· Ühikelastne-kui koefitsiendi arvväärtus on 1. · Täielikult elastne(erandjuhus)-pakkumiskõver on sel juhul horisontaalne. · Pakkumise elastsuse tähtis mõjur on hinna muutumisega kohanemise perioodi pikkus. Esimene Gosseni seadus-küllastusseadus.Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt.Küllastuspunkti või rahulolupunkti leidmine põhineb piirkasulikkusel(MU).Küllastuspunkt saavutatakse siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga.sellisel juhul kogukasulikkus enam ei suurene. Kogukasulikkus on maksimaalne punktis, kus piirkasulikkus võrdub nulliga(MU=0). Kahanev piirkasulikkus-näitab kui mingi hüvise tarbimist suurendada, lisab iga täiendav ühik tarbimisest saadavale kogukasulikkusele vähem kui eelmine. Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus näitavad, kui tundlikult reageerivad ostjad ja müüjad hinna muutusele.
TLM474 MIKROÖKONOOMIKA Küsimuse tekst Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse
komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuse alusel. 15. Kuidas muutub kasulikkustase tarbitava koguse suurenedes? Kas kasulikkus võib olla ka negatiivne? Hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Iga täiendavast ühikust saadav kasulikkus on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub neg. 16. Selgitage piirkasulikkuse ja rahaühiku piirkasulikkuse mõisteid ning nende erinevusi. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Rahaühiku piirkasulikkus näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada üks kroon. 17. Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus? Mida kaugemal on samakasulikkuse kõver,seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. 18. Kuidas kujuneb majapidamise tarbimiseelarve? Mida näitab graafikul eelarvejoone tõus? Hüviste hankimiseks kasutada olev raha moodustub tarbimiseelarve. Eelarvejoone tõus
(ceteris paribus-muude tingimuste samaks jäädes) ning lähenevad teatud maksimaalsele tarbimistasemele. Luksuskaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades jäädagi kasvama ning väheväärtuslike kaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades väheneda. oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson üks väheseid ostjaid turul. TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde.
(ceteris paribus-muude tingimuste samaks jäädes) ning lähenevad teatud maksimaalsele tarbimistasemele. Luksuskaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades jäädagi kasvama ning väheväärtuslike kaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades väheneda. oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson üks väheseid ostjaid turul. TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde.
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Vali üks: a. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses b. A ja B on asenduskaubad c. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A d. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B.
4.1 Kasulikkuse teooria lk 79-83 Piiranalüüs, mille aluseks on piirkasulikkuse teooria, lähtub eeldusest, et tarbijad teevad hindade või sissetuleku muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid kui suuri muutusi. Kardinaalne kasulikkus(cardinal utility) H.H.Gossen - Tarbimisest saadava rahulolu mõõt. Rahulolu on suurim siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus on maksimaalne. Gosseni seadused: I Küllastusseadus: Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt. Küllastus- või rahulolu punkti leidmine põhineb piirkasulikkusel (marginal utility, MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (total utility, TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem on järgmine:
Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.) NB
c. On toimunud liikumine piki nõudluskõverat d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on mitte elastne d. Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 4. Kas väide on õige: (3punkti) a. Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale b. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema vale c. Kui tarbija maksimeerib kogu oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. vale 5. Mis alljärgnevast väidetest on korrektne? (1punkt) a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b
b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega c. väheneb tarbimise kasvades d. võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon Küsimus 5 Küsimuse tekst Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist b. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist c
Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus. Turul üldjuhul hinda ei teki, seetõttu võib neid nimetada ka turuvälisteks ressurssideks (non-market resources). Probleemiks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate hüvistega. 8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. Piirkasulikkus - täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise kasulikkus (st. sellest saadav rahuldus või kasu). Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega.
ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC
seaduspärasusi o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbivate hüviste nõudlus o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumis turul Kasulikkus (U) Kogukasulikkus on kasu või rahulolu mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Koguse suurenedes on lisakasu kahanev, kõige kasulikum on ühe ühikuga tarbimine piirkasulikkus (MU) Piirkasulikkus Lisanduv kasulikkus mida tarbija saab tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem Kasulikkuse mõõtmine Kas kasulikkust saab mõõta? Kogus Q Kogukasulikkus U Piirkasulikkus MU 0 0 - 1 25 25 2 45 20 3 64 19
koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4. Kui tarbija sissetulek (tarbimiseelarve) väheneb ceteris paribus, siis normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähenev), siis kogukasulikkus TU kasvab kanahevas ulatuses, st hüvise edasisel tarbimisel on võimalik tarbija kogukasulikkuse TU suurenemine kuni maksimumpunktini; 7. Tarbimise tasakaal, mis näitab optimaalset hüviste kogumit asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis; 8. 10. Kui tarbija liigub mööda ükskõiksuskõverat ÜKK-d alla paremale, siis
c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Küsimus 3 Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : Vali üks: a. kõik variandid on õiged b. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Küsimus 4 Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses organiseerib õppegrupi reserveerides ruumi, valmistades ette õppematerjalid ja haarates kaasa kaastudengeid. Tudeng esindab tootmisfaktorit: Vali üks: a. töö b. maa c. kapital d. raha e. ettevõtlus Tagasiside
ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d
maksimeerivas koguses või ei d. peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K Küsimus 6 Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, Valmis kuna: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab b. kõik variandid on õiged c. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Küsimus 7 Alljärgnevast on õige Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks:
Homo economicus tundetu, ainult majanduslikest oskustest lähtuv. Tarbimiskomplekt/pakett toiduained, peavari, transport, prillid. Hüviste hinnad on tarbija jaoks fikseeritud. Peame vastu võtma selle, mis turul kujuneb. Inimene valib endale tarbimiskomplekti (mille järgi?), iga majapidamise tootmisotsused : 1) Kasulikkus 2) Hind 3) Sissetulek Igal tarbitaval ühikul on oma kasulikkus ja igal järgneval tarbitaval ühikul kasulikkus langeb. MU- piirkasulikkus (languse tendents) U= MU Piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis. MU= U1 MUx/P max P= hind SI;nI N II sII ; n III ; v I IGA JÄRGMINE TÜKK ANNAB VÄHEM KASULIKKUST. Valitakse selle järgi, kui kasulik on ja kui palju on veel raha. Kui sokolaadi hind on ka 1, siis teine joon. Komm 2x odavamaks joon 3 Ema andis Jukule 10 kr. Tal on 2 valikut, on sokolaad (2 kr tk), pulgakumm (1 kr tk). Kolmnurga pindala on tarbimisruum tarbimisvõimaluste hulk. 1
situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise kauba, mis kulutatud rahaühiku kohta annab talle rohkem kasulikkust juurde (ehk mille piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused.
suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 4. Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel 5. Hinnamõju: inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. 6. Nõudluse mõjurid (mõjutavad tegurid): tarbijate (ostjate) sissetulek (ostu jõud), vähenev isiklik väärtus, kahanev piirkasulikkus (nauding ja vajadus vähenevad; kahanev piirkasulikkus on kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu, kui pakkus eelmine– aitab selgitada, miks on vaja hindu langetada), asenduskaupade olemasolu ja hind, tarbijate arv, nende maitse ja eelistused. 7. Tasakaaluhind- näitab, millise hinna juures on tarbija valmis ostma ning tootja valmis pakkuma ühesugust kogust toodet või teenust.
a) Õige b) Vale Majapidamisteooria 1. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed. a) Õige b) Vale 2. Majapidamisteoorias eeldame, et ratsionaalselt käituv tarbija oskab täpselt hinnata tarbimisest saadavat kogukasulikkust. a) Õige b) Vale 3. Kui kaup X on kallim kui kaup Y on järelikult kauba X piirkasulikkus suurem kui kaubal Y. a) Õige b) Vale 4. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=3, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba X tarbimist ja vähendama kauba Y tarbimist. a) Õige b) Vale 5. Käsu- või plaanimajanduses ei lähtu tarbija kasulikkust maksimeerides piirkasulikkusest. a) Õige b) Vale 6. Tüüpiline tarbija teeb oma valikuid olukorras, kus kogukasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 7
Seega, tarbija kogukasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: Valige üks: a. 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y b. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y c. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y d. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y e. 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y(kogukasulikkus TU=188) ÕIGE Kas esitatud väide on õige: Valige üks: a. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. b. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. c. Kui piirkasulikkus väheneb (MUon suurem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. d. kui piirkasulikkus väheneb (MU on väiksem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. ÕIGE Mis alljärgnevast on korrektne? Valige üks: a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos. b
Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 33 Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 34 Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus > 0 Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 35 Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 36 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale
Kõvera tõusu järgi saab vaadata nõudluse sissetuleku elastsust, kuna igal hüvisel on erinev nõudluse sissetuleku elastsuse koefitsient. Sissetuleku kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga väheneval määral (positiivne, normaalkaup – esmatarbekaup), sissetuleku kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga kasvaval määral (positiivne, normaalkaup – luksuskaup). Gosseni I seadus – Selle kohaselt võib küllastuspunkti ületava hüvise koguse piirkasulikkus muutuda negatiivseks (küllastusseadus). Kogukasulikkuse maksimeerimise reegel – kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse muutujat seni, kuni tema piirkasulikkus (MU) > 0, MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0. Gosseni II seadus – Selle kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1/p1 = MU2/p2 = ... = MUn/pn
kes toodavad, vahetavad ja tarbivad kaupu ja teenuseid. Hinnamehhanism - Majanduse keskne ülesanne erinevate otsustajate tegutsemise koordineerimine. Tarbimine on kulutused, mida tehakse vajaduste rahuldamiseks kaupade ja teenuste omandamise teel. Nõudlusseadus määrab kindlaks seose kauba hinna ja nõutava koguse vahel antud ajaperioodil. Kasulikkuse mõistet kasutatakse tähistamaks kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. MU-piirkasulikkus TU-kogukasulikkus Kasu, mida tarbija saab igast täiendavast hüve ühikust nimetatakse piirkasulikkuseks (MU). Piirkasulikkuste summa annab üldise e. kogukasulikkuse. Piirkasulikkus langeb "vertikaalsuunas" ja "horisontaalsuunas" Kahaneva piirkasulikkuse seadus - piirkasulikkus väheneb koos tarbija käsutuses oleva hüvekoguse suurenemisega. Piirkasulikkus võib olla ka negatiivse arvväärtusega. Kogukasulikkuse maksimeerimine- tähendab jõuda oma piiratud eelarve
Lihtsustatult räägitakse selles tähenduses ka sissetulekust, kuigi 1 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast see ei ole päris täpne. Tarbimiseelarve võib olla sissetulekust suurem (ratsionaalne on võtta laenu) või väiksem (sundkulutused, näiteks võla tasumine, tuleb kõigepealt ära teha). Hüvise kasulikkus ja piirkasulikkus annavad informatsiooni valiku võimaluste kohta ja on üheks aluseks valiku otstarbekuse hindamisel. Et ratsionaalne tarbija hüvist kasutaks, peab see olema temale kasulik (hüvise tarbimise järel on heaolu suurem kui enne seda). Loogiliselt arutledes on kerge mõista, et ükskõik kui ahvatlev ei oleks hüvis juhul, kui seda ei ole võimalik tarbida, eksisteerib mingi kogus, millest rohkem ei ole ratsionaalne hüvist kasutada (kõht saab täis, kingad ei mahu kappi,
teki. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question8 Punktid: 1 Primaarkauba nõudlus on hinna madalamas sektoris väheelastne. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question9 Punktid: 1 Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question10 Punktid: 1 Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question11 Punktid: 1 Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades
Ülesanne nr. 5 Tabelis on toodud kogukasulikkus, mida saab ostja kui ostab erineva arvu ajalehti ja kassette. Ajalehe tükihind 1,5$, kasseti tükihind- 7,5$. Oletame, et ostja ostab 2 kassetti ja 10 ajakirja. · Kui kallis on selle arvu kassettide ja ajakirjade ost ? Ost on kokku 30$ · Millist kogukasulikkust ostja saab niisuguse kauba kombinatsiooni ostust? Kogukasulikkus 630+371= 1001 · Arvutage piirkasulikkus ajakirjade ja kassettide ostust Tabelis · Näidake joonisel kassettide piirkasulikkuse kõver Joonis lisatud tabeli järele · Kas on võimalik määrata, kas ostja suurendab kasulikkust? Kasulikkus hakkab vähenema, kui piirkasulikkus on negatiivne.Antud tabeli puhul suurendatakse kasulikkust · Millist kasulikkust ostja saab, kui kogu eelarve kulutab kassettide ostuks? Kogu eelarve, ehk 30$ eest ostetud kassettide kogukasulikkus on 945
suitsetamise vähenemise teismeliste hulgas 14% ulatuses. Missugune on sigarettide nõudluse hinnaelastsus teismeliste Vastus 1 hulgas? ELASTNE Missugune võiks olla staažikate suitsetajate sigarettide nõudluse Vastus 2 hinnaelastsus? MITTEELASTN Tagasiside Vastuseni jõuudmiseks tuleb analüüsida hinna muutuse mõju tarbimise muutumis nõudluse hinnaelastsuse mõistega. Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisand järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulik tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimise
e) Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. Elastsuste arvutamiseks kasutan järgnevalt keskpunkti meetodi. Soja nõudluse hinnaelastsus: Aprikooside nõudluse hinnaelastsus: 3) Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): ,,Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis tähendab see, et ka piirkasulikkus suureneb." See ei tähenda seda. Tõsi on see, et teatud situatsioonides võib piirkasulikkus olla kasvav ent need ei ole meie jaoks huvipakkuvad situatsioonid, sest sellised valikud, kus järgnev ühik annab rohkem kasulikkust juurde kui eelmine, teeme me nagunii. Meid huvitavad ikka need valikud kus piirkasulikkus on kahanev. Ehk kuidas teeb tarbija oma valikuid kui täiendava ühiku kauba tarbimine annab talle võrreldes eelnevaga vähem kasulikkust juurde. Ja enamasti see piirkasulikkus on kahanev, seega võime lähtuda edasises arutelus kahaneva piirkasulikkuse eeldusest.
eest 4 miljonit, kokku 2004 miljonit. b) Uus tasakaaluhind sojal on 6, kogus 400 miljonit vakka. Aprikooside uus tasakaaluhind on 2,4 ja kogus 1,6 miljonit tonni. c) Põllumeeste uus tulem sojaubade eest on 2400 ja aprikooside eest 3,84 miljonit, kokku 2403,84 miljonit. Tulem suurenes 399,84 miljoni võrra. d) Soja nõudmine on mitteelastne, aprikooside nõudmine elastne. e) 3. Väide on vale. Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis piirkasulikkus väheneb, kuna kogukasulikkuse muudu vähenemisel ka piirkasulikkus väheneb. 4. Saadav rahulolu ei sõltu mahla hinnast. Tarbitava kauba koguhulga ja selleks tehtavate kulutuste kasvades suureneb ka rahulolu ja saadava kasulikkuse hulk. Kauba tarbimisel sellest saadav rahulolu aga järjest väheneb. 5. Kogus Q 0 1 2 3 4 5 6 7
Arvestustest 3.1 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluks nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuse teooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades sama suur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3
võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest kahanevuse seadus -majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema 2. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab Siseministeerium.
Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question8 Punktid: 1 Primaarkauba nõudlus on hinna madalamas sektoris väheelastne. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question9 Punktid: 1 Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question10 Punktid: 1 Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question11 Punktid: 1 Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info
Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni I seadus ehk maksimeerimise esimene seadus). Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil
sots ori Asenduskaubad- nt jalgratas ja auto, ja kaaskaubad- ühe kauba läbimüügi suurenedes suureneb ja sellega seotud toote läbimüük nt autode läbimüügi kasvades suureneb ka bensiini läbimüük Majapidamisteooria/targa valiku toeeria Tarbija rahakott on piiratud Hinnad on tarbija jaoks fikseeritud Püüab saavutada maksimaalset kasulikkust Vaadeldakse selle perioodi kulutusi Tarbija teab oma vajadusi Piirkasulikkus- viimase tarbitava ühiku kasulikkus, iga järgmine ühik on vähem kasulik U= Σ MU MU=U' Firma ehk pakkuja all mõistame väikseimat majandusüksust, kes saab teha tootmisotuseid ja muudatusi (muuta hindu, kaupa jne). Ettevõtte eesmärk on maksimeerida kasumit. Tööjõud- L, hind tähistatakse w Materjalid, seadmed, energia- K (kapital), hind tähistatakse r Kulutused- C Piirtoodang- Mpk (kapitali piirtoodang)/Mpl (tööjõu piirtoodang) MRTS=MPk/Mpl
VALE. Igas erinev. Tavaliselt elastsem kõrgema hinna korral Kui kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsengi absoluutväärtus on 1,5 on tema nõudlus mitteelastne. VALE. Elastne Mida vähem on kaubal asendajaid seda elastsem on tema nõudlus. VALE Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. ÕIGE Testiraamatust. TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS. KASULIKKUS Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. VALE Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. VALE Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. VALE. Pole võrdsed Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat
13. Turutõrge Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab. 14. Välismõju majandustegevuse mõju kolmandatele isikutele ( nt keematehase õhusaaste mõju piirkonna elanikele ) 15. Kasulikkus mõttekonstruktsioon, mis lubab näidata, kuidas ratsionaalselt käituv tarbija jagab oma piiratud vahendeid, et maksimeerida tarbimisest saadavat subjektiivset kogukasulikkust TU. 16. Piirkasulikkus - on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. 17.Piirkasulikkus on mõiste majandusteaduses, mis väljendab ühe lisaühiku tarbimisest saadavat kasu (või kahju). Piirkasulikkus on olulisimaid mõisteid majandusteaduses. Matemaatiliselt leitakse piirkasulikkus diferentseerimise teel. Piirkasulikkus on rakendatav nii
Tarbijate käitumist seletatakse kasulikkuse arusaamast lähtudes Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele Piirkasulikkuse teooria põhineb järgmistel eeldustel: kaupu ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust kaupade kasulikkust saab mõõta ??? tarbijate ostuvõime on piiratud vahendeid kasutatakse alati selliselt, et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev. Kogukasulikkus Kogukasulikkus on rahulolu summa Jooniselt võib näha, et iga täiendav tarbitava kauba kogus suurendab tarbija kogukasulikkust Teatud kogusest alates hakkab aga kasulikkus hoopis vähenema – tekib küllastuspunkt Piirkasulikkus Piirkasulikkus näitab kasulikkust, mida annab lisanduv kauba ühik ehk täiendavalt lisanduvat kasulikkust täiendava kaubaühiku tarbimisel Piirkasulikkuse kõver on pidevalt langev
vastastikku kaupu-teenuseid ostjad (st tarbijad ehk nõudjad) ja müüjad teistes riikides. Kapitali kogumahutus bruto-kapitalimahutused (st tootjad ehk pakkujad). Turu ehk konkurentsi vormid on: täielik põhivarasse pluss laoiive arvestusperioodi jooksul. Laoiive on vahe konkurents; monopolistlik konkurents; oligopol; monopol. Kasulikkus varudesse lisandunud ja sealt eemaldatud kaupade väärtuse vahel on tarbimisest saadav rahulolu. Piirkasulikkus on rahulolu juurdekasv arvestusperioodi jooksul. Varudesse arvestatakse kõik kaubad (toore, antud hüvise täiendava ühiku tarbimisest. Kardinaalse kasulikkuse pooltooted, lõpetamata toodang, valmistoodang), mida ei ole arvestatud teooria kohaselt on tarbija rahulolu maksimaalne, kui piirkasulikkus kapitalimahutustena. Lisandunud varud hinnatakse ostjahindades, võrdub nulliga ja kogukasulikkus enam ei suurene
PxQx+PyQy=M ; Mux/Px=MUy/Py Y*MUy=X*MUx Qy=M/Py (reaalne sissetulek mõõdetuna kaubas y) (Px/Py)(suhteline hind) * Qx Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdne suhtelise hinnaga MRS=- MUx/MUy=-Px/Py Nõutav kogus Qd Puudujääk tekib reguleeritud hindade korral,pakutud hind on madalamal kui tasakaaluhind. Kogukasulikkus kasu või rahuloli, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest.Sõltub tarbimise tasemest.Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Samaväärsuskõver iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Asendamise piirmäär kuidas ja kui palju peab muutma teise hüvise kogust, et kasulikkusetase ei muutuks. MRS=Y/X=-MUx/MUy. Asendusefekt kuidas olen valmis asendama ühte kaupa teisega. Hüviste omavaheline asendamine
ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger, ujulapääse. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab. Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste
2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Kasulikkus: - Majapidamise eesmärk on- on oma kogukasu maximeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest. - Kaulikkus- kui inimese õnne ja heaolu mõõt. - Kaulikkus- rahulolu, mida saadakse tarbimisest - Kasulikkus on subjektiivne, hinnang sõltub indiviidist - Eeldatakse, et maitse ja eelistused ei muutu on stabiilsed. TU ja MU · Kogukasu- (Total utility) TU · Piirkasulikkus- (Marginal utility) MU · Kogukasu- kogu rahulolu, mida tarbija saab teatud koguse hüvise tarbimisest. · Piirkasulikkus- e marginaalne kasulikkus, kogukasu muutus , mida põhjustab tarbimise muutus ühe ühiku võrra. Kahaneva kasulikkuse seadus · Tuleneb sellest, et tarbija hinnang kaubale langeb seda enam, mida rohkem on kaupa tarbitud. · Seadus- kogukasu juurdekasv MU on väiksem, mida rohkem tarbitakse teatud hüvist aja jooksul.
isu täis, siis ostetakse sõbralegi reklaam) Asendatakse mõned teised kaubad madalamate hindadega pakutavaga Kõrgema hinna puhul NÕUDLUS asendatakse see kaup mõne teise kaubaga Madalama hinna puhul tarbitakse suurem kogus, teatud punktis saab aga sellest tootest küllalt, nõudlus hakkab kahanema - KAHANEV PIIRKASULIKKUS Nõudluselastsus näitab, kui palju hinnamuutus NÕUDLUS mõjutab nõutava koguse muutust Asju, mida vajame, ostame ikka, mida ainult soovime, ostame vähem (karastusjoogid, piim) Jäik nõudlus hinnal väiksem mõju Elastne nõudlus väike hinnamuutus, suurem mõju kogusele JÄIK NÕUDLUS Täna maksab leib 1.- 10 ostjat 1.- x 10 = 10.-
· LR kõiki tegureid võib muuta, pakkumine järjest elastsem, S-kõver järjest lamedam TARBIJAVALIKU TEOORIA Tarbija käitub ratsionaalselt ja üritab maksimineerida kogukasumlikkust. TU TOTAL UTILITY (kogukasulikkus) MU MARGINAL UTILITY (piir e marginaalkasulikkus) täiendav rahuldus hüvise täiendava (ühe) ühiku tarbimisest, kui kõigi teiste tarbitavate hüviste kogused jäävad samaks. MU piirkasulikkus TU kogukasulikkuse muut Q tarbitava hüvise koguse muut GLOSSENI I SEADUS kui MU = 0, siis TU on maksimaalne KAHANEVA PIIRKASULIKKUSE SEADUS hüvise piirkasulikkus MU kahaneb mingist tarbitavast hüvise kogustest alates iga kord, kui tarbija omandab täiendava koguse seda kaupa. Kui MU > 0 (positiivne), ning , TU suurenevas (kasvavas) ulatuses
huvigrupid („välismõjud“) ning valitsus. Mõjud – rikkamad saavad endale rohkem ja kallemaid asju lubada kui vaesemad, olenemata sellest, kui kasulik ja vajalik see neile on. Globaalne soojenemine on probleemiks kus kulud on suured kuid seda ära hoida on raske. Samuti inimesed soetavad endale autosid. ??? 2. Transpordi nõudlus. Powell ptk 2 ja 4. Märksõnad: hinnaelastsus, ristelastsus, asendus- ja täiendkaubad, piirkasulikkus, pika- ja lühiajaline elastsus. Reisinõudluse analüüsi kaks alusväidet. Reisi üldistatud maksumus. Reisija ajaväärtus. Nõudlust transpordi järgi nim. tuletatud nõudluseks (derived demand). Tuleneb inimeste vajadusest jõuda sihtpunktidesse: töö, kool, kauplused, sotsiaalne suhtlus, teenindus- ja meelelahutus, turismiobjektid … Hinnaelastsus - Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis
Nõudluskõveraga sarnased: (2) asendus- ja kaasakaubad ning (3) mood. (4) Sisendite hinnad püütakse toota odavalt. Toodetakse seda, mille sisendid on odavamad. (2.loeng 4). 5 Gossen'i seadus püüdis formuleerida reegleid, mille järgi tarbija valik. Selleks on: 1) Sama toote kasulikkus ei ole sama. Nt joogijanu puhul on kasulik ainult 1 pudel, iga järgmine pudel on vähem kasulik kuna joogijanu pole enam nii suur. Piirkasulikkus n tüki kasulikkus, konkreetse tüki kasulikkus. (2.loeng 5). 3.LOENG 20.09.2010 Majapidamine ühine grupp, ühine eelarve, ühised otsused. Eeldus: majapidamised käituvad ratsionaalselt, teavad oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. Järgmine eeldus: oskavad valida nende alternatiivide hulgast (kuidas on võimalik vajadust rahuldada) parima variandi. Variante on n+1, kuid majapidamine valib väikese eelarve juures ühe.
annaabi.ee 
