Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks. Lisandväärtus – tootmise käigus lisandunud väärtus Lisandväärtu s Vahetoodang Nafta 2.- Töötleja 4.- 2.- Hulgimüük 10.- 6.- Tankla 4.- 16.- Klient Lõpptoodang 20.- Nominaalne SKP – jooksvad hinnad (hetke hind) Reaalne SKP – jooksva aasta hinnad on ära korrigeeritud baasaasta hinnaga SKP deflaator = Nominaalne SKP / Reaalne SKP x 100% - näitab kuidas muutuvad hinnad (hinnaindeks) Varimajandus – keelatud kaubad (salakaup) SKP puudused
Suurbritannia 5,00 5,10 5,00 4,70 4,80 5,40 5,30 Inflatsioonimäär (THI põhine) Riigid Eesti 5,6 3,6 1,4 3,0 4,1 4,4 6,7 Läti 2,5 2,0 2,9 6,2 6,9 6,6 10,1 Suurbritannia 1,2 1,3 1,4 1,3 2,1 2,3 2,3 Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (nominaalne) Riigid Eesti 9200 10 200 11 300 12 400 13 800 15 400 17 100 Läti 7700 8400 9000 9900 10 900 12 200 13 900 Suurbritannia 23 700 24 700 25 200 26 800 27 400 28 400 29 100 Püsivhindades SKP kasvutempo (reaalne) Riigid Eesti 7,5 7,9 7,6 7,2 9,4 10,0 7,2
1 + i0,3 = (1 + i0,1 ) (1 + i1,2 ) (1 + i2,3 ) Projekti nüüdispuhasväärtus on järgmine: NPV=C0+C1/(1+i0,1)+C2/(1+i0,2)+C3/(1+i0,3) 7. Efektiivne tulunorm Efektiivne tulunorm ehk tegelik ehk efektiivne aastane intressimäär (effective annual return EAR) Maksete sagedus mõjutab tegelikku aastast intressimäära. Kehtib reegel: mida sagedamini maksed toimuvad, seda suuremaks kujuneb efektiivne tulunorm. EAR= (1+i/m)m-1 8. Nominaalne ja reaalne tulunorm ning inflatsioon Inflatsioon põhjustab tulunormide muutust. Reaalne rahavoog võtab arvesse inflatsiooni. Reaalväärtuses väljendatud rahal on alati ühesugune ostujõud. Enamik lepingud sõlmitakse nominaalmäärades (inflatsiooni mitte arvesse võttes). Siiski peaks inflatsiooni arvestama, sest vastasel juhul hävitab see raha ostujõu tulevikus. Inflatsioon muutub ajas. Põhjuseks on muutused majandustsüklites. Inflatsiooni
mille kestel o on töötaja kohustatud täitma tööülesandeid c) Majandusüksuses tegelikult kasutatud või kasutada kavatsetav tööaja üldhulk 2. Reaalne tööajafond on: (3 punkti) a) Päevade arv aastas 365 (366) b) Vabade päevade ja pühade arvu võrra vähendatud kalendaarne tööajafond ( 2012 aastal 254 päeva) c) Nominaalne tööajafond, millest on maha arvatud korralised puhkused, lisapuhkused, haiguspuhkused ja täispäevased tööseisakud 3. Nimeta 3 (kolm) töökorralduses osalevat tööprotsessi ülesannet: (2 punkti) 1. majanduslik 2. sotsiaalne 3. psühholoogiline. 4. Töö-analüüsi meetoditeks on: (2 punkti) 1. Vaatlus 2. intervjuu 3. Küsimustikud 4. Töötajate raportid 5
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär
Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150 2011 180 106 169,8
Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil 4 ja 9 variant Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed on järgmised: 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30 2) Kasutatav sideaine portlandtsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42.5 N/mm², tihedus ot = 1,30 ja erimass t = 3,15. 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusegaa ol =1,6,
Tihedusega 0k 1,5 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 7 cm h Segistri trumli maht V 1000 l Segu väljaandvuse koef. - 0,7 Liiva ülehulga tegur 1,15 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed. 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30 2) Kasutatav sideaine põlevkivi-tsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42,5 N/mm², tihedus ot= 1,30 ja erimass 1= 3,15 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusega ol= 1,6 ,
(g/cm³) Liiva liik Peen Liiva erimass - 1 2,6 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,55 Liiva niskus Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga l 2,6 Tihedusega 0k 1,55 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 8 cm h Segistri trumli maht V 400 L Segu väljaandvuse koef. - 0,67 Liiva ülehulga tegur 1,1 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed. 2 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 12/15 2) Kasutatav sideaine portland-tsement, mille garanteeritud tugevus R = 32,5 N/mm², tihedus ot= 1,20 ja erimass 1= 3,10 3) Peentäitematerjaliks on peenliiv (Ø kuni 1,2 mm), tihedusega ol= 1,55 ,
2.2.6. Erinevatel aegadel tehtud investeeringute võrdlemine. Maksete asendamine ekvivalentsete maksetega Oluliseks küsimuseks finantsmatemaatikas on rahasummade võrdlemine erinevatel ajahetkedel. Kumb on enam väärt, kas omada 100 EURi täna või 110 EURi ühe aasta pärast? Esmapilgul võib tunduda, et milles küsimus, 110 EURi on ju enam väärt, sest 110 on suurem kui 100. Kuid asi ei ole nii lihtne nagu esmapilgul tundub, sest rahasumma nominaalne suurus ei võimalda hinnata, kumb maksetest on reaalselt väärtuslikum. Ei ole võimalik väita, et 110 EURi ühe aasta pärast on alati väärtuslikum, kui 100 EURi täna. Vastus sõltub siin turul kehtivast intressimäärast. Kui näiteks intressimäär on 15%, siis investeerides 100 EURi antud intressimääraga, kasvab antud summa aasta jooksul 115 EURini, kui aga intressimäär on sel perioodil hoopis 5%, kasvab 100 EURi aasta jooksul ainult 105 EURini. Seepärast esimesel
saamiseni. Edasiõppimise võimalused • Tartu Ülikool: Arstiteaduskond-Õendusteadus, osakoormusega, magistriõpe-nominaalaeg 2a. • Õe põhiõppe alusesel olevad koolitused TTK-s • õe eriala koolitus (terviseõde) • õe eriala koolitus (kliiniline õde) Meditsiinialased koolitused • Tallinna Tervishoiu Kõrgkool • Erakorralise meditsiini tehnik (kandideerimise eelduseks vähemalt keskharidus ja eesti keele oskus B2-tasemel) Nominaalne õppeaeg: 1 aasta Õppekeel: eesti keel Õpe toimub Tallinnas. • Hooldustöötaja: nii põhi- ja kutsehariduse baasil • Nominaalne õppeaeg: 2 aastat • Õppekeel: eesti keel (Tallinnas), vene keel (Kohtla-Järvel) • Lapsehoidja (erilise ja erivajadusega lapse hoidmine): keskhariduse baasil. • Nominaalne õppeaeg: 1 aasta. Õppekeel: eesti keel. • Õpe toimub Tallinnas. • Õpe on tasuta. • Tartu Tervishoiu Kõrgkool • Erakorralise meditsiini tehnik ja hooldaja
SKP sisemajanduse koguprodukt S sääst Y esmased netosissetulekud e. Netotulud välismaalt Y tootmisfunktsioon __________________________________________________ C tarbimiskulutused RPP = RKP amortisatsioon G avaliku sektori kulutused RPP rahvamajanduse puhasprodukt I investeeringud SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA 100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised
CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B
reguleerivad kapitali liikumist riikide vahel. Eeldades, et riikide finantsinstrumentide riskid ja likviidsus on võrdsed, võib järeldada, et kapital liikub kiiresti riikidesse, kus intressimäärad on kõrgemad. Finantsmaailmas tihti öeldakse, et rahvusliku valuuta tervis paraneb, kui intressimäärad tõusevad. Kuid tuleb selgitada, millistest intressidest on jutt ja mis on intressimäära tõusu põhjuseks. Intressimäärad noteeritakse alati nominaalsete määradena. Näiteks, laenu nominaalne intressimäär 8% tähendab, et laenates täna $1,00 tuleb aasta pärast tagastada $1,08. Kuid tegeliku intressimäära ja laenusummat aasta pärast näitab reaalne intressimäär. Intressidevahelist seost uuris E.Fisher (1980). Fisheri teooria järgi nominaalne intressimäär kujuneb kahest elemendist: · väärtpaberi reaalne intressimäär ehk nõutav tulunorm; · inflatsiooni preemia, mis sõltub oodatavast inflatsioonimäärast.
Vahendaja Jalgratas 500 350 150 Poemüüja Jalgratas 600 500 100 KOKKU 1550 950 600 ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga Tabel 13.3. Eesti nominaalne ja reaalne SKP Aasta Hinna muutus Nominaalne SKP Reaalne SKP (tuh kr) (tuh kr) 1995 100 40 869,8 40 896,8
nominaalse i l SKP puhul. h l K Kumbab SKP näitajat äi j eelistavad li d majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 60.0 1,5 1998 65.0 , 1,55 a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. võrreldes 97 a.? 8,3% 8 3% b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a
a. Iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa b. Igat liiki aktsia ostmist c. Varude suurenemist aasta lõpuks d. Igat tarbja poolt ostetud, kuid aasta lõpuni tarbimata kaupa e. Kõik vastused valed 2. Kui reaalse SKP maht alates 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: a. Reaalne SKP elaniku kohta vähenes b. Reaalne SKP elaniku kota suurenes c. Reaalne SKP surenes ja nominaalne vähenes d. Nominaalne SKP ei muutu e. Hinnad langesid 3% 3. Allpooltoodust lülitatakse SKP – sse: a. Koduperenaise teenused b. Kasutatud auto ostmine naabrimehelt c. Uute aktsiate omandamine börsimaaklerilt d. Õpiku maksumus kohalikus raamatuäris e. Aktsiate ostmine äriühingult 4. Kui nominaalne SKP ja hindade tase tõusid, siis: a. Reaalne SKP ei muutu b. Reaalne SKP suurenes, kuid vähesemal määral kui hinnad
B) Kulutuste meetodil E = C + I + G + (X-Z), kus E - Lõpptoodetele ja -teenustele tegelikult tehtud kulutused, C Tegelikud kulutused tarbimisele, I Tegelikud kulutused investeeringuteks, G Tegelikud riigiostud, (X-Z) tegelik netoeksport Reaalne SKP - arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Nominaalne SKP - arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. SKP Inflatsioon Tööjõu produktiivsus Töötuse probleemid Eelarve tasakaal Kaubavahetus Intressimäärad
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja
• Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP- korrigeeritud nominaalne SKP perioodi vältel toimunud hinnamuutustega) • Võimaldab hinnata erinevate SKP ... SKP deflaator=SKPnominaalne/SKPreaalne SKP ja heaolu: • SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu • Varimajanduse ja natruaalmajanduse eksisteerimine • Kõiki teenuseid ja elukvaliteeti ei ole võimalik mõõta • Kaupade kvaliteet ei ole mõõdetav
eripäradeks? (4) 1. Lepingule investeerimisfond ei ole juriidiline isik 2. Lepinguline investeerimisfond võib olla avatud või kinnine 3. Aktsiaseltsi vormis investeerimisfond on iseseisev juriidiline isik 4. Aktsiaseltsi vormis investeerimisfond ei ole peale asutamist avatud iitele investeeringutele Milline järgnevatest väidetest on tõene (eeldades, et intressimäär on suurem nullist)? 1. Efektiivne aastane intressimäär (EAR) on alati väiksem, kui nominaalne aastane intressimäär 2. Efektiivne aastane intressimäär (EAR) ei ole kunagi väiksem, kui nominaalne intressimäär 3. Efektiivne aastane intressimäär (EAR) võib olla väiksem või suurem kui aastane nominaalne inressimäär, sõltuvalt intressimäära arvutamise sagedusest 4. Nominaalse intressimäära ja efektiivse intressimäära vahel ei ole mingit seost 5. Kõik eespoolt toodud väited on valed.
30 50 75 Keskmine 102.8571428571 St hälve 66.7541942426 N/M (binaarne) Sagedus Naiste 12 Sagedus Meeste 3 Kokku 15 Naiste Mee Bränd(nominaalne) Sagedus Elizabeth Arden 1 Paco Rabanne 2 3.5 3 Versace 2 2.5 2 1.5 Guess 1 1 0.5
Üldine iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 28.6 mV/ U=C* Katse Nurk Uv Uk Nominaalne Koormamat Viga Uv Koormatud nr. Un a anduri sisendühikutes anduri mõõteviga mõõteviga i Uk 1. 0 0.0059 0.0059 0 0.5 0.0059 0.0059 2. 33 0.9526 0.9146 0.9438 0.5 0.0088 0.0292 3. 66 1.8933 1
2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes;
loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud
b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b. valitsusektor eelarvekulutused ei lähe arvesse, sest lisandväärtust luuakse ainult erasektoris c. ainult osa valitsusektori maksutuludest läheb lisandväärtuse loomiseks d. valitsussektori kulutusi käsitletakse ümberjaotamisena ja need ei mõjuta SKP suurust Nominaalne SKP on alati suurem kui reaalne SKP. - Vale Kui jagame SKP väärtuse riigi elanike arvuga, siis saame a. SKP suuruse per capita b. Arvestusliku palgataseme suuruse ühe elaniku kohta c. Rahvatulu ühe elaniku kohta d. Sisseltuleku ühe elaniku kohta SKP deflaator võrdub a. Nominaalse ja reaalse SKP summaga b. Nominaalse ja reaalse SKP korrutisega c. Nominaalse ja reaalse SKP vahega d. Nominaalse ja reaalse SKP jagatisega SKP arvestusse ei kuulu a
Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17
periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 35,000.00 10,000.00 25,000.00 75,000.00 2 75,000.00 32,500.00 7,500.00 25,000.00 50,000.00 3 50,000.00 30,000.00 5,000.00 25,000.00 25,000.00 4 25,000.00 27,500.00 2,500.00 25,000.00 0.00 lõppsumma 0.00 125,000.00 25,000.00 100,000.00 0.00 2016 aasta SKP - nominaalne 21 miljardit THI muutus ehk SKP deflaator 1.1 reaalne SKP 19.1 miljardit baaskuu ostukorvi maksumus oktoober 2015 kaubaartikkel kogus tk/kg/l hind eurodes kokku muna 4.00 0.75 3.00 piim 10.00 0.50 5.00 leib 4.00 0.80 3.20 või 2
Rein Jõers Tallinn 2012 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed Nihkeandur reostaatanduri tüüp PTP5, R=40k±5%, lineaarsus ±0,2%, P=1 W;nominaalne (e. nimi-) muunduskarakteristik on lineaarne Un=C* mõõtepiirkond =0º......330º; valjundsignaal on alalispinge U.Pöördenurga malliga mootmise piirveaks loeme =0,5 kogu mõõtepiirkonnal.Uv; Uk on leitud valemist ±(a+b())*x kus Xp on piirkond ja X nait. Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002 ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b=0,002. Aruande koostamisel kasutasin Exceli tekstitootlusprogrammi. Mõõtetulemused ja arvutused
SKP arvestamine Lõpptarbimine - kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel Lisandväärtus tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine · 17. SKP per capita SKP inimese kohta Maailma riigid keskmise SKP võrdluses elaniku kohta (allikas - Wikipedia) sinine SKP üle maailma keskmise oranz SKP alla maailma keskmise · 18. Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP ehk jooksevhinnad Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinna-muutuste mõju; kajastab turuhinna muutusi Reaalne SKP ehk püsivhinnad Muutumatud baasperioodi hinnad; kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv Reaalse SKP kasv näitab elatustaseme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või -langus · 19. SKP osad Eratarbimine (üle poole SKP mahust) Investeeringud (erinevate tegevuste arenguks) Valitsuse
c) suurendab tarbimiskulutusi Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 111.2 d) suurendab avaliku sektori kulutusi 25. Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus : a) suurendama avaliku sektori kulutusi b) pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu c) suurendama maksumäära d) vähendama avaliku sektori kulutusi 26. Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : a) kui nominaalne SKP suureneb b) intressimäär tõuseb c) intressimäär alaneb d) nominaalne SKP väheneb 27. Mis alljärgnevast ei ole rahapoliitika vahend : a) riigi võlakirjade ost või müük avaturul b) diskontomäära muutumine c) maksumäära muutumine d) kohustusliku reservinõude muutmine 28. Lühiperioodi Phillipsi kõver : a) näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase
Majapidamissektori isiklik tulu (PI – personal income) PI = RT – sotsiaalkindlustusmaksud - korporatsioonide jaotamata kasum - kasumimaksud Majapidamissektori kasutatav tulu (Yd - disposable income) Yd = isiklik tulu – isiklikud netomaksud Isiklikud netomaksud = tulumaks - riigi ning erasektori toetused majapidamistele. Yd = C + S C-tarbimiskulutused,tarbimine Reaalne SKP ×100 ¿ SKPdeflaator= Nominaalne SKP ¿ Majanduskasv – reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. SKP per capita on sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta. ostukorvimksumusu uuritavaperioodil Tarbijahinnaindeks THI= × 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0
* Taani koolis on olulised õppimise lust rühmatöö ja infotehnoloogia *Eestis on oluline omandada haridust ja oma oskuste laiendamine. * Avatud ja arenenud majandusega riik. *Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. * Taanil on mitmekesine majandus, kuna loodusvarasid on seal saadaval vähe, sõltub see täielikult inimressurssidest. *Eesti majandus kasv on väga kiire. * Taani nominaalne SKP on hinnanguliselt 333,238 miljonit USA dollarit, olles maailma riikide seas 32. kohal. *Eesti nominaalne SKP on hinnaguliselt 4,2 miljardit eurot. * Taani peamised ekspordiallikad on tööstustoodang/tööstuskaubad. *Eesti peamised ekspordiallikad on õlu,siider, lond-drink ja mahl. * Taanil on üleriigiline heaolu süsteem, mis tagab kõigile taanlastele maksudega rahastatud tervishoiu süsteemi ja töötuskindlustuse.
Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsentEdy(punkt)= QPY1/YQP1 Edy(kaar) Q(Y1+Y2)/ Y(Q1+Q2) Nõudluse ristelastsuskoefitsentEdab(punkt)Q*P/Q Edab(kaar) *Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent Esp=Q%/P%Esp(punkt)= QP1/PQ2 Esp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) SPP=SKP-D(põhivara kulum)Txi(kaudsed maksud)RPP=RKP- DNominaalneSKP=realSKP*SKPdeflaator/100 ReaalneSKP=nominaalne SKP/SKPdeflaator*100SKPdef=nomSKP/realSKP*100 PotentsiaalneSKP=TP/tunnid*tunnid/töötajad*tõõtajad/elannikkond*elanikkond Avatud lõhe=potentsiaalneSKP>tegelikSKPSuletud lõhe?tegelikSKP>potentsiaalneSKP MRL-tõõjõu piirtulu=TR/LMCL-tõõjõupiirkulu=TC/LMPL- tööjõupiirprodukt=TP/L=Q/L MRP-piirprodukti tulu=TR/LMRPL=MPL*MR VMP-piirproduktiväärtusVMPL- tööjõupiirrodukti väärtus=MPL*P TKT-l VMPL=MRPLMTK-l VMPLei võrduMRPLTKT-l MRPL=MRCL(palgamäär
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP
Makroökonoomika I MJRI.10.028 Valitud seminariülesannete lahendused ja /või vastused Seminar 1 ülesanne 10 (nominaalne ja reaalne SKP, deflaator) aasta Müüdud arvutite Tüki hind Müüdud autode Auto hind arv arv 2000 500 000 $6000 1 000 000 12 000 2010 5 000 000 $2000 1 500 000 20 000 a) Arvutage 2000 ja 2010 aasta nominaalne ja 2010 a reaalne SKP (2000 kui baasaasta) Nominaalne SKP: 2000.a. 15 miljardit, 2010.a
järel ning tehingu kestus on 8 aastat; n=8*2=16 i=12,5%/2=6,25%=0,0625 c) aastaintressimäär on 11,5% kapitalisatsiooniga iga kvartali lõpul ning tehingu kestus on 7,75 aastat; i=11,5%/4=2,875%=0,02875 n=7,75*4=31 d) aastaintressimäär on 16% kapitalisatsiooniga iga kuu lõpul ning tehingu kestus on 30 kuud; i=16%/12=1,333%=0,01333 n=30 9. Leida nominaalne intressimäär, kui a. kapitalisatsiooniperioodiks on 1 kuu ja intressimäär selle kohta 1,1%; 0,092%; j=m*i j=12*1,1=13,2%; j=12*0,092=1,10% b. kapitalisatsiooniperioodiks on 1 kvartal ja intressimäär selle kohta 2,35%; 0,588%; j=4*2,35=9,4%; j=4*0,588=2,35% c. kapitalisatsiooniperioodiks on poolaasta ja intressimäär selle kohta 4,3%. 2,15%; j=2*4,3=8,6%; j=2*2,15=4,3% 10
21. Selgita sündikaatlaenu olemust. Sündikaatlaen on mitme panga poolt ühise laenulepingu ühele kliendile antud hele kliendile antud laen. Välja töötatud USA-s. Siseriiklikud sündikaadid koosnevad kuni paarikümnest pangast. 22. Millised on laenuintressimäära põhiliigid? Reaalne ehk ilma inflatsioonilisata Nominaalne ehk inflatsioonilisa sisaldav Fikseeritud ehk krediidiperioodil jooksul muutumatu Ujuv ehk baasintressimääraga seotud ning sõltuvalt raha-ja kapitalituru tingimuste muutustest muutuv 23. Lihtintressimeetodi valem. Lihtintressimeetod – intressi arvutatakse ainult põhivõlgnevusest FV=PV(1+n*i) FV=krediidi tulevane väärtus (tagasimaksmisele kuuluv võlgnevus + intress) PV-krediidi nüüdisväärtus (võlgnevus) i- aastane nominaalne intressimäär 24. Liitintressimeetodi valem.
Vali üks vastus. a. mitte ühegi hüvise tootmist Väär b. nende hüviste tootmist, mis loovad väliskulu Väär c. nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu Õige 3. a ja c Question 3 Olgu meil teada järgmised andmed riigi rahvamajanduse statistika kohta I= 1000 C=2000 G=1000 Eksport=500 Import=1000 I * - investeerimine C * -erasektori tarbimine G * -valitsussektori tarbimine Vali üks või enam vastust. a. siis nominaalne SKP = 3500 Õige b. siis nominaalne SKP = 5500 Väär c. kui eelmisel aastal oli SKP 3200, siis majandus nominaalselt kasvas 9,4 % Õige d. siis erasektori nõudlus on väiksem kui valitsemissektori nõudlus Väär Lisaks toodetud kaupade ja teenuste väärtusele peegeldab SKP ka loodud väärtuste kasutamist. SKP jaguneb neljaks osaks: • Eratarbimine (Eestis ~56%) - igapäevased ostud ehk tarbekaubad.
c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 72 d. 85 5. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Vastus: 13.3-10.8=2.5 a. -2,5 b. 0 c. 2,5 d. pole võimalik leida 6. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. monopson
26. Alljärgnevas tabelis on toodud kolme järjestikkuse aasta hinnaindeksid aasta lõpu seisuga Aasta Hinnaindeks Inflatsioonimäär 1 1,0 0 2 1,12 12% 3 1,232 (1,232-1,12)/ 1,12 = 10,0% a) kui suur on reaalse sissetuleku muutus protsentides, kui nominaalne sissetulek suureneb 2 aastal võrreldes 2. õ 11. aastaga 15%? 1 %? 15% - 12% = 3% b) kui suur on reaalse sissetuleku protsentuaalne muutus, kui nominaalne sissetulek suureneb 3. aastal võrreldes 2. aastaga 7%? 7% - 10% = -3% 3% c) kui suur on reaalne sissetulek (baasaasta on esimene aasta) kui nominaalne sissetulek oli 3
Mikro-ja makroökonoomika kodutöö Kodutöö esitamise tähtaeg: 10.04.2012 Koostas: (Materjali taaskasutus I) Ülesanne 1 Aasta Nominaalne Reaalne SKP (mln-it SKP deflaator SKP(mln-it eurot, referentsaasta eurot) 2005) 2000 6159,83 7914,532 77,8 2001 6970,869 8411,695 82,8 2002 7776,305 8963,538 86,7 2003 8718,898 9659,591 90,2
võimalik saavutada. kui reaalne SKP ületab potentsiaalset SKP-d positiivne ehk inflatsiooniline lõhe kui potentsiaalne SKP ületab reaalset SKP-d negatiivne ehk languseline lõhe SKP lõhe (%) = 100 10) Nominaalse ja reaalse SKP definitsioon & arvutuskäik (seos SKP deflaatoriga) Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. SKP deflaator = *100 Veendume, et nominaalne SKP koosneb kahest põhimõttelisest komponendist esimene neist mõõdab toodangu kogust ja teine hinnataset. nominaalne SKP = reaalne SKP * SKP deflaator 11) Hinnataseme muutus majanduses (4 mõistet) · Inflatsiooniks nimetatakse üldise hinnataseme pidevat tõusu. · Kui inflatsioon on negatiivne, on tegemist deflatsiooniga. · Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. · Hüperinflatsioon on inflatsiooni äärmuslik juhtum, selle väga kiire tõus (rohkem kui 50% kuus).
Kui suur on hoiustaja reaalne tulu tähtajaliselt hoiuselt järgmiste hoiustamise tingimuste puhul: · hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus; · soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga; · hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos Oletame et aastane teenitav intressimäär on 4.00% 1 1300 4% 52 2 1352 4% 54.08
Riigisiseselt ja väljapool seda tulu toodetud lõpptoodangu väärtus - isiklikud netomaxud turuhidades.aitab hinnata maj =Yd kasutatav isiklik tulu (DPI) arengut. -eratarbimiskulutused C SKP sisemajanduse koguprodukt- = S isiklikud säästud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses ( resident ja mitteresident). Ainult antud riigi. VOOMUUTUJA- ajaperioodil.VARUMUUTUJA- ajahetkel. Nominaalne- jooksev praegu kehtiv. Reaalne- konstantne. 1)tootmis- e lisandväärtuse meetod- kogutoodang miinus vahetarbimine. 2)tarbimis- e kulutuste meetod- toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades + kodumaised investeeringud (netoeksport) 3)sissetulekute e saadud tulu meetod- kõigi antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmistegurite summa + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon. Müüdud toodete vääärtus miinus mujalt ostetud vahetoodete väärtus on brutoväärtuskasv
Pidev- võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast. Diskreetne- tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Diskreetse tunnuse väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel b) mittearvulised ehk kvalitatiivsed tunnused Järjestustunnus- tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada Näiteks küsimusele antud hinnangvastused (meeldib, olen ükskõikne, ei meeldi), hinded (väga hea, hea, keskpärane, puudulik). Nominaalne ehk nimeline- erinevad järjestustunnustest selle poolest, et neid ei ole väärtuse järgi mõtet järjestada. Näiteks rahvus, silmade värv, kutseala, parteilisus. Kasutatud materjal: http://web.zone.ee/veelmaaallar/sisu1/mida_uurib_statistika_ldkogum_ja_valim_andmete_e ttevalmistamine.html http://et.wikipedia.org/wiki/Statistika
- Vale Kaupraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas kohustusliku reservimäära alandamine. - Tõene Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. - Vale Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. - Tõene Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. - Tõene Vahetoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; lõpptoodangu tarbijaks on valitsus. - Vale Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. - Vale Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. - Tõene
PV FV 1/(nm) ln (FV/PV) k = m * - 1 |3 k = | PV n CF0 (1 + g ) 1 + g n Kasvava annuiteedi nüüdisväärtus1 PV = 1 - ( k -g ) 1 + k k = nominaalne aastane intessimäär n = kasvitamisperioodi pikkus| m = kasvitamisperioodide arv aastas| EAR = efektiivne aastane intressimäär ln = naturaallogaritm| e = naturaallogaritmi alus 2.71828| PMT = maksete jada liege (annuiteedi makse)
saagida. Murfor Tegemist on õhukese tsingitud armatuur valmisarmatuuriga (L=3,05m), Aeroc ploki abivahendid Fibo plokk Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm.
Õppelaen Õppelaenu seadus sätestab õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kõrgharidusele ning motiveerida keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavat õpilast ja kõrgharidust omandavat üliõpilast täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima. Maksimaalne summa on 2014/2015 õppeaastal 1920 eurot. Õppelaenu saab võtta nii mitu korda, kui pikk on õpilase nominaalne õppeaeg. Intressimäär on 5% laenujäägilt aastas. Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid: • isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega lehest; • välismaalase puhul dokument, milles on märge pikaajalise elaniku elamisloa või alalise
annaabi.ee 
