Süüdistus · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistu ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Maakohtu otsus · Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks Kohus leidis: · Patsient oli avaldanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks, kohus asus seisukohale, et ühe raseduse katkestamiseks on vajalik üks raseda nõusolek · Tegemist oli ainult arstieetika rikkumisega · Arst eeldas, et kannatanu oli antud toimingutest eelnevalt teise arsti poolt informeeritud Ringkonnakohtu otsus · Kuni patsient ei ole oma kord juba antud nõusolekut tagasi võtnud, ei saa rääkida operatsioonist patsiendi tahte vastaselt · Arstieetika küsimus, mitte otsene tahtlus Riigikohtu otsus · Tühistas ringkonnakohtu otsuse · Ühe ravivõtte (operatsiooni) ebaõnnestumise korral tuleb patsienti sellest kõigepealt teavitada ning
suitsetamise keelamine avalikes kohtades ravijärjekorrad sundravi teatud meditsiiniliste seisundite korral Uuringute eetika Alates 20. sajandi keskpaigast reguleeritakse neid järjest hoolikamalt seaduste ja erinevate eetikakoodeksitega. Väga olulist rolli mängivad meditsiiniliste inimuuringute läbiviimisel spetsiaalsed eetikakomiteed. Eesti olulisimaks meditsiinieetika dokumendiks on Eesti arstieetika koodeks. Rahvusvahelises plaanis annab arstieetikast hea ülevaate Maailma Arstide Liidu Arstieetika käsiraamat. Arst ja patsient Palju sõltub meedikute ja patsientide vahelistest suhetest: Kaasajal on meditsiin suurel määral spetsialiseerunud ja killustunud Kaasajal peetakse meditsiinieetika ideaaliks just kollegiaalset ehk poolte võrdväärsusel põhinevat arsti-patsiendi suhet. Ilmneb ka terapeutilise suhte tüübid.
seisukohale, et ÜHE RASEDUSE KATKESTAMISEKS ON VAJALIK ÜKS RASEDA NÕUSOLEK. · Raseda õigused on kaitstud seeläbi, et tal on alati võimalus ümber otsustada. Kuigi antud kaasuses võttis arst patsiendilt selle võimaluse ära, rikkudes tema kui raviarsti kohustust selgitada patsiendile tema olukorda, oli maakohtu arvates tegemist ainult · ARSTIEETIKA RIKKUMISE JA MITTE KURITEOKOOSSEISU TUNNUSTELE VASTAVA KÄITUMISEGA. Aborti läbiviinud arstil oli alust arvata, et patsient on antud raseduse katkestamiseks oma nõusoleku andnud. Seega ei olnud tegemist otsese tahtlusega ja arst ei pannud antud tegu toime ebaseadusliku abordina. 6 Ringkonnakohtu otsus · Ka ringkonnakogus leidis, et kuni patsient ei ole oma kord juba antud nõusolekut tagasi võtnud, ei saa
valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel.
,,Igaveste kooma patsientide" ja ,,aparatuuride abil elus olijate" puhul peaks olema sugulastel õigus otsustada, muidugi toob see tagasi eelnimetatud pärimise probleemi. Maailmas on eutanaasia legaalne-näiteks Sveitsis, Hollandis ja USA Oregoni osariigis. Paljud haiged inimesed on just vaba surma tee valinud, ning nende sõbrad ja perekond on seda otsust aksepteerinud. Muidugi on seoses eutanaasiaga seotud palju eetilisi küsimusi näiteks arstieetika ja kuna elame maalilma kus on ka palju kurjust, siis kas otsestel pärijatel peaks olema üldse õigus sellist asja otsustada ? Kindlasti on Eesti ühiskonnal veel eutanaasia lubamiseni käija pikk ja vaevaline tee . Siinkohal peaks meeles pidama seda, et keelamine ei muudaks midagi, ikka leitaks võimalus, kuidas endalt elu võtta või oma kannatavat lähedast aidata ükskõik kas siis meditsiiniliselt või suitsiidi teel. Samuti on uudistest käinud läbi juhtumeid, kui arst on
Hitleriku Saksamaa positiivne panus seisneb: Vähivastase võitluse programm (vähiregistri olemasolu, asbesti kasutamise keeldumine) Suitsetamisevastane programm (asutustes, avalikes kohtades piiramine) Töö reguleerimine Ea- ja soospetsiifilised regulatsioonid Füüsilise töö kultus Reproduktiivse rolli propaganda Kodutöötervishoiu reguleerimine Rasedate ja alaealiste töö reguleerimine (nitroühendid, asbest ja teised ohud) 41. Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades (hitlerlikul Saksamaal) Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades: Avaliku ja üldtervishoiu tähtsustamine Seksistlik paternalism Rassiteooria rõhutamine Preventiivmeditsiin Kulude kokkuhoid Looduslähedane elustiil Juudisoost kolleegidega konkurents Arstkonna patriootilisus 42. „Sarnast sarnasega“ ja vastandite printsiip ravis (vt ka I loeng)
Eesti ajakirjanduseetika Eesti Kinnisvarafirmade Duni eetikakoodeks koodeks Liidu heade tavade koodeks Eesti advokatuuri Eesti Kinnisvara Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks Haldajate ja Hooldajate eksperdi Liidu6 käitumiskoodeks heade tavade koodeks Eesti arstieetika Eesti Eesti Juhi Abi ühingu koodeks Kinnisvarahindajate liikme Ühingu eetikakoodeks heade tavade koodeks Eesti farmatseutide Eesti Eesti Juristide Liidu kutse-eetika normid Kinnisvaramaaklerite eetikakoodeks Koja Liikmete
5.4 Eetika põhiülesanne Siduda inimese teoreetiline maailmakäsitlus üldiste praktiliste näpunäidetega, kuidas selles maailmas toimida. Suhteliselt vähe tegemist tavakäitumisega, kuid väga palju tegemist kogu poliitilise elu määramisega. 5.5 Kutse eetika Kutse-eetika on üks praktilise eetika harusid. Kui osa neist harudest käsitlevad mõne laiema valdkonna eetikat tervikuna (näiteks meditsiinieetika), siis kutse- eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (näiteks arstieetika ja õe-eetika). Kutse- eetika on eriti omane klassikalistele või traditsioonilistele professioonidele, milleks peetakse meditsiini, õiguse, kiriku ja armeega seotud kutseid. Kuid professioonide nimekiri, mida kutse-eetika hõlmab, on tänapäeval muidugi pikem. 5.6 Eetika jaotised *Deskriptiivne eetika eetilise käitumise kirjeldamine. * Normatiivne eetika eetiliste hoiakute seletamine ning põhjendamine ja hoiakute kujundamine. 6. Ärieetika
-Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei tohi... – põhjenduseta Eetika (moraalifilosoofia) - kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eetika jaguneb: NORMATIIVNE: aktiivsed valikud – hea-halb; õige – vale. Püüab leida parimat lahendit! DESKRIPTIIVNE: erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused Ei anna hinnangut! 2. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline: Vastavuses teo iseloomuga
Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (kr. k. komme, harjumus) 1. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Kui sellised põhimõtted puudutavad otseselt ainult teatud inimgruppi, siis on tegemist näiteks arstieetika, juristi eetika või muu sellisega. Üldkehtivusele pretendeerivatest normatiivse eetika teooriatest on ehk kõige tuntumad kohuse-eetika, utilitarism ja kristlik eetika. Ühiskonnas kujunenud õige käitumise põhimõtete süsteem. Pole olemas moraali, mis hõlmaks kogu ühiskonna. Moraal mitte ainult ei reguleeri inimese käitumist, vaid aitab seda ka mõtestada. Mitte kõiki tegusid ei saa hinnata moraali seisukohalt, vaid ainult neid, mis on sooritatud vabatahtlikult ja teadlikult.
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib
erinevatel elualadel võivad esile kerkida. · Rakenduseetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel (nt etniliste vähemuste kohtlemine, loodusliku keskkonna säilitamine, naiste võrdsuse küsimus jne). Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika. · Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Piirdub kindla elukutse eetikaga (nt arstieetika, ametniku eetika). Mis teeb eetika iseseisvaks? · Traditsioon alates antiikajast. Siin mängib rolli ka tõekspidamine inimese unikaalsusest maailmas. Paljude arvates on moraalsus inimese olemuse ja ka filosoofilise käsitluse tuumaks. · Käitumise ja elu tõlgendamine eriliste kvalitatiivsete (väärtuseliste) kategooriate abil: hea-halb, õiglane-ebaõiglane, aus-ebaaus, õilis-vääritu, sõnapidav-sõnamurdev jt.
eventualisele. See pole aga principium duplicis effectus ja seetõttu on nn. aktiivne kaudne suretamisabi (abi suremisel) sobimatu termin, hoolimata juristi heatahtlikkusest arsti suhtes, millest samuti ei tohi mööda vaadata (4., lk 2375). Õigusõpetuse kohandamine meditsiinitegelikkusega ei muuda midagi põhimõttes, et inimelu on kõrgeim õigushüve. Seda põhimõtet on ammust ajast toetanud ja kinnitanud Hippokratese arstieetika. (Hippokratese vandest: "Ma ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi kui ta seda minult palub, ka ei anna ma sellele sihitud nõu") (4., lk 2376). Suremistoetuse all mõistab Stellamor kõikide meetmete kogumit, mis aitavad pikendada surija elu, vähendada vaevusi ning tema vabadust säilitada. Eetiliselt ja pastoraalmeditsiiniliselt tuleb hoiduda suremistoetusest, kui elu pikendatakse järelemõtlematult, s.t ei võeta arvesse, kas ja kuidas suureneb vaev ning aheneb vabadus
Ravi metoodika: vastandlikku raviti vastandlikuga. Alkmaion kõikide teadmiste algallikaks on aju ja aju mõjutab keha. Pani aluse sisehaiguste patogeneesile. *Knidos: humoraalõpetus e. Vedelikuniiskusmahl. Tervis sõltub mahladest: sapp, must sapp, veri, lümf. Eksisteeris kuni 19.sajandini. *Knosi: kõige tähtsam. Inimese organism tihedalt seotud loodusega. Töötlesid välja haiguse jälgimise metoodika ja voodi juures ravimise. Arstieetika. Veri sangviinik. Lümf flegmaatik. Must sapp melanhoolik. Sapp koleerik. Väljapaistev arst Hippokrates (460-370 ekr). Hoolitses arstiväärikuse eest. Hippokratese aforismid ,,peahaavadest", ,,meditsiinist", ,,õhust, vetest, paikkonnast". 8 osast- sisehaiguste ravi, kirurgia, sünnitus. Eraldi kogumik 7 osaline epideemiatest. Epideemiat mõisteti kui haigust, mis levik üksikute inimeste sees. Nt soopalavik, halvatused, naha-silmahaigused
kasutamine ei too kasu ei ettevõttele ega ka üldsusele ning seetõttu tuleks karmistada selliste firmade tegevuste järelvalvet Eestis. Ükski inimelu ei saa kaalu üle ärilisi eesmärke! 14 VIIDATUD ALLIKAD 1. Amet alustas ravimifirma suhtes väärteomenetlust. Elu24.11.aprill 2011. [www.e24.ee/417118/amet-alustas-ravimifirma-suhtes-vaarteomenetlust] 29.11.2013 2. Eesti arstieetika koodeks. Eesti Arstide Liit. 2013. [http://www.arstideliit.ee/wp- content/uploads/2011/10/Eesti_arstieetika_koodeks.pdf] 19.11.2013 3. Eesti Vabariigi Ravimiseadus. Vastu võetud Riigikogus 16.detsembril 2004. aastal- Riigi Teataja I osa, avaldamismärge 17.04.2013. [https://www.riigiteataja.ee/akt/RavS] 19.11.2013 4. Eesti Vabariigi Tarbijakaitseseadus. Vastu võetud Riigikogus 11.veebruaril 2004. aastal- Riigi Teataja I osa, 2004, 13, 86. [https://www
· olulisel kohal ainevahetusprotsessid (riknenud toit on haiguste põhjuseks) olluste kehast väljutamine (oksendamine, klistiir, aadri laskimine jne) · arstitadusega seotud jumalad Thot ja Isis · neli elementi (tuli, vesi, õhk ja maa) ning atmosfääris leiduv PNEUMA, mille sissehingamine ajab nende ainete tasakaalu segi · arstikunstiga tegelejate spetsialiseerumine · kujuneb välja mõiste patsient (,,see, kes on noa all) · arstieetika. Arst pidi ütlema ühe kolmest lausest: ,,See on haigus, mida suudan ravida; See on haigus, mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida" · arst praktiliselt preestriseisuses Mesopotaamia: · esimene farmakopöaga. Kirjatükk, kus oli kirjas erinevatest mähistest nig sees- ja välispidiselt kasutatavatest rohtudest. · Peamiselt raviti timedega, aga ka nafta, asfalti, kilpkonna kilpidega jne.
tõsta. Selline käitumisviis viis Sokratese surma. Sokrates uskus, et piisab sellest, kui inimene teab midagi heast ja õigusest, siis ta ka tegutseb vastavalt. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Keskaegsetest arutlustest vaba tahte kohta võib järeldada, et see on vale, kuna inimene valib ise, mis on talle hea võib halb. Ettevalmistus, vastutusvõime, ühiskonna aktsepteerimine on kutse-eetika alused (Hippokratese arstieetika). Vooruste eetika Vooruste eetika pärineb Aristoteleselt, eriti oma teosega ,,Nicomachose eetika", mis tegeleb vooruste eetikaga. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Äärmus on näiteks hulljulgus ja teine äärmus on argus nende kuldne kesktee ja voorus on vaprus, mis on hea ja õige. Vooruste eetika kohaselt on peamine hüve, mille suunas inimene peaks liikuma, õnn ja õnnelikuks saamine
o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. o Kutse-eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika) Eetika teooriad: · Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika hea ja halb asuvad väljaspool teooriadi. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. · Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.
läbi kahtluse ja arutluse. Sokrates kasutas irooniat. Inimesi tüütas tema iroonia. Sellega lähtuti, et Sokrates rikub Ateena noorsugu. Mõisteti surma pidi mürgitatud veini jooma. Kui inimene teab, mis on hea ja õige, siis inimene ka käitub vastavalt. Inimene võib ka teada, et mis on hea, kuid samas kurjalt või valesti käituda. Keskaja arutlused vabast tahtest inimene saab valida hea ja kurja vahel. Saab vaielda sellel teemal. Hippokrates läks ajalukku oma arstieetika tõotusega. Tähendab seda, et teatud elukutsete sooritamine nõuab ettevalmistust, aktsepteerimist, vastutuse võtmist tegutsemise eest. Kutseeetika alus. Aristoteles tema raamat ,,Nicomachose eetika". Leiutas vooruseeetika. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. Sel viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka ,,kuldse keskteega" vooruslikkus. Peamine hüve, mille
propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. Hippokratese meditsiinikoolkond Sai alguse Hippokrateselt, kel oli hulk õpilasi, kes kirjutasid meditsiinialaseid tekste. Teda nimetatakse arstiteaduse isaks. Hippokratese vanne - arstieetika vanne (ka tänapäeval nt rebaste ristmise üritusel). 4 kuulsat kehavedelikku (veri, lima, sapp, must sapp). Haigused tulevad sellest, et nende tasakaal paigast ära. Kreekas ei tohtinud religioosetel põhjustel inimesi lahata. Hippokrates Kosilt (5.-4. saj) ja terve corpus Hippocraticum haiguste jumalikest põhjustest loobumine meditsiin kui techne, praktiline kunst ja oskusteave aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite
) üks asi on tippsport mis ühele võibolla on elukutse teisele võibolla lihtsalt meelelahutus (.) aga: aga rahvaspordi pool ee peab üldiselt tõsise sellise noh küsimärgi alla ka noh rahvatervise tervikuna (.) ja kui need on kõik ju ravimid mida kasutatakse ee (.) ravimid on mõeldud inimese tervise parandamiseks ravimiseks (.) aga kui ravimit ei kasutata sihtotstarbeliselt vaid oma sportlike tulemuste parandamiseks siis järelikult on siin mingisugune koht (.) kas on eksitud arstieetika treenerieetika või mingi muu asja vastu (.) ja kui me esitlesime (.) ametkondadele terve=rea küsimusi selle hulgas olid politse=piirivalveamet ee ravimiamet e (.) tolli ja maksuamet (.) ee siis me saime ju sealt vastused et ee (.) no probleemi ei olegi üldse sellepärast et noh tolliamet ei ole ava avastanud mitte ühtegi ebaseaduslikku nii=öelda dopinguainete maaletoomist (.) politsei on edukalt uurinud ühe ujuujumistreeneri õigusi kaasuse ära ja see on karistada saanud (
konkurentsi pakkuma traditsiooniliselt haridust ja õppimist väärtustavad juudi mehed. ,,Appi" tuli aga teadus. Mõtted, et juudist ei saa isegi ristides ja kultuurikonteksti muutes Euroopa tavainimest, algasid 18. sajandi lõpul (K. Gnattenauer 1791: ,,Juutide mentaliteet ei muutu ka ristides mitte"). Mittejuudi arstide vaen oma konkurentide suhtes kujundas teooriad, mille kohaselt juudid on erinevate patoloogiate kandjad. Seda oli oluline rõhutada, sest toonane arstieetika käskis arstil olla terve. Seletusi juutide kehvale tervislikule seisndile oli erinevaid. Nt rõhutati nende diasporaas elamist, kaugel Palestiina kodumaast. ,,Vales" kliimas elamine pidanuks andma tugeva stressi fooni. Juute käsitleti segarassina, eeldusel, et nad on kindlasti nende rahvastega segunenud, kelle hulgas nad on elanud segarasse, bastard-rasse, aga vaadeldi kui nõrku ja alaväärseid (sama põhjus nt
eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. 2. Kutse-eetika Kutse-eetika mahub samuti rakenduseetika alla. Teravat piiri kutse-eetika ja rakenduseetika vahele tõmmata ei saa, kuid nagu nimigi osutab, peetakse kutse-eetika all silmas mingil kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Meditsiinieetika valdkonda mahuvad sel juhul kutse- eetikatena näiteks nii arstieetika kui ka õe-eetika. Samas võivad laiemad meditsiinieetika teemad nagu abordi lubatavus või patsiendi autonoomia küsimus tulla omakorda kõne alla nii arstieetika kui ka õe-eetika raames. Õiguse valdkonnas tulevad ette näiteks kohtuniku-eetika ja advokaadi-eetika. Ametniku eetika või avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada mitmesse erinevasse ainevaldkonda, sõltuvalt sellest, millise ametnikuga on tegu.
Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normide kogumi. Eetika oma normide ja psühhilise toimega on see, mis reguleerib ja suunab enamasti inimeste käitumist ning vaid ainult väiksema osa inimeste vahelistest suhetest ja käitumisest reguleeritakse seadusega, reeglitega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi (näiteks meremeheeetika,arstieetika) Etikett on mudel, näidis või eeskuju kuidas midagi teha. Etikett õpetab kuidas riietuda, esitleda, tervitada j.n.e. Etikett on kultuuriline leiutis. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Määrates pigem selgeks mis on viisakas käitumine, kui selle, mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Etikett on omavaheline kokkulepete süsteem. Etikett on soovitus kuidas käituda, nõuanne
Ühiskondliku arvamuse kujundamisel tehti varakult ka propagandat nt matemaatikaõpikuis võis kohata ülesandeid, kus käsitleti kokkuhoidu, mida võinuks saavutada ,,alaväärsete" arvelt, ilmus raamatuid ja filme halastussurma teemadel jne. Õigupoolest ei võetud Saksamaal kunagi vastu nn "eutanaasia" seadust, mis oleks reglementeerinud vaimuhaigete jm vigaste inimeste hävitamist arste ei kästud seda teha, vaid neid volitati. Arstieetika vastavasse sängi libastumist õigustaksid ühelt poolt tehtud uurimused, mis näisid kinnitavat, et lapsevanemad on oma vigaste laste puhul vastava praktikaga valdavalt nõus. Eeskätt on eetiline kriis seletatav aga arstikutse totaalse natsifitseerumisega. Saksa meditsiin lähtus hävitusprogrammi luues nn 1000:10:5:1 valemist, mis tähendas, et tuhandest sakslasest 10 vajanuksid psühhiaatrilist abi, sj 5 pidevalt ning ühe puhul tuleks rakendada nn "eutanaasiat".
annaabi.ee 
