LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusõppetool R13 KÕ1 Reti Punt RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2013 Ulla on 47 aastane raamatupidaja, kes on töötanud selles firmas juba 12 aastat. Üldiselt on ta saanud väga hästi hakkama oma tööülesannetega. Viimasel ajal on tulnud Ullal ette vigu nii aruannetes kui ka igapäevases töös. Ulla käitumine on muutunud kardinaalselt, ta on kergesti ärrituv ja hajameelne. Ulla puhul oleks vaja, et
·Motivatsioon Aktiivsus passiivsus Teadlik teadvustamata Üks mitu Robert J. Sternberg: motivatsioon neist kõige asendamatum, ilma selleta õppimist ei toimu. Motivatsioon õppimises seostuvad mõisted · Huvi, uudishimu · Vajadused · Väärtused · Uskumused, hoiakud · Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid · Impulsiivsus · Püsivus Motivatsioon õppimises · Biheivioristid: oluline on väline motiveerimine · Kognitivistid: kuidas inimese mõtted selle kohta, miks midagi juhtus, mõjutavad selle inimese tulevikukäitumist · Humanistid: rõhutavad inimeste valikuid ja isiksuse arendamise vajadust · Kognitivistid + humanistid: mõtted, uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest- ülesannetest, teostusest ja iseendast, mida nad tahavad saavutada, mille poole püüdlevad
See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Kontrollfunktsiooni spetsiifiline väärtus on seotud selle seotusega planeerimis- ja delegeerimistegevustega. Joonis. Planeerimise - kontrollimise seos Kontrollimisel on 3 etappi: 1. Tegeliku tulemuslikkuse mõõtmine 2. Tegeliku tulemuslikkuse võrdlemine standarditega 3. Juhtimistegevused kõrvalekallete või standarditele mittevastavuste korrigeerimiseks Motiveerimine Motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Suurem osa neist on materiaalsed, kui leidub ka immateriaalseid. Siiski on tänapäeval vaieldamatult efektiivseimaks materiaalne motivatsioon (rahaline, esemeline). Kahtlemata jääb töö tasustamise motivatsioonimehhanismile suur roll, kuid pidev töötasu taseme tõstmine ei aita kaasa ei tööalase aktiivsuse säilitamisele vajalikul tasemel ega ka töö tootlikkuse kasvule. Selle
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Svetlana Põld SOTSIAALTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud:Heli Freienthal,MBA Mõdriku 2015 Merike on töötanud Rakvere sotsiaalabikeskuses õppeabipedagoogina 6 aastad, On läbinud mitmed koolitused mis ei anna talle õigust töötada nõustajana. Töökaaslased ja juhataja iseloomustavad teda kui sõbraliku ja vastutava töölist. Lapsed aga
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX KAUBANDUSTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Lea käitumisel tööl on probleemideks hilinemine, pidev haiguslehel olemine, töösse mitte tõsidusega suhtumine. Tema motivatsioonipuudus ja tööga rahulolematus põhjustavad omakorda pingeid kaastöötajatega ning kaupluse juhatajaga.
Motivatsioon väljendab inimese sisemisi ja välimisi ajendeid, mis mõjutavad tema tegevust ja selle tulemuslikkust. See on inimese sisemine indikaator, mis aitab saavutada rohkemat kui mittemotiveeritud inimene loomuomaselt saavutada suudaks. Motiveerimine on inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine. Motiveerimine saab olla enesekohane (töötaja motiveerib end ise) või välispidine (tööandja motiveerib töötajat). Töötajate motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Töötajate motivatsioon on individuaalne ja ajas muutuv, seega on ettevõtte motivatsioonisüsteemi arendamine järjepidev protsess. Tööalaseid motivaatoreid võib jagata mitmeti: kollektiivsed (motiveerivad kogu kollektiivi tervikuna) ja individuaalsed motivaatorid (motiveerivad isiklikest vajadustest lähtuvalt);
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? ........................................................
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-E-P-par "TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE ETTEVÕTTES JA PERSONAALNE MOTIVATSIOONIPAKETT" Kodutöö Pärnu 2009 "Töötajate motiveerimine ettevõttes ja personaalne motivatsioonipakett" Sissejuhatus Oma kodutöös analüüsin oma vanema töökohta,sest ise hetkel ei käi tööl ja puuduvad täpsemad andmed viimasest töökohast.Vajaliku informatsiooni töö koostamiseks sain emaga läbirääkides ja ettevõtte lehekülge külastades. 1. Organisatsiooni kirjeldus NOTE AB on juhtiv elektroonikafirma Skandinaavias,talle kuuluvad ettevõtted Rootsis,Norras,Soomes,Inglismaal,Baltimaades,Poolas ja samuti ka Hiinas.NOTE´ s
- Tulemustest lähtuvate otsuste tegemine - Hindamismeetodite ja – süsteemi hindamine ja korrigeerimine 2. Loetle töötajate hindamise peamised eesmärgid ja kirjelda neist ühte põhjalikumalt Informatsiooni saamine personali kvaliteedi kohta- töötajate tööalase tegevuse analüüs teadmiste, oskuste, võimete ja töötulemuste hindamise kaudu Töötajate tunnustamine, ergutama senisest tulemuslikumalt töötama, töötajate motiveerimine Informatsiooni saamine töötasustamise otsuste tegemiseks (palga määramiseks) Töötajate arengu- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine; koolituse efektiivsuse hindamine Informatsiooni saamine personali planeerimiseks ja võimalike tööalaste muudatuste kavandamiseks Töötajatele tagasiside andmine ja töötajatelt tagasiside saamine Töötajate hulgas valitsevate meeleolude mõjutamine ja pingete maandamine
Mis motiveerib mind õppima ? Et koolis õppetöö sujuks on õpilastele vaja motivatsiooni. Igal õpilasele on see erinev. Motivatsiooni puudumisel võib kõik mõttetuna tunduda. Minule on motivatsiooniks haridus ning ka vanemate ja enda rahulolu. Selle rahulolu tekitavad minu head hinded. Nätikes kui hinded korras pole siis ma ei saa puhkusele kaasa sõita või ei või nädalavahetusel kuhugi minna, kuhu ma tahaksin. Sest pean mingiteks järeltöödeks õppima. Kõige tähtsam motaivaator on siiski haridus ning haritus. Pean omandama koolis saadud tarkusi ning neid elus kasutama. Et kuhugi heale töökohale saada, peaks eeskätt olema hea eriala nind haridus. Kuid kui ei õpi ei saa ka eksameid hästi tehtud, sest puuduvad teadmise. Kui eksamid hästi tehtud on suur võimalus saada ülikooli ennast edasi harima. Seega minu suurimad motivaatorid on hea haridus ning enese heaolu mille tegitavad suurel määral hinded koolis. ...
Essee aines inimene ja organisatsioon. Peamine teema töötajate motiveerimine, negatiivne ja positiivne motivatsioon ja selle mõju töö efektiivsusele
TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS Ainetöö Juhtimises Tallinn 2003 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 2 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................. 3 1. Organisatsiooni neli töötajagruppi............................................................... 4 1.1 Asjatundja ehk proff.............................................................................. 4 1.2 Valitseja ehk ülemus............................................. ..................
Motivatsioonisüsteemid Eesti ettevõtetes Inimese käitumine lähtub erinevatest ajenditest, motiividest. Sama tegevuse tõukejõud on aga erinevatel inimestel erinevad soov areneda, soov rohkem teenida, soov kuuluda ja olla aktsepteeritud, soov saavutada, soov turvatundele jne. Igapäevaelus peame siiski suutma leida toimivaid motivaatoreid, mis suunaksid suurema hulga inimesi teatud soovitul viisil käituma. Motivatsioonisüsteeme, mida ettevõtetes rakendada on erinevaid. Igal ettevõttel on soovitatav oma eesmärkidest lähtuvalt välja töötada parim võimalik lahendus, tehes seda siis rahaliselt või mitterahaliselt. Antud teema puhul analüüsisimegi, millised motiveerimissüsteemid on tõhusamad ning kumba süsteemi rakendavad Eesti ettevõtted rohkem. Samuti spekuleerisime, millest selline valik võib tingitud olla. Rahaliste ehk materiaalsete motivaatorite hulka kuuluvad erinevad materiaalsed hüved, mida ettevõtted oma töötajatele paku...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R14 KÕ1 Erika Meister RAAMATUPIDAJA ULLA MOTIVEERIMINE Juhtumi analüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Raamatupidaja Ulla on töötanud ettevõttes 12 aastat ning kõigi tööülesannetega siiani üsna hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon
Ameerika kirjanik ja ettevõtja, Timothy Ferriss, on öelnud: "Kõigi oluliste asjade puhul on ajastus alati vale. ,,Teen seda kunagi hiljem" on ütlus, mis viib teie unistused koos teiega hauda kaasa." Igaüks otsib endale vahel vabandusi: ma olen liiga nõrk; liiga aeglane; mul pea valutab; vihma sajab; ma olen allergiline; ma ei saa, sest mu lemmiksari käib; mul on juba üks kohtumine esmaspäeval; on liiga hilja; liiga pime; liiga külm; see on ohtlik; sorry, mul ei ole ratast; ma olen väsinud.. see loetelu võiks ilmselt jätkuda lõputult. Taolised mõtted aga takistavad meid uute asjade eest. Tõelised unistused ei saa sedasi mitte kunagi reaalseks. Martin Luther on öelnud: "Kui ka maailma lõpp tuleks homme, tahan ma täna istutada õunapuu." Tänane päev on meile kõigile kingitus, seepärast ei saa kõike visata homse varna ja loota, et just siis alustan midagi uut. Taolised lubadused, et järgmisest nädalast hakkan tervislikult toituma ja uuel...
Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1
Viimastel aastatel Eestis läbi viidud töötajauuringud viitavad sellele, et inimeste pühendumust tööandjale määravad kõige enam faktorid, mida seostatakse lühiajalise motivatsiooniga: töö- tasu (palk ja preemiad), suhted töökaaslastega, juhi tunnustus, füüsiline töökeskkond. Töö sisu ning tööalased saavutused, mida võib pidada pikaajalise motivatsiooni aluseks, ei ole erinevalt Lääne-Euroopast meil veel olulisusskaala etteotsa jõudnud. Töötajate motiveerimine mõnedes Eesti ettevõtetes : Asmerv Auto juht Raivo Kütt tutvustab nende ettevõttes töötajate motiveerimist: Meil on 11 esindust, kus me oleme ühtlustanud kõikide töötajate boonussüsteemid. Ja seda mitte ainult automüüjatel, vaid ka tehnikutel, nõunikel ehk kõikidel tasanditel - ka juhtidel. Enne olid meil esindused suhteliselt iseseisvad ja palgatingimused kõikusid päris kõvasti. Reaalpalk on kukkunud 10-15% sõltuvalt ametikohast. Automüüjate palk on koosnenud kogu
Helen Uldrich. Prefektuur – poliitiline üksus. Briti tabloidid hoiavad igal juhul pöialt ning on luubi alla võtnud kaunitari siis vaatasin, et kõrvale hakkas tekkima ka teisi seriaale. Seriaalid – film, mis koosneb paljudest osadest. Curly Stringsil on algusest peale olnud üks keskne idee: neli head sõpra tegemas muusikat, mida nad armastavad Idee - peamine mõte, kava, mis määratleb sisu. Üksteise pidev motiveerimine on bändi järjest kaugemale viinud Motiveerimine – protsess, mis julgustab kedagi. Ameerika kultusfilmi "Linnud" peaosaline Tippi Hedren kirjeldab oma äsja ilmunud memuaarides, kuidas režissöör Alfred Hitchcock teda omal ajal seksuaalselt olevat ahistanud. Režisöör - Kunstiline korraldaja, teatri, filmi, etenduste juht.
a. Planeerimine ja otsustamine: eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine b. Korraldamine: Organiseerimine - kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaks määramine Mehitamine Siirmine e. Delegeerimine Kooskõlastamine Suhtlemine Otsustamine c. Juhendamine e. eestvedamine: inimesten motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks d. Hindamine ja kontrollimine: saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega 3. Juhtimisprotsessi iseärasused. a. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhtelist omavahelist sõlutmatust b. Vajadus juhtimistoimingut ette valmistada c. Vajauds arvestada, et peale juhtimistoimungu sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt d
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Renita Roosileht PS-1-E-Q-pai MOTIVEERIVA KESKKONNA LOOMINE ORGANISATSIOONIS Referaat Paide 2008 SISUKORD 1. MOTIVATSIOON VERSUS VÕIM................................................................................. 4 1.1. Mis on motivatsioon .............................................................................................................................................4 1.2. Juhi roll motiveerimisel .............................................................................................................................................5 1.3. Ametinimetuse osatähtsus............................................................................................5 1.4. Staatuse sümbolid.........................................................................
Organisatsioonikultuuri 7 tunnust: 1. Innovatsioon ja riski tolerants 2. Tähelepanu pööramine üksikasjadele 3. Tulemustele orienteeritus 4. Inimkeskus 5. Meeskonnatööle orienteeritus 6. Agressiivsus 7. vaata Moodlesse Võimukutuur Rollikultuur Eesmärgikultuur Indiviidikeskne kultuur Kodune töö: Analüüsi olukorda iga olukorra põhjal ja anna hinnang – vaata moodlesse. Võta väljaprinditult kaasa. Eksamiküsimused on ka Moodles olemas. Motiveerimine Motivatsioon on inimese põhjus või ajend mis suunab inimest häituma. Pole jälgitav, individuaalsed erinevused käitumises ei tulene võimetest. Mõjutab inimese ja käitumise suunda, teevuste intensiivust, käitumise püsivust. • Kuidas motiveerida huvi kaotanud töötajaid? • Kuidas tagada see, et inimesed teevad seda, mida nad peaksid tegema ilma, et igat nende sammu juhendataks või et neile närvidele ei käidaks?
sotsiaalne taju sotsiaalne taju eestvedamine eestvedamine motiveerimine MÕJUTAMINE grupiomadused MÕJUTAMINE motiveerimine suhtlemine väärtused/hoiakud
3. Töötajate toetamine 4. Läbirääkimised koostöö saavutamiseks 5.Manipuleerimine 6.Juhtkonna formaalse võimu kasutamine Muutuste elluviijad Vajalik nelja tüüpi inimesi: 1.Ideede genereerijaid, kes mõtlevad muudatusi välja 2.Tsempione, kes propageerivad aktiivselt uuenduste elluviimise vajalikkust 3.Sponsoreid, kes ütlevad jah-sõna tippjuhtkonna poolt 4.Kriitikud, kes näitavad kätte idee nõrgad kohad MOTIVEERIMINE Motiveerimine kui juhtimisfunktsiooninimeste jõuimpulsside ettevõtte eesmärkide poole suunamise protsess. Motiveerimiseks vajalik teada? Hea juht peab tundma inimese käitumise: -üldist iseloomu ja seda määravaid mõjureid -olemust organisatsioonis ja selle mõjureid -mõjutamise üldiseid võimalusi ja mõjutamise vahendeid -motiveerimise efektiivsete süsteemide loomise printsiipe Vajadused ja nende rahuldamine
kord, õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus, ahela põhimõte. Võimu ja vastutuse tasakaal. b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon. INIMSUHETE KOOLKOND töötingimused ja ka töötajatesse suhtumine parandavad töökvaliteeti. Elton Mayo sotsiaalne aspekt juhtimises on sama oluline kui tehniline. Erinevused klassikalisest koolkonnast: töötajatel on vajadused, motiveerimine, töö rikastamine, mitteametlikud suhted. SÜSTEEMIKOOLKOND iseloomustavad entroopia (info määramatuse hulk), sünergia ja allsüsteemid. Sisendid: toore, personal, finantsid, info; Protsess: juhtimine, tootmine; Väljundid: tooted/teenused, kasum/kahjum, töötajate rahulolu. West Churchman organisatsioon kui tervik, terviklik kvaliteedijuhtimine, eesmärgisatatud juhtimine, tasakaalustatud mõõtmismudel.
organisatsioonides. Tihti on tegemist just äriorganisatsioonidega, kuid ei saa ära unustada ka riigi-, haridus-, tervishoiu jne. asutusi, organisatsioone kus on samuti tegemist inimestega ja nende tööalaste suhetega. Selle aine tundides püüame siis rääkida: 1) organisatsioonilise käitumise olemusest, ajaloost ja leida seoseid; 2) inimese individuaalsus ja selle mõju organisatsioonile, iseärasused; 3) tööalane suhtlemine- kolleegid, organisatsioon, töörahulolu, motiveerimine, konfliktid ja mõju organisatsioonile; 4) grupi ja organisatsiooniga seotud inimkäitumise seaduspärasused, organisatsiooni olemus ja muutused. Teadagi on inimesed kõik väga erinevad, ja läbi selle aine on võimalik siis tutvuda kõige sellega, mis ümbritseb meid igal pool ning läbi organisatsioonilise käitumise teadlikult kordineerida ka organisatsiooni ja inimeste vahelisi suhteid. Põhjus, miks seda kõike vaja teada on , peitub kindlasti selles, et üha
huvipakkuvad(ka küsimusena esitatud) Laamade liikumine küljetsi Mis on Maa sees? Miks Maa väriseb? Kuidas tekivad vulkaanid? Illustratsioonid Enamus värvilised Kohati liiga palju Enamike piltide all selgitav tekst, seostamaks pilti tekstiga Stereotüüpide vaba Õpikus esinenud illustratsioone San Andrease murrang Põhja-Ameerikas Tsiili 1960. aasta maavärina purustused Motiveerimine Illustratsioonide rohkus Emotsionaalne tekst Lühikesed lõigud (motivatsioon ei kao) Õppetüki lõpus iseseisvat tööd nõudvad ülesanded (oma arvamuse esitamine) Huvitava algusega alapeatükid (probleemne, kaasakiskuv algus) Kasutatud kirjandus Aunap, R., Kont, A., Jauhiainen, J., ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " 2011 J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid ( http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm ) J. Mikk (2002b)
Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................1 2. Planeerimine ja strateegiline juhtimine..............................................................2 3. Delegeerimine.....................................................................................................3 4. Kontrollimine......................................................................................................3 5. Motiveerimine.....................................................................................................4 6. Muudatuste juhtimine.........................................................................................5 7. Personalijuhtimine...............................................................................................5 8. Kokkuvõte..........................................................................................................6 9. Kasutatud materjal.......
• Ärrituvus; • Unehäired; • Valud; • Alkoholismi puhul psühhoos. võõrutusseisund Kuidas algab? • Soov proovida; • KÕIK narkootikumid tekitavad sõltuvust; • Kõige rohkem kasvueas noored; • Füüsiline või/ja vaimne sõltuvus. Narkomaania ravi ja rehabilitatsioon • Krooniline haigus - on võimalik ravida; • Tervishoiu- ja sotsiaalteenused - igas riigis erinevad; • Esmane kontakt- usalduse võitmine- motiveerimine muutustele- suunamine teenusele; • Rehabilitatsioon- toimetuleku taastamine; • Nõustamine lähedastele. Narkomaania ravi ja rehabilitatsioon 2 • Kõige olulisem on patsiendi motiveeritus! Prognoos • Nikotiini puhul hea; • Kannabinoidide puhul hea; • Alkoholi puhul halb; • Opiaatide puhul väga halb; • Hallutsinogeenide puhul suhteliselt hea, sest nad ei tekita füüsilist sõltuvust; • Kokaiini puhul väga halb;
Click to edit Master text styles Giuliano di Medici Second level Third level Fourth level Fifth level Raffael "Ateena kool" Erasmus Rotterdamist Simonetta Vespucci portree (Piero di Cosimo maal) Medicite villa Motiveerimine Tekst arusaadav ja huvitav, õpilasele kergesti mõistetav Õppematerjali kinnistamiseks peatüki lõpus küsimused Küsimused esitatud ka illustreeriva materjali kohta, seondades neid veel rohkem käsitletava teemaga Töövihiku ülesanded konkreetsed Samuti on õpilastele antud võimalus arutlemiseks ja oma arvamuse esitamiseks Ülesanded õpilasele jõukohased Illustreeriva materjali rohkus Kasutatud kirjandus "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile"; M.Kõiv, P. Raudkivi "Keskaeg II
Iga töötaja saab aru firma missioonist ja järgib eesmärke. Iga töötaja vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja oma isikliku arengu eest. Töötajad tagavad ettevõtte arengu enda arengu kaudu. Juhid vastutavad töötajate ees oma pädevuse ja tegevuse tagajärgede eest. Juhid peavad reeglipäraselt levitama infot. Organisatsiooni tugisambaks on lojaalne ja stabiilne personal. Organisatsiooni juhtimist iseloomustab eesmärgipärasus, töötajate teovõime ergutamine ja motiveerimine. Töötajaid ergutatakse ja motiveeritakse läbi koolituse ja kompensatsioonide. Organisatsiooni iseloomustab kvaliteet ja kliendisõbralik suhtlemine. Töökeskkond on avatud ja suhtlemine konstruktiivne. Püüame luua sõbraliku ja positiivse tööõhkkonna, kus kedagi ei diskrimineerita ega alavääristata. 6. Tulemuslikku tööd soodustav keskkond Teatakse eesmärke kui me ei tea kuhu minna, ei ole üksi tee vale ega õige. Omatakse
II essee: Millised on minu väärtushinnangud, hoiakud ja enesekohased uskumused, mis mind motiveerib ja milline on minu vajaduste hierarhia? Mis teeb mind õnnelikuks? Väärtustamist tuleks alustada iseendast. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et isegi suudad midagi/kedagi teist väärtustada ning juhtud ka elus kokku nende inimestega, kes sind ei väärtusta. Kurvad elukogemused on seda näidanud. Alustada tuleks iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Väärtustan vabadust olla iseseisev isiksus koos omapära, plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega. Muidugi ei saa eitada ka materiaalset poolt. Seega väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid raha pole minu jaoks eesmärk omaette, vaid üks vahenditest, kuidas oma elukvaliteeti tõsta/parandada. Väärtustan iseloomu. Raha võib kaduda, pere laguneda ja ülikooli paber võib kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jä...
j. Allüksuste tegevuse koordineerimine, konfliktid allüksuste töös 11. Eestvedamise kontseptsioonid a. Eestvedamine vrs juhtimine b. Eestvedamise/juhtimise teooriad: isiksuseomaduste, käitumuslik ja postmodernistlik lähenemine c. Autokraatlik, demokraatlik ja passiivne juht d. Tannenbaum-Schmidti telg e. Võrkmudel f. Heresy-Blanchardi mudel 12. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus 13. Motiveerimine a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14. Eestvedamine kui juhtimise osa a. Mõisted: liider, järgija b. Eestvedamise raamistik c. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis 15. Kontroll kui juhtimisfunktsioon a
Mida tahad publikule öelda Kasutada definitsioone ja lahti mõtestada Leidma ühe põhilise väite Minema inimestele hinge Isiklik lugu/sündmus Mitte rohkem kui 3 väidet Rõhutada üleminekuid Lõppsõnal moraal kutsuda inimesi üles midagi tegema HEA VALITSEMINE Juhtimine: Sotsiaalne protsess, mis sisaldab planeerimist, koordineerimist, motiveerimist, kontrollimist Suunamine Vastutab töö eest Kontrollib Koordineerib Juhendab Jagab töid Motiveerimine/toetamine Eesmärgid: Spetsiifiline Mõõdetav Ajastatud Realistlik Tunnustatud Tegevuskava Tegevuspõhimõtted Vahendid Organisatsiooni struktuur Meeskonnaehitus Info liikumine "ametikohad" Hea juht: Vastutav Kuulamisoskusega Motiveeriv Laia silmaringiga Kontrolliv Autoriteetne Analüüsiv Julge Suhtlusaldis Tähelepanelik
Juhtimise alused eksamiks Sissejuhatus Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekusest lähtudes Organisatsioon ühise eesmärgiga inimrühm Juhtimise ülesanded: o Planeerimine määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja püstitatakse eesmärgid o Organiseerimine määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed o Eestvedamine töötajate motiveerimine, et koos pingutada organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks o Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt Juhtimine ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Juhid jagunevad juhtimistasandite järgi: o Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine (organiseerimine) o Keskastmejuhid strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja
Iseseisvus – kuivõrd kindlustab töökoht inimesele reaalse vabaduse ja sõltumatuse töö planeerimisel ja töövõtete kindlaksmääramisel. Tagasiside – otsene ja selge tagasiside antud töö efektiivsuse kohta. Kolm esimest omadust loovad töö tähendusrikkuse. Iseseisvus annab vastutuse tulemuste eest ja tagasiside kaudu saab töötaja teada, kui efektiivselt ta töötab. KAASAEGSED KÜSIMUSED MOTIVATSIOONIST Mitmekesise tööjõu motiveerimine. Et suurendada motivatsiooni tänapäeva mitmekesise tööjõu hulgas, tuleb juhtidel mõelda paindlikkusele. Töötajatel on erinevad isiklikud vajadused ja eesmärgid, mida nad loodavad rahuldada läbi oma töö. On vaja erinevat tüüpi hüvitusi mitmesuguse vajadustega töötajate motiveerimiseks. Sõltuvalt tööjõuturu tingimustest, töö liigist ja töötajate eelistustest, võivad juhid rakendada lühendatud töönädalat, paindlikku tööaega, kaugtööd.
vastutab toodangu, sisseseade, kvaliteedi jm kontrolli eest; administratiiv- ehk haldusjuhid - ei ole otseselt seotud ühegi omaette, eri juhtimise valdkonnaga. on algteadmised kõigis juhtimise valdkondades, ei oma eriväljaõpet üheski neist; personalijuhid - töövaldkonnad on org personalipoliitika, strateegia formuleerimine, org juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika ja strateegia juurutamisel ning org personalitalituse töö korraldamine, tagatud töötajate värbamine, motiveerimine ja areng org kõigil tasandeil; turundusjuht - tegevused, mis seotud toote, hinna, turustuskoha, müügitoetuse, turustajate ja turundusprotsessidega. 10. Juhi rollid suhtlusrollid- 1.esindaja roll- org esindamine väljaspool ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes; 2.eestvedaja roll- alluvate motiveerimine ning org ja alluvate vajaduste ühitamine; 3.sidepidaja roll- ühistegevuste org muude juhtidega ja firmale vajalike org väliste isikutega; infoga seostud rollid - 1
hirmutades jne). Manipuleeriv inimene tahab, et teine teeks midagi mis on talle vajalik ja kasulik ilma, et ta teis(te) huvidega arvestaks. Manipuleerimise viisid: - sund (toetub tegelikule või näilisele jõule; hirmutamine, ähvardamine, füüsilise jõu kasutamine, karjumine); - pettus (valetamine); - teise tunnetega mängimine (püüd saada kaastunnet, provotseerimine) Motiveerimine on püüd saavutada, et teine mõistaks, miks see või teine tegevus talle kasulik on. Motiveerimine õnnestub juhul, kui teine saab aru kasulikkusest ning soovib vastavalt toimida. Motiveerimine on seotud inimese minapildiga ja sellega tuleb arvestada. Motiveerimine loob eeldused vastutustunde tekkeks. Motiveerimine on personaalne ja see eeldab motiveeritava tundmist ning tema väärtuste ja vajadustega kursis olemist. Motiveerimise viisid: - tasu kaudu;
.............................................................7 5. Töö analüüs..................................................................................................................................8 6. Personali värbamine.....................................................................................................................9 8. Personali hindamine ja arendamine...........................................................................................10 9. Personali motiveerimine ja hüvitamine.....................................................................................11 SPORDIORGANISATSIOONI PÕHISTRUKTUUR JA JUHTIMINE Eesti spordiorganisatsiooni ülesehitus ja funktsioneerimine järgib demokraatlikke põhimõtteid austades tegevusvabadust ja demokraatlikult vastuvõetud otsuste täitmist. Spordiharrastus baseerub omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel. Valitsemisasutuste osa on
(Dencker 1998.) Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt (Türk 2003). . TÖÖTAJATE ARENDAMINE Personali arendamise alla kuulub organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine, nende teadmiste ja oskuste arendamine ja karjääri juhtimine (Siimon 2003). Personali arendamise eesmärkideks on: _ Töötajate teadmiste ja oskuste tõstmine ja laiendamine _ Arendamine ja motiveerimine _ Töörahulolu ja eneseteostuse tagamine _ Töötõhususe ja konkurentsivõime tõstmine _ Töötajate karjääri planeerimine ja juhtimine _ Personali kujundamine ja järelkasvu tagamine jne (Lukjanov 2002) Personali arendamist võib klassifitseerida järgmiselt: _ Ametialane väljaõpe (esmaväljaõpe, juhendamine, treening) _ Tööalane arendamine (täiendõpe) _ Ametiväline arendamine (väljaõpe väljaspool ametikohta uute tööülesannete täitmiseks) (Lukjanov 2002)
tunnustatakse või isegi tõstetakse palka. Või, et mulle on selle eest juba makstud ja ma pean selle ära tegema, et mitte endast valet muljet jätta, või ma pean selle koolitöö ära tegema muidu vistakse mind koolist välja. Välise motivatsiooni puhul mängib tasu suuremat rolli kui oma tahtmine. Kuid tasu motiveerib ainult lühikest aega ja tööd saab edukalt lõpetada vaid siis kui see sind siseselt ka motiveerib. (Tudengiveeb.ee) Mis on motiveerimine? Maria Kütt arvab: Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Motivatsioonifaktorite toimimist selgitavad motivatsiooniteooriad, mis üldjoontes jagunevad: rahuloluteooriad – näitavad inimese motivatsiooni vajadust ja rahuldamist lähtuvalt. Näitavad isiku vajaduste rahuldamist seoses ümbritseva keskkonnaga. protsessiteooriad – põhineb arusaamisel, et inimesed analüüsivad situatsiooni ja
*empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemine,saavutamine,initsatiiv,optimism,kergesti mõistetavus. Emotsioonide äratundmine teistes - Empaatia,organisatsiooniteadlikkus,teenindamine Suhtekorraldus- Inspiratsioon,mõjutamine,teiste
Kaubast, Hea veenmisoskus, suh- Viisakas, Kehakeele Koolist, hinnast, tlema, viisakas (tere, abivalmis, valitsemine, praktika, klientidest, hüvastijätt, naeratus, sõbralik, kehtestmine, koolitus, ääletoon), abivalmis ja kuulamine, konfliktide elukool, hea palkadest, sõbralik olema. Tagasi- motiveerimine, juhtimine, raamat, firma, side (pos ja neg). Töö- osata ei öelda, videotreening, paragrafid, Empaatia, vargus, kolleegidega, teha lisamüüki, kolleegid, elukestev paindlikkus, juhtkonnaga, kliendiga osata veenda, internet, samas
kuid järjest enam hakati huvituma tegelikust maailmast. [renessanssist] Välja toodud lõigukesed mängivad suurt rolli inimese enda kujunemises ning on seega kasvatuslikuks elemendiks. Usust rääkimine teeb õpilased julgemaks oma vaadetest ja uskumustest rääkimisel, samuti nende väljakujunemisel. Samas on jäädud neutraalseks, pole öeldud, milline maailmavaade on õigem, jättes selle igaühe enda otsustamiseks. Antud lõigud harivad õpilasi ka kultuurilises mõttes. Motiveerimine Ajalugu peetakse üldjuhul siiski raskeks õppeaineks ning õpilasel võib tekkida hirm selle aine ees. Ta ei püüagi seda õppida ja räägib endale ning teistele, et see aine pole elus üldse oluline. Analüüsitav peatükk aga jätab ajaloost mulje kui lihtsast õppeainest, see on arusaadav ja lihtne. Inimesed ei soovi endale ei liiga kerget ega liiga rasket ülesannet. Kerge ülesande lahendamine ei
....................................5 1.7 Kliendiprobleemide lahendamine..........................................5 1.8 Planogrammi kontroll............................................................5 1.9 Meilide haldamine..............................................................5 1.10 Tagastused..........................................................................6 1.11 Pretensioonid......................................................................6 1.12 Töötajate motiveerimine.....................................................7 1.13 Informatsiooni edastamine..................................................7 2.Kokkuvõte................................................................................... 8 2 1. Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas 1.1 Lasnamäe Prisma Peremarketi struktuur
mandaadist (nt muuhulgas algatatakse ühinemisi, likvideerimisi, muul moel muutmist). Strateegilise juhtimise eesmärk on sellest lähtuvalt läbi erinevate protsesside efektiivse juhtimise soovitud tulemuste saavutamine. Selleks, et strateegiline juhtimine täidaks oma eesmärgi, peavad juhid tegelema sellise keskkonna loomisega, mis paneks inimesi innustuma ja visiooni poole liikuma. Selle komponentideks on juhtimise põhifunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, motiveerimine ja eestvedamine, mehitamine ning kontrollimine. Samas ei tegeleta nende raames üksikküsimustega, vaid pannakse paika üldised suunad ja poliitikad selle kohta, mida ja kuidas tuleks teha. Erinevatel strateegilise juhtimise etappidel on teatud juhtimisfunktsioonidel suurem või väiksem roll. Nt planeerimine ja eestvedamine on enam aktuaalsed strateegia väljatöötamisel, organiseerimine, motiveerimine ja mehitamine aga strateegia elluviimisel, kontrollimine omakorda strateegia hindamisel.
Hindamine: Juhtimise hindamine, töötajate hindamine, töökoha hindamine ja töösoorituse hindamine 13. Töötajate hindamise-ja arenguvestluse eesmärgid o Hindamise -ja arenguvestluse eesmärgid: o Personali kujundamine ja töösoorituse kindlaksmääramine o Tagasiside andmine hinnatavale o Organisatsiooni ja töötajate töötulemuste parandamine o Personali töötasustamine o Täiendõppe vajaduse määramine aj töötajate motiveerimine o Eesmärkide ja tööülesannete täpsustamine o Ideede genereerimine o Töötajatevaheliste suhete parandamine o Organisatsiooni või allüksuse arengukavade ja eesmärkide tutvustamine o Töökirjelduse ja töölepingu täpsustamine o Vastastikuse tagasiside andmine ja teineteise mõistmine 14. Hüvitamise olemus ja selle eesmärk. Rahaline- ja mitterahaline hüvitamine
Planeerin - meeskond saab teada mis on suvepäevade kava eesmärgid on ja tegevussuunad ning kuidas seda saavutada. Selle tulemusena meeskond teab kuhu suunas liikuda ja kuidas peab kaasa aitama, et eesmärkideni jõuda. Planeerimine vähendab ebaselgust ning väheneb kattuvad ja asjatud tegevused. Organiseerin - ehk jagan ülesanded meeskonna liikmetele laial, määran ära, kes mingi aspekti läbiviimise eest vastutab Eestvedamine&motiveerimine - motiveerin oma meeskonda, et näiteks pärast eduka kava välja töötamist saame kõik suvepäevi nautida koos oma peredega. Kontrollin - kas meeskonna liikmed said oma ülesannetest õigesti aru, kehtestan standardid ja hindan tulemusi ja kui vajadus on siis viin sisse muudatused. 5) Millised on juhi kohustused erinevatel juhtimistasemetel organisatsioonis? Tippjuhi kohustus firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, eeskätt
....8 4. Inimvajaduste hierarhia..........................................................................................................................................9 4.1 Inimvajaduse püramiid.....................................................................................................................................9 5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON....................................................................................................................11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE.........................................................................................................12 7. Kuidas ennast teostada?.......................................................................................................................................13 7.1 Eneseteostuse strateegiad...............................................................................................................................13 KOKKUVÕTE..........................................................
„rühmade moodustamine team up“ Õppemeetodite liigitamine 19.10.2017 Kirjeldada õppetunni mudelid Tuua näiteid iga õppeühiku etapi kohta Põhjendada klassi käitumiskorra vajalikkust õppetöös Mis moodi üks tund on ülesse ehitatud ehk mis toimub klassi „suletud uste taga“ Tund jagatakse kolmeks suureks osaks: 1. Sissejuhatus-tutvustatakse teemat ja meenutatakse eelnevat, eesmärgistatakse, motiveerimine 2. Teemaarendus –õpetame uut osa 3. Kokkuvõte- harjutame, kinnistame ja võtame teema kokku Robert Gagne’ mudel Üks tuntumaid õpetamise mudeleid Mudel rajaneb õpilaste sisemuste psühholoogiliste õppimisprotsesside välise toetamise abil ÕPI ÄRA NEED, KÕIGE TÄHTSAMAD 1. Õpilaste tähelepanu haaramine 2. Õppetunni eesmärkidest informeerimine ja õpilaste motiveerimine 3. Varemõpitu meeldetuletamine 4
1) Leia mõistele õige seletus. Lisa tühja kastikesse õige täht. 1 D Roll a)rühmaliikme positsioon, mille . määrab rühmasisene staatuse hierarhia. 2 A b) kõigi asjaosaliste suunamine ja . Staatus motiveerimine ning konfliktide lahendamine. 3 C . c)määrab ära, mis on õige ja mis Juhtimiseetika on vale on üldtunnustatud 4 E kõlblus- normide kogum. . Plaan d) on isiku käitumismudel suhetes
annaabi.ee 
