Nõuded eesmärkidele. SMART reegel. Specific konkreetne Measurable mõõdetav Agreed kokkuleppeline Realistic realistlik Timed - ajastatud Eesmärkide liigitamine Organisatsioonide eesmärke jagatakse kolmeks sõltumata sellest, kas tegu on avalike või eraorganisatsioonidega. Organisatsiooni eesmärgid Sisulised Süsteemilised Individuaalsed Ametlikud Operatiivsed Organisatsiooni eesmärgid: 1. Sisulised eesmärgid - on käegakatsutavad. Neid jagatakse kaheks: 1.1 Ametlikud eesmärgid - on loojate või juhtkonna poolt määratletud vastavalt missioonile ja strateegiale. Levitatakse väljaspoole organisatsiooni. 1.2 Operatiiveesmärgid põhinevad konkreetsetel funktsioonidel. Näitavad mida organisatsioon tegelikult soovib. 2. Süsteemi eesmärgid on vajalikud arengu ja kasvu tagamiseks või organisatsiooni
Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud. Strateegilised ja operatiivsed plaanid Plaanid, mis kehtivad kogu organisatsiooni kohta, kehtestavad organisatsiooni üldised eesmärgid ja püüavad organisatsiooni määratleda oma keskkonna suhtes, on strateegilised plaanid. Plaanid, mis kirjeldavad detaile, kuidas üldisi eesmärke saavutada, on operatiivsed plaanid. Operatiivsed plaanid kehtivad lühema ajaperioodi kohta. Näiteks kuu-, nädala- ja päevaplaanid on peaaegu alati operatiivsed.
Nähes eesootavaid muutusi, oskavad juhid neid arvesse võtta ja väljatöötada vajalikke abinõusid. Et kõrvaldada imnenud ebaefektiivsus, peavad nii tegevuskava kui ka lõpptulemus olem aväga selged. Planeerimine võimadab suuremat kontrolli. Selle raames saab võrrelda eesmärki ja tegelikku saavutust. Sealt tulevad koheselt välja kõikvõimalikud kõrvalekalded ning nende korrastamiseks kasutada vajalikke abinõusid. On kaht liiki plaane: strateegilised ja operatiivsed. Stareegilisteks plaanideks loetakse plaane, mis kentivad organistatsiooni kohta tervikuna. Nende abil määratletakse organisatsioon keskonna suhtes ning pannakse paika üldised eesmärgid. Samas, operatiivsed plaanid kujutavad endast, täpseid kirjeldavaid detaile, mis annavad mõista, kuidas eesmärke saavutada. Operatiivdes plaanid oma üldiselt lühiajalised (mõned kuud), strateegilised aga pikaajalised (üle kolme aasta). Igas olukorras ei saa kasutada üht plaani. Planeerimist võivad
sisalda numbreid, kirjeldab ideaale, on suunanäitajaks, on ettevõttespetsiifiiline, see on loodud paljude inimeste poolt, on teadvustatud tervele meeskonnale ehk siis avalik. Visioon peab aitama ettevõtjal keskenduda olulisele, mis viib pikaajalise eesmärgi realiseerimisele ning aitab mitte killustuda igapäevatoimingutes. Organisatsiooni missioonist ja visioonist saavad alguse ka organisatsiooni eesmärgid. On olemas strateegilised eesmärgid, taktikalised eesmärgid ning operatiivsed eesmärgid.Strateegilised eesmärgid on üldisemad kui taktikalised ja operatiivtasandi eesmärgid ning peaksid näitama eelkõige muutusi üldise positsiooni ja valdkonna arengu osas. Üldiselt soovitakse saavutada uut seisundit mitte numbrilisi näitajaid. Visioonini jõutakse läbi üldisete ehk strateegiliste eesmärkide. Strateegilised eesmärgid on visiooni täpsustavad sihid ning ütlevad, kus me tahame olla teatud aja pärast. Eesmärgid väljendavad
· sobivus Organisatsiooni eesmärgid on hierarhilised. Nende tipus on missioon, mis on organisatsiooni eksisteerimise põhjus. Missioon kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. Tihti kirjeldatakse kliente ja turuosa, kellele tooted ja tulemused on suunatud. Jägnevad strateegilised eesmärgid kuhu tahab organisatsioon tervikuna jõuda kaugemas tulevikus ja seejärel lähemas perspektiivis. Järgmised eesmärgitasandid on taktikalised ja operatiivsed eesmärgid. Planeeritakse alati keskkonna kontekstis. Planeerimise vältimatu koostisosa ongi keskkonna analüüs. Sellest lähtuvalt määratakse missioon ja tegevussuunad, hinnatakse olemasolevat olukorda ja tuletatakse vastavad tegevusplaanid. Planerimine on kindlasti edukam, kui kavandamisele kaasata töötajad, kellel hiljem tuleb neid plaane täitma hakata. Nii tugevneb töötajate motivatsioon. Kliendi teenindamises või toote
Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud. Strateegilised ja operatiivsed plaanid Plaanid, mis kehtivad kogu organisatsiooni kohta, kehtestavad organisatsiooni üldised eesmärgid ja püüavad organisatsiooni määratleda oma keskkonna suhtes, on strateegilised plaanid. Plaanid, mis kirjeldavad detaile, kuidas üldisi eesmärke saavutada, on operatiivsed plaanid. Operatiivsed plaanid kehtivad lühema ajaperioodi kohta. Näiteks kuu-, nädala- ja päevaplaanid on peaaegu alati operatiivsed
Rikskikindlustus mitteilmumisele Välja töötada kindlad protseduurid, kuidas sellistel puhkudel toimida Mis on Night Auditi peamised toimingud ja funktsioonid? Kinnitab/salvestab/puhastab hotellis elavate ja mitte-klientide arvetele tehtud sisestused Vahetab süsteemis kuupäeva Postitab toa hinnad kliendi arvetele Määrab tubade staatused Kontrollib krediidilimiidid Kosstab operatiivsed ja majandusnäitajate raportid Koostab statistilised raportid Telefonietikett. Kõne vastuvõtmine Kujutluse loomine Meeleolu Positiivsete sõnade ja fraaside kasutamine Kõne lõpetamine Kuidas lahendada kliendi kaebusi professionaalselt? Apologize Be understanding Correct(korrigeerida probleem kiiresti) Discuss Explain Follow-up(hoida end kursis probleemi lahenduskäiguga)
Välisobjektist mälu sattub hetkeliselt lühiaegsele. Lühiagne mälu on iseloomustatud väga lühikese hoidmisega pärast ühekorralise, väga lühiagse tajumusega ja aeglase taastusega. Mõned inimese käitumise omadused on seotud lühikese lühiagse mälu mahaga. Psühholoogid, seal hulgas on ka G. Miller tõendasid, et lühiagse mälu maht moodustab 7 (+ -)2 elementi ja määratakse informatsiooni ühengu järgu, mis me oleme jõukohane täpselt taastada mõni kümne sekundi jooksul. Operatiivsed ühingud olenevad inimeste oskumisest taastada informatsiooni, informatsiooni meeldejäätmise meetmest, näiteks rütmiliselt organiseeritud järgnevus aitab jätta rohkem informatsiooni hulka. Selline mäluvorm erineb hetkelisest. Esiteks, hoidmise mehhanismi poolest, teiseks aga teise informatsiooni teisenduse poolest, kolmandaks teise maha poolest ja, lõpuks, tese informatsiooni hoidmise ajapikenduse poolest. Lühiaegse mälu roll seisneb üldistuses, skeemisatsioonis, informatsiooni
Seetõttu tuleb tootmist asjatundlikult korraldada. (Riives, Lavin, 2014, lk 39). Planeerimine hõlmab endas mitmeid tegevusi, näiteks: väliskeskkonna olukorda, faktorianalüüsi ja prognoosimist; eesmärkide saavutamise alternatiivide formuleerimist, hindamist ja optimeerimist strateegilise turunduse staadiumis; plaanide koostamist ja täideviimist. Plaanid võivad olla probleemsed, komplekssed, lokaalsed, strateegilised, taktikalised või operatiivsed. Planeerimine on eriti keerukas, kui ettevõte asub aktiivse innovatsiooni staadiumis, kus toimuvad kiired muutused määramatuse olukorras. (Kabral, 2003, lk 173) Planeerimisülesanneteks tootmissüsteemis on: 1. firma tulevikku suunatud optimaalse strateegia valimine, 2. firma püsiva arengu ja toimimise tagamine, 3. uue innovaatilise toodangu portfelli moodustamine, 4. innovaatilise tegevuse eesmärkide struktureerimine, 5. plaanide täitmise komplekssuse tagamine,
kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 8. Plaanide liigid · Pikaajalised ehk strateegilised plaanid · Vahepealse kestusega ehk taktikalised plaanid · Lühiajalised ehk operatiivsed plaanid Strateegiline planeerimine Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Strateegilisel planeerimisel peavad eesmärkidel olema järgmised omadused: Mõõdetavus, arusaadavus, motiveerivus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. Strateegiliselt planeeritakse keskkonna kontekstis. Kui keskkond jätta tähelepanuta, pole võimalik koostada toimivat plaani
suuremates trükikodades. 4 Proovitrükk kõlastused ja montaaz Selleks et vältida võimalikke vigu trükisel (disain, küljendus, tekst jne.), on soovitatav kontrollida üle proovitrükk, mis prinditakse otse failist enne trükiplaadi valmistamist. Plaadiväljastajate kasutuselevõtmine viis trükitsehhis vajaduseni võtta kasutusele operatiivsed proovitrükiseadmed. Need pidid andma ülevaate sellest, kas plaadile ülekantu vastab trükise maketile. Poognamontaaž on kujutise paigutuse tegemine trükiplaadile vastavalt trükimasina tehnilistele parameetritele ja järeltöötluse vajadustele. Montaaži võib teha käsitsi või spetsiaalseid programme kasutades. Trükkivormide valmistamine Trükiplaadiks on nn lito-alumiiniumleht, kuhu on elektrokee - milisel meetodil kantud trükkimiseks vajalikud kihid
Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Too välja planeerimise tasandid. Pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse kestusega (taktikalised) plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. Lühiajalised (operatiivsed) plaanid - vähema kui aasta peale kavandatud plaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid. 8) Mis on missioon? Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. 9) Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus. 10) Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel? Orienteetiruts äritegevusele
Organiseerimine Kontrollimine Mehitamine 19. Planeerimisfunktsioon Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: - Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust - Anda kontrolliks vajalik standard Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid - Lühiajalised e. operatiivsed plaanid 20. Organiseerimisfunktsioon Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha. Organiseerimine seisneb: - ülesannete grupeerimises - töökohtade kavandamises
reklaamiagentuurid ja disainibürood nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Põhilisteks toodeteks on ajalehed, ajakirjad, kataloogid, kliendilehed ja suuremahulised reklaamtrükised. Kroonpressi trükikoda kasutab ofseti tehnoloogiat, mis on ajalehtede ja ajakirjade trükil vast üks enamlevinumaid, samuti on Kroonpressis kasutatav tehnoloogia ja seadmed kiire ja suure jõudlusega, mis peavadki tänapäeva kiiresti muutuvas infohulgas olema kiired ja operatiivsed. Ofseti trükitehnoloogia kaasajal põhineb trummeltrüki masinatel, milles on eelnevalt ettevalmistatud trükiplaadid. Need on oma keemilistelt omadustelt erineva vedeliku nakkuvusega- trükivärv sisaldab õlilaadseid ühendeid, mis nakkuvad trükkiplaadil trükitava mustripildiga ja need kohad kuhu ei ole trüki jälge, seda niisutatakse veega. Sellelt trükiplaadilt antakse järgnevalt trükivärv üle elastsele ofset kummile , mis omakorda edastab
2. Töötajate koolituse/arenduse puudulikkus 68% 3. Kehv operatiivne planeerimine 68% 4. Kommunikatsiooni puudulikkus 51% 5. Töötajate vastupanu muudatustele 43% 6. Ebaefektiivne juhtimine 42% 7. Puudulik meeskonnatöö/koostöö 39% 8. Pidevad operatiivsed/kvaliteedi probleemid 38% 9. Ebaselged tulemuslikkuse standardid 36% 10. Töötajate puudulik arusaam kliendi ja äri 35% vajadustest Longenecker, Dwyer, Stansfield väljakutsed organisatsioonidele · elance.com · Workforce of One · liidrite kasvatamine · andmeanalüüsi tagamine · glassdoor.com ·
võimest reageerida ja kohaneda nii ettevõtet ümbritsevas keskkonnas toimuvate kui ka ettevõttesiseselt aset leidvate muutustega (Haldma, 2005, lk1). 1.1 Võimalikud eesmärgid Esimene samm kuluarvestuse süsteemi loomisel on täpsustada ettevõtte eesmärgid. Eesmärgi all mõistetakse tulemust, milleni soovitakse välja jõuda. Ajaliselt jaotatakse eesmärgid alljärgnevalt: strateegilised ehk pikaajalised eesmärgid, taktikalised ehk keskmise pikkusega, operatiivsed ehk lühiajalised eesmärgid. Pikaajalised eesmärgid püstitatakse pikemaks perioodiks kui viis aastat. Taktikalisi eesmärke seostatakse eeskätt sellega, millised on eesmärgid ühes või teises äritegevuse valdkonnas. Lühiajalised eesmärgid, mis tulenevad strateegilistest ja taktikalistest eesmärkidest, püstitatakse kuni üheks aastaks ja need täpsustavad ja detailiseerivad erinevaid strateegilisi ja taktikalisi eesmärke (Haldma, Karu, 1999, lk 14-15). 1
Juhtimise kvaliteedist sõltub organisatsiooni tulevik. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon oleks efektiivne. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse inimesed, raha, seadmed piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist ning strateegia ja tegevuskavade väljatöötamist. Plaanide liigid on pikaajalised ehk strateegilised plaanid, taktikalised plaanid, lühiajalised ehk operatiivsed plaanid. Organiseerimine on protsess, millises määratakse kindlaks, millised tööülesanded tuleb teha, kes need teeb, kuidas on ülesanded rühmitatud, kes annab kellele aru ja millisel tasandil tehakse otsused. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur. Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Kui juhid motiveerivad alluvaid, suunavad teiste tegevust,
ja tegevuskavade väljatöötamist. Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust ning anda kontrolliks vajalik standard. Plaanide liigid: - pikaajalised e. strateegilised plaanid,- vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid,- lühiajalised e. operatiivsed plaanid. Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, siis taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele. Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle
erinevaid alamvalikuid: http://www.xicom.biz/web_consulting.html 35. Millega tegeleb CRM tarkvarateenus, peamised funktsioonid? Kliendihaldus, turundus 36. Millega tegeleb DHP tarkvarateenus, peamised funktsioonid? Dokumendihaldus 37. Millega tegeleb Grupivara tarkvarateenus, peamised funktsioonid? Kaugtöö, grupivara, intranet 38. Mille poolest erinevad strateegilised- ja operatiivinfosüsteemid? Operatiivsed süsteemid tegelevad äritegevust kirjeldava informatsiooni kogumise, säilitamise ja analüüsiga, nagu näiteks tellimuste ja arvete haldamise, raamatupidamise ja laoarvestuse süsteemid. Operatiivsed süsteemid on orienteeritud andmehõivele ja andmete terviklikkuse tagamisele reaalajas. Strateegiliste süsteemide protsessid on tavaliselt vähemstruktuursed; neis osalevad kvalitatiivsed andmed, vastandina operatiivsetes süsteemides liikuvatele kvantitatiivsetele andmetele
Meltsiveski veehaaret. (Mati Salu; Madis Metsur) 5 Jääkreostuse likvideerimistööd Senised tööd on olnud sihipärased, ette võib heita tööde killustatust ja katkemist mõnel objektil. Kõige otstarbekam on hüljatud ohtlike jäätmete ja vedelkütuse jääkide koristamine. Väga oluline on avariide kiire likvideerimine ja operatiivsed puhastustööd Päästeteenistuse poolt. Pinnase- ja põhjaveereostuse avariijärgsete operatiivsete puhastustööde tegemiseks süsteem puudub. Reeglina püütakse reostunud alade kasutuselevõttu elutsoonina vältida. Pinnase puhastamise lihtsaim meetod on reostunud pinnase äravedu ja käitlemine selleks spetsialiseerunud ettevõttes. Sageli levinud meetodiks on ka reostunud ala lokaliseerimine - veekindel katmine või piiramine dreenidega.
Tegevused ja tegevussfäär, mis eristab organisatsiooni teistest - klient, turuosa.) Strateegilised eesmärgid (kuhu tahab organisatsioon tervikuna jõuda kaugemas tulevikus ja seejärel lähemas tulevikus) Taktikalised eesmärgid Operatiivsed eesmärgid Joonis 9 – Organisatsiooni eesmärkide hierarhia (tipp on kõige aluseks) Eesmärgid peavad olema SMART Saavutatavad Mõõdetavad Ajaliselt määratud Realistlikud Täpsed TAKTIKALINE PLANEERIMINE Taktikaliseid plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Strateegiline plaan keskendub ressursile, keskkonnale ja missioonile. Taktika keskendub inimesele ja tegevusele. Taktika on strateegiast konkreetsem
Milliseid oskusi peab juht strateegia kavandamisel omama? Põhiküsimuseks pikaajaliste eesmärkide arvestamine, ressursside rakendamisel ja organisatsiooni arendamisel. Et tagada efektiivne strateegiate koostamine ja elluviimine. See on kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan. Visioon, missioon, eesmärgid 9. Mida nimetatakse juhtimises planeerimiseks või kavandamiseks? Sellega määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuund ja eesmärgid. Operatiivsed alla aasta, detailsed Taktikalised u kaks aastat, mõningane detailsus Strateegilised 15 a, üldised 10. Mida tähendab lai, mida kitsas juhtimisulatus? Näitab, mitu inimest töötab juhi all, kes otseselt peavad aru andma. (57) Oleneb alluvate kompetentsusest, töö iseloomust, eesmärkide standartist. Lame Vähe standardeid, palju alluvaid Kitsas Palju standardeid, vähe alluvaid 11. Mis on ettevõtlikkus, algatamisvõime?
äritarkvara lahendusi pakkuvasse kontserni PBS. HÄT Systemsi meeskond on moodustatud Hansa Äritarkvara meeskonna baasil, kellel on pikaajaline kogemus ettevõtete majandusinfosüsteemide juurutamisel EDISOFT SYSTEMS Tegevusalad: - RAHVUSVAHELINE KODEERIMISSTANDARD - Logistikatarkvara - EDI-teenus (Electronic Data Interchange) EDI tehnoloogia juurutamine annab kindlad operatiivsed ja strateegilised eelised. Esimesed nendest parandavad äridokumentide töötlemisprotseduuri (tellimused, arved, hinnakirjad, laoseis, jne.). Teised - nn. strateegilised - suurendavad teie firma atraktiivsust koostöös teiste firmadega (tarnijad, ostjad), andes teie firmale konkurentsieelise turul nt. tänu uuele logistikasusteemile, mis on uutele tehnoloogiatele avatud nagu VMI (Vendor Managed Inventory). HW HANSARAAMA Tegevusalad:
9. Juhi funktsioonid 1. Planeerimine: - Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: - Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust - Anda kontrolliks vajalik standard Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid - Lühiajalised e. operatiivsed plaanid 2. Eestvedamine: Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 3. Organiseerimine: Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine
3. Vaheneb topelt tegevus ja "tuhi too" 4. Kontrolli voimalus. 21. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite jargi? 1. Strateegilised (pikaajalised) 5-10a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmarkide saavutamiseks. 2. Taktikalised - monest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist voi tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid. 3. Operatiivsed (luhiajalised) kuni 1 a. Kitsas tegevusala. Tapsustatakse uldeesmarkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid. 22. Selgitage moistet ,,eesmark". Selgitage SMART mudelit. Eesmark mingi kindel lopptulemus, mida tahetakse saavutada. Spetsiifiline arusaadav ja tulemusele suunatud Moodetav saan hasti aru, kas olen eesmargini joudnud Ajastatud tean, millal tahan eesmargini jouda Realistlik saavutatav ega jaa vaid unistuseks
1.7 Piirangud (kitsendused) · Olulisimad piiravad ja/või kitsendavad asjaolud (nt olemasolevad siduvad lepingud jms). 1.8 Sõltuvused · Olulised sise- ja välistegurid, mis mõjutavad projekti teostamist (sh nt teised käimasolevad (konkureerivad) projektid/programmid) 1.9 Strateegilised kasud · Strateegilised ja ka operatiivsed kasud ja kuidas need seonduvad võtme-eesmärkidega. 1.10 Strateegilised riskid · Olulised välised ja ka sisesed ja riskitegurid 1.11 Kriitilised edutegurid · Kriitilised tegurid, mis tagavad projekti edukuse, soovitavalt ka edukuse hindamise kriteeriumid 2 Valikute hindamine ... ehk majanduslik põhjendus 2
• funktsionaalsetes valdkondades • toodete osas • projektide osas Ettevõtte kõikidel tasanditel Т.KARM 21 STRATEEGILINE JA OPERATIIVNE KONTROLLING Tüüp Strateegiline K. Operatiivne K. Tunnus Orientatsioon Keskkond ja Ettevõte: protsesside ettevõte ratsionaalsus Planeerimise Strateegiline Taktikalised ja tasemed planeerimine operatiivsed plaanid Mõõdikud SWOT Tulud/kulud Eesmärgid Eksistentsi Ökonoomsus, kasum, tagamine rentaablus Kasumi potentsiaal Т.KARM 22 Töötaja, kelle eesmärgiks on kontrollingu süsteemi loomine ja selle toimimise tagamine, kes integreerib protsesside: • PLANEERIMISE, • INFORMATSIOONILISE KINDLUSTUSE (TARKVARA), • KONTROLLI,
kuna on teada eesmärgid, näitab kõrvalekaldeid ning võimaldab tegevusi korrigeerida. 16. Kavade ja plaanide liigid Strateegilised kavad pikaajalised 5 10 aastat, nendega tegelevad tippjuhid. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised mõnest kuust paari aastani, need on konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonda. Nendega tegelevad keskastmejuhid. Operatiivsed kuni aastased, kitsa tegevusalaga, nendega tegelevad esmatasandijuhid. Täpsustatakse üldeesmärke ja nende saavutamise teid. 17. Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. Siia kuuluvad organisatsiooni missioon, visioon ja põhiväärtused. 18. Korporatsioonitaseme strateegiad arvestab kogu organisatsiooniga ja
ning võimaldab tegevusi korrigeerida 22. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? I. Strateegilised - (pikaajalised) 5-10 a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks II. Taktikalised- mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonda. Tegelevad keskastmejuhid. III. Operatiivsed- (lühiajalised, kuni 1a) Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid. 23. Milline on Gantti graafiku toimimise põhimõte? Näide Ülesanded ühel teljel, teisel aeg. Näeb ära, mis ajal tuleb mingeid tegevusi teha ja sujuval protsessil seeläbi silma peal hoida. 24. Mida nimetatakse strateegiaks? Strateegia on kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava. 25. Mida nimetatakse missiooniks? Näide
Kontrolli võimalus 21. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? Vastavalt mõjuulatusele: Strateegilised(pikaajalised)- 5-10a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mi son vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks Taktikalised- mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid Operatiivsed(lühiajalised)- kuni 1.a Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid Spetsiifiline plaan- on täpselt määratlev eesmärk, puudub erineva tõlgenudse ja mittearusaamise võimalus Direktiivne plaan- paindlik ja annab üldiseid juhiseid, nt käibe suurenemine mingis vahemikus (5%-10%) Vastavalt kasutamise sagedusele eristatakse Ühekordne plaan- arvestab mingi unikaalse olukorra vajadusi
töötajaid (Kreegimäe, 2003) 18. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine - Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust ja anda kontrolliks vajalik standard. Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid, - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid,- Lühiajalised e. operatiivsed plaanid, Eestvedamine - Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Organiseerimine - Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha.
Kavandamine on alati seotud tuleviku tegevuste kindlaksmääramisega ja kujundamisega. 46. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? 1. Strateegilised (pikaajalised) 5-10a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. 2. Taktikalised - mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid. 3. Operatiivsed (lühiajalised) kuni 1 a. Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid. 47. Selgitage Gantti graafiku toimimise põhimõtet? Joonistage näide. Gantti graafiku toimimise pohimote- Graafik voimaldab plaane koostada ja nende taitmist kontrollida. Vertikaalteljel on konkreetsed ulesanded. Horisontaalteljel on aeg konkreetse ulesande taitmiseks. 48. Mida nimetatakse eesmärgiks? Eesmärk mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada
44. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimisstandardite järgi? Strateegilised (pikaajailsed 5-10a) tegeleb tippjuhtkond, sisaldavad prioriteete ja meetmeid mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised (mõni kuu paar aastat) tegelevad keskastmejuhid, konkreetsemad, haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonnast. Operatiivsed (lühiajalised kuni 1a) esmatasandijuhid, kitsas tegevusala, täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. 45. Selgitage Gantti graafiku toimimise põhimõtet. Joonistage näide. Gantti graafik võimaldab graafiliselt plane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaalteljel konkreetsed ülesanded ja horisontaalteljel aeg konkreetse ülesande täitmiseks 46. Eesmärk on mingi kindel lõpptulemus mida tahetakse saavutada. Kavatsus aga ka tegevuse juhtmõte
nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Seotud tuleviku tegevuste kindlaksmääramise ja kujundamisega. Planeerimist on vaja, sest: Aitab koordineerida tegevust ja vähendab ebaselgus Väheneb topelt tegevus ja “tühi töö” Kontrolli võimalus 22. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? Strateegilised- 5-10a. Tippjuht. Taktikalised- mõni kuu kuni paar aastat. Keskastme juhid. Operatiivsed- kuni 1a. Esmatasandijuhid. 23. Milline on Gantti graafiku toimimise põhimõte? Näide Gantti graafiku toimimise põhimõte- ülesannete esitamine detailsel graafikul. See võimaldab graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaalteljel- konkreetsed ülesanded Horisontaalteljel-aeg konkreetse ülesande täitmiseks. 24. Mida nimetatakse strateegiaks? Strateegia- pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel söestatud ja üheks
Peaeesmärk- klientide rahulolu, teenuste parem kättesaadavus majandussubjektidele. Pangapoliitika- panga pikaajalised eesmärgid, arengu teed ja nende realiseerimise abinõud/vahendid. Iga pank valib omale vastama turuvisiooni, kuhu ta jõuda tahab ja millises valdkonnas ta konkreetselt tegutseb. Arengu eesmärk on kasum, sellest on huvitatud panga omanikud (rahaasutuse arendamine, nii et ootusi täita). Strateegilised eesmärgid- turuniss, positsioon turul, põhitooted ja teeninduskanalid. operatiivsed eesmärgid- kulud ja tootlus, käive mida pidevalt jälgitakse ja milliste näitajate alusel ja positsiooni muudetakse ja tooteid täiustatakse. Igal tootel peab olema kriitiline arv masstarbijaid. Millest kasum eelkõige sõltub? Rahalised eesmärgid. Eelkõige riskid, likviidsus, põhikapital ja bilansistruktuur. Riskide teadvustamine ja juhtimine. Likviidsus- valmidus pangakohustusi täita, eeldab optimaalset varade ja kohustuste struktuuri.
Strateegiline planeerimine Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna, eeldusel et eesmärgid on mõõdetavad, arusaadavad ning reaalsed (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152). Strateegilistest eesmärkidest lähtub, kuhu tahab organisatsioon tervikuna jõuda kaugemas tulevikus ja seejärel lähemas perspektiivis. Järgmised eesmärgitasandid on seotud vastavate plaaniliikidega: need on taktikalised ja operatiivsed eesmärgid. Kui keskkond jätta tähelepanuta, pole võimalik koostada toimivat plaani. Planeerimise vältimatu koostisosa ongi keskkonna analüüs. Sellest lähtuvalt määratakse missioon ja tegevussuunad, hinnatakse olemasolevat olukorda ja tuletatakse vastavad tegevusplaanid. Missioon kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. Missiooni sõnastuses peavad sisalduma tegevussfäär ja tegevused, mis eristavad organisatsiooni
- Tootmine - Turustamine - Finantseerimine - Juhtimine Tootmisfunktsioonideks on neli esimest. 40. Juhtimisfunktsioonid ettevõttes. - strateegiline planeerimine personalimajandus logistika -informatsiooni kogumine ja töötlemine. 41.Ettevõtluse põhitunnused ja eesmärgid. Põhitunnused: - Initsiatiiv - Loomingulisus - Organiseerimine - Riski võtmine - Rikkuse loomine. Eesmärgid: - Püsima jäämine (strateegiline eesmärk) - Turuosa, tootlikkus, käive, kasum (operatiivsed eesmärgid) - Tulu, staatus,võim (isiklikud eesmärgid) 41. Ettevõtlust soodustavad ja piiravad asjaolud. Soodustavad tegurid:Riigi vara erastamine - Seadlusandluse täiustamine - Välisinvesteeringute soodustamine - Välisinvesteeringute garanteerimine riigi poolt - Inflatsioonitempo vähendamine - Liisingutehingute arvu kiir kasv - Laenuintresside pidev alanemine - Pangalaenu tähtaegade pikenemine - Turgude laienemine - Väikeettevõtluse arengu riiklik stimuleerimine
absorbeerivate retseptoritele (Allen 2017: 4). Etioloogiliseks faktoriks on kapärilikud defektid, mis avalduvad kassasündinud cubam retseptori disfunktsioonis, harva esineva veresringleva transcobalamini II (TCII) puudulikuses (Briani 2013: 4525). Veel põhjuseks on soolestiku mikrofloora ülemäärane kasv, kuna need organismid tarbivad kobalamiini elutalitluse toetamiseks. Teoreetiliselt nissugune olukord on tekkinud vähenenud mao hapelisuse, divertikuloosi või juba mainutd sedeelundkonna operatiivsed sekkumise korral (Allen 2017: 6). Kolmandaks, esineb B12 vitamiini defitsiid seoses mitmete ravimite manustamisega. Näidieseks on anesteetilise toimega lämmastikoksiid on võimeline inaktiveerida B12 ko- ensümaatilist vormi. IF ja soolhape sekretsiooni ning transenterotsütaarsed mehhanismid võivad pärssida mõned pikaajaliselt manustatud antibiootikumid, H2 retseptorite antagomistid ja omeprasool ning järelikult kaasneb kobalamiini malabsorptsioon.
ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Kavandamise tähtsus: aitab koordineerida tegevust vähendab ebaselgust väheneb topelt tegevus ja "tühi töö" kontrolli võimalus 46. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? 1. Strateegilised- 5-10.a tegeleb tippjuhtkond 2. Taktikalised- mõnest kuust paari aastani. Keskastmejuhid 3. Operatiivsed- kuni 1.a, esmatasandijuhid. 47. Selgitage Gantti graafiku toimimise põhimõtet? Joonistage näide. Võimaldab graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaaltelejel- konkreetsed ül ja horisontaalteljel aeg konkreetse ül täitmiseks. 48. Mida nimetatakse eesmärgiks? Eesmärk- mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada 49. Millega on seotud akronüüm SMART. Selgitage tähtede tähendust. Smart on seotud nõuetega, mis on seatud eesmärgile Specific eriline
saavutamise Miks uurida protsessi lähemalt? · Et täiendada otsustaja oskusi ja seega otsuste taset · Näidata, missugused probleemid kerkivad siis, kui otsustamine on mitme inimese vahel ära jaotatud · Näidata, et mõningad juhi poolt vastuvõetud otsustusteisendid nõuavad juhilt nende hindamiseks kõrget erialast professionaalsust Otsuste liigid: tegevusalased, strateegilised, taktikalised, operatiivsed, lihtsad, keerulised. Otsustuskäik: 1. Probleemi kindlaksmääramine · Küsimuse tuuma väljaselgitamine · Diagnoosimine e. Olukorra õigesti hindamine selle põhitunnuste järgi · Põhjused, miks ei saavutata soovitud tulemust · Probleemi hindamine organisatsiooni üldiste taotluste seisukohalt · Probleemi määratlus ei ole kunagi lõplik 2. Põhiküsimuste selgitamine · Probleemi oluliste külgede ja tema lahendamise käiku mõjutavate tegurite
Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna, eeldusel et eesmärgid on mõõdetavad, arusaadavad ning reaalsed (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152). Strateegilistest eesmärkidest lähtub, kuhu tahab organisatsioon tervikuna jõuda kaugemas tulevikus ja seejärel lähemas perspektiivis. Järgmised eesmärgitasandid on seotud vastavate plaaniliikidega: need on taktikalised ja operatiivsed eesmärgid. Kui keskkond jätta tähelepanuta, pole võimalik koostada toimivat plaani. Planeerimise vältimatu koostisosa ongi keskkonna analüüs. Sellest lähtuvalt määratakse missioon ja tegevussuunad, hinnatakse olemasolevat olukorda ja tuletatakse vastavad tegevusplaanid. Taktikaline ja operatiivne planeerimine 6) Mis on missioon? · Missioon kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. Missiooni sõnastuses peavad
juhtimistasandite jargi? Vastavalt mõjuulatusele: 1. Strateegilised(pikaajalised)- 5-10a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mi son vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 2. Taktikalised- mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid 3. Operatiivsed(lühiajalised)- kuni 1.a Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid 4. Spetsiifiline plaan- on täpselt määratlev eesmärk, puudub erineva tõlgenudse ja mittearusaamise võimalus 5. Direktiivne plaan- paindlik ja annab üldiseid juhiseid, nt käibe suurenemine mingis vahemikus (5%-10%)
*teaduslikud teatmekaardid - lähedased topograafiliselekaardile ja kõige suurema infohulgaga), * mere navigatsiooni ja lootsikaardid – üsna täpsed vee osas, maismaaosa on vähem üksikasjalik, *õppekaardid – enamasti suht ebatäpsed, *katastrikaardid – peavad olema üsna täpsed, enamastu kahemõttelised (buumiaegse maareformi ajal pääse(sid)vad mõõtmise juurde suvalised isikud) *projekti- ja operatiivkaardid – käsikirjalised kaardid, kus käsitsi kantud projekti ja operatiivsed andmed(tänapäeval juba digitaalsed) Eristatakse väiksemamõõtmelisi ülevaatekaarte ja mõõtkavades 1:5 000...1:1 000 000 topograafilisi kaarte, kusjuures suuremas mõõtkavas kui 1:5 000 kaarte nimetatakse topograafilisteks plaanideks. 40. Kaardi üldistamise põhiolemus ja põhifaktorid. Valiku tsensuse ja normi mõiste. (õpik lk 161- 173) Geograafiliste kaartide puhul nimetatakse üldistamiseks objektide valikut ja kontuuride üldistamist vastavalt mõõtkavale
nii teeme? o Otsustamise liigid: Ulatuse järgi Raskusastme Tegevusala Otsustamise Individuaalsed järgi järgi subjekti järgi ja grupiotsused Strateegilised Lihtsad Müügiala Nõukogu Taktikalised Keerukad Personaliala Juhatuse Operatiivsed Organiseerimine Organisatsiooni ülesehitus ja tööjaotus o Tippjuhid o Esmatasandi juhid / keskastme juhid o Töötajad o Ülesehituse sammud: SPETSIALISEERUMISE TASE Töö (väärtusloome protsessi) analüüs tööjaotuse ja spetisaliseerumisevajaduse selgitamine ametikohtade moodustamine, rühmitamine allüksuste loomine
uue tsükli, millel on sama loogika. 44. Millised on planeerimise tasandid? · Pikaajalised plaanid(strateegilised plaanid) 5-10 aastat. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldab prioriteete ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. · Vahepealse kestusega plaanid(taktikalised plaanid) - mõni kuu kuni paar aastat. Tegelevad keskastmejuhid. Eesmärk on täita vastav osa strateegilisest plaanist. · Lühiajalised( operatiivsed plaanid) vähem kui aasta. Tegelevad madalama tasandi juhid. Iga üksik plan haarab väikese arvu tegevusi. 45. Mida kujutab endast juhtimine eesmärkide kaudu (MBO)? See kujutab endast juhtimisviisi, kus organisatsioonis on ülesanded püstitatud nii, et tulemused on mõõdetavad. Iga töötaja tööpanus on suunatud ettevõtte kui terviku eesmärkide saavutamisele ja iga juht teab täpselt oma ülesandeid. Kehtib Pareto printsiip ja juht keskendub 20%-le ehk võtmeülesannetele.
Seda võimaldab käitumisteaduse kontseptsioonil põhinev firma ülesehitus ja juhtimine. Käitumisteaduse õige kasutamine võimaldab tõsta firma ja üksiktöötaja töö efektiivsust. Situatsiooniline lähenemisviis Objekti juhtimisviise ei saa ette määrata. Sobiv meetod valitakse lähtudes konkreetsest olukorrast. Olukorrad erinevad: sisu poolest (tehnilised, majanduslikud, poliitilised, psühholoogilised jt), kestuse poolest (strateegilised, taktikalised, operatiivsed), Ressursside ja juhtimisotsuste realiseerimise poolest, juhtimisotsuste realiseerimise meetodite poolest. Probleemide modelleerimise üldpõhimõtted. Probleemi identifitseerimine Sobiva mudeli valik Mudeli analüüs Mudeli testimine Ebarahuldav tulemus, siis uuesti sobiva mudeli valik Mudeli rakendamine Otsustamine erinevates olukordades (kindlas olukorras, riski olukorras, määramatuse tingimustes).
● Osaleb ettevõtte strateegilise juhtimise protsessis. ● Võib olla seotud ettevõtte edukustasude kujundamise ja mõõtmisega.) 1. Finantsanalüüs - ettevõtte finantsseisundi hindamine (tugevuste ja nõrkuste määratlemine) 2. Finantsplaneerimine - rahaliste ressursside olemasolu tagamine 3. Finantsotsuste tegemine - pikaajalised ehk strateegilised või lühiajalised ehk taktikalised/operatiivsed 4. Finantskontroll - võrrelda planeeritud tulemusi tegelikuga 2. Millised on olulisemad pikaajalised ja lühiajalised finantsotsused ning mis neid eristab? Finantsjuhtimise olulised tegevused: ● Finantsanalüüs – ettevõtte finantsseisundi hindamine (tugevuste ja nõrkuste määratlemine). ● Finantsplaneerimine – rahaliste ressursside olemasolu tagamine. Lühiajalises perspektiivis käibekapitali planeerimine, keskmises ja pikas perspektiivis
tegevusjoonega Tagajärgede avaldumise ettepoole nihkumise ulatuse järgi liigitatakse otsused: · Strateegilised otsused on põhilise tähtsusega ning ulatusliku ja pikaajalise mõjuga; need määravad kindlaks ettevõtte seosed ümbritseva keskkonnaga · Taktikalised otsused nendega täpsustatakse nii strateegilistes otsustes kindlaksmääratut kui ka pannakse paika muutunud olukorrast tulenevad uued sihid ja tegutsemisviisid · Operatiivsed otsused on seotud ülesannete täitmisega ning nende mõju on lühiajaline · Tähtsusetud otsused mõjutavad ainult üksikuid inimesi, on odavad rakendada ning mõjutavad ettevõtte tegevust ainult lühikest aega · Tähtsad otsused mõjutavad paljusid inimesi ja allüksusi, nõuavad evitamiseks suurt hulka raha ning toimivad pikka aega, avaldavad suurt mõju ka otsustaja seisundile ja teenistuskäigule
Kui valite alimentide faktilise kinnipidamise (tüüp =50 või 60),siis avaneb alimentide teatmik; Â)-muud liigid, siis avaneb klientide teatmik. Mõned erinevused Kui sisestate tükkitöötasu(Kui töötaja võetakse vastu ajatöötasuga, aga mõni aega töötab tükitöötasu alusel) tööaeg võetakse fakt-graafikust, sellepärast pole vaja veel kord sisestada IVC-Raamat tööpäevad ja tunnid. Deebet, kreedit sisestage, kui nad erinevad tasu liikidest, mis on häälestatud teatmikus. Operatiivsed tasud Kui maksete palga järgmises kuus pärast aruandeperioodi, sissoperatiivsed tasud päevaperioodi on vaja juhtida ja arvestada möödunud aruandeperioodis (näiteks detsembri puhkusetasu juhtida ja arvestada novembrikuu arvutuses) TSD Töötasu resultaadid (arvutamised, kinnipidamised ja kõik maksud) kanntakse üle pearaamatusse. Maksude aruannete formeerimise jaoks on vaja valida pearaamatust, selleks kasutada leht TSD.
14. Mille poolest erinevad aegrea sesoonsed muutused ja tsüklilised muutused? Sesoonsed muutused on perioodiga aasta või vähem, tsükliliste muutuste periood on aastast pikem.. 15. Suuruse X väärtused muutuvad perioodiliselt ümber trendi perioodiga 4 aastat. Järelikult esineb tsüklilisus. 16. Mida tähendab "adaptiivne prognoosimine"? Prognoositud väärtus sõltub eelmise prognoosi veast.. 17. Sea vastavusse prognoosi pikkus ja selle liik. a. Lühiajalised prognoosid operatiivsed b. Keskmise pikkusega prognoosid taktikalised c. Pikaajalised prognoosid strateegilised
annaabi.ee 
