taasühiskonnastamise nõuniku Ave Pae poolt tehtud märkustest küsitluse läbiviimiseks. Miniuuringu teemaks oli valitud vanglast välja saadetavate kinnipeetavate vabanemisest teavituste kasust kohalikele omavalitsustele ning küsimustiku koostamisel oli põhirõhk suunatud antud teatise koostamise/saatmise vajadusele ja informatsiooni piisavusest koostataval teavitusel. Teatise plank lisa 1. Miniuuringu eesmärk oli uurida, kas saadetavad teatised on vajalikud kohalikele omavalitsustele ning nende täiendamise vajadusest. 9 Miniuuringu läbiviimiseks oli valitud 2013. aasta kolmel kuul (august, juuli, juuni) vanglast vabanenud isikute kohta koostatud teatised, mis olid saadeud Ida- Virumaa KOV-le. Kolme kuu jooksul oli Viru Vanglast vabanenud kokku 157 isikut. Ida-Virumaa KOV-tele koostatud ja saadetud teatiste arv oli 23. Kolme kuu jooksul oli saadetud
· Ettepanek- Sellise suure järjekorra puhul võiks vältida teenindajate võõrandumist ning jätta paberimajandus kolmanda isiku korraldada või hiljem, kui järjekord taandub ise käsile see uuesti võtta. 5. Viies külastus- Pärnu kandekeskus: Mulle pidi saabuma suurem hulk saadetisi. Et mitte iga päev sõita edasi-tagasi läksin nädala lõpus kõikidele pakkidele järgi. Kuna osad teatised olid mul kodus ning osad autos, ei hakkanud ma üldse mitte 6 ühtegi paberit kaasa postkontorisse võtma. Saabudes andsin lihtsalt oma juhiloa, et nad siis mu nime järgi saaksin ise kõik pakid mulle üle anda. Lasti välja paber ning toodi mulle vaid üks pakk. Küsisin korduvalt, et kas see on kõik, mille peale vastati kindel jah. Olin hämmingus, sest olin raudkindel et mulle on veel pakke
ja halva tuju välja elamise peale ei kulu liigselt aega. Arvutikeskkonnas tööd tehes on oluline jägida, mis toimub sinu ekraanil, sest see võib hoida kokku ajakulu. Suhtlusprogrammides on võimalik muuta enda staatuseid. Staatused on head indikaatorid sinu hõivatusest. Kui ei soovita olla kogu aeg saadaval ja kohe inimestele vastata, siis tuleb panna saatuseks “hõivatud” või “eemal”. Siis ei oodata kiireid vastuseid (2 lk 200). Samuti tuleks lülitada välja erinevad helid ja teatised, kui saabunud on kiirsõnum või uus e-mail või mõni kontakt on sisse loginud suhtluskeskkonda. Kui erinevad teatised on väljalülitaud, on vähem töö tegemist häirivaid faktoreid, mis sunniksid igal hetkel kontrollima oma e-posti ja teisi portaale. Seega väheneb ajakulu ja töö tegemine muutub intensiivsemaks. Iga töö juures ei ole oluline, et oleks tagatud pääs internetti. Järelikult, ajal, mil tehakse tööd, kus ei ole oluline
Vapi kasutamisel lähtutakse õigusaktidega määratud korrast ja heraldikareeglitest. Asukoht on autorist eespool või ülalpool. Kirja puhul kirjapeaväljal või kontaktandmete väljal. 13. Pealkiri- nimetavas- või sisseütlevas käändes, lõppu punkti ei panda. Nt. bussi tellimine Peab võimaldama lühidalt avama dokumendi sisu ja koostamise eesmärgi. On kohustuslik kõigil dokumentidel, v.a õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused, tõendid, õiendid, teatised jms. Näide: Seminariruumi tellimine/ Piletite tellimisest Asukoht: vormistatakse enne teksti, umbes 9,5 cm lehe ülaservast, rea pikkus ei tohiks ületada täidetava pinna keskjoont. Kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega GARANTIIKIRI, AVALDUS, SOOVITUSKIRI, TEATIS, TÕEND, VOLIKIRI jne . Selistel kirjadel pealkiri puudub. 14. Seosviit 15. Tekst- on kirja põhisisu, adresaadile informatsiooni edastamine. Sisu iseseisvad mõttelised osad
süsteemist) *probleemi lühikirjeldus, (kast, kuhu kirjutada mõne sõnaline kirjeldus probleemi kohta) *detailid (kast, kuhu saab kirjutada detailselt probleemi olemusest) *lisa fail (saab panna nt pildi kindlast probleemist) *määratud töötaja (saab määrata, kes hakkab antud probleemiga tegelema, kes on vastavalt spetsialiseerunud) *prioriteet (saab määrata, kui kõrge prioriteedi astme probleemiga on tegu) *kellaaeg (automatiseeritud, info tuleb arvuti kella järgi) *notifications/teatised (saab lisada nt emaile, kes hakkavad probleemi lahenduse käigus sellest teavitatud saama, võivad olla nii tähtsad service desk'i inimesed kui ka teised sarnase probleemiga kliendid) *soovitav suhtluskeel (pooleldi automatiseeritud) , (saab valida, mis keeles suheldakse. Nt eesti, inglise, vene. Vaikimisi info lisab süsteem selle järgi, mis keeles klient veebilehte kasutas) *case`i/juhtumi kood (automaatne), (igal probleemil enda kood, mida on lihtne süsteemist üles leida
Kas dokumenditöö on vajalik? Kui küsida see küsimus tavainimeselt, siis võib vastuseks saada, et eks ta ikka ole, kuid ei osata täpselt seletada miks see nii on. Vastus ei olegi tegelikult nii lihtne kui võiks arvata, sest antud küsimuses tulevad mängu asutused ja organisatsioonid - nende iseloomud, eripärad ning ka seadused, määrused jne. Miks on siis siiski dokumenditööd vaja ja kellele? Asutustes ja organisatsioonides mängivad juriidiselt suurt rolli lepingud, teatised jne. Kes meist kasvõi eraisikuna tahaks kaotada üüri- või laenulepingut? Dokumenditöö mittesüsteemsus ja korrapäratus võib aga asutustes selliseid situatsioone ette tuua. Või kes sooviks küsimust maksu ja tolliametilt, et miks pole me juba endalegi üllatuseks neile kolm korda vastanud? Võtmeküsimus on siin riskide maandamine. Hästi korraldatud dokumendid annavad meile hea aluse tõestamaks kokkuleppeid ja tehinguid. Samuti sisaldavad
Asutuse registreerimisele kuuluvad dokumendid registreeritakse DHS`is. Dokumendid, mis säilitatakse riiklikes andmebaasides, ei vaja täiendavat registreerimist asutuse DHS`is. 2.2.1 Asutuses registreerimisele kuuluvad dokumendiliigid (AKÜA § 4 lg 1 punkt 4) asutuses koostatud protokollid ja aktid; lepingud; paberkandjal ja elektrooniliselt saabunud ja väljasaadetav post (kirjad, avaldused, kaebused, märgukirjad, taotlused, tõendid, teatised jms). 2.2.2 Asutuses mitte registreerimisele kuuluvad dokumendiliigid Kutsed, kuulutused, õnnitlused, reklaamtrükised, koosolekute teadaanded, perioodika, informatiivse sisuga trükised, kirjad märkega ,,ISIKLIK", KONFIDENTSIAALNE", dokumendid, millel puudub märge saatja nime, elu- või asukoha kohta ei kuulu registreerimisele. 2.2.3. Dokumentide registreerimise eest vastutajad Töötajad, kelle töökohustuste hulka kuulub dokumentide registreerimine DHS`is, vastutavad
näol tema varade, kohustuste või omakapitali koosseisus.Majandustehingu aluseks on majandustehingut tõendav algdokument. Kõik majandustehingud tuleb, nii kassapõhise- kui ka tekkepõhise raamatupidamisarvestuse puhul dokumenteerida, kanda ükshaaval ja kronoloogises järjekorras päevaraamatusse ning hiljem pearaamatusse. Algdokument- Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks- kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3) Varade klassifikatsioon:Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks
dokumentidest. Pealkiri vormistatakse nimetavas või seestütlevas käändes, lõppu punkti ei panda. Pikem pealkiri ei tohiks ulatuda üle lehe keskjoone. Asukoht: pealkiri vormistatakse enne teksti, umbes 9,5 cm lehe ülaservast, peab võimaldama lühidalt, avama dokumendi sisu ja koostamise eesmärgi. Lihtsustab dokumendi registreerimist ja sisuga tutvumist. On kohustuslik kõigil dokumentidel, v.a õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused, tõendid, õiendid, teatised jms. Perioodiliselt või ühel eesmärgil saadetavate kirjade pealkirjale on soovitatav lisada mõni eristav tunnus. TEKST - On kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt algavate eraldi lõikudena. Lõikude vahele jäetakse 1 tühi rida. Tekst joondatakse vasaku veerise järgi, taandrida ei kasutata. Parem veeris võib olla joondamata, st tekstis ei või esineda põhjendamatuid sõrendusi ega lünki
12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik- õiguslik juriidiline isik, Eestis registreeritud iga füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 4)Algdokumentide koostamine, arve vormistamine Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks: kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.); ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
1. Asutuste vahel kooskõlastatakse dokumendid kirjalikult või muul viisil vastavalt õigusaktidele. 6.2. Asutusesisest kooskõlastust nõudvad dokumendid vaadatakse juhataja poolt läbi hiljemalt viie tööpäeva jooksul. 7. ASUTUSESISENE DOKUMENTIDE TEATAVAKSTEGEMISE KORD 7.1. Asutuses sõltub dokumentide teatavaks tegemise viis dokumendi sisust ja koopiasaajate hulgast. 7.2. Asutusesisesed dokumendid tehakse teatavaks infostendil. 7.3. Käskkirjad, töölepingud ja teatised, mis sisaldavad personaalseid töökohustusi (- ülesandeid) edastatakse töötajatele allkirja vastu. 8. DOKUMENTIDE ALLKIRJASTAMISE JA AMETLIKU KINNITUSEGA TÕESTAMISE KORD 8.1. Õigusaktid ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.2. Lepingute ja aktide puhul allkirjastatakse vajalik hulk eksemplare. Näidates eksemplaride arvu ja nende jaotuse dokumendis. 8.3
Ei tohi kahjustada arhivaali seisukorda ega ohustada säilimist. Juriidilise või füüsilise isiku taotlusel on organisatsioon kohustatud väljastama arhivaalidest ärakirju, väljavõtteid ja teatiseid, samuti võimaldama tutvuda arhivaalidega arhiivis. Arhiiviteatis on juriidilise jõuga dokument, mis koostatakse arhivaalide põhjal kirjaliku järelpärimise alusel. Arhiiviteatised jagunevad: -biograafilised, mis sisaldavad andmeid isiku kohta -temaatilised teatised koostatakse mingi kindla teema kohta. Kodanikele väljastatakse biograafilisi teatisi tööstaazi, töötasu, hariduse, kodakondsuse jne kohta nende kirjaliku avalduse alusel. Avalduses tuleb märkida, millisel eesmärgil ja kellele esitamiseks vajatakse arhiiviteatist. Arhiiviteatised koostatakse kindla vormi kohaselt. Dokumendi allkirjastab organisatsiooni juht ja allkiri kinnitatakse pitseriga.
detailidest. Rämpsposti vastased seadused on suhteliselt värsked. (1) 4 · Kelmus, pettus ebaaus valeandmete esitamine eesmärgil lasta teisel isikul teha midagi, mis põhjustab kahju. (1) · Pilkamine, ropendamine, rõvetsemine, mõnitamine mõne veebilehe sisu võib olla sündsusetu, ebameeldiv või solvav erinevatel põhjustel. Mõnel juhul võivad need teatised ka ebaseaduslikud olla. Paljud seadused seavad piirid, et keelata rassistlikke, poliitiliselt pilkavaid, laimavaid, väärikust alandavaid ja muid sõnumeid, mis õhutavad vihkamisele. (1) · Kiusamine - kommentaarid ja sõnumid kindlate isikute kohta, mis õhutavad vaenu. Selle alla käivad näiteks rassilised, usulised, rahvuselised, seksuaalse orientatsiooni alased märkused. Iga kommentaar, mida võib pidada halvustavaks või solvavaks, loetakse
kahesuunaline kakspunktühendus või kahesuunaline rohkem kui kahte sõlme ühendav. Esimesed kaks varianti on sihtotstarbelised andmeedastusteed //dedicated path//, viimane esindab ühiskasutatavat andmeedastusteed //shared path//. Ruutimine on mehhanism, mille abil moodustatakse sidevõrgus andmetee võrgu kahe sõlme (andmeallika ja andmeneelu) vahel, eesmärgiga edastada nende vahel teatis (teatised). Ruutimisel lahendatakse kaks ülesannet: 1. Määratakse edastatavate andmete võrgus liikumise marsruut (marsruudid), st millised ja millises järjekorras läbitakse sidevõrgus transiittippe. 2. Teavitatakse sidevõrku valitud marsruudist. Ruutimise põhiprotokollid: 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//; 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; 3. Ussiaukkommutatsioon //wormhole switching//.
Istungjärgu teemasid arutavad ka poliitilised rühmitused. · Täiskogu istungjärk. Tavaliselt toimuvad täiskogu osaistungjärgud Strasbourg'is (üks nädal kuus) ja mõnikord Brüsselis (kaks päeva). Nendel istungjärkudel arutab parlament õigusaktide ettepanekuid ja paneb hääletusele muudatused, enne kui teeb otsuse teksti kui terviku kohta. Teisteks päevakorrapunktideks võivad olla komisjoni või nõukogu teatised või küsimused, mis puudutavad Euroopa Liidus ja mujal maailmas toimuvat. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on ELi põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu
saal). · Digitaalarhiivi loomine üleminek kestab põhiprobleemiks riist- ja tarkvara kiire vananemine (uuenemine) dokumentide mitmekesisus kasvab autentsus · Virtuaalne arhiivi uurimissaal VAU Arhiivi vaade · Üldinfo selle kohta, mis on VAU, kelle jaoks on VAU, mida VAU sisaldab jne. · Tasulised teenused (teatised, koopiad, veebipood) ja tasuta teenused (küsimused) · Abitekstid, millega üritatakse kasutaja eesmärke aimata ja neile lahendusi pakkuda: tüüpprobleemid tüüplahendused. · Viited arhiivi rakendustele andmebaasid, digiteeritud materjal jne. · Uudised, pressiinformatsioon, uuendused VAU keskkonnas jne. Personaalne vaade
Vaatlemine: · enne: vaatlusplaani koostamine ja väljale pääsemine · vaatluse käigus: vaatluspäeviku või -märkmete tegemine · vahetult pärast vaatlust: vaatlusmärkmete täiendamine ja analüüs Mõned olulisemad aspektid, mida sõltuvalt eesmärgist vaadelda: · Ruum milline see on ja kuidas suhestub uuritava olukorraga näiteks suurus, asukoht, avalikkus/privaatsus, tegutsejate asetus, sisekujundus, värvid, lõhnad, teatised ja märgid; · Interaktsioon ja tegevused mida, kuidas, millistel eesmärkidel tehakse; suhete olemus (näiteks formaalsus; agentsus, aktiivsus/passiivsus), keelekasutus, emotsioonid, võimu- ja kontrollisuhted, kehakeel; · Indiviidid kes osalevad situatsioonis (ja kes on puudu); milline on sugu, vanus, tööalane staatus, ka riietus, välimus. INTERVJUEERIMINE Intervjuu kui andmekogumismeetodi eesmärk on mõista uuritavat uurimisosalise seisukohast.
sümmeetrilist võrgupoolt; laiendatavus – iseloomustab seda, kuivõrd kerge on olemasoleva võrgu struktuuri laiendada täiendavate moodulite abil; regulaarsus – iseloomustab, kuivõrd kõrge on korduvuse aste võrgu struktuuris. 43. Sidevõrkudes kasutatavad ruutimise põhiprotokollid. 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//: korral luuakse esmalt side võrgus allik- ja neelusõlme vahel. Teised samaaegselt sidevõrgus viibivad teatised ei saa mingile teatisele juba eraldatud andmeteed kasutada enne, kui see teatis on andmetee vabastanud, st temaga seotud andmeedastuse seanss on lõppenud. 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; Pakettkommutatsiooni korral jaotatakse teatis väiksemateks osadeks ehk pakettideks. Iga pakett varustatakse päisega, milles sisaldub sihtsõlme aadressiga, mille põhjal toimub edastusel paketi suunamine läbi sidevõrgu sõlmede. Paketid sisestatakse sidevõrku ilma, et
normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja või andjad, akti liik, number, 15 pealkiri ja avaldamismärge. Avaldamismärge sisaldab avaldamiskoha lühendnime EÜT (Euroopa Ühenduste Teataja – ilmus kuni 31.01.2003) või ELT (Euroopa Liidu Teataja – ilmub alates 01.02.2003), seeriatähist (õigusaktid – L, teave ja teatised – C, lisad – E ja A; enne 1968. aastat ilmunud akti korral seeriatähist ei esitata), ilmumise kuupäeva ja leheküljenumbreid, näiteks: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris (ELT L 123, 17.05.2003, lk 42–46). Normitehnilist märkust tähistav ülaindeks esitatakse käesolevas lõikes nimetatud juhul seaduseelnõu pealkirja järel.
Kauba saatedok documents to the goods kaubaarve, invoice pakkeleht, packing list, kvaliteedi sertifikaat, certificate of quality päritolu sertifikaat, veodokument, certificate of origin, kindlustuspoliis, inspektsiooni poliis transport document insurance policy, inspection policy Teatised notices Kauba inspection of goods inspekteerimine Abi osutamine rendering assistance Hinnatrepp Maailmaturu hind Müügihind Müüja omahind Tootja hulgihind Tootja omahind Ladustamine Konteiner Käibemaks VAT Transport Prahiraha Aktsiisimaks
ee). pealkiri on kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada seda teistest dokumentidest. Pealkirja ... o ...vormistatakse soovitavalt nimetavas käändes ja punktita lõpus; o peab võimalikult lühidalt avama dokumendi sisu ja koostamise eesmärgi; o lihtsustab dokumendi registreerimist ja sisuga tutvumist; o on kohustuslik kõigil dokumentidel, v.a. õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused, tõendid, õiendid, teatised jms.; o kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega (näiteks, AVALDUS, GARANTIIKIRI, SOOVITUSKIRI, TEATIS, TÕEND, VOLIKIRI, ÕIEND jne) ja sellistel kirjadel pealkiri puudub; tekst on kirja põhisisu. Kirja tekst peab olema võimalikult lühike ja lihtsa sõnastusega. Stampkeelendid, nagu "Käesolevaga teatame, et...", "Vastuseks teie kirjale teatame, et..." jne on lubamatud. Soovitav on kasutada lihtlauseid ja kindlat,
1) kohtuotsus; 2) kohtumäärus; 3) kohtu erimäärus. P.4. Haldusdokumendid Ülalpool tutvusime õigusaktide, sh üld- ja üksikaktide süsteemiga. Kõik dokumendid, mida riiklikus või kohalike omavalitsuste haldustegevuses veel kasutatakse, on haldusdokumendid. 52 Nende hulka kuuluvad nt: juhendid, ringkirjad (tsirkulaarid), selgitused, protokollid, ametikirjad, mitmesugused formularid (tõendid, teatised, kviitungid, aruanded jne). Need ei ole üldse õigusaktid. Seega Eesti praktikas valitsusasutuste või kohaliku omavalitsuse organite poolt ikka veel praktiseeritav nn protokolliline otsus ei ole samuti formaalses tähenduses üldse õigusakt ega loo adressaatidele õigusi ega kohustusi. Omaette küsimus on juhendi või eeskirja kinnitamine haldusaktiga (ministri määrus; vallavalitsuse määrus) - siis muutuvad nad kinnitava akti läbi üldaktiks (kinnitav akt ning selle lisad moodustavad
Töövõtuleping on reguleeritud VÕS-iga, TLS ei kohaldu. TVL on suurem lepinguvabadus, poolteks on töövõtja ja tellija. Lepingus lepitakse kokku tulemus, tellijat ei huvita protsess. Tasu makstakse tavaliselt pärast, kui tellitud töö on tehtud. Käsundus- ja töövõtulepingu puhul ei saa teenust osutavad isikud puhkust, lepingu lõpetamise hüvitis puudub, 3. Töölepingu sõlmimise, muutmise ja ülesütlemisega seotud teatised ja dokumendid Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja kohustub maksma töötajale 95 töö eest tasu ja kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
rahvusvaheliste kaubanduslepingute põhimõtted (1994, 2004, 2010) PECL- Principles of European Contract Law, Euroopa lepinguõiguse põhimõtted (1995, 1999, 2002) Akadeemilised töögrupid, nt - Study Group on European Civil Code: DCFR – Draft Common Frame of Reference (lepinguõiguse ühtne tugiraamistik, 2007) - Common Core of European Private Law (Trento Group) EL teisene õigus - Euroopa Parlamendi resolutsioonid (1989, 1994) - Komisjoni teatised (al 2001) - CESL- Common European Sales Law, EK ettepanek määruse vastuvõtmiseks Euroopa ühise müügiõiguse kohta (2011) Võlasuhe § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik ehk deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja ehk kreeditor) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
annaabi.ee 
