tõepäraselt Isiksuse tavateooria Isiklikud konstruktsioonid Taju konstantsus: tajuv organism käsitleb Stereotüübid stiimulite omadusi püsivatena, vaatamata konkreetse konteksti muutumisele (muutuv Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka Enesetaju stiimuli tunnuste muutumisele 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 1 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 2 Sotsiaalne taju Sotsiaalne taju Sotsiaalset taju mõjutab: Meie tajul on kalduvus luua oma reaalsust selektiivne tähelepanu
Juhtumi haldus ITILis Juhtumi halduse protsessi eesmärgiks taastada normaalne teenuse töö nii kiiresti kui võimalik ning minimeerides seejuures äriüksustele tekkinud ebasoodasid mõjusid. Juhtimi haldus on tihedalt seotud kasutajaabiga (Servicedesk), millel on ühtne kontaktpunkt kõigi kasutajatega suhtlemiseks läbi IT. Kasutajaabi töötajaid identifitseeritakse kui 1. taseme toeks, kelle ülesanneteks on: Juhtimi tuvastamine Juhtumi logimine Juhtimi kategoriseerimine ja prioritiseerimine Esiaglne uurimine Eskalatsioon Juhtumi lahendamine Juhtumi sulgemine Juhtumine halduss pole juurpõhjuse välja selgitamine oluline. Keskendutakse pigem sellele, et taastada normaalne teenuse töö ning seejärel unustada kuni järgmise tekkimiseni. Ning seda käsitletakse kui kiire ajutise lahendusena. Oluline töövahed juhtumi uurimisel on vea andmebaas (KEDB), mida hallatakse probleemi halduses
Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne - enda esitlemine, mulje loomine, (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus Emotsioonid Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, “pudikeel”) Sugu (nt ekspressiivsus) Kultuur Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaardistamine - tähelepanu hoidmine Tüübid: suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*),
kahjustav info. o Afektiivne mälulünk Tugeva tundepuhangu ajal väheneb tähelepanuvõime. o Mõtlemine vaimne aktiivsus, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. 3 S.S 27.02.2010 o Kuna mõisteid on palju, on kasutusele võetud kategoriseerimine, et nendes orienteeruda. Kategoriseerimine annab meile ka teadmisi, millega pole varem kokku puutunud, sest igal kategoorial on oma teatud tunnused. o Mõistete paigutamine hierarhiasse Kui kaks sõna moodustavad ühese mõiste või kui teatud mõistega tulevad esile ka teised mõisted. o Prototüüp Kui objekt sarnaneb mõistega palju, on teda kerge ära tunda. o Kujundlik mõtlemine Objekt või nähtus avaldub meie peas pildina.
Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus.
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele)
Teadvuseks nimetatakse siis tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvus on keerukate elusorganismite ajus loodud töökeskkond mida põhjustavad miljardite närvirakkuda ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Teadvus on mentaalne represantatsioon väliskeskkonnast ja organismi siseseisundist, kus taju, mõtlemise ja tahte vormis toimub vastuvõetava informatsiooni töötlemine- kategoriseerimine, arutlemine, kogemuse üldistamine, tegevuse eesmärgipärane kavandamine ja tähelepanu tahteline suunamine. Sõnal „teadvus” on mitmeid tähendusi, mis osalt kattuvad sõnade „vaim” ja „hing” tähendusega. Erinevalt viimastest on see sõna religioossete ja metafüüsiliste tähendustega vähem koormatud, mistõttu loodusteaduses eelistatakse seda sõna. Siin siis osad näited, mida „teadvus” võib tähendada: 1
eesmärke ja rahuldada oma liikmete vajadusi. Avalik haldus tegeleb ümber jaotamisega, kõigega Avaliku halduse struktuur mõjutab, kuidas halduspoliitilisi otsuseid tehakse ja ellu viiakse. Haldusreformide põhjused tulenevad otsustajate maailmavaatelisest ja poliitilisest eelistusest. Avaliku-halduse kultuuriline taust e mitteformaalsed normid/väärtused määravad kas teatud reformivalikud on sobivad või mitte. Täidesaatva võimu kategoriseerimine: 1)Horisontaalne septsialiseerumine- funktsioonide jaotus samal tasemel olevate organisatsioonide vahel 2)Vertikaalne- vertikaalne ülesannete ja otsustusõiguse jaotus. Eesti avalikku haldust iseloomustab tugev täidesaatev võim ministeeriumite näol, kes suunavad poliitikate kujundamist ja elluviimist oma valitsemisalas; neil on otsustamisõigus ning vabadus juhtida ressursse. Eesti avaliku halduse reformid ,,katse-eksituse meetodil", süstemaatilised reformid puuduvad; lõpule viimata.
grupivälise liikmega: sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule“ Robert B. Lount, Jr. Katherine W. Phillips Mõisted Motivatsioon – inimese sisesed või välised jõud, mis kutsuvad esile entusiasmi ja püsivuse teatud toimingute jätkamiseks Köhleri efekt – olles grupis koos indiviididega, kelle tulemused on kõrgemad, pingutavad madalama tulemusega isikud rohkem Sotsiaalse identiteedi teooria – kategoriseerimine meie vs nemad. Luuakse olukord, kus alati proovitakse end/enda gruppi näha/näidata positiivsemas valguses Sotsiaalne kaasaaitamine – sooritus paraneb pelgalt teiste osalejate olemasolul Sotsiaalse võrdluse teooria – inimeste vajadus oma võimeid ja arvamusi teistega võrrelda Mõisted Sotsiaalne kompenseerimine – grupi keskmise sooritustulemuse paranemine, kus indiviidid suurendavad oma panust ülesandes, et
-Piiritlemata liikmeskond -Umbmäärane struktuur -Tihtipeale rahvusvahelised -Vaimsed väärtused -Keskkonnaprobleemid Inimõigused -Iga inimese moraalsed sünnipärased õigused -Õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest -Inimõigused on tagatud rahvusvaheliste lepetega Inimõiguste alusdokumendid -1948 ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon -1950 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon -1961 Euroopa sotsiaalharta -1989 ÜRO lapse õiguste konventsioon Inimõiguste kategoriseerimine -Põhiõigused -Poliitilised õigused -Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused -Kultuurilised õigused Absoluutsed õigused -Õigus elule -Kedagi ei tohi piinata, alandavalt kohelda ega karistada -Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sundsuses Valimiste funktsioonid -Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine *Korralised valimised *Erakorralised valimised -Kodanike nõudmiste vahendamine -Rahva usalduse indikaator -Kodanike harimine Vabade valimiste põhimõtted -Üldine valimisõigus
· Atributsiooniviga: iseenda käitumist (eriti ebaõnnestumisi) kaldutakse seletama pigem situatsiooniliste teguritega, alahinnatakse isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema ennekõike nende isiksuseomadusi Stereotüübid · Teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta · Rahvus, sugu, vanus, amet, religioon ... · Sotsiaalne kategoriseerimine: meie-grupp ja nemad-grupp Meie-gruppi kuuluvad inimesed on kõik erinevad, nemad-grupis on kõik ühte nägu · Paremini pannakse tähele ja jäetakse meelde stereotüübiga kooskõlalist informatsiooni Ettekandja/raamatukogutöötaja Miks stereotüübid püsivad? · Kokkupuudete puudumine teistesse gruppidesse kuulujatega · Ebatüüpilise esindaja skeem: noore naisprofessori nägemine ei pruugi muuta professori stereotüüpi ta on erand
vaatest sõltumata: ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria Milliseid kahemõõtmelise stiimuli omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental property)? ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria Kuidas võimaldav invariantsus saavutada tajulise koordinaatteljestiku roteerimine? Objekti identifitseerimine Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja tuttavus? Tuvastamine seisneb semantilise mälujälje haakumises tajuliserepresentatsiooniga. Semiootilises mõttes tähendab tundmine tajutud tähistatava seostumine konkreetse ja abstraktse (kategoriseemine) tähistajaga. Kategoriseerimine- äratuntud objekti seostumine abstraktse tähistajaga. Tuttavus- objektiga varasema kokkupuute fakt episoodilisest mälust. Mis roll on lokaalsetel ja globaalsetel ajuaktiivsuse mustritel objektide identifitseerimisel? Lokaalne:
kasutamisele Perifeerne protsess jälgitakse alljärgnevaid faktoreid: - füüsiline atraktiivsus hoiakud muutuvad, kui veenjaks on atraktiivne isik, samastumine kõnelejaga - allika usaldusväärsus magaja efekt kui inimene unustab ära allika usaldusväärsuse, info muutub sama mõjukaks, kui esitatakse kesksel teel argumente sisendamine ja sundimine Vt slaidilt hoiakute kohta skeemi! 6. Stereotüübid, eelarvamused, diskrimineerimine, 20.03.2018 Sotsiaalne kategoriseerimine Jagame oma sotsiaalse maailma erinevateks gruppideks ja kategooriateks. Kategooria näidete hulk, mis vastab mingile mõistele, sildistatakse gruppi, mille liikmed on üksteisega seotud ja/või sarnased. Lõpptulemusena saame kategooriaid omavahel võrrelda, nt mehed ja naised. Saame gruppi sildistada. Sotsiaalne kategoriseerimine inimeste grupeerimine sotsiaalsetesse kategooriatesse ehk kogumitesse. Eeldab teadmist, millistele inimestele see
Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus.
psühholoogiline potentsiaal. Kokkuvõtteks: kõik need funktsioonid on transformeeritud ühes põhifunktsioonis regulatiivne funktsioon, mis ilmneb üksikute teistega interaktsioonis. Suhtlemine on mehhanism, mis reguleerib sotsiaalse ja psühholoogilise inimeste käitumist nendes ühistegevuses. 5. Loetle vähemalt kaks positiivset ja kaks negatiivset tagajärge/ omadust stereotüüpse mõtlemise puhul. 1.Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2.Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. (naiste...) 3.Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna. On positiivne ja negatiivne halo. Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. (prillid) 4
Sotsiaalne taju Inimesed püüavad alati hinnata, millistele inimestele võib loota ja millistest hoiduda. Sageli kasutame äärmuslikke kategooriaid nagu halb, hea, tark, rumal... Teise inimese kategoriseerimisel on esmamulje oluline. Selle alusel toimub järgnev suhtlemisprotsess. Esmamulje võib olla petlik, kuid selleni jõutakse alles hiljem. Enamasti kasutatakse teise inimese hindamisel 3 mõõdet: hea/halb, tugev/nõrk ja aktiivne/passiivne. Inimeste kategoriseerimine e paigutamine gruppidesse on esimene samm mulje kujunemisel. Inimeste kategoriseerimine võib viia stereotüpiseerimiseni. On olemas füüsilise meeldivuse e atraktiivsuse stereotüüp. Stereotüpiseerimine võib põhjustada eelarvamusi ja diskrimineerimist. Väga halvas olukorras inimesed sageli võrdlevad end nendega, kes on hullemas seisus ja saavad selle kaudu oma enesehinnangule positiivset kinnitust oleks võinud hullem olla. Hoiakud ja hoiakute muutmine
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii,
· Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitumistestid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Millised on põhiemotsioonide tunnused? Nimetage Ekmani põhiemotsioonid. Kirjeldage veel ühte põhiemotsioonide taksonoomiat
............................................................................................. 17 Sotsiaalne konstruktivism.............................................................................. 17 Töö sotsiaalprobleemidega (social problem work) või mäng sotsiaalprobleemidega (social problem game)....................................................................................................................................................18 Tähendused ja kategoriseerimine......................................................................18 Nõuded ja nõuete konstrueerimine...................................................................18 2 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Publik......................................................................................................
Funktsionaalse sarnasuse teooria · Katherine Nelson: funktsionaalse sarnasuse teooria --> lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile · Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, esimesed sõnad asjadest, tegevustest, mille funktsioon lapsele tähtis Prototüübiteooria · Anglin, Keil: prototüübiteooria --> esimeste sõnade tähendused tuginevad prototüüpidele · Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine Pertseptuaalsed ja kontseptuaalsed piirangud sõna tähenduse õppimisel · Maailma objektide kategoriseerimine ja baastase. · Sõna tähistab baastaseme objekti · Sõna tähistab tervikobjekti · Igale objektile vastab oma sõna · Lause struktuuri abi Telegraaf-stiilis keel · 2-sõnalised laused umbes 2a vanuses · Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad · Vähe morfoloogilisi tunnuseid · Õige grammatiline struktuur
märkimisväärsem töö tihti ei kuulu mingi standardse klassifikatsiooni alla. Näiteks inimesed, kes alustavad keskkondliku eesmärgiga sageli avastavad end olevat enam huvitatud terviseprobleemide, inimõiguste ja/või sotisaalõigluse käsitlemisest. Nende töö muutub holistiliseks (tervikpildina universum ja inimene) vastuseks ühiskonna vajadustele, seega tegevusala järgi kategoriseerimine kaotab oma mõtte. Järgnevas loetelus on toodud välja peamised RLA laureaatide tegevusvaldkonnad 20aasta jooksul: · Rahu ja konflikti otsustavus · Keskkond · Inim- ja tsiviilõigus · Areng, arendus · Visioon ja alternatiivne tulevik · Tervis ja rehabilitatsioon · Lapsed ja haridus · Kultuurilised ja hingelised väärtused 5 · Vähemuste kaitsmine · Energia
eesmärgid, huvid, rollid). Suhtlemispartneri käitumise ja muude märkide tõlgendamine võib olla "vildakas". Skeemid organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine · vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus · atributsioonivead (automaatsed) · fundamentaalsed vead Inimese tajumise mehhanismid: · kategoriseerimine, · projitseerimine, · identifikatsioon, · empaatia, · aktsentueerimine, · haloefekt, · esmamulje efekt Tunnetuse subjektiivsus mõjutab suhtlemispartneri omaduste tajumist ja käitumise motiivide leidmist. Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon Mudel · sõnumi saatja · edastatav teade · kanal · sõnumi saaja · müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Müra näide
12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2. Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. 3. Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna. On positiivne ja negatiivne halo. Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme
ja enesesuhet. Motivatsiooni teooria. 50) Kognitiivse psühholoogia printsiibid. Neisser. Miller. Chomsky Kognitiivne psühholoogia protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Mõjusid saadud keele ja arvuti uurimusest. · Chomsky keele uuring · George A. Miller: lühiajaline mälu, maagiline 7 ja WordNet süsteem, mis peaks pegeldama teadmist, mis tekkinud maailmas. · Taju kategoriseerimine, mälu, keel, mõtlemine. · Mõjutab kogu psühholoogiat.
projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid Eelarvamused- Eelarvamus on negatiivne põhjendamatu stereotüüp. Eelarvamuste all kannatavad enam rahvusvähemused, naised ja vanemad töötajad. Välimuse ja isiksuse omaduste seostamine- Meeldiva välimusega inimesi tajume Meeldivamatena. Paks-heasüdamlik, prillidega-tark, blond-rumal jne
loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid Eelarvamused- Eelarvamus on negatiivne põhjendamatu stereotüüp. Eelarvamuste all kannatavad enam rahvusvähemused, naised ja vanemad töötajad. Välimuse ja isiksuse omaduste seostamine- Meeldiva välimusega inimesi tajume Meeldivamatena. Paks-heasüdamlik, prillidega-tark, blond-rumal jne
· Katherine Nelson: funktsionaalse sarnasuse teooria --> lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile, tähtis ei ole ainult välimus. · Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, esimesed sõnad asjadest, tegevustest, mille funktsioon lapsele tähtis Prototüübiteooria · Anglin, Keil: prototüübiteooria --> esimeste sõnade tähendused tuginevad prototüüpidele · Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine 9) Kas toonekurg on hea linnu näide? Miks? Kas vaal on kala? Miks? Millis(t)ele teooria(te)le sa oma arutluskäigus ilmselt tuginesid? 10) "Naised ärge unustage kasvueas lapsi eelistades glamuuri ja muud ajutist." Milliseid raskusi võib tekkida selle lause mõistmisel? Miks? Mis aitab kaasa õige tähenduse tuvastamisele kirjakeeles ja mis kõnekeeles? Milliseid probleeme võib veel tekkida üksteisest arusaamisel? 11) Kirjeldage mõistete esitamise tasemeid
Katherine Nelson funktsionaalse sarnasuse teooria - > lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile, tähtis ei ole ainult välimus. Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, esimesed sõnad asjadest, tegevustest, mille funktsioon lapsele tähtis Anglin Keil prototüübiteooria - > esimeste sõnade tähendused tuginevad prototüüpidele. Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine 9) Kas toonekurg on hea linnu näide? Miks? Kas vaal on kala? Miks? Millis(t)ele teooria(te)le sa oma arutluskäigus ilmselt tuginesid? Toonekurg on hea linnu näide, sest tal on olemas kõik linnu tunnused: nokk, suled, lendab. Samas on toonekurg pikkade jalgadega, võrdlemisi suur, pika nokaga ja laps ei pruugi seetõttu näiteks tihast linnuks pidada. Vaalal on mõned kala omadused: elab vees, ujub. Samas peab vaal vee peal hingamas käima, ta poegib ja imetab. Prototüübiteooria.
ma alguses väga segaduses. Juba praegu uurimisküsimusi paika pannes tundsin, et tahaks paljuski konsulteerida kellegi vanema ja targemaga. Seega, kui nüüd uurimismeetodite juurde minna, siis leian, et ma oleksin parajalt segaduses. Teisalt leian, et Blaikie iga etapi juures selgus midagi. Endalegi üllatuseks muutus minu uurimistöö teema. Ja seda puhtalt tänu erinevaid etappe läbi tehes. Nii veider kui see ka ei ole, kohati tundus ka see ülesanne loominguline, küsimuste kategoriseerimine võib üllatavalt põnev olla. Lisaks õppisin ka omaenda küsimustes eeldusi nägema. Kohati leian, et mul tuli kokkuvõttes väga palju abiküsimusi, aga ma tõesti ei oska midagi ära jätta, minu arvates jääks töö poolikuks, kui ma kõike lõpuni ja peensusteni välja ei uuriks. Kasutatud allikad: Blaikie, N. Designing Social Research.
Prototüübiteooria Lalisemine (3-4-kuul) - kõne Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Anglin, Keil: prototüübiteooria --> esimeste sõnade tähendused tuginevad prototüüpidele Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine Ühe-sõna period Maailma objektide kategoriseerimine ja baastase. Sõna tähistab baastaseme objekti Pertseptuaalsed ja kontseptuaalsed Sõna tähistab tervikobjekti piirangud sõna Igale objektile vastab oma sõna tähenduse õppimisel Lause struktuuri abi Mõistavad sõnu 5-8-kuuselt Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Nimisõnad-tegevused; zestid,
.. ..tuleb teada, kas tehtav töö on kvalitatiivne või kvantitatiivne; Kvantitatiivne uurimisviis Tegemist on meetodiga, mille tulemusel väljendatakse arvandmetes ehk tehakse statistikat; Hüpoteeside testimine; Vea hindamine (nt füüsika, matemaatika); Teabe, arvamuste võrdlemine (nt sotsioloogia); Andmete kogumine (kvantitatiivne) Mõõtmised; katsed; küsimustikud; Mida meelest pidada? Meetodi täpne kirjeldamine; kategoriseerimine; arvudega ei tohi eksida- kokku 100%; vajadusel graafikute/tabelite koostamine; kirjelduste ja järelduste tegemine Kvalitatiivne uurimisviis Andmed, nende töötlemine ja järeldused ei ole seotud otseselt arvudega (ei tehta statistikat). Toimub ühe objekti süvaanalüüs; Miks ja kuidas?; kirjeldamine/analüüsimine; jälgimine; vaatlus, intervjuu, sõnaline suhtlus; 12.02.2016 Uurimuse tüübid (kvalitatiivne)
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise
a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - ) isiksus ja keskkond a) kompetentsus (competency) olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule b) situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad (characterizing event) personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv c) ootused (expectancies) tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele d) subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus (values of outcomes) sarrustuse `kaal' e) enesereguleerimise süsteemid (self-regulatory plans) olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused rahulduse edasilükkamine - delay of gratification Näit
Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele – sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse uuesti rakendatuna. 13. Mis on klassifitseerimine ning milles seisnevad selle peamised reeglid? Klassifitseerimine on asjade, nähtuste või protsesside kategoriseerimine. Reeglid: Klassifikatsioon peab alati hõlmama kogu hulga Peab olema rajatud ühel alusel, mis ei tohi muutuda Klassifitseeritavad elemendid ei tohi kattuda Eristavaks tunnuseks mingiks klassifikatsioonis ei tohi olla tunnus, mis oleks klassifikatsiooni kõikidel elementidel 14. Kuidas viia läbi uuringut? Millised on selle peamised etapid? Uuringu läbiviimiseks on vaja: koguda informatsiooni empiiriliste vaatluste kaudu ja statistilise andmete
a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - ) isiksus ja keskkond a) kompetentsus (competency) olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule b) situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad (characterizing event) personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv c) ootused (expectancies) tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele d) subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus (values of outcomes) sarrustuse `kaal' e) enesereguleerimise süsteemid (self-regulatory plans) olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused rahulduse edasilükkamine - delay of gratification Näit
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise
sarnase käitumise. Bandura sotsiaalse õppimise teooria - abistava käitumise jälgimine peaks suurendama prosotsiaalset käitumist, kuna näitab, et vastav käitumine on kohane ja tõstab enesetõhusust. 5. Arvamus, et ühes grupis olevad inimesed on sarnasemad kui teise grupi liikmed - kategooria eristamise mudel Kategooria eristamise mudel (category differentiation model) Mudel toob välja, et kategoriseerimine viib kategooriate vaheliste erinevuste ja kategooria siseste sarnasuste rõhutamiseni. Sarnane tendents on ka olukorras, kus kategoriseerimise põhjused ei ole teada siiski arvatakse, et ühes grupis olevad inimesed on sarnasemad kui teiste gruppide liikmed. Eelnev seostub faktiga, et inimesed on tihti kognitiivsed koonrid, kasutades ümbritseva tõlgendamisel üldistusi. Tajfeli uuringust selgus, et andes kaaslastele punkte, püüavad inimesed maksimeerida gruppide
võimaldab tuvastada neuropatoloogilisi muutusi. Nikotiini tarvitamine parandab lahknegatiivsust, meeleoluhäirete ja ainetega madaldab. Nt nälg parandab lahknevusnegatiivsust, paneb kiiresti rohkem märkama. Nägude äratundmine Mida on teada tuttavate ja võõraste nägude äratundmise kohta? Nägu ja nimi. Nägude äratundmine nõuab terviklikku analüüsi – identifitseerimine mitte kategoriseerimine. See on raske sest jooned on dünaamilised, muutuvad ajas, samuti mõjutavad sotsiaalsed ja emotsionaalsed reaktsioonid. Näojooni protsessitakse paralleelselt mitte ühekaupa, sest see on efektiivsem. Tuttavad näod tuntakse poole sekundiga. On usaldusväärsem sest vaid üksikud näojooned alluvad muutustele. Meil on tuttavat nägude kohta rohkem strukturaalselt infot mis on seotud muutumatute näojoontega. Tuttavate nägude puhul on kasutusel name generation, face
impersonaalselt. Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. saj esimesel poolel, Boas, Sapir, Whorf Boas Ameerika antropoloogia alusepanija 20 saj arvas, et kõik keeled on võrdsed. iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli antirassist). Sapir Boasi parim õpilane ka tema arvas,et kõik keeled on võrdsed, kuid loovad erineva reaalsuse. Whorf Boasi ja Sapiri jälgedes huvitus keelelistest kategooriatest. Tema mõiste keskmises euroopa keel (SAE). Teda huvitasid argimõtlemise eripärad. Tegeles keelte empiirilise uurimisega.
sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Osa B (ülesanded) Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Stereotüpiseerimine isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine · Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid. · Mida tähtsam on situatsioon, seda enam lähtume isikutajus persoonist ning vähem grupist, kuhu ta kuulub. · Eelarvamus on negatiivne põhjendamatu stereotüüp · Eelarvamuste all kannatavad enam rahvusvähemused, naised ja vanemad töötajad. Ülekanne - Omistame teistele samu jooni ja tundeid, mis enesel (kuidas tunneme ära halva teises
multimeedia esitlused võivad olla ka osa live-esitlusest. Multimeedia omadussõnana kirjeldab elektroonilise meedia seadmeid, mida kasutatakse multimeedia sisu säilitamiseks ja kasutamiseks. Multimeedia on sarnane traditsioonilisele kaunile kunstile, kuid laiaulatuslikum. Termin ,,rikas meedia" (rich media) on multimeedia sünonüüm, mida kasutatakse interaktiivse meedia kohta. Hüpermeediat võib pidada ühe kindla multimeedia rakenduseks. Multimeedia kategoriseerimine Multimeedia võib laiemalt jagada lineaarseks ja mitte-lineaarseks kategooriaks. Lineaarse sisuga multimeedia toimib ilma igasuguse juhtimiskontrollita vaataja poolt (nt kinofilm). Mitte-lineaarne sisu pakub kasutajale interaktiivsust kontrollida protsessi (nt arvutimäng). Hüpermeedia on mitte-lineaarse sisu osa. Multimeedia esitlus saab olla otseülekanne või lindistus. Lindistatud esitlus võib võimaldada interaktiivsust läbi navigatsioonisüsteemi
nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille “olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu”. Viimatinimetatud kontseptuaalse “reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist.” (Rosentau 2004, lk 14) Paljud nüüdisajal eksisteeriva õiguse teooriad ongi eelkõige nn kontseptuaalsed reduktsioonid, kus käsu-, efektiivsuse, realistlikkuse jt
IV. LOENG. Metodoloogia Mis on metodoloogia ja mida kujutavad endast metodoloogilised printsibid? Miks need on vajalikud? mis on süsteem? - tervik, milles on osad ja osadevahelised seosed, mis moodustavad terviku ehk süsteemi (süsteemide sees on alasüsteeme jne) süsteemne mõtlemine- seoste nägemise võime (inimene koosneb mitmesugustest süsteemidest: närvisüsteem, vereringe) klassifitseerimine- asjade kategoriseerimine ühiste nimetajate alusel reeglid: 1)klassifikatsioon peab alati hõlmama kogu antud hulga (nt kui klassifitseerida seeni, on vaja kõiki seeni, tähestik - kõik tähed) 2)klassifikatsioon peab olema rajatud ühel alusel ja see alus ei tohi muutuda ( nt. kui klassifitseerime koeri- karvased, kurjad ja suured ( vale- need alused võivad kõik kokku langeda, alus muutus) 3)klassifikatsiooni elemendid ei tohi kattuda-( nt 3-5.aastased, 5-8.aastased, 8- 11
Tuues kasvõi näite riietepoele toetudes, kuhu tuuakse vaid teatud arv erinevaid värve müüki, kuid netikaubanduses on võimalik paisata inimesele ette üüratu valik ja seal pääseb ta vaimsest survest, osta see, mis on olemas või mis on moes, vaid see, mis talle endale sobib ja meeldib. Milliseid võimalusi Long Tail loob VKE-dele? VKEle loob Long Tail võimaluse toota ja müüa nisitooteid veebipõhise kaubanduse teel. Ettevõtted peavad hästi tundma enda klienti. Täpne kategoriseerimine aitab hästi kokku viia pakkumise ja nõudmise. Turule sisenemise kulu on väiksem, kaupade tootmine odavam. Long Taili teeb efektiivseks see, et selle haldus ei maksa pea midagi. Nt. Youtube maksab vähem, kui televisioon. Kliente saab ära kasutada sisuloomes. Võimalus jõuda paremini väikestele turgudele ja rohkemate inimesteni.
ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid EyeMovement ehk kiire silmaliikumine) 43. Unefaasid. a) Vaikne rahulik uni; 80-85% uneajast. b) Akiivne REM-uni Imetajatel ja lindudel unel kaks tüüpi: kiired silmaliigutused rapid eye movement (REM) ja mitte kiired silmaliigutused non-rapid eye movement (NREM or non-REM) sleep. Mõlemat tüüpi iseloomustavad füsioloogilised, neuroloogilised ja psühholoogilised tunnused. 44. Tunnetus kui kategoriseerimine Tunnetus on ülevaate keskne osa. Kategoriseerimine on protsess, mille käigus erinevaid olendeid koheldakse samaväärselt. (Medin & Aguilar, 1999) 45. Sümbolid kui representatsioonid. Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse. Represeteeritakse nt piltidega, valimisreklaame. Misjuhul on pilt sümboliks. 46
ära erinevad sõnad ja paigutada kategooriatesse: minu kohta, nii ja naa, mitte minu kohta. + panna tunnused tähtsuse järjekorda. Mina kontseptsiooni mitmetahulisus- mina motivatsiooniline ja emotsionaalne alus. Mina jaotamine ja võrdlemine- 1) mineviku, oleviku ja tuleviku mina; 2) milline ma olen, milline ma võiks olla, milline ma peaksin olema. Mina kontseptsiooni mitmetahulisus- enesehinnangu reguleerimine: juba 8 aastasest alates. Kolm tunnusjoont: 1) eristamine tähtsuse järgi; 2) kategoriseerimine ja integratsioon; 3) mina kontseptsiooni selgus. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina- kontseptsioon on ebaselge, siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus, madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi. Hakatakse kategoriseerima: on asju, milles ma pole eriti hea (nt rattaga sõitmine), kuid tähtsamad on asjad, milles olen parem (nt oskan juba sõnu kokku veerima). Kategooriad on nt
Kiired silmaliigutused Silmaliigutute puudumine Erektsioon Suguelundid rahulikud Unenäod 5 staadiumit: 1. 4-5% light sleep, deltalained 2.45-55% hingamine ja südamelöögid aeglustuvad 3. 4-6% sügav uni, paralüüs 4.12-15% 5.20-25% REM, kuuled, mis toimub 1.tsükli alguses und ei mäleta, sügav uni, kontakt maailmaga nõrk. Unenäod pikenevad mida edasi tsükli nr 41. Tunnetus kui kategoriseerimine. Tunnetusprotsessid: 1.Aisitingud 2.Taju 3.Mõtlemine 4.Fantaasia 5.Tähelepanu 6.Mälu 7.Keel, kõne Tunnetus kui tervikprotsess: Teadmised Otsustamine- kuidas seda teeme -----selle tõttu on välja tõrjutud vaba tahe Probleemide lahendamine 42. Taju sõltuvus isiksusest. We don't see the world not as it is but as we are....peaks õige vastus olema -teadmised
Küsimuste esitamine Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis: - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne. - enda esitlemine, mulje loomine (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine: · Teadmine (skeemid sisaldavad organiseeritud teadmist) o iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine · Motiivid kommunikatsioon on suunatud eesmärgile · Hoiakud · Emotsioonid · Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, "pudikeel") Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaardistamine - tähelepanu hoidmine Tüübid: suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse)
vastuvõtjani jõuaks, peab looja tundma kunstiteoste grammatikat, omandama n-ö visuaalse kirjaoskuse. Visuaalne kirjaoskus tähendab võimet leida kujutisest sõnum. Sõnumi leidmine algab teosel näha oleva äratundmisest, asjade ja tegevuste nimetamisest ning lõpeb keerulise kontekstuaalse, metafoorilise ja filosoofilise tasandi tõlgendamisega. Rakenduse leiavad tunnetuse erinevad aspektid nagu isiklikud seosed, küsimuste esitamine, oletamine, analüüsimine, faktide leidmine ja kategoriseerimine. Visuaalne kirjaoskus hakkab arenema siis, kui vaatajal kujuneb suhteline arusaamine sellest, mida ta vaatab. Sõnumi leidmine hõlmab lõpuks ka kujutise looja kavatsuste ja arvamuste üle mõtisklemist ning järelduste ja otsuste toetamiseks piisava informatsioonihulga omandamist. Kunstiekspert loob ja väljendab oma seisukohti samamoodi, ainult erialases sõnastuses. (Yenawine 2005) Kuidas valida pilte?
seisundile. 3) psüühilised omadused – kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, mis on ajas püsivad, siis saame rääkida selle isiku psüühilistest(psühholoogilistest omadustest). 1.2 PSÜHHOLOOGIA METODOLOOGILISED ALUSED Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg, seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Ka uuritava nähtuse kategoriseerimine on mõõtmine, mille puhul kasutatakse nominaalskaalat. TEADUSLIK PSÜHHOLOOGIA (psühhonoomia) lähtub vertifitseeritavast, objektiivsest ja tõenduspõhisest faktidele tuginevast materjalist ning seab nurgakiviks printsiibi, et ARVAMUS EI OLE SAMA, MIS FAKTIKINDEL TEADMINE. Teadusliku psühholoogia metodoloogias ja uurimismeetodite alases terminoloogias on põhimõisteteks mõiste MUUTUJA(variaabel). Need tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku
annaabi.ee 
