diskontoga. 22. Valuutaturu struktuur ja funktsioonid Funktsioonid: · Vahendada välismajandustehingute makseid (kaupade, teenuste, kapitali eest) · Tagada vaba ettevõtluse häireteta funktsioneerimine · Luua soodsad tingimused rahvusvaheliseks tööjaotuseks Struktuur: 23. Valuutaturu tasakaal 24. Intressimäärade muutuse mõju vahetuskursile 25. Rahanõudlust mõjutavad tegurid 26. Rahaturu tasakaal Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil. Samas on rahapakkumine nominaalne _ keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust
-rahaturgudel pakutav intressimäär -pangahoiuse intressimäär 15. Laenuandja soovib normaalsetes tingimustes pikaajaliselt laenult kõrgemat intressimäära : -makseriski tõttu -tururiski tõttu -inflatsiooniriski tõttu- õige hind -harjutamisriski tõttu 16. Rahaliste vahendite tähtaegade teisendamisel on teisendamiskasumi aluseks : -pikaajalise laenu ja lühiajalise hoiuse intressimäärade vahe õige vastus -lühiajalise hoiuse ja rahaturu intressimäärade vahe -pikaajalise laenu ja rahaturu intressi vahe -panga baasintressimäära ja pikaajalise laenuintresside vahe 17. Kuidas kujunevad ärimarginaal ja teisendusmarginaal? Graafik!!! 18.Mida tähendab tähtaegade teisendamine? Pank võtab sisse suhteliselt lühiajalisi hoiuseid, annab välja suhteliselt pikema ajalist laenu- seoses sellega teenib raha!!!
varade tootlus. Fondi oodatav tootlus on potentsiaalselt kõige kõrgem, kuid varade väärtus võib lühiajaliselt kõikuda. Fondi on soovitatav investeerida pikaajaliselt. -Sa soovid enda pensionivara maksimaalselt kasvatada -Sinu pensionivara väärtuse lühiajaline kõikumine on Sulle vastuvõetav -pensionieani jäänud rohkem kui 20 aastat Maksimaalselt 50% fondi varadest investeeritakse aktsiatesse ning ülejäänud kas võlakirjadesse või sarnastesse rahaturu instrumentidesse. Nordea Pensionifond A Pluss ehk agressiivne strateegia Fond investeerib kuni 75% varadest aktsiatesse ja ülejäänud varad võlakirjadesse. Seda fondi soovitame inimestele, kes suhtuvad neutraalselt või pigem positiivselt aktsiaturgude hinnakõikumistesse, et pikemas perspektiivis saavutada potentsiaalselt kõrgeim varade tootlus. Fondi oodatav tootlus on potentsiaalselt kõige kõrgem, kuid varade väärtus võib lühiajaliselt märkimisväärselt kõikuda
.............................................................................. 4 Lühiajalised pangalaenud............................................................................................................6 Pikaajalised finantsallikad ehk kapitalituru tehingud................................................................. 7 Aktsiakapitali laiendamine..........................................................................................................9 Rahaturu instrumendid..............................................................................................................10 Rahaturu fondid........................................................................................................................ 11 Tööstusfinantseerimine.............................................................................................................12 Ettevõtluse riiklik toetamine.....................................................................
© Robert Kitt Intressimaksete sagedus kokkuvõte · Võlakirja tootlus aasta baasil sõltub sellest, mitu korda ta maksab intresse · Võrrelda saab vaid võrreldavaid erinevate maksesagedustega võlakirjade puhul tähendab tootlus erinevaid asju · Mida sagedamini toimuvad intressimaksed, seda suurem on efektiivne tootlus © Robert Kitt Rahaturu instrumendid · Rahaturg - lühikesed (emiteerimisel alla aasta) võlainstrumendid · Treasury bills · REPO-tehingud · Libor, Euribor · Deposiit · Kommertspaberid © Robert Kitt Rahaturu instrumendid intressiarvutus · Rahaturul lähtutakse lihtintressi põhimõttest · Kuna tegemist on alla-aastaste instrumentidega on oluline kuidas arvestatakse proportsiooni aastast
EKSAM 2017 Mille poolest erineb kapitaliturg rahaturust? (4) 1. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega alla 1 aasta 2. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega üle 1 aasta 3. Rahaturu põhifuntsioon on likviidsuse reguleerimine 4. Rahaturu alla käib pankadevaheline turg, lühiaj. Väärtpaberiturg, valuutaturg, Kapitalituru alla käib aktsiaturg, laenukapitali turg, tuletisinstrumentide turg Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2. Garanteerib sõlmitud tehingute täitmist 3. Ühendab väärtpaberivahendajaid 4. Teostab järelevalvet väärtpaberituru osaliste tegevuse üle börsil ning börsi vahendusel tehtud väärtpaberitehingute üle 5
või välistatud. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid. Erinevalt püsivõimalustest on avaturuoperatsioonide puhul aktiivseks ehk tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajalist raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist. Sageli teostavad keskpangad avaturuoperatsioone ka ainuüksi seepärast, et n.-ö. olla turul ja siduda pankade likviidsuse juhtimisotsuseid endaga. Viimane tagab omakorda otseselt rahapoliitika eesmärkide saavutamisele suunatud operatsioonide lihtsama teostatavuse tulevikus.
a) M1 võtab arvesse ainult neid väärtpabereid, mis on ette nähtud kohesteks tehinguteks. See sisaldab sularaha väljaspool panka (ringluses), kõiki hoiuarveid ja reisitsekke. Sageli võetakse seda "raha baasilise pakkumisena". b) M2 sisaldab i ld b M1, M1 pluss l kohese k h tagasiostmise t i t i kokkulepped, k kk l d rahaturu h t vastastikuste fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP); d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. Sisaldab M3 pluss paljud
kõrgem intressimäär. · Intressi makstakse tagasimaksmata laenusumma pealt. · Intressimäär võib olla muutuv ehk ujuv või fikseeritud ehk kindel intressimäär. · Ujuv intressimäär võib kasvada või kahaneda vastavalt majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele. Näiteks eluasemelaenul fikseeritud intressimäär + muutuv euribor. · EURIBOR® (Euro Interbank Offered Rate) on iga päev kell 11 avaldatav enam kui 5000 Euroopa kommertspanga keskmine rahaturu instrumendi (peamiselt laenud) intress. Euribori® kasutatakse baasintressina nii pankadevaheliseks laenamiseks, kui ka pankade poolt klientidele laenamiseks. · Laenumakse suurus koos intressiga võib olla enamasti kuni 30-40% laenuvõtja kuusissetulekust. · Laenu hinda määravad intress ja kõik muud laenuga seotud kulud. Näiteks lepingutasu, tagatise hindamise- ja kindlustuskohustus. · Laenu tegeliku hinna hindamiseks arvestatakse krediidi kulukuse määra (%),
Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid luua/ suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki Püsivõimalused Pakutakse kahte püsivõimalust: Laenamise püsivõimalus võimaldab osapooltel (st finantseerimisasutused, näiteks pangad) saada keskpangalt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust Hoiustamise püsivõimalus võimaldab osapooltel avada keskpangas üleööhoiuseid Avaturuoperatsioonid
ü . Viige panga bilanss lõplikku tasakaalu, näidates kõikide tehingute koondsumma, st arvestades kõiki võimalikke laenude andmisi ja taashoiustamisi (st asetleidvat multiplikaatorefekti) mis võivad tekkida sellise üksiku monopoolse panga piires. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD Laenud Kokku Kokku 8. Keyneslikus rahaturu mudelis raha nõudlus väheneb ( raha nõudluskõver nihkub vasakule), kui a) intressimäär langeb b) tulutase suureneb c) hinnatase tõuseb d) intressimäär tõuseb 9. Oletame et jooksvates hindades e turuhindades mõõdetud SKP oli 2005. Aastal 25 000 dollarit elaniku kohta ja 2006. Aastal 25 300 dollarit. Kui hinnaindeksi e deflaatori väärtus 2005. a. oli 100 ja 2006. a. 98, siis reaalne SKP ühe elaniku kohta a) ei muutunud 2006
dollar endiselt peamiseks reservrahaks, ent iga keskpank valib kaasajal reservraha iseseisvalt. Rahvusvaheline valuutafond Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Seoses kulla turuhinna tõusuga üle ametliku kursi, lõi see süsteem kõikuma ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsuse hoidmiseks. ECU (European Currency Unit) 1978 suvel kiitis Euroopa Ühenduste Nõukogu heaks Euroopa Valuutasüsteemi, mis jõustus 1979. aasta märtsis. See süsteem nägi samuti ette kursside kõrvalekalded maksimaalselt 2,25% võrra. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (lühend sõnadest European Currency Unit 'Euroopa Valuutaühik'). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes
kogu laenuperioodi ajaks. Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt. Selle suurus võib sõltuda kliendi sissetulekust, laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest. Näiteks sellest kui korrektselt on täidetud eelnevad kohustused panga ees. 8 Euribor (European Interbank Offered Rate) Euribor (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Kuidas Euribor muutub, kas see kasvab või kahaneb, on raske ennustada. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks. 9 Annuiteetlaen ja fikseeritud põhiosaga laen ... on 2 peamist ja levinumat võimalust pangalaenu tagasi maksta. 10 Annuiteetlaen ..
ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam. AVATURUOPERATSIOONID
Kaubandusorganisatsioon. 2.6 Rahvusvaheline valuutafond Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Seoses kulla turuhinna tõusuga üle ametliku kursi, lõi see süsteem kõikuma ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsuse hoidmiseks. 2.7 Elektrooniline raha Rahamaailm on jõudnud tänaseks järgmisse arenguetappi. Reaalse raha asemel kasutatakse aina enam digitaalset ja plastikraha. Elektrooniline raha tähendab võimalust sooritada pangatehinguid läbi internetipanga. Sama areng on toimunud väärtpaberiturgudel, kus ei eksisteeri enam paberkujul olevaid aktsiaid ja võlakirju, vaid need on vaid arvutis nähtavad varad ja kohustused.
tähtajalised deposiidid, +tähtajalised deposiidid ja deposiidid + kuni kahekuused CD + säästuhoiused ää t h i d t tagasiostu i t + säästuhoiused ää t h i d + rahaturu osakud kokkulepped + muud deposiidid M3 Alates märtsist 2006 M2 Ei kasutata a. ei kasutata + tagasiostu kokkulepped + rahaturu osakud + kuni k i 2-aastased 2 d võlakirjad
Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad: 1. ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss) 2. laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest ja suhetest laenuvõtjaga Intressimäärad laenudele võivad olla: fikseeritud(kogu laenu perioodiks on intress kilndlaks määratud) Ujuvad ehk kõikuvad (aluseks pankade vahelise rahaturu intressimäär või panga baasintressi määr) Meie laenud on seotud euriboriga . Kuue kuu euribor- intressimäär muutub iga kuue kuu tagant Laenutegevuse üldpõhimõtted: 1. Tähtajalisus ja tagastatavus (laenu antakse konkreetseks tähtajaks) 2. Tasulisus (väljendub intressides) 3. Tagatus : a) maksevõime kliendi võime laenu oma sissetulekstest tagasi maksta b) tagatis kui maksevõime halveneb või kaob, siis kasutatakse tagatist
10. Mis on raha hoidmise alternatiivkulu? Sularaha hoidmise alternatiivkulu on intressitulu 3. Oletame, et Kartulivabariigis, kus kasutatakse fikseeritud vahetuskurssi ja mille majandus toimib täishõive tootmismahu juures, on inflatsioonimäär olnud juba mitmeid aastaid 10 protsenti aastas. Nüüd on tehtud otsus, et inflatsiooni peab vähendama, kasutades selleks rahapakkumise kasvu täielikku piiramist. Selgita IS-LM kõveratega sellise poliitika lühiajalist mõju. 1) Esialgu rahaturu, kaubaturu tasakaal. Tegemist on fikseeritud vahetuskursiga ning tahetakse rakendada rahapoliitikat. 2) LM-kõver nihkub vasakule, kuna rahapakkumist vähendatakse. Raha väheneb ning raha muutub kallimaks. Intressimäärad lähevad ülesse. Varsti nihkub aga tagasi paremale keskpanga tegevuse tõttu, et kurssi säilitada. Fikseeritud kursi raames on rahapoliitika võimetu ja majandus üldiselt paremaks ei lähe. 4
dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond. c) Väärtusfond (value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse. (Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond; Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) - madala riskitasemega fond; Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse; Rahaturufond (money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse; Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu; Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse; Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse). NAV - fondi osaku puhasväärtus (Net Asset Value) 13.Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad 1
järsku kadumas. Riskid ühiskonnas on suurenenud. Ühiskonna poolt toetatav majanduslik põhiturvalisus on nõrgenemas. Isiklik majanduslik iseseisvus ja sõltumatus on muutunud tähtsamaks kui varem. Seetõttu tasub nüüd igaühel mõelda võimaluse üle luua palgatulu kõrvale kapitalitulul põhinev tuluallikas investeerimisturu abil. Investeerimisasjus läheb eelkõige tarvis tervet mõistust. See on vahel tähtsamgi kui põhjalik süvenemine rahaturu tehnilistesse peensustesse. Aktsiaid tasub alati osta, kuid tuleb valida, milliseid ja missuguse hinnaga. Charles Schwab: Oluline on saada nullist võimalikult kaugele. See tähendab, kui sul on miljon dollarit ja sa kaotad oma varandusest poole, jääb sulle ikkagi pool miljonit. Kui sul on aga tuhat eurot ja sa kaotad selle, on sinu olukord väga hull. Warren Buffett (maailma edukaim ja rikkaim investor): Risk tekib siis, kui sa ei tea, mida sa teed! Esimene reegel on, et ei tohi kaotada
· laenutehingud · liisingutehingud · arveldustehingud · mittesularahaliste maksevahendite emiteerimine ja teenindamine · tagatis- ja garantiitehingud ning muud bilansiväliste kohustustega seotud tehingud · tehingud nii oma arvel kui klientide nimel: o välisvaluutaga o finantsfutuuride ja -optsioonidega o vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega o turukõlblike väärtpaberitega o muude rahaturu instrumentidega · väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud teenuste osutamine · klientide nõustamine investeerimisalastes ja majandustegevust puudutavates küsimustes · rahamaakleri tegevus · vara valitsemine · väärtpaberite hoidmine · krediidiinfo teenuste osutamine · depootehingud Krediidiasutuse loomiseks tuleb Finantsinspektsioonilt taotleda krediidiasutuse tegevusluba.
Euroopa Keskpank saab euroala intressitaset mõjutada muutes näiteks pankade refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi ja teisi keskseid intressimäärasid. Nimetatud intressimäärad panevad paika alumise ning ülemise intressitaseme mille alusel europangad võivad Keskpangast laenu võtta või oma raha hoiustada. Kui nüüd Euroopa Keskpank on otsustanud oma keskseid intressimäärasid tõsta, siis paratamatult kasvavad ka pankadevahelise rahaturu intressid ning vastupidi. Laenude võtmise põhjused: · Maja ostmine/ ehitamine/ renoveerminine · Õppelaenu maksimine · Tarbeesemete vajadus( auto, külmkapp, telekas) · Võlgade tasumine ( sms- ja kiirlaenud) 3 Eraisikutele antud laenude jääk aastatle 2000-2009
M2 arvelduskontodel olev raha; 10350,0 M3 tähtajalised hoiused; 789,5 investeeringud; valuutahoiused. 6922,1 Raha jagamine erinevatesse hulkadesse toimub likviidsuse alusel. Iga järgmine (suurem) rahaturu osa sisaldab eelmist (väiksemat). Arvud on Eesti kohta miljonites kroonides ja pärinevad aastast 1999. Likviidsus - raha kohese kasutamise võimalus. Milline rahahulga osa on kõige likviidsem? ....................................................................................... Tänapäeva infoühiskonnas on ka vähemlikviitsete varade likviidseks muutmine üpris lihtne. Piir raha ja näivraha vahel on kadumas.
süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu.
riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika eesmärgid: Majanduse üldine kasv Hindade stabiilsus Kõrge tööhõive Maksebilansi tasakaal Sobiv välisvaluutakurss Rahapoliitika teostamise vahendid: Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) – tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehinguid. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajaliselt raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) – pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks ja ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks on keskpankade hulgas levinud meetod Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) - kujutavad
Mida kujutab endast raha baas? raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kommertspankade kohustuslik ja täiendav reserv Raha ülekandemehhanism analüüsib: raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelisi seoseid Kas paberraha on kaupraha? ei ole Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitsekid), Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused, Rahamõiste M3 on M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid, Rahamõiste L on M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Finantsvõimendus kujutab: firma võlgade ja omakapitali suhet
väärtuse kaotusele põhivarad(materiaalsed) on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust 7 raha emissioon - paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale raha pakkumine - laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1 rahabaas - kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud raha; tähistatakse enamasti M0 rahade asendamine - situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha asemel ringlema kas mingid kaubad või teised valuutad rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks
mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002
sõlmitakse raha baasil Raha funktsioonideks on: a. säilivusfunktsioon, kunstifunktsioon ja akumulatsioonifunktsioon b. kapitaliseerimisfunktsioon, omamisfunktsioon ja kogumisfunktsioon c. maksevahend, väärtuse mõõt, akumulatsioonivahend Sobita küsimuse vastustega! Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitšekid) Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus
süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu.
R = Dc + VC • Reservimäär r = R/D Kommertspankade laenud • reservidest ülejäävad hoiused laenatakse välja laenud = D – r*D • Majapidamiste otsused määravad hoiuste ja sularaha suhte: c = CU/D M0 ja M1 seosed M1/M0 = CU + D / CU + R | :D rahavõimendi fi= c + 1 / c + r M1 = rahavõimendi (fi)M0 Vahetusvõrrand M*v = P*Y M- raha hulk v- raha ringluskiirus P- hinnatase Y- reaalne SKP PY- nominaalne SKP Rahaturu tasakaal Ms = MD = PY/v Ms = MH = MD Tööturg Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus Töötus • Rahvusvaheline definitsioon ◦ ILO (International Labour Organisatsion) metoodika- kogutud ja arvutatud töötuse näitajad ◦ Eestis ILO metoodikaga tööjõu-uuringud (ETU) ◦ 1995-1999 1x aastas, alates 2000 1x kvartalis • Rahvuslikud definitsioonid ◦ Riigi tööturuametis registreeritud töötud
Limiidilaenu puhul ei ole laenulimiit piiratud käibega nagu arvelduskrediidi puhul. Eelised: Limiidilaen võimaldab Teil võtta rahavoogude juhtimisel kiiresti kasutusse lühiajalisi laene optimaalse intressikulu ja sobiva tähtajaga. Te saate teha paindlikke äri- ja finantsotsuseid näiteks debitoorse võla laekumise, äri sesoonsuse või kaubatarnetega seoses. Laenu intressimäär oleneb kasutusse võetava laenu tähtajale vastavast rahaturu intressimäärast. Laenulimiit on uuenev: kui limiidi alt võetud laen on tagasi makstud, siis tagastatud summa võrra vabaneb limiit, mille arvelt saate vajaduse korral võtta jälle uusi laene. Limiidilaen on alternatiiviks arvelduslaenule. Kui arvelduslaen sobib eelkõige ettevõtte igapäevasteks arveldusteks, siis limiidilaen on projekti- ja tegevuspõhine. Limiidilaenu puhul ei ole laenulimiit piiratud käibega nagu arvelduskrediidi puhul
lekkevõimalused on sukasäär, läheb välja importkaupade ostuks, raha paigutatakse finantsasutustesse, kes ei tegele raha loomisega (kindlustus, investeerimisfondid) Vähene omakapital – laenude väljaandmine on keskpanga poolt seotud normatiiviga omakapitali suhtes. Ametlik rahapoliitika, mis tähendab intressimäärade mõjutamist Keskpanga poolt, võib mõjutada kohustusliku reservi määra. Keskpank võib osaleda rahaturu tehingutes – võib osta ja müüa väärtpabereid Raha pakkumine sõltub turunõudlusest – kuni 70ndateni sai pank mõjutada inflatsiooni. Ta teatas eelmisel kvartalil ette, et raha emiteeritakse juurde. Raha mõõtmine – raha agregaatide koosseisu, mis mõõdavad raha pakkumist, arvatakse erinevaid finantsvarasid, mis erinevad oma likviidsuse poolest, ehk oma likviidsuse taseme poolest. Baasraha MØ – sisaldab ringluses olevat sularaha + pankade kassades olevat raha (kõige
Liitintressi korral K=k(1+i)n Nominaalne intressimäär i laenude eest makstava rahalise hüviise määr teatud ajaperioodil Reaalne intressimäär r inflatsiooniga kohandatud intressimäär Tavainimene puutub intressimääraga kokku laenu võttes. Sel juhul koosneb pangaintressimäär kahest osast: *pangapoosest marginaalist täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. See arvutatakse panga poolt igale kliendile personaalselt. *euriborist- üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor kas fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks või kasutatakse ujuvat intressimäära, mille puhul pank reguleerib euribori muutusi. Euribori muutumist põhjustab euroopa keskpanga rahapoliitika. Keskpank võib euroala intressitaset mõjutada muutes keskseid intressimäärasid. Need panevad paika ülemise ning alumise intressitaseme mille alusel europangad võivad keskpangast laenu võtta ja oma raha hoiustada
Kuidas kujuneb intressimäär? Intressimäär= pangapoolsest marginaal +Euribor Pangapoolne marginaal on reeglina täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt. Selle suurus võib sõltuda kliendi sissetulekust, laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest. Euribor (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Kuidas Euribor muutub, kas see kasvab või kahaneb, on raske ennustada. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, tavaliselt 6 kuuks. Levinuimad graafikutüübid Fikseeritud põhiosaga graafik: laenutähtaja alguses on kuumaksed suuremate intressimaksete tõttu suuremad, tähtaja lõpu poole aga intressimaksed kahanevad, mistõttu väheneb ka kuumakse suurus. Annuiteetgraafik: laenumakse on kogu laenutähtaja jooksul
Fondi nimetus Hansa pen- Hansa pen- Hansa pen- sionifond K1 sionifond K2 sionifond K3 Fondi strateegia Konservatiivne Tasakaalus- Kasvu tatud strateegia Portfelli 100% võlakirju 25% aktsiaid 50% aktsiaid koosseis ja rahaturu- 75% võlakirju 50% võlakirju instrumente 100% 90% 80% Fondide osakaal 70% 60% K1 50% K2 40%
aastal. Üleilmse intressikeskkonna leevenemine aitas küll vähendada varem väljastatud ujuva intressimääraga laenude intressimakseid, kuid uute laenude intress imarginaalikasv vähendas laenunõudlust märkimisväärselt. EESTI MAJANDUS AASTAL 2010 Rahapoliitiline keskkond püsis 2010. aastal leebe. Rahapoliitilise intressimäära tase oli euroalal madal, Euroopa Keskpanga rahapoliitiline intressimäär püsis kogu aasta jooksul muutumatult 1% tasemel. Oluliselt vähenes kohaliku rahaturu riskipreemia. Kui veel 2010. aasta alguses ületas kohaliku rahaturu kuue kuu TALIBOR kuue kuu EURIBORi ligi kolm korda, siis aasta jooksul kadusid erinevused intressitasemetes. Aasta lõpuks oli TALIBOR langenud EURIBORi tasemele. Krooni tuletistehingute maht vähenes aasta jooksul pidevalt, sest turuosalistel puudus huvi krooniriski maandada. Ligi kaks korda langes Eesti riigi krediidiriski ülekandetehingu (CDS) riskipreemia
Lihtsalt võlakiri sellisel võlakirjal puuduvad kupongid ning intresside maksmine fikseeritakse lepingus Fikseeritud intressiga võlakirjad on need, mille intressimäär on fikseeritud ja jääb samaks võlakirja toimimise jooksul. Muutuva intressimääraga võlakirjad- on need mille intressimäär sõltub mingist baasnäitajast (turuindeksi muutus, rahaturu intressimäär). Intressita ehk nullkupongiga võlakirjad mille tulu välejendub võlakirja ostu-müügi vahena. Tavaliselt kasutatakse selliste võlakirjade juures diskonteerimist, mis tähendab seda, et võlakirja emitendile makstakse nimiväärtusest väiksem summa investori poolt ehk diskonteerimine. Võlakirja tähtajal tasub emitent investorile aga ka nimiväärtuse.
Raha loomine kommertspankade poolt: Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgema protsendiga. Klientide poolt arvele paigutatud summasid käsitletakse panga võlakohustustena. Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata. Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks. Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus näitab sularaha kogust, mida isikud soovivad hoida. Nõudlus sõltub tulude tasemest ja Hinnatasemest. Kui tulude tase või hinnatase majanduses tõuseb, suureneb ka nõutava raha hulk,
põhiosa) Likviidsus - Likviidsus näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Limiitorder - Order, mis määrab ära piirhinna. Ostuorderid täidetakse kas piirhinnaga või alla selle, müügiorderid piirhinnaga või üle selle. Lühikeseks müüma (sell short) - Investor või maakler müüb selliseid aktsiaid, mida tal hetkel oma portfellis ei ole. Müüdavad aktsiad on laenatud. Investor eeldab, et tulevikus aktsiahind langeb ning ta saab aktsiad odavama hinnaga tagasi osta
P Ja pakkumine Ls=L s ( EPW ) Inflatsioon=oodatav inflatsioon- (β∙ tsükliline töötus ) + pakkumissokk Β > 0 , näitab kuidas inflatsioon reageerib tsüklilisele töötusele. Tsüklilise töötuse ees on miinusmärk, kuna kõrge töötus kipub inflatsiooni vähendama. Kõikide (makro)mudelite alus Y=C(Y-T)+I(r)+G+NX(ε) IS:hüviste turu tasakaal M/P=L(i,Y) LM: rahaturu tasakaal NX(ε)=CF(r-r*) Valuutakursi tasakaal I=r+Eπ Reaalse ja nominaalse intressimäära seos ε=eP/P* reaalse ja nominaalse vahetuskursi seos Y =Y´ + α ( P−EP ) Kogupakkumine Y´ =F ( K´ , L´ ) Toodangu loomulik tase Makropoliitikad Rahapakkumise kasv=3%+(töötuse määr-6%) Riigivõlg ja eelarve puudujääk
Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt. Selle suurus võib sõltuda kliendi sissetulekust, laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest. Näiteks sellest kui korrektselt on täidetud eelnevad kohustused panga ees. 2) Euribor (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, nii et üldjuhul muutub Euribor iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kui Euribor on selle aja jooksul tõusnud, siis tõuseb ka laenumakse ja vastupidi. I Krediitkaart - Krediitkaart on pangakaart, millega makstes ei sõltu makstav
kui mittesüstemaatilisi riske). Eelkõige lähtutakse kliendi riskantsusest. Mida riskantsem klient, seda kõrgem riskimarginaal. hüpoteek- klient väheriskantne, riskimarginaal väike äriplaan- kui on tugev, riskimarginaal madal. Käändus- riskantne klient, riskimarginaal kõrge. 17. 6k EURIBOR ja selle muutumine viimase 10 a jooksul EURIBOR (Euro Interbank Offered Rate) on iga päev kell 11 avaldatav Euroopa kommertspankade keskmine rahaturu instrumendi (peamiselt laenud) intressimäär. Levinud kuuekuune euribor, ehk 6 kuud fikseeritud laenumäär. Mõjutab pangalaenu hinda ehk Intressimäär kujuneb Baasintressimäärast (nt EURIBOR) + marginaalist. Nüüd on EURIBOR aegade madalaim, miinuses ehk laenu andja peab sisuliselt peale maksma. Kuna praegu euribor miinuses, siis eesti kommmertspangad on selle nulliga võrdsustanud. 18. Krediidikulukuse määr - Krediidiekuluksue määr on osa laenu hinnast.Krediidikulukse
Intress (Interest) on tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Likviidsus (Liquidity) näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Puhastulu (Net Income) on ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum, intressid, maksud ja muud kulud Väärtpaber (Security) kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. 4 2. MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE? Aktsiatesse investeerimisel saab sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks
kvaliteetaktsiatesse, väiksema riskitasemega fond. Väärtusfond paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond Võlakirjafond - madala riskitasemega fond Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse Rahaturufond - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond - paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Avatud investeerimisfond kohustub pidevalt arvestama fondi osaku puhasväärtust (NAV), mis on osaku müügi- ja ostuhinnale aluseks.
suuremaks see kujuneb, seda rohkem võetakse raha ära majandussektorilt ning see toob kaasa laenuvahendite hinnatõusu, seega võib suur eelarve defitsiit otseselt mõjutada intressimäärade tõusu. 6)Ebakindluse taseme tõus finantssektoris – finantskeskkonna ebakindlus tekitab uusi ja suuremaid riske, mis omakorda mõjutavad reaalse intressimäära tõusu. Intressimäärad panga tasemel Üheks olulisks intressimääraks kaasaajal on rahaturu intressimäärad, mis on lähtekohaks panga baasintressimäära kujundamisel. Seega on täiesti normaalne, et panga baasintressimäärad muutuvad koos rahaturu intressimäärade muutustega. Baasintressimäära kujundamisel võtavad pangad arvesse tavaliselt riskivabad laenude eest pakutavad intressimäärad. Rahaturg Panga kasumi taotlus – peab saama rentaalsuse taseme, et teenida aktsionärile kasumit Konkurentsi keskkond – kuna pank on konkurentsikeskkonnas ja seetõttu ei saa ta oma
võtta sai aga tagasilöögi 2011. aasta veebruari lõpus, kui vallandusid geopoliitilised pinged mitmes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigis. Euroala rahapoliitika püsis 2011. aasta esimesel kolmel kuul muutumatu. Euroopa Keskpank jätkas likviidsuse pakkumist piiramatus mahus 1% intressimääraga. Juba varakevadel aga avaldasid Saksamaa tugevad majandusnäitajad ja inflatsioonitaseme tõus üle 2% mõningast tõususurvet rahaturu intressimääradele ning turgudel süvenes veendumus, et rahapoliitika hakkab muutuma. Euroalal tervikuna paranes likviidsus 2011. aasta esimestel kuudel, mida peegeldab keskpanga vahendite väiksem pakkumine. Riigiti on likviidsus siiski väga erinev. Kuivõrd võlakriisis rohkem kannatanud riikide pankadel oli turgudelt ressurssi kaasata jätkuvalt raske, oli keskpank nende jaoks endiselt väga oluline likviidsuse allikas.
eesmärk. 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid o Rahamassi juhtimine o Vahetuskursi juhtimine o Inflatsiooni otsejuhtimine o Intressimäärade sidumine Rahapol instrumentideks on avaturuoperatsioonid (juhitakse lühiajalist intresside kujunemist), laenu ja hoiuse püsivõimalused, pankade kohustuslikud reservid keskpangas (eesmärgiks stabiliseerida rahaturu intressimäärad ja kontrollida likviidsust) 20. Ostujõu pariteedi teooria Kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Kui vahetuskursid on vabalt kõikuvad, määrab nende taseme rug, mitte pol mõjud või keskpank.
perioodil oluliselt väheneb. Kindlasti tuleks portfelli hajutada eri varaklasside ja regioonide vahel, kuid kasu toob ka regulaarne paigutamine. (Saario 2007: 62 - 64) a) aktsiad - see varaklass on läbi aegade pakkunud kõige suuremat tootlust, kuid olnud samas ka kõige riskantsem b) fikseeritud intressimääraga instrumendid (võlakirjad) - võlakirjad on enamasti aktsiatest väiksema volatiilsuse ja tulususega, kuid pakuvad investoritele stabiilsust. c) rahaturu instrumendid - siia kuuluvad deposiidid, lühiajalised võlakirjad, valuuta jms. Kõige turvalisem varaklass, kus negatiivse tootluse tõenäosus on äärmiselt väikene, kuid see-eest on ka tulusus tagasihoidlik. (Väärtpaberite Teejuht, 2008: 180 - 183) Aktsiad on tavapäraselt pakkunud kõige suuremat tootlust, kuid samas teinud läbi ka suurimaid langusi. Ajaloos on väga harva esinenud juhuseid, kus kõik kolm peamist varaklassi korraga negatiivset tootlust näitaksid
riskitasemega fond Väärtusfond (value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse. Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) -madala riskitasemega fond Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse Rahaturufond (money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond –paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond – paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks. NAV = fondi varade turuväärtus-fondi kohustused/emiteeritud osakute arv 9
annaabi.ee 
