The Future of Education The future of education is not very promising for younger generations. The face of education is changing rapidly because of direct injection of computer technology into schools. Online courses soon will prevail over the traditional high school and college education. Online Universities will create classes sponsored by companies. These companies will direct the universities on the materials of the course. The company will then offer those who pass the course a job. This will create a worker who will not be able to do his job without a computer. Teachers will take a backseat in these courses. There is also a chance that Teachers will have an easier job in the future, they will instruct the students only if needed. Also on the horizon are smart objects. These objects are geared more to small children then those that are in high school or college. Objects with animations such as building blocks that can talk and l...
Kas eesti keelel on tulevikku? 3 SEKUNDIT Tervist, lugupeetud kuulajad, mina olen Peeter Paan ning täna ma kõnelen teile eesti keele tulevikust. Mainiksin kohe alguses ära, et Eesti keelt räägib emakeelena natuke üle miljoni inimese, kellest enamus elab Eestis. Kuna Maakeral elab juba peaaegu 7 miljardit inimest, siis see 1 miljon 7 miljardi kõrval on nagu väike sipelgas suure elevandi kõrval. Kuna keelerühm on tõesti suhteliselt väike, siis kas sellel on üldse mingit tulevikku ja kas eesti keelega on midagi peale hakata näiteks poole sajandi pärast?
Eesti tulevikule mõeldes Eesti tulevikule mõeldes on suuresti tähtis teema energeetikamajandus Eestis. Üle 90% praegusest elektrienergiat saadakse Eesti tähtsaima maavara põlevkivi kaevandamisega. Põlevkivi aga ei kesta igavesti ning selle kaevandamisega kaasnevad teatud keskkonnakahjud. Seda tõdedes peame hakkama kaaluma erinevaid alternatiive energia tootmise jaoks. Mis on aga nendeks alternatiivideks? Viimaste aastatega on populaarsust kogunud tuuleenergia. Eestlased on kasutanud tuuleenergiat aastasadu, kui mitte aastatuhandeid. Nii merel purjelaevadega, kui ka maal tuulikutega vilja jahvatamiseks. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus peaksime hakkama kasutama tuuleenergiat juba elektri tootmiseks. Tuuleenergia kasutamine on iseenesest vägagi mõistlik, sest paigaldatud tuulegeneraatorid ei vaja lisakütust ning tuulegeneraator töötab ilma õhuheitmeteta ega tekita ka muid jäätmeid.Ühe kes...
Tulevik on minu enda kätes Igal inimesel tuleb aeg, mil ta peab mõtlema, mida just tema tahab teha 10, 20 või 30 aasta pärast. Kas elada samaviisi edasi ja loota, et midagi muutub või võtta ette otsus oma elu muuta? Keegi teine ei saa seda ju teha. Tuleviku peale hakatakse tavaliselt mõtlema siis, kui on vaja otsustada, millisesse kooli minna peale põhikooli. Vähemalt minul oli nii. Põhikooli valiku tegid vanemad aga 16aastane nooruk on juba piisavalt täiskasvanu, et teha ise otsus oma tuleviku kohta. Gümnaasium valmistab noore inimese ette iseseisvaks eluks ja annab kaasa pagasi, mida põhikoolist ei saa. See, milliste hinnete või eksamitulemustega õpilane kooli lõpetab, on küll täielikult tema enda vastutus. Praeguste reeglite kohaselt saab kooli lõpetatud ka 1 punktiga, seega kellel on vaja lihtsalt paberit kooli lõpetamise kohta, ei peagi eriti pingutama. Tänapäeval on jätkuvalt levinud uskumus, et ...
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna
Eesti keel 21.sajandil Keel on kultuuri väga tähtis, see on meie igapäevane suhtlusvahend. Keel kannab põlvest põlve edasi rahvaloomingut ja traditsioone. Tänapäeva kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt? Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskuju...
Olevik pulbitseb minevikust ja pakatab tulevikust Olevik on väga lühike ajahetk. Me ei saa kuidagi minna tagasi hetke, mis möödus meist sekund tagasi. Minevik on aeg, mis on juba olevik olnud. Tulevik on aeg, mis pole veel olevikuks saanud. Mineviku, oleviku ja tuleviku vahel on õhkõrn piir. Olevik on aeg, mida vahetult läbi elatakse ja milles toimuvat tajutakse vahetult. Minevik on aeg, mis eelneb olevikule või kõik see, mis on ajas möödunud. Sellisena vastandub minevik tulevikule ning erineb olevikust. Olevikus kajastuvad kõik minevikus tehtud teod. Olevik kujuneb minevikust. Ilma minevikuta poleks oleviku ja vastupidi. Olevik pulbitseb minevikust nagu vesi pulbitseb purskkaevust. Iga piisk on üks tegu, mõte, mis panevad vee loomulikult voolama. Piisad moodustavad terviku. Samamoodi on ka mineviku ja olevikuga. Mineviku mõtted ja teod moodustavad ühtse terviku ja see kõik nagu voolaks sujuvalt läbi oleviku, haarates endaga kaasa k...
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikusel? Üldiselt arvatakse, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikuse kasvul. Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti langenud peamiselt selle tõttu, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus- hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus. Neid alasid on Eestile küll vaja, kuid nende kõrval vajame "äärmiselt kõrge tootli...
Mis saab meie riigist ja tulevikust? Alustan sellest, et olen 12. klassi õpilane, ning seega on mul käsil viimane aasta. Seega pean hoolikalt hakkama edasi mõtlema mis nimelt edasi saab. Aga probleemiks on see, et viimasel ajal on riigis toimunud erinevad kriisid, protestid ja muud inimesi segadusse ajavad sündmused, mis ei pruugi meie riigile üldse hästi mõjuda ja mis raskendavad tuleviku plaanide koostamist. Teatavasti on Eesti alles noor ja iseseisev riik, mis teeb juba suuri tegusid maailmas, toetades raskustes riike ja regioone samal ajal, kui enda elanikud elavad raskustes ja vaatavad seda, kust veel saaks kokku hoida. Vaadates elu läbi töötajate silmade on siin raske leida tööd , mis piisavalt sobib inimese, tema oskuste ja vajadustega. Eestit tabanud majanduslangus ja töökohtade arvu hüppeline vähenemine on paljusid tööotsijaid pannud ka piiri taha vaatama. Hiljuti streikisid meditsiinitöötajad ja eelmi...
Eesti keele mõjutused ja selle tulevik. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning...
Eesti tulevik Eesti riik on väike ja veel vähest aega eksisteerinud . Läbi ajaloo on ta pidanud olema mitme võõra võimu all . Meie iseloomise ja otsustamise aeg on olnud veel lühike . Vaatamata sellele on eesti teinud läbi kiire arengu. Mida teha et eesti riigil oleks tulevikku ? Me peame mõtlema kuidas hoida oma riiki õigel teel ja juhtida nii , et vabadus püsiks . Me peame toetama noori , et nad omandaksid hea hariduse .Haritud noor on arengu võimelisem kui harimata noor . Meil tuleb panustada noorte perede toetamisse ,sest lapsed on Eesti tulevik ja varandus . Kuidas muuta Eestit paremaks nii , et noored ei lahkuks oma kodumaalt ? Või kui lahkuvad , siis ainult nii kauaks , et ühel hetkel vajalike kogemustega tagasi pöörduda . Eestil tuleb leida võimalusi avada uusi tehaseid , et toota rohkem kodumaist kaupa kodumaisele turule ja seeläbi pakkuda inimestele rohkem töökohti . Kui me sulgeme tööstusi , ei ...
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ Füüsika Tuumaenergia tulevik referaat Autor: Heti-Maria Vilu Klass: 9. A Õpetaja: Elli Valla Tallinn 2015 Sisukord Tuumaenergia ajalugu ja olemus.................................................................................lk 3 Tuumaenergia tänapäeval: head ja halvad küljed........................................................lk 4 Tuumaenergia tulevik..............................................................................................lk 5, 6 Kasutatud allikad.........................................................................................................lk 7 2 Tuumaenergia ajalugu Et tuumaenergia tulevikku arutada, peab enne aru saama, mis see täpsemalt endast kujutab ja kuidas see tekkis. Tuumafüüsika kui tea...
Eestlaste olevik ja tulevik Eesti on maailmakaardil väike maa, kuid on näinud palju häid ja halbu päevi.Kõik, mis juba möödas, see on ületatud ja läbi elatud, aga on veel palju, mis on veel ees ja tuleb kogeda.Eesti rahvas ja inimeseloom on loodud sellisena, et mis möödas sellest osa ununeb ja haihtub, aga edasi elame usus ,et praegune olukord paraneb ja parem tulevik ootab ees.Milline seis meil praegusel hetkel on ja mis meid ootab ees? Paljud uuringud küll näitavad ,et Eesti on maailmas arvestataval kohal,küll siis võistlustel ja hariduse poolest,kuid tegelikult on tõsine probleem,mis võib hakata tulevikus tõsiselt Eestit mõjutama.Iga aastaga on õpilaste haridustase langenud,kui mõned aastad tagasi olid hinnete piirid palju kõrgemad , siis nüüd tunduvalt langenud ,mis on tõsine ohumärk, kuna õpilaste suhe õppimisse on langenud. Teine probleem,mis on ka osaliselt seotud eelnevaga, on alkoholism ja nark...
In vitro tuleviku liha Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Ennustatakse, et 2050-ndaks aastaks tõuseb maailma rahvaarv 9,2 miljardini. Liha söömine võib aga selle ajani kahekordistuda. Praegu hõlmab loomade kasvatamine umbes 30% kogu jäävabast maast ja see annab kuni 18% kogu globaalse soojenemise effektist. Selleks, et ka 2050-ndal aastal oleks meil midagi süüa, on vaja suuri muutusi. Loomade kasvatamise põhipõhjus on toota inimestele valku ja energiat. Keskmine proteiini tarbimine on 75,3 g inimese kohta päevas millest 24,3 on loomne proteiin. Bioloogiliselt ei ole vajalik teha taimne valk loomseks enne inimese tarbimist, kuna kõik vajalikud aminohapped võivad inimesed saada kätte otse taimedest, kombineerides erinevate teraviljade, ubade ja idudega. Selleks, et toota valku ja liha vähemate vahenditega, on välja töötatud kultuurliha ehk in vitro liha kasvatamine. See on liha, mda kasvatakse laboris. ...
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Allikad: 1. Riigiteataja [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212]. 24.11.2009 2. Riigikantselei [http://209.85.229.132/search? q=cache:rkFZnuICU5IJ:www.riigikantselei.ee/failid/RES_hetkeoluk orra_kirjeldus_231105.doc+turismimajanduse+hetkeolukord&cd=2 1&hl=et&ct=clnk&gl=ee]. 24.11.2009 3. Statistikaameti andmebaas [http://www.stat.ee/?id=31247&highlight=turismi,edendamine]. 24.11.2009 Turismimajandust peetakse maailma suurimaks ning kõige kiiremini arenevaks majandusharuks. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomla...
Konspekt 1.Kui me teame tulevikust, me tavaliselt kasutame oleviku. Me kasutame lihtoleviku selle jaoks mis on planeeritud või korraldatud. ● I have concert next week. ● The bus arrives at 7.30 in the morning. ● I have test tomorrow. ● We’ll have party next friday. Me saame kasutada kestva oleviku plaanide või korralduste jaoks. ● I’m playing basketball today. ● They are coming to see us tomorrow. ● I’am celebrating my birthday next week. 2
oma tulevasest elust hetkel ei hooli, neile on oluline elada just nüüd ja täiega. Öeldakse ju küll, et kooli ajal tuleb hoolega õppida, küll pärast on aega lõbutseda. Aga kuidas siis noored peaksid käituma? Kas praegu pidutsema ja hiljem vaatama, mis neist saab, või teha hoopiski kõik selleks, et tagada endale hea tulevik, ja alles siis end lõdvaks laskma? Enamik tänapäeva noori elab oma elu mõtlematult. Kas just enamik, aga kõvasti üle poolte kindlasti. See vähemus, kes oma tulevikust hoolib, mõtleb oma tulevasele elule pidevalt. Nad õpivad hoolega, püstitavad endale eesmärke ja teevad kõik võimaliku, et lõpetaksid seal, millest unistanud on. Leidub aga ka selliseid, kes elavad üks päev korraga, lõbutsevad ja naudivad elu nii, kuis jaksavad. Nad ei hooli eriti tulevikust, teinekord küll mõtlevad, mis edasi võiks saada, aga väga oma unistuste poole ei püüdle. Millest see võib tingitud olla, et osad käituvad ühtmoodi, osad teistmoodi?
suudab ainult koolitatud mees." Inimeste unistused olid lihtsad, ei loodetud midagi utoopilist. Mats Aniluik unistas heast viljasaagist (,, ..., paludes öösiti, unepuuduse all kannatades kõigevägevamat, et see laseks ikka sellele lahjale mullale oma armulikku palet paista.") ja igast järgmisest rehepeksu nägemisest ( ,,Ja vana mees tänab endamisi mõttes suurt jumalat, et see on pikendanud ta elupäevi veel ühe sügise võrra."). Loomulikult unistab ta ka talu heast tulevikust ja sellest, et Jüri saaks enda kõrvale hea perenaise. Teoses vihjab sellele tüli Matsi ja Jüri vahel, kui Jüri rääkis isale plaanist Roosi perenaiseks võtta. Jüri Aniluik unistab esialgu tüdrukute tähelepanust ja raskest talutööst pääsemisest. Ta ei oleks vastu ka kooli minemisele. (,,Äbi om seltsimajja minna tütriku naarva...Kuuli minnu kah es panda.") Hiljem unistab ta naisest ja heast elust (,,Ta tuleb Aiastele ehk veel kord aastas, isakodu
Sama tahtsusega on see,et inimene peab olema otsustusvõimeline ning suuteline oma oustega õieti tegeleda. Kui inimene on koolis ning ülikoolis väga vastutustundeline, õpib kõik alati ära, saab hea hariduse ning on oma töökohal ka väga vastutustundeline ja töökas, siis on talle garanteeritud väga hea tulevik. Seda võib näha ükskõik millisest sellega seotud statistikast. See näitad seda, etkui inimene tegelikult oma tulevikust mõtleb, siis tuleb see tal arvatavasti selline, millisena te seda näha tahad. See ongi edukate ja mitteedukate inimeste erinevus. Ühed mõtlevad oma tulevikust, teised mitte.
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond KAVA aines „Väljendusoskus“ teemal Rail Baltic – raudteekoridori valupunktid Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2016 Rail Baltic – raudteekoridori valupunktid Eesmärk: Artikli eesmärk on anda inimestele informatsiooni Rail Balticu hetkeseisust ja tulevikust. Sõnum: Arupidamised ja diskussioon Balti riike ja ülejäänud Euroopat ühendava raudteeprojekti üle on kestnud üle kümne aasta. Mida ja millal üldse ehitatakse? Miks peaks lugeja minu kirjatööd lugema? Mida ta siit saab? Artikli tähtsus seisneb lugeja teadvustamisest Rail Balticu projekti kohta, mis kulgeb Tallinnast Riia kaudu Leedu-Poola piirini. Sissejuhatus: 1. Rail Balticu projekti hetkeseis. 2. Rajatiste eelprojekti koostamine – lahendused võivad veel muutuda. 1
ja protsessidest mis siin aset leiavad. Me järkjärgult õpime veel sellega kohanduma, et mitte seda süsteemi rikkuda, sest siiamaani pole me sellele palju tähelepanu pööranud, vaid pigem omakasupüüdlikult teinud masinaid ja vabrikuid, mis on ainult meile tulu toonud. Tänapäeva avastused ja tehnika läbimurded on aidanud meil märgatavalt rohkem aru saada maast selle minevikust, olevikust ja tulevikust. Kuigi 21. saj. on ainult imepisikene osakene maa ajaloost ja selle tulevikust kokku, on siiski see väga tähtis ja tählepanu väärne sajand, sest see on esimene kord, kui saame hakata muutma inimest ja koos sellega ka meie planeeti. Seega on inimesed jõudnud oma intelligentsi redelil väga kõrgele pulgale. Samas on meil arenemis ruumi veel küllalt, kuna kõige komplektsem ja keerulisim asi oleme me siiski veel iseendale
viia. Liiderliku juhi olemust iseloomustavad nii eneseteadlikkus, mis väljendub adekvaatses enesehinnangus ning enesekindluses kui ka sotsiaalne teadlikkus ning heal tasemel suhtlemisoskused. Liidri käitumises peaksid väljenduma selge visiooni olemasolu, hool ja armastus oma töösse, moraalne küpsus, usaldus ning julgus. Kõik see peaks aitama kaasa liidril muuta ettevõtet konkurentsis teistest eristuvaks. Eesmärgi poole püüdlemiseks peab juhil olema kujunenud kindel visioon tulevikust. Esimeseks sammuks selle saavutamisel oleks algatada uusi protsesse. Nende loomiseks peab juht oskama sihikindlalt planeerida ning organiseerida oma tegevust. Kaasamaks alluvaid endaga koostööd tegema, tuleb juhil kehtestada liidriroll juhitavas organisatsioonis ning sellega ühtlasi ka kontroll alluvate üle. Sellisel juhul saab rääkida ühtsetest prioriteetidest ning tulemuslikkusest organisatsiooni töö koordineerimisel.
ning haridus ei ole alati kõige suurem mõjutaja. Mida annab haridus inimestele tulevikuks? Paljudel vanematel on tavaliselt oma laste suhtes kõrged ootused. Tahetakse, et lapsed saaksid tulevikus hakkama ning kujundaksid heaoluühiskonda. Näite võib tuua Jaan Krossi teose "Wikmani poisid", kus poiste vanemad lootsid, et hea haridus toob hea töökoha. Paraku on reaalsuseks see, et kõik alati ei õnnestu ning võib juhtuda, et tulevikust on oodata ainult halba. Selle tulemusena inimene otsutab, et haridus ei ole tema jaoks ning ühiskonda on raskem sobituda. Nad saavad aru, et on olemas ka teisi võimalusi edu saavutamiseks, proovides olla tuntud inimeste seas või elada teiste kulul. Võimalusi on palju, kuid kindel on see, et vanemate unistused sellisel viisil ei täitu. Haridusel leidub nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Kiidetakse heaks, et inimene
Tere, kallis päevik! Oeh, see kõlas, nagu oleksin 15-aastane plikatirts, kes hakkab enda armuvalu kurtma. Proovime uuesti. Tere! Teil pole vaja teada, kes olen mina, kuid otsustasin teile rääkida, milline on elu aastal 2118. Ilmselt arvasite, et praeguseks on leiutatud hõljukautod, et inimestel on ajude asemel mälupulgad, kuid see pole nii ja läbi selle päeviku jutustan teile, mis praegusel ajal toimub. 23.07.2118 Tere jälle! Mulle meeldib Wittgensteini tsitaat "Mõeldes maailma tulevikust kujutleme alati eesmärke, kuhu areng peaks jõudma kursil, millel oleme näinud teda senini liikumas. Me ei taju aga, et see rada ei ole püsiv sirge, vaid pidevalt muutuv kurv." Maailm arenes üsna lähedale sellele, mis arvati, kuid vahel tuli palju kurve ning mõned ootamatumad, kui teised. Täna ajaloo tunnis rääkisime kolmandast maailmasõjast. Muuseas, õppimine toimub meil kodus, läbi arvutite, kuid tundub üsnagi, nagu oleksime klassiruumis ja meil on võimalik
elamistingimustest, millel võib olla väga tugev ja huvitav filosoofiline alus, kuid mida ei ole võimalik realiseerida. Tuleb arvesse võtta, et More lõi sõna "utoopia" kahest kreekakeelsest neologismist outopia, mis tähendab mitteeksisteerivat paika, ja eutopia, mis tähendab head kohta. Seega on utoopia õigustatud ainult kirjanduzanrina. Serbias on tekkinud uus vansõna: ohutu on rääkida ainult tulevikust, sest see on ainus asi, mis ei muutu. Tegelikkuses ei vasta see tõele, kuna tulevikust rääkimine ei ole mitte kunagi neutraalne. Planeerijaks on ju vähemus, aga planeeritakse kõigi eest. Kui ei ole just tegu kurja inimesega, on utoopia mõte teha inimesed õnnelikuks. Millegi pärast see tavaliselt nii ei lähe. Ideaalühiskonna võimalikkuses kahtles ka Fjodor Dostojevski. Ta küsis, et kes suudab anda talle garantii, et kui ta satub ühiskonda, kus
Aeg millal ma kohtusin Napoleoniga See juhtus 19. sajandi alguses kui ma kohtusin Napoleoniga. 21. sajandi keskel leiutati ajamasin, millega saab minna tagasi nii kaugele minevikku, kui vhegi vimalik, aga see tagasiminek ei muuda seda minevikku, mis juba kord toimunud on, kuna viksemgi muutus ajaloos vib muuta kik oleviku ja tuleviku, lhestades ajapiiri. Niisiis nagu ma juba tlesin juhtus see 19. sajandi alguses, kui mul tekkis erakordne vimalus kasutada hte nendest kallistest ajamasinatest. Ma rndasin lbi aja. See sit kestis kuskil 4 tundi ja mul hakkas tsiselt paha sellest. Ma ei astunud kohale judes ajamasinast vlja vaid see viskas mu alla, taevast. nneks olin ma langevarju selga pannud nagu eelnevalt oli soovitatud ning ma maandusin pehmelt keset Prantsusmaad hel ilusal l. Mul polnud rna aimugi, kus ma olin nii et ma vtsin vlja kaardi, mille olin kodus kaasa pakkinud lisaks paljudele muudele vidinatele. Napoleoni asukoht asus minus...
kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses reziimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Riik kontrollib kogu kultuuri, samuti ka kirjanike ja nende teoseid. Rahvale hakati keelama ebasobilikku kirjandust. Nõukogude võimu ajal hakati survestama Eesti kirjanikke looma valitsuse ideoloogiat propageerivaid ilukirjanduslikke tekste. Eesti kirjanikelt nõuti sotsialismi levitamist, helgest tulevikust heietamist ning aktuaalsete probleemide käsitlemist, mille määras valitsus. Juhan Smuul, kes alustas luuletajana, otsustas, et hakkab Nõukogude võimuga koostööd tegema. Sellega pälvis kirjanik mitmeid preemiaid. Samuti oli kirjanikel võimalus ka välismaale minna ning seal oma loomingut arendada. Enamik kirjanikke pagesidki välismaale ning said seal väga edukaks. Kuid luuletaja Hando Runnel otsustas siiski kodumaale jääda ning seejäral andis välja mitmeid luulekogusid
„1984“ „1984“ on inglise kirjaniku ning ajakirjaniku George Orwelli poolt kirjutatud romaan, mis räägib Okeaaniast ja selles toimuvast Suure Venna kultusest. Raamatu peategelane on Winston Smith ning see romaan käsitlebki tema rasket elu ning seda, kuidas ta töötab Tõeministeeriumis ning kuidas võimul olev Partei hoiab inimesi hirmuvalitsuse all, jälgib nende iga mõtet ning liigutust. Ühel hetkel aga Winston taipab, et ta ei usu Parteisse ning Suurde Venda ja tahab õhutada mässu. Antud romaan oli väga põnev ning kütkestav lugemine. See oli väga sügava mõttega ning kurva alatooniga raamat. Samas oli seda aga vägagi põnev lugeda. See ulmeromaan kirjeldas väga hästi olukorda, kus ise ei saa vabalt tegutseda ning kõik, mida teed, on Partei jälgimise all ning armastada ja austada tuleb Suurt Venda, vastasel juhul ootab ees piinamine ja surm. Orwell suutis suurepäraselt silme ette manada pildi sellest...
Minevik + Olevik = Tulevik Kallid kaasõpilased! Minu nimi on ... ja ma tahaksin rääkida mineviku mõjust tulevikule. Kui me minevikku muuta ei saa, kas see tähendab, et ka tulevik on kivisse raiutud? Oleme palju lugenud ja õppinud oma mineviku kohta. Selle kohta, kuidas Eesti vabaks sai ning ka selle kohta, kuidas meilt iseseisvus ära võeti. Kuid kui palju me tegelikult teame? Me võime kuulata oma vanavanemaid rääkimas sõjaaegadest. Me võime tol hetkel seda isegi mõista ja nende valu jagada. Kuid paar päeva hiljem on see ununenud ning me jätkame oma tavalist elu. On olemas oht, et meilt röövitakse taas iseseisvus. See oht on koguaeg olemas olnud ja ei kao kuhugi. Kuid enamus inimesi ütlevad selle peale, et me oleme nüüd Euroopa Liidus ja NATO kaitseb meid. Vähesed oleks valmis ilma kõhklusteta järgima oma vanavanemate eeskuju ning ise sõtta astuma. Osad vajaksid veenmist ning liituksid siis teistega. Kuid osad jääksid koju ja ootaksid...
rohkem osa inimest hakkab mõtlema ja tegutsema selles pooles, siis öko- Eesti on teoorias võimalik ning selle olemasolu annab palju võimalusi. Teisest küljest, ökoloogia on raske küsimus ning mitte kõik inimesed teavad ja saavad aru selle tähtsust. Kui vaadata praktikumis, siis ühele inimesele „mitte ökoloogiline“ elu ei mängi suurt rolli. See on lihtsalt mugavam, ei pea kogu aeg mõtlema oma lihtsatest tegevustest, näiteks valguse kustutamisest. Sellest räägitakse rohkem kui tulevikust, vähesed muutuvad midagi oma elus, sest tegelikult ei ole põhjust muuta. Kui juba algab ökoloogiline katastroof, alles siis hakatakse, aga siis on juba hilje. Minu arvates, öko-Eesti saab olla, kui igaüks meist hakkab tänasest selle peale mõtlema ja tegutsema. Eriti ei usu, et see juhtub, aga kui see juhtub 10 või isegi 50 aastat pärast, see on ka hea. Kahjuks, paljud saavad aru milleks see on nii vajalik, aga mõtlevad, et üks inimene midagi ei muutu.
Vanade Eestlaste jõulukombed Tänases kööginurgakeses tahaks rääkida traditsioonilistest jõuluroogadest. Põrsakesed värisevad, mõeldes jõuludele, sest juba vanarahvas küpsetas pühade paiku ikka lihapallikesi. Ja mitte tavalisi, vaid prohvetlikke lihapallikesi (hiinlaste õnneküpsised on puhtalt meie pealt maha viksitud). Siinkohal teile väike spikker, mida üllatuslihapaalid teile tulevikust pajatavad: pähkel - keeruline ülesanne ja ootamatud raskused, millest siiski üle saadakse sidrun - imeline tervis kogu järgnevaks aastaks ohtralt pipart ja vürtse - põnevat ja teravate elamustega reisi küüslauk - saad lapse oliiv - kõik pole kuld, mis hiilgab (pahaendeline) Võite isegi arvata, et mina sain küüslauguüllatusega lihapallikese. Nii et kiirustage kes te tahate pronksibeebit saada. Ma võin ette jõuda. (kuigi minu arust on vanarahvas veider. Beebi saamine
ETTEVÕTLUS / EKSAM 1.Ettevõtja on... ...füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. 2.Frantsiis on... ...leping frantsiisiandja ja frantsiisiõtja vahel ...õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ..
Kuid kas tänapäeva noored on nendest probleemidest ja küsimustest huvitatud? Tihti leiavad noored, et tal on targemat teha, kui lugeda ajalehti või kuulata uudiseid. Oleme unustanud, et tegelikult oleme tulevased poliitikud ja muud tegelased, kes hakkavad juhtima müügielu, võtma vastu õigeid otsuseid ja uusi seadusi. Tähendab, peaksime juba praegu tundma huvi, mis toimub meie riigis, millised suhted on naabritega ja milline on meie Eesti riigi nägemus tulevikust. Kui vaadata üldse eestlasi, siis jääb tunne, et inimesed on väsinud ja ei huvitu eriti millestki ja püüavad vältida ka igapäeva probleeme. Sageli arvame, et meie ei suuda midagi muuta, kuid see on vale. Iga inimene on osake ühiskonnast tähendab koos saaksime muuta ja vältida meie ühiskonna probleeme. Mis puutub otseselt noortesse, siis tihti jääb mulje, et paljud elaksid nagu kotis. Hiljuti toimus Soomes teist korda koolitulistamine aga järgmisel
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kuid arvestades praegust olukorda maailmas, kas oleks see üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi arendada inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Arenenud riigid, kel on võimalik tagada oma rahvale hea haridus, on aga negatiivse iibega. Sellest tulenevalt puudub meil kindel ühiskonna edasine edendus, kuna puuduvad tulevased arendajad. Oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. Kunagi käisid inimesed jala või sõitsid hobukaarikutega. Tänapäeval aga soetab iga inimene, kel on majanduslikult vähegi võimalik, endale või oma perele auto, mis omakorda reostab keskkonda
I. Jefremov Andromeeda udukogu Illustreerinud O. Volmer Tõlkinud R. Schubbe Tallinn, 1962 Tegu on kommunistliku utoopiaga kaugest tulevikust. Teoses käsitleb autor nii sotsiaalseid kui ka kultuurilisi seisukohti. Raamatus kujutatud ühiskond tundub ideaalne, esineb vaid üksikuid vigu. Inimeste keskmine eluiga on tõusnud stressi ja teiste kahjulike tegurite vähendamisega. Eriliseks üllatuseks pole seegi, et inimeste mõttemaailm on suure pöörde teinud. Raamatut lugedes selgub, et inimesed ei olegi universumis ainsad elusorganismid. Paljude teiste kaugete planeetidega on saadud ühendus ning koos kasutatakse ära uusi
Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala
Present simple Work/works, do/does Every, often,usually,always,sometimes,once,twice, at weekends Püsiv ja korduv tegevus Tulevikus toimub tegevus, mis on seotud graafikute, sõiduplaanidega, tunniplanid Üleüldised tõed ja loodusseadused Kui midagi kommenteeritakse - tv Present continius am, is, are working be vormi abil tehakse now, at the moment, look, listen, hurry up just praegu toimub tegevus praegusel perioodil toimuv tegevus kõige kindlam tulevik ettekavatsetud tulevik Present perfect Have, has worked 3pv Eitavaid, küs have / has Ever, never, for, since, already, yet, today, this week / month / yrear Äsja lõppenud tegevus, millele visatakse pilk peale Tükk aega varem toimunud tegevus (eesti keeles nud) Elavate inimeste puhul kui tahame öelda, mida on oma elus teinud Present Prefect continius have has been working for, all, since, lately, recently tegevus algas minevikus, aga rõhutatakse, et parajasti nüüd kestab ta ikka edasi s...
Kõik kehad (monaadid) mõjutavad üksteist enamal või vähemal määral, mistõttu peavad oma sisemise maailma korras hoidma, et sobituksid kokku kõige ülejäänuga. Seetõttu ei saa monaadid jääda surnud kehasse. Surm, kui selline ei ole millegi lõpp, vaid lihtsalt ümberkehastumine. Sest asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, sest ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas, tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust ja kauge on väljendatav lähedase kaudu. Kõik hinged ja ka monaadid tunnetavad lõpmatust ja kõiksust, kuid vähesed on võimelised seda selgepiirilisena tajuma. Neid väheseid nimetatakse mõistlikeks hingedeks ehk vaimudeks. Vaimus on midagi enamat, kui lihtsates hingedes. Nad on võimelised mõtlema, mäletama, avastama, katsetama. Vaimud nii inimvaimud kui geeniused elavad kõik koos Jumalaga täiuslikus Jumalariigis,
Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala
Eesti ajaloo kujutamine ,,Puhastuses" Ajalugu seob rahvust ja rahvust. Ajalooga käivad käsikäes mälestused, mõned rõõmsad, teised mitte nii rõõmsad. Kuidas kellelegi. ,,Puhastus" rääkis loo ühe riigi ajaloost, mis osutus väga kurvaks ja traagiliseks. Tihtipeale kuulevad lapsed oma vanavanemate või vanemate käest lõbusaid lugusid oma kunagistest sõpradest ja pioneerilaagri ajast. Halvad mälestused surutakse alla ja pigem ei räägita neist. ,,Puhastus" jutustas loo läbi naise silmade ja kogemuste ning avas nii mõnegi noore silmad Eesti ajaloo suhtes. Noored said teada, kui palju pidid toona elanud inimesed kannatama. Sofi Oksaneni raamat toob välja naiste kannatused ja läbielamised, sest peategelaseks osutub naine. Vene võimu all olles kannatasid naised kohati rohkem, kui mehed. Naised elasid pidevas kartuses, et neid võidakse vägistada, peksta või Siberisse saata. Meestel oli mõneti kergem, kuna neil pu...
teisiti võiks olla. Hetkeseisuga paistab, et kõik merega seonduv on justkui väga ’in’ ning merd ei võeta enam, kui lihtsalt töökohta. Sellega seoses triivib uudishimu tuultes mere poole ka see osa rahvast, keda varem sina niivõrd võib-olla tõmmanud ei ole, kasvõi lihtsalt meelt lahutama. Alles, 2016. aastal oli merekultuuriaasta, iga suvi korraldatakse mitmel pool merepäevi ning isegi vabariigi president ülistab halle laineid. Rääkides merekultuuri tulevikust kardan ma, et seoses aina arenenuma ja juba peaaegu inimese moodi mõtleva tehnika pealetulekuga, võib kardetavasti mitte liiga kauges tulevikus näha vähem neid nii öelda ’päris’ merekultuuri edasikandjaid – vanu, särava pilgu ja parkunud nahaga merekarusid, kes on kogu oma elu soolast õhku hinganud ja merel leiba teeninud. Kindlasti jäävad alles lõbusõitjad, sportlased ja muuseumid, mis mingis ulatuses jutte ja kombeid järgmistele põlvedele pärandavad, kuid
Eesti Toit Toit ja köök moodustavad ühe osa sellest, mis on meile omane ning millega nii meie ise kui ka väliskülalised iga päev kokku puutuvad. Toidukultuur on lahutamatu osa rahvuskultuurist, meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Ei tohiks aga unustada, et nii nagu on ühiskond pidevas muutumises, on ka toidukultuur ajas muutuv ja arenev ning et eesti toit ei ole mitte ainult see, mida meie esivanemad on sajandeid söönud, vaid ka see, mida me ise täna süüa armastame. Eestlaste toitumisharjumused on taasiseseisvumisest alates mõnevõrra muutunud. Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi
Eesti 2019. Kümme aastat tagasi ei osanud paljud arvatagi, missugune elu meid ees ootab. Ka täna on raske ennustada, missugune on elu meie ümber 10 aasta pärast, kuid proovida tasub siiski. Järgnevalt visioon tulevikust jaotatuna kaheksaks valdkonnaks: Energiaallikad ja elektrijaamad: Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat
Mikk Narusk 9.c Olen 15-aastane Olen 15-aastane. Poole aasta pärast saan ma 16-aastaseks. 15 on iga, kus toimuvad inimesega muutused nii füüsiliselt kui ka vaimselt. On aeg hakata muutma oma väärtushinnanguid. Muutub suhtumine paljudesse asjadesse, sealhulgas vanematesse ja sõpradesse. Tuleb hakata mõtlema tulevikule, alustades lähemast tulevikust. 15-aastasel teismelisel peaks hakkama tekkima täiskasvanulikum maailmavaade. Otsused mõeldakse rohkem läbi ja küsitakse nõu. Kuna selles eas tehtavad otsused on tähtsad ja võivad mõjutada tulevast elukulgu, tuleks kaaluda erinevaid võimalusi. Sellel ajal tahetakse teha paljud otsused ise ning oma tahtmise ja heaksarvamise järgi, kuid kasulikum on küsida abi vanemalt inimeselt. Kuigi ta ise ei pruugi seda uskuda, vajab ka 15-aastane vanemate ja ka
Armastus ei vali aega Inimeste tunded ei hõiska ette, kui nad tulevad. Nad ei küsi, kas preagu on sobiv aeg ja kas sa tahad seda. Nii saabub ka armastus inimeste südametesse väga ootamatult ja vahel ka eneselegi märkamatult ning sellest on võimatu lahti öelda ja raske alla suruda. Armastus lihtsalt tekib ja sinna ei saa midagi parata. Teoses ,,Triumfikaar" tärkas Ravicis armastus väga ootamatult. Ta hoidis pigem omaette, uitas omapäi ja sai iseendaga suurepäraselt hakkama.Ta justkui ei oodanudki ega vajanduki kedagi enda kõrvale. Mõnes mõttes pidi Ravic isegi hoiduma armastusest, sest pagulasena ei tea kunagi, mis järgmiseks saab ja milliseid keerdkäike elu ette toob. Vangi sattudes ja maalt lahkudes tekitab oma armastatust eemalolek tohutut südamevalu. Ravici armastus Joani vasti ei alanud küll esimesest silmapilgust, esialgu tahtis ta sellest naisest hoopis vabaneda, kuid armastus tekkis peale mitmei...
abielluda. Samal põhjusel andestas Juulius Emmile rumaluse ja harimatuse. Oma poja nimeks tahtis Juulius panna Aleksander, kuid Emmi ja mamma Neideri arvates pidi poja nimeks saama Karl. Ka selle ohvri oli Juulius valmis oma naise õnne nimel tooma. Nendele väikestele eneseohverdustele vaatamata, oli Juulius valmis tooma ka suuremaid. Ta oleks oma õnne pärast igavesti Emmist lahkunud ning otsustas minna Peterburgi Annat otsima, hoolimata Emmi tulevikust. Juulius oleks saanud elada õnnelikku elu koos haritud naisega ja tema pojaga. Gennaadi Treifeltiga kohtumine aitas Juuliusel aga mõista, et tal pole kuhugi minna, sest teda ootab koju armastav naine. Ta otsustas esimese rongiga tagasi Tallinnasse sõita ja Emmile sellest vahejuhtumist mitte kunagi rääkida. Taaskord ohverdas ta oma õnne Emmi nimel. Juulius teadis, et kodukolde õnne ei saa keegi saatuse käest välja sundida, selle peab kingituseks saama
Noored reeglina ei tea elu raskustest väga midagi. Kasvades ja arenedes saadakse aga targemaks ja elukogenumaks. Sellele kõigele aitavad kaasa ka vanemad inimesed. Nende sõnadest tasub õppida, sest kunagi on ka nemad noored olnud ning kõike samamoodi läbi elanud. Enamus noori võtab õpetussõnu kui tänitamist, kuid aja möödudes enamus tunnistab, et vanemate jutus oli oma tõetera sees. Vanematele inimestele meeldib väga mineviku külge klammerduda ning noortele vastupidi, just tulevikust unistada. Kuid kahjuks kumbki generatsioon ei mõtle sellele, et tuleb elada hetkes. Alati on olnud nii, et vanad tahavad olla nooremad ja noored tahavad olla vanemad, kuid kahjuks nii ei tunta nii rõõmu just oma vanusest. Iga vanusega käivad kaasas omad rõõmud ja mured ning nende nautimine või nendest õppimine on väga oluline. Noores eas kui tervis on korras ei mõelda veel sellele, et olukord võib muutuda. Sportimine ning tervislik toitumine kipub noortel ununema
„Üle vee“ J. Liiv on kirjutanud ka isamaaluulet. Isamaaluule on erinev, esineb nii väga kurba ja sünget, kui ka rõõmsamaid toone isamaa kohta. Kirjutas realistlikult. Armastus isamaa vastu oli ainuke, mis vaesel Liivil oli. „Eile nägin ma Eestimaad“ – selles luuletuses kirjeldab Liiv Eestit nagu ta oli: lagunenud hooned, ilmetud väljad ja võsa … Liivil kirgastub siiski poeetiline nägemus oma maa ja rahva püsimisest ning paremast tulevikust läbi musta mure ja kahtluste luuletuses "Kui tume veel kauaks ka sinu maa...". „ Ta lendab mesipuu poole,“ „Ma lillesideme võtaks,“ „Kahekõne“ Juhan Liivi kirjutas isiku-ja mõtteluulet. Näiteks „Helin“ see, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Teda tabab aga elutraagika – noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu.
Miks hukkus Hamlet? Hamletil oli liiga suur usaldus oma kaaskondlaste vastu, seetõttu oli ta osaliselt ise süüdi oma hukus. Tal oleks pidanud olema kogemusi enne mõõgavõitlusesse astumist, sest olukordi, kus temast salakavalalt vabaneda püüti, tuli ka eelnevalt ette. Tema kaks sõpra reetsid ta, kuid Hamlet oli targem ning valmistas ise surmalõksu oma kojarüütlitele, kes teda kuninga plaanikohaselt surma oleks viinud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Kuningas oli kaval ning kasutas inimessi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Ta oskas ära kasutada Laertese himu Hamletit tappa ning selleläbi ka saavutada Hamleti surma. Hamlet käis selle võimaluse Poloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma ...
Nüüd asutakse töötama karjääri kallal ning mõeldakse, et pere loomiseks jääb aega tulevikus. Mõned mõtlevad sellele, et ei ole majanduslikult valmis pere üleval hoidma, kuid on ka selliseid, kes näevad end aastate möödudes üksi. Luuakse omale illusioon, kus ollakse tuntud ja rikkad ning kõik on kättesaadav. Kui tulevik aga kätte jõuab, siis hakkavad minevikus tehtud valed otsused ja valed prioriteedid üha enam tunda andma. Olles omale loonud illusiooni tulevikust, ei hakka paljud selle nimel isegi vaeva nägema. Võidakse mõelda, et elu on lihtne ja kõik tuleb iseenesest. Tegelikult on läbi aegade olnud ikka nii, et noored on täis teotahet ning neid valdab soov endast märk maha jätta ning mida aeg edasi, seda olulisemat rolli omab ühiskonna soosing.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
