Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"treening" - 663 õppematerjali

treening - Õlad, trapets, jalad Harrjutus Seeriad kurdus Kangiga kükitamine(kang õlade peal) 4 4-6 Kangiga tõmme eespool üles 4 4-6 Jalgade kõverdamine trenazööril 4 4-6 Õlatõste kangiga 4 4-6 Hantli tõstmine küljelt, käed poolkõverad 4 4-6 hüpenöör 1 10.15 min

Õppeained

Treeningu analüüs -Tallinna Ülikool
thumbnail
10
odt

Tervisesportlase treening

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4

Sport → Kehaline kasvatus
24 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Tervisesportlase treening

Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1

Sport → Tervisesport
20 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Rasedusaegne treening

tähelepanu ka kõhu puudumine. Selgitust sellele kahjuks ei leitud ent kõik on nii lapse kui ka minuga korras. Minu olukord oli väga kerge, sest mulle ei tekitanud probleeme raseduse ajal aktiivne olemine või koguni mõõdukalt trenni tegemine. Ma otsisin ka erinevaid liigutusi ja kergemaid trenniliigutusi, mida rasedad teha võivad ning uurisin ka, kas aktiivsus võib ka kasuks tulla. Miks on trenn raseduse ajal kasulik? Rasedusaegne treening mõjub hästi nii emale kui beebile, kergendab sünnitust ning sünnitusjärgset taastumist. On tõestatud, et füüsiline aktiivsus tõstab heaoluhormoonide taset ning seeläbi muudab nii tulevase ema kui ka loote rahulikumaks ja õnnelikumaks. Kahjuks on aga raseduse ajal ka selliseid seisundeid, mis keelavad igasuguse kehalise aktiivsuse näiteks vererõhuhäired, mitmikute korral või loote ebanormaalne asend jne. Raseduse ajal treenimine tekitab parema enesetunde raseduse jooksul

Sport → Sport
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tervisesportlase treening

tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab vaeva nägema. Tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ning ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treenimiseks peab looma mingi kindla kava kuna mida teha sest kui jätta vahele mõni treening võib tekkida nihkeid mis mõjutavad organismi kulgu.Selleks tuleb treenida umbes 3-4 korda nädalas. Õige treeningu puhul peavad koormused kasvama. Harjutades pidevalt ühe ja sama koormusega, ei toimu mingit arenemist, organism kohaneb selle ühe raskusastmega ning areng peatub.Algul tuleks tõsta treeningu mahtu hiljem intensiivsust Et koormust tõsta selleks on laineline koormuse tõstmine ehk teatud periood treenid kergelt mingi periood raskelt.Lainelisuse koormuse tõstmine jaguneb

Sport → Kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Üldkehaline treening

Üldkehaline treening Mis on üldkehaline treening? Üldkehalise treeningu eesmärk on treenida kogu keha. Üldkehaline treening on mõeldud erinevate lihasgruppide tugevdamiseks, kordinatsiooni, tasakaalu, vastupidavuse ja üldfüüsise parandamiseks mitte kindlal spordialal tulevuste saavutamiseks. See ei tähenda aga, et enda spordiala kõrvalt ei võiks üldtreeninguga tegeleda, see võib just aidata ka enda alal paremaid tulemusi saavutada. Üldkehaline treening ei vaja kindlat kohta või abivahendeid (kuid neid on võimalik kasutada) ja saad ennast treenida jõusaalis, rühmatreeningutes ja ka kodus.

Sport → Sport
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Treening ja taastumine

Treening ja taastumine Igasugunekehalinepingutus:talvinesuusasõit,aeroobikavõi treeningtundjõusaalis,on efektiivnevaid siis, kui meiejõuvarudon treeningukstaastunud.Väsinunakehalisttöödalustadesei ole sportlikul treeningulolulist tervistavatefekti. Väsideslangevadorganismisise misedvastupanujõudja sageli võivad tulemuseksolla haigusedja vigastused.Pahatihti ei tarvitseinimesed sedakohemärgata,sestpatoloogiavõib arenedata sapisi. Kuigi regulaarseltspor digategelejavõib alati õpetustsaadatreenerilt, on asju, midaiga tervise-või võistlussportlane,noor või täiskasvanupeab ise teadma. Spordijoogidon organismikütus Treeningugakulutatudenergiataastamisekson mitmeidviise. Kõige lihtsamteeon tervislik toi tumine,mis peaksalgamavahe tult pärast koormust.Esmalttu leb kõrvaldadaorganismivede likukaotus,sest tugevatree ningugavõimekaotadakuni paarliitrit vedelikku. Samaaegselt...

Sport → Kehaline kasvatus
32 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Treening ja toitumine

..........................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne mõju ja tervistav tulemus, on vaja ka jägida toitumisharjumusi. Oma referaadis käsitlen toitumise ja treeningu vahelisi seoseid ning leian optimaalseima ja kasulikema viisi terveks elulaadiks seoses toitumisega ja kehalise aktiivsusega. TIPPSPORTLASED Enamajaolt kalduvad sportlased, kes on tõsiselt enda alale pühendunud, olema äärmiselt

Sport → Kehaline kasvatus ja sport
73 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Rasedusjärgne treening

 pööra suurt tähelepanu rühile! Jälgi, et raseduse lõpuperioodile iseloomulik suurenenud nimmenõgususega kehahoiak ei muutuks sulle harjumuseks. Püüa jälgida, et last tõstes või kodutöid tehes oleks selg alati sirge, ära tee midagi ette kummardudes küürus seljaga. Selline harjumus võib soodustada valu alaseljas.  tee kindlasti venitus-ja lõdvestusharjutusi kompleksi lõpus.  üldjuhul ei ole ka pärast rasket sünnitust treening vastunäidustatud, kui sul on olnud raske sünnitus või näiteks keisrilõige, siis tasuks nõu pidada harjutuste valiku suhtes oma ämmaemandaga. Kõige esimesed harjutused pärast sünnitust. 1. Harjutus vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks. Seda harjutust võid alguses teha seliliasendis, jalad põlvist kõverdatud, hiljem aga ka istudes või seistes. Pinguta vaagnapõhjalihaseid (need lihased ümbritsevad kusitit, tuppe ja pärakut), hoia 3-5

Sport → Spordifüsioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Gym Hazards

Gym Hazards Working out is seen as one of the healthiest ways to exercise but still sometimes it could be more than your body can cope with. A young woman in her first aerobic class collapsed and passed out. All attempts to resuscitate her were futile. Born with a heart defect, she was risking her life when she pulled on her fitness gear. A whole range of things should be taken into account before starting a training but unfortunately, many fitness instructors still fail to take a detailed personal history of their clients. It's crucial to work out first undergoes of "warm-up" ­ a succession of low-intensity movements to prepare the body for exercise by increasing circulation. Equally important is "cooling down" at the end of a workout. Stopping suddenly, especially when fatigued, can bring cramps and fainting. Today's gyms are packed with an array of ...

Keeled → Inglise keel
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Treenimine

Jõutreening 3 päeva nädalas: ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE ESMASPÄEV ­ Rind, õlg, biitseps. KOLMAPÄEV ­ Reie esikülg, tagakülg, säär, kõht. REEDE ­ Seljalailihas, triitseps, trapets. ESMASPÄEV 1. Surumine lamades 4 6 x (8 ­ 5) 2. Lendamine neg. kaldega pingil 3 x (12 ­ 7) * vaheta, ühes trennis hantlitega, järgmises trenazööril trossidega 3. Liblikas + käte ristamine trenazööril trossidega 4 x (12 ­ 7) * 2 esimest seeriat ainult liblikal, 2 viimast on superseeria LIBLIKAS + KÄTE RISTAMINE, superseeriaid ära tee iga kord 4. Surumine istudes trenazööril (Smith`il) või istudes hantlitega 4 x 10 ­ 6 5. Lendamine seistes trossidega või hantlitega või kangi tõstmine ette 3 x 15 8 6. Biitsepstõste seistes hantlitega vahelduvalt 4 x 10 ­ 6 * tehnika olgu korralik, tempo 2 sek. alla, 2 sek. üles 7. Biitsepstõste seistes kangiga + biitsepstõste kangiga istudes pingil 3 4 x (10 ­ 6) (see on superseeria)* teise harjutuse puhul vali ra...

Sport → Kehaline kasvatus
30 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Kõhulihaste tõhus treening kava

docstxt/13982600319868.txt

Sport → Sport
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

10 treening müüti

10 treeningmüüti! Maailm on täis illusioone ja eksiarvamusi. Kõikides valdkondades leiab mingisuguseid tõe pähe võetavaid müüte ning treening ei ole ses suhtes mingisugune erand. Järgnevalt tutvume kümne tavalisima treeningmüüdiga, millest teadlik olles õnnestuks ehk kasvatada rohkem lihaseid. 1. Naised peaksid treenima teistmoodi kui mehed Tahaksin meelsasti kohata seda inimest, kes on veennud paljusid naisi treenima üksnes kergete raskuste ning suure korduste arvuga. Naistel on ju palju vähem lihaseid ehitavat testosteroon-hormooni. Sellest tulenevalt on naistel palju keerulisem oma lihasmassi suurendada kui meestel

Sport → Kehaline kasvatus
72 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat "Kaugushüpe"

Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu. Sumised visati enne maandumist taha, et hüppajat kaugemale viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656.a eKr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896.a) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda nädalas. Treeningul töötatakse suurema koormusega kui võistlustingimustel. Seda eriti hooajal alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse

Sport → Kehaline kasvatus
71 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Kosmonaudid, nende treening, ettevalmistus eri riikides

Kosmonaudid, nende treening, ettevalmistus eri riikides, koostöö riikide vahel Gertrud Kinna 12c · Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on füüsiline Maa-väliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse ­ kosmoselennu ­ elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule ­ Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Sa...

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Terviseõpetuse küsimused

32. HINGAMINE JÕUSAALI TREENINGUL? Hingata tuleks vastupanu ületavas faasis e pingutuse ajal välja ja vastupanu langetavas e järelandvas faasis sisse v oida lihtsalt harjutuste ajal suu veidi avatud. 33. ERINEVAD KORDUSED, PUHKUS JA EESMÄRGID JÕUTREENINGUL? kordused Mida arendab? puhkus Vastupanu 1-6 maksimumjõud 3-5 min 100-85% maksim`st 6-12 põhijõud 1-4 min 10-20 Valmisoleku treening 0-1 min 12-20-------) 85-50% 10-15 Algaja maksimumist 15-20 Jõuvastupidavus 0-0,5 min 20-0% maksim`st 20+ lihasvastupidavus 34.MIS ON ÜLETREENING? Kui organism: lihased, närvisüsteem pole järgmiseks treeninguks piisavalt puhanud. TASAKAALU NIHKUMINE TREENINGU, VÕISTLUSTE JA ORGANISMI TAASTUMISE VAHEL. 35. ÜLETREENINGU SÜMPTOMID? Kaob huvi treenida, tulemuste langus, kiire väsimine, unehäired, apaatia, isutus, seedehäired,

Meditsiin → Tervis
15 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga

Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Arvutipõhine COGPACK treening Aspergeri sündroomiga lastel ___________________________________________________________________________ 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/

Sotsioloogia → Sotsioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti laskesuusatamine

ootealale, kus ülejäänud kaks nendega liituvad. Võistkond saab lõpuaja pärast viimase liikme lõpetamist. 12 Treening Laskesuusatamine koosneb, nagu ka nimi ütleb, kahest osast: laskmisest ja suusatamisest. Mõlemal alal peab olema tugev, sest ei piisa ainult lasta oskamisest või suusatamisest. Seda peetakse raskeimaks kombineeritud alaks. Treening koosneb neljast erinevast komponendist: füüsiline, vaimne, laskmine ja erialane treening. Füüsilise treeningu saab omakorda jagada kolmeks: jõud, vastupidavus ja kiirus. Laskmistreening jagatakse samuti kolmeks. Kahe alajaotuse puhul relvaga ei lasta ehk seda nimetatakse kuivaks treeninguks: esimese treeningu puhul proovitakse sihikut võimalikult kaua märgi peal hoida, teisel puhul tehakse läbi ilma padruniteta asendi võtmine ja laskmine

Sport → Kehaline kasvatus
39 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Treeningu mõju lihastele

..................................................................................................................5 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid...............................................................................................6 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased.................................................................................6 1.3.2 Kiirelt kokkutõmbuvad lihased.....................................................................................6 2. Treening..................................................................................................................................8 2.1 Kardiotreening..................................................................................................................8 2.2 Jõusaali treening...............................................................................................................8 3. Treeningu mõju lihastele..................................................................

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kepikõnd

kilokalorit, siis kepikõnnil kulutab keha ühe tunni jooksul 400 kilokalorit ehk 46% rohkem. Mida raskem inimene, seda suurem on kaloripõletus ja vastupidi. Kaalulangetust eesmärgiks võttes on hea teada, et inimestel on maksas glükogeeni varu, millest vabaneb energia saamiseks glükoos ja seda varu jätkub 45 minutiks alates treeningu algusest. See tähendab, et organism hakkab energia saamiseks rasva põletama alles pärast 45- minutilist treeningut. Pooletunniline treening on hea üldise toonuse tõstmiseks, aga rasvapõletust ei toimu. Seetõttu on soovitatav treeningu pikkus 1,5 tundi. Kaalulangetuseks on oluline teha intervallil põhinevat treeningut, läbides teatud vahemaad kiiremini, osa aeglasemalt, vahepeal võimeldes ja tehes ka mõne hüppesammu. Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja

Sport → Kehaline kasvatus
21 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Vaimupuue, õpimapp

..........................................................................10 2.1.Varajane sekkumine........................................................................................................10 2.2.Arendustegevus...............................................................................................................11 2.3.Individuaalne arenduskava..............................................................................................12 2.4.Psühhosensoorne treening, mootoorika treening ja kommunikatsioon...........................14 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................17 LISA 2 2 SISSEJUHATUS J

Pedagoogika → Kasvatusteadus
73 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vastupidavus - lühireferaat

Esimene liik sobib spordiga alustajatele, kel veel täpne ettekujutus oma võimekusest puudub. Tervisetreeningu ajal isik küll higistab, aga ei hingelda veel, sest aju ja lihased saavad normaalse hingamise juures piisavalt verest hapnikku. Põhivastupidavustreening sarnaneb eelnevale, kuid inimese hingamise tempo on kiirenenud, saades siiski normaalselt ilma pausideta rääkida. Selle juures ei kasuta keha veel kogu vereringluses olevat hapnikku lihaste "abistamiseks". Aeroobne treening avaldab lihastele parajat koormust, mil treenides enesetunne on hea ja vastupidavus areneb kiiresti. Isik hingeldab, sest selle treeningu juures läheb kõik verest olev hapnik lihastesse. Anaeroobse treeninguga areneb vastupidavus kõige kiiremini. Kõrge intensiivsuse juures jääb kehal seal olevast hapnikust väheks. Tuntakse suur väsimustunnet, kuid enamasti suudetakse treeningut jätkata. Viimaseks on maksimaaltreening, millega ilma soojenduseta alustades tõmbab lihase nii-öelda kinni

Sport → Kehaline kasvatus
31 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Pikamaajooks

Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718, 559 km. Sellel perioodil tõusis jõutreeningu osakaal 6-10%

Sport → Kehaline kasvatus
21 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vesiaeroobika

Referaat ,,Vesiaeroobika" Antud referaat annab kerge ülevaate vesiaeroobika eesmärgist ning tutvustab selle põhilisi jooni ja olemust. Nendele, kelle jaoks on see 21.sajandi uus suund spordimaailmas võõras, leiab siit kindlasti palju valgustavat informatsiooni ülevaateks. Mis on vesiaeroobika? Vesiaeroobika treening on emotsionaalne, annab hea koormuse ning kulutab palju energiat. Klassiklaine tunni pikkus on 45-60 minutit. Nagu iga treening koosneb ka vesiaeroobika treening nö kolmest osast: soojendusest, aeroobsest treeningust ja lihastööst ning lõppeb kergete venitustega. Soojenduse põhieesmärgiks on keha ette valmistada algavaks lihastööks ning tavaliselt kestab see 5-10 minutit. Aeroobses osas (keskmiselt 20-40 min) toimub keha intensiivne töö tõusva koormuse foonil ja jõuosa (keskmiselt 5-15 minutit) koosneb tasakaalustatud lihastreeningust. Tunni lõpuosas venitatakse (keskmiselt 3-5 minutit) kõiki koormatud lihaseid oma esialgse pikkuseni.

Sport → Kehaline kasvatus
20 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

TREENINGUTE MÕJU ORGANISMILE

TREENINGUTE MÕJU ORGANISMILE Merily Randmaa Kadi Jürimäe Hanna Greta Schults Sandra Ruus KATSED Võrdlesime katsetes astmaatiku(Merily) vastupidavust ja terve inimese (Kadi)vastupidavust. Korraldasime kolm katset. ESIMENE KATSE Esimeses katses sõudsime sõudeergomeetriga 250 meetrit. Pulss Aeg Pulss Pulss enne pärast 5min sõudmist taast. KADI 100 1.13 165 109 MERILY 86 1.02 138 91 1.KATSE JÄRELDUS Merily aeg oli kiirem ja samuti taastus pulss kiiremini. Järelikult astma siinkohal erilist rolli ei mänginud. TEINE KATSE Teises katses jooksime 3x60m. Vererõhk enne Vererõhk pärast KADI 120/63 124/56 MERILY 1...

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tervisliku eluviisiga alustamine

kui tegu on ülekaalulise inimesega, ei ole tähtis kas rohkemal või vähemal määral. Seepärast soovitaksingi sellisele inimesele hoopis kiirkõndi. Alguses võib tunduda, et kiirkõnd ei aita midagi, kuid kõik sõltub läbitavast distantsist ja ajast. Rasvapõletus algab aga alates tunnist ajast järjepidevast treeningust. Peale- ja enne seda peaks aga tegema korraliku venituse ja soojenduse, ka enne kõndi, kuna ülekaalulisele inimesele on ka kõnd piisavalt raske treening, et hiljem lihased valutaksid, ja et vältida liigse piimhappe tekkimist lihastes, siis on vahel venitus ja soojemad kui lõpuks treening ise. Seda võib võrrelda enne sukeldumist õhu kogumisega kopsudesse, et mitte lämbuda, sama tähtsaks pean ma ka soojendust ja venitust enne ja peale igasuguse astmega treeningut, eriti inimesele, kes ei ole kaua sordiga tegelenud. Tähtsaim treeningutega alustamisel on aga

Eesti keel → Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vastupidavus spordis

positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda. Kindlasti ei tohi harjutada väga intensiivselt. Kui treenitusseisund juba paraneb, tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust ja alles seejärel intensiivsust. Vastupidavustreeningu eesmärk on inimese füüsilist potensiaali kasvatada. On olemas tervise-, põhivastupidavus-, intensiivne aeroobne-, anaeroobse läve- ja maksimaalne treening.  Tervisetreeningu juures inimene küll higistab, aga ei hingelda veel. See on moment, kus inimesel paraneb ainevahetuse ökonoomsus, lihastoonus, tugevneb süda ning arenevad südamelihased. Positiivselt mõjub treening ka vererõhule,mis alaneb ja sellega koos madalneb ka kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis. Lisaks eeltoodule väheneb ka soodumus või risk haigestuda. Inimesed, kes on alustanud spordi tegelemist võiks olla selles

Sport → Kehaline kasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kaugushüpe

Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katse, parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse pikim hüpe. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas...

Sport → Kehaline kasvatus
2 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

...................................................................................13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus................................................................................14 1.4.3. Anaeroobne lävi.........................................................................................................14 1.5. Vastupidavuse arendamine................................................................................................15 1.5.1. Aeroobne treening.....................................................................................................16 1.5.2. Intensiivne treening...................................................................................................17 1.6. Jõu arendamine..................................................................................................................17 1.6.1. Jõuvõimete liigitamine.....................................................................................

Sport → Suusatamine
12 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kaugushüppe referaat

Tallinn 2 Sisukord 1. Ajalugu 4lk 2. Mis on kaugushüpe? 4lk 3. Võistluskorraldus 5lk 4. Hoojooks 6lk 5. Hoojooksu ja äratõuke vaheline ala 6lk 6. Äratõuge 7lk 7. Lend 7lk 8. Maandumine 8lk 9. Sportlase eripära 8lk 10. Treening 9lk 11. Parimad tulemused 10lk 12. Pildid 2tk 11lk 13. Kasutatud kirjandus 12lk 3 Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et

Sport → Kehaline kasvatus
110 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maailma kiireim ärahellitatu - Usain Bolt

Maailma kiireim ärahellitatu 19. juuli, 2002. Jamaica pealinna Kingstoni rahvusstaadionile on kergejõustiku juuniorie maailmameistrivõistlustele kogunenud täismaja, 36 000 pealtvaatajat. Üks vibalik noormees, vanust 15 aastat ja 332 päeva, nimi Usain Bolt, oli vaid paar nädalat varem läbinud 200 meetrit oma vanuse kohta usjumatu ajaga 20,61. Kogu Jamaica ootas tema triumfi. Jamaicalased ei pidanud pettuma. Imetalent kerkis endast kolm aastat vanemate seltskonnas kõigi aegade noorimaks juunioride maailmameistriks ning ühes sellega ka riigi suurimaks spordilootuseks. ,,Olen uhke oma saavutuse üle. Olen uhke enda ja oma riigi üle," ütles teismeliseeas Bolt viisakalt. Lapstähtede teekond tippu pole üldjuhul lihtne. Kerge ei olnud see ka Boldil. Vaid kaks aastat pärast triumfi Kingstonis läbis ta kõigest 17-aastaselt 200 meetrit ajaga alla 20 sekundi, aga esimest tiitlit täiskasvanute seas pidi ootama veel...

Sport → Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Doping spordis

Doping spordis Sportlikku saavutusvõimet suurendavate meetodite kasutamine on ajalooliselt sama vana kui sport ise. Antiloobi liha söömine pidavat arendama kiirust ning tiigriliha andvat suurema lihasjõu. Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (ingl. k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Sportlastel on ...

Bioloogia → Bioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Treeningu analüüs

Tallina Ülikool Terviseteaduse ja Spordi Instituut TREENINGU ANALÜÜS NR. 2 Referaat Koostaja: Juri Larionov Rühm: TK-1kõ Juhendaja: prof. Rein Haljand Tallinn 2011 Sissejuhatus Alustasin oma treeningu analüüsiga kohe pärast põhihooaja lõppu. Enesetunne oli selleks ajaks üsna kurnatud. Pikk sisehooaeg korvpallis, mis sisaldas palju võistlusi ­ sõitmised linnast linna ja rasked treeningud. Oli tunda, et keha ja vaim on väsinud. Tänu sellele otsustasin esimese korra läbida testid vahetult pärast hooaja viimast mängu, pärast esimest trenni ja teist korda läbisin testid pärast kuuaja pikkust puhkepausi. Puhkepaus ei tähendanud muidugi seda, et ma mitte midagi ei teinud. Siiski hoidsin vormi ­ käisin jooksmas, rattaga sõitmas ning tegin mõningaid jõuharjutusi. Kogu test...

Sport → Treeningu analüüs
24 allalaadimist
thumbnail
12
docx

LIBLIKUJUMINE

käsi ega jalgu. Kui viid maandumisel rinna jõulisemalt alla, tõusevad puusad ja kannad kiiremini veepinnale, lubades sul ka tõmmet varem alustada. See tähendab, et sa ei viivita jalalöögiga, kuni rind on vajunud, selle asemel säilitad kindla rütmi. Ehkki sa suunad jalalöökidesse rohkem energiat, tunned ikkagi nagu teeksid kerelihased suurema osa tööst. Varvaslöök kujutab endast väikest sirutust, ent see pärineb ikkagi keha keskosast. Fookuspunktide treening Fookuspunktide treeningut tuleks harjutada 25-jardiste kordustega, et olla suuteline täielikult keskenduma. Kuigi tuleb jälgida fookuspunkte ka pikematel distantsidel. Puhata tuleb korduste vahel nii palju , et käsilolev punkt lõpuni hästi sooritada. Keskenduda tuleks siis järgmistele punktidele: · Pehme maandumine võimalikult vähese müra ja plärtsuga. · Piisavalt laiali aetud käetega maandumine , et rind saaks nende vahele vajuda.

Sport → Sport
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vastupidavuse ploki teooriaküsimused

· Kuidas jaotatakse vastupidavust? Tavaline (üldine) ja spetsiaalne (erialane) · Mis on üldine vastupidavus? keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. · Kui vanalt on võimalik hakata parandama aeroobset vastupidavust? Kui kaua seda arendada saab? 11-12 aastaselt, võimalik arendada 20 aastat · Kirjelda, mis toimub organismis tervisetreeningu puhul paraneb ainevahetus ja lihastoonus, tugevneb süda ning arenevad südamelihased. Positiivselt mõjub treening ka vererõhule,mis alaneb ja sellega koos madalneb ka kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis · Kirjelda, mis toimub organismis põhivastupidavuse treeningu ajal toimub rasvade põletus ja organism saab rohkem hapnikku, kui ta ära tarbib. · Kuidas määrata treeningu intensiivsust? Südamelöögisageduse järgi · Milleks kasutatakse vähese intensiivsusega treeningut? lihaste taastumiseks peale suure koormusega treeningut,

Sport → Kehaline kasvatus
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mida süüa pärast trenni

Mida süüa pärast treeningut? Kiire taastumine pärast pingutavat treeningut on võimalik vaid õige toitumise ja vedelikukao likvideerimise korral. Vähemalt kaks tundi enne ja pärast esimese tunni möödumist treeningust on soovitatav süüa madala glükeemilise indeksiga (GI) toiduaineid. Need ei põhjusta vere glükoositaseme kõikumist, energia vabaneb aeglasemalt ning täiskõhutunne püsib kauem. Toidust vabanev glükoos hakkab verre jõudma just siis, kui organism seda kõige rohkem vajab. Nii on võimalik vere suhkrusisalduse langust edasi lükata ja seeläbi parandada vastupidavust. Trennijärgseks kiireks taastumiseks aga peaks eelistama keskmise ja kõrge GI-ga toiduaineid. Glükogeenivarude kõige kiirem taastumine toimub kahe esimese trennijärgse tunni jooksul. Siis tuleks tarbida 50­60 grammi süsivesikuid tunnis, seega umbes 100 grammi. Lihaste energiavarud taastuvad kõige kiiremini, kui tarbida 1­1,2 g süsivesikuid kehakaalu iga kilo kohta tunn...

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
11
docx

SPORTLIKU TREENINGU PÕHITÕED

4. Tunnetuse lõpuleviimine ja teadmiste kinnistamine. Esialgu algab kinnistamine probleemi lahendamisest või uue materjali esita mise loogilisest plaanist. Kinnistamise edasises käigus tuleb uued teadmi sed lülitada uutesse seostesse, viia nad üle uude situatsiooni. Uued teadmised kinnistuvad ainult harjutamise (kordamise) käigus. 5. Teadmiste, vilumuste ja oskuste kasutamine. Seda etappi iseloomustab noorsportlaste tegevuse suur iseseisvus. Peamised vormid on treening ud, mängud ja võistlused. Oluline on teadmiste, oskuste ja vilumuste kasuta mine võistlustel. 6. Noorsportlaste tegevuste tulemuste kontrollimine, enesekontrollivõime väljatöötamine neil. Kontrollimine on tagasisideprotsess, ilma milleta pole võimalik juhti da õppe- treeningutöö käiku. Selle efektiivsus määratakse palju treeneri pedagoogilise takti ja vaistuga. Treeneri ülesanne ei ole mitte ainult õpetamise tulemuste välja selgi tamine,

Sport → Sport
37 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Referaat ''Kehaliste võimete arendamine: Aeroobne ja anaeroobne töö''

Planeerimine pole igavuse sünonüüm, otse vastupidi ­ see tagab treeningu mitmekülgsuse, koormuse aruka tõusu ja positiivsed tulemused. Organism püüab alati olla tasakaalus ning uue olukorraga harjuda ­ nii unerütmi, toitumisharjumuste kui ka treeninguga. Treeningukava peamine mõte on see, et nii keha kui sooritusvõime harjuksid uute nõudmistega. Treening jagunedes: kontsentiline, ekstsentriline, plüomeetriline, isomeetriline treening. Arendav treening peab olema regulaarne ja pidev, koormust tuleb lisada arengule vastavalt tõusvas joones ning treeningkavas peavad olema harjutamine, puhkus ja toiduvalik. Et vorm paraneks ja taastumine oleks kindel, tasub kaaluda aja liigendamist lühemate ja pikemate osade kaupa. Kas treenimine aitab vananedes ainevahetuse aeglustumise vastu? Juba 25-aastaselt võid hakata enda teadmata lihasmassi ja jõudu kaotama. Sinu kehaehitus hakkab väikestviisi muutuma, aga see ei kajastu kaalus

Sport → Sport
41 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Liikumine ja tervis

Mõni algaja katkestab või lõpetab liikumisharrastuse sellega seotud ebameeldivate elamuste tõttu. Liikumisega seotud head enesetunnet käsitletavates uuringutes on raske eristada põhjuseid, mis tulenevad liikumissituatsioonist, keskkonnast või harrastajate 2014 Rakvere Ametikool ootustest. Need mõjud ei ole tingitud füüsilisest sooritusvõimest ega vastupidavuse paranemisest. Regulaarne kehaline treening ja eriti veel regulaarne liikumine vabal ajal vähendavad depressiooni ja psüühiliste häirete tunnuseid inimeste hulgas. Regulaarse liikumisega harjunute heaolutunne ei parane liikumise intensiivistumisega nii selgelt kui väheaktiivsetel inimestel. Kui liikumisega soovitakse parandada tervislikku seisundit, siis peab teadma milline liikumine on selleks vajalik. Peab tundma liikumise kestvuse, kordussageduse, koormuse ja liikumisviiside seost organismis tekkivate reaktsioonidega.

Sport → Kehaline kasvatus
31 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kulturism ja jõu arendamine

A2 Lõuatõmme rippes jämedal torul, pealthaardega 4x8; 3010; 90s B1 Surumine hantlitega istudes 4x10; 3010; 60s B2 Tõmme plokil vastu kõhtu, lai pealthoie 4x10; 3011; 60s D1 Prantsuse surumine kangiga lamades 3x10; 3010; 60s D2 Küünarvarte kõverdamine selili kaldpingil 3x10; 3010; 60s Märkused: 1. alakeha treening: A1, B, C, D1; 2. alakeha treening: A2, B, C, D2; 1. ülakeha treening: A1, B1, C1; 2. ülakeha treening: A2, B2, C2. Seeria: seeriad x kordused (nt 4x8); sooritus-paus-(tagasi)sooritus-paus sekundites ehk soorituse rütm (nt 4010); puhkus sekundites seeriate vahel (nt 90s). 17 Treeningkavad naistele Algaja kava: 1. päev - Üldfüüsilise vormi parandamine Seeria

Sport → Kulturism
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liigutusõpetus: Jooksutehnika õpetamise kolm staadiumit

TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Jooksutehnika õpetamise kolm staadiumit Referaat 2011 Verbaal-kognitiivne staadium Verbaal-kognitiivses staadiumis tuleb treeneril anda üldine ettekujutus korrektse jooksutehnika põhilistest aspektidest. Alustuseks saab treener ise näidata, missugune saavutatav tulemus peaks välja nägema ning samal ajal selgitada, miks on vajalik selline oskus. Selgitamisel saab kasutada ka korrektse jooksutehnikaga sportlasi või vastavat videomaterjali. Viimane variant on eriti hea, kui treeneril on võimalus oma õpilasi jooksul filmida. Saadava materjali abil saab analüüsida ja efektiivselt võrrelda õpilast profiga ning anda parem ettekujutus sooritatavast harjutusest. Et jooksu liigutus koosneb mitmest faasist, saab seda ka faasiliselt õpetada. See aitab ka asja lihtsana hoida ja vältida liigutustegevuse valesti omandamist. Kui üksikute ko...

Sport → Kehaline kasvatus ja sport
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Essee ''Ületreening ja ülekoormus''

Õpetaja: Katre Tekkel Autor: Stefani Kask Ületreening ja ülekoormus Essee Sportides on tähtis meeles pidada, et teeksid seda korralikult ning jälgiksid et ei viiks oma pingutused üle piiri. Liigne treening on isegi halvem kui treenimatus ning selle tagajärjed võivad tekitada tõsiseid vigastusi. Ületreening või ületreenimine on tänapäeva amatöörspordis suhteliselt vähemõistetud teema. Selle üldmõte on see, et mida rohkem sa vaeva treeningute juures näed, ei tähenda kohe ka heaolu ja sporditulemuste paranemist. Erinevate inimeste ja kehatüüpide puhul on teatud piir, pärast mida liigne pingutus treeningalal mitte ei paranda nende tulemusi, vaid lausa halvendab neid

Sport → Sport
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Soojendus

Soojendus Iga treening peaks algama soojendusega. Kahjuks just soojendus on asi mis kippub tihtipeale ununema. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse tähtsus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused. Kehatemperatuuri reguleerimine Vastupidavustreeningus tekkiv kasulik kõrge lihaste temperatuur alandatakse vereringluse abil. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus nahale, et keha saaks liigsest soojusest vabaneda. Higistades kaotad suure osa vedelikust ja keha ei suuda toota piis...

Sport → Sport
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Treeningueelne-soojendus

Treeningueelne soojendus Johannes Volt Tallinna Polütehnikum TT17-E Sporditreeningu printsiibid Spordiklubis ringi liikudes näeb inimesi, kes teevad trenni üpris sageli, kuid hoolimata rassimisest pole neil viimase aasta või poolega ette näidata erilisi tulemusi. Nad ei ole kaalu langetanud ega lihasmassi kasvatanud, nad pole eriti tugevamad ega ka vastupidavamad. Miks küll? Sporditreening ei ole nii lihtne, et lähed trenni ja saadki paremaks. Optimaalseteks tulemusteks on vaja treenida teadlikult ja intelligentselt. Alati ei piisa lihtsalt distsipliinist ja tahtejõust. Ükskõik kas su eesmärk on põletada rasva, kasvatada lihasmassi või areneda oma lemmikspordialal, kehtivad mõned üldised sporditreeningu printsiibid kõigile. Sporditreeningus luuakse kehas muutus, millega organism peab kohanema. Põhimõtteliselt on treening kohanemine stressiga. ...

Sport → Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Südame töö ja trenni mõju sellele

haigused ja/või vigastused. Pahatihti ei tarvitse inimesed seda kohe märgata, sest patoloogia võib areneda tasapisi. Kuigi regulaarselt spordiga tegeleja võib alati õpetust saada treenerilt, on asju, mida iga tervise- või võistlussportlane, noor või täiskasvanu peab ise teadma. · Füüsiline harjutus on kehaline aktiivsus mis tugevdab või hoiab keha vormisolekut. · Südamega seoses füüsiline treening tugevdab südame lihaseid endeid, võimendab immuunsus süsteemi mis seejärel aitab ära hoida erinevaid südame haiguseid. · Füüsilised harjutused samuti vähendavad kortisoli taset, mis vähendavad võimalusi haiguste tekkeks. Kortisol on stressi hormoon mis võib tekitada mentaalseid ja füüsilisi tervise häireid. Pidev vigastustega või väsimusega treening võib viia stressini, ,,läbi

Sport → Kehaline kasvatus
24 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Treeningõpetuse alused

TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.

Meditsiin → Sise- ja närvihaigused
34 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Jooksja üldkehaline ettevalmistus

..................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS ÜKE ehk üldkehalise ettevalmistuse treening keskendub põhiliselt sportlase jõu, kiiruse, vastupidavuse, koordinatsiooni ning painduvuslike omaduste arendamisele. Need on põhilised kehalised võimed, mille arendamisele peaks iga sportlane tähelepanu pöörama. Iga omaduse treenimiseks on olemas spetsiifilised harjutused. Üldiselt võibki kehalised harjutused jagada kolmeks: üldarendavad, erialased ning võistluslikud. Üldarendavad harjutused keskenduvad sportlase üldise töövõime arendamisele, nendel puudub samasus

Sport → Sport
95 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lõputöö teemaprojekt, veebileht

 kliendid Kogutud info kohaselt veebileht peab sisaldama:  infot idamaise tantsu kohta üldiselt – üldine idamaise tantsu tutvustus, erinevad huvitavad lingid, idamaiste tantsijate kostüümide kirjeldused jne.  infot idamaise tantsutrupi ..... kohta – treener, kontaktandmed, ajalugu, pildid, esinemised jne.  infot treeningute ajakava kohta ning hinnakiri  online treeningkava ning võimalus broneerida klientidel neile sobiv treening  infot treeneri jaoks kõikidest tema klientidest – andmebaas Soovin kasutada HTML-i ja PHP-d ning MySQL andmebaasi. Veebirakenduse põhifunktsioon: võimaldab sisse/välja logida, treeninguid broneerida, muud infot treeneri ja klientide kohta. HTML-s teen valmis erinevad vaated: avalik info, sisselogitud kliendi vaade, sisselogitud treeneri vaade, sisselogitud peakasutaja vaade. Veebirakendus sisaldab haldusliidest, mille kaudu treener saaks iseseisvalt andmebaasi

Informaatika → Informaatika
39 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Treeningu mõju lihastele

..................................................................................................................5 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid...............................................................................................6 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased.................................................................................6 1.3.2 Kiirelt kokkutõmbuvad lihased.....................................................................................6 2. Treening..................................................................................................................................8 2.1 Kardiotreening..................................................................................................................8 2.2 Jõusaali treening...............................................................................................................8 3. Treeningu mõju lihastele..................................................................

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Soojenduse tähtsus

Kahjuks inimestel kellel ei ole suurt kogemust treeninguga jätavad tihti soojenduse vahele küsides endalt "miks seda vaja on?" Vajadusi on mitmeid. Soojendamine aitab treeningul saada paremaid tulemusi ja hoiab ära vigastuste tekkimise treeningul. Soojenduse tulemuseks on kiirem vereringe ja suur verevarustus, mis aitab treeningul kauem vastu pidada. Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega ka liiga lühike. Soojenduse peaks kestma 10-30 minutit, oleneb kui intensiivne treening tuleb. 3 2. Soojendusharjutuse eesmärgid Treeningud peaksid algama soojendusharjutustega, et vähendada vigastuste riski. Soojendusharjutuste eesmärgid Tõsta kehatemperatuuri ­ külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad Lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine Kordinatsiooni parandamine Kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks

Sport → Sport/kehaline kasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Soojenduse referaat

Soojendus Referaat Tallinn 2017 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kuidas soojendada? 4 Kuidas alustada soojendust? 5 Venitamine – treeningu oluline osa 6 Kehatemperatuuri reguleerimine 7 SISSEJUHATUS 2 Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku

Sport → Sport
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun