2.4 C-klass C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madalpingelise elektriseadme, kuid mitte elektripaigaldise, remonditöid. 3 HARIDUS- JA TÖÖKOGEMUSNÕUDED A-klassi pädevustunnistuse taotlemiseks peab isik sooritama pädevuseksami ja omama vähemalt: · elektriinseneri kutsekvalifikatsiooni ja vähemalt üheaastast vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust kõrgepingepaigaldises · elektrialast kõrgharidust, kusjuures 4-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt üheaastast vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust kõrgepingepaigaldises ja 3-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt kaheaastast vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust (sellest vähemalt üks aasta kõrgepingepaigaldises) või. · B-klassi pädevustunnistust ja selle väljastamisest alates vastavate elektritööde
mahus. 74. Õppetöö toimubainesüsteemis, kursusesüsteemis või doktorandi õppe- ja teadustöö kava ehk individuaalplaani alusel. 75. Ainesüsteemi alusel õppides on üliõpilasel õigus valida mooduleid ja läbida vastavad õppeained vabalt valitud järjekorras, arvestades õppekava ja ainekavadega kehtestatud eeldusainete nõudeid. 78. Üliõpilane osaleb õppetöös täis-või osakoormusega. Õppekava täitmist õppekoormusega ettenähtud mahus hinnatakse teaduskonnas ühe nominaalse õppeaasta (kahe semestri) möödumisel üliõpilase immatrikuleerimisest või viimasest üleviimisest (kevad-või sügissemestri alguspäevale eelneva kuupäeva seisuga) ning üliõpilane viiakse semestri alguse kuupäeva seisuga üle sama õppekava järgmise aasta üliõpilaseks. Üleviimine vormistatakse dekaani korraldusega 15. septembriks või 15. veebruariks. Kui dekaan on vastavalt punktile 104 pikendanud kursusesüsteemis õppiva üliõpilase korduseksami sooritamise
Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on neljapäev, 20 aprill 2017, 12:22 State Finished Completed on neljapäev, 20 aprill 2017, 12:45 Time taken 22 mins 45 secs Marks 12/13 Grade 9 out of 10 ( 90 %) Question 1 Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning Complete aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Mark 1 out of 1 Select one: True False Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt M × V = P × Y , kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandiks), P - üldine
siis 16% n 5 4 20 , i 4% 0,04, 4 S 7000 (1 0,04) 20 8516,57 EURi. Marina investeering on kasvanud 5 aastaga 8516,57 euroni. # Järgnevalt vaatame, kuidas mõjutab tehingu tulevikuväärtust kapitalisatsiooniperioodide arvu suurendamine sama nominaalse intressimäära ning püsiva investeerimisperioodi korral. Näide 2.4.7. Tehti investeering 1000 EURi 4-ks aastaks nominaalse intressimääraga 12%. Kui suur on selle investeeringu tulevikuväärtus, kui antud määra korral on a) üks kapitalisatsioon aastas, b) kapitalisatsioon iga poolaasta lõpus, c) kapitalisatsioon iga kvartali lõpus, d) kapitalisatsioon iga kuu lõpus. Lahendus.
Joonis 2.Beverage'i kõver ( I kv 2005- II kv 2013) Tööjõu ühikukulu Kui töötaja palk kasvab palju kiiremini kui toodang, suurendab see tööjõu kulutuste osatähtsust toodetavate hüviste lõpphinnas ehk tööjõu ühikukulu kasvab. 2013. aasta esimesel poolel kasvas tööjõu ühikukulu majanduskasvu pidurdumise ja palgakasvu hoogustumise tõttu märgatavalt( joonis 3.). Kui suhestada ühe töötaja kohta makstud palgakulu ühe hõivatu kohta saadud reaalse toodanguga, saame arvutada nominaalse tööjõu ühikukulu. 2013. aasta esimesel poolel kiirenes nominaalne tööjõu ühikukulu eelneva aasta 4,1%-lt 6,9%-ni, mis tähendab, et sisemaised tööturult lähtuvad inflatsioonisurved on tugevnenud. Nominaalse tööjõu ühikukulu sedavõrd kiire kasv kergitas 2013. aasta teise kvartali seisuga nominaalse tööjõu ühikukulu kolmeaastase kasvu üle 9%, mida Euroopa Liidus loetakse üheks tasakaalustamatuse ohupiiri tähistavaks tasemeks.
teadustöö kava ehk individuaalplaani alusel. 75. Ainesüsteemi alusel õppides on üliõpilasel õigus valida mooduleid ja läbida vastavad õppeained vabalt valitud järjekorras, arvestades õppekava ja ainekavadega kehtestatud eeldusainete nõudeid. 78. Üliõpilane osaleb õppetöös täis- või osakoormusega. Õppekava täitmist õppekoormusega ettenähtud mahus hinnatakse teaduskonnas ühe nominaalse õppeaasta (kahe semestri) möödumisel üliõpilase immatrikuleerimisest või viimasest üleviimisest (kevad- või sügissemestri alguspäevale eelneva kuupäeva seisuga) ning üliõpilane viiakse semestri alguse kuupäeva seisuga üle sama õppekava järgmise aasta üliõpilaseks. Üleviimine vormistatakse dekaani korraldusega 15. septembriks või 15. veebruariks. Kui dekaan on vastavalt punktile 104 pikendanud kursusesüsteemis
erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimeline absorbeerima sokke. Adaptsiooni takistavad: o tehingukulud o kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. o Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid, mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad sokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas: o madal töötuse tase o stabiilne hinnatase o tasakaalustatud maksebilanss o majanduse pidev reaalkasv 17. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid: o Riigi kulutused o maksud(mõjutavad ka erakulutusi) o laenude tase. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded: o Rahapakkumise kujundamine o Nominaalse rahapakkumise kasv
2006 13390,77 12310,8 108,8 2007 16069,4 13233,15 121,4 2008 16304,21 12747,4 126,6 2009 13839,56 10929,89 126,6 2010 14305,26 11177,29 128,0 2011 15973 12030,75 132,7 b) Reaalse ja nominaalse koguprodukti eristamine on oluline, kuna reaalse SKP abil saab elimineerida hindade muutuse mõju kogutoodangule ning seeläbi hinnata millised muutused on toimunud. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP reaalsega saadakse SKP deflaator , mida peetakse kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. c) SKP ei mõõda rahva heaolu, sest ei arvestata selliseid tegureid: 1. kõik toodetud kaubad ei lähe müügiks- kodumajapidamistes osutatavad teenused 2
Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk= (l * X+ k * Y) / X+Y= (2,65 * 0,41+2,55 * 1) / 1,41= 3,6365/1,41= 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 695,46 x 2,58 = 1794,29 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on : (1794,29 * X) / X + Y= (1794,29 * 0,41) / 1,41= 521,74 kg Tulemuse korrutame liiva ülehulga teguriga. 521,74 x 1,15 = 600 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 1794,29 600 = 1194,29 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 106,54 kg - vett 198 kg - liiva 600 kg - killustikku 1194,29 kg Kokku 2098,83 kg, mis on ühtlasi betoonisegu tihedus. Saadud materjalide hulgad jagame läbi tsemendi hulgaga ja saame suhtelised materjalide hulgad 1 kg tsemendi kohta. 106,54 / 106,54 : 198 / 106,54 : 600 / 106,54 : 1194,29 / 106,54
1. TTÜ nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustusorgan, mis koosneb 41-liikmest ja otsustab olulisemaid TTÜ arengu ja tegevusega seotud küsimusi. 2. Dekaan tegeleb teatud teaduskonna juhtimisega. 3. Üliõpilast nõustavad dekanaat, õppekava juht ja üleülikoolilised nõustajad(tuutorid, üliõpilasesindus, karjääriteenistus). 4. Tüüpõpingukava on kirjas õppekava lisas ja on õppeainete soovituslik jaotus semestrite kaupa nominaalse õppeajaga lõpetamiseks, kus on kirjas nii kohustuslikud kui ka valikained. Selle järgi koostatakse tunniplaan. 5. Üliõpilasele on kohustuslik osalemine seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal. Esimesel semestril ka loengutes. 6. Vabaaine on TTÜ-s õpetatav õppeaine, mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse. 7. Vabaõppe mooduli puhul on antud ainult aine maht EAP-des, võib valida vabaained,
M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B See väidab, et nõrgal valuutal on kõrgem intressimäär, sest on rahabaas intressimäärade vahe võrdub oodatava valuutakursi protsentuaalse Reaalne intressimäär on erinevus nominaalse intressimäära ja i = C +%P muutusega. inflatsiooni määra vahe. % muutus M( raha pakkumine)+ % muutus V (raha ringluskiirus)
Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk. = (1X + kY)÷(X+Y) = (2,650,41 + 2,551,00)÷(0,41+1,00) = 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 525 2,58 = 1355 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1355 X÷(X+Y) = 1355 0,41÷(0,41+1,00) = 394 kg Tulemuse korrutan liiva ülehulga teguriga. 3941,15 = 453 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 1355 453 = 902 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 297 kg - vett 178 kg - liiva 453 kg - killustikku 902 kg Kokku 1830 kg, mis on ühtlasi betooni segu tihedus. 4 Saadud materjalide hulgad jagame läbi tsementi hulgaga ja saame suhtelised materjalide
kesk. = (1X + kY)÷(X+Y) = (2,60,40 + 2,61,00)÷(0,40+1,00) = 2,6 Kogu täitematerjalide mass on: 635 2,6 = 1651 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1651 X÷(X+Y) = 1651 0,40÷(0,40+1,00) = 472 kg Tulemuse korrutan liiva ülehulga teguriga. 4721,1 = 519,2 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 4 1651 519,2 = 1131,8 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 276 kg - vett 218 kg - liiva 519,2 kg - killustikku 1131,8 kg Kokku 2145 kg, mis on ühtlasi betooni segu tihedus. Saadud materjalide hulgad jagame läbi tsementi hulgaga ja saame suhtelised materjalide
õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1- 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis; omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja töötab vähemalt 18- tunnise nädalakoormusega õpetaja, kasvataja või muu õppe- ja kasvatustööl töötava isikuna. Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses see tähendab, et laenu on õigus saada üks kord kõrghariduse esimesel astmel (kas rakenduskõrghariduseõppes või bakalaureuseõppes õppides), teisel astmel (magistriõpe) ja kolmandal astmel ehk doktoriõppes. (Seda põhimõtet rakendatakse alates 2004. aasta 16. maist.) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal: ajateenistuses viibimise ajaks;
Esmalt takistavad kohest adaptsiooni tehingukulud (infokulu, tehingu sõlmimise kulu). Kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid (korduvad valimised), mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad šokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 18. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas madal töötuse tase; stabiilne hinnatase; tasakaalustatud maksebilanss; majanduse pidev reaalkasv. 19. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid Riigi kulutused, maksud(mõjutavad ka erakulutusi), laenude tase. Tutupoliitika instrumente: miinimumpalgad, palga- või hinnakülmutamine. Informatsioonipoliitika, otsene hinnaregulatsioon,
Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine, sh vabaturu operatsioonid, diskontomäära muutmine, kohustusliku reservimäära seadmine kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 20 Punktid: 1 Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Vastus: Õige Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt M × V = P × Y, kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandiks), P - üldine hinnatase ja Y - aastas valmistatud kogutoodangu kogus. Seega tõepoolest - korrutis P×Y on vaadeldav ka nominaalse SKP-na. Õige Selle esituse hinded 1/1.
Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine, sh vabaturu operatsioonid, diskontomäära muutmine, kohustusliku reservimäära seadmine kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 20 Punktid: 1 Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Vastus: Õige Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt M × V = P × Y, kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandiks), P - üldine hinnatase ja Y - aastas valmistatud kogutoodangu kogus. Seega tõepoolest - korrutis P×Y on vaadeldav ka nominaalse SKP-na. Õige Selle esituse hinded 1/1.
Asenduskodus pakutakse lastele turvatunnet, tuge ja kõike seda (mida peaks talle pakkuma ja õpetama perekond), et tulevikus asenduskodust lahkudes, oleks noorel oskused ja võimalused alustada oma iseseisvat elu. Asenduskodus kasvanud noorel võib üleminek iseseisvasse ellu toimuda järsemalt, sest sotsiaalhoolekande seaduse järgi on noorel õigus elada asenduskodus kuni täisealiseks saamiseni või kuni kutsekooli või ülikooli nominaalse õppeaja lõpuni. Kuid Praxise poolt 2010. aastal läbi viidud uuringus" Asenduskodus kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks" selgus, et asenduskodudes on laste elutingimused füüsilise keskkonna näol niivõrd head, et kesisematesse tingimustesse sattudes puudusid noortel oskuse toimet tulla (nt. ei osatud kütta ahju). Samuti ei olnud asenduskodus kasvanud noortel häid probleemilahendusoskuseid, mida pakub elu tavaperekonnas.
Asenduskodus pakutakse lastele turvatunnet, tuge ja kõike seda (mida peaks talle pakkuma ja õpetama perekond), et tulevikus asenduskodust lahkudes, oleks noorel oskused ja võimalused alustada oma iseseisvat elu. Asenduskodus kasvanud noorel võib üleminek iseseisvasse ellu toimuda järsemalt, sest sotsiaalhoolekande seaduse järgi on noorel õigus elada asenduskodus kuni täisealiseks saamiseni või kuni kutsekooli või ülikooli nominaalse õppeaja lõpuni. Kuid Praxise poolt 2010. aastal läbi viidud uuringus" Asenduskodus kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks" selgus, et asenduskodudes on laste elutingimused füüsilise keskkonna näol niivõrd head, et kesisematesse tingimustesse sattudes puudusid noortel oskuse toimet tulla (nt. ei osatud kütta ahju). Samuti ei olnud asenduskodus kasvanud noortel häid probleemilahendusoskuseid, mida pakub elu tavaperekonnas.
A) Saadud tulu (tootmise) meetodil Q = W + rt + r + p, kus Q SKP, W töötasud ja palgad, rt üürid, r intressid, p - kasumid B) Kulutuste meetodil E = C + I + G + (X-Z), kus E - Lõpptoodetele ja -teenustele tegelikult tehtud kulutused, C Tegelikud kulutused tarbimisele, I Tegelikud kulutused investeeringuteks, G Tegelikud riigiostud, (X-Z) tegelik netoeksport Reaalne SKP - arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Nominaalne SKP - arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. SKP Inflatsioon Tööjõu produktiivsus Töötuse probleemid Eelarve tasakaal Kaubavahetus Intressimäärad
pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vastus: Õige Vale Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Vastus: Õige Vale Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Vastus: Õige Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Vastus: Õige Vale
d netomaksud k d maksudest toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades. 6. Hinnatõus põhjustab nendel inimestel, kes tegelevad müügiga sissetuleku tõusu. Kuidas kajastub selline hinnatõus reaalse ja nominaalse i l SKP puhul. h l K Kumbab SKP näitajat äi j eelistavad li d majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator
Itaalia on Euroopas asuv vahemere riik mille pindala on 301 340 km2. 2017. aasta seisuga elas seal 61 miljonit elanikku. Itaalial on väga tugev majandus ning nominaalse SKP järgi on riik maailmas üheksandal kohal. Põhilised majandussektorid Itaalias on teenindus, tööstus ja põllumajandus. Itaalia on tuntud kui veini ja autode tootjana. Pärast Teist Maailmasõda toimusid suured muutused Itaalia majanduslikus struktuuris. Põllumajanduslikust tootmisest mindi üle tööstuslikule tootmisele. Üks majanduslikult tugevamaid linnu Itaalias sellel ajal oli Napoli, mille sadam oli tähtsaim Vahemere kaubavahetuspiirkond. Samuti oli see tähtis tööstuspiirkond
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Õppelaenu seadus sätestab õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kõrgharidusele ning motiveerida keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavat õpilast ja kõrgharidust omandavat üliõpilast täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima. Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud ja enam ning kes: 1) on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis või erakooliseadusealusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis 2) õpib täiskoormusega õppes keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses või 3) õpib väli...
c. ainult osa valitsusektori maksutuludest läheb lisandväärtuse loomiseks d. valitsussektori kulutusi käsitletakse ümberjaotamisena ja need ei mõjuta SKP suurust Nominaalne SKP on alati suurem kui reaalne SKP. - Vale Kui jagame SKP väärtuse riigi elanike arvuga, siis saame a. SKP suuruse per capita b. Arvestusliku palgataseme suuruse ühe elaniku kohta c. Rahvatulu ühe elaniku kohta d. Sisseltuleku ühe elaniku kohta SKP deflaator võrdub a. Nominaalse ja reaalse SKP summaga b. Nominaalse ja reaalse SKP korrutisega c. Nominaalse ja reaalse SKP vahega d. Nominaalse ja reaalse SKP jagatisega SKP arvestusse ei kuulu a. Negatiivne puhaseksport (eksport on väiksem kui import) b. Aktsiatehingute väärtus c. Riigi poolsed kulutused infrastruktuuri rajamiseks d. Eratarbimiskulud SKP mõttes lisandväärtus luuakse ainult erasektoris. - Vale SKP deflaator näitab hindade muutuste mõju SKP erinevate komponentide väärtuse muutusel. - Õige
Makroökonoomika Kodutöö 2 Vastused 25.04.2014 1. Nominaalne vahetuskurss kirjeldab ühe valuuta hinda teises valuutas. Reaalne vahetuskurss võtab lisaks nominaalse vahetuskursile arvesse ka hinnataseme muutust kahes riigis. Riigi A reaalse efektiive vahetuskursi kallinemine riigi B suhtes toimis siis kui näiteks fikseeritud vahetuskursi puhul, mida vaadeldaval perioodil ei muudetud, kallinesid A hinnad rohkem kui B hinnad. Kui fikseeritud vahetuskursi puhul oli Eesti inflatsioon 4% ja EMU riikides 2%, siis krooni reaalne efektiivne vahetuskurss kallines 2%. / = e/e- Pw/Pw+P/P
temast vabanemiseks tekitatava kunstliku majandusliku languse kahjud. Prognoositud inflatsiooniga püütakse kohaneda. Esiteks töötajate palkade indekseerimine inflatsiooni suhtes. Teiseks nõuaksid töötajad maksusummade sidumist inflatsiooniga, mis tähendaks eraisiku tulumaksu seostamist reaal reaal-,, mitte nominaaltuluga. Kolmandaks nõuaksid korporatsioonid oma maksude ning amortisatsiooni arvutamist mitte nominaalse, vaid reaalse kasumi põhjal. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Intressimäära indekseerimine Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel laenunõudlus väiksem. 1. Pankade laenuotsused on tehtud mingi reaalse intressimäära baasil. 2. Selleks, et laen tasuks peab reaalne intressimäär olema positiivne, seega peab
Erinevust tegeliku ja potentsiaalse SKP vahel nimetatakse SKP lõheks. DeltaQ=Q-Q*. Potentsiaalne SKP (Q*) on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud. Juhul kui lähteandmed on kättesaadavad, saab potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost: Q* =F(toodang; tunnid; töötajad; elanikkond) Nominaalne SKP arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P <-> Y = PQ , kus, Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Töötaoleku määr U leitakse: U = Tööotsijad / (Töötajad + Tööotsijad) Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun'i valemi abil: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kus, Q* - potentsiaalne SKP, Q - tegelik SKP, U - töötaoleku määr, U* - töötus täielike tööhõive korral e. loomulik töötaoleku määr.
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 17539 95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus. c
– Tõene Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust. – Tõene Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. - Tõene Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõene Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse jagatis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). - Vale Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Tõene Mida väiksem on konkurents, seda ebaefektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Tõene Ühishüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. Tõene Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. -Vale
1.riigi makroökonoomilised näitajate paranemine 2.tööpuuduse suurenemine 3.palgatõus paljudes majandusharudes 4.ettevõtete tegevuse laienemine ja nende arvu kasv 5.ettevõtte kaubavarude vähenevad 6.tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste vähenemine 7.totaalne aktsiate hindade langus börsil 5.Foxlandia 2008 aasta deflaator võrreldes 1990 aastaga (baasaasta) on 4,5 ja 2000 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 3,0. 2008 aasta nominaalse SKP väärtus on 675 miljardit krooni. 1. Leia 2008 aasta reaalse SKP väärtused (baasaasta 1990)? 2. Eeldame, et otsustati minna üle uuele baasaastale milleks on 2000 a.. Kui suur on sel juhul uue, 2008 aasta, deflaatori arvväärtus? 3. Leia 2008 aasta uue reaalse SKP väärtused (baasaasta 2000)? Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnahindeksiga. 1) Reaalne SKP (Q) = Nominaalne SKP (Y) /Hinnaindeks (P) Q = 675 / 4,5 = 150
Β > 0 , näitab kuidas inflatsioon reageerib tsüklilisele töötusele. Tsüklilise töötuse ees on miinusmärk, kuna kõrge töötus kipub inflatsiooni vähendama. Kõikide (makro)mudelite alus Y=C(Y-T)+I(r)+G+NX(ε) IS:hüviste turu tasakaal M/P=L(i,Y) LM: rahaturu tasakaal NX(ε)=CF(r-r*) Valuutakursi tasakaal I=r+Eπ Reaalse ja nominaalse intressimäära seos ε=eP/P* reaalse ja nominaalse vahetuskursi seos Y =Y´ + α ( P−EP ) Kogupakkumine Y´ =F ( K´ , L´ ) Toodangu loomulik tase Makropoliitikad Rahapakkumise kasv=3%+(töötuse määr-6%) Riigivõlg ja eelarve puudujääk D=G1−T 1 D-defitsiit;esimesel perioodil (1+r)∆T võrra teisel perioodil valitsus tõstab makse , et maksta tagasi laenu ja intressi 1
Turbokompressoriteareng Sisukord 1.Üle- ja turbolaadimine 2.Turbolaaduri tõhususe tõstmise teed 3.Heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur 4.Muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur 5.Muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur Üle- ja turbolaadimine Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on realiseerida mootori gaasivahetusprotsessi. Seetõttu tuleb GJM-i ehituse juures käsitleda ka ülelaadurite ehitust ja nende tööprintsiipe. Ülelaadurid jagunevad õhulaaduriteks ja turbokompressoriteks. Õhulaadureid on väga erineva ehitusega. Üldjuhul on standardmootorite ülelaadurite poolt arendatav ülerõhk ca 2 bar. Forsseeritud mootoritel kasutatakse sisseimetava õhu vahejahutust. Suure tootlikkusega turbokompressorid omavad eriliiki turbiini juhtimissüsteeme, mille ehitust käsitletakse alljärgnevas. Diiselmootori heitgaasid sisaldavad suures koguses lämmastikoksiidi, mis tuleneb põlemisprotsessi kõrgest rõhust põlemiskambris. ...
Krediidiliini abil saab ettevõte mugavalt katta ootamatuid väljaminekuid või finantseerida kaubavarude ostu. Nordea pank on Eesti on Soome Nordea Panga filiaal ja kuulub Põhjamaade suurimasse finantskontserni Nordea Bank AB (publ). Pordea pank pakub Eraklientidele Hariduslaenu, mille laenusumma on kuni 6400.- EUR (100 138.24 krooni) õppeaastas. Laen makstakse välja õppeasutuse poolt esitatud arve(te) alusel. Laenu intress on 9,5%. Hariduslaenu saab võtta õppekavaga määratud nominaalse õppeaja ulatuses. Laenu tagasimaksed algavad 12 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist või 2 kuud pärast õpingute katkestamist. LHV Pank on võrreldes teiste pankadega rohkem keskendunud klientide varade kasvatamisel ja investeeringute haldamisele. LHV Pannast saab võtta paindlikku laenu börsil noteeritud väärtpaberite tagatisel. Laenu tähtaeg on üks kuu, kuid see pikeneb vajaduse korral automaatselt. Laenu võid tagasi maksta ka enne tähtaega
hinnatase hakkab tõusma ehk toob kaasa inflatsiooni kasvu. Kuna raha pakkumine suureneb, siis kogunõudlus suureneb ja tööpuudus väheneb. Suurema raha pakkumisega intressimäärad langevad ning hakatakse rohkem investeerima. Maksebilanss võib minna defitsiiti, kuna investeeringud on suuremad kui säästud ja imporditakse rohkem kui eksporditakse. 2.Selgita, miks ja kuidas mõjutab nominaalne intressimäär raha nõudlust. Raha nõutav kogus kahaneb nominaalse intressimäära kasvades. Rahanõudluse all mõeldakse seost intressimäära ja raha koguse vahel, mida inimesed soovivad hoida. Joonise järgi on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. D on negatiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem soovivad inimesed raha hoida ning raha hoidmise alternatiivkulu on suurem. Vastupidi mida madalam on
Küsimus 3 Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning 3 reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju ellimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades (s.t vaadeldava aaasta hindades), reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Küsimus 4 Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside SKP (tootmise meetod)
Peale intresside võtmise arvutusmetoodika tuleb intressimäärade tüüpe eristada ka sisuliselt. Tuntakse nelja intressimäärade tüüpi: · nominaalne (nominal interest rate); · aastane ekvivalentne intressimäär (effective annual interest rate); 2 · tegelik (effective interest rate) ; · reaalne (real interest rate). 2 Ärirahanduse kursuses on väga oluline mõista tegeliku ja nominaalse intressimäära erinevust. Rahandusotsused tuleb teha tegeliku intressimäära järgi. Tegelikku intressimäära ei tohi segi ajada reaalse intressimääraga, mis tähendab hoopis midagi muud. Erinevus aastasest ekvivalentsest intressimäärast on selles, et viimane ei pruugi endaga kaasata finantseerimise ja investeerimise muid kulusid peale intressi. Nominaalne intressimäär on nn lepinguline intressimäär. Nominaalse intressimäära puhul eeldatakse, et
tööpuuduse määra (NB! see ei võrdu nulliga). · Potentsiaalse SKP hinnangu saamiseks tuleks lihtsustatul kujul (1) kokku lugeda majandusele kättesaadavad tööjõu- ja kapitaliressursid ning (2) arvestada kui palju toodangut on nende sisenditega võimalik saavutada. kui reaalne SKP ületab potentsiaalset SKP-d positiivne ehk inflatsiooniline lõhe kui potentsiaalne SKP ületab reaalset SKP-d negatiivne ehk languseline lõhe SKP lõhe (%) = 100 10) Nominaalse ja reaalse SKP definitsioon & arvutuskäik (seos SKP deflaatoriga) Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. SKP deflaator = *100 Veendume, et nominaalne SKP koosneb kahest põhimõttelisest komponendist esimene neist mõõdab toodangu kogust ja teine hinnataset. nominaalne SKP = reaalne SKP * SKP deflaator 11) Hinnataseme muutus majanduses (4 mõistet) · Inflatsiooniks nimetatakse üldise hinnataseme pidevat tõusu.
Reaalne ja nominaalne SKP SKP arvutatakse kõigi turul müüdud kaupade ja SKP suureneb: teenuste summeerimise teel. 1. Tänu tootmismahu suurenemisele (majanduslik kasv) 2. Tänu hinnatõusule (määramatus) Nominaalne SKP arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Kasutatakse tarbija- ja tootjahinna indeksit ning SKP deflaatorit. SKP deflaator konstrueeritakse kõigi majanduses ostetud kaupade alusel. 15 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP 4000 Reaalne SKP, 1982 a
o SKP=tarbimine + investeeringus + valitsuse kulutused + puhaseksport o tootmismeetod: o SKP=kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa = harude kogutoodang-vahetoodang= kõigi harude lõpptoodang o Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades o Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator o Deflaatori näol on sisulisest tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumuse tempot ehk inflantsiooni, tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides SKPno min aa ln e deflaator = 100% SKPreaaln e o Varimajanduse mõjurid: o majanduse arengutase: kodumajanduse osakaal
olukorra kohta Fikseeritud riskitasemel eelistavad investorid kõrgemat oodatavat tulu madalamale. Fikseeritud Tulumäär, mis kajastab turu tulususe puhul eelistavad keskmist tootlust nad madalamat riskitaset Tulumäär, mida arvutatakse kõrgemale teatud nominaalse väärtuse Investor lähtub otsuse abil langetamisel üksnes portfellide oodatavatest tulumääradest ja 15.Mis on Ameerika ja Euroopa tulumäärade omavahelisest tüüpi optsiooni vahe? korrelatsioonist Investeerijad käsitlevad iga Vali üks vastus. alternatiivset investeeringut Euroopa tüüpi optsiooni lähtudes oodatavate tulude saab rakendada vaid
Milline järgnevatest väidetest on tõene (eeldades, et intressimäär on suurem nullist)? 1. Efektiivne aastane intressimäär (EAR) on alati väiksem, kui nominaalne aastane intressimäär 2. Efektiivne aastane intressimäär (EAR) ei ole kunagi väiksem, kui nominaalne intressimäär 3. Efektiivne aastane intressimäär (EAR) võib olla väiksem või suurem kui aastane nominaalne inressimäär, sõltuvalt intressimäära arvutamise sagedusest 4. Nominaalse intressimäära ja efektiivse intressimäära vahel ei ole mingit seost 5. Kõik eespoolt toodud väited on valed. Mida kõrgem on investeeringu riskitase, seda suurem on investori nõutav tulunorm. 1. Jah 2. Vastupidi, mida kõrgem on riskitase, seda väiksem on investori nõutav tulunorm 3. Investori nõutav tulunorm ei sõltu investeeringu riskitasemest. Vaadeldes laenu tagasimaksmise graafikut, mis põhineb annuiteedimeetodil, võime öelda, et
29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust baasperioodi suhtes 32. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi (baasperioodi) hinnatasemega. Õige 33. Reaalpalk näitab nominaalse ehk rahapalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. VALE, nominaalpalk jagatud hinnaindeksiga. 34. Nõudlusinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustuse (näiteks toorainehindade tõus maailmaturul) või palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu. VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on
Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venetsueela piiril asuv 3014 meetri kõrgune Neblina mägi. Brasiilias leidub rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante. Arengutase 2010.aastal kuulus Brasiilia nominaalse SKP alusel 10 edasijõudnuma riigi hulka. Siis oli Brasiilias SKT ühe inimese kohta 10 800$. Brasiilia keskmine eluiga on 74,68 aastat. Kuni viieaastaste laste
põhjal koormusvoolu kasvamisel klemmipinge langeb. Jäävat klemmipinget on võimalik säilitada ergutusvoolu I e muutmisega. Ergutusvoolu saab muuta kas käsitsi või automaatselt reguleerimisreostaadi takistuse muutmisega. Reguleerimiskarakteristikult määratakse generaatori ergutusvoolu muutus, milleks loetakse generaatori ergutusvoolu muutust, kui koormusvool muutub nimikoormusvoolust I nom nullini. Tavaliselt väljendatakse ergutusvoolu muutust protsentides nominaalse ergutusvoolu suhtes: I e nom - I e 0 d Ie = × 100 % , (6) I e nom kus I e nom nominaalsele koormusvoolule I nom vastav ergutusvool, I e 0 koormusvoolule I = 0 vastav ergutusvool. Vaatleme nüüd lühidalt erinevat tüüpi generaatorite karakteristikuid. · Sõltumatu ergutusega e võõrergutusega generaator (joonis 6A)
14. Rahanõudluse funktsioon väljendab reaalraha koguse, mida inimesed soovivad enda käes hoida, mõjureid ning sätestab, et reaalraha nõutav kogus on proportsionaalne reaaltuluga 15. Krediitkaart on näide finantsvarast, mida nimetataksen asendusraha ehk surrogaatraha 16. Monopoolne õigus trükkida paberraha ja vermida münte annab täiendavat tulu mida nimetatakse emisioonitulu ehk müntimismaks 17. Reaalne intressimäär on nominaalse intressimäära ja inflatsiooni määra vahe. 18. Avaldist i = r + p nimetatakse Fisheri võrrandiks ja see näitab, et nominaalne intressimäär võib muutuda kahel põhjusel: kui muutub reaalne intressimäär või kui muutub inflatsiooni määr. 19. Reaalne intressimäär, mida laenuandjad ja võtjad aktsepteerivad tehingu tegemisel on ex ante reaalne intressimäär, intressimäär, mis tegelikult realiseerub on ex post reaalne intressimäär. 20
kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. 3. Sisemajanduse koguprodukt(SKP) peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaupu või teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Erinevate perioodide SKP võrdlemisel lähtutakse nominaalse ja reaalse SKP mõistest. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reealne SKP ehk SKP püsivhindades seevastu aga muutumatutes baasperioodi hindades. S.t et nominaalne SKP sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi, samas kui reaalne SKP keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. 4. Reaalse SKP kasvu kasutatakse majanduskasvu hinnanguna, kuna see peegeldab pakutud
. ] · IRR - Sisemine rentaablus ehk sisemine tasuvusmäär on intressimäär, mis võrdsustab projekti esialgsed väljaminekud sissetulekute nüüdisväärtusega ( näitab kui palju saab ettevõte kasu, kui palju teenib) Odavamalt tootma ja võimalikult kallimalt müüma ning selle vahe. Muutuv- ja püsikulude (absoluutsummas ja ühiku kohta) käitumine tegevusmahu muutumisel (kui tegevus maht muutub siis ei pruugi muutuda kasum) Efektiivse ja nominaalse intressimäära vaheline erinevus (Effektiivne intress- ettevõttele soodsam, nominaalne intress on maksimum millest rohke ei saa maksta ei suuda enam ära majandada, laen ei tasu ära) Mõistete tegevusvõimendus ja finantsvõimendus sisu : Tegevusvõimendus Tegevusvõimendus on seotud püsikuludega. Müügikäibe muutudes üks osa kuludest püsikulud jäävad samale tasemele ning seetõttu muutub kasum kiiremini kui müügikäive
19. Mis on sisemajanduse koguprodukt+valem? SKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust. SKP=E; E=C+I+G+(X M) 20. Mis on rahvamajanduse koguprodukt? RKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaalteenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. 21. Mis vahet on nominaalsel ja reaalsel SKP-l? Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus. 22. Kes oli J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
