplaanid igas segmendis tegutsemise kohta. Igale turusegmendile tuleb koostada oma 4P või 7P. See on kulukas strateegia ja vajab palju rahalisi vahendeid.
Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijate rühm, kes reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmestikule. Tootega turuleminekuks võib pakkuja kasutada erinevaid viise: - massturundus – kõigi ostjate rahuldamiseks kasutatakse ühte turundusmeetmestikku; - diferentseeritud turundus – firma üritab eraldada oma toodet konkurendi omast; 12 - sihtturundus – siin tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijarühmad ja tooteid pakutakse just neile. Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: demograafilised – vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, psühholoogilised – isikuomadused, elustiil, käitumisalased – teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes,
Võimalikest segementimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis on seostatavad kas toote ostmise või kasutamisega. Tulemusena kujunevad ühesuguste vajadustega tarbijarühmad, kes reageerivad sama moodi erinevatele turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam, hind, ostujärgne teenindus jms.). Turu määratlemisel on oluline meeles pidada kahte asjaolu: · turu moodustavad vajadused, mitte tooted · orienteeruma peab lõpptarbijatele, mitte üksnes ostu konkreetsele sooritajale Sihtturundus eeldab turu segmentimist, segmentidest sobilike valikut ja turunduskomplekside loomist igaühe jaoks eraldi. Tänapäeval võib täheldada raskuspunkti kandumist massturunduselt ja toote diferentseerumiselt sihtturunduse kasuks. Turg koosneb harilikult suurest hulgast tarbijatest ja igal neist on erinevad nõudmised nii toodetele kui teenustele. Ettevõttel pole kahjuks võimalik arvestada üksikute tarbijatega. Seepärast tuleb uurida,
geograafilised ja psühhograafilised näitajad. 5. Positsioneerimine Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted/teenused saavad oma asukoha tarbijate teadvuses, sõltuvalt nende eelistest võistlevate toodete suhtes. Seega on positsioneerimis tegevuse rõhk asetatudtarbija tootenägemuse kujundamisele. Sagedamini kasutatavad positsioneerimise vahendid on: toode/ teenus, hind, erilised kasutusviisid, tarbijatüübid, teised tooted. 6. Sihtturundus/otseturundus Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud sihtrühmale. Sihtturunduses saab eristada nelja põhietappi: turu määratlemine, turu segmenteerimine, sihtgruppide valimine ja toote/teenuse positsioneerimine valitud sihtturule. 7. Massturundus Massturundus, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel. Toode paisatakse turule