Tööintervjuu küsimused Tere! 1. Palun rääkige meile endast (vanus, pere, üldine jutt) ? 2. Rääkige meile oma haridusest (haridust, saavutused)? 3. Miks te soovite, seda tööd? Miks just meie ettevõtes? 4. Miks te arvate, et olete kõige parem kandidaat sellele ametikohale? Miks me peaks valima just teid (teie positiivsed jooned) ? 5. Mida saate rääkida oma puudustest? (lühidalt ja konkreetselt) 6. Teie parimad võimed (pingetaluvus,kohusetundlikus jne)? 7. Kas teile meeldib töötada meeskonnas või üksina? Miks? 8. Miks te soovite töökohta vahetada ja tulete ära oma endisest töökohast? 9. Millised on teie ootused tulevasele töökohale? 10. Milline oleks teie pannus meie ettevõtesse? 11. Kas soovite teha karjääri või millisedon teie tulevikuplaanid? 12. Millised on teie hobid ja kas tegelete spordiga? 13. Kas võtaksite o...
TÖÖINTERVJUU Juhendaja Tööintervjuuks ettevalmistamine Kogu infot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid Mida rohkem tead ettevõttest ja ametikohast, seda paremad on võimalused töölesaamiseks Sinu teadmised ettevõttest loovad positiivse mulje Räägi mõne inimesega, kes töötab ettevõttes Võtmeinformatsioon Asukoht Tooted ja teenused Kliendid Konkurendid Strateegiad Ajalugu Viimased uudised majandustulemused Tööintervjuuks ettevalmistamine Valmistu vastama intervjuul esitatavatele küsimustele Valmista ette küsimused, mida tahaksid küsida tööandjalt Harjuta oma tööintervjuu käiku sõbra või abikaasaga Pead olema võimeline andma endast ülevaate maksimaalselt 15 minutiga Lindista oma intervjuu, kuula oma diktsiooni ning muuda see paremaks Tööintervjuuks ettevamistamine Enne intervjuule minekut valmista ette dokumendid, mida sul vaja läheb CV ja soovitusleht Riietus olgu professionaalne ja mugav Võta kaasa märkmik ja pastakas, et teha märkmeid
Tööintervjuu meelespea Anneli Ruusak Katrin Virro Signe Vois Igasugust tööle kandideerimist ning töökoha vastu võtmist tuleks võtta tõsiselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Igal juhul tuleks intervjuuks ette valmistada ning läbi mõlemapoolse meeldiva vestluse anda aimu endast ja oma soovidest ning õppida tundma teist poolt. Tööotsijad kalduvad millegipärast tundma end intervjuul ikka kuidagi ebalevalt, justkui oleksid ülemuse juures ülekuulamisel. Jõua endas selgusele, suhtu intervjuule kutsujasse tõsiselt ning käitu viisakalt! Ära hiline tööintervjuule! Valmista intervjuuks ette! Intervjuule mine kohale üks...
• arvamusartikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis, mis väljendab kellegi arvamust mingil kindlal teemal • reportaaž – sündmust, mida autor ise on vahetult näinud-kogenud, jutustav-kirjeldav ja kommenteeriv ajakirjandusžanr Nt. OM kettaheite spordireportaaž • intervjuu – ajakirjandusžanr, kus saab intervjueerija andmeid inimes(t)e arvamuse, mõtlemise ja tunnete kohta kindlatele küsimustele vastates. Intervjuul on alati kindel eesmärk. • uudis – täpne, objektiivne, tasakaalustatud, neutraalne artikkel, mis annab edasi infot mingi kindla sündmuse või teema kohta. Sisaldab juhtlõiku. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks – Eesti ajalehtede liidu poolt kokku pandud ja kinnitatud punktid, mida iga ajakirjanik peaks järgima. Nt. Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.
kuidas neist auga välja tulla. 2. Hankige häid soovituskirju Valmistage end ette juhuks, kui eelmine tööandja on andnud Teie kohta halva iseloomustuse. Võtke ühendust endiste töökaaslastega, kes teist lugupidasid ja hankige neilt positiivne soovituskiri. Mida rohkem on positiivset tagasisidet, seda väiksem on halva iseloomustuse mõju. 3. Valmistage end ette rasketeks küsimusteks Raskeid küsimusi võib ette tulla igal intervjuul, ent kui olete äsja kaotanud töökoha, võivad need tunduda veelgi raskemana. Mõelge välja võimalikud vastused taolistele küsimustele. Mängige sõbraga maha prooviintervjuu ning analüüsige, kuidas need vastused kõlasid. Pole mingit põhjust häbeneda töökaotust, kui suudate asjalikult põhjendada, miks tööst midagi välja ei tulnud ning mida Te sellest kogemusest õppisite. 4. Teadke oma oskusi ja väärtusi Uskuge, et suudate tulevasele tööandjale kasulik olla
Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Nt: Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html Muud allikatüübid (videosalvestis, e-kiri, intervjuu) Filmid Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Kvalitatiivsed andmed Moist, J. (Interviewer) & Guy, R. (Interviewee). (2006). Mrs. Rose Guy. [Interview transcript]. [2010, January 10]. http://www.aliveintruth.org Kirjad. F. Puksoo kiri A. Sibulale, 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis.
laste väidetesse ja teiseks väited, mida anti teises intervjuus, koosnesid suuremalt osalt kesksetest kui perifeersetest detailidest. Kesksed detailid kirjeldavadki just sündmuste tuuma (antud olukorras seksuaalset kuritarvitamist). Need on juurdluse jaoks palju tähtsamad ning nendest on parem lähtuda kui perifeersetest detailidest. Uut ja olulist informatsiooni saadi korduval intervjueerimisel juurde, see toetabki fakti, et isikud ei pruugi anda täielikku informatsiooni nende esimesel intervjuul ja teatud täiendav küsitlemine võib olla tõhusaks lahenduseks. Fakt on ka see, et uut informatsiooni võib laps anda ka kolmanda, neljanda või veelgi enama intervjuu käigus. Ka on oluline see, et meie uuringu puhul välditi pikki vahepause, mis võivad ohustada informatsiooni kvaliteeti. Paljud eelnevad uuringud on tõestanud, et pikad vahepausid võivad olla ebatäpsete väidete ja tunnistuste põhjuseks. Meie uuringu puhul oli aga paus väga lühike.
Enesekontrolli test 1 1.Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast kõige vähem informatiivsem nimiskaala suurema informatiivsusega järjestusskaala kõige informatiivsem intervallskaala Esita 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõuuuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. inimese vanus tunnus Eesti elanikkond üldkogum need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum need isikud, keda küsitletakse valim Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend inimese sissetulek tunnus Tallinna elanikud ...
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad
Missuguseid ohte teie töö sisaldab? Milline on olnud teie kõige raskem päev tööl ja kuidas olete sellega toime tulnud? Kus olete oma elu jooksul veel töötanud? Miks vahetasite töökohta? Mis teid motiveerib töötama? Mida te hindate töö juures? Mida peate oluliseks eraelus? Teie harrastused? Milline näeb välja teie puhkus? Mida ootate oma kolleegidelt? Mida hindate ülemuse juures kõige enam? Intervjueerija: Kuupäev: Ametikohale kandideerija kinnitab, et on intervjuul edastanud oma teadmiste, tööoskuste, kvalifikatsiooni ja eelneva töökogemuse kohta tõest informatsiooni ning nõustub, et tema esitatud andmeid kasutatakse KOV allettevõttes personaliotsingu läbiviimiseks ja neid andmeid esitatakse KOV allettevõtte juhtkonnale. Nimi: Allkiri: KANDIDAADI HINDAMINE INTERVJUUL Hindamisskaala: 1- mitterahuldav 2- kehv 3- rahuldav 4- hea 5- väga hea
4. nõuandmine, konsulteerimine, selgitamine 3. minu sõnum, minu veendumus või väärtus + konkreetne kahju teisele, minu mure (lahendust ei paku!) 2. mudeldamine, eeskuju (nt. Tee nagu mina) 1. vaikimine, oma väärtuste uurimine ja või muutmine Valetamine Ära tundmine: lihaseliigutused silmanurgas, suunurgas, muutused hingamises, higistamine, sage neelatamine, punastamine, pupilli suurenemine. Valetamisel üldistatakse Kui ei oska intervjuul küsimusele vastata, küsi uuesti ja siis võidad aega.
kuid mõistsime, et seal tehtav töö peaks olema meie poolt ka kuidagi salvestatav ja kontrollitav. Seega valisime pisut teistsuguse lähenemise ja tegime intervjuu kahe kaastudengiga, et teada saada nende mõtteid. Intervjuu peaks andma infot selle kohta, mida inimene mõtleb. Selleks pidime eelnevalt tegema küsimused ja tutvusime reformi sisuga. Küsimusi küsis Ekke, ta alustas ja suunas vestlust mõlemal intervjuul samamoodi, see tähendab, et struktuur oli paigas ja järjekord oli muutumatu. Me valisime struktureeritud lähenemise vältimaks meie võimalikust kogenematusest tulenavaid segadusi. Intervjuu oli näost näkku, me ei filminud. Koos kõrgharidusreformi põhipunktide tutvustusega võttis intervjuu aega umbes pool tundi. Kuna võtsime inimesed eraldi ette, ei pidanud me neile leidma ühist aega, saime minna sügavuti.
SITUATSIOONIÜLESANNE SUPERKAUBAMAJA 1. PROBLEEM · Probleem on Sirle Saarel, kes on kogu Eestit katva superkaubamajade keti Lõuna-Eesti piirkonna juht ning tasandiks on üksikisik. · Probleemi mõju on suur ning tegemist on üksikjuhtumiga, kuna on vaja leida kaubamajale uus juht, kes teeks oma tööd sama hästi kui Martin ning Sirlet polnud ette hoiatatud, et praegune juht Martin Mänd läheb ära lähiajal. TUNNUS PÕHJUS TAGAJÄRG -Filiaali suurima kaubamaja -võib oletada, et Martinil tekkis -juhi koha vabanemine, uue juht Martin oli valitud lähiajal soov töökohta vahetada, kuna töötaja otsimine, Sirle Saare avatava Maksimarketi oli kaubamaja juhina töötanud ärritumine ,,hüppas oma toolilt ja tegevdirektoriks ...
Jutt lindistatakse ja kirjutatakse ümber. ühte elanikkonna gruppi, ei ole mõtet küsitleda juhuslikke inimesi 35. Arutle teemal, kas kasutada klassikalist kahe inimese intervjuud või fookusgrupi intervjuud? Fookusgrupi intervjuul on oluline võimendusmehhanism, intervjueeritavaid on mitu 16. Millal pole otstarbekas inimesi küsitleda? (min 5, optimaalne 7-8 inimest, max 10). Olemas moderaator juhi rollis. Küsimusi Mitte mingil juhul reede õhtul, enne pühi/pühade ajal, kiirel ajal. Sobilik aeg on max. 10. Inimesed on avatumad kui klassikalises intervjuus.
tema rolli ning õigustega: mis töö jaoks intervjuud kasutatakse; kuidas on intervjueeritavale tagatud konfidentsiaalsus, st et tema nime ega ka intervjuu vältel mainitud isikute nimesid ei avaldata; et intervjuu küsimustele vastamisel on olulised intervjueeritava enda seisukohad, ei ole olemas õigeid või valesid vastuseid; Intervjuu lõpetamine eeldab samasugust sõbralikku suhtlemist nagu intervjuu eel kontakti loominegi: tänuavaldused intervjuul osalemise ning intervjuuks leitud aja eest on siinkohal elementaarsed. 28. Kirjelda interpreteeriva paradigma põhimõtteid. Interpreteeriv paradigma Arusaamine ühiskonnast: ühiskond eksisteerib konstrueeritud reaalsusena, mida inimesed omavahelistes suhetes loovad ja taasloovad. Uurimise objekt: konstrueerimise protsess ja selle protsessi käigus tekkinud tähendused Uurimuse eesmärk: uurida protsesse, mille käigus konstrueeritakse ü/k nähtusi ja
soovitav lisaks CVle paluda ka motivatsiooni kirjeldavat kaaskirja. Kaaskirjas tuleb paremini esile kandidaadi isikupära, millel võib olla otsustav tähtsus valiku tegemise juures. Kaaskiri jätab ka võimaluse lisada informatsiooni, mis CVsse ei sobi või millele puudub etteantud formaadis koht. Lisas 2 leiate näite eksperdi CVga Phare standardformaadis. 71 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Töövestlus Töövestlusel ehk intervjuul on määrav tähtsus kandidaadi meeskonda valimisel. Erinevalt CV-st annab vestlus pildi kandidaadi motivatsioonist, suhtumistest ja isikuomadustest. Otsust parima kandidaadi kohta ei saa langetada pelgalt mulje põhjal. Mitte kõik võimekad ja projekti õnnestumiseks vajalikud inimesed pole karismaatilised suhtlejad. Sellepärast peavad intervjueerijad vestluseks hoolikalt valmistuma. Esmalt tuleb määratleda, mida tahetakse vestluse käigus välja selgitada ning selle põhjal
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika Klienditeenindaja eriala 1. Kursus Ainar Pikk LKT-1 ,,Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt" Kokkuvõte Valga 2010 1. Peatükk ,,Kehakeele alused" See peatükk räägib, mis on kehakeel, kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame. Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad. Need võivad olla vaevumärgatav silmade liikumine, asendi muutmine, näoilme, kodeeritud tähendusega zestid. Kehakeel jaguneb: Geneetiline, ümbrusest tingitud, kultuur...
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… I. TAUSTINFO 1. Ettevõtte nimi: Eurovara Grupp OÜ 2. Ettevõtte tüüp: Eraettevõte 3. Intervjueeritava ametikoht: Ehitusjuht 4. Intervjueeritava nimi: Toomas Bachmann. 5. Kas ma võin käesoleval intervjuul diktofoni kasutada või mitte? 6. Nüüd veel üks väga oluline küsimus: Kas soovite, et teie vastuseid käsitletakse anonüümsetena kujul ettevõtte juht nr … või võib teie vastuste juures teie nime kasutada? Anonüümsena 7. Kas teie (mõeldud isikut) vastasite ettevõtte innovatsiooniuuringule aastad 2010 – 2012? EI a) Kui Teie ei vastanud, kes vastas? [siin võib tulla nii isiku nimi, öeldakse, et
’ ). 2. 2. Kuulamine Kuulamisosa keskmine tulemus oli 84% (12,6 punkti 15st), mis on väga lähedane eelmise aasta keskmisele (vrd 2010. a 85%) (vt punktide jagunemist graafik 3). Õpilaste kuulamisoskust kontrolliti kahe ülesandega, millest esimeses kuulasid õpilased lühiintervjuusid igapäevastel teemadel ja pidid valima dialoogide kohta esitatud kolme väite vahel (multiple choice). Teine ülesanne oli lünga täitmise ülesanne (ingl k gap-filling), mis põhines intervjuul jäähotellide kohta. Esimese keskmine tulemus oli 87,5% ja teisel 81,4%. Seega osutus esimene ülesanne õpilastele suhteliselt lihtsaks ja teine ülesanne jäi oma raskusastmelt keskmise kuulamisosa ülesande traditsioonilisse vahemikku. Graafik 3 Kuulamisülesandes ei hinnata sõnade õigekirja ja õigeks vastuseks loetakse variant, mis annab edasi võtmes leiduvate võimaluste mõtte. Kui sõna on õigekirjavigade tõttu loetamatu,
soovitav lisaks CVle paluda ka motivatsiooni kirjeldavat kaaskirja. Kaaskirjas tuleb paremini esile kandidaadi isikupära, millel võib olla otsustav tähtsus valiku tegemise juures. Kaaskiri jätab ka võimaluse lisada informatsiooni, mis CVsse ei sobi või millele puudub etteantud formaadis koht. Lisas 2 leiate näite eksperdi CVga Phare standardformaadis. 71 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Töövestlus Töövestlusel ehk intervjuul on määrav tähtsus kandidaadi meeskonda valimisel. Erinevalt CV-st annab vestlus pildi kandidaadi motivatsioonist, suhtumistest ja isikuomadustest. Otsust parima kandidaadi kohta ei saa langetada pelgalt mulje põhjal. Mitte kõik võimekad ja projekti õnnestumiseks vajalikud inimesed pole karismaatilised suhtlejad. Sellepärast peavad intervjueerijad vestluseks hoolikalt valmistuma. Esmalt tuleb määratleda, mida tahetakse vestluse käigus välja selgitada ning selle põhjal
intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi- ideede arengut. Valimi moodustamine: Eesmärgipärane valim otstarbest lähtuvalt Võimalikult erinevate tunnustega osalejad (teoreetiline valim) ei tohiks olla omavahel tuttavad Läbiviimine: Küsimuste ettevalmistamine Pilootarutelu läbiviimine Vestluse korraldamine - ettevalmistus sama mis intervjuul leppida kokku aeg, koht jne Kasutamine: Uurimuse algjärgus aitab selgitada tausta enne küsitlust hüpoteeside genereerimiseks arvamuse ja suhtumise uurimiseks keelekasutuse, sõnavara uuringuteks uurimuse lõppjärgus andmete tõlgendamiseks, üldistamiseks Eelised: Lühikese ajaga terve grupi arvamus, suur hulk andmeid Kõik saavad sõna mitme inimese arvamus Läbipaistev Interaktsioon omavaheline suhtlemine, rikastav mõttevahetus
Nad kas kirjeldavad oma saavutusi mitmel lehel ja liigsete ilustustega või jäävad liiga napisõnaliseks. 36. Millised on "rusikareeglid" tööintervjuul? (4-5) Tööintervjuud tasuks võtta kui partnerite vahelist läbirääkimist. Ettevõte ei ole töövestlusel kuidagi eelistatumas seisus kui töövõtja. Vahetu olek, ausus ja hea energia on märksõnad ka tööintervjuul käitumisel. Kui tööandja väärtushinnangud tunduvad vastuvõtmatud juba intervjuul, siis tasub küll lõpuni viisakaks jääda, kuid esimesel võimalusel teada anda, et loobud kandideerimast. Endiselt vastavad tõele ka soovitused, et enesekindluse tõstmiseks tasuks selga panna midagi rõõmsavärvilist. 37. Mis on enamasti tööintervjuu sisuks? Mida küsitakse? Küsitakse: rääkige mulle endast; millised on teie tugevad küljed; millised on teie nõrgemad küljed; miks me peaksime teid tööle võtma; kas te tulete pingelise tööga
neutraalseks. Tagasisides annab selgitusi miks töötaja just nii toimib. Suhtlemisstiil peab olema kliendile vastuvõetav. Klient aktsepteerib kommunikatsiooni paremini, kui see langeb kokku tema ootustega. Sotsiaaltöötaja peab tähele panema ebaselgeid või ebakindlaid vastuseid kliendi poolt, see võib tähendada arusaamatust. Kogu koos töötamise aja jooksul peaks sotsiaaltöötaja jälgima suhte toimimisreegleid, aitama kliendil intervjuul edasi areneda. Suhtlemisprobleemid võivad tekkida siis, kui töötaja annab infot, mida klient ei ole veel valmis vastu võtma, või sellist infot, mis ei ole abistav. Näiteks mõnikord töötaja poolt pakutud info ei aita klienti, sest ta vajab selle töötlemiseks abi. Siin peab leidma kompromissi, aktsepteerides kliendi negatiivset vastust ja võimalusel ümber sõnastada antud info, ümber kujundada ettepanekut.
%C3%B5nedjaesinemised/tabid/163/dnn_ctr647_Article_List_paginationDBControl GetPage/1/dnn_ctr647_Article_List_yearSelectControlYear/- 1/ItemId/541/amid/647/language/et-EE/Default.aspx (10.06.2010). Vältimaks väga pikkade internetiaadresside esitamist, võib tuua ka lingi: Vanad matusepaigad. Interaktiivne õppeprogramm RADAR. http://www.folklore.ee/radar/ > Link: Kultuurilugu. (12.10.2005). Filmid Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Holdt, D. (Producer), & Ehlers, E. (Director). (1997). River at High Summer: The St. Lawrence. [Film]. (Available from Merganser Films, Inc., 61 Woodland Street, Room 134, Hartford, CT 06105). Kassetid, CDd ja DVDd Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. VAT muinasjutt. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. Arvutiprogrammid Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]
Hea töösuhe saab alguse juba tööintervjuul. Kogenumadki juhid ei suuda alati ette näha, kas väga hea mulje jätja on tingimata ka inimene, kellega aastaid koos töödata. On ametikohti, mille täitmisel hindavad tööandjad pigem proffesionaalseid oskusi, jättes isikuomadused tagaplaanile (nt raamatupidaja). Samas võib mõnele särasilmsele ja õpihimulisele müügiinimesele andestadakogemuse puudumise, kui tal on piisavalt tahet saada heaks tegijaks. Tark juht ei jäta intervjuul küsimata, kuidas on lood töölepürgija isikliku eluga. Sihiks pole kandidaati diskrimineerida ega eraellu tungida. Oluline on mõista, kas töösoovijal on töö kõrval elus ka muid eesmärke või millised on näiteks tema hobid. Kogemus näitab, et need, kel oma elu tervikuna olemas ja huvitav, saavutavad ka paremaid tulemusi. Kindlasti uurib enamik juhte, kui väga uus inimene ikka tahab seda tööd teha. Motivatsioon ja pühendumine on kestva töösuhte olulisemad alustalad
4.Hinnang praktikaettevõttele 4.1. Tööle võtmine ja juhendamine praktika vältel. Swedbankis on väga suur personaliosakond. Üks osa sellest tegeleb personali värbamisega, võtab tööle uusi töötajaid, tegeleb töötajate sisese ümberpaigutusega ja ka tegeleb praktikantidega alatest praktikale asumisest kuni selle lõpetamiseni. Alguses ma lihtsalt täitsin ankeedi Swedbanki veebilehel. Selle vooru läbimisel mind kutsutati grupitööle. Gruppi intervjuul meid jagati kaheks grupiks ja me täitsime erinevaid ülesandeid, mis peamiselt väljendasid mitte meie teadmisi, vaid iseloomu. Selle vooru läbimisel edukalt ja mind kutsuti inviduaalsele intervjuule. Siis mulle pakuti kaks võimalust, kas läbida praktika Ülemiste kontoris või Magistraalis. Need kaks kontorit töötavad uue kontseptsiooniga, mis pakkuski mulle suurt huvi ja valimise peamiseks kriteeriumiks osutus see, et Magistraali kontor on mu kodule lähemal.
· Toetused ja teenused töötutele (sh nö riskigruppi kuuluvatele töötutele), tööandjatele ja ka töötavatele inimesele. · TOETUSED: töötutoetus, palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus jm. · TEENUSED: töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, avalik töö, LISAKS eriteenused puudega inimestele tööruumide kohandamine, abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi-isikuga, abi töö intervjuul. · Sptsiaalselt puudega inimestele (töövõimekaotusega) suunatud teenuste eesmärk on puudest tingitud takistuste kõrvaldamine töökoha saamisel ja töötamisel Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Töötukassa, www.tootukassa.ee Töö- ja kutsealast rehabilitatsiooni on võimalik saada: · Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses · Töötukassa kaudu · Kutseõppeasutustes · Puuetega inimeste kaitstud töö keskused
kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid 1.html Listisõnumid. Tamm, R. (2000, september 30). Õpetajal on probleeme. Õpetajate Lehe Diskussioonilist. [2000, oktoober 2]. E-mail: [email protected] 3.6.3 Audiovisuaalsed allikad Filmid: Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Kassetid: Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. VATmuinasjutt. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. CD-d: Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. Arvutiprogrammid: Estonia. (1998). MicrosoftEncarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]. Microsoft Corporation. LISA 1. Tiitellehe näidis KEILA KOOL TÖÖ PEALKIRI Uurimustöö (õppeaines)
Haridus, 4. [2000, oktoober 28]. http://haridus.opleht.ee/arhiiv/2000/haridus4/index.html Ajalehed Kruusmaa, M. (1999, juuli 12). Kirjaklambrimees aitab. Luup, 14. [2000, juuli 24]. http://www.postimees.ee/luup/99/14/teadusl.shtm Listisõnumid Tamm, R. (2000, september 30). Õpetajal on probleeme. Õpetajate Lehe Diskussioonilist. [2000, oktoober 2]. E-mail: [email protected] 8.6.3. Audiovisuaalsed allikad Filmid Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Holdt, D. (Producer) & Ehlers, E. (Director). (1997). River at High Summer: The St. Lawrence. [Film]. (Available from Merganser Films, Inc., 61 Woodland Street, Room 134, Hartford, CT 06105). 50 Kassetid Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. VAT muinasjutt. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. CD-d Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. Arvutiprogrammid Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]. Microsoft Corporation.
b. suurema informatiivsusega järjestusskaala c. kõige informatiivsem intervallskaala 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. a. Eesti elanik objekt b. Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend f. Eesti elanikkond üldkogum g. inimese vanus tunnus h. need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum i. inimese sissetulek tunnus 3. Milliste vaatlustega on tegemist? a. küsimustiku täitmine veebis ankeetvaatlus b. andmete hankimine internetist dokumentaalvaatlus c
Tänapäeval võidakse vahel küsitlus või intervjuu
viia läbi elektronposti vahendusel, kui see aitab lahendada suurte vahemaade probleemi. Kirje
koostamiseks on vaja järgnevaid andmeid: saatja, aeg, sõnum, vastuvõtja (ja väljatrükkimise
kuupäev).
Mäkelä, Simo
- kindla diagnoosi püstitamiseks: 1)intellektuaalne tegevus peab olema alaarenenud 2) igapäevaste sotsiaalsete nõudmistega kohanemise võime on alanenud - arvesta kohalikke kultuurinorme, isiku taset ning lisapuudeid(ekspressiivse kõne häire, kuulmiskahjustus, kehaline puue) F70 KERGE VAIMNE ALAARENG(9-12a) *Paljudel orgaaniline etioloogia(siiski mitte enamusel) *omandavad keele mõningase viivitusega *Enamasti võimelised kasutama kõnet igapäevaelus, osalema vestluses, kliinilisel intervjuul *Sõltumatus eneseteenindamisel(söömine,riietumine,pesemine) *Omandanud praktilised ja koduse tegevuse oskused *Oskused kujunevad aeglaselt *Raskused ilmnevad tavaliselt koolis *Enamasti võimelised praktiliseks tööks *Kui kaasneb märgatav sotsiaalne ja emotsionaalne ebaküpsus võib olla probleeme abielu ja laste kasvatamisega, kultuuritraditsioonide järgimisel Diagnostilised tunnused: IQ test 50-69 ; keeleliste väljendite kasutamise ja neist arusaamise
ASJAAJAMINE Avaldus, CV, personaalkirjad Tööle kandideerija tüüpvead intervjuul 1. Kandidaadid loetlevad paljulubavaid omadussõnu, mida tööandja nende arvates kuulda tahab. Näiteks: "Olen lojaalne, hea suhtleja, pühendunud, intelligentne ja väga töökas." Need väited ei sisalda informatsiooni. 2. Intervjueeritav ei vasta seda, mida tunneb, vaid seda, mida tööandja kuulda tahab, näiteks müüjaks kandideerija ütleb, et on eluaeg unistanud saada kassapidajaks. See on võlts ja paistab läbi. 3
4. Kliendi vajaduste ning nõustaja oskuste ja ressursside kokkulangevus Lazarus 1993 Nõustaja peaks nagu kameeleon oskama kohanduda nõustatava unikaalsete vajadustega. Suhete loomise pool ja info kogumise pool. Info tasand: nt kas klient on desorganiseeritud, vaenulik, on talle nõustamine vastumeelne, on tal kognitiivseid häireid jne. Kriisitööga võib kaasneda vastumeelsus. Klient võib olla mitteusaldav, liiga üksikasjalik, jutukas, potentsiaalselt ohtlik jne. Intervjuul peab olema eesmärk ja kindlad küsimused. Tuleb vaadata mida klient räägib ja kuidas ta räägib. Mille alusel hinnangud tehakse, kas normide või tajumehhanismide vigade? Struktuur: kontakti loomine, juhtimine, julgustamine/empaatia/rahustamine/kokkuvõtete tegemine jne, raskete küsimuste esitamise taktika tuleb läbi mõelda. Avatud ja suletud küsimuste kohane kasutamine. Info edastamine kliendile arusaadaval viisil. Lõpetamine kokkuvõttega mida
Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Kumari, V. (2005). Hindamisvahendite komplekti koostamine ja katsetamine algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu hindamiseks. Magistritöö, Tartu Ülikool. Paju, J. (2000). Johannes Paju (sünd 1914) mälestused. Kirja pandud 10.10.2000 töö autori poolt. Audio-visuaalsed allikad a) Filmid Jamnes, P. (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Holdt, D. (Producer), & Ehlers, E. (Director). (1997). River at High Summer: The St. Lawrence. [Film]. b) Kassetid, CD ja DVD Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. c) Arvutiprogrammid Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]. Microsoft Corporation. d) Intervjuud Intervjueeritava nimi. Intervjuu pealkiri
Vastajale tuleb anda aega mõtlemiseks. Vastuste kuulamisel jälgida vastajat , aktiivselt reageerida tema vastustele (pea noogutamisega, naeratusega vm.) Usutluse lõppedes tuleb vastajat tänada antud intervjuu eest. Näiteks on intervjuud tööle kandideerimise või raadio-, telereporteri intervjuu. Tööintervjuude puhul tuleks igalt kandidaadilt pärida üldjoontes samu küsimusi, et oleks lihtsam võrrelda nende tugevaid ja nõrku külgi. Küsimused, mida intervjuul küsitakse on väga tähtsad, sest vastused, mida saab intervjueeritavalt annavad vajalikku informatsiooni. Usutluse küsimuste koostamise iseloomu järgi võib eristada järgmisi intervjuusid : --- struktureeritud usutlused e. standardiseeritud usutlused; osaliselt struktureeritud intervjuu e. poolstandardiseeritud usutlus; struktureerimata intervjuu e. standardiseerimata usutlus. Struktureeritud intervjuu eelnevalt on küsimused konstantselt välja töötatud ja
1976 "Hite'i raport" representatiivse valikuga üleriigiline naiste seksuaalsust puudutav küsimustik. Saatis küsimustiku 100000 naisele, tagasi sai 3000lt. Esimest korda ütles, et naistele on meeldiv kliitori stimulatsioon, et see on kõige tähtsam orgasmi saamisel. Samuti sensatsiooniline tulemus, et paljud naised teesklevad orgasmi. - P.Blumstein ja P.Schwartz paar. Posti teel saatsid 12000 küsimustikku ja paluti osaleda anonüümsel intervjuul. Nõusoleku andsid 300 paari (nii hetero- kui homoseksuaalsed paarid). Said tulemuseks, et vabaabielus olevatel 7 paaridel on seksuaalne aktiivsus kui abielus olevatel. Cooley-efekt seksuaalvahekordade sagedus langeb vastavalt sellele, kui pikk on kooselu. - W.H. Masters ja V.E. Johnson paar. Naine (Masters) psühholoog ja mees günekoloog
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
Tuleb luua nn ajatelg) · Lõpetamine (peaks olema seotud kokkuvõttega, Pärast igat kohtumist kokkuvõte. Millele sa kõige rohkem tähelepanu pöörasid? Lastele mis sulle kõige rohkem meelde jäi? · Tagasiside ettekujutus järgmisest kohtumisest. Emotsionaalne side (a la täna läks meil hästi jms) · Sagedased vead ootamatu teemavahetus (kui seda teeb klient, tuleb ta tagasi juhatada) Veel intervjuul: - Pikad ja keerukad küsimused ( pikk küsimus ei ole kohane ) - Küsimuse esitamine viisil, mille vastus on olemas (ega sa ei taha ju kommi?) - Verbaalsete ja mitte verbaalsete avalduste ignoreerimine. Ei vii kokku kehakelt ja sõnade keelt. (või ignoreerid ühte neist) - Üleolev suhtumine, mis võib väljenduda mitteverbaalselt. - Miimika, kehakeel - Oluliste teemade ebapiisav käsitlemine (meie teame mis on oluline, mitte ei kuula mis
3. Vaatlus - vaadeldakse kuidas töötaja oma tööd teeb ja kirjutatakse üles tegevused mis ta sooritas. 4. Tööaja pildistamine, nn töötaja raport - töötaja paneb täpselt kirja kõik oma tööd ja tegevused 5. Küsimustik – Töötaja täidab küsimustiku, küsimused puudutavad töötaja tööülesandeid, vastutuse jaotust, töö täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. 6. Intervjuu - küsitletakse töö vahetut teostajat ja tema vahetut ülemust. Intervjuul võib kasutatakse eelnevalt väljatöötatud abistavaid küsimustikke. 7. Eksperthinnangud, võrdlus Töö analüüsi tulemusena saadav info personali planeerimiseks 1. Kas töötaja on oma ametikohal kogu tööpäeva/vahetuse osas piisavalt koormatud? 2. Kas töö iseloom tingib ebaühtlase töökoormuse? 3. Millised töötajad on ülekoormatud ja millised alakoormatud? 4. Milliseid tööülesandeid on võimalik ümber jagada? 5
Haridus nr 4. [2000, oktoober 28]. http://haridus.opleht.ee/arhiiv/2000/haridus4/index.html Ajalehed: Kruusmaa, M. (1999, juuli 12). Kirjaklambrimees aitab. Luup nr. 14. [2000, juuli 24]. http://www.postimees.ee/luup/99/14/teadusl.shtm Listisõnumid: Tamm, R. (2000, september 30). Õpetajal on probleeme. Õpetajate lehe Diskussioonilist. [2000, september 2].E-mail: [email protected] 6.3. Audio-visuaalsed allikad Filmid: Jamnes, P. (Projektijuht). (2000) Käitumine töölevõtu intervjuul [Film]. AMI Holdt, D. (Producer), & Ehlers, E. (Director). (1997). River at High Summer: The St. Lawrence [Film]. (Available from Merganser Films, Inc., 61 Woodland Street, Room 134, Hartford, CT 06105). Kassetid: Rebane, T. (Rezisöör). Jõulujutud. VAT muinasjutt [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. CD-d: Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. Arvutiprogrammid: Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia [CD ROM]. Microsoft Corporation.
ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 49 intervjuu tõekindlus on suurem. Põhjuseks on, et täpse plaaniga intervjuudes on vähem eksimusi ehk intervjuu vigu. Intervjuu viga on intervjueerija otsuse kõrvalekalle sellest, mis intervjueeritavat tegelikult iseloomustab. Intervjuu vigade allikateks on: · Intervjueerija käitumine ehk intervjuu juhtimise stiil viib ebaõige teabe domineerimisele. Näiteks, soorituse hindamise intervjuul kujuneb vilets hinnang tegelikult tööülesannetega hästi toime tulevale töötajale, sest intervjueerija rakendab ründavat suhtlemisstiili. · Isikutaju mehhanismidest tulenevad eksitused, mil teise tundemaailma sisseelamine (empaatia), stereotüüpide raken- damine jt kujundavad ebaadekvaatse teabe. · Intervjueerija ei oska hinnata oma käitumise mõju intervjueeritavale ning seetõttu võib intervjueeritava kohast teavet
• alternatiivide hindamine ja analüüs, selleks kriteeriumide väljatöötamine; • motivatsiooni hindamine (kuivõrd nõustatav soovib neid eesmärke saavutada, kuivõrd on valmis selle nimel pingutama); • vajaliku info hankimine; • tegevusplaani paikapanek; • võimalike piirangute analüüs; • piirangute ületamise viiside leidmine; • tugistruktuuride (abistajate) otsimine; • tagavaraplaani väljatöötamine; • uute oskuste õpetamine (näiteks käitumine intervjuul vms). Nõustaja oskused: • toetamis- ja julgustamisoskus; • alternatiivsete plaanide tegemise oskus (plaan A, tagavaraks plaan B); • oskus leida üles abistajad ja takistajad (vt jõuväljade analüüs); • info otsimise oskus; • konstruktiivse tagasiside andmise oskus; • juhendamisoskus; • fookuse hoidmise oskus; • vajalike spetsialistide leidmise oskus, kontaktide võrgustiku loomise ja hoidmise oskus. 18 Karjäärinõustamine 6
süstivate narkomaanide seas", Anneli Uusküla, Tervise Arengu Instituut 2005 3.2 Intervjuud (poolstruktureeritud ja struktureeritud) ning fookusgrupid Poolstruktureeritud intervjuud viidi läbi 25 inimesega, struktureeritud intervjuud 39 inimesega. Moodustati kaks "uuringu" fookusgruppi, ühes kaheksa vanglatöötajat, teises kuus kinnipeetavat. "Sekkumiste" fookusgrupi intervjuul osales kuus vanglatöötajat ja viis kinnipeetavat. Võtmeküsimus 1: Kes tarbivad vanglas uimasteid? 1. Kui suur osa kinnipeetavaist tarbib uimasteid? a. Uimasteid mittetarbivate kinnipeetavate osakaal PSI: Enamik küsitletuist (14 24st, kes sellele küsimusele vastasid) leidsid, et uimasteid ei kasuta 15-30% kinnipeetavaist. Töötajate ja kinnipeetavate vastused selles osas ei erine.
objektiivsem vaatlus oli. Vaatlus on väga paindlik meetod ja teatud arengutasemete puhul ka ainsaks meetodiks. Saab läbi viia loomulikus keskonnas. Vaatleja võib olla kallutatud, lapse käitumine on nt mõjutatud kui hästi ta inimest (vaatlejat) tunneb. Intevjuu. Verbaalse-mitteverbaalse info vahetus. Intevjuul on alati mingi kindel eesmärk, suunatus ja sisu. Nt mille kohta küsimused täpselt kävad. Intervjuul on erinevaid vorme: küsimustikud, süvaintervjuud; struktureeritud/mittestuktureeritud, 53 jututamine. Intervjuud on eriti levinud kliinilises töös ja väikelastega: küsimuste ja vastuste analüüs; lapstunnistajate ütlused. Vastused sõltuvad lapse arengust (tema sotsiaalsetest oskustest, mälus, tähelepanust, kõnest jne). Oluline on milline on kontakt lapsega, küsimuste sõnastus
vaja teada saada, kuidas soovivad Pärnu linnakodanikud kuurordiarendusse kaasatud olla ehk millisel määral ja millises vormis. Magistritöö uuringute alusena kasutatakse varasemaid kvantitatiivsetel meetoditel tehtud uuringuid, mille tulemusi täiendatakse kvalitatiivsetel meetoditel kogutavate andmete analüüsil. Selleks küsitletakse süvaintervjuude käigus kümmet Eesti pereturisti, lühiintervjuudel kuut Pärnu linnakodanikku ning poolstruktureeritud intervjuul Pärnu kuurordiajaloo eksperti. Saadud andmete süntees annab sisendi magistritöö käigus disainitavale kuurordikontseptsioonile ning esitab Pärnu turismi arendajatele ja eestvedajatele visiooni selle kohta, mida tahavad Pärnus näha Eesti pereturistid ning kuidas on selle nõudluse rahuldamisse valmis panustama Pärnu linnakodanikud. Töö autor eeldab, et Eesti pereturist soovib saada personaalset ja isikupärast spaateenust
10. Valikumeetodid- taustauuring, referentsid, testide kasutamise üldised põhimõtted Taustauuringu peamine eesmärk on ennetada võimalike valikuvigade teket. Enne kandidaadiga kohtumist tema tausta ei uurita (ei käi kokku hea tava reeglitega). Taustauuringu võimalusteks on telefoni intervjuu, soovitajad (eelnevad tööandjad) ja soovituskiri (vbl kandideerimiseks nõutud dok.). Vajadus tausta uurida avaliku informatsiooni põhjal tekib tavaliselt siis, kui intervjuul ei saada kandidaadist täit pilti, kui õhku jäävad mingisugused küsimused. Olulisemate ametikohtade täitmisel kasutatakse võimaluse korral testimist, mis mõõdavad isikute teatud oskuseid, teadmisi, hoiakuid ja võimeid. Testimine ei ütle, milline on kõige 83 sobivam kandidaat, kuid annab lisainformatsiooni kandideerija isikuomaduste kohta ja aitab kaasa lõpliku valiku tegemisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
