Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt
Kuritöö ja karistus Kuritegu on lai mõiste, mille alla kuuluvad nii väiksemad vargused, materiaalse kahju tekitamised kui ka näiteks kellegi tapmine. Iga päev sooritatakse lugematul arvul kuritöid, ainuüksi Eestis keskmiselt üle saja päevas. Maailmas ei leidu kohta, kus keegi oleks täielikult kaitstud kellegi poolt talle kahju tekitamisest. Inimesed on ettearvamatud kunagi ei tea, mis toimub vastutuleva inimese mõtetes. Kui kuritöö sooritaja on teada, võib järgneda talle karistus. Eesti ühiskond on juba pikemat aega arutlenud liiga leebete karistuste üle. Kas sellel on alust?
aastal USA-s ning esimest korda oli trampoliinvõimlemine olümpiamängude kavas 2000. aastal. Trampoliinvõimlemine jaguneb kolmeks alaks : trampoliin, akrordada ehk tumbling ja topelt minitrapett. Trampoliin Trampoliinis hüpatakse kuni 8 meetri kõrgusele ning võistluspaik peab soovitatavalt olema umbes 10 meetri kõrgune. Seal võisteldakse nii üksikvõistlusel kui ka kahekesi sünkroonvõistlusel ning võistlus koosneb kolmest hüppesarjast millest kaks sooritatakse eelvõistlusel ning üks finaalis. Ühes hüppesarjas on 10 elementi mis kõik lõpevad maandumisega seljale/jalgadele/kõhule. Element on näiteks kolmekordne salto või kahekordne salto erinevate pööretega. Hüppesari lõpeb nagu ka muudel võimlemisaladel sellise seisakuga nagu ka meie koolis rööbaspuude vastamise lõpetame Y-tähe kujulise seisakuga ning kui ma videotest õigesti aru sain siis nad ka alustavad hüppesarja niimoodi,
batuudihüpetes peeti 1947. aastal USA-s ning esimest korda oli trampoliinvõimlemine olümpiamängude kavas 2000. aastal. Trampoliinvõimlemine jaguneb kolmeks alaks : trampoliin, akrordada ehk tumbling ja topelt minitrapett. Trampoliin Trampoliinis hüpatakse kuni 8 meetri kõrgusele ning võistluspaik peab soovitatavalt olema umbes 10 meetri kõrgune. Seal võisteldakse nii üksikvõistlusel kui ka kahekesi sünkroonvõistlusel ning võistlus koosneb kolmest hüppesarjast millest kaks sooritatakse eelvõistlusel ning üks finaalis. Ühes hüppesarjas on 10 elementi mis kõik lõpevad maandumisega seljale/jalgadele/kõhule. Element on näiteks kolmekordne salto või kahekordne salto erinevate pööretega. Hüppesari lõpeb nagu ka muudel võimlemisaladel sellise seisakuga nagu ka meie koolis rööbaspuude vastamise lõpetame Y-tähe kujulise seisakuga ning kui ma videotest õigesti aru sain siis nad ka alustavad hüppesarja niimoodi, kuid Y-seisak
ILUVÕIMLEMINE Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Individuaalselt kestab harjutus 1.15 kuni 1.30 min, võistkondlikult 2.15 kuni 2.30 min. Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit. Need on hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse ka kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmist, ümber keha põimimist ja hüplemist. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teha teiste vahenditega. Kurikatega sooritatakse veskit, zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid, nii ühe- kui ka kahe kaupa. Pall on põrgatuste, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal.
vaid kõhu ja rinna vahel. Sellest positsioonist on mängija võimeline viskama, söötma või korvi alla murdma nii vasakult kui paremalt. Visked korvi alt: Korvialuseid viskeid on mitmeid erinevaid, neist põhilisemaid: - ühekäevise liikumiselt-ülalt - ühekäevise liikumiselt-alt - ühekäevise liikumiselt-alt pöördelt - ühekäe-jõuvise liikumiselt või paigalt - haakvise Ühekäe-ülaltvise liikumiselt korvi alt: - Korvile lähenetakse 45 kraadi nurga alt - Vise korvi alt sooritatakse põhimõttel vastasjalg-vastaskäsi ehk vasaku jala tõukelt parema käega ja vastupidi - Vertikaalne, mitte horisontaalne üleshüpe - Üleshüppel kõverdatakse hoojalg põlvest ja rebitakse üles ning just enne hüppe kõrgpunkti saavutamist sirutatakse välja - Viskele minekul hoitakse palli kogu aeg keha lähedal ja paigal, pall on sõrmeotste vahel - Pall tuuakse viskeks peast kõrgemale just enne käest lahtipäästmist - Pall suunatakse pehmelt tagalaua kaudu korvi
Võimlejate kavad koosnevad keha- ja vahendi elementidest ning nende kombinatsioonidest, kuhu on põimitud liikumisi balletist, erinevatest tantsustiilidest ning akrobaatilistest harjutustest. Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse ka kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmist, ümber keha põimimist ja hüplemist. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teha teiste vahenditega. Kurikatega sooritatakse veskit, zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid, nii ühe- kui ka kahe kaupa. Pall on põrgatuste, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal.
Salto on akrobaatikaelement, mille käigus inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme, nii et pea jääb vahepeal alaspidi. Tirel ette- toengkükist (käed 30- 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha- sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15-30 cm ees),veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ratas kõrvale- algseisust käed ees-ülal tõstetakse vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-35 cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt
Kasutatud kirjandus 16 Sissejuhatus Minu referaat räägib iluvõimelisest, selle ajaloost ja vahenditest. Lõpetuseks on lisatud mõned pildid. Referaadi koostamisel olen kasutanud internetis ja raamatutest kättesaadavat materjali. Refetaat on koostatud kehalise kasvatuse tunni raames. Iluvõimlemine Iluvõimlemine ühendab balleti, akrobaatilisi elemente ja ala spetsiifilisi tehnilisi elemente, mis sooritatakse võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt muusika taustal, koos erinevate vahendite (hüpits, rõngas, kurikad, pall, lint) käsitsemisega. Iluvõimlemine on kujunenud üheks levinumaks ja populaarsemaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. Iluvõimlemine on spordiala, kus võistlevad enamjaolt ainult naised, erandiks on Jaapan ja mõned muud maad, kus võistlevad ka mehed. Kavade koreograafia sooritatakse muusikapala saatel, mis koosneb ühest või mitmest instrumendist
Ristsõna: Võimlemisteemaline 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 1. Selle esemega sooritatakse iluvõimlemises dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teha teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked. Selle veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. See on tehtud puust või plastist. Selle diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. 2. Eesti meister iluvõimlemises aastatel 2003-2008 (Perekonnanimi). Spordiklubi Velar. 3
punktide pälvimine ei sõltu üksnes kava keerukusest, vaid ka muusikast ja kava seadest (koreograafiast). Sellest, kuidas kava ja muusika ühises loomingus võimlejaga kokku sulanduvad. Loeb vahendi käsitsemise ja elementide erilisus, sobivus võimlejaga, isikupära lisab võistlustrikoo. Muusika dikteerib nii kava koreograafia, vahendi kui ka trikoo. Üldjuhul on võistlejatel iga kava jaoks erinev trikoo. Võimlemisvahendid Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka
kaunis kõnnak ja liikumisoskus. Vanuseklassid rühmvõimlemises · Meistriklass · Juunioriklass · Noorte klass · Laste klass · Miniklass Vahendid · Pall · Hüpits · Kurikad · Lint · Rõngas Reeglid · Vaiba peal on punased jooned, millest võisteldes üle ei tohi minna. · Reeglina võivad ainult naised sellega tegeleda. Pall · Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi. Hüpits · Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja
Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sportakrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ja julgust. Harjutusi sooritatakse koos muusikaga, et saavutada keha liikumise suuremat väljendusrikkust. Sportakrobaatika õpetab kehavalitsemisokust erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautide ja langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja Bulgaarias.
liigutuste omandamine. Võimlemisvahendid Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse 5 erinevat võimlemisvahendit. Need on: hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Iluvõimlemise rühmad võistlevad kahe vahendiga kavaga. Ühes kavas kasutatakse viis sarnast vahendit (nt. 5 linti) ja teises kavas 3+2 vahendit (nt.2 palli ja 3 rõngast). Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt
kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne. Põhioperatsioonidel saab detail joonisele vastava või sellele lähedase kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi
UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Krool, seliliujumine, liblikujumine ja rinnuliujumine. 2. Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? 1) liblikujumine ehk delfiin 2) seliliujumine 3) rinnuliujumine ehk konn 4) vabaujumine ehk krool 3. Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6
3. Soovite koguda raha auto ostmiseks. Selleks hoiustate viie aasta jooksul iga aasta lõpus 15000, kusjuures hoiuselt makstav intressimäär on 6%. Leidke, kui palju koguneb teie hoiuarvele perioodi lõpuks. Annuiteedi nüüdisväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone Kasutame PV funktsiooni Rahanduse kategooriast. 1. 3 aasta jooksul tuleb teil maksta iga aasta lõpus 2000 eurot. Mis on selle väärtus, kui intressimäär on 10% aastas? Kui maksed sooritatakse perioodi lõpus, on tegemist hariliku annuiteediga (tavaannuiteet), kui aga perioodi algul, siis on tegemist avansilise annuiteediga. PV funktsiooni kasutamisel sisestame muutuja ,,tüüp" kohale vastavalt 0 või 1. 2. Ettevõte peab maksma igakuiselt rendimakseid 1 000 eurot (so kuumakse). Rendilepingu sõlmimise ajal peab ta tegema arvutlused, milline on aastase rendimaksesumma nüüdisväärtus, kui a) rendimaksed sooritatakse iga kuu lõpus b) rendimaksed sooritatakse iga kuu alguses
Tavaliselt avaldatakse survet mõlema käega, suunaga külgedelt või ülevalt ja alt. Seda võtet kasutatakse peamiselt reiel ja õlavarrel. Survet võib avaldada ka ainult ühepoolselt, näiteks seljapiirkonnas. Iseloomult on muljumise mõju tugevam, kui pigistamisel, kuid seda on tihti raskem doseerida. Sarnaselt pigistamisele, pole ka muljumise osakaal protsessis kindlalt piiritletud. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004) 4.4. Löökvõtted Löökvõtteid sooritatakse suurtele, lõdvestunud lihasgruppidele. Löökvõteteks on kloppimine, patsutamine ja hakkimine. Neid pole vajalik kasutada alati, kuid osakaal ei tohiks ületada 10% teraapia kestvusest. Kloppimisel on sõrmed kergelt kõverdatud ning löök sooritatakse labakäe ja väikese sõrme servaga. Mida lõdvestunum on labakäsi, seda nõrgem on löök, sellise võtte kasutamisel peavad löögid järgnema teineteisele võimalikult kiires tempos. Samuti ei tohi õigesti
Võistlused peetakse kolmes võistluskategoorias: nais-, mees- ja segarühmad. Võimlejate arv rühmas on 6 12. Võistlus koosneb kolmest erinevast alast: · vabaharjutus · akrobaatikarada (tumbling) · trampett. (minibatuut) 3 Vahendid ja muusika, liikumised ja tehnika Akrobaatiline rühmvõimlemine; Vabaharjutus Vabaharjutuse platsi mõõtmed on 14m x 20m. Võistluskava, pikkusega 2.30 3.00 minutit, sooritatakse ilma vahenditeta vabalt valitud instrumentaalse muusika saatel. Esinemisel nõutakse efektiivset rühmatööd, elementide head tehnilist sooritamist ja vaatemängulisi akrobaatilisi elemente. Akrobaatikarada Varustuses sisalduvad: 1.Hoojooksuala 2.Akrorada - Selle pikikesktelg peab olema markeeritud 50mm laiuse joonega, mis on akroraja värvist selgelt eristuv. 3.Maandumisala - Koosneb sama kõrgetest mattidest nagu akrorada ja on kaetud
harjutustest tulenevaid liikumisi. Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Riistvõimlemine (Artistic Gymnastics) on olümpiamängude programmi kuuluv, kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele, kus võistlusharjutusi sooritatakse kindlaksmääratud mõõtmetega riistadel. Meestele viiakse läbi võistlusi kuuel alal: vabaharjutus, sangadega hobune, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang. Naiste alad on toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise
Vektori ruut on vektori skalaarkorrutis iseendaga A2 = AA = AA cos 0 = A2 . Skalaarkorrutis ei sõltu tegurite järjekorrast, seega on see kommutatiivne. AB =AB cos = A(Bcos) = B (A cos). Distributiivse skalaarkorrutise korral A= limsi->0fsi si = fds A = lim ti->0fiviti = fvdt A = lim (si)i->0fi(sf)i = fdsf Kui jõu suurus ja suund ei muutu, võtab avaldis kuju A=f ds = fs =fsf . Võimsus Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd sooritatakse mingi ajaühiku kestel. W= . Kui võimsus muutub ajas, võetakse kasutusele võimsuse hetkväärtus: W=limt->0=. Kui dA=fds saame: W==f. Kuna ds/dt on kiirusvektor v, siis W=fv Võimsuse ühikuks on võimsus, mille puhul ajaühike kestel sooritatakse ühikuline töö (SI-s on see vatt W, ehk J/s). Kineetiline energia kulgliikumisel 1) Klassikaline mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada . dWk = dA = Fdr= dmv*dr/dt = dmv *vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv
siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri. Nõudlus sellise ala järele iseloomustab ummikseisu, milleni kulturism on jõudnud ka meesvõistlejate poole peal. Sisuliselt on tegemist lihasmassipiiranguga kulturismiga, kus võistleja maksimumkaal on seatud sõltuvusse pikkusest. Loogiliselt omandab lihaste reljeefsus ning eriti kehaehituse proportsionaalsus ja esteetika suurema kaalu. Kohustuslikud poosid on samad, mis kulturismis. Lisaks sooritatakse veel vabaseisud. Nõuded ja hindamiskriteeriumid vabakavale on analoogilised kulturismile. FITNESS Fitness on esimene kulturismist väljakasvanud ala, mis esialgu haaras vaid naissportlasi. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse aastast 1996. Fitnessis tuleb lisaks kehaehituse demonstreerimisele, esitada akrobaatika-, tantsu- ja sportaeroobikaelemente sisaldav vabakava, mis annab esitajale küllalt vabad
spordialad ning vettehüpped. Akrobaatikat hõlmab: · keerulised tasakaaluharjutused · väledus · koordinatsioon Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sport akrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ning ka julgust. Harjutusi sooritatakse mõnikord ka koos muusikaga, et saavutada keha liikumisel suuremat väljandusrikkust. Akrobaatika õpetab kehavalitsemisoskust läbi erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautideja ka langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Tirel ette ja taha Tirel ette toengkükist sirutatakse jalad (käed 30-40 cm kaugusel pöidadest), millele järgneb keharaskuse kandmine kätele
makse -1000 datavasti läheb seda summat tarvis 15 aasta pärast 2,5% aastas. ee summa olemas? oni PMT Rahanduse kategooriast ks hoiustate viie aasta jooksul iga aasta lõpus 15000, kusjuures hoiuselt makstav intressimäär on 6%. 84 556,39 kr ül1 3 aasta jooksul tuleb teil maksta iga aasta lõpus 2000 eurot. Mis on selle PV 4 973,70 kr MAKSE - MÄRGIGA!!! Kui maksed sooritatakse perioodi lõpus, on tegemist hariliku annuiteediga (tavaannuiteet), ül2 Ettevõte peab maksma igakuiselt rendimakseid 1 000 eurot (so kuumak Rendilepingu sõlmimise ajal peab ta tegema arvutlused, milline on aastase rendima a) rendimaksed sooritatakse iga kuu lõpus IGA KUU LÕPUS -11 255,08 kr b) rendimaksed sooritatakse iga kuu alguses
või pärast seda,(peale mänguaega ebasportlikku või väga ebasportlikku käitumist ei karistata koheselt vaid selle kohta peab kirjutama raporti vastavasse alaliitu ning karistuse määrab vastav alaliit) karistatakse. Sellisel juhul lõpetab väljakukohtunik mängu alles pärast määratud vabaviske või 7 m karistusviske sooritamist. (vabavise või 7m karistusvise määratakse vaid juhul, kui rikkumine toimub mänguajal ning kui seda ei sooritata mänguaja jooksu, sooritatakse see peale mänguaja lõppemist) MÄNGUAJA PEATAMINE (TIME OUT). Millal ja kui kauaks mänguaeg peatatakse, otsustavad kohtunikud. Mänguaja peatamine on kohustuslik järgmistel juhtudel: a) eemaldamisel 2 minutiks, diskvalifitseerimisel ja eemaldamisel mänguaja lõpuni;(eemaldamine mängu lõpuni ehk rist ei ole enam reeglites. Suurim karistus on diskvalifitseerimine) b) 7 m karistusviske määramisel; (vaid siis, kui mänguseis on lõpuminutitel tasavägine või kui 7m
· Vahendite iseloomustus: Hüpits Rõngas Pall Lint Kurikad Kavade elemendid Kavade hindamine Põhilised kavade mahaarvamised Võistluskostüümid · Kavad: Rõngakava Pallikava Kurikakava Lint Rühmkava BATUUDIHÜPPED · Vaata batuudihüppeid tutvustavat animatsiooni · Battuta tähendab itaalia keeles lööki. Nüüdisajal kujutab batuut põrandast meetri kõrgusel asetsevat vetruvat võrku, mis on löögileevenditega kinnitatud. Sellel sooritatakse akrobaatilisi hüppeid. · Batuudihüpete ajalugu algab 19. sajandil. Peaaegu kaks sajandit tunti neid üksnes tsirkuses. Nüüd vajab see spordiala halli, mis on vähemalt 8-10 m kõrge. Batuudi kõrval peavad igas küljes olema kahe meetri laiuselt matid, et tagada sportlaste turvalisust. Hüppeplatvorm paigutatakse poodiumile, et publikul oleks parem hüppeid jälgida. · Ala oli olümpiamängudel esimest korda kavas 2000. aastal Sydneys
Pikamaajooksjad, kelle eesmärk on arendada lihaste vastupidavust, treenivad eelkõige aeglaseid e. oksüdatiivseid lihaskiude. Nende vahele jäävad keskmaajooksjad, kes peavad ühtlasi arendama nii lihase kiiruslikke kui ka vastupidavuslikke omadusi. 4 2. LIHASJÕU JA VASTUPIDAVUSE TREENINGMEETODID JOOKSJATEL Nii kesk- ja pikamaajooksjatel kui ka sprinteritel on mitmeid erinevaid lihaste treenimise meetodeid. Väga levinud on ringtreening, kus sooritatakse ringsüsteemis 10-12 harjutust. Üksiku harjutuse sooritamise pikkust mõõdetakse kas ajaga või korduste arvuga. Tavaliselt sooritatakse treeningu jooksul 2-4 ringi. Iga ringi lõppedes sooritatakse lõdvestus- ja venitusharjutusi. Treeningute planeerimisel tuleb silmas pidada, et jalalihaste treeningud vahelduksid kerelihaste treeningutega nädalases treeningutsüklis. Levinud on ka mäkkejooksud. Need saab jagada pikkadeks mäkkejooksudeks, kus
sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min. (eok.ee, 2013) Kohtunikud Kõigil aladel on kõrgeim hinne 10 punkti. Hindeid määravad A- ja B-kohtunikekogu. Ühe võimlemisala kohtunikekogu koosneb peakohtunikust, kahest A-rühma ja kuuest B-rühma kohtunikust. A-rühma kohtunikud arvestavad soorituse raskusastet (see annab kuni 2,80 punkti), erinõudmisi
1 sekundi hoitud element suur viga ja emeneti ei toeta sooritatuks. 6 2.8 Naiste riistvõimlemine: Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min. Ka naiste võistlustel on peakohtunik, kaks A-kohtunikku ja kuus B-kohtunikku. B-kohtunikud hindavad harjutuse kombinatsiooni ja sooritamist, tehnikat ning puhtust. A-kohtunikekogu määrab harjutuse maksimaalse väärtuse ja kinnitab A-hinde (lähtehinne). B-kohtunikekogu määrab vead harjutuste täitmise, tehnika ja kompsitsiooni eest ning kinnitab B- hinde.
10. Tulemuse arvestamine Arvestatud värav kui pall läheb kogu ulatuses üle väravajoone väravapostide vahelt ja põikpuude alt, Võidab meeskond, kes lõi mängu ajal rohkem väravaid. Kui seis jääb viiki, võib ette näha lisaaja. 11. Suluseis Mängija on suluseisus, kui ta on lähemal vastasvõistkonna väravajoonele kui pall ja eelviimane vastasvõistkonna mängija. Kui suluseisu reeglit rikutakse, määrab kohtunik vabalöögi, mis sooritatakse kohalt, kus rikuti reeglit. 12. Vead ja sündsusetu käitumine Karistuslöök kui mängija on löönud, tõuganud, üritanud jalga taha panna või vastasele peale hüpanud. Rikkumise alla käib ka sülitamine vastase suunas, vastase kinni hoidmine või palli tahtlikult käega puudutamine. Vabalöök vabalöögi õiguse saab vastasvõistkond siis, kui mängija sooritab kohtuniku arvates järgmisi rikkumisi: mängib ohtlikult, tõkestab vastasmängija
spontaanselt afekti seisundis. Kuna suitsiididele eelneb sageli depressioon võib seda pidada üheks enesetapu põhjuseks. Kindlad põhjused ei pruugi alati selguda, sest teine inimene samas või veel hullemas olukorras enesetappu ei soorita. On avastatud suitsiidiriskile viitavad tegurid, milleks on hulk kliinilises mõttes iseloomulikke ja ühiskondlikke tegureid. Alkoholism ja narkootikumide tarbimine võib olla ka kaudseks teguriks, on teada palju juhtumeid, kus enesetapp sooritatakse just üle doosiga. Narko- ja alkoholi joobes sooritatakse tormilise tundepuhangu seisundis enesetappe. Vanemate alkoholi ja narkootikumide tarbimine võib samuti olla üheks teguriks, mis soodustab laste enesetappe. Näited: Sl õhtuleht kirjutab: Tõsielusarjas «Buss» kaasa löönud 22aastane Nele kukkus eile 28 meetri kõrgusest Iisaku vaatetornist surnuks. «Naisel oli arstide kinnitusel sisemine verejooks. Ta suri arstide käte vahel,»
100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5 naiste 400 m 0,762 45 35 40 tõkkejooks Kõrgushüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Kuulitõuge sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes 2,135 m. Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Kõigil hüppe ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 200 m jooks 200 meetrit on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal. Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele
Sel juhul toimuvad ümberhüpped. 4.3 Kaugus- ja kolmikhüpe Kaugushüpe on ala, milles sportlased hüppavad lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Hüpe koosneb neljast osast : hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Kolmikhüpe on kaugushüpe, mille puhul nõutakse võistlejailt järjest 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga. Mõlema hüppe puhul toimub maandumine liivale. 5 HEITED-TÕUKED Heite-tõuke aladeks on kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide ja odavise. Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe
Refraktsiooni Max väärtused esinevad kumadel tuuletutel suvepäevadel. Tsentreermis ja reduktsiooni vra vähendamiseks kasutatakse nn. 3 statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse. Nurgamõõtmis täpsuse kasvu võib saavutada täisvõtete arvu suurendamisega. 3. Joonepikkuste mõõtmine - ptk. 4.3.1 Polügonomeetrivõrkde jms. Joonemõõtnused sooritatakse tänapäeval valguskaugusnõõturiga Leviaja mõõtmiseks on 2 meetodit · Interferentsimeetod · Moodulatsioonimeetod, mis omakorda jaguenb kolmeks (Faasimeetod,impulsmeetod ja kombineeritud meetod) 4. Polügonomeetriakäigu sidumine - ptk. 5.1; 5.3; 5.4; 5.5; 5.7 NB! Kasutusvaldkonnad Polügonomeetrikäigu sidumine kõrgema järgu geodeetilise võrguga toimub käigu punktide
F=m*a ehk N=1kg*1m/s² a=F/m Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 3 seadus: kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. F1=-F2 m1a1=-m2a2 energiajäävus võnkliikumisel K=0 =max=mgh K=0 =max=mgh K=max=mv²/2 =0 Energiamuut: A=K-K0=mV²/2-mV0²/2 Mehaaniline töö on siis, kui keha liigub jõu mõjul jõu suunas. A=F*s*cos A=F*s Võimsus on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse töö. N=A/t Ühtlane sirgjooneline liikumine: keha läbib sirgjoonelisel teel liikudes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad. s=vt
Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus Elektrivooluvõimsust mõõdetakse ahela lõigus, elektrivoolu poolt tehtud tööga aja jooksul ehk 1sek Veel valemeid: N=UI N Võimsus A Töö T Aeg Vooluvõimsust mõõdetakse voltides ja võimsuse ühikuks on 1W. Üks volt on võimsuse ühik, mille juures sooritatakse ühes aja ühikus töö 1 J ( dzaul ) 1kwh=1000w3600s=3600000 Ws=J
harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. Sellel on palli- ja pingipool ning harjutusi tehakse mõlemal poolel. Tund koosneb aeroobsest osast, kus tehakse põhisamme, lihtsaid sammukombinatsioone ja hüppeid, mis sarnanevad stepitunni liikumistega. Need vahelduvad erinevate tasakaaluharjutustega, mis treenivad tõhusalt kerelihaseid. FITPALL-aeroobika - aeroobikatund fit-palliga, kus harjutused sooritatakse pallil istudes, lamades või pallile toetudes. Võimalik anda tugevat koormust kõikidele lihasgruppidele, arendada kehavalitsemisoskust, tasakaalu ja liigeste liikuvust KICK-BOXING aeroobika on aeroobika-tund, kus lihtsates liikumissarjades kasutatakse kergesti omandatavaid poksi ja enesekaitse liigutusi, mis annab tõhusa koormuse just südame- veresoonkonna vastupidavuse saavutamiseks. Treeningtund arendab mitmekülgselt nii üla- kui ka alakeha lihaseid, koordinatsiooni ja reaktsioonikiirust
( Vektoriaalne suurus , Tal on alati kindel suund) Valem :
a= (v- v0)/ t ( v= at + v0 ) (t= v-v0/ a) SI-süsteem : m/ s2.
a) Kui v>v0 , siis kiirus kasvab ja a>0 .
b) Kui v
Frisbee *VÄLJAK. Ristkujuline väljak, mille mõlemas otsas on väravaala. Väljas mängides on mõõtmed 35 x 65 m, väravaala 22 m, võimlas mängides 27 x 20 m, väravaala 6,5 m. *MÄNGU ALUSTAMINE. Iga punkti alustamine algab selles, et mõlemad võistkonnad rivistuvad end väravajoonele vastastikuliselt. Kaitses olev võistkond viskab frisbee ründavale võistkonnale. Väljas mängides on võistkonnas 7 liiget, võimlas mängides 5 *SKOOR. Iga kord kui ründav võistkond söödab kaitse väravaalasse ning oma mängija saab selle korrektselt kätte, on ründav võistkond saanud punkti. Mängu jätkatakse pärast igat punkti. *FRISBEE LIIKUMINE. Ffrisbeet võib sööta igas suunas, üle või mööda takistusest oma kaasmängijani. Mängija ei tohi frisbeega jooksta. Frisbee söötmiseks on aega väljas mängides 10 sekundit, võimlas 8 sekundit. Kaitsja peab lugema sekundeid selgelt ja arusaadavalt. Kui heidet pole sooritatud nõutud aja jooksul, läheb frisbee h...
Ühtlane sirgjooneline liikumine · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Niisuguse liikumise suund ei muutu ja võrdsete teepikkuste läbimisel sooritatud nihked on võrdsed. Nihke kaudu defineerimisel nimetatakse ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks sellist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes sooritatakse võrdsed nihked. Trajektoori kuju pole sel juhul vaja eraldi mainida. Millised on sellise liikumise näited? · Ideaalselt ühtlast sirgjoonelist liikumist me looduses tegelikult ei leiagi. Enam-vähem saame selliseks lugeda näiteks rongisõidu sirgel teel, kuigi raudtee pole Maa kumeruse tõttu päris sirge ja ükski rong ei saa sõita igavesti peatumata. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Sellegipoolest võib paljudel juhtudel väikesed
graatsiat. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG). Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 1.2 Sportvõimlemine Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli
- jooksu või samme - pöördeid - peatumisi - hüppeid 2)Korvpalluri kehaasendi võtmeks on tasakaal ja selles tasakaalustatud asendis on korvpalluri - keha kergelt ette kallutatud - jalad õlgadelaiuselt harkis ja põlvist kõverdatud - käed tõstetud vööst kõrgemale ja kõverdatult keha lähedal - vaade otse - labajalad on kas paralleelselt või siis teine jalg natuke eespool - jalad toetuvad täistaldadele ja keharaskus on jaotatud võrdselt mõlema jala päkkadele 3) Korvpallis sooritatakse mängu ajal erinevaid hüppeid: paigalt ja liikumiselt, ühe ja kahe jala tõukega, hüpped üles, edasi ja kõrvale, üksikuid hüppeid ja kordushüppeid. Hüppeid sooritatakse eraldi ja seeläbi koos teiste mänguvõtetega nagu hüppevise, korvi alt vise, lauavõitluses jne. 4)Peatumisviise liikumiselt on korvpallis kaks: · Ühetaktiline peatumine ehk peatumine hüppega · Kahetaktiline peatumine ehk sammpeatus 5) Pallikäsitsustehnika all mäeldakse järgmisi ründemängu võtteid:
Kindlustusvõtja kohustub maksma kindlustusmakseid. Kindlustusvõtjal on õigus taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. https://www.swedbank.ee/static/life- insurance/tingimused_te_est.pdf HUVITAVAD FAKTID Kui kindlustatu teeb kahe aasta jooksul arvates elukindlustuslepingu sõlmimisest enesetapu, siis ei ole kindlustusseltsil üldjuhul kohustust hüvitist maksta. Seltsi kohustus võib jääda kehtima, kui enesetapp sooritatakse vaimutegevuse patoloogilise kõrvalekalde seisundis, mis välistab vaba tahte.
ees, 2. järgi ja maandutakse jalgadele) . Lati kõrgust hüpates peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Lati kõrgust hüpates peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Flopphüppe hoojooks. Hoojooks sooritatakse algul sirgjooneliselt,viimasle 3 või 5 sammul üle minnes kaarekujulisele jooksule (mille raadius peaks olema 68m) Hoojooksu pikkus on tavaliselt 911 jooksusammu, millele eelneb 35 sammu käimist. Näide hüppestiilist `'Karjapoiss/Kääri`' Pildil Ethel Catherwood Näide hüppestiilist flopp Pildil Ariane Friedrich Meeste Maailmarekordi omanik Javier Sotomayor Naiste Maailmarekordi omanik Stefka Kostadinova
Tartu Kutsehariduskeskus MO11 Silvia Tallmeister Tekstiilide hooldusmärgid Masinpesu lubatud Pesemine koosneb kas kõikidest või mõnest järgnevalt esitatud toimingust sobivates kombinatsioonides: · leotamine, eelpesemine ja pesemine (sooritatakse tavaliselt kuumutamise ja mehaanilise toime abil pesuvahendite ja muude vastavate ainete juuresolekul) ...
Nimi klass Paide 2011 Sissejuhatus Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on väga oluline. See on spordiala, millega tegelevad üldjuhul ainult naised, kuid on mõned riigid, kus võistlevad ka mehed. Iluvõimlemises on ühendatud omavahel balett, akrobaatilised elemendid ja ala spetsiifilised tehnilised elemendid. Neid sooritatakse muusika taustal võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt, koos erinevate vahendite käsitsemisega. Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi tunde, kordinatsiooni, kauni kõnnaku ja liikumisoskuse. Tänu sellele on Iluvõimlemine kujunemas üheks poplaarseimaks ja levinuimaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. Ajalugu Iluvõimlemine on üks vanemaid spordialasid maailmas. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920
Võrkpalli elemendid ja mängu reeglid Paaris sööt Paaris söödu ajal seisavad 2 mängijat teineteisega vastakuti. Vahemaa üksteisest pole tähtis, peaasi, et vahemaa poleks liiga pikk. Paaris söödu ajal enamasti mängitakse sõrmedega teineteisele. Sooritatakse ründelööke üksteisele. Selleks, et pall kauem mängus püsiks, tuleb lüüa pihta teisele. Löögi vastuvõtt toimub alt. Paaris söödumängu võib mängida ka ainult alt, et vastuvõtu tunnetus kätte saada. Pallingu vastuvõtt Enamasti toimub vastuvõtt alt, seda just kõrgemal tasemel, sest seal on tugevamad servid. Võimaluse korral võetakse vastu ka sõrmedega. Pallingu vastuvõtul alt on tähtis, et käte asend on õige. Käed peavad olema küünarnukkidest lukustatud
Paljud kodanikud ei pinguta edu nimel, vaid soovivad ratsa rikkaks saada. Nad ei mõtle muudele võimalustele kui varastamine, nad ei suuda näha valikuid ning võimalusi teenimiseks. Mõeldakse ainult endale ning ei arvestata nendega, kellele see kahju toob. Kuriteo sooritamise põhjuseid on veelgi, näiteks armukadedus, viha, kättemaks, suured eesmärgid, mille nimel on inimesed võimelised isegi elu võtma. Kuid põhiliseks põhjuseks, miks kuritegusid sooritatakse on ahnus ja raha. Fjodor Dostojevski teoses ,,Kuritöö ja karistus", tapab noor tudeng Raskolnikov rikkuse nimel. Mõrvarid ja kurjategijad on vaimselt häiritud inimesed, kes tegutsevad mõtlematult, on egotsentrilised ja ahned.
Sportvõimlemine rööbaspuudel Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks
Jõuvastupidavuse tase ilmneb sportlase võimekuses ületada väsimust suure korduste arvu ja vastupanuga tegevuste korral. Jõuvastupidavusel peaks jääma intensiivsuse tsoon 50-65 % (maksimaalsest südame löögisagedusest) piiresse, kus kordusi on 8- 15 ja ringe 3- 4. Iga harjutuse vahel on 1 minutiline puhkepaus ja iga ringi järel on 3 minutiline puhkepaus. Ringtreening toimub ringmeetodil, kus harjutusi sooritatakse 10 jaamas. Hantlite raskus on 3 kg ja kangiraskus 8-10 kg. Harjutused 1. Harkseis: - väljaastesammud vastaskäe kõverdamisega hantlitega - lähteasend - 12 kordust- 30 sekundi jooksul 2. Toenglamang jalad harkselt maas (käed) stepipingil: - kätekõverdamine (käed laiemalt kui õlgade laius) - lähteasend - 12 kordust- 20 sekundi jooksul 3. Kallutusharkseis jalad kõverdatud:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
