1. KUIDAS TOIMUB KESKMISE TASU ARVESTAMINE AASTAL 2012? 1.1 Kellele laieneb keskmise tasu arvutamist reguleeriv määrus Lihtsustub tasu arvutamine töötajale, kes on töötanud tööandja juures vähe aega ja kelle palgapäev ei ole veel saabunud. 1.2 Millal tekib keskmise töötasu arvutamise vajadus Keskmist töötasu on vaja arvutada ja maksta näiteks koolituse ajal; olukorras, kus tööandjal ei ole töötajale tööd anda; olukorras, kus töötaja ei saa teha tööd oma isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel; puudega lapse lapsepuhkuse ajal; puhkuse ajal; töötaja tööle asumisest keeldumisel või omavoliliselt töölt lahkumisel; koondamishüviste maksmisel; tööandjapoolse olulise lepingurikkumise korral või töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel. Keskmise töötasu arvutamise vajadus võib tulla ka teistest õigusaktidest. Näiteks tööandja maksab töötajale hüvitist...
Agnetha ja Frida häälte kooskõla. Põhjalik ja aeganõudev stuudiotöö koos helitehnik Michael Tretow'ga. Salvestuse mitu kihti pandi kokku kõlama väikse vahega. ABBA sai endale oma stuudio alles 1978. aastal. Kontsertidel püüdsid jäljendada lugude sound'i albumil. Kasutasid orkestrit. Kostüümidest ABBA on laialt tuntud oma värviliste ja moodi määravate kostüümidega. Metsikute kostüümide taga oli Rootsi maksuseadus. Disainer Owe Sandström disainis enamus ABBA liikmete esinemiskostüümidest. Ta sai inspiratsiooni Jaapanist, Hiinast ja Rootsist. Kujutas riietel loodust ja loomi. Kontserttuurid ja videod Võrreldes teiste selle aja ansamblitega reisis ABBA küllaltki vähe. Peale lapse sündi ei tahtnud Agnetha reisida. Austraalias said kuulsaks tänu Lasse Hallströmi muusikavideotele. Videoid näidati televisioonides, eesmärgiks oli mitte ise kohale minna.
turuvahenduseta(nt. haridus, kultuur) Ühishüved Erakaubad Ammendamatud Ammenduvad Välistamatud Välistatavad VALITSUSE MAJANDUSLIKUD ÜLESANDED: 1) tulude jaotuse kujundamine ühiskonnas 2) valitsus kogub makse ja jaotab uued ümber Maksud= kaudsed KM (aktsiisid) + otsesed SM (tulumaks) Seadlusandluse kujundamine majandustegevuseks: - konkurentsi seadus - äriseaduslik - maksuseadus - asjaõigusseadus Majandussektorid: Primaar- mets, põllumajandus(kahaneb), kalandus. Sekundaar- tööstus (kahaneb) Tertsiaarsektor- teenindus SKP- sisemajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud lõpptarbimisega kaupu ja teenuseid riigi territooriumil. (1elaniku kohta; kr) RKT-rahvamajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud riigi residentide(kodanike+eestis registeeritud firmade) poolt. SKT arvestamine: 1)kulude meetot
PÕHJENDAMINE Ettevõtte sõiduautode graafikud saab firmast igal 100% autol on GPS peal. Ja autot kasutavad töötajad peavad kirjutama sõidupäevikut. Analüüsimeetodina vaatan üle kas kõiki autosid kasutatakse vastavalt seadustele ja nõuetele. VALIMI VÕI UURIMISOBJEKSTI KIRJELDUS JA PÕHJENDUS Uurimis objektiks on ettevõtte autod ja nende kajastamine ettevõttes. Seos uurimisprobleemiga seos on suur sest 2018 aastal vastuvõetud uus maksuseadus ettevõtte autodele on alles uudne teema. 4 UURIMISE AJAKAVA JA VORMISTUS Teooria pealkirjad 30.01- 06.02 Teooria kirjutamine 08.02- 24.02 Töö esitamine juhendajale 24.02 Töö vormistamine vastavalt nõuetele 25.02-28.02 Töö esitamne juhendajale 01.03 Pealkirja mõtlemine 04.03-07.03 Valmis töö esitamine juhendajale 07.03
kinnipeetavateks maksudeks. Kinnipeetav maks maksukohustus on pandud maksukinnipidajale, kes peab teise isiku tulult maksu kinni pidama ja tasuma (tulumaks). Tähtajaline maks maksumaksja on kohustatud ise mingiks ajaks tasuma (sotsiaalmaks, käibemaks). Sissenõutav maks üksikisiku tulumaks. 6. maksud võib jaotada eesmärgi alusel üldisteks ja erieesmärgilisteks maksudeks. Iga maksuseadus sisaldab maksu üldeesmärki, milleks on fiskaalne eesmärk ehk eelarve.................... Samas võib aga maksuseadus sisaldada ka erieesmärke, kas mõjutusvahendina või sotsiaalsed võrdsuse tagamiseks. Erieesmärgid aktsiisid. 7. maksud võib sõltuvalt maksumäärast jaotada progresseeruvateks, proportsionaalseteks ja regresseeruvateks maksudeks. 8. vastavalt majandusbaasile võime maksud liigitada tulumaksuks, omandimaksuks
Töötajad on peamiselt noored mehed, jäädes vanusesse 20-32. Töötajad töötvad gruppidena objektidel. Grupid on praktiliselt muutumatud. Tööjõu voolavus ettevõttes on väike. Nelja aasta jooksul on lahkunud töölt kaks töötajad. Ettevõte ostab peamiselt oma materjali Weckmanist ning teeb koostööd Triimon OÜ, KattoCenter Tartu OÜ ja DMG Grupp OÜ-ga. 2 Poliitiline keskkond Ettevõtet mõjutab maksuseadus, kuna tasutakse tööjõumaksu, käibemaksu. Lisaks peab arvestama muude maksudega vastavalt seadusele (soodustused, auto kütus jne) Keskkonnaseadus. Ettevõte tegeleb katusetöödega ja seoses sellega
Makrokeskkonna analüüsis kasutatakse rahvusvahelises äriteoorias tuntud PEST analüüsi, mis aitab välja selgitada makrokeskkonna erinevate tegurite/faktoritega kaasnevaid riske. PEST analüüsis analüüsitakse: - poliitilisi (Political) - majanduslike (Econimical) - sotsiaalseid (Social) - tehniloogilisi (Technological) näitajaid. 1.2 Makrokeskkonna iseloomustus Tabel Makrokeskkond 1.3 Poliitiline keskkond: · Seadused ja nende muudatused: a) Maksuseadus ettevõte peab jälgima, et mida ja kuidas muudetakse ning vastavalt sellele peab ettevõtte ka tegutsema b) Tööseadusandlus vastavalt seadusemuudatustele peab ka ettevõtte tegema muudatusi Kehtivad õigusaktid. Näiteks AS Tatoli töökeskkonna julgeolekuakt, tegutsemisluba jne. Koostöö Euroopa Liiduga toimub samuti. · Rahvusvahelised lepingud: . Ettevõtte partneriteks on Saksamaa firma,
ja Antsla linna 15 reoveepumplat. Ettevõte tegeleb ka hangetega. Antud ettevõttes õnnestus mul olla 2010. aastal õppekava raames praktikal, kui ka hiljem puhkuste asendaja juhi abina. Antud ettevõttele olen ka teinud finantsanalüüsi ning SWOT-analüüsi. Tulemused on olnud igati huvitavad. PEST-ANALÜÜS Poliitiline analüüs: 1) Seadusemuudatused: 1) Raamatupidamisseadus ettevõte peab aruandluse tegemist muutma. 2) Maksuseadus jällegi, mida ja kuidas muudetakse, vastavalt peab ettevõte tegutsema 3) Tööseadusandlus vastavalt, mida muudetakse 4) Keskkonnaseadusandlus puudutab just seda ettevõttet, kuna ettevõtte tegeleb ka reoveega ja selle ärajuhtimisega, siis muudaks see ettevõtte tööd ning kindlasti peaks seda jälgima. 2) Poliitiline stabiilsus: on oluline erinevate projektide, hangete ja investeeringute käimalükkamisel
maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. 42. Millal võib maksuhaldur läbi viija revisjoni füüsilise isiku juures ? Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja. 43. Mida sätestab maksuseadus ? Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. Maksuseaduses sätestatakse: 1) maksu nimetus; 2) maksu objekt; 3) maksumäär; 4) maksumaksja; 5) maksu saaja või laekumise koht; 6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood; 7) maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused; 8) võimalikud maksusoodustused. 44. Kes on maksuhaldur ? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
madalal. Jõudmaks esimesena turule on vajalik intensiivistada marjade valmimist. Selleks kasutatakse katteloori ja osalt kasvuhoonet, lisaväärtus on ka põllu asend päevase päikesekiirguse hulga suhtes. Konkurentsieelise tagavad madalamad kulud: geograafiline linnalähedus (madal transpordikulu), peresisene ja läheduses paiknev tööjõud. VI Finantsanalüüs Tabelid 1-3 kajastavad peamisi kulusid, välja arvatud FIE enda tööjõukulud. Põhjuseks on FIEdele kohandatud maksuseadus: kõik mis jääb peale kulude katmist käibest üle on tulu. Seega võib tulu käsitleda otseselt FIE töötasuna. Täpsema ülevaate kulude ja tulude käsitlemisest annab Tabel 7. Tabelis 3 on toodud ka esimese aasta turupäeva kulud, mis on madalamad, kui järgmistel aastatel. Põhjuseks on väiksem taimede arv ja madalam saagikus, mistõttu on ka kogu marjade kogus väiksem. Tabelid 4-6 käsitlevad müügitulu ja selle prognoosimise aluseid. Kaubakoguse aluseks on
pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. 17. Kuulus revolutsioon. Absolutismi lõpp ("Õiguste bill"). Kuulusaks revolutsiooniks nim. James II veretut kukutamist ja William III võimuletulekut Inglismaal. ,,Õiguste bill" on jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks dokumendiks. See vormistati lõplikult 1689. aastal. Selle kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid (k.a maksuseadus, sõjaväe kokkukutsumine) parlamendi mõlema koja kinnitust. Samuti sätestati parlamendisaadikutele sõnavabadus. Kõigile kuninga alamatele anti petitsiooniõigus. 18. Absoluutse ja parlamentaarse monarhia võrdlus. TV 18 Absoluutne monarhia Parlamentaarne monarhia Kes oli riigipea? kuningas kuningas
(tulumaks). Tähtajaline maks maksumaksja peab ise välja arvestama ja on kohustatud ise mingiks ajaks tasuma (sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks, maamaks). Sissenõutav maks üksikisiku tulumaksu juurdemakse, maamaks. Need, mille maksukohustus tekib siis, kui maksumaksjale on esitatud vastav teade. 6. maksud võib jaotada eesmärgi alusel üldisteks ja erieesmärgilisteks maksudeks. Iga maksuseadus sisaldab maksu üldeesmärki, milleks on fiskaalne eesmärk ehk eelarveline eesmärk. Samas võib aga maksuseadus sisaldada ka erieesmärke (ehk kujundamisfunktsiooni maksud), kas mõjutusvahendina või sotsiaalsed võrdsuse tagamiseks. Erieesmärgid aktsiisid. 7. maksud võib sõltuvalt maksumäärast jaotada progresseeruvateks, proportsionaalseteks ja regresseeruvateks maksudeks.
· - toodab siseturule , ostab toorainet 200 eest , lisandub käibemaks 40 , müüb maha kalossi 400 eest + km 80 , 40-80= -40 , peab maksma riigile 40 . · -toodab välisturule , tooraine 200 eest , käibemaks 40 , müüb maha 400 eest + km 0 , sest toodab eksporti! 40-0= 40, saab riigilt 40 Maksuarvestuse raamatupidamine Vastavalt raamatupidamisseadusele, korraldatakse raamatupidamine, sealhulgas maksuraamatupidamine tekkepõhisel printsiibil. Kui mingi maksuseadus nõuab kassapõhist arvestust, siis tuleb raamatupidamises korraldada arvestus mõlema printsiibi järgi. Maksuarvestus, deklareerimine ja maksu tasumine toimub väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ( kassapõhine arvestus ). Maksuteooria · EKVIVALENDITEOORIA On seotud riigiteooriaga. inimesed otsustavad rajada riigi selleks, et kindlustada kord, julgeolek ning üldine heaolu. Riigi moodustamine tähendab lepingu sõlmimist riigi ja tema kodaniku vahel,
seadusloome menetluse jooksul käibemaksu vähendamisele suunatud maksuskeemide kasutamist, mille vastu võitlemiseks on muutmise seadus ette nähtud Usalduse kaitse – maksumaksja usaldus avaliku võimu tegevuse ja nende seisukohtade vastu (nt mereteenistuse näide; eelotsus; korduva revisjoni keeld) Õigusselguse põhimõte – maksuseadus peab olema selge ja konkreetne, piisav vacatio legis jne 26. Maksude kehtestamisel tuleks arvestada vähekindlustatud isikute vajadusega. Fiskaalne eesmärk asendub sotsiaalpoliitilise eesmärgiga (nt teatud kaupadel väiksemad maksumäärad jne). Maksustamine ei tohi ohustada isiku füüsilist eksistentsi ega kaasa tuua sotsiaalset ebaõiglust. 27. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
1. kaasaaitamiskohustus maksukohustuslasel lasub kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud enne maksumenetluse algust; need võivad olla maksu suurendavad või vähendavad asjaolud; sellisel juhul vabaneb maksukohustuslane osaliselt või täielikult vastutusest. 2. maksukohustuslane peab pidama raamatupidamise arvestust vastavalt raamatupidamisseadusele ja täiendavat maksuarvestust, kui seda nõuab mõni maksuseadus. 3. dokumente tuleb säilitada vähemalt 7 aastat, kui seadused teisiti ei nõua. Maksusuhtest tulenevad nõuded ja kohustused: · rahalised: 1. maksukohustus see on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma, mis tekib talle vastavalt maksuseadusele; 2. kinnipidamiskohustus see on maksukinnipidaja kohustus pidada kinni teise isiku tulult maksusumma ja deklareerida see ja üle kanda; 3
Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iga konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus. Maksu peamiseks eesmärgiks on sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks tulu saamine. Maksudel võib olla ka kõrvalfunktsioone näiteks on tollimaks siseturu ja hinnaregulatsiooni kaitseks, aktsiisid tarbimise piiramiseks või keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Koormised on mitterahalise iseloomuga kohustused. Rahalised karistused (näiteks trahv ja sunnisraha) on mõjutusvahendid, et sundida isikut
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada.
RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS Olemus – rahvusvahelisi aspekte sisaldavate maksuõiguse normide kogum, mille eesmärgiks on kõrvaldada erinevate jurisdiktsioonide maksuõiguse normide kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.-
Vabariigis olnud edukalt kasutusel enne Teist maailmasõda. Aastatel 1918-1944 võis kinnisvaramaksu jagada tinglikult kaheks: kinnisvaramaksuks väljaspool linnu ja aleveid ning kinnisvaramaksuks linnades ja alevites. Kinnisvarade hindamine ja maksustamine väljaspool linnu ja aleveid toimus riigi kehtestatud maksuseaduste alusel. Nendeks olid seadus liikumata varanduse maksu kohta maal, väljaspool linnu ja aleveid asuvate kinnisvarade hindamise seadus ja maal asuvate kinnisvarade maksuseadus. (Lehtmets...01.12.2009) Enne Eesti riigi tekkimist kehtestasid makse erinevad võimud (Vene Ajutine Valitsus, Eesti Ajutine Maanõukogu, Saksa okupatsioonivõimud, Asutav Kogu, Ajutine Valitsus). Eelmise võimu peale pandud maksud tühistati ning kehtestati uued ja reeglina suuremas. Peeti kinni Vene riigis kehtinud põhimõttest, mille kohaselt linnades ja alevites paiknevat kinnisvara maksustati teistel alustel (kapitaliväärtus, tulu) kui väljaspool linnu ja aleveid asuvat
asuv iseseisva majandusjurisdiktsiooniga territoorium, kus ei kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 2/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt TMS-le. (VVm nr 11; 11.01.2000 Austria Vabariik, iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Soome jt). - Maksuseadus konreetse riikliku maksu kehtestamise seadus, mis peab sisaldama maksu nimetust, maksu objekti, maksumäära, maksumaksjat, maksu laekumise kohta, maksu tasumine tähtpäeva või tähtaega, maksude tasumise korda, maksuseaduse rakendamise korda, võimalikke maksusoodustusi ja nende rakendamise korda. - Maksusoodustus õigusnormis sisalduv eritingimus, mis võib vabastada isiku
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool II R Alla Järv FIE RAAMATUPIDAMINE Aineõpetaja: Malle Kasearu Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Ettevõtlusega hakatakse tegelema ennekõike selleks , et endale ja oma perele äraelamiseks raha teenuda. Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole juriidiline isik. Oma ettevõtluses teeb ta otsuseid ainuisikuliselt ja vastutab ettevõtluse käigus tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga. FIE saab kogu talle laekuvat raha kogu aeg igaks otstarbeks vabalt kasutada, peaasi, et maksud oleks makstud. Kuna inimene on alati üks isik, on FIEl igasuguse vara kasutamine lihtsam, ta ei pea iseendaga oma vara kasutamiseks ühtki lepingut sõlmima. Ettevõtlusest laekuva raha isiklikuks tarbeks ei pea ta ühtki paberit vormistama ega raha ühelt kontolt teisele kandma. ...
3.2 MAKSUKOHUSTUSLASE KOHUSTUSED 1) Kaasaaitamiskohustus (§56) – maksukohustuslane on kohustatud kirjalikult teatama maksuhaldurile kõik talle teada olevad asjaolud, mis omavad või võivad omada tähendust maksustamise seisukohalt enne maksumenetluse algust. 2) Maksude arvestus (§57)- maksukohustuslane peab korraldama maksude raamatupidamise arvestuse vastavalt raamatupidamise seadusele tekkepõhiselt ja kui maksuseadus näeb ette kassapõhise arvestuse, siis tuleb see ka vastavalt korraldada (antud juhul võib tekkida dubleeriv maksude arvestus, millega võib kaasneda pooleteise kuuline ajaline nihe). Lisaks on oluline arvestada raamatupidamisdokumentidesse tehtavate paranduste nõude järgimist – need peavad olema tehtud moel, mis jätab esialgse kirje loetavaks. Paranduste juurde tuleb märkida: a. selle tegemise alus b. paranduse alusdokumendi asukoht c
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord; · Kultuuriline keskkond: väärtushinnangud, müüdid, tabud, kehtivad normid, arusaamad, käitumine jne; · Tehnoloogiline keskkond: tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, nõuded toodetele (ohutus- ja tarbijakaitsenõuded), transpordi areng konkreetses piirkonnas; · Õiguslik keskkond: millised seadused määratlevad ettevõtte tegutsemise võimalused. Maksuseadus, äriseadustik, tarbijakaitseseadustik, võlaõigus- seadus. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. · Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o Sa...
olukord; · Kultuuriline keskkond: väärtushinnangud, müüdid, tabud, kehtivad normid, arusaamad, käitumine jne; · Tehnoloogiline keskkond: tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, nõuded toodetele (ohutus- ja tarbijakaitsenõuded), transpordi areng konkreetses piirkonnas; · Õiguslik keskkond: millised seadused määratlevad ettevõtte tegutsemise võimalused. Maksuseadus, äriseadustik, tarbijakaitseseadustik, võlaõigus- seadus. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. · Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum
1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja;
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
(tööaeg, töötasu, puhkus jne.) II. Avalik õigus riigi ja lihtkodanike suhted, kus riik on domineeriv: a) Riigiõigus e. konstitutsiooniõigus siia kuuluvad ka inimõigused. b) Haldusõigus e. Administratiiv õigus reguleerib ametivõimude tegevust. Paneb paika ametivõimude volitused. c) Finantsõigus paneb paika korra, kuidas riik ja omavalitsus makse koguvad ning kuidas nad nende käsutuses olevat raha kasutavad. Maksuseadus ja eelarveseadus. d) Kriminaal õigus e. karistusõigus paneb paika kõik need teod, mis antud riigis loetakse kuriteoks. Kuriteod on pandud kirja karistusseadustikus. Kuritegu ühiskonnaohtlik tegu ja selle eest on nähtud sanktsioonid. e) Protsessiõigus paneb paika kohtupidamise korra. o Tsiviilprotsessi seadustik reguleerib kohtupidamist, kui vaidluse all on eraõiguslikud küsimused
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond ...
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli...
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
õiguse eristamine. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Sks, Pr, Sveits, Itl, Hol. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on kõik see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, ja eraõigus on kõik see, mis puudutab üksikisiku kasu. Riigi huvides nt maksude kogumine e maksuseadus, karistamine e kuritegude ärahoidmine e karistusseadus. Erahuvides nt pärimisseadus. 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (subordinatsioonisuhted)(maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega (koordinatsioonisuhe); lähtutakse privaatautonoomia e eraautonoomia põhimõttest (pooled
ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord; · Kultuuriline keskkond: väärtushinnangud, müüdid, tabud, kehtivad normid, arusaamad, käitumine jne; · Tehnoloogiline keskkond: tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, nõuded toodetele (ohutus- ja tarbijakaitsenõuded), transpordi areng konkreetses piirkonnas; · Õiguslik keskkond: millised seadused määratlevad ettevõtte tegutsemise võimalused. Maksuseadus, äriseadustik, tarbijakaitseseadustik, võlaõigus-seadus. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. · Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum
⇒補 ⇒鋤 議類 白川字統 ⇒裨 ⇒聿 1 abistama, aitama, appi tulema《動詞》 5 maksude kogumine (vt. eelmine 2 abi, tugi《名詞》 punkt)《名詞》 3 k¨unnit¨oo¨ (˜oige m¨ark on [鋤])《名詞》 J1 ametinimetus [四等官] s¨usteemis, 4 vana maksuseadus Hiinas, kus ka- teine ametnik [寮] hulgas heksat a¨ a¨ rmist p˜oldu hariti eraldi, J2 nime moodustamisel inimeset kir- keskmist aga koos ning selle saak jeldava s˜ona l˜oppu lisatav liide l¨aks maksudeks [助法]《名詞》 教 ¨ OKE LO ¨ 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
