Tarbijahinnaindeks Referaat Autor: Randel Kool Juhendaja: Mirjam Liiv Tallinn 2012 Tarbijahinnaindeks Mis on THI? Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Kõige lihtsam on tarbijahinnaindeksit kujutada kui suurt ostukorvi, mida ,,keskmine" tarbija ostab ja tarbib regulaarselt. Kuidas THI-d arvutatakse? Esimese sammuna koostatakse tarbija ostukorvi koosseis ehk selgitatakse välja, millised kaupu ja teenuseid ning kui palju keskmine tarbija teatud ajavahemiku jooksul ostab. Sellise ostukorvi maksumus mõõdabki siis hinnataset majanduses
töötuks tunnistamise päevast alates. Töötu abiraha makstakse iga töötu oldud tööpäeva eest vähemalt iga 15 kalendripäeva järel kuni töötu sotsiaalse seisundi lõppemiseni, kuid mitte üle 180 kalendripäeva järjest. Abiraha arvutamise aluseks on 5-päevane töönädal. Esmakordne abiraha maksmine peab toimuma hiljemalt 8-ndal päeval pärast isiku töötuks tunnistamist. tarbijahinnaindeks (THI), kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum. Ostukorvi määratakse tarbijaküsitluste teel ja seda muudetakse mõne aasta tagant. THI võrdleb baasaasta korvi maksumust jooksvates hindades sama korvi maksumusega baasperioodi hindades. Tööealine elanikkond on määratletud kui inimesed vanuses 15 kuni 65 aastat
Ostukorvi sisu Ühikuhind Ühikuhind baasaastal vaadeldaval (eurot) aastal (eurot) 1 kg leiba 1.15 1.22 1 liiter piima 0.70 0.75 Juukselõikus 13.00 15.00 Bussipilet 1.60 1.70 Kokku summa 16.45 18.67 Milline on nende andmete alusel vaadeldaval perioodil tarbijahinnaindeks. Selleks uuri, mis on tarbijahinnaindeks ja kuidas seda arvutatakse. Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud, ehk milline on olnud inflatsioon. THI = (18,67/16,45)*100 = 113,5 [(113,5-100)/100]*100% = 13,5% Seega inflatsioonimäär on 13,5% 2. Jüri hoiustas pangas kaheks aastaks 500 eurot
5. Mis on ühishüvis ja erahüvis? Selgitage mõisted ja tooge näiteid. Ühishüvis – kaup või teenus, mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid tasuta, pakkujaks on riik või kohalik omavalitsus. Erahüvis - eraviisil turu vahendusel pakutav kaup 6. Miks ühishüviseid pakutakse? Aitavad ühtlustada inimeste toimetulekuvõimalusi ja tarbida sotsiaalselt olulisi teenuseid. 7. Millised majanduslikud tegurid mõjutavad üksikisiku majanduslikku olukorda? Maksud, inflatsioon ja tarbijahinnaindeks. 8. Mis meetmeid kasutab riik vaesuse leevendamiseks? - Abirahade ja toetuste maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine. - Toimetulekutoetus. - Peretoetused – lastetoetus, vanemahüvitis. - Muud töötuse leevendamise viisid: nt sotsiaalsete töökohtade loomine, täiend- ja ümberõpe, töötutoetus. 9. Selgitage järgmised mõisted: inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, elukallidus, tarbijahinnaindeks, toimetulekuressursid, sotsiaalhoolekanne,
Turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist.Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. 19) Kes ja kuidas vastutab aktsiaseltsi kohustuste eest? Aktsiaseltsis vastutab kohustuste eest aktsiaselts kogu oma varaga. Aktsionär vastutab oma sissemakse suuruses ning ei vastuta isklikult kogu aktsiaseltsi kohustuste eest. 20) Mida iseloomustab tarbijahinnaindeks? Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab kaupade ja tasuliste teenuste hindade muutumist. Hinna määramine turunduse vaatevinklist- Hind on väärtuste summa, mida tarbija on nõus vahetama nende eeliste ehk kasude vastu, mida ühe toote omandamine või kasutamine pakuvad või mida pakub ühe teenuse vastuvõtmine. Hinnakujunduse sisemiste mõjurite hulka kuuluvad firma turunduseesmärgid ja kulud. Välised tegurid on turg, nõudlus, konkurentsihinnad, hinnaseadused,
välisvaluuta reserviga. Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel. Ostujõud Ostujõud on mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk. Inflatsioon Inflatsioon on majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine tõus. Deflatsioon Deflatsioon on üldine hinnataseme alanemine. Tarbijahinnaindeks Tarbijahinnaindeks saadakse teatavate ostukorvi (THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1. suhteliselt kindlate tuludega inimesed
Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 1.2 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga. See näitab keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist. Hinnaindeksid liigitatakse järgmiselt: Tarbijahinnaindeks (THI) Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI)
SEB SEB Juuniorpakett alla 18-aastastele lastele on tasuta Luminor Deebetkaardi kuuhooldustasu on 1.20 . 7. Samas rubriik minu raha. Mida ,,see võimaldab" teha? Eelarve täitmine. Seal saab lüüa kokku oma tulud ja kulud ning on näha kas on raha puudujääk või mitte ja kui palju seda puudu jääb. http://www.minuraha.ee/minu-raha/ 8. Tarbijahinnaindeks ja ostujõud. Selgita mõisted. Eesti Statistikaameti koduleht: Tarbijahinnaindeks (lühend THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Ostujõud on toodete/teenuste hulk, mille saab osta ühe rahaühiku eest www.stat.ee Rubriik otsi statistikat>kalkulaatorid 9. Milliseid majanduslikke näitajaid/majanduslikke teemasid on võimalik uurida Statistika- ameti kodulehelt? Too mõned näited
Impordi piirkalduvus NNI-rahvamajanduse puhastulu kus M on ringluses oleva raha hulk P-hind V-raha ringluskiirus PPC-tootmisvõimaluste kõver PPP-ostujõu pariteet Q-kogus r-kohustuslik reservinõue R-reservid RKP-Rahvamajanduse koguprodukt S-säästud SAC-lühiperioodi keskmine kulu SKP-sisemajanduse koguprodukt T-maksud TA-tulumaksud TC-kogutulu THI-tarbijahinnaindeks TP-koguprodukt TR-tulusiirded U-töötusemäär V-raha ringluskiirus VC-muutuvkulu VMP-piirprodukti väärtus -palk X-eksport Y-sissetulek Y-kogutulu või toodang Yfe-kogutoodangu täishõivetase Yd-kasu
Regressiivne-maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksu liigid: otsesed- võetakse otse isiku sissetulekutelt(tulumaks,sotsiaalmaks). Kaudsed maksud- mõjutavad sissetulekut kaudselt, sest maksustatakse tarbimist (käibemaks,aktsiis).Sotsiaalkindlustusmaksud ravikindlustus,pensionikindlustus(töötuskindlustus). Lisandväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenmine(lisanduv kauba väärtuse kasv. THI ehk tarbijahinnaindeks-indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Selle arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv. Raha pakkumise mõju maj 1)vähendamine-hindade kasvutempo alanemine 2)suurendamine-suurem inflatsioonirisk. Intressid mõju maj: 1)madalad-majanduse areng hoogustub 2)kõrged-majanduse areng aeglustub. SKP-sisemajanduse koduprodukt.
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada
SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga-keskmine hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutust mõõdetakse hinnaindeksiga : 1) tarbijahinnaindeks (THI)-iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste muutust 2)tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI)-iseloomustab Eestis toodetud tööstustoodete hindade muutust ,hinnad ilma käibemaksuta. Ekspordihinnaindeks (EXHI)-iseloomustab Eestist välja veetavate kaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI)-iseloomustab Eestisse sisse veetave kaupade hindade aregut. Inflatsiooni mõju tarbijale :Mõne majapidamise heaolu kasvab/kahaneb , tarbitakse vähem
Tallinna Teeninduskool Eesti majanduse hetkeseis Referaat Marlin Kroon Ko15-KE 2016 Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa-Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring. Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 2,0%, eratarbimine 3,5% ja tarbijahinnaindeks 0,2%. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks prognoosib EKI 1000 eurot ning töötuse määraks 7,5%. Ekspordi maht on EKI prognoosi järgi 12,3 miljardit eurot ja impordi maht 13,3 miljardit eurot. Eesti majanduse edasine käekäik sõltub EKI teatel suuresti meie ekspordipartneritest, kes kõik (va Venemaa) ootavad aasta teisel poole majanduse üldise olukorra paranemist. Ettevõtjad peavad suurimaks probleemiks endiselt kvalifitseeritud tööjõu puudust.
baasperioodi hindades. · SKP per capita SKP näitaja inimese kohta · Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. · Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. · Hinnataseme stabiilsus- riigi keskmine hinnatase ei muutu või on muutus minimaalne. · Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta,kuu, kvartaliga) võrreldes. · Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist · Tarbijahinnaindeks indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. · Tööstustoodangu tootjaindeks indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust(hinnad võteakse käibemaksuta ja aktsiisita). · Ekspordihinnaindeks hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. · Impordihinnaindeks -indeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate ehk importkaupade/teenuste hindade arengut.
intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus (4). 3.1 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1). Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. Importhinnaindeks (IHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate
sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Enam tuntud on tarbijahinnaindeks (THI), mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja
Korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. · Nominaalsed arvud näidatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKP (GDP) on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma mida on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. SKP 1993 2009 Moneymoneymoney 2000 12000 SKP 100mln 200mln THI tarbijahinnaindeks. 100mln (*1,5)200mln - rahaliselt kasvas 50mln. · SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga. · Ostuvõime pariteedi printsiip (ingl. PPP): printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad. SKP kasvu võib moonutada inflatsioon: · Kui hinnad tõusevad, võib SKP kasvada isegi juhul, kui toodangumahk ei muutu. Sest
3- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes 4- riigi keskmise hinnataseme stabiilsus inflatsioon 5- riigi keskmise hinnataseme kasv 6- keskmise hinnataseme suhe SKP-sse deflatsioon 1- riigi keskmine hinnatase 2- riigi keskmise hinnataseme langus Miks hinnad tõusevad? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad RKP- riigis mingi teatud aja jooksul toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades tarbijahinnaindeks- indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks maksukoormus- kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust. Milline võib olla keskmise palga hüppelise kasvu mõju riigile ja tööandjale? RIIGILE Näide: maksude laekumine suureneb Selgitus: töölised, kes saavad rohkem palka, maksavad suurema summa maksudeks TÖÖANDJALE Näide: mõningatel tööandjatel võib tekkida tööjõu puudus
kontrollib ettevõtet (Venemaa) · Dumping-ehk hõivemüük, kauba või teenuse alla oma hinna müümine, et vabaneda konkurentidest ja/või laienda turgu · Monopol- Ainult üks tootja paku toodet (Tallinna Vesi) · Kartell- Mitu tootjat on turu ära jaotanud aga ka hindade kohta · Tarbijate ostukorv- Riigi elanike ostudest koosnev summa, kus on toidu kui tööstuskaubad ja siis võrreldakse seda mingi teatud aja tagant · Tarbijahinnaindeks –indeks,mis iseoomsat tarbekaupade muutust · Inflatsioon –Hinnatase tõuseb ·Deflatsioon –Hinnatase langeb · SKT- Aasta või kvartali jooksul riigis loodud uus väärtus ehk lisandväärtus · Eksport-Toote või kauba müümine välisriiki · Import-Toote või kauba sisse toomine riiki *Tootmisressursid Eesti näitel (loodusvarad,tööjõd,ettevõtlus)- Mets,tuul,vesi,põllumaa,põlevkivi,paekivi,kruus,liiv jne –neid meil on aga peab sihtotstarblikult kasutama
aastal. [WWW] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=HT306&ti=K%D5RGHARIDUSEST+V%C4LJALANGENUD+SOO %2C+%D5PPEASUTUSE+T%DC%DCBI+JA+HARIDUSASTME+J %C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/05Haridus/10Kergharidus/&lang=2 Toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinna indeks Eestis 2009. aastal. [WWW] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=IA02&ti=TARBIJAHINNAINDEKS,+1997+%3D+100+ (KUUD)&path=../Database/Majandus/04Hinnad/&lang=2 LISAD Lisa 1. Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. Aastal. Inimeste arv Protsent 10-19 17,3 20-49 21,3 50-99 29,4 100-249 36,2 250 ja enam 51,4 Allikas: Juhtmeta Interneti... Lisa 2
) 7. Puhaseksport- suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka välismaalt sisse. Välismajandustegevust arvesse võttes lahutatakse ekspordist import ja saadakse puhaseksport. 8. Inflatsioon Inflatsioon ehk hindade kasv Deflatsioon ehk riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või kui ainult minimaalselt Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil 9. Tarbijahinnaindeks - tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus Tööstustoodangu tootjahinnaindeks- Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus(hinnad käibemaksu ja aktsiisita) Ekspordihinnaindeks - iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut Impordihinnaindeks - iseloomustab Eestist sisse veetavate hindade arengut 10. Majandusarengu planeerimine Majanduspoliitika eesmärgid: Kõrge tööhõive ehk võitlus
58. SKP deflaator – – SKP deflaator ehk hinnaindeks jooksval aastal = (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 59. Struktuurne töötus – Struktuurne tööpuudus hõlmab eelkõige inimesi, kes töötasid majandusharudes, kus on vähendatud tootmist või, mis on hoopis likvideeritud. See on pikaajaline tööpuudus, mis esineb ka siis, kui majanduses ei ole langust. 60. Tarbijahinnaindeks – Tarbijahinnaindeks mõõdab tüüpilise tarbija kasutatud hüviste hinnataseme muutust. Tarbijahinnaindeks, s.o tarbimiskorvi hankimiskulud mingi baasperioodi suhtes 61. Tööhõivemäär – Tööhõives toimuvate muutuste kirjeldamiseks ning analüüsimiseks kasutatakse tööhõive määra. 62. Tööjõud – on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed 63. Töötus – Töö on enamikule inimestest põhiline sissetulekuallikas
hinnatasemes. Inflatsioonist saame rääkida vaid siis, kui ühe osa kaupade ja teenuste hindade tõusu ei korva teiste hüviste hindade langus. Teiste sõnadega, inflatsiooni korral tõuseb üldine hinnatase ehk mingi kaupade valimi (nn ostukorvi, turukorvi, tarbimiskorvi) hindade kaalutud keskmine. Raha ostujõud väheneb, mis väljendub hindade tõusus. Disinflatsioon on inflatsioonitempo langus, mis toimub ootamatult Üldise hinnataseme määramise kõige enam kasutatud näitaja on tarbijahinnaindeks THI, mida mõnikord käsitletakse ka elukallidusindeksina, kuigi nende kahe näitaja arvutuse alused on erinevad. Enamikel juhtudel on hinnaindeks mitme hinna kaalutud keskmine Üldjuhul arvutatakse hinnaindeksid tüüpiliste ostukorvide konstrueerimise teel nii tarbijatele kui tootjatele või SKP (RKP) deflaatori puhul kõigi majanduses valminud ning lõpptoodangusse kuuluvate kaupade ja teenuste alusel THI arvestusse Eestis kuuluvad nt toit ja mittalkohoolsed joogid,
Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust.(raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine) 3. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab e. rahas väljendatud tulu 4. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; näitab reaalset ostujõudu 5. Elukallidus elatusmaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul 6. Tarbijahinnaindeks (THI) indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust 7. Toimetulekuressursid rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara, millest oleneb inimese toimetulek. Ressursid, mis aitavad inimesel toime tulla. 8. Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset 9. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde; nt
hindades.Nominaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,väljendub jooksvates hindades,teatud perioodil.Impordihinnaindeks(IHI)-iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.Lisandväärtus-kauba turuhinna suurenemine e kauba töötlemisel lisanduv kaubaväärtuse kasv.Alternatiivkulu-ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu.Hinnataseme stabiilsus-hinnad ei muutu või on muutus minimaalne.THI/tarbijahinnaindeks- iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõtühik,keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes kindla perioodiga.Tööstustoodangu tootjahinnaindeks(TTHI)-iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Eesti Vabariigi keskpank/riigipank-Eesti Pank,avalik sektor.Eesmärk-madala inflaktsioonitaseme hoidmine.Fiskaalpoliitika-
Peale nende on Eesti maavaradeks:savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid(lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Majandus harud Eesti on kõrge sissetulekuga turumajandus riik. 2007. aastal toodeti 11,46 Miljardit kWh elektrienergiat.2008. Aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat.Maailmas ainulaadselt põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). Eesti tööjõud jaguneb: Põllumajandus-2,7% Tööstus-26,3% Teenindus-74,5% Välismajandus sidemed
ei kasva üle kahe protsendi aastas. Millega inflatsiooni mõõta? Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu vüi kvartaliga) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. INflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, vartaalne vüi aastane muutumine. Eesti Statistikaamet kasutab kuut hinnaindeksit. Neist olulisemad on jägmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseoomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut.
Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Töötusemäär: (U), väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. Tööhõivemäär: On protsentides väljendatud suhteaerv, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises rahvastikus. Tarbijahinnaindeks (THI): Indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeriud ostukorvi kaalutud keskmise hinna muutust teatud perioodil. SKP deflaator: Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon: Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse
väärtust( arvestab ka nende kodanikega, kes elavad mujal riigis ja ei arvesta neid mittekodanikke, kes elavad antud riigis) Inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil( kasvab keskmine hinnatase). Inflatsiooni mõõdetakse INFLATSIOONIMÄÄRAGA(keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga(( eelmise aasta kuu või kvartal)) võrreldes) Hinnaindeks-mõõdetakse hinnataseme muutust Jaguneb: · Tarbijahinnaindeks(THI)- iseloomstab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust aluseks indikatiivne ostukorv · Tööstustoodangu ja tootjahinnaindeks(TTHI)- Eesti valmistatud tööstustoodete hindade muutus( ilma käibemaksu ja aktsiisita) · Ekspordihinnaindeks( EXHI)- Eestist välja veetavate eksportkaupade hindade areng · Impordihinnaindeks(IHI)- Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade areng INFLATSIOONI mõju tarbijatele
Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Töötusemäär: (U), väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. Tööhõivemäär: On protsentides väljendatud suhteaerv, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises rahvastikus. Tarbijahinnaindeks (THI): Indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeriud ostukorvi kaalutud keskmise hinna muutust teatud perioodil. SKP deflaator: Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon: Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse
затраты C Consumption expenses Затраты потребления Tarbimiskulutused c Marginal propensity to Средняя склонность к Tarbinise piirkalduvus consume потреблению CPI(THI) Consumer Price Index Индекс потребительских Tarbijahinnaindeks цен D Deposits Сбережения Hoiused D Demand Спрос Nõudlus DI Disposible income Используемый доход Kasutatav tulu E Expenses Издержки Kulutused εD,p Price elastity of demand Эластичность спроса по Nõudluse hinnaelastsus
saab ise tajuda, vajalik Hind- väärtuse avaldumine konkreetses turu olukorras. Väärtuse väljend rahas ei pea kokku langema. 3. Inflatsioon ja deflatsioon; inflatsiooni liigid (mis on nõudeinflatsioon, mis kuluinflatsioon); hüperinflatsioon. Mõtiskle, millised on inflatsiooni võimalikud tagajärjed tarbijale, millised ettevõtjale. Kuidas inflatsiooni mõõdetakse (mis on inflatsiooni määr?), mis on tarbijahinnaindeks (THI). Inflatsioon- raha odavnemine, väljendub hindade tõusus, kaasneb majanduskasvuga. mõõtühik on inflatsioonimäär, väljendatakse %, hinnatõus teatud baasperioodi jooksul, Nõudlusinflatsioon- olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini, kui kaupade pakkumine Kuluinflatsioon- olukord, kus ootamatult kasvavad tootmiskulud. Hüperinflatsioon- situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud.
reaalne SKP- hinnataseme muutused on kõrvaldatud SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta investeering- on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv alanemine devalveerimine- koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes inflatsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrrledes tarbijahinnaindeks- THI hinnaindeks, mis iseloomusatb tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust, mõõdetakse ostukorvi maksumuse muutuse alusel. indikatiivne ostukorv- näitaja, mis peegeldab tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavate kaupade ning tasuliste teenuste maksumust. ostujõud e. raha väärtus- kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta rahapoliitika- makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega.
toodetud lõpptoodangu väärtust turuhindades. RKP = SKP + netotulud välismaal. Kasutada olev kogurahvatulu = RKP + jooksvad netoülekanded välismaalt kogurahvatulu. Rahvatulu RT on teatud ajaperioodil kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse ja teine osa säästetakse. RT=RKP-D-T Majanduskasv reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. Tarbijahinnaindeks THI mõõdab uuritava perioodi tüüpilise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi maksumuse muutust võrreldes baasperioodi ostukorvi maksumusega. Inflatsioonimäär väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust. Inflatsioonimäär = (THI1 THI0) / THI0 x 100 Majanduslikult mitteaktiivsed need, kes ei ole võimelised töötama või kes ei soovi töötada, nad on loobunud tööotsimisest, kuigi sooviksid tööd teha.
tööpuudus, mis esineb ka siis, kui majanduses ei ole langust. Peamisi tekkepõhjusi on kolm: 1) paljud töötajad on väga kitsalt spetsialiseerunud ning nende oskusi on mujal väga raske rakendada, 2) kvalifitseerimata töölised ei suuda sageli leida soovitud ja pikaajalist tööd, 3) mõned töötajad on oma elukohaga seotud tugevate sotsiaalsete ja kultuuriliste sidemetega ja seetõttu ei taha mujale kolida isegi siis kui seal on töökohti saada. 60. Tarbijahinnaindeks Tarbijahinnaindeks mõõdab tüüpilise tarbija kasutatud hüviste hinnataseme muutust. Tarbijahinnaindeks, s.o tarbimiskorvi hankimiskulud mingi baasperioodi suhtes. 61. Tööhõivemäär Tööhõives toimuvate muutuste kirjeldamiseks ning analüüsimiseks kasutatakse tööhõive määra. Tööhõive määr = hõivatud : tööealine rahvastik (%) 62. Tööjõud on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed 63
Põhivara ees, võlg keskpangale tootmissisendite väärtus 5. Omakapital (sh jaotamata uuritava perioodi ostukorvimaksumus kasum THI = 100 baasperioodi ostukorvimaksumus (Laspeyre indeks fikseeritud ostukorviga hinnaindeks) rr = (R/D) 100 THI tarbijahinnaindeks rr kohustuslik reservimäär (uuritava perioodi THI-baasperioodi THI) R pangareservid = 10 0 D nõudehoiused baasperioodi THI mp = 1/rr 100 - inflatsioonimäär mp raha lihtne, potentsiaalne multiplikaator e rahakordaja
· Nominaaltulu-inimene saab palgana kätte · Reaaltulu- mille puhul arvestatakse inflatsiooni; mida saab tarbid. · Deflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus · Hinnataseme stabiilsus-deflatsiooni ja inflatsiooni vahepeal, hinnad ei muutu või muutus on minimaalne. Hinnaindeks ei kasva üle kahe protsendi aastas-Euroopa Keskpank Hinnaindeksid-hinnataseme muutumist mõõdetakse selle abil. · Tarbijahinnaindeks(THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks(TTHI)-indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. · Ekspordihinnaindeks(EXHI)-hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. · Impordihinnaindeks (IHI)-hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate
Laenumakse suureneb Suletud ring inimesed ei osta, kuna loodavad, et kaubad lähevad veel odavamaks; tootjatel pole ostjaid; pole sissetulekut, et töölistele maksta; massiline töötuse kasv; inimestel pole raha, et midagi osta. o Inflatsiooni mõõtmine Hinnatase võrreldes baasperioodiga (eelmine kuu/aasta) Statistikaameti tarbijahinnaindeks (tõuseb inflatsioon; langeb deflatsioon) Indikatiivne ostukorv Tarbekaubad ja tasulised teenused Erineb piirkonniti (sõltub tarbimisharjumustest nt Eesti vs Iraan) o Devalveerimine Raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel (deflatsioon liiga suur) Tõstab kauba atraktiivsust välismaal Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga tahet
hinnad. Hinnad- intressid-hinnad- kui pangad suurendavad hoiuseintressi, siis hoiustatakse rohkem sääste ja väheneb nõudlus. Samal ajal kasvavad tootmiskulud laenuintressi kasvu arvel ja tõusevad hinnad. Hinnad- hinnad- võib esineda inflatsiooni genereerimine. Nt Eestis tõusevad toorainete hinnad, siis töötlevates ettevõtetes kasvavad tootmiskulud ja need suruvad üldise hinnataseme ülesse. Tarbijahinnaindeks- fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks. Tootjahinnaindeks iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel. Täielik hinnaindeks- e sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks Inflatsiooni soodne mõju: inflatsiooni mõjul palgad suurenevad, inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama, ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu
vähenemine. Deflatsioon – inflatsiooni vastand, mille puhul hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab. Inflatsioon kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni korrigeerimiseks intresssimäärade juhtimist. Intressimäärade tõustes laenude võtmine väheneb ja vähenevad ka investeeringud ning tarbimine, mille tulemuseks on majanduskasvu aeglustumine ning inflatsiooni vähenemine. Tarbijahinnaindeks (THI) – tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõus mingil baasperioodil ( %-des). Inflatsiooni põhjused: - nõudmisest tingitud, raha pakkumise kasv - pakkumisest tingitud, tootmiskulud kasvavad - sissetoodud hinnatõus, näiteks nafta hind - hinnatõus, mis tuleneb hindade ühtlustumisest ühises majandusruumis Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha nõudehoiuste ja arvelduskontode näol.
operatsioonid Diskontomäär- intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kitsendav rahapoliitika- pidurdab inflatsiooni diskontomäära tõstmisega, avaturu müükidega ja kohustusliku reservinõude suurendamisega Ekspansiivne rahapoliitika- toetab majandus kasvu diskontomäära alandamisega, avaturu ostudega ja kohustusliku reservinõude alandamisega. Phillipsi kõver- inflatsiooni ja töötuse vaheline seos. Tarbijahinnaindeks- mõõdab representiisete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmise hinna muutust teatud perioodi jooksul. SKP delflaator- kogutoodangu hinnataseme indeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodi jooksul.
võrreldes teiste perioodi hinnatasemega 56. Phillipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost 57. Siirdetöötus 58. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind 59. Struktuurne töötus on töötus mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisel 60. Tarbijahinnaindeks (THI) on ,,keskmise tarbija" tarbmiskorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks, mis arvutatakse mingi baasperioodi suhtes, kasutades hüviste fikseeriutd kaalusid tarbijakorvis 61. Tööhõivemäär 62. Tööjõud on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed 63. Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas töötajad, kes soovivad antud palgatasemega töötad, kuid ei suuda leida sobivat tööd 64
Sageli võetakse baasperioodiks rea esimene liige p0. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtena. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuste suhe. Liitindeks – mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Kaalutud liitindeksis sisaldub erinevate kaaludega tunnuste kombinatsioon. Hinnaindeks – kaaludeks võetakse baasperioodi toodangu mahud q0 või q1. Tarbijahinnaindeks – kajastab tarbekaupade ja teenuste hinna muutumist mingis ajavahemikus. Toodangu mahu indeks – kaaludeks võetakse baasperioodi hinnad p0 või p1. 20) Aegridade liigid Momentrida – element on seotud mingi ajamomendiga (kuupäev, kellaaeg). Tunnuse väärtuste summal pole reaalset sisu. Perioodrida – element on seotud mingi ajavahemikuga (päev, kuu, aasta). Pideva perioodrea korral summa tähendab sama tunnuse väärtust mingi pikema perioodi jooksul. 21) Keskmised tasemed
loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. 3. Mis on SKP? Kuidas see kujuneb? Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP? Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import 5. Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni? · Tarbijahinnaindeks mõõdab kaupade ostukorvi hinda jooksval perioodil mingi baasperioodiga võrreldes. · Jooksva kuu inflatsioon hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes eelmise kuuga. · SKP deflaator - näitab, mitu protsenti on üldine hinnatase (mis kajastab kõigi SKP-s arvestatavate kaupade ja teenuste hinnataset) baasperioodiga võrreldes muutunud. 6. Millist mõju avaldab inflatsioon tarbijale?
Kui kogukulutuste kõver on ülalpool tasakaalujoont, siis EY, st varud hakkavad vähenema ning tootmist tuleb suurendada. 43) Inflatsioon (Inflation) üldine/keksmine hinnataseme tõus. (Kõik hinnad ei pea tõusma) 44) Inflatsioonimäär (inflation rate) on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. 45) Inflatsiooni mõõtmise vahendid: a. Tarbijahinnaindeks (consumer price index) CPI - nn keskmise tarbijate tarbimiskorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks, mis arvutatakse mingi baasperioodi suhtes, kasutades hüviste fikseeritud kaalusid tarbija korvis b. Tootjahinnahindeks (producer price index) PPI on hinnahindeks, mis väljendab tootmisressursside, eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud. c
3000 2500 2000 1500 1000 500 0 0 100 200 300 Tootmismaht smahu väärtuste kujutamiseks Jaotised Skaalajaotised Jahu, jahutoodete ja tangainete tarbijahinnaindeks (THI) 1995.a Kuu THI Jaan 145,8 Veebr 152 Ülesanne Märts 154,2 Muuda toodud diagrammi vertikaalskaalat, nii et erinevused Apr 155,6 oleksid paremini välja toodud Mai 155,9 Juuni 157,4 Näpunäide: Kliki vertikaalskaala peal et avaneks akend Format Axis. Lehel Scale
Õppida (eksamiks) 8) Philipsi kõver 9) Inflatisoon ja selle mõõtmine /põhjused ja kulud Inflatisoon on üldise hinnataseme tõus (väljendatud protsentides), mida põhjustavad kasvanud tootmiskulud või liignõudlus antud pakkumistaseme suhtes. Inflatsiooni intensiivsuse ja hinnakasvu alusel eristatakse: hiiliv e roomav inflatsioon e mõõdukas inflatsioon, galopeeriv e jooksev inflatsioon ja hüperinflatsioon. Inflatsiooni mõõtmine- Tarbijahinnaindeks ehk THI (jooksva kuu ostukorvi hind / baaskuu ostukorvi hind) x 100% SKP deflaator •nominaalne SKP X 100% (jagada)reaalne SKP Inflatsiooni põhjused: Klassikaline inflatsiooniteooria, Pakkumisinflatsioon,Nõudlusinflatsioon,Avalik inflatsioon ,Varjatud inflatsioon. Eelarvedefitsiit inflatsiooni põhjusena on olukord, kus valitsuse kulutused ületavad tulusid. Seos inflatsiooni ja töötuse vahel -Phillips leidis, et on kindel seos töötuse määra
Tulumaks: tulumaksu suurus sõltub palga suurusest. 36. Miks defitsiidiga finantseerimine võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi? Kui avalik sektor laenab defitsiidi finantseerimiseks, võib ta kaasa tõmmata tuntava osa erasäästudest. 37. Missugused on töötusega seotud probleemid ja missugused probleemid on seotud inflatsiooniga (nii riigi kui ka isiku tasandil)? 38. Kuidas saab inflatsiooni mõõta? Võrrelge tarbijahinnaindeksit ja SKP deflaatorit. Tarbijahinnaindeks (THI) mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil perioodil. SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. 39. Mida näitab loomuliku töötuse määr? Missugused määrad näitavad töötuse- ja hõivetaset? Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga.
Jaguneb töötajateks, ettevõtjateks ja töötuteks. 67. Tööpuudus - kui tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. 68. Töötu -töövõimeline isik, kes on ilma tööta. 69. Äriplaan - ettevõtte tegevuse või mingi projekti üksikasjalik kava (näit. ettevõtluse alustamisel, toetuse taotlemisel). 70. Ärieetika - äritegevuses kehtivad kõlblusnormid ja tavad. 71. Turundusplaan - turundusolude analüüsi ning turundusmeetmeid sisaldav lühiperioodi tegevusplaan. 72. Tarbijahinnaindeks - indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. 73. Turutasakaal -olukord, kus nõudmine ja pakkumine toote/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud. 74. Bränd - toote/teenuse materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote/teenuse (teisisõnu annab talle identiteedi) ja eristab selle konkurentidest. 75. Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna
sest enam ei saa vastu võtta madala tulususega projekte. ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab Tarbijahinnaindeks (THI)– tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõusu baasperioodi suhtes indeksina avaldav näitaja RAHA RAHA PAKKUMINE KÄIBEKIIRUS M v ÜLDINE HINNATASE H REAALTULU Y ÜHISKONNAS Üldine hinnatase majanduses määratakse ära raha pakkumise ja
annaabi.ee 
