tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Kulufunktsioon: C(q)= CF + Cvq Cvq=500/50ühikut C(q)=1 800+(500/50)q=1800+10q Tulufunktsioon: R(q) = q*p p(q)=-q+150 R(q) =q(-q+150)= -q2 +150q Kasumifunktsioon: P(q) = R-C P(q)= -q2 +150q-1 800-10q= - q2 +140q-1800 Vastus: kasumi sõltuvust tootmismahust on - q2 +140q-1800. b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(q)= - q2 +140q-1800 P(40)= (-40)2+140*40-1800=1600+5600-1800=5400 ( kui toodame 40 ühikut) (5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaalne tootmismaht. Ülesanne 2 Kui töötaja saab brutopalka 10000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema
Lahendame võrrandisüsteemi. Saame, et x=70 ning y=30. Kontroll: 70*1,43+30*1,33=140. Vastus: Kuu aja jooksul osteti kallimat bensiini 70 liitrit ja odavamat 30 liitrit. Ülesanne 2 Hinnaga 7000 eurot müüdi toodet 40 tk, hinnaga 5700 eurot müüdi 65 tk. Kulud olid vastavate tootmismahtude juures 22 000 eurot ja 33 000 eurot. Eeldades, et nii kulufunktsioon kui nõudlusfunktsioon on lineaarsed, leida a) kulufunktsioon; b) nõudlusfunktsioon; c) kasumifunktsioon; d) optimaalne tootmismaht ja vastav kasum. Olgu meil esimese tootmismaht x1 = 40 ning toomiskulud y1 = 22 000. Teine tootmismaht x2 = 65 ning toomiskulu y2 = 33 000. a) Kulufunktsioon lineaarsel kujul, kus q toodete arv, c ühe toote valmistamise muutuvkulu, C F - püsikulud. C(q) = cq + C F , == = 440 C F = y1-cx1 C F = 22000-440*40 = 22000-17600 = 4400 C(q) = 440q+4400 Vastus: C(q) = 440q+4400 b) Nõudlusfunktsioon lineaarsel kujul, kus p hind ja a,b kordajad.
Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10q kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2+150q - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140q-1800 kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 kasum praegu saadavast 25% suurem -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0 -b + D -140 + 37.4 q1 = = = 51.3 2a 2 * (-1) -b - D -140 37.4 q2 = = = 88.7 2a 2 * (-1) 51.3 < 88.7
Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne 1 Hinda C(q)=4q+31 000 19:24:44 on 9.03.12 1 1 2 Sulge C(q)=4q+31 000 19:24:44 on 9.03.12 1 1 Question 5 Punktid: 0/1 Firmal õnnestub ära müüa kogu toodang, kusjuures q toote tootmisel nädalas on kogukulud 300q+2000. Nõudluse analüüs näitab, et nõudlust kirjeldab mudel 500-2q. Leida optimaalne tootmismaht(q)a maksimaalne kasum(P) Vali üks vastus. a. q=60; P( 60)=4000 b. q=55; P(55)=6000 c. q=50 ; P(50)=3000 Väär Selle esituse hinded 0/1. Question 6 Punktid: 1/1 Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10 % võrra ning püsivkulud ei muutu, siis : Ühiku piirkasum ? Piirkasumimäär ? Vali üks vastus. a. ei muutu : väheneb b. suureneb; väheneb c. ei muutu; ei muutu d. suureneb, ei muutu e. suureneb; suureneb Õige Selle esituse hinded 1/1.
Suuremate autotootjate tootmismahtude ja osatähtsuse muutuste analüüs Suuremad autotootja riigid maailmas on USA (7,761,440 mln), Hiina (18,264,668 mln) ja Jaapan (9,605,959 mln). Esimene moodustas 1960. aastal 51% kogu maailma autotoodangust, kuigi tootmismaht vähenes järgnevate aastate jooksul jäi USA tootmise edetabelis liidrikohale. 2010. aastaks oli USA tootmismaht langenud 11%-le. 1960. aasta läks USA ajalukku kui kõige suurema autode tootmismahuga aastana, sest siis võeti kasutusele konveiermeetod, mida iseloomustab fordism. 1960. aastal kõige tootlikum oli Saksamaa 14%-ga, mille tootmine on sarnaselt USA-ga järk- järgult langenud 8%-le. Ka Jaapani osatähtsus tootmises on oluline. Tagasi vaadates oli 1989. aastal Jaapan tavapärasest liidrist USA-st 6% edukam. Jaapanit tabas madalseis eelmise sajandi keskel, mil
ülesanne 1 Ettevõtte püsikulud on 800 eurot nädalas ja muutuvkulu on 50 eurot tooteühiku kohta. Nõudlusfunktsioon on kirjeldatud mudeliga p(q)=-0,5q+100, kus p on hind ja q tootmismaht. Leid a) kasumi sõltuvus tootmismahust; b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. Andmed: Valemid: 800 eur C(q)= CF + cvq Muutuvkulu (Cv)= 50 eur R(q) = q * p P (q)=-0,5q+100 P = R-C a) kasumi sõltuvus tootmismahust; C(q) = 800+50q R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: kasumi sõltuvus tootmismahust -0,5q2+50q-800 b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum.
homogeene*muutused tarbija maitses sunnivad ettevõtteid reageerima 8. Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned 4*tulude ebavõrdsus*kahjulikud välismõjud*RRD jaoks ebapiisavad summad*unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus 9. Monopoolse turu tunnused 4*turul on üks ettevõte*kapitali sissepääs harusse on takistatud*tootel puuduvad lähedased asenduskaubad*kontroll hinna üle on täielik 10. Monopoli negatiivsed jooned 4*kõrgem hind ja madalam tootmismaht*suurem kulu*ebavõrdne tulude jaotus*hinna diskrimineerimine 11. Monopoli positiivsed jooned 3*mastaabi säästu efekt*kulude kokkuhoid*innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused 4*turul on palju ettevõtteid*kapitali sissepääs harusse on vaba*toode on diferentseeritud*kontroll hinna üle on väike 13. Oligopoolse konkurentsi tunnused 4*turul on vähe ettevõtteid*kapitali sissepääs
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene
Ülesanne 1 Ettevõtte püsikulud on 800 eurot nädalas ja muutuvkulu on 50 eurot tooteühiku kohta. Nõudlusfunktsioon on kirjeldatud mudeliga p(q)=-0,5q+100, kus p on hind ja q tootmismaht. Leida a) kasumi sõltuvus tootmismahust; C(q)= CF + cvq C(q) = 800+50q R(q) = q * p R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: kasumi sõltuvus tootmismahust on -0,5q2+50q-800 b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. q(opt) = = = 50 P(50) = -0,5(50)2 + 50*50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 Ülesanne 2 Firma püsikulud on 3500 eurot kuus ja muutuvkulu tooteühiku kohta on 5 eurot. Kui tootmismaht on sellel aastal 400 ühikut ja järgmiseks aastaks planeeritakse tootmismahu 25%-list tõusu, siis mitme euro võrra väheneb järgmisel aastal keskmine kulu tooteühiku kohta?
määratud; Lokaalse ekstreemumi piisav tingimus - kriitilises punktis tuletis muudab märki ehk on üleminek kasvamiselt kahanemisele (kahanemiselt kasvamisele. Esimesel juhul on kriitilises punktis maksimum, teisel juhul lokaalne miinimum. 6 Ülesanne 4.8. Kulufunktsioon on C(q) = 0,2q2 + 50q + 2000 , kus q on tootmismaht. Praegune tootmismaht on 150 ühikut. Leida , kas tootmismahtu suurendades keskmine kulu ühiku kohta suureneb või väheneb. Ülesanne 4.9. Kasumifunktsioon on P(q) = - 0,2 q2 + 50 q 3000, kus q on tootmismaht . Praegune tootmismaht on 1500 ühikut. Kas kasumi suurendamiseks tuleks tootmismahtu tõsta või langetada? Ülesanne 4.10. Kontoritöö kulud käibe iga 1000 kr kohta sõltuvad kontoritöötajate arvust n järgmiselt: C(n) = 2n2 20n + 100. Mitu töötajat peaks kontroris olema, et
$J$21 R2 arvutuslik 750 $J$21<=$L$21 Binding 0 $J$22 R3 arvutuslik 350 $J$22<=$L$22 Binding 0 $J$23 P1 aeg tundides arvutuslik 50 $J$23<=$L$23 Not Binding 10 $J$24 P2 aeg tundides arvutuslik 71 $J$24<=$L$24 Not Binding 9 $J$25 Toote A päevane tootmismaht arvutuslik 200 $J$25>=$L$25 Binding 0 $J$26 Toote B päevane tootmismaht arvutuslik 0 $J$26<=$L$26 Not Binding 800 $J$27 Toote E päevane tootmismaht arvutuslik 400 $J$27<=$L$27 Binding 0 Microsoft Excel 16.0 Sensitivity Report Worksheet: [Kodutöö OPERATSIOON 3 SOLVER.xlsx]ül 1 Report Created: 21.5.2018 20:36:21 Variable Cells
Ülesanne 1 a) Kasumi sõltuvus tootmismahust: C(q)= CF + cvq C(q) = 800+50q R(q) = q x p R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: -0,5q2+50q-800 b) Optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum: q(opt) = = = 50 2 P(50) = -0,5(50) + 50x50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: Optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 . Ülesanne 2 C(400) = CF + Cvq = 3500x12+5x400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 400x1,25 = 500 C(500)= 3500x12+5x500 = 44500 44500/500 = 89 110-89 = 21 Vastus: Keskmine kulu tooteühiku kohta väheneb järgmine aasta 21 võrra.
Püsikulu 100 100 100 100 100 100 Piirkulu 100 80 120 140 160 180 Tükikulu 200 140 133,3 135 140 146,7 Keskmine 100 90 100 110 120 156 muutuvkulu Olgu toote turuhind 140. Kui suur on ettevõtte optimaalne tootmismaht ja kui suur kasum? Optimaalne tootmismaht leitakse tingimusest p=MC, seega on see 4 ühikut (piirkulu neljanda ühiku tootmiseks võrdub hinnaga). Piirkulu viienda ühiku tootmiseks on suurem kui toote müügihind, seega pole rohkem mõtet toota. Kasum on müügitulu ja tootmiskulu vahe 4 140 540 560 540 20 . Võiks arvutada ka nii: 4 (140 135) 20
AS Toftan Eva Tasso Eesti Maaülikool Ettevõttest Toodetakse saematerjali kuusest ning männist Asub Võrumaal, Sõmerpalu vallas Asutatud 1995 Suuruselt teine saeveski Eestis ja kolmas Baltikumis 4.11.2013 Eva Tasso Kasutusvaldkonnad Liistud, puusepatooted Aknaraamid, ukse lengid Välisvooder/sisevooder, põrandalauad Liimpuit Roovitused Pakendid, kaubaalused Aiad, tarad, tuulepiirded 4.11.2013 Eva Tasso 4.11.2013 Eva Tasso Tootmismaht kuupmeetrites 450000 400000 350000 300000 250000 Toftan saeveski Paikuse saeveski 200000 Imavere saeveski 150000 100000 50000 0 2004 2005 2006 4.11.2013 Eva Tasso Head küljed 4.11.2013 Eva Tasso Meeskond Tegevjuht Martin Arula
Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 – muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10 – kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2 - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140 – kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmism et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 – kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 – kasum praegu saadavast 25% s -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0 -b + √D -140 + 37.4 q1 = 2a = 2 * (-1) = 51.3 q2 = -b - √D = -140 – 37.4 = 88.7
Kanada Saksamaa India Jaapan Mehhiko 1 040 298 5 388 456 3 285 496 8 554 219 1 810 007 SUURIMAD SÕIDUAUTODE TOOTJAD 9 000 000 8 000 000 7 000 000 6 000 000 5 000 000 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 0 Saksamaa Jaapan Venemaa Hispaania TOOTMISMAHT 20 0 00 0 00 TOOTMISMAHT 20 0 00 0 00 Saksamaa Jaapan USA 2000 5 526 615 10 140 796 12 799 857 2001 5 691 677 9 777 151 11 424 689 2002 5 469 309 10 257 315 12 279 528
väheneb, seega kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis. Küsimus 4 Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Mis alljärgnevast on püsikulud: Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Vali üks või enam: kommunaalkulud tootmistööliste palk tootmisseadmete rent kulutused toormaterjali ostmiseks maamaks Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja
36. Vasaku ja parema jala saapad on ... a) Kaashüvitised b) asendushüvitised 37. Auto kütus või auto on ... a)Kaashüvitised b) asendushüvitised 38. Ühe majapidamise nõutavat hüvise kogust mõjutavad põhiliselt: ** a) Selle hüvise hind b) teiste hüviste hinnad 3 Firmateooria 39. Kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka muutuvkulud nulliga a) õige b)vale 40. Kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka püsikulud nulliga a) õige b) vale 41. kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka kogukulud nulliga a) õige b) vale Majanduse alused KT küsimused 42
(tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. • Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Tootmismahtude liigid - Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht – so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: • alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), • alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht – so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on ka umbes 6%-line tööpuudus; 3. tegelik tootmismaht – see ongi vaadeldaval perioodil toodetav
Mikroökonoomika kordamine kontrolltööks nr 2 (10.12.12) FIRMATEOORIA (kuidas mõjutab tootja hinna kujunemist; ettevõtte tegevuse eesmärk; kasumi maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht) Mis on ettevõte? - Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. - Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada?
ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole need efektiivsed. Seisundid väljaspool TVKd pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures 4 töötajaga võimalik saavutada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. 3 liiki tootmismahtude kirjeldused: max, potentsiaalne, tegelik 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht Qmax so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht Qpot so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades, arvestab tööga hõivatuid 3. tegelik tootmismaht Qteg see ongi vaadeldaval perioodil toodetav toodangu kogus ja
täishõive, b)stabiilsed hinnad ja c) valitsuste eelarvetasakaalu säilitamine.Vale 2.John Maynard Keyneskirjutas oma raamatu ,,Tööpuuduse, raha ja intressi üldine teooria" 1946.a.Bretton Woods'i konverentsiks.Vale 3.Täishõiveks nimetatakse hõivet, mis = 100% loomulik tööpuuduse määr.Õige 4.Nähtamatu käe termini võttis esimest kordakasutusele Adam Smiht 1776.a. oma ,,Rahvaste Rikkuses".Õige 5.Tegelik tootmismaht võib olla suurem potentsiaalsest.Õige 6.Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i.Õige 7.Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman.Õige 8.Teadusliku makromajandusteooria tekkimiseeeldused olid: 1) majandusstatika tekkimine, 2) kullastandardi likvideerumineja 3) Suur Depressioon ja selle lahtimõtestamine.Õige 9.Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmajanduse üldise tasakaalu jaoks olulised
kahjum > ettevõtted lahkuvad > turupakkumine väheneb > tasakaaluhind tõuseb > maj.kahjum väheneb uusi ettevõtteid tuleb juurde ja olemasolevad suurendavad tootmiskogust kuni maj.kasum>0 ettevõtted lahkuvad või väh koguseid kuni hind on nii kõrge, et saadakse väh normaalkasumit pika perioodi tasakaal- p=AC=MC p=MC=ATC=LAC Konstantsete kuludega tootmisharu: kulud jäävad tootmiskoguse suurendamisel samaks. F-i AC ei sõltu tootmisharus olevate ettevõtete arvust; hind sama aga tootmismaht suurem; S on horisontaalne kuna nõudlusega kohanemisel ühikkulud ei muutu; kauba p=ACmin Kasvavate kuludega tootmisharu: kulud kasvavad kui haru tootmiskogus L-perioodil suureneb. Turuhind ei lange esialgse tasakaalutasemeni kuna kõigi firmade ATC-d on kasvanud. S on ülespoole tõusev, kuna kulud suurenevad. Kahanevate kuludega tootmisharu: kulud kahanevad, kuiharu tootmiskogus pikal perioodil suureneb. Firma on produktiivne kui toodab oma pika perioodi min AC-ga. Produktiivsus tuleneb
gadoliinium, terbium, düsproosium, holmium, erbium, tuulium, üterbium ja luteetsium. Metallide kasutusala ulatub mobiiltelefonidest hübriidautodeni, tuulegeneraatoritest säästupirnideni. Nende metallide kogunõudluseks maailmas hinnatakse praegu 134 000 tonni aastas, kuid prognoosi kohaselt vajavad tööstused juba järgmisel aastal 180 000 tonni. 2014. aastal võib vaja minna juba üle 200 000 tonni haruldasi muldmetalle aastas. Tootmismaht on praegu aga 124 000 tonni juures ning ükski kaevandus ei suuda nõudluse kasvust tekkivat tühimikku nii kiiresti täita, kuigi teadaolevaid varusid on maailmas piisavalt. Euroopa Liidu prognoosi kohaselt ähvardab eriti suur düsproosiumi, euroopiumi, lantaani, neodüümi, praseodüümi, terbiumi ja ütriumi nappus. Roheliste europarlamendi fraktsiooni koostatud analüüs soovitab senisest suuremat tähelepanu pöörata nende metallide taaskasutusele.
omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 10
omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 10
Kolmanda kontrolltöö vastused 1) Talupidaja Malle kasvatab teravilja 200 hektaril. Malle on soetanud 5 miljoni krooni eest masinaid ja seadmeid ning palganud 10 töölist. a) Koostage tootmisfunktsiooni mudel. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. Tootmise sisenditena käsitletakse antud juhul kasutatavat tööjõudu, kapitali ja maad. Tavapäraselt kasutatakse tootmisfunktsiooni analüüsides kahte tootmistegurit: tööd ja kapitali. Lihtsustusena liidetakse maa kapitaliga. Tööstuses ja teeninduses on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi osatähtsus on väga väikene. Ent maa ja kapital ei ole siiski samastatavad, seda eelkõige põhjusel, et kapitali on
Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või energiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. Suured tuulepargid võivad koosneda sadadest individuaalsetest elektrituulikutest, mis on ühendatud elektrivõrguga. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase. Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. tuuleenergia tootmismaht (GW) Vaade õhust Rootsi Lillgrundi PÄIKESEENERGIA on saadud päikesekiirguse energiast Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel KASUTAMINE Soojuse tootmiseks kasutatakse päikesekütteseadmeid Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk
Test 1 1. Monopol pakub unikaalset kaupa ÕIGE 2. Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. ÕIGE 3. Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol VALE 4. Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. VALE 5. Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt ÕIGE 6. Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa VALE 7. Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale ÕIGE 8. Monopson on ainuostja ÕIGE 9. Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina ÕIGE 10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted VALE Test 2 1
Majandusteaduste alused. 1. kt 81/100 1. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6
peaks tekkima. Kuna kasum on maksimaalne tootmismahu korral, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, on see täieliku konkurentsi tingimustes firma tootmise maht. Kogukasum - müügitulu, millest on maha arvatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud). VAATA FAILIST Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol(täielik konkurents), monopol, oligopol, ja monopolistlik konkurents. See, et ettevõtte e firma optimaalne (kasumit maksimeeriv) tootmismaht on punktis, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kehtib kõigi turutüüpide korral. Monopol ja tootmismaht: (Kasumit maksimeeriv tootmismaht firma jaoks on punkt, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed.) Tootmise maht selles punktis võimaldab küsida kõrgemat hinda. Seda vahet nimetatakse monopoolseks kasumiks. Seejuures ei suuda ükski neist üksinda turuhinda mõjutada. Nii ostjad kui müüjad on hinnavõtjad.
maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena.
Punktid: 1/1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1/1 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1/1 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 6 Punktid: 1/1 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 7 Punktid: 1/1 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 8 Punktid: 1/1 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 9 Punktid: 1/1
....................................................................................... 5 2 1.2 Juhtimisstruktuur...................................................................................................................5 1.3 Põhitoodete nomenklatuur.................................................................................................... 5 1.4 Tootmismaht..........................................................................................................................5 1.5 Ettevõttes kasutatav tooraine ja materjalide kirjeldus...........................................................6 2. PRAKTIKAL TEOSTATUD PÕHILISED TÖÖOPERATSIOONIDE KIRJELDUS...........7 2.1 Kasutatud töövõtted.............................................................................................................. 7 2
Tootmine ja kulud TP (total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q). TP=Q TC(total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC=FC+VC VC(variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC(fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suuurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. TR(total revenue, kogutulu) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. TR=p*TP AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis.
tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. · Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: · alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), · alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on ka umbes 6%-line tööpuudus; 3
· Piirtulu( marginal revenue, MR)
· MR=TR muutus/Q muutus, kus TR- kogutulu
· MR=P, MR ja nõudlusküver kattuvad.
· Kui turuhind muutub, muutub firma nõudlus
· Kõige kasumlikum toota kogust, kus Mc=MR
· Selgitus: turuhind tõuseb ja
· Kui P=P2e ja firma toodaks Q2 asemel Q2, kasum suureneks, sest
· TR muutus /Q muutus>TC muutus/Qmuutus ehk P >MC
· Kui P=p2 ja firma toodaks Q2 asemel Q3 oleks TC muutus> TR muutus ja kasum
suureneks kui tootmismaht väheneks , sest TC väheneks siis kiiremini kui väheneks
TR,
· TR muutus/Q muutus < Tc MUUTUS/ Q muutus ehk
· P< mc
· Kui P
Täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Palju ostjaid või müüaid (väike ettevõte suurel turul) Kapitalivaba sissepääs harusse Produkt on homogeenne (ideaalsed arenduskaubad) Turuosalistel on täielik info 7. Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned (4 punkti) Madalaim võimalik hind turul Konkurents stimuleerib tootmise effektiivsust (maksimeeritud tootmismaht, nomineeritud tootmiskulu) Toote reklaamil pole mõtet (homogeenne produkt) Muutused tarbijate maitses sunnivad ettevõtteid reageerima 8. Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned (4 punkti) Tulude ebavõrdsus (toodete optimaalne kompinatsioon garanteerimatta) Kahjulikud välismõjud (nt. reostus) Unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus R&D jaoks ebapiisavad summad 9. Monopoolse turu tunnused (4 punkti) Turul on üks ettevõte
Täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Palju ostjaid või müüaid (väike ettevõte suurel turul) Kapitalivaba sissepääs harusse Produkt on homogeenne (ideaalsed arenduskaubad) Turuosalistel on täielik info 7. Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned (4 punkti) Madalaim võimalik hind turul Konkurents stimuleerib tootmise effektiivsust (maksimeeritud tootmismaht, nomineeritud tootmiskulu) Toote reklaamil pole mõtet (homogeenne produkt) Muutused tarbijate maitses sunnivad ettevõtteid reageerima 8. Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned (4 punkti) Tulude ebavõrdsus (toodete optimaalne kompinatsioon garanteerimatta) Kahjulikud välismõjud (nt. reostus) Unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus R&D jaoks ebapiisavad summad 9. Monopoolse turu tunnused (4 punkti) Turul on üks ettevõte
kas toode teenus vajab litsenseerimist? millistel tingimustel ja kui kauaks litsentsi antakse? kas ja kuidas on tagatud toote kvaliteet? hinna m��ramise alused, v�rdlus konkureerivate toodetega. ----------------------------------------------------------------------------------- ---------------------------------------------- tootmiskulud konkureerivate toodete hind; majanduse �ldseis firma maine jaotuskanalite juurdehindlus tootmismaht maksetingimused garantiinitingimused pakend ----------------------------------------------------------------------------------- ----------------------------------------------- koosta oma toote teenuse kirjeldus. siia juurde v�iks ka kirjeldada klienti. ----------------------------------------------------------------------------------- -----------------------------------------------
MC=(VC1-VC2)/(TP1-TP2) Kui sisendi piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb, aga kui piirprodukt kahaneb, siis piirkulu suureneb. Keskmine püsikulu (AFC), keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). AFC=FC/TP AVC=VC/TP ATC=TC/TP Firma saab lühiperioodil tootmismahtu muuta muutuvressursse varieerides ning sellekaudu muutuvad ka muutuvkulud ning kogukulud. Piirkulu näitab, kui palju muutub kogukulu, kui tootmismaht muutub ühe ühiku võrra. AVC saavutab oma miinimumtaseme punktis, kus ta lõikub MC-ga, sama kehtib ka ATC kohta. ATC ja MC lõikepunktis on kogukulud minimaalsed. Tootmisfunktsioon ja kulud Tootmisfunktsioon seob lühiperioodil toodangu mahu üksnes muutuvsisendite hulgaga, sest püsisisendid on konstantsed. Kahaneva piirtootlikkuse seadus sätestab, et mis tahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist alates vähenema
(nimetatud peamised pakendite tootmisel kasutatavad): kõrge ja madala tihedusega polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen, lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen Ajalugu - Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning sõnast (plastos), mis tähendab ,,vormitud." - 1863- esimene poolplastik- TSELLULOOSNITRAAT - 1899- esimene tõeline plastik- bakeliit - 1938- avastati teflon Tootmismaht - Maailmas toodetakse ligikaudu 170 miljonit tonni aastas erinevaid plastikuid, sellest Euroopa Liidus ca 51 miljoni tonni aastas. Ligi 4% maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide valmistamiseks. - Plastikpakendite kaal on keskmiselt vähenenud 28% võrra viimase 10 aasta vältel. - Kilekotte toodetakse taastumatust maavarast naftast ning vaid 1% sellest läheb ümbertöötlemisele. Kasutusmaht ja kasutamine - Euroopas kasutati 2003
piirkulusid. Piirtulu tähistab muutust kogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel Täieliku konkurentsiga turul tegutseva firma nõudluskõver on horisontaalne sirge, mis sisuliselt tähendab seda, et ta müüb iga tootmismahu juures toodangut sama hinnaga. Sellise firma MR ja nõudluskõver langevad kokku - tema MR on alati võrdne toodangu hinnaga. Kasumi maksimeerib selline tootmismaht, mille juures tulude ja kulude vahe on suurim. Teine võimalus on kasutada marginaalanalüüsi. Sellisel juhul tuleb võrrelda piirtulu ja piirkulu. Senimaani, kui piirtulu ületab piirkulu, tuleb tootmismahtu suurendada, sest siis kasum suureneb. Kasum on maksimaalne sellise tootmismahu juures, kus MR = MC. Seda tingimust nimetatakse vahel ka kasumi maksimeerimise kuldreegliks. Kui firma suurendab tootmismahtu üle optimaalse koguse Q*, siis MC > MR, st et täiendava
Austraalias ei ole, sest leidub piisavalt teisi energiaallikaid. Elektrijaamad paiknevad peamiselt idarannikul. Kõige rohkem kasutatakse elektri tootmiseks sütt, sest seda leidub palju ja on üsna odav energiaallikas. Austraalia elektrihinnad on ühed odavaimad maailmas. Austraalias on elektrienergia toodang inimese kohta suhteliselt suur. Aastal 2001 tarbiti seal ühe inimese kohta 6599 kWh. Siiski on viimase 20 aasta jooksul kodune energiatarbimine suurenenud aeglasemalt kui tootmismaht. Globaalne nõudlus Austraalia energiaressurssidele on suurendanud kodumaist tootmist. Austraalia kulub kõrge arenguga riikide hulka ja elektri tarbimine ja tootmine näitavad, et majandus on heal järjel. Austraalia energiaallikate varusid peaks jätkuma suhteliselt kauaks ajaks ja energiamajandus on väga edukas. Riik võiks siiski rohkem kasutada alternatiivenergiaid, et säästa keskkonda. Ainult 5% energiast on saadud taastuvatest energiaallikatest, kuigi võimalused selleks on olemas.
märk): p2 7p + 10 = 0 Ma enam ei oska Word`is valemeid kirja panna. Võtke konspektis lk 18 väiksemast hallist kastist valem x = jne kohta. Meil on x asemel p. Asendage valemis, nii et a = 1 (sest p2 on sama mis 1 p2) b=7 c = 10 Kui vastus käes, siis murru üles jääb 7 pluss/miinus 3 ja murru alla 2. Nüüd leidke x1 = + märki kasutades ja x2 = - märki kasutades. Ülesanne 1 Antud: CV (muutuvkulu) 25 kr CF (püsikulu) 25000 kr P (ühiku hind) 50 kr Leida: q (tootmismaht) = ?, kui R = C, st et kasum P hakkab tulema sellest hetkest, kus kulud R ja tulud C on võrdsed Valemid, mis vaja: P (q) = R (q)v C (q) R (q) = q x p C (q) = CV q + CF Lahendus: R=C 50q = 25q + 25000 viime ühesugused näitajad ühele poole (või nimetati neid tundmatuteks), teisele poole võrdusmärki minejal muutub märk 50q 25q = 25000 25q = 25000 nii nagu 3 x 2 = 6, siit 2 = 6 : 3ga...nii ka: q = 25000 : 25 = 1000
saavutatavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu (TP). Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Piirtoodang on kogutoodangu suurendamine, mis on tingitud mingi kindla seisundi suurenemisest ühe ühiku võrra (MP). Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmise sisendite (maa,tööjõud,kapital) hulka. Kogutulu (TC) ettevõtte kõigi kulude summa. Püsikulu (FC) fikseeritud tootmissisenditega seotud kulud (lühiajaline). Muutuvkulu (VC) muutuvsisendiga seotud kulu (saab muuta kiiresti, pikaajaline). Piirkulu (MC) kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Keskmine kulu (AC) kulu ühe toodangu ühiku kohta.
Optimaalne tegurikomplekt-samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt. Samakulujoone ja samatoodangukõvera tõus on sama. Tegurihindade suhe=piirtootlikkuse suhtega. w/r = MPl/MPk Optimaalse toodangumahu puhul on piirkulu hinnaga samal tasemel MC=p. Kasum on saavutanud maksimaalse kasulikkuse siis, kui koguse suurendes, kasum enam ei suurene, vaid hakkab langema. Piirkasum on null (piirtulu ja piirkulu vahe on null) MR-MC=0 MR=MC. Ettevõtte tootmismaht on optimaalne, kui antud eelarve piires toodetakse maksimaalne kogus toodangut. Rahaühiku piirtoodang- näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täienda euro kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Optimaalse tegurikomplekti puhul EI ole vahet kas kulutada raha ühele või teisele tootmistegurile- lisaks saadav toodangumaht on ikka sama suur. TOOTMISKULUD Iga toodangumahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Kulufunktsioon- kulutuste ja toodangukoguse seos
Leht- ja okaspuumetsa langetamine Palkide koorimine ja peenestamine Keetmine, pesemine, kurnamine, pleegitamine Tselluloosi edasipumpamine tselluloosihoidlatesse Paberimasina töö - nõrutamine, pressimine, kuivatamine Rullimine, valmis paber Superkalander Rullimine ja lõikamine Poognalõikamismasin Rullimine rullidesse Pakkimine alustele Tootmine maailmas Alltoodud tabelis on toodud välja Riikide tootmismaht tonnides Hiina 92 599 000 Usa 75 849 000 Jaapan 27 288 000 Saksamaa 23 122 000 Kanada 12 787 000 Soome 11 789 000 Rootsi 11 410 000 Lõuna-Korea 11 120 000 Indoneesia 9 951 000
4. Tootmiskulud Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu · Vale.kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil on alternatiivsed kasutusvõimalusi,on nii otsesed kui kaudsed kulud alternatiivkulud. Mida suurem firma tootmis maht,seda väiksem on firma püsikulu · Vale.püsikulu suurus ei sõltutootmismahust,lühiperioodil on ta konstantne.tootmismahu kasvades väheneb keskmine püsikulu. Kui tootmismaht võrdub nulliga,võrduvad ka muutuvkulud nulliga · Õige Kui 10 ühiku tootmise kogukulu on 150 krooni ja 11 ühiku tootmise kogutulu on 151 krooni siis on 11-nda ühiku tootmise piirkulu väiksem,kui iga ühiku tootmise keskmine kulu · Õige Täiendav toodang,mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena,kujutab endast piirprodukti. Arvestuslik kasum võrdub firma kogu otseste kulude vahega
umbes 20–25 hariliku pirni ja 10–20 liiv-pirnipuu või tema hübriidide kultivari. Euroopa kultivaridest on olulised Lääne-Euroopas, eriti Prantsusmaal aretatud sordid. Aasia sordid on aretatud Hiinas ja Jaapanis. Maailma kõige rohkem kasvatatav kultivar on „Bartlet”, mis moodustab 75% USA pirnitoodangust. 1.5 Pirnide tootmine maailmas 2011. aastal toodeti maailmas 23,95 miljonit tonni pirne. Pirnipuuistandike kogupindala oli 1,62 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismaht ligi kolmekordistunud. Peaaegu kogu juurdekasv on tulnud Hiina arvelt, kus tootmismaht on 1969. aasta 0,64 miljonilt tonnilt tõusnud 2011. aastaks 15,94 miljoni tonnini. 1.6 Eksport ja import Lõviosa toodetud pirnidest tarbitakse ja töödeldakse tootjariigis. Vaid ligi 12% maailma kogutoodangust läheb ekspordiks. 2008. aastal olid suurimad pirnide eksportijad Argentina (464,9 tuhat tonni), Hiina (446,7), Holland (312,2), Belgia (231,8), USA
annaabi.ee 
