Vaba kool taotles seda, et lastele antakse võimalikult palju tegutsemis-ja valikuvabadust. Õpetajad loobusid oma autoriteetsest seisundist ja pürgisid koos õpilastega täieliku võrdsuse ja mitteformaalsuse poole. Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks. Vabade koolide demokraatlik juhtimismudel ei olnud lihtsalt organisatoorne lahendus laste ja vanemate haaramiseks kooli juhtimisse. Nimetatud lahendusega püüti lisaks õpetada lastele praktikas demokraatlikke tegevuspõhimõtteid ja avaliku esinemise oskusi. Graubard (1972: 188) tõdeb, et osa vabade koolide õpetajaist tegutses lihtsa malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuse...
varasem põllumajandusmaa arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. Diktatuurioht Prantsusmaal suudeti lahendada loodi Rahvarinne. Poliitiliselt olid minu meelest kõige arenenumad riigid, kus suudeti säilitada demokraatlik kord ja võimule jäi rahvas. Need maad olid kõige tugevamad: nad suutsid üle olla raskustest ja säilitasid tasakaalu sisepoliitikas. Diktatuuri kehtestanud riigid ei olnud arenenud, sest sealsed riigikorrad ei toiminud, rahvas ei tundnud ühtekuuluvust ja valitsus ei toiminud. Arvan, et inimeste pidev hirmu all hoidmine ei edenda poliitikat. Kui riigile on esmatähtsad kodanikud ja rahvas, võib teda lugeda poliitiliselt arenenuks.
Eesti 22. september 1921 Struktuur Täiskogu Nõukogu Nõukogu alalised liikmed: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit Eesmärgid rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine Miinused juhtivate riikide omakasupüüded majandussanktsioonid ei toiminud lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud oma sõjaväe puudumine otsustamine oli aeglane Tegevuse lõpp II maailmasõja puhkemine Ametlikult 1946. a aprillis Tänan tähelepanu eest!
Homme on emadepäev. Nii nagu mina, kindlasti ka teie soovite selle päeva puhul oma ema või vanaema meeles pidada. Kui plaanisite emale külla minna, siis tegelikult kahekordset rõõmu valmistate talle siis, kui juba hommikul üllatusena saadate talle ka emadepäeva kaardi. Siis ema juures olles on emadepäeva soovid juba edastatud ja üle võib anda vaid lilled koos kallistustega ning rohkem sõnu pole vajagi. Nii olen vähemalt mina mitu aastat toiminud. Kui olete aga kaugel ja pikk on ema juurde tee, siis ei jäägi muud üle, kui ema südant rõõmustada emadepäeva kaardiga. Et aga emadepäevaks rõõmsat tuju luua, lugege kohe hommikul läbi Emadepäeva lõbusad lood…, kus on juttu ka sellest, mida te kõik võlgnete oma emadele!
Pille veetis oma suvevaheajad enamasti maal vanaema juures. Ta on alati saanud vanaemaga hästi läbi. Õhtuti koos vanu pildialbumeid vaadates, jutustas vanaema vanadest aegadest, kommetest, tavadest, suguvõsast ning huvitavatest inimestest, kes tegelesid ravitsemise ja nõidumisega. Vanaema lemmikalbumit lehitsedes, leidis Pille albumi keskelt vana, kulunud paberilehe, millel pealkirjaks häguselt „Õnneretsept“. Vanaema selgitas, et vanasti prooviti erinevaid nippe, kuidas õnnelikuks saada ja need nipid olid ka toiminud. Sellist juttu kuuldes, tahtis tüdruk õnneretsepti katsetada, mispeale vanaema ainult naeris ja ulatas paberi Pille kätte. Pille, kes alati on entusiastlik huvitavaid asju tegema, tahtis retsepti kohe järele proovida, milleks oli: kaduneljapäeval enne südaööd panna padja alla väike peegel, mis näitab unes sinu tulevast abikaasat. Tüdruk testis õnneretsepti mitmeid kordi, kuid asjata.
toetamisel ning põgenike abistamisel. Rahvasteliit vahendas ja püüdis lahendada Vilno, Korfu ja Mosuli konflikti. Pingutused rahu kindlustamiseks; desarmeerimine jäid aga tulemuseta. Positiivne oli Rahvasteliidu mõju majandusliku ja tehnilise koostöö arengule, samuti tegid tulemusrikast tööd Rahvasteliidu haruorganisatsioonid. Rahvasteliidu tegevus ei olnud aga edukas, kuna: a) juhtivate riikide omakasupüüded b) majandussanktsioonid ei toiminud c) lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks d) USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud e) oma sõjaväe puudumine USA president Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid organisatsiooni otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt liikmeriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa ei nõustunud aga sellega. f) otsustamine oli aeglane Konverentsid, lepingud Washingtoni konverents 1921.a. nov. 1922. a
Internetiohud Arvamuslugu Helina Saar Ilma internetita ei kujuta me keegi enam oma elu ette. Internet avab nii palju uusi võimalusi ja avardab silmaringi. Internet palub meelelahutust, kuid samas väga vajalik ka koolitöid tehes. Samas on internetis nii palju ahvatlusi, et mõnikord lausa aeg lendab ja märkamatult on kätte jõudnud öö. Nii jäävad tihti tegemata vajalikud toiminud ja kohustused. Seega tuleb osata end kontrollida ja teada täpselt mida või milleks internetti minnakse. Ega liigne arvuti kasutamine mõjub ka inimese tervisele nii vaimselt kui füüsiliselt. Paraku me ise anname inimestele võimaluse sekkuda meie ellu, kas seda siis facebooki näol, kuhu me ise paneme oma pilte ja postitame infot. Nagu internetis toimuvad pettused, inimesed on kergeuslikud ja jagavad infot mida ei tohiks jagada ning mõnikord liiga pa...
Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning
Kui ma oleksin Poseidon Nimi Kui ma oleksin Poseidon, muudaksin ma siin maailmas paljusid asju, mis puudutavad merd. Neid ümberkorraldusi teeksin tänu inimeste põhjustatud probleemidele. Nad on toiminud valesti, enne tekitanud probleemi ning nüüd üritavad tagajärgi likvideerida. Kuid ma arvan, et nad ei saa ise sellega hakkama, seega ulatan neile oma abistava käe. Alustada tuleks ujuvate prügimägede likvideerimisega. Need põhjustavad loomadele, kelle koduks on meri, suuri probleeme. Paljud arvavad, et meres hõljuvad kilekotid ja muu prügi on toit, aga tegelikult see nii ei ole. Nemad kahjuks seda ei tea, ning seda prahti süües võivad nad lämbuda
tekib inimese viha teise vastu ja ta tahab teisele midagi samaväärset teha, et enda ensetunne paraneks. Samuti ma mäletan enda lapsepõlves, et isa ütles alati, kui keegi teine suurem laps teeb sullle haiget, tee talle vastu, ära lase kunagi ennast teiste jalgade alla trampida. Õigusemõistmise aluseks on tegelikult inimese enda õiglustunne, mis võib igal inimesel olla erinev ja sellest tulevad ka probleemid ja tülid. Vanasõna ütleb: silm, silma ja hammas, hamba vastu. See tõde on toiminud ajast-aega ja toimib ka tänapäeval. Võib öelda jah, et kättemaks on omamoodi metsik õigusemõistmine, kuid see toimib päriselt, sest kättemaks on kõige magusam. Maris Kiipus 12b (20.01.10)
Milliseid ümberkorraldusi tegi Eestis nõukogude võim? Likvideeriti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, kehtestati Nõukogude konstitutsioon ja seadused, loodi kõrgemad riigiorganid. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ük juhtimine. käivitati repressioonid. Vangistati või hukati vanad pässid ja hakati vangistama inimesi kõigis rahvakihtides .Millal toimus Eesti ja saksa okupatsioon?NKO (17juuli 1940-juuli 1941) (sept 1944-20aug 1991) SO (juuli 1941-sept 1944). Millal püüdsid Eestlased oma iseseisvust taastada? 18.sept 1944. Eesti sai ainult olla paartundi iseseisev kuna Eestil polnud sõdureid et punaarmeed tagasi tõrjuda . Paljud valitsuse liikmed langesid nõukogude repressiivorganite kätte. Millised olid teise maailmasõja tagajärjed Eestis. Eesti sai rängalt kannatada: Narva linn oli peaaegu hävitatud ,Tallinn, Tartu ja mitmed teised...
Eesti geoloogilene ehitus Ajalugu Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas TÜ professor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja
geneetiliselt muundatud taimede vahel. GMOd sisaldavad tooted peavad olema märgistatud välja arvatud juhul, kui on tegu juhusliku sisaldusega, mis jääb alla 1%. Plussid Saagikuse tõus Taimedele ei tule kahjureid Resistentsus haigustele Raviomadused mida saab taimedele tekitada (nt vähivastase toimega tomat) Miinused on vastu rohelisele ideoloogiale, sest organismide geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust. Loodus on toiminud miljardeid aastaid, ilma, et keegi seda muutnud oleks. Inimesed teevad tohutuid muudatusi taimede ja loomade geenides, teadmata mis võib juhtuda mõnekümne aasta pärast.
Tunti huvi idamaiste vürtside ja peene käsitöö järgi. Linnad olid kaugkaubanduse-keskusteks. Kuna kaubandus oli niivõrd palju arenenud, tekkis vajadus raha järele. Rahaks olid mündid, mille väärtus sõltus kaalust ja väärismetallisisaldusest. Tänu sellele hakkas arenema pangandus ja tekkis rahasüsteem. Suuremates linnades oli võimalik raha deponeerida ja krediiti saada. Need, kel raha vaja oli, laenasid vajaliku summa rikkalt, kes omakorda nõudis intressi. Maakohtades ei toiminud müntidesüsteem veel niipea. Linnad olid niisiis äri- ja võimukeskused. Kloostrid olid peamised kultuuri- ja haridusasutused. Kloostrimungad kirjutasid raamatuid ja seal anti haridust, säilitati kultuuripärandit. Nüüd, kui linnad võimu kogusid, peeti oluliseks ka ilmalikku haridust, sest mõisteti haritud ametnikke puudust. Nii kasvasid kloostrikoolidest välja ülikoolid. Hakati kirjutama ka ilmalikke teoseid, näiteks rüütliromaane. Linnaelanike
oodati ja ei tajutud selle neg mõju.*puudusid rahvusvahelised institutsioonid,mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt. Tagajärjed:impeeriumid lagunesid.Rahvasteliit 1919-1946?.-Pariisi rahukolverentsil loodud organisatsioon,mille eesmörk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvus- vaheline koostöö.Nõrkused*ei osalenud mitmed olulised riigid. *puudus oma sõjavägi*otsustamine oli aeglane*juhtivad riigid olid omakasupüüdlikud.majandusanktsioonid ei toiminud.* lepinguid millele rl toetus,peeti ebaõiglasteks.Head küljed* püüdis arendada riikide vahelist koostööd*püüdis korrastada sõjajärgset maailma ja muuta ta rahulikuks paigaks.Pariisi rahu kolverentsile tulid kokku ms võitnud riigid,et riikidevahelised piirid paika panna ja euroopat jagada.saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks. Compiegne vaherahuga lõppes ms.seejärel kutsuti kokku pariisi rahukolverents.11 nov.1918.Veebruari revolut.puhkes veebruari
Ajalugu Pärast 1. Maailmasõda (1914-1918) tuli Euroopasse majanduskriis. Demokraatia tekkis paljudesse riikidesse ning loodeti, et see riigikord lahendab riigi ja inimeste probleemid. Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema
sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka NSVL liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvestus senini üsna karm tsensuur ja julgeolekuorganid sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse; järk järgult hakkas laienema sõnavabadus. 1980- ndate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toiminud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19. sajandi teisel poolel toiminud eestlaste ärkamisajaga ( rahvustunde tõus; rahvuslike suurürituste pidamine, eestlaste võitlus oma pliitiliste õiguste suurendamise eest jne.) Eesti taasiseseisvumise olulisemad sündmused krnoloogilises järjekorras: 1987 a. september - Isemajandava Eesti kontseptsioon. Ajalehes ´Edasi´ ilmunud ettepaneks viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele,
· Saksa rüüstas veel pikka aega Lahingu tulemused · Eesti vaimu ei suudetud murda · Albert mõistis, et üksi Eestit ei valluta · Pöördus abi saamiseks Taani poole Sõjategevus 12191220 · Taani saabus PõhjaEestisse · Retke juhtis Waldemar II · Saabuti Tallina, mis hõivati lahinguta Lahing · Võiduristiminesaksa ja taani vahel PEesti vallutamiseks · Tähendas oma preestrite küladesse ette saatmine · ,,kelle ristitud, selle oma" · Ei toiminud Rootsi sekkumise katse 1220 · Plaan hõivata LääneEesti Lihula linnus · Saarlased põletasid maha LÕPPVAATUS 12211227 Saarlased haarasid ohjad · 1221 Tallinna piiramine ebaõnnestus · 1222 tehti taanlastele tuul alla · Vabastati Varbola Viimane katse maad vabastada · Sõlmiti liit Pihkva ja Novgorodiga · 1223 vallutati Viljandi, Otepää, Tartu · 1224 suveks olid sakslased tagasi vallutanud · Tartu langemine 1224 suvel
(reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil - Riikidevahelised piirikonfliktid - Ülemaailmne majanduskriis 1929-33 - esimesena langes põllumajandusturg, kuna valitses ületootmine - 29. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil (tagajärjena vajus kokku pangandus)
7.Eestlased püüdsid iseseisvust taastada 18. Septembril 1944. Relvastatud jõust oli aga puudu. Mõni tund enne Punaarmee saabumist Tallinnasse lahkus valitsus eestist. Enamik liikmeid langes NK repressiivorganite kätte. Vähesed läände jõudnud kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. 8. Sõjakahjud *Narva linn oli peaaegu hävitatud * Tallinn, Tartu jt suuresti purustatud *enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud * tööstuste tootmisvõimsus langes poole võrra *kahanesid külvipind ja kariloomade arv * eesti rahvaarv vähenes
Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Lisaks geneetiliselt muundatud organismide suurtele plussidele (saagikuse tõus, taimedele ei tule kahjureid, taimed on vastupidavamad haigustele, raviomadused mida saab taimedele tekitada nt. on loodud tomat millel on vähivastane toime jne.) on see vastu rohelisele ideoloogiale, sest organismide geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust. Loodus on toiminud miljardeid aastaid, ilma, et keegi seda muutnud oleks ja nüüd teevad inimesed tohutuid muudatusi taimede ja loomade geenides, teadmata mis võib juhtuda mõnekümne aasta pärast organismidega mida on muundatud. Ma arvan et kaugele ei jää ka testimine inimeste peal. GMO ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973. Herbert Boyer asutas esimese firma mis kasutas
jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2. Karmikäeline valitseja e. Diktatuur riik sekkus tootmisesse ja pankade tegevusse. Suur kolmik- Prantsusmaa Georges Clemenceau, USA Woodrow Wilson, Suurbritannia Lloyd George.
läbiviimisele suunatud kulusid. Vallad liituvad nn ,,tõmbekeskuste" ümber ning tulevikus näeksid need välja justkui tänapäeva maakonnad, millel oleks ka kohalik võim. Haldusreform näeb ideaalis välja kui vahend, mis aitaks Eesti avaliku elu korraldamist muuta palju lihtsamaks, tõhusamaks ning odavamaks. See-eest on aga haldusreformil mitmeid negatiivseid külgi, mistõttu on muutus veninud juba väga pikalt. Mitmed poliitikud ei ole reformi poolt, sest juba pikka aega toiminud praegune süsteem on sisse juurutunud ning muutunud mugavaks. Leitakse, et pole mõistlik muuta seadust puhtalt seaduse muutmise mõttes. Kõige suuremateks haldusreformi vastasteks on avalikud teenistujad ehk siis vallavanemad, vallavolikogu liikmed jne. Nemad jäävad valdade liitumisel ilma tööta, mis tooks kaasa nende tuleviku ebakindluse. Eesti riik peaks sügavalt mõtlema, kas oleks inimlik põhimõtteliselt ,,koondada" väga suur hulk riigiteenistujaid.
siis Sul ei ole midagi karta. Sest siis tegi seda keegi teine ja kusagil leidub keegi kolmas, kes midagi nägi või kuulis. Ning ka kohtunik on tõe eest väljas. Kui keegi on midagi halba teinud, siis peab see miske ka kedagi mõjutama ja kahjuks enamusjuhul halvasti. Ja mõnikord juhtud just Sina olema see keegi. Siis on kohtuniku töö kuulata üle Sinu kaebus ja toimida seadustele vastavalt. Ning see viib kohtuniku täiesti uute valgusesse. Nüüd on Ta Sinu poolt, kui Sina oled toiminud seadustele vastavalt. Seega võib kohtunikku nimetada nii karistajaks kui ka õigusemõistjaks. Kes Ta Sulle on, oleneb täielikult Sinust endast.
Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Aaria rass kuulutati valitsevaks , alamrassid (juudid, mustlased, slaavlased jt.)kuulusid hävitamisele või pidid teenima valitsejaid. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks. Prantsusmaal ja Suurbritannias jäi kehtima demokraatia kuna see oli seni hästi toiminud. Majandus oli heal järjel ja rahval polnud põhjust mässu korraldada. Esimeses Maailmasõjas ei saanud need riigid eriti kannatada, sest nad olid võitjariikide seas. Poliitiline olukord oli samuti rahulik. Demokraatlikes riikides arenes poliitika kiiremini kui diktatuurides. Saksamaa välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel
Kindlasti on ka neid kes lihtsalt ei viitsi aga paljud käivad ka huviringides ja teevad veel palju muud peale kooli ja nad jõuvad koju hiljaõhtul. Siis peavad nad hakkama tegema koduseidtöid, peale mida on laps väsinud ja istuks parema meelega arvutis või vaatakas televiisorit, kus saaks lihtsalt puhata ja ei peaks mõtlema. See, et tänapäeval loetakse vähe raamatuid ei ole minurast suur probleem, proovitakse küll igasuguseid viise, et noori lugema meelitada aga seni ei ole üksi toiminud, vähemalt minule. Ka mina loen vähe, ainult kohustuslikku kirjandust, ja ma ei tunne, et ma oleks millestki ilma jäänud. Sellepärast ma arvangi, et see ei ole suur probleem.
Järeldus- Kitosaan jääb peale 2) 5ml vett, 5 tilka NaOH lahust, 0,2ml taimeõli,- pärast loksutamist 0,1g kitosaani Järeldus- Kitosaan jääb peale 3) 5ml vett, 0,2ml taimeõli- peale lokustamist 0,1g kitosaani Järeldus- Kitosaan jääb jällegi peale Puuviljamahla selitamine Esimene keeduklaas- 50ml viljalihaga mahla,0,1g kitosaani- segada, tsentrifuugida. Teine keeduklaas- 50ml viljalihaga mahla-tsentrifuugida Märkasime:Et see ei toiminud, kitosaan ei jäänud peale, vaid vajus põhja Poolt argumenedid Lihtne ja tõhus viis alandada kaalu Toimib ilma füüsilise aktiivsuseta Võid süüa, mida hing ihaldab (olenemata kellaajast) Lühiajalisel kasutamisel ei tekita vastunäidustusi (6 kuu jooksul) Vastu argumendid Ei propageeri tasakaalustatud toitumist Inimesed muutuvad laisaks ning füüsiline võimekus alaneb Tervislikud eluviisid kaovad Haigused süvenevad rämpsu sisse söömisega
Kordamisküsimused kontrolltööks 9. klassile II maailmasõda 1) II Maailmasõja eeldused ja põhjused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Versaille süsteem oli ebapüsiv ei toiminud, 1930 aastate lõpus olukord halvenes. 2) Selgita mõisted (pikem selgitus): a) Kummaline sõda- Tegevusetu vastasseis inglaste, prantslaste, ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia
I MS Põhjused: *teravnenud vastuolud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kuna GER soovis juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaa...
novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile.Rootsi aja lõpp Eestis. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse ,nn Balti erikorra. · Balti erikord -Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini sakslaste mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. · Reduktsioon- mõisate riigistamine · restitutsioon-mõisate tagasiandmine mõisnikele · aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma.
Inimene on alati tahtnud, et tema kasulikkus ühiskonnale ning keskkonnale oleks suur ja tegutsemisviis efektiivne ja jätkusuutlik. Nagu aeg on näidanud pole see ainult positiivne olnud, sest inimene eneseteadmata on põhjustanud kohutavaid tagajärgi keskkonnale põllumajandussaaduste „tõhusamaks kasvuks“ ja kahjurite tõrjeks. Erinevate kemikaalidega pihustades, tahtes sellega eemaldada mingi kindla liigi putuka hävimist, ei toiminud nii nagu sooviti. Tõrjeks kasutatavate ainete hulk on nii suur ning neid tuleb aina juurde. Mida rohkem neid juurde tuleb, seda suuremas ohus on ka keskkond ning seda ümbritsev. Näiteks Ameerika Ühendriikides tuli igal aastal kasutusel viissada uut kemikaali, millega inimesed, loomad ja linnud pidid kohenama. Ei ole olemas niisugust mürki, mis hävitaks ainult mingi kindla putuka või kahjuri liigi. Tõrjet
ning sotsiaalkkindustuse süsteem. Samuti olid Jaapani kaitsekulutused võrdlemisi väiksed, kuna põhiseaduse kohaselt ei tohtinud riik omada suurt sõjaväge. Ilmselt pakkus turvalisustunnet ka fakt, et USA sõjaväebaas asus Jaapani territooriumil. Majandusimet soodustasid kõige enam ilmselt sealsed traditsioonid ehk rahva kuulekus, töökus, kollektiivsus ning vähenõudlikkus. Lisaks oldi aldid uutele leiutistele ja ideedele. Minu meelest ei oleks seesugune majandusime kindlasti toiminud aga NSVL okupatsiooni all. Seda juba seetõttu, et Jaapani majanduse edusammude taga oli range kord ja pingeline töö, NSV Liidul polnud aga eriti mingit arusaama omaenda riigi majandusest, kuna pidevalt valetati nt viljatoodangu arvu ja impordi numbreid, et näidata end paremas valguses ja parema riigina. Samuti oli NSV Liidul väga suur rõhk sõjalistel kulutustel, Jaapani sõjaline eelarve oli aga minimaalne. Lisaks viidi Nõukogude Liidus läbi kollektiviseerimist, mida iseloomustas
Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud rahvasteliitu( USA üldse mitte, osa lühikest aega- Saksamaa, NSV liit, Jaapan.), oli Euroopa keskne, suurriikide keskne, rahulepingud olid ebaõiglased, otsusteks vajati konsensust. 1930 ei tule rahvasteliit konfliktidega toime, 1939 algas 2 maailmasõda, rahvasteliit saadeti laiali 1946 Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel
Armastus tõukas teda tegudele, mida ta ise võibolla polekski tahtnud teha. Ta oli tihti väga armukade Carmeni peale ja õnnetu selle üle, kuhu ta oma eluga jõudnud on. 5.Tegelastele antud hinnangud Autor ei anna oma teoses ühelegi tegelasele hinnanguid. Ta ei nimeta kedagi konkreetselt heaks või halvaks. Iga tegelane on lihtsalt oma moodi ja autor laseb sel ka nii olla. Lugejale on jäetud võimalus anda ise tegelastele hinnang ja otsustada, kas nad on õigesti või valesti toiminud. Minule isiklikult ei meeldi Carmeni sugused inimesed. Selles teoses ma küll ei saaks väita, et ta oli saja protsendiliselt halb, kuid siiski ta ei olnud meeldiv tegelane. Samas aga mulle meeldis tema kavalus ja osavus ning oskus olla alati rõõmsameelne ja positiivne. José oli minu jaoks pisut sümpaatsem, kuid ma tahaks loota, et elus on veel teisigi väljapääse kui see, mille José enda jaoks leidis. Mina poleks tema asemel nõnda toiminud
kodumaast kui vabast riigist. Kokkuvõtteks võib öelda, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli minu arust möödapääsmatu. Seda eelkõike sellepärast, et juba riigi vundament ehk majandus oli väga nõrk ja laostunud ning riik ei saanud hästi toimida. Lisaks ka Külma sõja mõjud, sõjad ja kriisid, mis laastasid veelgi riigi majandust ning prestiizi. Nõukogude Liit oli oma mõõtmetelt kasvanud tohutult suureks ning ei toiminud enam hästi. Mitmed muudatused nagu näiteks perestroika ja glasnost ning nende mõjud panid punkti Nõukogude Liidule, sest ei suudetud enam oma valduseid ohjeldada ning mitmed riigid hakkasid tasapisi iseseisvuma ning liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu.
Koostaja : Helen Ojasalu 11.b klass 1973-1974 1970ndad aastad kujunesid suhteliselt rusuvaks perioodiks. Seejuures ei kadunud kuskile inimmeste terroriseerimine meelsuse pärast, vangilaagrid ja KGB; kõik oli vaid veidi pehmem stalinistlikust vägivallast. Maad võttis stagnatsioon. Majanduselu hoidsid üleval eeskätte naftadollarid. Aastas suurenes Eesti elanikkond keskeltläbi 10 000 sissesõitnu võrra. Korterikitsikus kestis, vaatama aina uutele paneelgetodele, mida kerkis juba lausa kõikjal. 1973.aasta jooksul hakatakse Tallinnas rajama Väike-Õismäe linnaosa, lõpule jõutakse 1978.aastal.Paneelmaju hakati pidama venestamise, ängistuse ja lõpuks kogu nõukogude võimu sümboliks. Rahvusliku koosseisu muutumisega käis kasas olmevägivalla suu...
hoo sisse 19070ndatel. Postmodernistliku arhitektuuri rahvusvahelise kuulsuse tipp oli 1980.a paiku. Postmodernismi tekke põhjuseid on mitmeid. Üheks põhjuseks oli tüdimus labastunud funtsionaalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Samuti on kunstivool tekkinud ühiskondlikkel põhjustel. Tugevnesid konservatiivsed meeleolud, hipide asmel said trendikaks yuppie'd, vasakpoolne ideoloogia kaotas oma hea maine, massiliikumised ei toiminud enam. Arhitektuurikriitikas hakkas postmodernism tähistama minevikust laenamist ja stiilide pluralismi, mida hakati vastandama funktsionalismi traditsioonilisele ehk nii nimetatud modernistlikule arhitektuurile. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1977a, raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Ta väitis teoses, et modernistlik arhitektuur on surnud ning pakkus välja ka täpse ''surma'' aja- 15.07.1972.a kell 15.32. Samal hetkel õhiti
Sõda merel ja kolooniates Sarajevo atentaat ja sõja algus 28. juunil 1914. aastal tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. AustriaUngari pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan Prantsusmaa sõjaplaan Venemaa sõjaplaan Suurbritannia sõjaplaan Positsiooni sõda läänerindel Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toiminud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1915.aasta alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda. 1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916. aasta novembris asusid Saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain.Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest.
Tiit Hennasto teadis vastata, et see algas juba sajandi teisel poolel ja mitte Eestis vaid ka mujal maailmas. Räägiti ka ajalehtede ülekolimisest internetti. Ta leiab, et see toimiks ainult siis, kui leiataks mudel, kuidas saada raha selle eest kätte, muidu see ei funktsioneeri. Näiteks võib tuua välismaa suurimad ajalehed, mis on kolinud üle internetti, kuid siis hakanud uuesti trükkima paberlehti, sest see lihtsalt ei toiminud. Tarmu Tammerk leiab, et ajakirjanduses laimatakse umbmäärast riigikogu, selle asemel tuleks rääkida kindlatest inimestest Igor Gräzin ütles, et ajakirjanduse ühine probleem on see, millega me oma sõnade ja tegude eest vastutame. Kui ajaleht muutub liiga kollaseks, siis kaotab ta oma lugejaid. Veel leiab ta, et ajakir- jandus on kaotanud oma ühe olulise alustala, milleks on usaldusväärne allikas. Kui allikas on
Tunnusta hea käitumist – tavaliselt teeb igaüks midagi õigesti. Kui see juhtub, siis tasub seda tunnustada, sellega nõus olla (mitte esitada lisaküsimusi ega kritiseerida neid õnnestumisi) Tõhusa vestluse meelespea õpetajale Alustage sellest, et ütlete lapse kohta midagi head! Puuduste loetlemise asemel rääkige sellest, mida laps peaks rohkem tegema! Nõuandmise asemel kirjeldage, mis on koolis hästi toiminud! Lootusetu hoiaku asemel koostage koos plaan, kuidas last toetada! Olge järjekindel plaani elluviimisel! Hoidke konfidentsiaalsust ehk ärge rääkige õpetajatetoas lapse eraelust! Tõhusa vestluse meelespea lapsevanemale Alustage sellest, mis on lasteaias hästi! Õpetaja süüdistamise asemel, kirjeldage oma lapse vajadusi! Varjamise asemel jagage asjakohast infot (kodune olukord)!
Selle asemel paneme nende müügist saadud rahad uude aktsiasse (Aktsia E). Aktsia E Beeta 0.5 Riskivaba tulumäär on 3% Tururiski preemia on 6% Osakaal: Aktsia E (30 mln + 40 mln) / 200 mln = 0,35 (35%) Fondi beeta: 0,35 * 0,5 =0,175 Uus portfelli beeta: = 0,40 *0,9 + 0,25 * 1,5 + 0,35 * 0,5 = 0,36 + 0,375 + 0,175 = 0,91 Tootlus r: r= 8,4%*0,40 + 12,0%*0,25 + 35%*0,91= 8,46% d) Tõlgendage lühidalt portfellis toimunud muutusi. Vaadates portfellis toiminud muutusi peale ülehinnatud aktsiate A ja D maha müümise, näeme, et ostes uue aktsia E, on meie: portfelli beeta langenud 1,385 pealt 0,910 peale portfelli tootlus langenud 11,31% pealt 8,46% peale
Mida nimetatakse Balti erikorraks? Miks jäi see püsima? Balti erikord Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel
Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täidesaatvat võimu(valitsuse) üle. Mitmeparteiline erakondlik süsteem. 1925.a. anti välja vähemusrahvaste kultuurautonoomia-kõigile vähemusrahvustele tagati õigus emakeelsele haridusele. - 3000 ühest rahuvusest-oma koolid ja lehed - Sakslased,venelased, rootslased, juudid
et valmistuda Balti riikide okupeerimiseks.1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute rikkumises ja Nõukogude Liidu vastases koostöös.Nõuti baaside maa-alade lainedamist ja baaside suurendamist. Eesti nõustus, ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood.Järgmisena saabus Tallinna Andrei Zdanov, kelle eestvedamisel hakati kokku panema uut valitsust.21.juuni õhtul, pärast seda kui olid toiminud väbrikutööliste ja tsiviilriietes punaväelaste meeleavaldused Toompeal ja Kadriorus, kirjutas president Päts alla otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Põhjalikud muutused algasid juuli alguses, kui saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised.Moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, kus oli ainult üks kandidaat ja tulemusi võltsiti.21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi
põhjuseks hiiglasliku meteoriidi langemist maale (praegusesse Antarktika piirkonda). Seega on Triias järgnev periood maailma ajaloos suurima väljasuremisperioodile. Kliima oli Triiases üldiselt kuum ja kuiv (mille tulemusel on kujunenud punased liivakivid ning ookeanid aurustumise tulemusel tekkinud sade). Samuti puuduvad tõendid jääkattest kummalgi poolusel. Polaaralad olid niisked ja parasvöötmelised ning sobilikud roomaja- sarnaste loomade eluks. Kuna manner oli nii suur, ei toiminud ookeanihoovuste kliimat tasakaalustav mõju ning kliima oli väga sesoonne- suved olid väga kuumad, talved jällegi väga külmad ning ilmselt räsisid mandrit sageli ekvaatori paigus mussoonid. Kuna meretase oli maatasemest tunduvalt madalam ei toimunud mandri üleujutamist (ei tekkinud lahtesid, järvi jm). Ajastu lõpuks aga, kui manner hakkas lahknema, ujutas ookeanivesi üle Kesk- ja Lõuna-Euroopa piirkonna.
Kuidas järgnevates olukordades tuleks toimida? Põhjenda. a) Reklaamis on inimesele lubatud võimalikult head teenust, kuid tegelikult osutub see valeks. Ta ei ole saanud seda mida tahtis. Summutab agressiivsuse ja teinekord ei kasuta sama teenust. b) Inimene tuleb poodi oma tellitud tordile järele. Poes ei leidu torti ja isegi mitte tellimiskviitungi . Saab teenindaja peale vihastada, sest tal on see õigus. c) Klient teeb oma soovid müüjale täpselt teatavaks. Kuid müüja on siiski toiminud teisiti ja klient saab hoopis muud kui soovis. Summutab agressiivsuse, sest probleem ei ole väga suur, seletab müüjale uuesti. d) Tuttav on kiitnud uut hotelli. Inimene saabub sinna suurte ootustega. Hotellis ei leidu tema broneeringut ja toa saab ta otse tantsusaali peale ning magamine ei õnnestu ja peale selle personal halvustab teda. Proovib muusikat kuulates magama jääda või läheb jalutama e) Restorani külastajad on tüdinenud toidust, mis on igapäev ühesugune.
"Ajust inimeseni" Ajust inimeseni loengu viis läbi Jaan Aru, kes on Tartu Ülikooli teadur. Tema loeng rääkis ajust ja selle kasutamisest. Ta rääkis, kui keeruline aju tegelikult on ja siiani ei tea keegi täielikult, mis ajus toimub ja kuidas see üldse töötab. Ta rääkis, kuidas väga ammu ühe õnnetuse tõttu hakati inimetele tegema ajuoperatsioone, et aju taastada ja parandada, kuid need ei ole toiminud. Kuna inimaju on nii keeruline, siis on peaaegu, et võimatu muuta inimeste sellega, et lõikad ajust mingi nii öelda juhtmed läbi. Veel ta rääkis, kuidas inimesed mõistavad maailma erinevalt. Kui võtta kaks inimest ja panna nad vaatama ühte ja sama asju tõlgendavad nad seda erinevalt, kuna inimeste ajud funktsioneerivad erinevalt. Samuti rääkis ta, kui lihtne on manipuleerida väikeste laste mõttemaailmaga. Ta tõi välja
ettekirjutused olema täidetavad ja ettekirjutusi peaks olema võimalik kontrollida. Samuti peaks sätestatavaid õigusi olema võimalik reaalselt kasutada. Kõige selle saavutamiseks tuleb teha tohutu eeltöö info kogumise ja saadu analüüsimise 2 näol. Oluline on teada, millised õigusaktid on seda valdkonda seni reguleerinud, kas ja kuidas kõik on õiguslikult toiminud, kas nende õigusaktide kehtivuse ja rakendamise ajal on ilmnenud ka mingeid vastuolusid. Selguse ja üheselt mõistetavuse saavutamine eeldab eeskätt oskust kasutada eesti keelt ja tema võimalusi. Kuid mitte ainult! Õiguslike ettekirjutuste sõnastamine eeldab ka seaduskeele tundmist, selle keele iseloomulike joonte ja seaduskeele nõuete tundmist. Kogu taoline põhjalik ettevalmistav töö annab võimaluse saavutada tulemusi, mis
aastate lõpul ja 1990.algul ei olnud Venemaa võim Euroopamastaabis enam nii roosiline. Seoses Nõukogude Liidu sisekriisi süvenemisega nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov arvas, et edasine sekkumine riikide siseasjadesse ning piiramine nende suveräänsust, ei tule enam kõne alla. 1990. Aastatel viidi Nõukogude liidu väed kõikidest Ida- Euroopa riikidest välja. Kommunistlikud reziimid ei rahuldanud enam ühiskonna vajadusi. Majandus langes, kaupade vahetamine ei toiminud ning inimesed tundsid elementaarsetest kaupadest puudust. Toimusid massiliikumised ning rahva toetusel tõusid esile uued juhid. Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku. Enamikes riikides vahetati juhid välja, Berliini müür langetati rahvamassi poolt maha, käsumajandus pöördus turumajanduseks, toimus piiride muutus, ning mis kõige tähtsam, riigid iseseisvusid ning said demokraatliku riigikorra.
mittemateriaalsed (on tajutavad psühholoogilise kasuna nagu tunnustus, isiklik areng, võimete arendamine) ja materiaalsed motivaatorid (on tajutavad füüsilise kasuna (palk, preemiad, töökeskkond ja –tingimused jne). Motivatsioonisüsteemi komponendid: 1.) materiaalsed: palk, lisatasud, soodustused jne 2.) mittemateriaalsed: töökorraldus ja töö sisu, tunnustus, töötingimused ja –keskkond jne Traditsiooniline motivatsioonisüsteem on toiminud piitsa-prääniku meetodil, seega motivatsioon võib ka olla negatiivsete materiaalsete (rahalised karistused, trahvid, vallandamine) või mittematerialsete komponentidega (noomitused, negatiivne tagasiside). Üksnes piitsa-prääniku meetod pole töötajate motiveerimise seisukohalt jätkusuutlik. Näited töötajate materiaalse motiveerimise komponentidest: 1.) Palk, boonussüsteem 2.) Muud soodustused ja hüved: - transport (firmabussiga tööle, ametiauto, autokompensatsioon)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
