Ettevõtlusvormide võrdlus Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike teie ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus Minimaalne Minimaalne nõutav
Osaühing 2,500€ üks Aktsiaselts 25,000€ üks puudub; sissemaksete suurus Täisühing määratakse ühingulepinguga kaks puudub; sissemaksete suurus Usaldusühing määratakse ühingulepinguga kaks Tulundusühing 2,500€ kaks Varaline vastutus Juhtimine FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga Juhtimisorganid puuduvad Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see kohustuste eest on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride
Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus Minimaalne Minimaalne Ettevõtlusvorm nõutav algkapital nõutav Varaline vastutus Juhtimine (euro) asutajate arv FIE vastutab Juhtimisorganid FIE puudub üks kohustuste eest kogu puuduvad oma varaga Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on
Ettevõtlusvormide võrdlus Minimaal Minimaalne Ettevõtlusv ne nõutav nõutav Varaline vastutus Juhtimine orm asutajate algkapital (euro) arv FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid FIE puudub üks eest kogu oma varaga puuduvad Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik 2500 eurot või isiklikult osaühingu juhtimisorgan on
surmaga. möödudes möödudes. MAKSUSTAMI Aruande NE perioodi kasum Tabel 2.Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus Ettevõtlusvor Minimaalne Minimaalne Varaline Juhtimine m nõutav nõutav vastutus algkapital asutajate arv (euro) FIE puudub üks FIE vastutab Juhtimisorganid kohustuste eest puuduvad kogu oma varaga Osaühing 2500 üks Osanik ei Osaühingu vastuta kohustuslik isiklikult juhtimisorgan
Täisühing puudub; kaks sissemaksete suurus määratakse ühingulepingug a Usaldusühing puudub; kaks sissemaksete suurus määratakse ühingulepingug a Tulundusühistu 2500 kaks Varaline vastutus Juhtimine FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid puuduvad eest kogu oma varaga Osanik ei vastuta isiklikult Osaühingu kohustuslik osaühingu kohustuste juhtimisorgan on juhatus; eest; osakapitali osaühingul peab olema sissemakse tegemata nõukogu ainult siis, kui see on jätmise korral tuleb ette nähtud osaühingu vastutada tasumata põhikirjas. sissemakse ulatuses iskliku varaga Aktsionär ei vastuta Aktsiaseltsi kõrgeim
osanike üldkoosolek eest ettevõtlusvorm, mis puudub aktsionäride peab omama isiklik varaline vastutus mitmetasandilist aktsiaseltsi kohustuste juhtimisstruktuuri. eest Juhatuse, nõukogu liikmed ning audiitorid. osanikud vastutavad Kohustuslikud ühingu kohustuste eest juhtimisorganid solidaarselt kogu oma puuduvad; varaga täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks ülejäänud Kohustuslikud isikutest on juhtimisorganid usaldusosanik, kes puuduvad; vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Üldkoosolek on ühistu Tulundusühistu eeliseks kõrgeim organ, otsused on osanike isiklik
valik Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Kolledz Tallinn Võimalikud juriidilised vormid Täisühing Osaühing Usaldusühing Mittetulundusühing (MTÜ) Tulundusühistu Aktsiaselts Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Ettevõtlusvorm Minimaalne nõutav Minimaalne nõutav Varaline vastutus Juhtimine algkapital (euro) asutajate arv FIE puudub üks FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid eest kogu oma varaga puuduvad Osaühing 2500 üks Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik isiklikult osaühingu juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema
kasutada lihtsustatud varianti e FIE kõige riskantsem ettevõtluse kassapõhist raamatupidamist liik, kuna pole lihtne riske ning siis ainsaks aruandeks hajutada tuludeklaratsioon Lepingupartnerid võivad pidada Puuduvad juhtimisorganid, äriühinguid usaldusväärsemateks seega juhtimine lihtne kui FIE-t Odav alustada ja lõpetada Kui käive ületab kalendriaasta Lihtne üle minna teisele algusest arvates 16 000 eurot, ettevõtlusvormile tuleb minna üle tekkepõhisele
peab olema ostue notariaalselt tõestatud Juhtimisorganid Osaühingu Kohustuslikud Kohustuslikud kohustuslik Aktsi juhtimisorganid juhtimisorganid juhtimisorgan on juhtim puuduvad puuduvad juhatus. aktsio üldko Osaühingul peab olema nõukogu Aktsi
Osaühing Aktsiaselts Tulundus-ühistu Äritegevuses osaleja nimetus Osanik Aktsionär Liige Vastutus ühingu kohustuste Ei vastuta Ei vastuta Vastutab tasumata osamaksu eest ulatuses Asutamisdokumendid Asutamisleping/ Asutamisleping/ Asutamis koosoleku põhikiri põhikiri protokoll/põhikiri Kohustuslik kapitalimäär 2500 (40000eek) 25000 (400000eek) Pole/kehtestatakse põhikirjaga (eurodes) Sissemakse osa, aktsia eest Peab olema tasutud Peab olema ta...
väljakuulutamist, teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Aktsiaseltsi eelised: Võimalus ettevõte börsile viia Kaasata palju aktsionäre Sobib suuremate projektide elluviimiseks Aktsionäridel puudub isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest. Usaldusühing Minimaalne algkapital- määratakse ühingulepinguga. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 2 asutajat. Juhtimine- kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Juhtimise üksikasjad pannakse asutamislepingusse kirja. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastutus- Täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja usaldusosanik vstutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusosanik peab olema, muidu muutub täisühinguks. Täisühing 1. Minimaalne algkapital- määratakse ühingulepinguga. 2
asutajate arv äriregistrisse asutamiskoosolek, äriregistris või asutada kaudu/1 (minimaalselt) kandmiseks/1 sõlmida asutamisleping notari kaudu/1 (lisana kinnitada MTÜ põhikiri)/2 Algkapital Puudub Puudub 2500 25000 Juhtimine Juhtimisorganid Kõrgeim juhtorgan on Kohustuslik Kõrgeim juhtimisorgan puuduvad liikmeskond juhtimisorgan on on aktsionäride juhatus, nõukogu peab üldkoosolek. Peavad olema siis, kui OÜ olema nii juhatus kui ka
Liige ei vastuta isiklikult, kui ei Tulundusühistu Liige ole kokku lepitud teisiti Vähemalt viis Kohustuslik kapitali määr Juhtimisorganud Puudub Juhtimisorganid puuduvad Juhtima volitatud osanikud Puudub; sissemakse suurus igapäevaselt, ülejäänud määratakse ühingulepinguga juhtumitel vajalik osanike ühine otsus Puudub; sissemakse suurus Ühingut juhivad täisosanikud, määratakse ühingulepinguga või volitusega usaldusosanik. Vähemalt 2500 eurot (kui kavandatud osakapital ei ole
kohustuste eest aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu Täisühing puudub; kaks Osanikud vastutavad Kohustuslikud sissemaksete ühingu kohustuste eest juhtimisorganid puuduvad; suurus võrdselt kogu oma määratakse varaga ühingulepinguga Usaldusühing puudub; kaks Vähemalt üks täisosanik Kohustuslikud sissemaksete vastutab äriühingu juhtimisorganid puuduvad; suurus kohustuste eest kogu
2) FIE ja osaühingu võrdlus FIE OÜ Minimaalne nõutav algkapital puudub Minimaalne nõutav algkapital 2 500 eurot FIE vastutab kohustuste eest kogu oma Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu varaga kohustuste eest Minimaalne nõutav asutajate arv on üks Minimaalne nõutav asutajate arv on üks Juhtimisorganid puuduvad Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. 3) Kumba ettevõtlusvormi eelistada ja mis põhjustel? Pigem eelistada osaühingut, sest FIE vastutab ettevõtlustegevuse eest kogu oma
varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul üle 250 inimese. Ettevõtlusvormid ehk ettevõtte õiguslikud vormid Ettevõtlusvormid erinevad üksteisest peamiselt järgmistetunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). Ettevõtlusvormid Ettevõtlusvormi (ettevõtte õigusliku vormi) järgi eristatakse Eestis füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) ja äriühinguid. Füüsilisest isikust ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük
Eesti Autoettevõtete Liit Eesmärk: Liidu eesmärgiks on igakülgne kaasaaitamine veonduse kui tegevusala arendamisele, koondades liikmete huvid ühishuviks ning ühishuvi nimel kooskõlastatud ja koordineeritud tegevus veondusalastes ja majanduspoliitilistes küsimustes suhetes riigi ja teiste isikutega. Liikmed: Autonduse, veonduse, koolituse, tegelevad ettevõtted Struktuur: Liidu juhtimisorganid on üldkogu ja juhatus. Liidu tegevust korraldavad lisaks president ja direktor. Liidu nimel on esindusõigus presidendil üksi, kahel juhatuse liikmel koos ja direktoril talle antud pädevuse piires. Juhtimine: Juhatus on üldkogu poolt moodustatav täitevorgan, kelle ülesandeks on esindada ja juhtida Liidu tegevust üldkogu istungite vahelisel ajal. Rahastamine: Liit kasutab oma tegevusest saadud tulusid üksnes oma põhikirjalise eesmärgi ja selle
Äriühingud: · OÜ osaühing (2500 eur); · AS aktsiaselts (25 000 eur); · tulundusühistu (2500 eur); · TÜ - täisühing, UÜ - usaldusühing Ainuisikuna: · FIE füüsilisest isikust ettevõtja Lisaks muul eesmärgil kui materiaalse tulu teenimine loodud organisatsioonid: · MTÜ mittetulundusühing; · SA sihtasutus ETTEVÕTLUSVORMID ERINEVAD TEINETEISEST PEAMISELT JÄRGMISTE TUNNUSTE OSAS: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine) FIE füüsilisest isikust ettevõtja · FIE on isik, kes teenib läbi oma tegevuse majanduslikku tulu ja tegeleb enda nime alt ettevõtlusega. · FIE peab olema registreeritud Äriregistris. · Äriregistrisse kantud FIE ärinimi peab sisaldama selle inimese ees- ja
Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). AKTSIASELTS Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama
Ettevõtlusvormid Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike loodava ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Ettevõtlusvormid on FIE, osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu. Ettevõtlusvormid erinevad üksteisest erinevate tunnuste osas, milleks on osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; nõutava osakapitali suurus ja sissemakse; äriühingu auditeerimise nõuded; igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). FIE puhul nõutav algkapital eurodes puudub, osaühingu ja tulundusühistu puhul on minimaalne nõutav algkapital 2500 eurot, aktsiaseltsi puhul 25 000 eurot, täisühingu ja usaldusühingu puhul minimaalne nõutav algkapital puudub ja sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga
Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm nõutav Varaline vastutus Juhtimine algkapital (euro) asutajate arv FIE vastutab kohustuste eest FIE puudub üks Juhtimisorganid puuduvad kogu oma varaga Osaühingu kohustuslik Osanik ei vastuta isiklikult juhtimisorgan on juhatus; osaühingu kohustuste eest osaühingul peab olema
R ja T kategooria Traktor kui töökoht Traktoriga töötades tuleb veeta traktoris väga palju aega.Seega peab traktor olema konstrueeritud , projekteeritud nii et ta põhjustaks võimalikult vähe ebamugavusi . Oleks ohutu ,lihtsalt käsitatav ja hooldatatav ja töökindel.Tähelepanu nõrgenemine ja ohutunde vähenemine on üks peamisi õnnetuse tekke põhjusi.Seepärast on tähtis kõigi nõuete täpne täitmine . Kabiin Traktoristi töökohaks on kabiin , kuhu on koondatud kõik tähtsamad juht ja kontroll organid .Kabiini sisenedes peab traktorist kasutama treppi ja käepidemeid ,ning sees olles kasutama juhtimisseadmeid. Õnnetuste põhjused võivad olla 1)Käepidemete ja treppide vale konstruktsioon ja asetus 2)Juhtorganite vale asetus 3)Libedad kulunud trepid,põrandad 4)Traktoristi väsimus,hõivatus,tähelepanu hajumine Trepiaste ei tohi oli ...
infosüsteemide e-teenuste, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning muid veebis leiduvaid lehekülgi, mis seotud ettevõtluse ja äriseadustikuga. 1. ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Käesolevas peatükis on äriühingute tabel koos analüüsiga. Tabelis on välja toodud erinevad äriühingu vormid, nende nõutud algkapitali suurus, asutamisdokumendid, minimaalne nõutud asutajate arvu, hääleõigus, varaline vastutus ning juhtimisorganid. Analüüsis on omavahel võrreldud kahte kõige enam levinud ettevõtlusvormi ning antud hinnang kumba ettevõtlusvormi eelistada ja miks 4 Tabel 1. Äriühingud ja nende tunnused (Eesti.ee, s.a.) Ettevõtl Algkapital Asutamis Hääleõig Varaline vastutus Juhtimine asut. arv
JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige), edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise...
Suuremat jõudu tarbivad juhtorganid peavad olema varustatud võimendiga. Pedaalid mis käivad raskelt olgu 70 kraadise nurga all ja neile rakendatav jõud ei tohiks ületada 45 neutonit.Sagedama reguleerimised olgu lihtsalt teostatavad ja kergelt fikseeritavad. Sagedamini kasutatavad kangid ja hoovad asetsegu traktoristile lähemal.Juhtimis seadmete liikumissuunad ja neile rakendatavad jõud olgu loogilised . Juhtimisseadmete tähistamiseks kasutatagu lihtsaid kuid arusaadavaid sümboleid . Juhtimisorganid asetsegu nii et neid saab ka sõidu ajal ühe käega kasutada . Juhitööasend Traktorist peab traktori kabiinis viimia tunde tema tervise seisukohalt on oluline kuidas ta istub ja kuidas on koormatud tema keha erinevad lihased . Hüdraulika Pumpasid võib jaotada :muutumattu ja muudetava tootlikusega pumbad . Üldiselt on traktoritel ühte moodi pumbad , kuid ei ole välistatud ka vastupidine olukord. Kõik sõltub ülessandest mida üks või teine süsteem
1920 Ühendriigid valitsustevälised, (NGO) transnatsionaalsed (TNO) struktuurid Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris Plenaarsed juhtimisorganid, piiratud riikidevahelise ,,föderaalse sideme" idee, erinevaid nägemusi Liikmestaatuse ulatuse järgi: glomaalsed (maailmaoragnisatsionid) ja liikmeskonnaga juhtorganid, täidesaatvad
asutamisotsus. Asutajad peavad enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avaldust tasuma täielikult oma aktsiate eest. Sissemaks aktsiakapitali võib olla rahaline või mitterahaline. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda panka asutamisel oleva aktsiaseltsi nimel avatavale stardikontole. Aktsiad tuleb registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris ja asutamisel tuleb äriregistrile esitada Eesti väärtpaberite keskregistri teatis aktsiate registreerimise kohta. Aktsiaseltsi juhtimisorganid on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Aktsiaseltsi asutamise jaoks vajalikud dokumendid on suures osas samad osaühinguga, lisanduvad nõukogu nimekiri ja juhatuse liikmete nimekiri. Tulundusühistu asutamist reguleerib lisaks äriseadustikule ka tulundusühistuseadus. Tulundusühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutamisleping ja sellega kinnitatud
täielikult oma aktsiate eest. Sissemaks aktsiakapitali võib olla rahaline või mitterahaline. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda panka asutamisel oleva aktsiaseltsi nimel avatavale stardikontole. Aktsiad tuleb registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris ja asutamisel tuleb äriregistrile esitada Eesti väärtpaberite keskregistri teatis aktsiate registreerimise kohta. 7 Aktsiaseltsi juhtimisorganid on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Aktsiaseltsi asutamise jaoks vajalikud dokumendid on suures osas samad osaühinguga, lisanduvad nõukogu nimekiri ja juhatuse liikmete nimekiri. Tulundusühistu asutamist reguleerib lisaks äriseadustikule ka tulundusühistuseadus. Tulundusühistu võib asutada vähemalt viis isikut
saavutamiseks EÕJ isikud: o Õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest äriregister mittetulundusühingute ja sihtasutuste register o Eraõiguslikel juriidilistel isikutel on põhikiri või ühinguleping AÕJ isikud: o Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast o Neil on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega o Juhtimisorganid ja nende pädevus sätestatakse vastava seadusega Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid o AÕ korporatsioonid (ühendused) o avalik-õiguslikud asutused o avalik-õiguslikud sihtasutused (fondid) Tähtaeg: o Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed o Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega
- eurot, Mari Murakas tasub Aktsiaseltsi arvele 9000.- eurot, Karin Erimäe tasub Aktsiaseltsi arvele 7000.- eurot. 2. Aktsionärid Mirjam Vesi ja Karin Erimäe annavad aktsiaseltsi kasutusse isiklikud arvutid. Antud mitterahalist sissemakset hinnatakse mõlema poole osas 1600.- eurole. Personaalarvutid antakse Aktsiaseltsi kasutusse viie päeva jooksul asutamislepingu allkirjastamisest. 3 AS-i juhtimine AS-i juhtimisorganid on: (1) Seltsi Aktsionäride üldkoosolek ("Üldkoosolek"); (2) Seltsi juhatus ("Juhatus"). Üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i igapäevast tegevust. Juhatus koosneb kahest liikmest: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Juhatuse esimees on Karin Erimäe. 4 Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise otsus võetakse vastu Üldkoosoleku poolt majandusaasta aruande
liikmelisus läheb üle sellega on nõus kõik osanikud. pärijatele. Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu Täisühing Usaldusühing Juhtimine Aktsiaseltsi kõrgeim Osaühingu kohustuslik Üldkoosolek on ühistu Kohustuslikud juhtimisorganid juhtimisorgan on juhtimisorgan on juhatus; kõrgeim organ, otsused puuduvad aktsionäride osaühingul peab olema tehakse hääletusel, kus igal üldkoosolek; nõukogu ainult siis, kui see on ühistu liikmel on üks hääl. aktsiaseltsil peavad ette nähtud osaühingu Juhatus on ühistu juhtorgan
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Äriõigus Referaat Koostaja: Tiia Ossipenko, Jana Versinina Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2015 Sisukord Sissehuhatus.....................................................................................................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja..................................................................................................
Lahkuda saab ühistust kas liikme kirjaliku avalduse alusel või arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Väljaastumise avaldus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne väljaastumist. Väljaastumise tähtaega võib pikendada põhikirja või lepinguga kuni 5 aastani, arvates liikmeks saamisest. Ühistu puhaskasum jaotatakse reservidesse, mis ei kuulu liikmete vahel jagamisele. Dividendi suuruse kinnitb üldkoosolek. Tulundusühistu (5) Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus. Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 25 000 euro. Ühistu raamatupidamist ja aruandlust kontrollivad ühistu audiitor või revident. Audiitor peab olema, kui osakapital on üle 25 000 euro või see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Tulundusühistu lõpetamine Ühistu lõpetamise alused on: üldkoosoleku otsus, kohtulahend, tähtaja möödumine, ühistu pankroti väljakuulutamine.
Siseturul on tugev konkurents - Iseloomustus Infrastruktuur on hästi arenenud (koolid, transport, telekommunikatsioon, keskkonnakaitse) - Iseloomustus 10) Selgitage mõistet ,,Ettevõtte õiguslik ümbrus". Ettevõtete vaheline ja ettevõttesisene tegevus on reguleeritud seaduste ja mitmesuguste normatiivaktidega. Ettevõttesisese korralduse aluseks on põhikiri, kus on sätestatud järgmised küsimused: - ettevõtte tegevuse eesmärgid - juhtimisorganid ja nende kompetents - konfliktide lahendamise kord - ettevõtte esindamine - töötajate põhiõigused ja kohustused 11) Kuidas riik saab sekkuda ettevõtluse korraldamisse ja arendamisse? (nt majanduslike institutsioonide süsteem). Riik saab sekkuda ettevõtluse korraldamisse ja arendamisse: - majanduslike institutsioonide süsteem; - turu toimimise reeglid, garantiid, piirangud, turutõrgete leevendamine; - ettevõtete aruandluse nõuded;
Ettevõtlus- Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus Juhtimine vorm kapitalinõue, € asutajate arv FIE Puudub Üks Piiramatu - Täisühing Puudub; sissemaksete Kaks Piiramatu ja Kohustuslikud suurus määratakse solidaarne juhtimisorganid ühingulepinguga puuduvad Usaldus- Puudub; sissemaksete Kaks (üks täis- Täisosanikel Kohustuslikud ühing suurus määratakse ja üks usal- piiramatu, juhtimisorganid ühingulepinguga dusosanik) usaldusosanikel puuduvad sissemakse ulatuses
· Veto õigus e. keelav · MNL 5. Rahvusvahelised korporatsioonid: · Kaalutud häälte põhimõte · Veto õigus e. keelav · MNL 6. Rahvusvahelised reziimid: riigid sõlmivad lepingu, milles nad kohustuvad täitma mingit kohustust, tekki 19 saj. Eesmärk rahvusvaheliste jõgede ühine navigeerimine (ühine kasutamine, laevatamine). Rahvusvaheliste organisatsioonide struktuurid: 1. Plenaarsed juhtimisorganid: kõik on esindatud, kõik kohal (ÜRO peaassamplee). 2. Piiratud liikmeskonnaga juhtorganid: peab olema teatud arv liikmeid (ÜRO alaline 10+5). 3. Täidesaatvad organid e. sekretariaadid: kindel peakontor. 4. Kohtu- ja vahekohtu organid: pika traditsiooniga, loodi 1899 Haagi rahvusvaheline kohus. Ideoloogia idee: Logos-idee, teadus. Ideoloogia-idee kogum, süsteem. 3 põhiideoloogiat: liberalism, konservatism, sotsialism. 1. Liberalism-J
põhikiri ja äriregister; kapital OÜ min 100 kr/ 40 000 kr; AS min 100 kr/ 400 000 kr; väärtpaberid (OÜ ei ole; AS nimelised aktsiad); vastutab sissemakse ulatuses, juhib (OÜ- osanike koosolek, (Nõukogu), Juhatus/ AS- Üldkoosolek, Nõukogu, Juhatus) · Filiaal- asutab välisfirma, tegutseb äriregister, kapitali ja väärtpabereid ei ole, vastutab välisfirma, juhtimiseks määrab juhataja. Kapitaliühingute juhtimisorganid AS- Üldkoosolek- Nõukogu (Nõukogu esimees)- Juhatus (Juhatuse esimees) ja Juhataja Üldkoosoleku ja nõukogu pädevus täpselt määratletud, üldkoosolek võib muid küsimusi otsustada ainult nõukogu ja juhatuse ettepanekul , juhatuse pädevuse määrab nõukogu, kusjuures nõukogu võib delegeerida oma volitused juhatusele OÜ- Osanike koosolek (Osanike otsus)- Nõukogu- Juhatus (Juhatuse esimees) ja Juhataja- Osanikud võivad teha kõiki OÜ puudutavaid otsuseid; nõukogu tuleb
Neil on õigus saada ka aruande ärakiri, kui põhikirjaga pole ette nähtud teisiti. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolul nõukogu. Kui põhikirja kohaselt tuleb maksta dividende, makstakse ühistu liikmele see vastavalt tema osalemisele ühistu tegevuses.Põhikirjas võib sätestada, et liikmele makstakse dividendi ka vastavalt liikme osamaksu suurusele. Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus. Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 25 000 eurot või kui see on ette nähtud põhikirjaga. Üldkoosoleku pädevuse sätestab seadus (TÜS § 39), kuid seda võib põhikirjaga laiendada. Korraline üldkoosolek, mis kinnitab majandusaasta aruande, toimub üks kord aastas, erakorralise koosoleku kutsub kokku juhatus oma äranägemise järgi. 22
isiku seaduslikuks esindajaks. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Ühise esindamise korral võivad juhatuse liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping. Juhtimisorganid on üldkoosolek ja juhatus (igapäevane majandustegevus), nende pädevus määratakse seaduse või põhikirjaga. AS-i organiks on lisaks ka nõukogu (pikemaajalise tegevuse planeerimine, järelevalve kontroll juhatuse tegevuse üle.) Juriidilise isiku vastutus on kindlaks määratud nende tegevust reguleerivate õigusaktidega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet
Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. · Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Aktsiaselts · Juhtimine · Aktsiaseltsi juhtimisorganid on: · Aktsionäride üldkoosolek , mis on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. · Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, organiseerib aktsiaseltsi juhtimist ja kontrollib juhatuse tegevust. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt. Nõukogu liikmeid peab olema vähemalt kolm. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär.
5) juhatuse liikmete allkirjanäidised; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse osaühingule üleandmise leping ning sissemakse väärtust tõendavad dokumendid, käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel samuti audiitori poolt allakirjutatud arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta; 7) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid; 8) muud seaduses sätestatud dokumendid. 49. Nimetage osaühingu juhtimisorganid. Juhatus, nõukogu 50. Kuidas peab toimuma osanike koosoleku kokkukutsumine? Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. (1) Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Põhikirjas võib näha ette teistsuguse teatamise korra.(2) Teates tuleb näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. 51
juhtudel ja korras. Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Liigid: Avalik õiguslikud korporatsioonid (ühendused), avalik-õiguslikud asutused, avalik- õiguslikud sihtasutused (fondid) Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Neil on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juhtimisorganid ja nende pädevus sätestatakse vastava seadusega. 7. Riik ja kohalikud omavalitsused ettevõtluses Riigi võimalused ettevõtluse soodustamiseks ja toetamiseks on mitmesugused: 1) kvaliteetne haridussüsteem (ettevõtlikkust kasvatav kooliharidus, elukestva õppe soodustamine, kutseharidussüsteemi vastavus majanduse tänastele ja tulevikuvajadustele jne.); 2) optimaalne maksusüsteem (stabiilsus, lihtsus, soodsad maksumäärad jne.);
1.1. Toidukaupade jae- ja hulgikaubandus; 1.2. Alkohoolsete jookide jaekaubandus; 1.3. Õlle jae- ja hulgikaubandus; 1.4. Tubakatoodete jaekaubandus; 1.5. Tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus; 1.6. Väärismetallist ja vääriskividest toodete müük; 1.7. Komisjonikaubandus; 1.8. Ühiskondlik toitlustamine koos alkoholiga. 1.9. Majutusteenuse osutamine Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek, volinike koosolek, nõukogu ja juhatus. 2007. a tegevusaruanne 2007.a. jaekäibe 459,1 miljonit krooni, käibekasv võrreldes 2006.aastaga 18,1% ehk 70,5 miljonit krooni Toidu- ja esmatarbekaupluste käive 351,3 mijonit krooni ehk 76,5% ühistu käibest Tööstuskaupluste käive 101,2 miljonit krooni ehk 22,1% ühistu käibest Toitlustuse jaekäive 6,6 miljonit krooni ehk 1,4% ühistu käibest.
kolmandatele isikutele. · Kui nõukogu, siis nõukogu on järelvale organ juhatuse suhtes. · Üldkoosoleku pädevuses on enam üldist ja olulisemat laadi küsimused põhikirja muudatuste vastuvõtmine, nõukogu valimine, aasta aruande esitamine kõrgem juhtimise organ Kõik organid on ka ühtlasi juhtimise organid. Eraõiguslike juriidiliste isikute juhtimisorganid: Erandiks TÜ ja UÜ juhtimisorganeid ei moodustata, täisosanikud juhivad ise. Nende suhtes kehtib väljend juhatuse liiget asendab organi liige. (Vt äriseadustik §88-93, §127-128) OÜ osanike üldkoosolek ja juhatus. OÜl võib olla ka nõukogu vt ÄS §189 . OÜl on nõukogu kui: 1. Osakapital on üle 400 000kr ja juhatuses on vähem kui kolm liiget. 2. Kui on OÜ põhikirjas ettenähtud
rahvas , Vabariigi President , Vabariigi Valitsus , ministrid ning kohalikud omavalitsused .Riigikogu kui vahetult rahva poolt moodustatud organ peab jälgima, et riigivõimu teostataks rahva huvides. Riigikogu on ühekojaline parlament, mis koosneb 101 liikmest. Riigikogu kontrolliõigused - arupärimisõigus ; uurimis- ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine, umbusalduse avaldamise õigus. Riigikogu koosneb täiskogu, juhtimisorganid, tööorganid, fraktsioonid. Täiskogu - Riigikogu pädevuses olevaid asju võib põhiseaduse järgi otsustada üksnes täiskogu. Juhtimisorganid - PS § 69 järgi valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kelle ülesandeks on korraldada Riigikogu tööd. Riigikogu juhatus. Tööorganid komisjonid (alatised, eri- ja uurimiskomisjonid) Fraktsioonid - PS § 72 lõike 2 kohaselt on Riigikogu liikmetel õigus ühineda fraktsioonidesse
15 (1) Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. §30. Juriidilise isiku nimi Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Juriidilise isiku organid = juriidilise isiku juhtimisorganid · Juhtorganid juhatus või seda asendav organ ja nõukogu. Juhtorgani liige vastutab. Peab ise oma kohustusi täitma, ei saa neid delegeerida. Peab olema teovõimeline. Juriidilise isiku tegevus väljendub tema organite ja töötajate õigusvastase käitumise korral. · Muud juhtimisorganid üldkoosolek. Liige saab volitada teisi enda eest midagi tegema. §31. Juriidilise isiku organid
§29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht (1) Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. §30. Juriidilise isiku nimi Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Juriidilise isiku organid = juriidilise isiku juhtimisorganid · Juhtorganid juhatus või seda asendav organ ja nõukogu. Juhtorgani liige vastutab. Peab ise oma kohustusi täitma, ei saa neid delegeerida. Peab olema teovõimeline. Juriidilise isiku tegevus väljendub tema organite ja töötajate õigusvastase käitumise korral. · Muud juhtimisorganid üldkoosolek. Liige saab volitada teisi enda eest midagi tegema. 21 §31. Juriidilise isiku organid
majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad seaduses lubatud viisil (tarbijatena, teenuse kasutajatena, tööpanuse kaudu vmt). Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, juhtimisorganid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus - Nõudlusseaduse kohaselt:...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
