Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös *15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. *1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ületunnitöö on töötamine üle kok...
tuleb silmaspidada, et kuni 6 kuuni võib arvestusperioodi pikendada tööinspektori nõusolekul tervishoiu, tuletõrje ja päästeteenistuse ning turvatöötajatele. Ehk kui töötaja tööaeg on 40h nädalas, siis võib ta teha keskmiselt 8h ületunnitööd nädalas. Palga seaduse §14 kohaselt kompenseeritakse ületunnid lisatasu maksmisega või vaba ajaga. Valik tehakse pooltekokkuleppel ja kui kokkulepet ei saavutata, siis on töötajal õigus nõuda lisatasu (50% tunnipalgast) Valveaeg – TjaPS §10 annabtööandjale võimaluse rakendada töötaja talle ettenähtud puhkeajal valvesse. St tal on valveaeg, kuid ta peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööül täitmiseks. Valve aeg kehtstataks elisaks üldisele tööajale. Valveaja kestvus ei või ületada 30h kuus. Kuna valveaeg on väga piiratud puhkeaeg, siis kompenseeritakse valveaeg lisatasuga. Lisatasu suurus ja
Töö- ja puhkeaja seadus Tööaeg on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööaja võib jagada kahte alaliiki: Üldine tööaeg- riiklik norm ei või ületada 40 tundi nädalas Lühendatud tööaeg- ei või ületada: 1) 1314-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas; 2) 1516-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas. (2) Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas. (3) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Rii...
ÕIGUSTEADUS ÖÖTÖÖ ja RIIGIPÜHAD Öötöö- ajavahemik kell 22:00-06:00 Hüvitatakse 1,25-kordses töötasus RIIGIPÜHAL töötamise eest hüvitatakse 2-kordses tasus PUHKEAEG IGAPÄEVANE PUHKEAEG- kahe tööpäeva vahel vähemalt 11 tundi TÖÖPÄEVASISENE PUHKEAEG- vähemalt 30 minutit IGANÄDALANE PUHKEAEG- vähemalt 48 järjestikust tundi TÖÖTAMINE ENNE RIIGIPÜHI Uusaastale Eesti Vabariigi aastapäevale Võidupühale Jõululaupäevale Eelnevalt tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra VAHETULT eelnevat tööpäeva!!!! PUHKUSED Tööpuhkus e. Põhipuhkus Vanemapuhkus Palgata puhkus Kollektiivpuhkus Õppepuhkus PUHKUSE ANDMISE JA KASUTAMISE PÕHIMÕTTED 1. Puhkust antakse kalendriaasta eest 2. Puhkust antakse kalendripäevades 3. Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik 4. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult...
TLS § 52. Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töötajal oli nädalas keskmiselt 105 tundi tööaega. ( 23-8=15*7=105) Kuna töötaja töötas rohkem kui 13 tundi päevas, pidi saama 13 tundi puhkeaega, tegelikult oli nii et töötaja puhkeaeg oli ainult 9 tundi, kui seda saab puhkeajaks nimetada, sest see oli pigem valveaeg. Lisaks pidi saama töötaja mitte summeeritud tundide töötasu, vaid ületunnitöö + lisaks ööaja eest töötasu. Korraldus ja töötasustamine ei ole TLS-iga kooskõlas. 8. Töötaja töötas alates 01.01.2000 OÜ-s finantsjuhina. Kuna firmas oli töö pingeline, siis tööandja ja finantsjuhi vaikival kokkuleppel töötaja oma iga-aastast puhkust ei kasutanud. OÜ-s töötas peale finantsjuhi veel kaks töötajat ning iga-aastaseid puhkusegraafikuid seal ei koostatud. 15
nädalas. Valveaeg- - on osa puhkeajast, kus töötaja peab olema tööandjale kättesaadav edasilükkamatute tööülesannete täitmiseks. Valveaja kestvuseks on kuni 30 tundi kuus. Valveaja kestvuse, rakendamise korra ja makstava lisatasu suuruse võib määrata kollektiiv- või töölepingus. Kui töötaja kutsutakse valveajast tööle, siis peab tehtavate töötundide eest maksma töölepingujärgset palgamäära. Et valveaeg lisandub tavapärasele tööle, siis on valveajal tehtud töö ka üldjuhul ületunnitööks, mille eest makstakse lisatasu või antakse vaba aeg vastavalt poolte kokkuleppele. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Palgaseaduse kohaselt on palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste või töölepingu muutumisel tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu jooksul, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamisest
töölepinguseadus hakkas kehtima 1 juuli 2009 töölepingu kohustuslikud tingimused 1. poolte andmed tööandja -töötaja firma nimi nimi reg nr isikukood aadress aadress tööandja nimi 2. töölepingu vormistamise ja tööle asumise aeg 3. tööülessannete kirjeldus (kui ei ole ameti juhendit) 4. ametinimetus 5. töötasu 6. tööaeg 7. töölepingu tähtaeg 7.1tähtajatu 7.2 tähtajaline maksimaalselt 5 aastaks peab olema kirjutatud põhjus või alus 8. töötegemise koht võidakse ära märkida töölähetus 9. puhkus 10. töölepingu lõpetamise iseärasused 11. reeglid töökorraldusele või viide töösisekorraeeskirjadele tööandja hoiab töölepingut 10 a pärast selle lõpetamist töölepingu kestvus 1 tähtajatu leping(määramata ajaks) 2 tähtajaline mida võib teha max 5 aastaks peale töölepingu lõppemist võib tööandja töötajal keelata konkurendi juurde tööle minemast 1....
toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Iga kolme tunni järel kestusega mitte alla 30 minuti kord. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt 1 tund. arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, v.a kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest. Valveaeg aeg, mil töötaja on kokkuleppel tööandjaga tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaja eest makstakse vähemalt 10% töötaja kokkulepitud töötasust. Valveajas kokkuleppimisele kehtib ainsa ajalise piiranguna see, et töötaja peab saama kasutada oma õigust igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale.
toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Iga kolme tunni järel kestusega mitte alla 30 minuti kord. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt 1 tund. arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, v.a kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest. Valveaeg aeg, mil töötaja on kokkuleppel tööandjaga tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaja eest makstakse vähemalt 10% töötaja kokkulepitud töötasust. Valveajas kokkuleppimisele kehtib ainsa ajalise piiranguna see, et töötaja peab saama kasutada oma õigust igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale.
Mõisted 1. Riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele. 2. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. 3. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. 4. Sisekontroll Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 5. Töökeskkonnaspetsialist Töökeskkonnaspet...
Süüst sõltumatu varalise vastutuse kokkulepe. töö- ja puhkeaeg. Tööajaarvestuse pidamine. Tööaja ja öötöö piirangud, valveaeg. puhkused. Õppepuhkus. poolte kohustused on vastastikused. Tuleb toimida mõistlikult, heas usus ja teise poole huve arvestades. Konkurentsipiirangu
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...
igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast. - Öötöö piirang (§ 50). Tööpäev 8 tundi ööpäevas, lubatud erandid tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele ja muud (§ 50 lg 4). - Riigipühal töötamine kahekordne töötasu (§ 45 lg 2). - Kokkuleppel võib ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitada ka täiendava vaba aja andmisega (§ 45 lg 3). Valveaeg (§ 48). - Valveaeg on aeg, mil töötaja on tööandjale tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega kättesaadav. - Valveaja tasu vähemalt 1/10 töötasust. - Valveaja rakendamisel peab töötajale olema tagatud tema puhkeaeg. - Tööajaks loetakse see aeg, mil töötaja reaalselt tööd teeb. Kohustuslik puhkeaeg. - Igapäevane puhkeaeg 11 järjestikust tundi 24-tunnises vahemikus (§ 51 lg 1). Erisus alaealistel (§ 51 lg 2). Erandid kollektiivlepinguga (§ 51 lg 3)
00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25- kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust. TLS § 45 25. Tööaja korraldus ja valveaeg Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. TLS § 47
igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast. - Öötöö piirang (§ 50). Tööpäev 8 tundi ööpäevas, lubatud erandid tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele ja muud (§ 50 lg 4). - Riigipühal töötamine kahekordne töötasu (§ 45 lg 2). - Kokkuleppel võib ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitada ka täiendava vaba aja andmisega (§ 45 lg 3). Valveaeg (§ 48). - Valveaeg on aeg, mil töötaja on tööandjale tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega kättesaadav. - Valveaja tasu vähemalt 1/10 töötasust. - Valveaja rakendamisel peab töötajale olema tagatud tema puhkeaeg. - Tööajaks loetakse see aeg, mil töötaja reaalselt tööd teeb. Kohustuslik puhkeaeg. - Igapäevane puhkeaeg 11 järjestikust tundi 24-tunnises vahemikus (§ 51 lg 1). Erisus alaealistel (§ 51 lg 2). Erandid kollektiivlepinguga (§ 51 lg 3)
3 nimetatud tingimusi ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. (5) Tööandja peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel tööd tegevate töötajate üle eraldi arvestust, mille ta esitab asukoha (elukoha) tööinspektorile ja töötajate esindajale nende nõudmisel. 9. Mida hõlmab tööaja korraldus? 10. Millal peab olema vaheaeg tööpäeval? Kui pikk see peab olema? 11. Mis on valveaeg? Kuidas toimub selle eest tasu maksmine? (1) Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. (2) Valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine.
ta ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist tööandjaga konkureerival alal tegutseda. Töölepingu lõppemisel maksis tööandja H.-le igas kuus 1000 eurot hüvitist konkurentsipiirangust kinnipidamise eest. Kuus kuud pärast lepingu lõppemist rikkus H. piirangut ning asutas endise tööandjaga konkureerivas valdkonnas äriühingu. Kas endine tööandja võib H.-lt nõuda makstud hüvitise (6000 eurot) tagastamist? III teema. Töö- ja puhkeaeg. Valveaeg. Puhkused 17 Tööaeg Tööaja kestus 1. S. asus samaaegselt tööle kahe tööandja juurde, soovides rohkem tööd teha ja teenida ning oma karjääri edendada. Ühe tööandja juures töötas ta umbes 180 tundi kuus, teise tööandja juures umbes 100 tundi kuus. Kas töötamine 280 tundi kuus on kooskõlas TLS-iga? Miks? 2
Valveaeg T-l on puhkeaeg, kuid ta peab olema TA-le kättesaadav ettenägematute tööülesannete täitmiseks. Max kestus 30 t kuus. Makstakse lisatasu, sõltumata sellest, kas kutsuti välja või mitte. Neid tunde ei arvestata tööaja hulka ainult see, kui kutsutakse tööle, läheb tööaja hulka ületunnitööna. TL-s tuleb fikseerida: · Valveaja kestus · Valvesse rakendamise kord · Lisatasu suurus ja maksmise kord kokkuleppe küsimus Ei saa olla valveaeg nt 2 t laupäeval ja 2 t pühapäeval T-l peab olema vähemalt 1 puhkepäev; aga saab nt 12 t pühapäeval. Puhkeaeg: · T on vabastatud tööülesannete täitmisest · T võib kasutada seda oma äranägemisel 1. Tööpäevasisesed puhkeajad: · Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks lõunavaheaeg - 30 min kuni 1 t ja antakse pärast 4 t tööd (kui 3 vahetust võib olla ka 20 min ei anna rohkem välja). Ei arvestata tööaja hulka. T võib üldjuhul lahkuda
5. TÖÖ KESKKOND JA SPETSIIFIKA 1. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. 2. Töös puututakse kokku mustuse, tolmu ja keemiliste ainetega. 3. Töö iseloomust tingituna peab tihti seisma, kõndima, rääkima kuulama. 4. Töö võib olla pingeline. 5. Töö sõltub teistest inimestest, seega peab ettekandja- teenindaja olema paindlik. 6. Pikk tööaeg – pikad vahetused, öötöö või öine valveaeg. 7. Keskmine füüsiline töö. 6. KVALIFIKIATSIOONINÕUDED 1. Haridus: kesk- või keskeriharidus. 2. Varasem töökogemus: ei ole nõutav. 3. Erialased teadmised: üldine arusaam korrast ja puhtusest ning teenindusprotsessist inimestega, korrektse lauakatmise oskus ning etiketi tundmine, puhastusvahendite oskuslik kasutamine. 4. Keelteoskus: eesti keele oskus väga heal tasemel, kasuks tuleb vene ja/või inglise keele oskus. 5
Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine (§ 45). Kui tööaeg langeb ööajale (22.00 06.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu (kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest). Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et ööajal või riigipühal tehtav töö hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega. 9.4 Valveaeg (§ 48) on aeg, mil töötaja on kohustatud olema valmis asuma tööandja korralduse alusel täitma tööülesandeid kokkulepitud tingimustel. Seadus kohustab maksma töötajale valveaja eest tasu. Valveaja osa, mil töötaja täidab tööandja antud tööülesandeid, loetakse tööajaks. Valveaega võib kohaldada ainult sellises ulatuses, et töötajale on tagatud seaduses ette nähtud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg. 9.5 Öötöö piirang (§ 50)
· töötasu võib vähendada kuni kolmeks kuuks aastas mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla alammäära · vähemalt 14 kalendripäeva ette · pakkuma võimaluse korral teist tööd · õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega · Leping üles öelda 5 tööpäeva ette TÖÖAEG · Tööaeg tavaline tööaeg 40 tundi nädalas · päevane töö · öötöö (22.00 06.00) Ületunnitöö - töö tegemine üle kokkulepitud tööaja · Puhkeaeg · Valveaeg HÜVITISED · Ületunnitöö vaba aeg 1,5-kordne töötasu · Öötöö 1,25-kordne töötasu · Riigipüha 2-kordne töötasu PUHKEAEG · igapäevane puhkeaeg 11 tundi järjestikkust puhkeaega ööpäevas · iganädalane puhkeaeg vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega summmeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi VALVEAEG · Ei ole tööaeg · Töötaja valmis kokkulepitud tingimustel tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirja...
ÕIGUSSUHE Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SIS...
263. set-off wage tasaarvestus 264. compensation of expenses kulude hüvitamine 265. business trip töölähetus 266. overtime work ületunnitöö (hours worked more than normal working time) 267. night work öötöö 268. shift work vahetustega töö 269. part-time work osaajaline töö 270. work on days off töötamine puhkepäevadel 271. work on public holidays töötamine riigipühadel 272. on-call time valveaeg 273. incapacity pension töövõimetuspension 274. pregnancy- and maternity leave rasedus- ja sünnituspuhkus 275. paternity leave isapuhkus 276. parental leave lapsehoolduspuhkus 277. leave without pay palgata puhkus 278. educational leave = study leave õppepuhkus 279. frequent ground sage alus 280. proprietary liability varaline vastutus 281
TÖ KT TEEMAD ÕPPEMATERJALIDEGA Seadustest need pm-d, millele on loenguslaidides viidatud. PTS - Pühade ja tähtpäevade seadus. Vastu võetud 27. jaanuaril 1998 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning sum...
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatu...
· Tööpäeva kestuse piirang (mitte üle 12 tunni, erisusena võib teatud töödel olla tööpäeva pikkuseks 24 tundi) · Tööpäevasisesed vaheajad (puhkepausid ja nende kestus sõltuvalt töö iseloomust) · Tööpäevadevahelised puhkeajad (kahe tööpäeva vaheline minimaalne vaba aeg vähemalt 11-12 tundi) · Iganädalane puhkeaeg (nädalas olevad järjestikused puhkepäevad ehk 2 päeva või 36 tundi) · Ületunnitöö piirang · Öötöö piirang · Valveaeg · Puhkus ja selle liigid (põhipuhkus, vanemapuhkused) 36. Millised on tööaja arvestuse liigid? 1) Päevaviisiline arvestus (töötaja töötab 5-päevase töönädalaga talle kehtestatud ööpäevase tööaja piires, nt E-R 8 tundi päevas kell 9.00-17.30 (lõunavaheaeg 30 minutit ei arvestata tööaja sisse)). 2) Nädalaviisiline arvestus (töötaja tööaja arvestus toimub nädalase tööaja (40 tundi) piires. Nt E-N 8 tundi ja 15 min päevas (8.00-16.45, lõuna 12.00-12
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadi...
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub tegudest, mis ...
Riigikohtu 23.05.2011 otsus tsiviilasjas 3-2-1-39-11. Kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/? id=11&tekst=RK/3-2-1-39-11 Riigikohtu 06.03.2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-6-13. Kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/? id=11&tekst=RK/3-2-1-6-13 Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-65-17. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-65-17 Loengumaterjal 17.10.2017 24.10.2017 TÖÖÕIGUS Seminari kava (4 tundi) III teema. Töö- ja puhkeaeg. Valveaeg. Puhkused Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööaeg 1. S. asus samaaegselt tööle kahe tööandja juurde, soovides rohkem tööd teha ja teenida ning oma karjääri edendada. Ühe tööandja juures töötas ta umbes 180 tundi kuus, teise tööandja juures umbes 100 tundi kuus. Kas töötamine 280 tundi kuus on kooskõlas TLS-iga? Miks? - § 43 lg 1 alusel saab töötada 40 tundi nädalas ehk 160 tundi kuus. § 46 lg 1 alusel ei tohi tööaeg
Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Öötöö ja riigipühal tehtav töö on töötamine tavapärasest erinevas olukorras ning eritingimustes töötamise eest rahas hüvitamisel tuleb töötajale maksta täiendavalt. Lisatasu arvestades ei saa aga tekkida olukord, kus lisaks lisatasule saab töötaja ka topelt oma baastasu. 21. Valveaja mõiste, kohaldamise tingimused ja hüvitamine § 48. Valveaeg (1) Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. (2) Valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine. (3) Osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks.
jaanuaril kell 8, siis 2x tasu on üknes pühale jäävat tasu, siis 31. Dets neli tundi ei saa 2x tasu, kuid 1. jaanuaril peab olema al 00.00 2x tasu. - Kui T on mitu alust saada lisatasu, TA kutsub tööle 20. aug (puhkepäev seadusjärgne), ei ole graafikut ka, siis töötaja teeb ületunde 1,5x tasu + püha seest 2x tasu, siis lisatasud erinevatel alustel liidetakse, kui on ka öötöö, siis saab kõikidel alustel tasu nõuda 4.4. Valveaeg - Eksam: kas valveaeg on töö- või puhkeaeg – ta ei ole ei tööaeg ega puhkeaeg, vaid eraldi aeg. Niisugune aeg kus töötaja ei pea olema tööl, ei pea täitma tööülesandeid, kuid ta peab olema valmis tulema tööle, siis kui on vaja - Nt tervishoius (suur õnnetus/katastroof), liftiparandaja, elektrik jne. Sellel ajal peab ta mõistliku aja jooksul tulema tööle, ta peab ka mõistlikus
1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni kodul...
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s...
Ületunnitöö (TLS § 44) • Ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. • Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu. • Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi (TLS § 46 lg1) • valveaeg (TLS § 48) • öötöö (TLS § 50) -tööaeg, mis langeb kella 22.00- 6.00- tööandja maksab töö eest 1,25 kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (TLS § 48 lg 1); Riiklikul pühal töötamise korral – töötasu 2- kordne NB! Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka täiendava vaba aja andmise osas. Puhkeaeg • Igapäevane puhkeaeg ( TLS § 51)- 24-tunnise ajavahemiku jooksul peab olema vähemalt 11
tööajal. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (3) Kokkulepe, mille kohaselt alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. (4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. § 48. Valveaeg (1) Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. (2) Valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine. (3) Osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks. § 49
Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla ...
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval...
Koolituse Seadus Korraline puhkus · ettevõtte poolt tasustamisele ei kuulu: palgata puhkus poolte kokkuleppel vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsendaja puhkus, täiendav palgata puhkus vabahariduskoolitus (Täiskasvanute Koolituse Seadus) töölt kõrvaldamine (distsiplinaarkaristusena) haiguspäevad (Ravikindlustusseadus) doonoripäevad · töö eritingimustes: valveaeg - osa puhkeajast, mil töötaja peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööülesannete täitmiseks Tööseisak- töötaja süül tekkinud seisaku eest tasu ei maksta, muudel juhtudel makstakse tasu mitte vähem kui töölepingus kokku lepitud palgamäär töötamine öisel ajal -lisatasu ei saa olla väiksem kui 20% tunnitariifist Ületunnitöö s.o. töötamine üle kokku lepitud tööajanormi
6:00). Tavaline tööaeg jaguneb täistööajaks, osaliseks tööajaks ja lühendatud tööajaks. Eeldatakse, et täistööajaga töötaja töötab 8h päevas ja 40h nädalas. Osalise tööajaga on tegemist, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud lühema tööaja. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48h nädala kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Puhkeaeg on ajavahemik, mille jooksul on töötajal õigus keelduda töötegemisest. Vaba aeg, ületunnitöö, öötöö, valveaeg. Ületunnitöö on töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses või rahas, kui selles on eraldi kokku lepitud, kusjuures hüvituse suurus rahas on 1,5-kordne töötasu. Öötöö on vahemikus 22-6. Öötöö eest maksab tööandja 1,25-kordset töötasu. Valveaja puhul on töötaja ja tööandja kokku leppinud, et töötaja on
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute kooli...
...................................................................................................... 92 § 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine....................................................... 95 § 46. Töö tegemise aja piirang.................................................................................. 96 § 47. Tööaja korraldus............................................................................................... 98 § 48. Valveaeg........................................................................................................... 99 § 49. Alaealise tööle rakendamise piirang............................................................... 100 § 50. Öötöö piirang.................................................................................................. 100 § 51. Igapäevane puhkeaeg.................................................................................... 103 § 52
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus ann...
või töötegemise ajas, s.o töötamine tööajakava alusel. Tööaeg ei ületa arvestusperioondi lõpuks kokku lepitud tööaega. Üldine arvestusperiood on 4 kuud. Öötöö on kella 22.00-06.00-ni. Öötööle on keelatud rakendada alaealist. Öötöötaja on töötaja, kes töötab öö ajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt 1/3 oma iga-aastasest tööajast. Öötöötaja tööaeg ei tohi üldjuhul ületada 8-tundi päevas 7-päevase ajavahemiku kohta. 13. Valveaeg Töötajal on Ta-ga kokkulepe, et on kättesaadav ettenägemute tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Selle eest makstakse lisatasu, sõltumata kas T kutsutakse välja või mitte. Tasu ei tohi olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Neid tunde ei arvata tööaja hulka. TL-s tuleb fikseerida valveaja kestus, valvesse rakendamise kord ja lisatasu suurus ja maksmise kord. Kui valves olev T kutsutakse välja, siis tööülesannete täitmisele kulunud aeg loetakse tööajaks
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
Siin nagu mujalgi tuleb meeles pidada, et TLS sätestab miinimumnõuded ja kokkuleppel võidakse hüvitada ületunnitöö suuremas ulatuses. 4.1.4. Töödel, kus töötaja peab töölepingus kokku lepitud tingimuste kohaselt olema tööandjale väljaspool tööaega kättesaadav ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks, on lubatud kehtestada lisaks üldisele tööaja kestusele valveaeg kuni 30 tundi kuus. Valveaja kohaldamisel maksab tööandja töötajale 1/10 kokkulepitud töötasust. Märkus: Ka siin võib sätestada TLSiga võrreldes lühema ühes kuus lubatud valveaja määra ning kõrgendatud hüvitamise määra. Oluline on arvestada, et valveaega ei loeta iganädalase ja igapäevase puhkeaja hulka. Sellepärast tuleb jälgida, et valveaja kohaldamisel oleksid täidetud igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuded. 4.1.5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
