kuid seekord on Venemaast olulisem meile Saksamaa. GRUUSIA JA EESTI SKP VÕRDLUS (The World Bank andmetel) 2007 2008 2009 2010 2011 Gruusi SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 12,3 2,3 -3,8 6,3 7,0 Eesti SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 7,5 -4,2 -14,1 2,6 9,6 Sisemajanduse koguprodukt ehk sisemajanduse kogutoodang on mingis kindlas piirkonnas mingi kindla aja jooksul toodetud lõpphüvitiste väärtuste summa. Nagu tabelist näha, on Eesti SKP tunduvalt kõrgem antud aastate vältel kui seda on Gruusias. Kuid samas on Gruusia majandus nende arvude põhjal palju stabiilsem. Aastal 2009 esines sealgi majanduskriis, kuid languse protsent võrreldes 2008. aastaga ei olnud nii hull kui samal ajal meil siin Eestis
................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport.........................................................................................................7 3. INFLATSIOON......................................................................................................... 8 3.1 Inflatsiooni mõõtmine......................................
Arutelu 1.2 Analüüsin järgmist väidet: „Ameerika Ühendriikide koguprodukt on täna ligikaudu 800 korda suurem kui see oli aastal 1900. Seega võib öelda, et Ameerika Ühendriikide elanikel on elu praegu 800 korda parem kui aastal 1900.“ Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. SKP suureneb, näiteks tänu tootmismahu suurenemisele – majanduslikule kasvule. SKP ei näita ühiskonna heaolu, kuigi iseloomustab riigi majanduslikku arengut. Seega ei saa väita, et kui koguprodukt on täna ligikaudu 800 korda suurem kui see oli aastal 1900, et siis on ka elanikel elu praegu 800 korda parem kui oli seda aastal 1900.
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. koguprodukt (SKP) antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta)
E-seminar 05
02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisprotsessi sisendid ressursid (tootmistegurid), mida ettevõte kasutab toote või teenuse tootmiseks; tootmisprotsessi väljund saadav produkt; tootmisfunktsioon iseloomustab tehnoloogilist seost tootmisprotsessi sisendite ja väljundite vahel; näitab, millise maksimaalse toodangukoguse võib vaadeldaval perioodil antud sisendite kombinatsiooniga toota; Matemaatiline esitus: TP = f ( L, K ,...) , kus TP koguprodukt (total product); L, K, ... tootmisprotsessi sisendid; L tööjõud, K kapital; TOOTMISFUNKTSIOON Saab esitada ka tabelkujul või graafiliselt. Näide: saadava koguprodukti (väljund) sõltuvus kasutatud tööjõust (sisend): Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160
2. SKP ja rahvatulu Antud teemas keskendutakse neljale SKP ja rahvatulu allikate ja kasutamisega seotud põhiküsimusele. 1. Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon. Suletud majanduse korral on vaatluse all: · majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused o...
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521
tootjad pakkuda suuremat kogus hüvesid (ceters paribus) 18) Otsene kulu tegelikud rahalised väljamaksed nende ressursside eest, mida muretsetakse ressurside turult. (palga kulu, toormaterjalikulu) 19) Kaudne kulu mõõdab seda, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. 20) Majaduskasum on see osa arvestlikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. 21) Koguprodukt TP Teatud perioodi jooksul vamisatud kogutoodang. Koguprodukt muutub kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. 22) Keskmine produkt AP- (Average product) kajastab mingi kindla muutuvressursi keskmist tootlikkust. On koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. 23) Piirprodukt MP (Marginal product) on täiendav toodang, mis sadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muutuse ja kasutava ressursikoguse muutuse jagatisega.
Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 krooni. Selleks müüb ta 12 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 7000 2) Kui suur on ühe...
Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu.
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige
korral D-amortisatsioon E-kogukulutused Kogukulutused (E) Eq;p-nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Sisemajanduse puhasprodukt FC-püsikulu NDP=SKP-D, kus D on amortisatsioon G-avaliku sektori kulutused NDP=C + ( I D ) + G + (X-M) GDP-sisemajanduse koguprodukt Kogutoodang i-intressimäär I-investeerimiskulutsed Kasutatav tulu Id-plaanitud investeermis,-, Tarbimisfunktsioon L-tööjõud C=C0+c Yd L-laenud Tarbimise piirkalduvus LAC-pika perioodi keskmine kulu M-import
Muutuvkulud – toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Kogukulud – on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu – ehk omahind, mis = kogukulu/ toodangu maht Keskmine püsikulu – on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis. Piirkulu - on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 2) Leia tähised ning arvutusvalem järgnevatele näitajatele: Keskmine koguprodukt (ATP) = koguproduktimuutuse ( ∆TP) Piirprodukt (MP) = ∆L Püsikulud (FC) = kogukulud (TC) – muutuvkulud (VC) Muutuvkulud (VC) = kogukulud (TC) – püsikulud (FC) Kogukulud (TC) = püsikulud (FC) + muutuvkulud (VC) ∆(TC ) ¿ ∆(TP) Piirkulu (MC) = koguprodukti muutuse ¿ kogukulu muutuse ¿ ¿
6.1 Sisendid ja toomisfunktsioon Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP=f(L,K), seos kahe ressurssi vahel, kus TP ettevõtte koguproduktL tööjõud ja K kapital Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest.
Majanduse põhinäitajad 2001-2011 Sisemajanduse koguprodukt ( jooksevhindades) Sisemajanduse koguprodukt on kümne aasta jooksul kasvanud 8980,5 miljonit eurot, 2,3 korda. See näitab, et kümne aasta jooksul on tootmine ja hinnad kasvanud ning elu ja heaolu oluliselt paranenud. Oleme jõudnud lähemale heaoluriikidele. Näiteks on Soome SKP 35000 ja USA SKP 37700, Eestis on see samal ajal 15100 eurot inimese kohta. Sisemajanduse koguprodukt oli 2011 aastal 2007 aasta tasemel. Väga huvitav on jälgida majanduse näitajate dünaamikat masu ajal. Tööstustoodangu mahuindeks Tööstustoodangu mahuindeks on kümne aastaga kasvanud kokku 68,2%. Kõige rohkem kasvas tööstustoodangu mahuindeks aastal 2010 kuid enne 2008 ja 2009 aastal oli tööstustoodangu mahuindeks miinuses. Seepärast ka see suur kasv aastal 2010 22,6%. See näitab, et 2008 ja 2009 aastal oli tööstuses rasked ajad
väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus Koloonia riik, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist Emamaa riik, kes on mingi riigi allutanud Impeerium Emamaa+talle kuuluvate kolooniatega Faktoorid kaubanduslikud ja sõjalised tugipunktid (KaugIdas, PAm) Riigi maj arengu põhinäitajad Rahvuslik koguprodukt RKP antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus, Sisemajanduse koguprodukt SKP antud riigi territooriumil valmistud toodangu ja teenuste koguväärtus, sõltumata ettevõtte kuuluvusest, Maj struktuur, töö tootlikus, en tarbimine ühe elaniku kohta, transpordi ja sidevõrkude tihedus, väliskaubanduse suurus ja struktuur, Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad, Inimarengu indeks IAI
majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind tõuseb enam veel. Majanduskriis sai alguse laenudest, mida anti küllaltki kerge käeliselt, samal ajal kui intressid tõusid laenasid inimesed veel enam. Aastatel 2003 – 2008 olid
loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Tootlikkus sõltub riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtusest, mida mõõdetakse nende vabaturu-hinnas, ja efektiivsusest, millega neid toota suudetakse.Ainult piisav tootlikkus võimaldab riigil säiliada tugevat valuutat ja koos sellega ka kõrget elatustaset. 5.Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? 6.Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Sisemajanduse koguprodukt (SKP,inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on kindla perioodi jooksul riigis toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse koguprodukti mõõdetakse, liites kokku aasta või kvartali jooksul toodetud lõpptarbimisega toodete ja teenuste ostud.(GDP = private consumption + gross investment + government spending +exports imports). Sisemajanduske koguprodukti arvestatakse ka puhaseksport, st. ekspordi ja impordi vahe
MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD JA TSÜKLILISUS Makromajandus- riigisektori(valitsus/omavalitsus) majandustegevus + eraettevõtlus. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõ...
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on reede, 10 märts 2017, 7:03 State Finished Completed on reede, 10 märts 2017, 7:25 Time taken 21 mins 44 secs Marks 12.0/12.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja - Complete teenuste väärtus turuhindades. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida
Rahvamajanduse arvepidamise hindamisex (ei sisalda importija riigi süst. on rahvusvaheliselt ühliduv maxe). arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldataxe süstemaatiliselt ja RKP- D = RPP detailselt kogu majandust. Txi Eesmärgiks erinevatest allikatest ärinduslikud ülekandemaxed pärinevate andmete kogumine ja + rahalised toetuded nende kordineerimine ühtsex +- statistilised hälbed komplexiks, peab andma võimalikult = RT objektiivse ülevaate riigi sise- ning -sotskindlustusmaxud rahvuslikumajanduse arengust - korprats kaumimax. ja jaotamata võimaldama teha makroanalyyse ja kasum koostada prognoose. -netointressid RKP e rahvamajanduse +valitsuse ülekandemaxed isikutele koguprodukt- kõigi antud riigi +ärinduslikud õlekanded rahvusliku majanduse poolt ( resident) +isiklikud tulud in...
Kodutöö majandusteaduste alustes 1) Sisemajanduse koguprodukt a. Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 17539 95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused
1. kui MP > AP, siis AP suureneb; 2. kui MP < AP, siis AP väheneb; 3. seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; 4. seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; 5. kui MP on negatiivne, TP väheneb; 6. kui MP = 0, siis TP on maksimaalne Valemid: MC = TC : TP, TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP Täielik konkurents p = MR. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). (p > AVC). (TR > VC Sulgemispunktis MC = AVCmin p = ATCmin .kasumilävi e tasuvuspunktis (TR = TC). Mittetäielik konkurents MC = MR MR < p MR = MC MR < p (MC < p). tt MP = TP : L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja L kasutatud tööühikuid. MRP = MP * MR, MRPL = TR : L, kus MRPL = tähistab töö piirprodukti tulu ja TR - firma kogutulu. VMP = MP * p MRP = VMP, sest p = MR
= SKPnom/SKPreal*100% TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: kus TR on kogutulu, Inflatsiooni määr = deflaator 100 TR = Q *p TP koguprodukt. THI = ostukorv käesoleval perioodil/ostukorv baasperioodil * 100 TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; 1. kui MP > AP, siis AP suureneb; MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel).
1.Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. 2.Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. 3.Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. 4.Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang.
Majandussüsteemid · Naturaal-Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, vahetuskaubandus · Turu-nõudluse ja pakkumise suhe, riik sekkub seadusandluse kaudu · Käsu- riik otsustab mida, kuidas ja kellele toota, eraomandus puudub või on piiratud Turumajanduses sekkub riik vähe, käsumajanduses palju. Käsumajanduses pole üksikisikul võimalust aktiivselt sekkuda, turus on. Eestis on turumajandus. SKP-sisemajanduse koguprodukt, aasta jooksul konkreetse territooriumi toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhinnast. RKP-rahvamajanduse koguprodukt, aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisese läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhinnast. Erinevus: SKP on kindla territooriumi kogumaksumus ja RKP on riigi kodanike või ettevõtete kogumaksumus.
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE Küsimus 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist .
Majanduslik ressurss kõikmõeldavad vahendid ja tagavarad, mida on võimalik kasutada Tootmistegur majanduslike ressursside kogum, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel Jaguneb 4ks: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus SKP (sisemajanduse koguprodukt) teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus RKP (rahvamajanduse koguprodukt) mõõda kõigi antud riigi residentide poolt tooetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) Rahapoliitika makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Käibemaks - toote või teenuse lisandunud väärtuse maks (kaudne) (20%) Kapitalimaks väärtusele või omandile lisandunud maks (otsene)...
koordinaatteljestikku. 18) Otsene kulu (explit cost) on tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks, näiteks töötajate palk, kulutused toormaterjalile jne 19) Kaudne kulu (implict cost) mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral 20) Majanduskasum (Economic profit) on see osa arvestuslikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. 21) Koguprodukt (Total product) TP on teatud perioodi jooksul valmistaud kogutoodang. 22) Keskmine produkt (Average product) AP- on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutava muutuvressursi hulga jagatis 23) Piirprodukt (Marginal product) MP on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena 24) Püsikulu (Ficed cost) FC on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma lühiperioodil muudab oma tootmismahtu
Tootmistegurid- majandus ressursside kogum. 1) maa 2)tööjõud-inimkapital 3)kapital reaal- & finantskapital 4)ettevõtlikus alternatiivkulukus- ühe toote/teenuse tarbimiseks ,tuleb loobuda teisest. SKP- sisemajanduse koguprodukt, riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud
*kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust lisandväärtus - igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine SKP koosneb: *eratarbimine
toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub voi on piiratud, tugineb arvamusele et majandust oskab koige paremini korraldada uks isik voi institutsioon. 6. Mis on makromajandus? Makromajanduse moistet kautatakse kogu riigis toimuva majandustegevuse kirjeldamiseks tervikuna ehk uurib riigi majandust tervikuna ( keskmist hinnataset, rahvamajanduse koguprodukt) 7. Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüvistekoguväärtus. Ehk siis mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi RKP Rahvamajanduse koguprodukt on teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul riigi tootmistegurite loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. Ehk mõõdab aga riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust,
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures
1566265 29 12 0.1445783 36 10 0.1204819 43 19 0.2289157 50 11 0.1325301 83 alaadimiskiirus jääb alla 29Mbit/s F*(x) 0.0963855 0.2168675 0.373494 0.5180723 0.6385542 0.8674699 1 Antud on ostujõu pariteeti arvestav sisemajanduse koguprodukt inimese kohta SKP (PPP) ja ja Arvutada regressioonisirge parameetrid a ja b. (Käsitsi ja Exceli funktsioonide abil.) Arvutada determinatsioonikordaja r2. (Käsitsi ja Exceli funktsiooni abil.) Selgitada näitaja sisulis Teha graafik, millele on kantud antud punktid (xi, yi), regressioonisirge y = a + bx ja determinatsi Prognoosida, milline oleks keskmine oodatav eluiga, kui SKP on 50 000. Kirjutada lahenduse juu Leida prognoosi 90%lised usalduspiirid
1. Tootmistegurid e. Tootmisressursid: 1) Loodusr. (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimr. (tööjõud) 3) Kapitalir. (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) 4) Ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida). 2. Majanduse põhiküsimused: 1) MIDA JA KUI PALJU, KUIDAS, KELLELE TOOTA 3. SKP- Sisemajanduse koguprodukt- Aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptulemusele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP- Rahvamajanduse koguprodukt- Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade/teenuste kogumaksumus turuhindades. 4. Tsükliline majandus- Majanduskasvule järgnev period, mil kasv aeglustub/langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Majanduse languse põhjused- Nõudluse järsk tõus/langus, ületootmine, üleinvesteerimine. 5. Majandust saab reguleerida- turumajandus 6. Majandustegevuse ee...
Turutõrked välismõjud ja avalikud hüvised; infoprobleemid; kohandumisprobleemid. Riik saab siin lahenduseks pakkuda eelkõige järgmisi meetmeid: infokohustus müüjatele pakutava kauba olulisemate parameetrite suhtes; garantiikohustus sõltumatult vigade tekkimise põhjustest; tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt; miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine. 5. Majanduse koguprodukt, selle liigid (sisemajanduse koguprodukt ja rahvamajanduse koguprodukt) ja komponendid. Rahvamajanduse ringkäik. Koguprodukti arvutamise viisid: kulutuste ja sissetulekute lähenemisviis. Reaalne ja nominaalne koguprodukt. Koguprodukti deflaator. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirdes toodetud hüvitiste väärtust. Rahvamajanduse koduprodukt(RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi.
Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, väga hea tööjaotus üle maailma, levis ülemaailmaliselt, toodeti hulgaliselt. Algas 20. sajandil. Esineb praegu igal pool üle maailma, näiteks Euroopas Itaalias, Aasias Koreas jne. 2. Riigi majandusarengu näitajad ning missuguste numbrite juures on vaeste riikidega tegu? Riigi majandusliku arengu näitajad on: SKP – sisemajanduse koguprodukt (toodangu, teenuste koguväärtus sõltumata ettevõtete kuuluvusest, arvutatakse USA $/1el) RKP – rahvuslik koguprodukt (antud riigi poolt valmisatud toodangu koguväärtus, sõltumata ettevõtte asukohast, arvutatakse USA $/1el) Majandusstruktuur, väliskaubanduse suurus ja struktuur, ekspordi ja impordi saldo, töö tootlikus – ühe töötaja poolt valmistatud toodangu hulk aastas, energia tarbimine (1el), transport ja sidevahendid, elatustase (inimeste eluiga, laste
vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel (SKP arvutamisel vahetarbimist ei arvestata) Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine 5
suurendada maksudeks minevat osa sedavõrd, et reaaltulu langeb ikkagi;b) need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt, kaotavad;c) võib suurendada tööpuudus, sest inflatsioon mõjutab negatiivselt investeeringuid ja sedakaudu majanduskasvu;c) laenuandjad kaotavad;e) tekib ressursside väära jaotamise oht.Inflatsiooni põhjused:1)raha juurde trükkimine 2)tootmiskulud suurenevad.Reaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,püsiv hindades.Nominaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,väljendub jooksvates hindades,teatud perioodil.Impordihinnaindeks(IHI)-iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.Lisandväärtus-kauba turuhinna suurenemine e kauba töötlemisel lisanduv kaubaväärtuse kasv.Alternatiivkulu-ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu.Hinnataseme stabiilsus-hinnad ei muutu või on muutus minimaalne.THI/tarbijahinnaindeks-
1. Edukas on see, · Kes suudab säilitada tasakaalu lõputute soovide ja piiratud vahendite vahel. · Lõputud soovid ja piiratud võimalused mõjutavad kõiki: 1. Üksikinimest; 2. Perekonda; 3. Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervi...
Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral Tootja otsib võimalikult soodsat tootmisvõimalust Tarbija tarbib võimalikult soodsat toodet/teenust · 14. Ressursside kasutus Vabaturumajanduse tingimustes määrab ressursside kasutuse turg ehk tarbija ja tootja Nõudlus vs pakkumine Tarbijad maksimaliseerivad oma kasumilikkuse, tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi · 15. Majanduse väärtuste mõõtmine SKP sisemajanduse koguprodukt (in.k GDP) Riigis teatud aja jooksul (tavaliselt aasta lõikes) toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus ( lõpptarbimisse läinud kaubad/tooted, vahe-tarbimist ei arvestata ) SKT Sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud, sh vahetoodangu müük RKP riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigi residentide (ka välismaal) poolt toodetud lõpphüviste väärtust · 16. SKP arvestamine Lõpptarbimine - kaubad ja
T=TR-TC T=ettevõtte kasumTR=ettevõtte kogutuluTR=P*Qreal TP=koguproduktTC(kogukulu) TC=TVC+TFC ATP=keskmine koguprodukt(kogutoodan/selleks kulunud töö)ATP=TP/L L=tööjõudMP=piirprodukt(lisaprodukt) TFC=püsikulu(fikseeritud kulu)TVC=muutuvkulud(oleneb toodangust) A(kasumtooteühiku kohta)=P-ATC A=T/Q ATC(keskmine kogukulu)=üheToodanguühiku tootmiseks kuluv kulu)ATC=TC/TP AVC(keskmine muutuvkulu)=TVC/TPAFC(keskmine püsikulu)=TFC/TPMC(piirkulu, mis tehakse ühe täiendava toote valmistamiseks)=TC/TP ATR=keskmine kogutulu =TR/TP MR(piirtulu)= TR/ Qreal
aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8
inimvajaduste rahuldamiseks./ Kuidas rahuldada inimkonna aina kasvavad vajadused meie piiratud ressurssidega. 2. Mis on mikroökonoomika? Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Punktis A toodetakse vaid Y toodet ja selleks ei kulu ühtegi X toodet. Punktis B toodetakse 19 Y toodet ja selleks kulub juba 1 X toode, seega et toota üks ühik toodet X tuleb loobuda ühe Y toote tootmisest. Punktis C toodetakse 2 X toodet ja selleks tuleb juba loobuda veel kahest Y toote tootmisest, seega on X-i teise toote alternatiivkulu suurem kui esimese oma.
iseenda jaoks. Plaani ehk käsumajandus – toodetakse riigi poolt määratud plaanide järgi. Eraettevõtlus puudub. Turu ja segamajandus – nõudluse ja pakkumise järgi tootmine, mõned ettevõtted riigi omad, enamus era. 4. Mille poolest erinevad makromajandus ja mikromajandus? – Makromajandus on kogu riigis toimuva majandustegevuse mõiste: riik ja eraettevõtlus. 5. Mida näitavad SKP ja RKP? – SKP on sisemajanduse koguprodukt: aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP – rahvamajanduse koguprodukt: aasta jooksul riigikodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. 6. Mis on must turg? Too näiteid musta turu ilmingute kohta. – kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Selline n-ö varimajandus ei kajastu SKP-s
Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest Käsumajandus riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota Laissez faire 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suund, mis pooldab vähest riigi poolset sekkumist majandusse. Makromajandus kogu riigis toimiv majandustegevus ning mis uurib majandust konkreetsete majandusharude ja ettevõtete kaupa. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. Lõpptabimine kaupade ja teenuste kasutamine konkreetsete vajaduste rahuldamiseks. Vahetarbimine tootes või teenuses sisalduv hind, mis kulus tootisele.
Nende hinnad on madalad. 16. Vaesuse puhul ületavad väljaminekud sissetulekuid. 17. Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis 18. Tulude ja kulude ringkäik(suletud süsteemi korral) 19.Sisemajanduse koguprodukt(SKP) on riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. SKP=E=C+I+G+(X M) E- kogukulutused C- Tarbimiskulutused I- Investeerimiskulutused G- Avaliku sektori kulutused X- Netoeksport 20.Rahvamajanduse koguprodukt on riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades. 21. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus muutumatutes baasperioodi hindades. Peegeldab kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. 22. J.M Keynes oli silmapaistev inglise majandustegelane, ajakirjanik, Inglismaa
..................... 75 + tulusiirded kodumajapidamisele ............. 50 üksikisiku tulumaks ............................ 100 korporatsioonide jaotamata kasum ......... 50 + korporatsioonide kasumimaksud ........... 25 + amortisatsioon 16 .................................. 75 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Leidke a) Sisemajanduslik koguprodukt kahel erineval viisil Kulutuste meetod E = C + I + G + (X Z) = 900 +150 + 200 +(100-50) =1300 Saadud tulu meetod E = W + rt + r + p = 800 + 100 + 100 +75 +75 + 75 + 50 + 25 = 1300 b) Rahvuslik puhasprodukt RPP = E amortisatsioon = 1300 75 = 1225 c) Rahvatulu NI = RPP kaudsed maksud =1225 75 =1150 d) Isiklik netomaks Isiklik netomaks = üksikisiku tulumaks tulusiirded = 100 50 = 50 e) Dividendid = Korp. kasum- korp. jaot. kasum- kasumimaksed = 100 - 50 - 25 = 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
